Loomakasvatuse konspekt (3)

1.Veiste kodustamine ja põlvnemine. Veise kodustamise ajaks võis olla u 6-2 tuhat aastat eKr . Kodustamise kolleteks on Kirde-Aafrika ja Edela- Aasia Niiluse, Tigrise ja Eufrati jõe aladel.
2. 1) Perekond: veised , 1.1 Alamperekond :veised, liik:ürgveis, kodustatud vorm: koduveis . 1.2 Alamperekond: jakid, liik: jakk , kodustatud vorm: kodujakk. 1.3 Alamperekond: kaguaasia veised, liik: banteng, kodustatud vorm: baali kari , liik: gaur, kodustatud vorm: gajaal. 1.4 Alamperekond: piisonid, liik: euroopa piison , ameerika piison, kodustatud vorm: puudub. 2) Perekond: aasia pühvlid, liik: inda pühvel, kodustatud vorm: india veepühvel, liik: filipiini pühvel, kodustatud vorm: puudub. 3)perekond: aafrika pühvlid, liik: kahverpühvel, kodustatud vorm: puudub.
3. Veisekasvatuse olukord maailmas ja Eestis. Valdav osa veistest asub arengumaades, seal elab suurem osa rahvastikust maal ja tegeleb põllumajandusega. Vajalik piima ja liha toodang saadakse tänu suurele loomade arvule, keda karjatatakse suurtel madalasaagikusega põldudel. Loomade produktiivsus võrreldes arenenud riikidega, madal. Arenenud riikides saadakse vajalik kogutoodang loomade produktiivsuse suurendamise kaudu, mis omakorda võimaldab loomade arvu vähendada. Lisaks loomade produktiivsusele suurendatakse pidevalt ka taimede saagikust, et ratsionaalsemalt kasutada põllumaad. Eestis on seoses turumajandusele üleminekuga veiste arv pidevalt vähenenud. Kui 1990.a oli Eestis üle 800 tuhande veise, siis 2011.a seisuga on Eestis 88 984 lehma, mis moodustab 93% Eesti lehmadest. Jõudluskontrolli Keskuse andmetel oli jõudluskontrollialuste lehmade 2010. aasta keskmine piimatoodang 7613 kg. Eesti holsteini tõu keskmine piimatoodang oli 7778 kg ja eesti punasel tõul 7152 kg. Eesti maatõu keskmine piimatoodang oli 4850 kg. Lihaveiste jõudluskontrollis oli 01.01.2011 seisuga 16 967 veist. Kõige rohkem on jõudluskontrollis aberdiin -anguse tõugu (4971), seejärel limusiini (4116) ja herefordi (3442) tõugu lihaveiseid.
4. Tõug- ühte liiki kuuluvate koduloomade suur rühm, kellel on ühesugune põlvnemine, välimik, majanduslikult kasulikud omadused ja ühesugused nõuded keskkonnatingimuste suhtes, peab olema kindel levila. Peab olema isoleeritud teistest populatsioonidest erinevate isolatsioonivormide kaudu. Ristamine- aretusmeetod, kus omavahel paaritatakse erineva tõu loomad. On elujõulisemad ja kiirema kasvuga kui puhtatõulised loomad-heteroos. Puhasaretus-paaritatakse ühte ja samasse puhtasse tõugu kuuluvaid loomi. Tõu kujunemise etapid: I- toimub aretuskomponentide valik ja paaridevalik vastavalt aretuseesmärgile. II- toimub tõu- ja jõudlusomaduste järgi karja ühtlustamine eesmärgipärase valiku teel. III- ehk kultuurtõu perioodil on tõu jõudlusomadused, konstitutsioon ja kehaehitus väljakujunenud ja kõige paremal taseme. IV-tõu mandumine, kus ei toimu enam vajalike tunnuste paranemist, pigem vastupidi
5. Veisetõugude klassifikatsioon . 1. Kohalikud tõud-kohaliku tähtsusega tõud, millised on aretustööga oluliselt muutmata. On saadud nn rahvaselektsiooni tulemusena. Suguloomadeks on valitud juhuslikult paremaid loomi, enamasti väiksekasvulised, madala toodanguga, kuid hästi kohanenud keskkonnatingimustega ja vastupidavad. On aretuskomponendiks uute tõugude loomisel. 2. Parandatud tõud-kujunemisjärgus, on enamasti kohalikud tõus, mida on parendatud teiste tõugudega. Eesti veisetõud 20.saj Ipoolel. 3. Aretustõud-inimtegevuse poolt väljaaretatud, kindla eripäraga ja iseseisvalt aretuseks sobivad tõud. Veisetõugude klassifitseerimisel võetakse aluseks loomade jõudlus: piima- ja lihajõudlus.
6. Piima- ja lihatõud. (eeskätt Eesti veisetõud) Piimatõud- aretatud suure piimajõudluse suunas. ON hästiarenenud hinamis- ja vereringeorganid ning kiire ainevahetus , mis tagavad võimalikult suure hulga piima tekke udaras. Neil on hästiarenenud näärmerikas ja hea verevarustusega udar . Lihastik seevastu on tagasihoidlik , ka lihaomadused. Lihatõud-piimatoodang madal, piisab tavaliselt järglase üleskasvatamiseks. Aastas 1,5..2t piima. On hästiarenenud lihaomadused, aeglase ainevahetusega, flegmaatilise närvisüsteemiga, mõnedel on isel. Topeltlihastik laudja osas. Lihaomadused head.
7. Areng-organismi diferentseerumist ja kujunemist lihtsamatelt keerukamate struktuuride ja funktsioonide suunas. Organismi kvalitatiivne ümberkujunemine. Rakkudel, kudedel ja organitel tekivad uued funktsioonid. Kasv- looma organismi kvantitatiivne muutumine, mis avaldub massi, kudede ja organite suurenemises, Aluseks on rakkude pidev pooldumine ja rakkudevahelise massi suurenemine. Määratakse organismi massi ja mahu mõõtmete järgi. Absoluutne juurdekasv(A)-looma kehamassi või mõõtmete suurenemine mingis ajaühikus. Suhteline juurdekasv(K)-näitab mingi teatud ajaperioodi absoluutse massi-iibe suhet ja perioodi alguse kehamassi keskmisesse
8. Kasvu ja arengu etapid. A Looteline e embrüonaalne periood-2kuud. Algab isendi tekkimisega ja lõppeb sündimisega. *idulase e. embrüoperiood-5nä. Intensiivne rakkude deferentseerumine ja organite kujunemine.Pannakse alus seedeaparaadile, südamele, neerudele, maksale. * looteperiood (tiinus)-kestab sündimiseni, 32nädalat. Loote kasv kiire. B Lootejärgne periood-sünnist surmani. *vastsündinuperi- kestab sünnist 2..3nä. kujuneb välja termoregulatsioon ja närvisüsteem kohaneb keskkonnatingimustega. *Piimaperi- põhisöödaks ema- või segupiim. Kestab 4..6elukuuni,*puberteedi- e sugulise küpsemise per- al poole aastaselt, kiiresti arenevad suguorganid , tekivad sekundaarsed sugutunnused ja kujuneb välja seksuaalrefleksid. Kehavormid muutuvad soole vastavaks. Kasv kõige kiire *Täiskasvanuperiood- saavad 4..5 aastaselt, suguorganid ja piimanöörmed on saavutanud funktsionaalse täiuse. Sigivad , annavad järglasi, jõudlus suurim. *vananemis e raukumisper- väga individuaalne, sõltub söötmisest ja pidamisest
9. Kasvu ja arengu seaduspärasused. 1. Organid , mis kasvavad aeglaselt loote perioodil, kasvavad kiiremini lootejärgsel perioodi ja vastupidi. Kui tiineid lehmi puudulikult sööta, sünnivad väiksed, lühikeste jalgadega vastikad-embrüonalism. Sünnijärgsel perioodil vähesöödetud vasikad jöövad kõrgejalgseteks ja kitsakehaliseteks - infantilism. 2. Puudulik söötmine või haigus mingil kasvuperioodil pidurdab kõige enam nende luude ja organite kasvu, milliste kasvuintensiivsus on sel perioodil suurim. Mida kauem puudulik söötmine või haigus on kestnud ja mida puudulikum on areng, seda vähem on võimalik mahajäämist kompenseerida.
11. Lehmade mõõtmed ja mõõtmine. Kasvu ja arengu jälgimiseks, kehaehitustüübi ja kehamassi määramiseks. Loom peab asuma tasasel pinnal, nende jalgade seis peab olema nii eest kui ka külgvaates paralleelne. Peal olema normaalsel kõrgusel ja otse. Mõõtevahendiks on mõõtekepp, sirkel , mõõdulint ja nurgamõõtja ehk goniomeeter. Eristatakse kõrgus(kepiga)-, laius(sirkel, kepp )-, pikkus(sirkel, kepp)-, sügavus(kepp)- ja ümbermõõdu( lint ) abil.
12. Konstitutsiooni-organismi kui terviku tähtsamate morfoloogiliste ja füsioloogiliste omaduste kompleks , mis on tingitud pärilikkus ja keskkonnatingimustest (põhi kehaehitus). Konstitutsioonitüübid Kulešovi: (organismi morfo -ja füsioloogiast ja nende seosest organimi kui terviku talitusega) * tihke e tugev konst - nahk on tihke, küllalt õhuke, nahaalune rasv - ja lihaskude on vähearenenud ja lihastik on väiksemahuline. Luustik tugev ja peen.hästiarenenud hingamis -, vereringe -, ja suguorganid ning piimanäärmed. Kuulub enami piimatõugu veised. * õrn konst- õhuke, hästiliikuv nahk, mis kaelal ja udaral moodustab kurdusid, luustik peen, lihastik vähearenenud, karvkate hõre, peen. Pea kerge, jalad, saba ja sarved peened , kuuluvad ülearenenud tõud- džörsi veisetõug.*kohev konst- hästiarenenud nahaalune rasv- ja sidekude, ka lihastik, seetõttu lihaskude lopsakam, läbikasvanud rasvkoega, nahk paks ja kaetud tiheda karvastikuga. Kuuluvad lihatõugu veised. * toores konst- pea suur, luustik massiivne , lihastik mahukas, nahk paks ja kaetud jämeda karvastikuga. Tavaliselt flegmaatilise närvisüsteemiga. Omane tööveistele.Duersti: (ainevahetus- ja teiste füsioloogiliste protsesside iseärastele rajatud)* hingamistüüp- kiire ainevahetus, hästiarenenud hingamis-ja vereringeorganid, neil on pikk sügav ja kitsas rind . Roided üksteisest kaugel ja tugevasti tahapoole kaardunud. Kehakontuur kolmnurkne, kuuluvad piimaveised.*seedetüüp- omavad külg ja pealtvaates ristküliku kontuure, turi laiem, lühike silindriline rinnakorv , hingamis- ja vereringeelundid vähem arenenud, loomad nuumuvad hästi ja koguvad rasva nahaalusesse sidekoesse ning seedeorganite vahele. Lihaveisetõud. *vahepealne ehk mesosoomne tüüp- kuuluvad ühele või teisele poole kalduvad ja ühe tüüpi alla raskesti klassifitseeritavad loomad, kuuluvad liha-piimatõugu veosed (kombineeritud tõud).
13. Konditsioon ehk toitumus -looma söötmis- ja pidamistingimustest tulenevad reservainetega varustatuse seisund teatud jõudluse saavutamiseks. Hinnatakse silma järgi. *töökonditsioon-(missugune näeb välja tööloom) roided õrnalt nähtavad, õhuke rasvkude , lihastekultuurid nähtavad. *sugukonditsioon- ei tohi olla ületoidetud, roided õrnalt nähtavad, Peab tagama hea sugulise aktiivsuse ja sugurakkude produktiivsuse. *näitusekonditsioon- roided ei ole nähtavad, pisut ületoidetud. *nuumakonditsioon-roided ei ole nähtavad, priskeks söödetud enne tapale minekut. Lihastik mahukas. * patoloogiline konditsioon(haigusega seonduv) a)liigne rasvumine-tingitud häirest vms b) näljakoditsioon ehk kurtumus -tingitud haigestumisest või söögipuudusest.
14. Temperament ehk närvisüsteemi tüüp. 1. sangviiniline -tasakaalukas, kiire ainevahetusega, kohaneb hästi. 2. flegmaatiline -tasakaalukas, aeglase ainevahetusega, pika mõtlemisega 3.koleeriline-sõjakas, kohaneb hästi:valvekoerad, kiirushobused, võitlushärjad 4. melanhoolne - ülekaaslus pidendusprotsessiga, põeb iga asja pärast.
15. Varavalmivus -organismi omadus kiremini kasvada ja areneda tasemini, mis võimaldab looma kasutada järglaste ning toodangu saamiseks, ilma et edasine arenemine ja eluea pikkus selle alla kannataks, taotletakse suuremat majanduslikku efektiivsust , lühema elueaga, lihaloomad , Suguküpsus- heades sõõtmis-pidamistingimustes saabub 6-8 kuuselt, organism ei ole veel järglase saamiseks valmis, esmakordse seemendamise vanus- eesti veisetõugudel 15..18kuud. kehamass peaks moodustama vähemalt 65% täiskasvanud lehma kehamassist.
16. Ind- emaslooma füsioloogiline seisund, kus ta otsib isaslooma lähedust ja laseb ennast paaritada, on seotud munarakkude valmimisega munasarjas. Lehma tunnus on see, et laseb teistel endale selga hüpata. Periood kestab 12-20tundi , tiinestamine - Reguleeritud paaritus -indlev emasloom suunatakse isaslooma juurde ja teostatakse paaritus. 1pull aastat 70-80 lehma. *vabapaaritus- isasloom on vabalt karjas ja paaritab indlevaid emasloomi, 1pull 40-50lehma., kunstlik seemendus- võimaldab vähendada emasloomade tiinestamiseks vajaminevat pullide arvu. Tänu sellele on võimalik seemenduseks valida vaid parimaid aretusväärtusega pulle, mis omakorda suurendab kogu karja aretusväärtust, embrüosiirdamine-biotehnoloogiline meetod võimaldab suurendada ühelt emasloomalt saadavate järglste hulka. Kutsutakse esile superevulatsioon s.o mitme munaraku üheaegne vabanemine .
17. Sünnitus ja vastsündinu hooldamine. Lehm rahutu , tammub jalalt- jalale . Panna puhas allapanu ja valmistada ette sünnitusabi vahendid. Kui vasikas väljutatud, tuleb esmalt eemaldada ninast ja suust lima ning lasta lehmal vasikas kuivaks lakkuda-stimuleerib hingamist ja vereringet. Kohe panna vasikas nisa otsa imema-saab immuunsuse.
18. Abort -tiinuse katkestamine kuni 210.tiinuspäevani, enneaegne sünnitus-tiinuse katkemine alates 211..266 päevani. Põhjustab riknenud sööda säämine, traumad või muud keskkonnategurid ja nakkushaigused, esmaspoegimise vanus-24-26kuud(15..18+9kuud tiinust), ahtrus-loom, kes õigeaegselt ei tiinestu ega anna järglasi. Lehm, kui ei ole 3kuu möödudes peale poegimist tiinestunud. MajOp kui lemalt 1 järglane aastas. Vältimiseks: suguloomi hoida õiges toitumises, avastada loomade ind õigeaegselt, õigeaegselt looma seemendada, korralik veterinaarne kontroll.
19. Majanduslik kasutusiga - periood esimesest poegimisest karjast väljaminekuni. Kasulik kui lehm püsib kaua karjas ja temalt saab eluajal palju järglasi ning rohkesti piima. Optimaalne maj kasutuse periood võiks olla lehmal 8-10 aastat ja eluiga 10-12 aastat. ja eluiga.
20)Karja struktuur- karja koosseisu vanuse ja soorühmade järgi protsentides. Võib struktureerida: lehmad ; tiined ja seemendusealised mullikad; lehm ja pullmullikad 7..18kuud; lehm- ja pullvasikad0..6kuud. Käive- loomade liikumine rühmast rühma ja samuti loomade karja juurdetulek ning karjast väljaminek. Taastootmine- on karjast välja prakteeritud lehmade asendamine noorloomadega.
21)Veiste aretusväärtuse hindamine- aretusväärtus näitab loomade geneetilist väärtust võrreldes teiste loomadega . Hinnatakse eelaste , järglaste, külgsugulaste või looma enda tunnuste alusel. Praktiline valik- määratakse ära aretusprogrammiga, mille koostab aretusühistu. Esimene valik vasikaeas- kui palju vasikaid kasvama jäetakse sõltub turusituatsioonist. Otsustav valik 6.kuu vanuselt-arvestatakse kasvu , arengut ja geneetilist väärtust. Teine otsustav hindamine 15...16kuu vanuselt- keda seemendama. Järgmine valik noorlehmade hulgast pärast I laktatsiooni lõppemist- hinnatakse piimajõudlust ja välimikku. Seemenduspullide esmane valik 3-kuuselt, hinnatakse kasvu, arengut ja põlvnemist, millised müüki, suguloomadeks ja nuumale. Teine valik 12kuuselt- sigimisvõimet ja spermakvaliteeti. Lõplik hinnang ca 6a vanuselt seemnepullidele tütarde 1.laktatsiooni toodangu alusel.
22)Jõudlus- loomade võime toota teatud tingimustes ja teatud ajavahemikul vajalik kogus mingit toodangut. Arvestatakse nii toodangu mahtu kui ka väärtust. Oleneb pärilikest eeldustest, keskkonnatingimustest ja nende omavahelisest koostoimest.
23)Udar- nahamoodustis, kuid talituselt suguorgan, sest üleminek emakasiseselt toitumiselt tavalisele toimub piima kaudu. Anat- imeti, mis koosneb imetinahast ja nisast. Lehmal arenenud 4 imetit, mis omavahel liitunult mood. udara-koosneb näärmekoest(seotud piima produktsiooniga); sidekoelisest toestikust. 1l piima sünteesiks peab udarast läbi voolama 400-400l verd. Piima tekkimine- algab sünnitusega. Piima väljutamine- vallandub hormoom oksütotsiin, mis liigub vere kaudu udarasse ja põhjustab alveoolide kokkutõmbumise ehk piima sõõrdumise ja need omakorda mõjutavad teisi osi kuni lõpuks piim väljub nisade kaudu.
24)Lehmapiima keemiline koostis- vesi 87%, kuivaine 12%, rasv 4%, valk 3%, piimasuhkur e. laktoos 4% ja mineraalained 0.8%. oleneb tõust ja laktatsiooniperioodist.
25)Piimajõudlust mõjutavad tegurid- poegimisvahemik (periood ühest poegimisest teise poegimiseni, vahemik peaks olema vähemalt aasta) ja selle alaosade pikkus. Laktatsioonikõver- laktatsiooni kuutoodangute või keskmiste ööpäevaste toodangute graafik . Laktatsiooniperiood - lüpsiperioodiks nim. piima eritamise perioodi poegimisest kuni kinnijäämiseni. Kinnisperiood- ajavahemik kinnijätmisest poegimiseni. Uuslüpsi- ehk servisperiood- ajavahemik poegimisest tiinestumiseni. Tiineltlüpsiperiood- ajavahemik tiinestumisest kinni jätmiseni.
26)Piimajõudluse arvestus- võetakse aluseks järgmiste perioodide toodangud: a) 1 laktatsiooni 100 päeva toodang, vajalik , et saada kiiresti infot pullide tütarde piimajõudluse kohta. b) 305 päevase või lühemalt lõppenud laktatsioonide piimajõudlus.
27)Kontroll-lüps- lehmade piimajõudluse kindlakstegemine . Tehakse üks kord kuus ja tehakse 24 tunni jooksul toimuvatel kõigil lüpsikordadel. Piimaproovide võtmine- toimub igal lüpsikorral, kus võetakse iga lehma piimakogusest 20ml piima, et määrata rasva-, valgu- ja karbamiidisisalduse ning somaatiliste rakkude ja bakterite üldarvu.
28)Piimajõudlusnäitajate arvutamine interpolatsioonimeetodil. Lk 42
29)Veiste märgistamine- märgistatakse kõik karjas olevad loomad, vastsündinud vasikas tuleb märgistada 20 päeva jooksul. Kõik loomad on märgistatud eluaegse kordumatu numbriga. Märgistamata looma ei tohi karjast välja viia. Märgistatud loomad registreeritakse PRIA-s Nudistamine- veistel sarvede eemaldamine, hädavajalik vabapidamisel. Selleks kasutatakse spets nudistamisaparaate. Soovitavalt teha seda 3-6nädala vanuselt. Valulik - kasutada kohalikku tuimestust.
30)Karjakontroll ja jõudluskontrolli arvestus- loomade andmete kogumine, et saaks teostada aretustööd, neis andmetes on kirjas piimajõudluse tulemus, millal poegis, millal seemendati jne.
31)Lihaste kasvamine toimub noorveistel kõige kiiremini esimese 14 elukuu kestel. Kogu lihastikust on kõige suurem osatähtsus tagajäsemete lihastel. Rasvkoe moodustamine toimub looma kasvamise ajal kindlas järjestuses. 1) nahaalune rasv 2) lihastevaheline rasv. 3) lihastesisene rasv. 4) sisemine rasv. Liha kvaliteeti parandavad lihastevaheline rasvkude ja lihaskiudude vahel paiknevad rasvarakud .
32)Veiste realiseerimine lihaks- Veiste vastuvõtmisel lihatööstuses määratakse nende eluskaal ja hinnatakse nende toitumust välise vaatluse ja kompamise teel. Lihajõudluse hindamine ( EUROP hindamise olemus) - hinnatakse looma kehamassi, tapamassi, tapasaagise ja lihakeha kvaliteedi alusel.
33)Lihakeha morfoloogiline koostis- määratakse kaudselt reie ümbermõõdu, kere pikkuse ja reie pikkuse järgi. Lihakeha kvaliteedi hindamine- lihakeha üksikasjalikul hindamisel arvutatakse välja pehme liha ja luudemassi vahekord ning üksikute lihakehaosade osatähtsus lihakehas.
34)Liha kvaliteedi organoleptiline määramine- degusteerimisel antakse lihale üldine hinnang. Hinnatakse liha õrnust ( purunemine hammaste all), mahlakust (mälumisel ja neelamisel ), lõhna, maitset , värvust (mida heledam on liha, seda väärtuslikum) ja puljongit (lõhna, maitse ja värvi).
35)Piima organoleptilised näitajad- Piim peab olema peale lüpsi kohe kurnatud ja maha jahutatud. Standardi järgi peab piim olema värske, neutraalne , vee või lõssiga lahjendamata, puhas. Piimal peab olema temale omane puhas maitse, lõhn ja valge kuni kreemikas värvus. Piimas ei tohi olla sadet ega helbeid . Ka piima värvus võib muutuda, varakevadel kui värskes rohus on palju taimseid pigmente. Kollast värvust võivad põhjustada ja mõned mikroobid oma elutegevusega.
36)Piima füüsikalis-keemilised omadused- Piima tihedus on kindlas mahuühikus sisalduv piimamass 20’C juures. Tihedus sõltub koostiskomponentide tiheduste summast. Külmumistäpp- on piima külmumistemperatuur, mis on piima naturaalsuse näitajaks. Piima happesus -olulisemaid kvalit. Näitajaid, sellest sõltub piima sobivus erinevate toodete valmistamiseks.
37.Puhtuseproov- iseloomustab hügieenitingimusi laudas ja näitab mustuse kogust piimas. Võetakse 1x nädala jooksul üldpiimast, mis filtreeritakse läbi vatiketta. Piim peab olema saadud tervetelt lehmadelt. Antibiootikumid - ei tohi piimas esineda. Kui lehma on ravitud nendega, siis ei tohi piima enne ooteaja möödumist üldpiima hulka lüpsta. Need takistavad ka piimhappebakterite tegevust, seega see takistab happeliste piimatoodete valmistamist. Pidurdusained- lüpsiaparaatide pesemisel ja desinfitseerimisel kasutatavad ained, mis satuvad piima sisse torustiku ja muu inventari ebatäielikul loputamisel. Bakterite ja somaatiliste rakkude arv piimas- bakterite arv näitab mikroobide arvu, mis kasvavad piimas teatud ajaperioodi jooksul. Bakterid satuvad piima põhiliselt õhust, lohakalt pestud lüpsiinventarist ja lehma udaralt. Mõjutab piimatoodete valmistamise protsessi ja nende kvaliteeti. Somaatiliste rakkude arvu järgi hinnatakse udara tervislikku seisundit . Haigest udarast saadud piimal on muutunud koostis, piimas on helbed, on veniv
38. Piima sordilisus - Organoleptiliste, füüsikalis-keemiliste ja mikrobioloogiliste kvaliteedinäitajate alusel jaotatakse piim sortidesse, mis määrab ära piima kokkuostu hinna. Määratakse ka rasvasisaldus, mille alusel toimub piima eest maksmine . Piima sordilisuse määramisel arvestatakse ka maitset ja lõhna, bakterite üldarvu ja somaatiliste rakkude arvu.
39. Lüpsiseadmete klassifikatsioon-1) Kasutus alade järgi: a) asemetel lüps-lehm asub laudas kindlal asemel, kuhu viiakse lüpsiaparaat b) lüpsikojas e. platsil lüps- ettenähtud ruum laudas, kus aparaadid asuvad ja kuhu lehmad aetakse lüpsi ajaks c) väljas lüpsmine- lüpsikoht asub väljas 2) Piimakogumisviisi järgi: a) kannulüps- udarast koguneb lüpsi ajal piim ämbrisse ja transporditakse sealt edasi piima jahutusnõusse b) torusselüps- udarast liigub piim piimatorustikku ja sealt edasi öäbi filtri piimatanki (jahutus-säilitusnõu)
40. Lüpsiseadme üldehitus ja talitlus- Kõik lüpsiseadmed töötavad vaakumi e. alarõhu toimel, mille mõõtühikuks on Pa (paskaal) . Kannulüpsi masinal ühendab vaakumtorustikku ja lüpsimasinat vaakumvoolik. Torusselüpsiseadmel ei kogune piim lüpsiämbrisse, vaid klaasist või metallist piimatorustikku ja sealt piimatanki. Tööpõhimõte: elektrimootor käivitab vaakumpumba, mis imeb õhu välja. Pulsaatoriga vaakum vaheldub välisõhu rõhuga, mille toimel nisakannude abil imetakse udarast piim välja. Piim liigub vaakumi abil nisakannudest kollektoritesse ja sealt edasi piimanõusse.
41. Lüpsimasin -koosneb neljast nisakannust-koosneb hülsist(metallist või plastikust silindrilise kujuga), nisakummist (painduv toru, mis kaotavad teatud aja järel vajaliku elastsuse, tuleb välja vahetada iga 6kuu järel) ja lühikesest piima- ning vaakumvoolikust, kollektorist(ühendab lühikesed piima-ja vaakumvoolikud pika vaakumvooliku ja pika piimavoolikuga. Sees on piimakamber, kuhu piimavoolikutes koguneb piim), pikast piimavoolikust ja pikast vaakumvoolikust ja pulsaatorist (võimaldab tekitada nisakummi ja hülsi vahel vaakumi või lasta sinna välisõhku) Talitlus- Lüpsiaparaadid jagunevad töötamisviisilt kahe- või kolmetaktiliseks: 1) imemistakt 2) massaazitakt 3) puhketakt . Põhiliseks tööorganiks on nisakannud.
42. torusselüpsiseade- lehma all piim läheb otse torudesse ja sealt jahutusseadeldisse kannulüps - piim lüpstakse väiksesse nõusse ja siis kallatakse suuremasse
43. Lüpsiplatsid- 1) Paigalseisvad:* Kalasaba - kaherealine lüpsmine koos lehmade grupiviisilise liikumisega. Koridorplats- lehmad seisavad üksteise järel individuaalsulgudes. *Polügoon- on neli kalasaba platsi taolist rida, mis paiknevad rombikujuliselt ümber lüpsja tööala. 2) Pöörlevad: Kalasaba-karusell- lehmad seisavad peadega väljapoole sarnaselt kalasaba platsile. Radiaalkarussell - lehmad seisavad tööala suhtes risti, külgkülje kõrval pead väljapoole.
44. Lehmade lüpsmine- iga päev kindlal kellaajal, laut korras ja puhas, hiljemalt pooltundi enne lõpsi eemaldada sõnnik, tõusööta anda enne lüpsi, lehm rahutu söötes lüpsiajal; silo ei tohi sööta enne lüpsi, et piimale ei jääks ebameeldiv lõhn; vältida võõraste isikute ja loomade viibimist laudas; ette valmistada lüpsi inventar . ** lüpsiaparaati ei tohi lehmale enne alla panna, kui lehm on sõõrdunud; lüpsiaparaat tuleb koheselt alt ära võtta, kui piimavool on udarast lõppenud.1) udara ja nisade puhastamine 2) eellüps 3) Nisakannude allaasetamine 4-5) Lüpsijärgne desinfektsioon 6) nisade määrimine salviga Järellüpsi tegemist tuleb alustada kui piimavool on järsult vähenenud, tehakse, sest võimaldab kätte saada maksimaalse piimakoguse, kestab 20-30 min
45. Lüpsiinventari pesemine- Lüpsiaparaatide pesemine mõjutab suurel määral piimakvaliteeti. Kannulüpsimasina pesemisel eemaldatakse enne pesemist piimajäägid 30-40t veega ja siis alles kasutatakse desinfitseerimisvaheneid. Hoolikalt tuleb pesta ka nisakannud, kollektor ja vooliud spetsiaalsete harjadega . Torulüpsiseadmetel on automaatne pesemissüsteem. 2 korda nädalas pestakse happelise pesemislahusega, et vältida „piimkivi“ teket torustiku siseseinale.
46. Piima esmane jahutamine ja säilitamine- piima jahutamine vahetult peale lüpsi on vajalik selleks ,et piirata mikroobide kasvu ja tagab seeläbi piima säilimise. Piima jahutamine ja säilitamine toimub piimatankides. Piimatank on varustatud jahutussüsteemiga, mis töötab samal põhimõttel nagu külmutuskapp.
47. Veiste käitumine (etoloogia)- käitumisõpetus uurib loomade liigiomast käitumist. Veiste käitumise tundmine on vajalik selleks, et osata loomi õigesti kohelda ning luua neile pidamistingimused, mis tagavad maksimaalse jõudluse. *Veiste käitumine allub bioloogilisele rütmile. 24 vältel on nende aktiivsus erinev. Veised puhkavad, söövad ja mäletsevad peaaegu võrdse osa ööp-8h. Erinevatel kelleaegadel tegevuste aktiivsus erinev. *orienteeruvad mälupildi järgi, head orienteerujad. * on kontakttüüpi, kes on harjunud karjas elama. *karjas on isel ,et mingit tegevust algatab üks kindel loom-algatajaloom, tema eeskuju järgitakse. Kui heidab puhkama , teevad seda ka teised, hoolimata sellest et söögiisu pole veel täis. * tundlikud ümberpaigutamise suhtes, piimatoodang langeb, suur stress ühest laudast teise paigutamisel.
48. Veiselauda mikrokliima ja tervishoid - tuleb korraldada nii, et oleksid välditud loomade haigestumine, lõpmine ja jõudluse vähenemine. Eriline tähtsus noorloomade tervishoiul. Haigustele vastuvõtlikumad. Jõudluse suurenemisega on kaasnenud tundlikkus keskkonnategurite suhtes ning vastuvõtlikkus haigustele. Loomade pidamisel tuleb järgida rangelt loomatervishoiu nõudeid. Eri vanuserühma loomi tuleb pidada omaette laudas, et vanemad loomad ei nakataks nooremaid. Laudas tuleb hoida puhtust. Sissetoomisel teisest ettevõttest loomaarstil eelnevalt kontrollida nende tervist. ÕHK- saadsa mikrokliima loomiseks korralik ventilatsioon , eelkõige värskeõhu tagamiseks. Hea vent . Väldib haiguste esinemist ja loob värske ja kuiva keskkonna. *vältida tuleb tõmbetuult, mis põhjustab külmetushaigusi. TEMP- sobiva mikrokliima saavutamiseks laudas lüpsilehmadel +10’C, vasikalaudas +12. Temperatuuri suhtes tundlikud. Piimatoodang väh. Järsult kui temp tõuseb üle +24’C, tingitud sellest, et üleliigse kehasoojuse tootmise alandamiseks tarbivad lehmad vähem sööta. Madal temp mõjub soodsalt tervisele ja sigivusele. Söödakulu suureneb 100kg kehamassi kohta.
49. Lehmade puhastamine ja sõrgade hooldamine-Looma puhtana hoidmiseks peab laut olema puhas ja kaetud allapanuga, milleks kasutatakse põhku, seapuru, höövlilaaste või purustatud freesturvast. Kuiva allapanu korral püsib loomade karvkate puhas. Käsitsi puhastamine kammi ja harjaga, karvkatte ja naha puhul täidab massaaži ülesannet. Harjaga algul pea, kael , turi ja seljaosa kuni sabani, seejärel kere, külg ja jalad ülevalt alla. Sõnnikused kohad tuleb veega pesta ja siis kuivatada, sõnniku kuivamist karvkatte külge saab vältida selle pügamisega. Sõrgade hooldamine: kasutatakse fikseerimispukki. Kari tuleb iga 3..4 kuu tagant üle vaadata ja pikaks kasvanud sõrgu sõratangide, peitli, kabjanoa või ketassaega värkida. Tereavad otsad ka ära lõigata. Pikad sõrad murduvad, võivad areneda põletikud ja mädanikud, mis vähendavad toodangut.
50. Lõaspidamine- iga lehm asub laudas kindlas kohas, on lõastatud, liikumisvabadus on piiratud. Selleks kasutatakse erinevat tüüpi lõõgasid.
51. Kombiboksides (söötmis-puhkelatrites) pidamine- lehmad asuvad metalltorudega kolmest küljest piiratud asemetel. Boksi tagumisest küljest on lehm fikseeritud nööriga. Lehmad asuvad söötmise ja puhke ajal boksides. Lüpsmine lüpsiplatsil. Söötmine söötmislaval. Puuduseks see, et lehmad ei asu kindlatel asemetel, mis muudab algarvestuse tegemise keeruliseks.
52. Vabapidamine ehk lõastamata pidamine-lehmi lüpstakse alati lüpsiplatsil. Võimaldab loomadel rohkem liikuda ja tõid paremini mehhaniseerida, mis omakorda vähendab tööjõukulu ja suurendab piimatootmise efektiivust. *külmlaudas pidamisel- laut ühest otsast avatud soojustamata kergehitis, mis kaitseb tuule ja sademete eest. *sügavallapanuga pidamise korral peetakse paksul sõnnikukihil, kuhu lisatakse vajadusel põhku. Sõnnik eemaldatakse 1-2x aastas. Aitab energiat söösta, võimaldab saada ka väärtuslikku ja heade väetusomadustega sõnnikut. *puhkelatrites pidamine- laudas igal lehmal eraldi puhkeala, kus asuvad puhkelahtrid, saab vabalt sisse-välja
53. Lehmade karjatamine ja suvine pidamine- kultuur- või looduslikul karjamaal, sealne rohi on kõige odavam, jääb ära ju sööda koristamine ja ettevalmistamine. Karjatamisperiood Eestis maist oktoobrini. Karjamaale lastakse lehmad sõltuvalt rohu kasvust. Lehmad tuleb karjamaale lasta siis, kui rohi on käelaba kõrgune(10cm). Kõrge rohu korral lehmad tallavad seda. Lehmi karjatatakse kopliviisiliselt, kus ühe kopli paljaks söömise järel(3-4p) aetakse lehmad järgmisesse koplisse. Tuleb järgida teekonna pikkust laudast karjamaale, ei tohiks olla üle 2km, liiga pikk on väsitav ja piimatoodang väheneb. Lehmi joodetakse looduslikust veekogust või mobiilsest veenõust, mis on varustatud jootmisautomaatidega. Lüpsmine ja jõusööda jagamine toimub laudas- kogus sõltub piimatoodangust ja rohu saagikusest. Suve II poolel rohu kasv aeglustub, seega tuleb suurendada jõusöödakoguseid ja anda lisaks haljassööta või silo. Karjatamine toimub enamasti ööpä ringselt. Mõjub soodsalt looma tervisele ja aitab vähendada piima tootmiseks vajaminevaid kulusid .
54. Noorkarja pidamine-noorveise periood kestab 28..30.elukuuni, Kõige nõudlikumad nii söötmise kui ka pidamise suhtes vasikad esimestel elukuudel, tähtis, et ase kuiv, puhas, soe. Sulud peaksid olema sellise ehitusega, et neid oleks kerge puhastada , pesta ja desinfitseerida . Farmides peetakse vasikaid eraldi vasika ruumis, rühmasulgudes või boksides, mis võivad olla puidust, metallist, ratastel liikuvad. Need on kitsad, ei võimalda ümber pööramist, liikumisvabadus piiratud. Söödaanumad paigutada väljapoole, et sõnnik ei satuks sinna. Kui vasikale eraldi ruumi pole, pannakse lehmade vahele või koha peale. Tõmbetuult ei tohi saada. Poegimisperioodil võib kasutada ka ammlehmade juures pidamist, sel juhul hoitakse ühe poeginud lehma juures 3-4 vasikat, kes isu järgi udarst piima imevad. 4-5 p järel amm vahetatakse . Vasikaid tuleks pidada lüpsikarjafarmis 6..8nä vanuseni, seejärel viiakse noorkarjalauta või peetakse lehmadega samas laudas. Lõastatult või vabalt rühmasulgudes. Vabapidamine parem kasvu ja arengu seisukohast , võimaldab liikumist. 2-6elukuuni antakse vasikatele täispiimaasendajat või lõssi. Vett joovad automaadist. Vabapidamisel eraldatakse 6-7kuu vanuselt lehmikud pullikutest, kuna saavad suguküpseks. Edasine lõatatult või vabalt. Noorloomi võib pidada ka sügavallapanuga külmlautades, tuleb vältida tõmbetuult ja lamamisala peab olema kuiv. Suvel peetakse mullikaid ööp ringselt karjamaal, kus antakse juurde mineraal - ja jõusööta. Vihma ja tuule kaitseks võimalik varjuda katusealusesse. Vasikaid peetakse karjamaal enamasti vaid päevasel ajal.