LIHA JA SUBPRODUKTID MIKS PEAKS LIHA SÖÖMA? Liha on üks tähtsamaid toiduaineid, millest saame eluks vajalikke toitaineid ja energiat. Liharoogade söömisel tekib täiskõhutunne Liha on mitmekülgsete kasutus- võimalustega ja sobib paljude toiduainetega Liha ja lihasaaduste normiks peetakse päevas umbes 175 grammi MILLEST LIHA KOOSNEB vett 40-70%, valgud 15-25%, rasva 2-40%, vitamiinid (B- rühma), mineraalained (raud, fosforiit, Ca jne), ekstraktiivained jne liha koosneb järgmistest kudedest: 1) lihaskude 50-60%, liha värvus - kahvaturoosast kuni tumepunaseni; 2) sidekude -moodustavad kelmed ja kõõlused (9-14% sidekudet), sidekude koosneb: kollageen ja elastiin 3) rasvkude 2-40%, 4) luukude 7-30% LIHA TOITEVÄÄRTUS Liha taiosas toorelt umbes 70% vett, rasvases lihas vett vähem Liha valgud on täisväärtuslikud- sisaldab valku 20%, rasvane liha vähem kui taine Rasvasisaldus erineb liigiti 2-40% Lihas...
suhteliselt kõrged loomad. Sünnimass 35-38kg Täiskasvanu mass kuni 1000kg. Värvus on enamasti must, võib olla ka punast. Akviteeni hele. Aretatud on Lõuna prantsusmaal. On olnud sajandeid kuulus heledakarvaliste veisetõugude poolest. Pikk lihaseline kere, värvus on enamasti valge, kuid võib olla ka pruuni. Sünnimass 44-47kg. Täiskasvanu 1300-1600kg. Hereford. Aretatud Inglismaal, hea kohanemisvõimega veis. Hereforde võib leida Iisraelist, Jaapanist ning tervest Euroopast ja Skandinaaviast. Tõug on punakas-pruuni värvusega. Pea, kael ,rind, jalad ja saba on valged. Sünnimass 50-60kg Täiskasvanu kuni1500kg vahel isegi 2000kg. Limusiin. Limusiini tõug on algselt pärit Prantsusmaalt Limousini ja Marche regioonidest. Praegu levinud rohkem kui 70 riigis alates Soomest Hiinani ning loomulikult Ameerikas. Limusiine loetakse kasvult keskmiseks ja suureks tõuks.
(Why Dexters?) Dexterite populaarsuse taga on kõrged toidu hinnad ja vajadus orgaanilise toidu järgi. Paljud inimesed peavad väikest dexterite karja põhitöö kõrvalt, et katta oma toidulaud orgaanilise ja odavama toiduga. See on lihtne kuna dexterid ei vaja palju hoolt. Nende liha on populaarne tarbijate seas kuna on väga kvaliteetne ja väga heade maitse omadustega, väiksed luud ja liigesed tagavad minimaalsed jäägid. Hecki veis Hecki veis (pilt 4) on veisetõug, mida peetakse tarva (Pilt 5) tagasiaretiseks. Vennad Lutz ja Heinz Hecki alustasid 1920. aasta paiku paralleelselt Berliini loomaaias ja Münchenis olevas Hellabrunni loomaaias tarva tagasiaretust. Lutz Heck oli sel ajal Berliini loomaaia direktor. 13 Nad lähtusid seisukohast, et tarva(Pilt 5) geenid on tema kodustatud järglastes alles, kuigi hajutatud, ning et need on võimalik eri tõugude ristamise ja kunstliku valiku abil uuesti kokku koguda
sööda mehhaniline peenestamine, süljega niisutamine ja ettevalmistamine allaneelamiseks. Sööda mehhaaniline peenendamine ehk mälumine on looma liigiti erinev. Veised mäluvad sööta söömise ajal väga pealiskaudselt. Poolmälutud sööt neelatakse alla, see satub eesmistesse ruumikatesse eesmagudesse - vatsa ja võrkmikku, kust puhkeolekus jämedad söödamassid uuesti suhu tagasi tuuakse ja teistkordselt põhjalikult läbi mälutakse ehk mäletsetakse. Ööpäevas mäletseb veis 7-10tundi. Rohkem mäletsetakse toorkiurikkaid ratsioone(hein, põhk, silo). Kui aga ratsioonis on rohkesti jõusööta, kestab mäletsemine lühemat aega. Mäletsemine on tahtiline kat. Loom võib selle järsku lõpetada ja soovikohaselt uuesti alustada. Maoseede erineb mäletsejalistel ja mittemäletsejalistel. Mäletsejaliste ruumikas liitmagu võimaldab neil kasutada rohkesti koredat, toorkiurikast sööta, seda seedimiseks põhjalikult ette valmistada ja seedida
Sobib hästi viiludena praadimiseks ja grillimiseks, suure tükina ahjus küpsetamiseks, barbecueks ning suitsutamiseks. Väga maitsvad on ka peekonirullid ja -taskud erinevate täidistega. Peekonit koos ribikondi ja kamaraga võib küpsetada ahjus, grillida ja suitsutada. Ribid koos ribidevahelise lihaga on tõeliselt maitsev suutäis grillimiseks ja barbecueks Veiserümba jaotus Veiseliha Värvilton veiseliha oluliselt punasem kui sea- ja vasikaliha. Mida vanemaks veis kasvab, seda tumedamaks muutub liha - vasikaliha on roosakas, vanema veise liha aga tumepunane. Veiseliha sisaldab vähem rasva kui sealiha ning pole seetõttu nii mahlakas. Samas on napp rasva hulk ka plussiks, võimaldades liha edukamalt nt kuivatada Laagerdamine Kuna veiseliha on sitkem kui sealiha, tuleks seda eelnevalt laagerdada . Nii lagunevad sidekoed ning liha muutub pehmemaks. Laagerdatud eriti kvaliteetse veiseliha taiosa on ere- kuni tumepunane
· Oluline on ka nende omavaheline tasakaal ratsioonis. Kõige tähtsam on energia- ja proteiinisisalduse õige vahekord söödaratsioonis. · Viimasel ajal on hakatud üha enam tähelepanu pöörama ka vitamiinide tarbe rahuldamisele, mis on eriti oluline kõrgetoodanguliste lehmade söötmisel. Puudujäägid söötmiskorralduses ja mittekvaliteetsed söödad vähendavad piimatoodangut ja alandavad piima kvaliteeti. · Seede üldkäsitlus · Veis on mäletsejaline, kellel on liitmagu, mis koosneb ees- ja pärismaost ehk libedikust. · Pärismaole järgneb teiste imetajatega sarnane soolestik. · Allaneelatuna jõuab sööt eesmakku, mis koosneb vatsast, võrkmikust ja kiidekast · Anatoomiliselt on eesmao osad käsitletavad söögitoru alaosa laienditena. · Lehma eesmao maht on vahemikus 120-240 liitrit. · Võrkmiku ja kiideka nimetus tuleneb limaskesta voltidest.
(pantoteenhape) ja biotiin. · Lamba vanusest sõltub ka rasva värvus. Tallede rasvakogumid on valged, vanade loomade rasv seevastu tugevalt kollaka varjundiga. · Võrreldes sea ja veiselihaga on lambalihas märgatavalt rohkem rauda, kaltsiumi ja fosforit Veiseliha · Veiseliha on eelistatud eelkõige gurmaanide seas · Värvilt on veiseliha oluliselt punasem kui sea- ja vasikaliha. Mida vanemaks veis kasvab, seda tumedamaks muutub liha - vasikaliha on roosakas, vanema veise liha aga tumepunane. · Sama põhimõte kehtib ka rasva puhul: vasika rasv on valge, kergelt helekollakas, vanema veise rasv tumekollane. · Veiseliha sisaldab vähem rasva kui sealiha ning pole seetõttu nii mahlakas. · Lihale, eriti veiselihale, on iseloomulik valedel hoiutingimustel oma värvi muuta - algul on liha ilus-punane, kuid seistes muutub liha pind hallikaks-tuhmimaks
siga 8000 ekr uus-guinea, tuhat aastat hiljem väike-aasia, lähis-ida ja arvatavasti ka euroopas. koduveis 7000 ekr põhja kreeka ja anatoolia. hobune 4000 ekr musta ja kaspia mere stepid. loomad kodustati kõge vanemate kultuurihällide piirkonnas kirde aafrika ja edela aasia. põhja aafrika ja praegune sahaara kõrb olid üks esimesi loomade kodustamise kohti kust koduloomad edasi levisid niiluse orgu. 5000-4000 ekr oli egiptuses juba arenenud loomakasvatused, kus koer siga kits veis ja hani olid tuntud koduloomadena. hiljem kodustati antiloobid eeslid ja kaamelid. tigrise ja eufrati jõgikond aasias (iraak) oli mesopotaamia kultuuride levikuala. nende jõgede lääne ja idapoolsetes mägedes kodustati kitsed lambad sead ja anti üle jõgede orgudesse, kus neid ja hiljem ka veiseid ning eesleid kasutati. 9. Veise ja lamba ulukeellased ning sugulased Veis: eelased ürgveis ehk tarvas, seebu ; sugulased: veised, jakid , kaguaasia veised ehk pühvlid, piisonid
· aretus- aretamine · autbriiding- sugulasaretus · ahtrus- tiinuse puudumine sigimiskõlblikul emasloomal B · Biotõrje- bioloogiline tõrje · Botaanika- taimeteadus · Bakter- üherakuline, enamasti klorofüllita mikroskoopiline taimorganism D · desoained-pesuained,millega puhastatakse nt:lehma nisasid · doseerimine-manustamine · defekt-viga,rike · dzörsi-lehmatõug,veis · dünaamika- mehaanika osa, mis uurib kehade liikumist neile rakendatud jõudude mõjul E · Epiderm- rohtsete taimeosade esmane kattekude · Eksportvili-müügiks kasvatatavad põllumaj. saadused · Eksportkultuur-kultuurtaim mida kasvatatakse selle saaduse ekspordiks · Embrüo-viljastunud munarakk · Embrüosiirdamine-ühe looma viljastunud munarakk viiakse teise isendisse · Esmaseemenduskaal-sobilik kaal esmastiinuseks
Piim (28.10.03., 9. loeng) · Piim on imetaja piimanäärme spetsiaalne sekreet oma järglase toitmiseks. Piim on vastsündinule ainsaks toiduaineks. Seega peab ta sisaldama kõiki vajalikke toitaineid piisaval määral. Piima koostis oleneb järglase kasvukiirusest ja kasvu tingimustest: Põhitoitainete sisaldus (g/100g) erinevate imetajate piimas Imetaja kuivaine rasv valk laktoos min.ained Happesus, oTh Veis 12,5 3,8 3,3 4,7 0,7 17 Kits 13,3 4,3 4,2 4,5 0,85 17 Põhjapõder 36,7 22, 10,3 2,5 1,4 5 Hobune 10,7 1,8 2,1 6,4 0,4 6,5 Küülik 30,5 10,5 15, 2 2,5 5 Inimene 12,5 4,4 1,0 6,9 0,2
Kodustamise eeldused Paindlik toitumine Piisavalt kiire kasvutempo Sigimisvõimelised vangistuses Meeldiv iseloom Vähenenud hirm Hästi organiseeritud sotsiaalne herarhia Kodustamise mõju loomadele Vähem aktiivsed Nõrgemad alarmreaktsioon Rahulikumad Vähem arglikud Sotsiaalselt sallivamad Valik on toimunud territoriaalsuse vähenemise suunas Muutused kehakujus, karvkatte värvuses jne Kiirem kasv ja suurem toodang Muutunud sigimistsükkel Hecki veis Hecki veis on veisetõug, mida peetakse tarva tagasiaretiseks. Nad lähtusid seisukohast, et tarva geenid on tema kodustatud järglastes alles, kuigi hajutatud, ning et need on võimalik eri tõugude ristamise ja kunstliku valiku abil uuesti kokku koguda. ristas Hellabrunnis ungari stepiveiseid, soti mägiveiseid, idafriisi veiseid, angeli veiseid, ukraina halle veiseid ja korsika veiseid, Camarque'i veiseid, hispaania võitlusveiseid ja teisi tõuge.
vahetusega -ÕIGE. 125. Fasciola hepatica arengus on vaheperemeheks a) magevee tigu -ÕIGE; b) aerjalgne vähk ; c) inimene E. 126. Maksa kakssuulase suu paikneb a) kõhtmiselt keha keskosas ; b) eesmise iminapa põhjas -ÕIGE. 127. Täiskasvanud maksa kakssuulase pikkus on a) 0,5 cm ; b) 1,5 cm ; c) 5 cm -ÕIGE. 128. Fasciola hepatica lõpp-peremeheks on a) inimene -ÕIGE; b) lammas ; c) konn ; d) magevee tigu ;-LEVIB ROHUGA e) veis . 129. Inimese vereimiuss Schistosoma haematobium erineb teistest imiussidest, sest 1.lahksuguline vahetult enne suguküpsuse saavutamist poeb emasloom isase kõhupoolel olevasse emasekandekanalisse ning jääb sinna kogu eluks 2. inimese ja ahvide vereimiuss, elab veresoontes ja kuseteedes 130. Inimese vereimiussiga Schistosoma haematobium võib nakatuda a) supeldes või seistes vees suurte
vahetusega -ÕIGE. 125. Fasciola hepatica arengus on vaheperemeheks a) magevee tigu -ÕIGE; b) aerjalgne vähk ; c) inimene E. 126. Maksa kakssuulase suu paikneb a) kõhtmiselt keha keskosas ; b) eesmise iminapa põhjas -ÕIGE. 127. Täiskasvanud maksa kakssuulase pikkus on a) 0,5 cm ; b) 1,5 cm ; c) 5 cm -ÕIGE. 128. Fasciola hepatica lõpp-peremeheks on a) inimene -ÕIGE; b) lammas ; c) konn ; d) magevee tigu ;-LEVIB ROHUGA e) veis . 129. Inimese vereimiuss Schistosoma haematobium erineb teistest imiussidest, sest 1.lahksuguline vahetult enne suguküpsuse saavutamist poeb emasloom isase kõhupoolel olevasse emasekandekanalisse ning jääb sinna kogu eluks 2. inimese ja ahvide vereimiuss, elab veresoontes ja kuseteedes 130. Inimese vereimiussiga Schistosoma haematobium võib nakatuda a) supeldes või seistes vees suurte
Mitte nakatumiseks ei tohi karjamaa lähedalt veekogust vett juua ja rohukõrsi närida. Ümaruss on väike, mõlemast otsast ahenenud kehaga lülistumata loom. (liimuksolge) Ümarussi solkme vastne kahjustab inimese kopse. Et mitte nakatuda peab enne sööki hoolikalt käsi pesema ja ka puu, ja juurvilju. Mullas ja vees elavad ümarussid on tähtsaks loomade ja taimede jäänuseid lagundavaks lüliks looduses toimuvas aineringis. Paelussi vaheperemees on veis, pärisperemees aga inimene. Veis sööb paelussi koos munadega, vastne liigub lihastesse, lihastes areneb põistang, inimene sööb seda. Nookpaelussi vaheperemees on siga. Ta elab ka inimese sooles. Laiussi vaheperemees on kala. Maksa-kakssuulase peremees on lihasööja loom. Vette sattunud munast areneb vastne, mis tungib veeteo maksa. Teost väljunud vastne ujub taime juurde ja kinnitub sellele, loom sööb taime ja vastne liigub ta maksa, munad satuvad koos väljaheitega rohule.
· Täidisega omletid Lisandid omletisegusse Omeletisegu valatakse praetud lisanditele Lisandid pannakse valmis omleti vahele Lisandid pannakse omelti peale TOIDUVALMISTAMISE ALUSED · Magusad omletid · Vahustatud omletid(sufleeomletid) Küpsetattakse ahjus · Üleküpsetatud munatoidud (gratineeritud) Paks valge kaste, riivjuust LIHA Lihaliigid · Koduloomad (veis, vasikas, siga, lammas, küülik, nutria) · Kodulinnud (kana:broiler, kalkun, hani, vutt, part) · Ulukid (metsloomad) (põder, metskits, metssiga, hirv, karu, jänes) · Metslinnud (teder, metsis, põldpüü, part, nepp, faasan) Liha eeltöötlemine · Sõltub Eelnevast säilitamisest ja tükeldamisest Looma liigist Soovitatavast lõpptulemusest · Külmutatud liha sulatamine Peab toimuma aeglaselt (mahlad)
keha,õhukese naha,vähese raskoe ja hõreda karvkattega.lihastik tagasihoidlik.hästi väljakujunenud seede-,vereringe-ja hingamisorganid,mis võimaldavad kiiret ainevahetust.on ka sigimis-ja piimaorganid hästi arenenud ning tagavad suure piimatoodangu.Lihaveis- toore kehaehitusega,paksu tihke nahaga,massiivse tugeva lihastiku ja luustikuga, jämedate jalgade ja suure peaga.luustik peenem kere on sügav,lai.ainevahetus aeglane.piimaorganid vähearenenud.Tööveis-ka toore kehaga,paksu naha,massiivse tugeva lihastiku ja luustikuga,suure pea ja jämedate jalgadega.nahk kaetud tugeva pika karvaga.rasvkudet vähe.ainevahetus keskmisel tasemel,mis laseb loomal rasket tööd teha.Interjöör- looma organismi organite,kudede ja organsüsteemide ehitus, funktsioon ja maht.luustik,lihastikLoomade mõõtmine ja tähtsamad mõõtmed- mõõtekepp,sirkel,mõõtelint(kõrgus-,laius-,pikkus,sügavus-
Siseelunditest on kõige vitamiinirikkam, selles leidub 15 vitamiini võib sisaldada ka kahjulikke aineid, kuna maks on organ kus tehakse kahjutuks organismi saabunud toksilisi aineid, mistõttu on oluline nõuetekohane kuumtöötlemine maks rikneb tunduvalt kiiremini kui liha, kuna sinna jääb suur kogus verd Eeltöötlusvõtted Kelmete ja seda katva kile eemaldamine Piimas leotamine Praadimine Hautamine Grillimine Erinevused loomade puhul Veis Siga Hani Kana Küülik Lammas Kalkun Vutt Seamaks Broilerimaks Veisemaks Hanemaks Küülikumaks Kalkunimaks Lambamaks Kasutamine toiduvalmistamisel Tehakse pasteete Kastmed(maksastrogonov) Foie gras Pirukates ja vormiroogades Maksavorst Kasutatud materjal Kulinaaria õpik http://en.wikipedia.org/wiki/Liver_(food) http://entsyklopeedia
· Kollkasvalge värvusega nudipaleuus · 4iminapagavarustatud päis · taha poole jääb kitsas kael · paeluss on lihtsustunud sisseehitus · närvisüsteem on lihtne · erituselunditeks on 2pikk toru · sigimiselundid paiknevad igas lülis · seedeelundkond paelussid puudub · paeluss vajab arenemiseks vaheperemeest · pael uss on liitsuguline loom · veis on nudipaelussi vaheperemees inimene aga pärisperemees · igal paelussil on oma vaheperemees
Teaduslikult põhjendatud viljavahelduslik külvikord. Selgitas välja kliimale sobivamad sordid. Linnukasvatus 1875.a. Pärnu Põllumeeste Seltsi selgituskõne 1876.a. ,,Hanid, nende kasulik kasvatamine ja nuumamine" Orlovi linnukasvatuse kool Hani Loomakasvatus Loomakasvatuse ökonoomilised alused Noorveiste üleskasvatus, lehmade pidamine, noorhobuste kasvatus ,,Sakala artiklid" Breitenburgi veis jäägu mõisa Piimalehm Angler Anglist kujunes LõunaEestis eesti punane veisetõug Angler Angler Angler Eesti Punane
kokkupuude seerimine kaitse- rõivad Siberi katk Hobune, veis, Moodustab Soole-, Aastakümneid Destinfit- lammas, siga eoseid nahavorm seerimine Suu- ja sõra taud Nakatumine suu Ila, piim, Villid Varvaste või kaudu (toiduks uriin, (purunedes sõrmede vahel toorpiima, kuum- Väljaheited, jääb haavand)
Igas lülis on 10 000 muna. Munad väljuvad inimese soolest väljaheidetega. Edasiseks arenguks peavad jõudma nad veise soolde, kui veised toituvad nende munadega nakatunud rohttaimedest. Veise sooles väljub munast vastne. Tungib läbi veise soole veresoonde kus kandub koos verega lihastesse. Seal moodustub põistang-põiekujuline 4-5mm vastne. Inimene nakatub toitudes veise vähetöödeldud või toorest lihast, mis on nakatunud põistanguga. Inimene on nudipaelussi päris peremees, veis on vaheperemees. Nookpaelussi vaheperemees on siga. Laiussi vaheperemeesteks on vähikesed ja kalad.
Ungari köök Ungari Ungari • Pindala: 93 030 km² • Rahvaarv: 9 879 000 (2014) Toiduained • 1. korrus: nisu, mais, kartul, pastatooted, riis. • 2. korrus: paprikas, kurk, tomat, viinamarjad, õun, pirn, sidrun. • 3. korrus: liha ja lihasaadused ( siga, lammas, küülik, veis), kalad ( koha, haug), karpkalad, hanemaksapasteet, juustud, hapupiim, muna, vahukoor, võikreem. • 4. korrus: toidurasvad, pähklid. Maitseained • pipar • punapipar (värske, jahvatatud) • tüümian • muskaat • safran • majoraan • basiilik • ingver Rahvusköögi söögikorrad • Päeva põhiline söögikord on lõunaajal. Lõunasöök algab alati supiga, milleks võib olla nii kerge puljong või ka väga rammus guljashisupp.
sigimiselundid. Tagumistes kehalülides valmivad munad. Kui muna on valminud, st "küps", murdub see ussi keha küljest lahti. Lülide sees olevad munad väljuvad inimese soolest väljaheidetega. Et munad edasi areneks, peavad nad sattuma veise soolde. Kui nudipaelussi munad satuvad karjamaale, võivad veised need koos rohuga sisse minna. Veise sooles väljub munast vastne, kes tungib läbi soole seina veresoonde. Veri kannab vastse looma lihastesse, kus see areneb põiekujuliseks . Veis on nudipaelussi vaheperemees, inimene aga pärisperemees. Et mitte nakatuda, tuleks hoiduda näiteks toorest või ebaküllaldaselt kuumutatud kuumutstud veiseliha süües. Nudipaelussi leviku vältimiseks hoidutakse karjamaade ja lautade saastamisest inimese roojaga. Inimene nakatub ussiga, kui sööb veise vähekeedetud või toorest põistangudega nakatunud liha.
1. Röstitud Fellini leib ja aeglaselt küpsenud lihaveise sisetükk - Külmtoidud See külmtoit on kodumaisele köögile omane, sest mis muu esindaks Eestit paremini kui must leib. Kuna kohvikule on tunnuslik just põnev ja inspireeriv kooslus eesti talunike kasvatatust ja maailma maitsetest, siis iseloomustab selle toidu puhul röstitud leib eestimaist poolt ning aeglaselt küpsenud lihaveise sisetükk annab juurde Euroopale omast kooslust. Kusjuures veis on tulnud kohalikult talunikult (lamba puhul tulevad need aga lausa kohviku omaniku enda karjamaalt). Kohviku menüü on hinnatud tärnisüsteemi järgi. Selle toidu puhul on saadud maksimaalne hinnang ehk kolm tärni, mis annab roale tõelise meistriteose nimetuse ning väärib kindlasti mainimist kohviku iseloomustamiseks! 2. Fellini jäätis - Magustoit Esmapilgul lihtsana näiva nimetusega magustoidu teeb eriliseks see, et jäätis on valmistatud
haavale, kuid tegelikus elus juhtub seda harva. Ohtlik on selline levikuviis eriti seetõttu, et sülg võib olla nakkusohtlik juba 4-10 päeva enne, kui loomal tekivad haigusnähud. Inimene võib marutõppe nakatuda marutaudi põdeva looma hammustuse tagajärjel. Ravita põhjustab marutõbi alati surmaga lõppevat ajupõletikku. SIIRUTAJATEGA LEVIVAD HAIGUSED LOOMADEL · Mäletsejaliste (lammaste) katarraalne palavik Orbivirus Reoviridae suguk. RNA viirus Vastuvõtlikud liigid: lammas, veis Leviala: Aafrika, Lõuna- Aasia, Kaug-Ida, Lähis-Ida, Lõuna Euroopa, Ameerikad (Austraalia) Siirutajad: habesääsed (Culicoides imicola, C. variipennis jmt. liigid) · Hobuste aafrika katk Orbivirus Reoviridae suguk. RNA viirus Vastuvõtlikud liigid: hobuslased, (sebra- kliiniliste tunnusteta), koerad Leviala: Aafrika, Kesk-Aasia, Lähis-Ida, Lõuna-Aasia, LõunaEuroopa Siirutajad: habesääsed (Culicoides imicola) · Rifti oru palavik Phlebovirus,
Tema kehas on 800-1000 lüli, millest kõik võtavad paljunemisest osa. Tagumistes kehalülides munad valmivad. Kui munad on valminud, st lüli on ,,küps", murdub see ussi keha küljest lahti. Ühes päevas võib paelussist eralduda kuni 10 lüli, milles igaühes on tavaliselt 160 000 muna. Need väljuvad peremehe soolest koos väljaheitega. Peensooles arenevad vastsed kahe kuu jooksul täiskasvanud ussideks. Ta kinnitub iminappadega sooleseina külge. Nudipaelussi vaheperemeheks on veis, vahest ka lammas. Sarvlooma seedetraktist satub nudipaelussi idu vereringe kaudu lihastesse, kus siis arenevad tangud. Peamiselt leidub tange veise kaela ja rinnapiirkonnas. Need on herneterasuurused veega täidetud põied. Siis kui inimene sööb toorest või mittevalmis veiseliha, mis sisaldab selliseid tange, siis areneb tema sooles nudipaeluss. Nakatunud isik võib nakatada ka teisi, kui ta ei täida hügeeninõudeid. Sümptoomid ehk avaldumine
Keemilised Strontsium on tugev aluseline oksiid. Omaduste poolest sarnaneb kaltsiumi ja baariumiga Strontsiumit saadakse elektrolüütiliselt või alumiiniumiga redutseerides. Strontsium põleb karmiinpunase leegiga. Suuri probleeme tekitab strontsium, mis satub keskkonda tuumakatsetuste käigus. Strontsium ladestub luudes, vahetades välja kaltsiumi. Organismi satub see ühend sageli lehmapiimaga, läbides eelnevalt jada: muld-taim-veis. Füüsikalised Strontsiumi sulamistemperatuur on 769 °C ja sulamis temperatuur on 1384 °C. Elemendi tihedus on 2,6 g/cm3 ning agregaatolek toatemperatuuril on tahke. Looduses leidub strontsiumi ainult ühendites, tähtsamaid mineraalid on strinsianiit SrCO3 , tsölestiin SrSo4. 1 KASUTUSALAD Elemendi, ühendid Kasutusalad on : o tuumapatareid poides ja ilmajaamades
Suured avastused bioloogiateaduses (DNA avastamine pärilikkuse materiaalse kandjana, geenitehnoloogia areng jne) on tublisti muutnud veiste aretuse iseloomu. Antibiootikumide, aminohapete ja bioaktiivsete ainete sünteesimine on võimaldanud toota tööstuslikult täiesti uusi söötasid, muutunud on söötmistehnika. Loomakasvatuses on kasutusele võetud arvutustehnika. Maailma juhtivaim piimatootja on USA 68303008 tonniga aastas.Arvatavasti on maailmas üldse kokku 1,7 biljonit veis. Kõige rohkem veiseid maailmas,kokku umbes 1 biljon looma, kasvatatakse: Indias ,Brasiilias ,USA-s , Mehhikos ,Argentiinas ,Sudaanis ,Etioopias ja Hiinas.Euroopa riikidest on suurimad veisekasvatajad:Saksamaa ,Prantsusmaa ja Suurbritannia. Vaatamata inimkonna arvukuse kasvule Maal, mis on viimastel aastakümnetel olnud ~2,3% aastas, on lehmade populatsioon vastupidiselt toidutarve kasvule vähenenud ~0,3% aastas.
ehhinokokkoos e. põistangpaeluss Tekitaja: 2 liiki: -Echinococcus granulosus -Echinococcus alveolaris (multilocularis); 4 iminapaga päis ja 4 lüli, 2-10 cm Invasiooniallikas: lihatoidulised loomad: koer, kass, hunt, kes eritavad mune roojaga. Nakatumine: fekaal-oraalne levikumehhanism. Munad püsivad vees 2 kuud, pinnases aasta. Vaheperemees: erinevad imetajad, ka inimene Elutsükkel: Täiskasvanult parasiteerivad koera (ka hundi, shaakali) peensooles. Vastsed arenevad vaheperemehes (veis, lammas, siga, inimene). Vaheperemehe sooles arenevad ehhinokoki vastsed e. larvotsüstid > veresoontesse, elunditesse ja areneb põistangudeks. Larvotsüstid . põistangud on ümbritsetud mitmekihilise fibroosse kapsliga. Põistang on vedelikuga täidetud kera tütarpõitega, milles omakorda tütarpõied. Tütarpõites on haudekapslid looteliste päistega. Põied: hernetera kuni arbuusi suurused, kasvukiirus 20-30 aastat
Tekitaja: 2 liiki: -Echinococcus granulosus -Echinococcus alveolaris (multilocularis); 4 iminapaga päis ja 4 lüli, 2-10 cm Invasiooniallikas: lihatoidulised loomad: koer, kass, hunt, kes eritavad mune roojaga. Nakatumine: fekaal-oraalne levikumehhanism. Munad püsivad vees 2 kuud, pinnases aasta. Vaheperemees: erinevad imetajad, ka inimene Elutsükkel: Täiskasvanult parasiteerivad koera (ka hundi, shaakali) peensooles. Vastsed arenevad vaheperemehes (veis, lammas, siga, inimene). Vaheperemehe sooles arenevad ehhinokoki vastsed e. larvotsüstid > veresoontesse, elunditesse ja areneb põistangudeks. Larvotsüstid . põistangud on ümbritsetud mitmekihilise fibroosse kapsliga. Põistang on vedelikuga täidetud kera tütarpõitega, milles omakorda tütarpõied. Tütarpõites on haudekapslid looteliste päistega. Põied: hernetera kuni arbuusi suurused, kasvukiirus 20-30 aastat. Lõpp-peremehed nakatuvad, kui söövad
Piimakari Koosneb veistes, kes on aretatud piima tootmiseks ehk piimaveised(piimatõud). Lihakari koosneb lihatootmiseks aretatud tõud(lihatõud). Veis-(liigi nimetus) liik, kes kuulub imetajate klassi, rohusööjate hulka(mäletseja), sõraline,veislaste perekonda.Veise esivanem on Tarvas Lehm- emane veis alates esimesest poegimisest. Ammlehm+sugupull -ainult imetab järglasi- põhikari Lüpsilehm moodustab lüpsikarja - põhikari Vasikas - esimesel pool aastal, kuni 6 kuud noorveis kes tarbib piimatooteid(piim, piimapulber) Mullikas - 6-ndast elukuust kuni esimese poegimiseni Lehmik - emane noorveis Pullik - isane noorveis Pull: Muupull - lihapull testpoll - pull keda testitakse, noor pull kellele ei ole hinnangut antud. aretuspull - on antud hinnang Härg - kastreeritud isas loom
väikesed suulaekanal r-lestmes väikesed suulaekanalid (teistel osaleb suulaeurge suulaekanalid moodustamise l ka ülalõualuu) Suulaeluu horisontaallest mes Veis - üksnes väikesed suulaekanalid PÕHIOSAD: Kuklaluu - põhimikuosa, külgosa, kuklasoomus Oimuluu - kaljuosa, trummiosa, soomusosa Otsmikuluu - otsmikusoomus, silmakoopaosa, ninaosa Sõelluu - sõellabürint, sõelleste, silmakoopaleste Põhikiilluu - keha, tiib Eeskiilluu - keha, tiib Sarnaluu - otsmikuluumine jätke, sarnaluumine jätke Ülalõualuu - keha, suulagijätke
lehtedest, areekaseemnetest ja pähklitest ning mõjub ergutavalt. SLAID 1,2 3000 km pikkuselt põhjast lõunasse sirutuv India on koduks enam kui miljardile eri rahvusrühmadesse ja kuuluvatele ning erinevais keeltes kõnelevale inimesele, kelle igapäevase elu ja söögiharjumuste üle valitsevad väga mitmed usundid. Indiat on korduvalt koloniseeritud, sealjuures erinevate riikide poolt. Rahvastikust enamus on hindud, kes ei söö veiseliha, kuna veis on püha loom. Nad ei söö ka sealiha, kuna siga on nende uskumuse järgi roojane. Osa elanikkonnast, nimelt muhameedlased, ei söö sealiha usukeeldude tõttu. Nii koosnebki India elaniku toidusedel peamiselt köögiviljast, riisist, leivast ja maitseainetest. Jõukamad saavad endale lubada ka kana- ja lambaliha, millest valmistatakse hautisi ning varda- ja pajaroogi. Kõik toiduained, kui neid ise ei kasvatata, hangitakse iga päev turult, tänakauplejatelt ja poodidest
välisjõududele lihtsamalt. murend - kivimite murenemise tagajärjel tekkiv pude materjal (kivimi tükid). Eeldus mulla tekkele. MURENEMINE Füüsikaline murenemine Keemiline purunemine * Kivisse tekkinud praod, * Kivim tahastatakse, muutub purunenud tükkideks. tema keemiline koostis. * Temp. suured muutused, * Veis, CO2. Organismide jäätumine. jäägid. * Erineva koostisega kivimid * Lubjakivi, kivisool. * Kuiv, jahe kliima, ka kõrbes, * Niiske ja soe kliima. kõrgmägedes. 7. VOOLAV VESI * Kulutab (jõesängid, kärestikud, joad, uhtorud); * Kannab materjali edasi; * Kuhjab materjali (lammid, deltad). erosioon - pinnase ärakanne tuule või vooluvee poolt.
Karnivoorid Siga Veis Hobune Esineb sarnanäsa Ülamoka keskosa Teravalt sarvestunud Pikk ja kitsas (tsügomaatpapill). liitunud ninatipuga mokanäsad mokkade suuõõs. Puuduvad Keelel on (kärss). Kärsapeegel siseküljel ja põsenäsad. lamendik ja Suuõõs ja keel olemas kõik (planum rostrale). Puuduvad ülemised mokavagu. Väga papilliliigid
ainult valitsuse ja üksikute ametnike või firmade tasandil. Mõju on tegelikkuses palju ulatuslikum kui vaid trassikoridoris ja seda pole võimalik leevendada, sest müratõkked ja massiivsed viaduktid, mida peamisena mainitakse, reostavad juba iseenesest miljööd ja elukeskkonda. Lugesin ise hiljuti veel, sellega seonduvaid artikkleid ja leidsin ,et Rail Baltic toob kahju mõju põllumeestele ja metsaäriga tegelejale. Näiteks Raplamaal Raikküla vallas tegutseva Tõnsu Veis OÜ kariloomad ei pääse tulevikus enam raudteetrassi tõttu karjamaadele sööma. Trassikoridori alla jääva põllumaa tõttu oleks raskendatud ka sööda varumine loomade ületalve pidamiseks. Kahju oleks korvamatu, sest osaühing on teinud suuri kulutusi karjalauda ja küüni ehitamiseks, et suurendada kariloomade arvukust ja piimatootmist. Mina olen hetkel erapooletu, kuna mind otseselt raudtee ehitamine ei puuduta, minu elukoht ei ole seal, kus see kõik läbi viiakse
jäänused)→Zooplankton ehk loomhõljum→Kiisk→Harilik ahven→Harilik haug→Merikotkas Biootiliste tegurite näited Neutralism (ei mõjuta üksteist st, et ei ole mingit toitumissuhet)- koerliblikas ja lammas. Konkurents (üksteist ei vaja, kuid mõlemad tahavad näiteks toitu)- niidurüdi ja alpi risla. Parasitism (parasiit/peremees suhe)- puuk ja šoti mägiveis. Kommensialism- (üks saab kasu, teist ei mõjuta)- niidurüdi ja veis. Abiootiliste tegurite näited Eluta looduse tegurid. Niiskus/sademed- vesi tõuseb ning rannaniit vee all. Päikesevalgus- liigne päike→veistel kuum ja samuti taimestik võib kõrbeda Tuul- 3. taseme taimed (õrnemad)→tugev tuul merelt→soolase vee pritsmed. Koosluse hävimine Karjatamise või niitmise lakkamisel võib pilliroog 5-10 aasta jooksul levida kogu rannaniidule. Ajapikku niit võsastub ja metsastub. Kliimakskooslus
ülaosa.ül osa moodust maak,al piir ei ole kindlalt piiritletav.litosflaamad-astenosfääri peal "ujuvad" hiigl plaatjad plokid.laamtektoonika-teooria,õpetus litosf laamade tekkimisest,liikumisest,vastastmõj ja hävimisest,kirjeld laamade liikum ja jõude,mis seda põhj.pinnamood e reljeef-litosf,astenosf,litosf laamadpinnav tekke alusel-struktuursed-maa sisejõudude toimel,murenemis-kivim pealispinna purun v lahustum tagaj,kulutus- lumi,veis,tull,kivim murenemine,kuhje-kivim osakesed liiguvad kõrgemalt madalamale ookeaniline maakoor-5-10 km,settekivimite kiht,basaldikiht.mandriline-40.80km,settekivim kiht,graniidiki,tasaldiki.. .laamade liik üksteise suhtes-rift;samalajal põrkuvad teineteisest eemale rebitud laaamade teised küljed kokku oma naabritega;tekkivad lõhedkuumad punktid-maa tuuma ja vahevöö kontaktalal olev kohad,ümbrusest oluliselt kuumemad,nende kohal vahevöös leiavad aset tõusvad magmavoolud
idaslaavlased, balti hõimud ja liivlased. Viikingid eestis- 800-1050, Norvegr,Vestvegr,Austervegr-kaubateed,ruunikivid,venekroonikad nimetavad neid tsuudideks.Eesti muinasajalõpul- 150-200k inimest, vabad inimesed ja orjad, heledad ja pikad inimesed, eluiga30a, laste suur suremus, naise kõrge seisund ühiskonnas, rehielamu, Elatusalad: põllundus(nisu,kaer, hernes) 1adramaa=1talu, rikkamatel mitu adramaad, talgud, suurtalu=mõis, 3 välja süsteem(talivili,suvivili,kesa), karjakasvatus(veis,hobune,kits,kana,siga)metsandus,jahipidamine, kalandus,käsitöö, lihtsamad tööriistad valmistatiise, raskemad meistrid-kohalikust rauast(virumaal ja põhjasaaremaal tootmiskeskused.).Kauplemine-toomakaup-hõbepronksraudsool luksusesemed, viimakaup: karusnahad,vaha, mesi, varastatud kaup ja orjad, kauplemine oli tulus, kasutati hõberaha. Aolinn= varalinnaline keskus- trtu,tallinn. Puudus riik, 8 maakonda ja 6 väikemaakonda, sumb rida ja hajakülad, raikküla
(3p) 1.Me kasutame linude sulgi (et näiteks teha patju) 2.Me sööme neid (näiteks kana , kukk) 3.Me jahime/kütime neid . 5.Millist kasu ja kahju tekitavad imetajad inimestele ?(4p) Mis kasu või kahju toovad ? Imetaja liik. Hävitavaid kahjureid kass, siil Levitavad haigusi rebane, kährik Annavad liha/toitu siga , veis Annab villa lammas 6. Sobita õigesti kokku kolmes tulbas olevad mõisted ja tunnused(4p). Kirjuta iga tähe järele õiged numbrid mille valid tabeli kahest tulbast. Moodusta iga(tähe ja numbri) kombinatsiooniga ühe bioloogiliselt õige lause ja kirjuta see punktiirile (4p) A rästik I luustikus on jäsemete alged 1.kilpkonnad B niiluse krokodill II loivataolised jäsemed 2.maod
Soojustamata lautades on vajalik külmumiskindlate jooturite kasutamine, fotol elektriga soojendatav veejootur, veetoru tuuakse maa-alt külmumise vältimiseks Lamba eripärad rohusöötade tarbijana Lammas on hea karjamaaloom, keda võimalik aastaringselt väljas pidada (grazing animal) Karjamaarohus eelistab lammas ristikut kõrreliste ees Sööb rohundeid valikuliselt, valides taime osi, mis on parema kvaliteedi ja seeduvusega kui seda oskab teha veis Monokarjatamisel võib lambaid karjatada suure karjatamiskoormusega, et ära hoida suurt rohu mahasõtkumist loomade liigse ringiliikumise tõtt Lambad söövad rohkem puude, põõsaste lehti kui veised, aga vähem kui kitsed Lambad on võrreldes kitsede ja ka veistega paremad mägikarjamaade, kõnnumaade ja teiste looduslike karjamaade (rannakarjamaad, puisniidud) kasutajad Lammastele talviseks söötmiseks sobivad rohusöötadena nii silo, hein kui põhk, teraviljadena kaer, oder
Suus toimub peamiselt sööda mehhaaniline peenestamine, süljega niisutamine ja ettevalmistamine allaneelamiseks. Mäletsejad mäluvad sööta söömise ajal väga pealiskaudselt. Poolmälutud sööt neelatakse alla, see satub eesmistesse ruumikatesse eesmagudesse vatsa ja võrkmikku, kust puhkeolekus jämedad söödamassid uuesti suhu tagasi tuuakse ja teistkordselt põhjalikult läbi mälutakse e mäletsetakse. Ööpäevas mäletseb veis 7-10 tundi. Rohkem mäletsetakse toorkiurikkaid ratsioone. Kui aga ratsioonis on rohkesti jõusööta, kestab mäletsemine lühemat aega. Mäletsemine on tahteline akt. Loom võib selle järsku lõpetada ja soovikohaselt uuesti alustada. Sööda mälumisel eritub sülge. Vee ja limaainete leidumine süljes soodustab söödapalade formeerimist ja neelamist. Sülje keemiline mõju söödale on väike ja avaldub sülje ensüümide amülaas ja maltaas kaudu
Eesti alale on tõenäoliselt kõik koduloomaliigid sisse toodud. Üksikuid koduloomade luid on leitud juba Eesti hilisneoliitilistest asulatest- Akalist, Tamulast ja Saaremaalt Loona asulast. Karjakasvatusega hakati Eestis tegelema neoliitikumi lõpul, kui siinsetele aladele rändasid sisse venekirveskultuuri hõimud. Kuna nende puhul on tegemist rändkarjakasvatajatega, ei ole neist maha jäänud ka hästiväljendunud kultuurkihiga asulakohti. Loomaliikidest on esindatud veis, siga, kits ja/või lammas. Kuna sellel perioodil (II at. eKr) kliima jahenes, siis pidurdas see tõenäoliselt karjakasvatuse arengut. Soodsamad tingimused püsisid saartel ja rannikualadel. Vanema pronksiaja (II at. eKr keskpaik-X saj. eKr) asualid ja kalmistuid on väga vähe leitud. Seetõttu ei ole midagi teada ka karjakasvatuse arengust sellel perioodil. Tõenäoliselt on sel perioodil Eestisse sisse toodud ka koduhobune. Nooremaks pronksiajaks (X-VI saj. eKr) on
Jagunevad kõrgreljeefiks, madalreljeefiks ja süvendreljeefiks. 7. Mis aastal avastati Lascaux koobas? 8.detsember 1940.aastal 8. Kuidas leiti Lascaux koobas? Üks poiss leidis, viskas kivi sisse 9. Mis rikkus koopamaalinguid? Rohevetikad ja valge lubja kristallid 10. Mitu aastat hiljem avati selle koopa koopia? 20 aastat hiljem 11. Kui pikad olid Lascaux koopa käigud kokku? Mitte üle 250 meetri 12. Mis loomi kujutati Lascaux koopajoonistel? Härg, hobune, hirv, veis, ahv, ükssarvik, lehm, ponid, kaljukits, mäger, piison, ninasarvik 13. Milliseid värvivarjundeid saadi värvimuldadest? Kollane ooker, punane ooker ja must mangaan 14. Milliseid maaliefekte kasutati koopamaalingutes? Sülgamine, puhumine 15. Millisteks perioodideks jaguneb kiviaeg? Vanem kiviaeg ehk paleoliitikum, mis omakorda jaguneb vanem ehk alam-paleoliitikum, keskmine paleoliitikum ja noorem ehk ülem-paleoliitikum; mesoliitikum ja noorem kiviaeg ehk neoliitikum 16
aastat e.m.a. Põhja-Kreekast ja Anatooliast. · Hobune kodustati märgatavalt hiljem. Arvatakse, et kodustamisprotsess algas ilmselt 4. aastatuhande e.m.a. lõpus Musta- ja Kaspia mere steppides, kuhu tarpan liikus Ida- Euroopast. · Põhja-Aafrika ja praegune Sahaara kõrb oli üks esimesi loomade kodustamise kohti, kust koduloomad edasi levisid Niiluse orgu. 5000-4000 a. e.m.a. oli Egiptuses juba arenenud loomakasvatus, kus koer, siga, kits, veis ja hani olid tuntud koduloomadena. Hiljem kodustati antiloobid, eeslid ja kaamelid. · Tigrise ja Eufrati jõgikond Aasias (praegu Iraak) oli Mesopotaamia kultuuride levikuala. Nende jõgede lääne- ja idapoolsetes mägedes kodustati kitsed, lambad, sead ja anti üle jõgede orgudesse, kus neid ja hiljem ka veiseid ning eesleid kasutati. India ja Hiina kultuuride piirkonnas kodustati seebu, pühvel, gaur, kana ja siga, kuna veis,
maasikad, granaatõunad, apelsinid, mangod, papaiad, kookospähklid, serimonid ja õunad. Laimid on kasutusel igal pool ja neid kasutatakse taldriku garneerimisel ja vürtsisegude maitse tõhustamisel. Banaane süüakse küpsetatuna desserdiks, kuid enamikke puuvilju süüakse värskelt. 3. Liha ja alternatiivid. Liha on kallis, kuid sealiha ja sealihatooted, kaasaarvatud vorstid ja rupskid on meelistoitude esirinnas. Kits, veis, kana, lammas, kalkun, kilpkonn ja vasikas on samuti lihadena kasutusel. 4. Kala ja mereannid 5. Pähkleid süüakse suupistetena, riivituna mõnikord kastmete paksendajatena. 6. Leib ja teravilja tooted. Tortillad on valmistatud maisijahust ja on alati igal laual igal söögikorral kas isevalmistatuna või värskelt ostetuna. Bolilla'd on samuti väga populaarsed. Hulgal kasutatakse hommikuhelbeid. 7. Rasvained
VEIS 2013. a seisuga oli Eestis 261 700 veist, sealhulgas 97 100 piimalehma Kõige suurema eluskaaluga pull Eestis - 1350 kg Kõige suurema eluskaaluga lehm Eestis - 882 kg Söögi päevaseks koguseks 25...30 kg (noorveistele sõltuvalt vanusest 5...20 kg. ) Lehm võib süüa päevas silo kuivainet 7...12 kg PIIMATOODANG Keskmine piimatoodang lehma kohta aastas 8000 kg Kõige suurema laktatsioonitoodanguga lehm 15149 kg suurim päevatoodang 64,7 kg piima Kõige suurema piimarasva toodanguga lehm 623 kg Kõige suurema eluea piimatoodanguga lehm 106332 kg Kõige kõrgema piimatoodanguga talulehm 8787 kg SIGA 2013. a oli Eestis 360 000 siga Korraga toob üks emis ilmale 10 - 12 põrsast. tapetakse juba 70-80 kg kaalu juures (4-5 kuu vanused), et saada kvaliteetsemat liha Ühe sea 100 kg kasvatamiseks kulub 300-400 s.-ü Eesti kõige suurem sigala on Viljandimaal Viiratsis Emise ka...
Sööda nimetus Kuivaine Metaboliseeruv energiProteiin % veis siga % Kultuurniidu rohi 20 11.2 7.9 16 Kultuurkarjamaa rohi (kõrr) 20 11.3 x 17.5 Kultuurkarjamaa rohi (ristik) 20 11.1 x 20.5 Haljassegatis (50% hernest) 17 10.1 x 14 Punane ristik, rohi ÕPMA 15 11 8.4 17.8 Lutsern, rohi 17 101 7.9 20.5
Meristeem. Algkude, mis on taimedel võrsete tippudes, pungades ja mitmel pool mujal, ka lehtedes. Meristeempaljundus. Üks taimede vegetatiivse paljundamise ehk kloonimise meetoditest. -Taimede uudne, tehnoloogiliselt keerukas kloonimis viis. Totipotentsus. ,,kõikvõimelised" . Tänu totipotentsusele on paljudel taimedel võime kasvada pistokstest ja isegi väikestest koetükkidest terviklikuks taimeks. Embrüosiirdamine. Viljastatud munaraku viimine organismi (naine, veis) emakasse. Inimese kunstlik viljastamine. Kui koed diferentseeruvad juba, siis enam ei saa viia emakasse. Embrüo saab katseklaasis olla 2-5paeva ja areneb naise organismis. Kloonimine, kloon. Geneetiliselt identse järglaskonna saamist paljundatavast üksikobjektist, olgu selleks DNA molekul, rakk või organism. Saadud järglaskond moodustab klooni. Tüvirakud (lõigustusrakud, embrüonaalsed tüvirakud, täiskasvanu tüvirakud.
(surema: mu kingad on surnud) ·Grammatiline tähendus - ühesuguste muutevormide ühine tähendus (tunnused või tüveteisendid). Semantilised tunnused sõna tähenduse elementaarsed komponendid elementaarmõisted naine: [+ inimene + täisealine + naissoost] mees: [+ inimene + täisealine + meessoost] tüdruk: [+ inimene - täisealine + naissoost] poiss: [+ inimene - täisealine + imeessoost] pull: [+loom + veis + täisealine + isane] Assosiatiivne tähendus konnotatsioon tundmuslik lisatähendus, · kogemuste, väärtushinnangud ja suhtumiste alusel (sale, sihvakas, kõhn, kondine) o Positiivsed: sale, sihvakas o Negatiivsed: kõhn, kondine kollokatsioon - keeleline kontekst milles · sõna kasutada saab (võtma, korjama, koristama/ kartul, mari, peet) Sõna tähenduse muut(u)mine Laienemine sõna tähendus laieneb (maak)
annaabi.ee 
