seemendust PRAKTIKAS seemendatakse hommikul tekkinud paigalseisurefleksiga emised sama päeva õhtul (kordusseemendus järgmisel hommikul)ja õhtul paigalseisu näidanud emised järgmisel hommikul (kordusseemendus sama päeva õhtul) Optimaalsed seemendustingimused saavutatakse siis, kui kogu ovulat-siooniperioodi jooksul on munajuhas täiesti viljastamisvõimeline sperma. Sellisel juhul satuvad paljud viljastamisvõimelised muna-ja seemnerakud kokku. Teistkordne seemendus peaks toimuma 12 tundi pärast esmakordset seemendamist. 27. Sigade kunstlik seemendus (seemenduse läbiviimine). Seemendusvahendid (seemeduspipetid ehk kateetrid on kas ühekordseks võis korduvkasutuseks). Emiste kunstlikuks seemendamiseks on peale spermadoosi vaja tuubi avamiseks kääre, pipetti ja võimalusel veidi libestavat vahendit (näit. vedel parafiin) sperma sisseviimiseks. Häbememokki puhastatakse kuiva puhta paberiga (näit. tselluloospaberiga).
naise emakasse. Esimene edukas embrüosiirdamine Inglismaal 1890 kahe küülikutõu vahel 1930.-1950. a. üksikud siirdamised erinevates liikides- küülikud, malmbad. Uuriti ema mõju lootele. Alates 1950 põlumajandusloomadel- avastati hormoon, mille manustamisega vallangus emasloomal superovulatsioon. TEHNOLOOGA (õpik lk 25) 1. Superovulatsioon, mille käigus küpseb ja eraldub korraga kuni 10 munarakku. 2. Kunstilk seemendus 3. 6-8 päeva pärast pestakse viljastunud munarakud välja. 4. Embrüod pannakse söötmele, valitakse välja kõige paremad. 5. Valitud embrüod siiratakse mitme emaslooma kehasse (surrogaatlus e retsipientlus) VILJASTAMINE in vitrio ehk katseklaasis- kunstliku seemendamise asemel viljastatakse munarakud laboris katseklaasis. Töötati välja 1970.aastate teisel poolel. EMBRÜOSIIRDAMINE INIMESEL Kasutatakse peamiselt viljatuse puhul.
PÜHVLITE PIIMA- JA LIHAJÕUDLUS Kedy Sünter Sissejuhatus 170milj looma. Suurem osa pühvleid Aasias - 97% Pühvlipiim 12% maailma piimatoodangust India 60%, Pakistan 30% maailma pühvlipiimast Indias 55%, Pakistanis 75% kogutoodangust Aastas u 76milj t piima, 3milj t liha Piimajõudlus 6-7l päevas jõe-tüüpi loomadel, 18st tõust 12 piimatootmiseks Lihajõudlus Arenenud lihastik Kõrge kvaliteediga noorlooma liha Lihakeha musklilisem, luu-ja rasvasuhe väiksem Lihas 10% rohkem mineraalaineid, 67% vähem kolesterooli ning 92% küllastunud rasvu. Piimajõudlus U 70 milj väikefarmerit 500 000 eemalasuvates külades Rasvasisaldus 7...8%, proteiini 4,2...4,5% (kodulehmadel 4% ja prot 3,5%) Jõe tüüpi loomad suurema tootlikkusega Murrah-2 000...2 100, nili-ravi 1800...2000, sruti 1600...1800kg lakt.perioodil Pühvli piim Rohkesti tahkeid aineid...
Emis on suguküps kui algab munasarjade regulaarne tegevus. Suguküpsuse saabumine sõltub eelkõige kehamassist, vanusest ja ka tõust. Puberteet saabub ristandemistel u 5-6 kuu vanuselt. Kuldil hakkavad suguküpsuse saabumisel sugunäärmed tootma sperme. Ristandkultidel saabub suguküpsus 4,5-5,5 kuu vanuselt. Sigimisvõime saavutavad nooremised 7-8 kuu vanuselt 110-140 kg kehamass juures ja pärast 1 või 2 innatsükli möödumist. Selleks ajaks peaks olema toimunud esimene seemendus. Aastavanuseid noorkulte võib kasutada intensiivselt. 6. Östraaltsükkel, selle faasid Alates puberteedist korduvad emisel östraaltsüklid iga 21 päeva järel. Erandiks on imetamis- ja tiinusperiood. Faasid: · Proöstrum e innaeelne faas · Östrum e innafaas · Metöstrum e innajärgne faas · Diöstrum e soikefaas 7. Inna kulg ja optimaalne seemendusaeg · Innaeelne faas kestab 2-3 päeva, emised muutuvad rahutumaks, söövad
arenemine ja eluea pikkus selle all kantaks.Lehmadel varavalmimuse näitajaks on esimese seemenduse vanus ja esmapoegmise iga. Suguküpsus saabub veistel heades söötmis-pidamistingimustes juba 6-8 kuu vanuselt.Selles vanuses ei ole õige noorloomi veel seemendada,sest noorloomade organism pole oma arengus järglase saamiseks valmis. Esmakordse seemendamise vanus Eesti veiste tõugudel on 15…18 kuud.Optimaalne esmapoegmise vanus on 24 kuud. 16. Ind, tiinestamine, kunstlik seemendus, embrüosiirdamine. Ind on emaslooma füsioloogiline seisund,kus ta otsib isaslooma lähedust ja laseb ennast paaritada. Tiinestamine ehk periood pärast viljastumist mis kestab keskmiselt 9 kuud ehk 280 päeva. Kunstlik seemendus vähendab tiinestamiseks vajalike pullide arvu.Võimaldab spermat effektiivsemalt kasutad, sest ühest ejakulaadist saab mitu spermadoosi ja seemendada rohkem emasloomi kui loomulikul paaritusel.
moodustamisel. ·Kui mingi genotüüp (AA, Aa, aa) eemaldatakse taastootmisest täielikult, siis s = 1, ·kui genotüübi suhteline panus järglaspõlvkonda on maksimaalne, siis s = 0.Valik ehk selektsioon · Selektsiooni toime geenisagedusele lakkab, kui vastav geen on populatsioonist täielikult eemaldatud p = 0; q = 1 geenisageduse fikseerumine g. Biotehnoloogia tõuaretuses Selektsioon ja kunstlik seemendus Suguselekteeritud sperma soovitud sugu järglaste saamiseks Embrüote siirdamine (ET) Kloonimine (keharakutuuma siirdamine) Sugurakkude külmutamine Embrüote in vitro tootmine Inna sünkroniseerimine Embrüote mikrokirurgiline poolitamine Sugupoole määramine (sexing) spermidel ja embrüotel Geenisiire (võõrast valku kodeeriva DNA lõigu ülekanne saajaraku genoomi) i. Suguselekteeritud sperma- soovitud soost järglaste saamine; raskete sünnituste sageduse
selle all kannataks. Suguküpsus saabub veistel heades tingimustes juba 6-8 kuu vanuselt. Esmakordse seemendamise vanus. Eesti veisetõugusel on 15-18 kuud. Kehamass peaks moodustama vähemalt 65% täisk lehma kehamassist. Ind on seot munarakkude valmimisega munasarjas. Eritub verre innahormoon östrogeen, mis põhj muutusi käitumises. Tiinestamine loomuliku paarituse teel pulliga: regul paaritus ja vabapaaritus(pull karjas). Kunstlik seemendus võimaldab ähendada emsaloomade tiinestamiseks vajaminevat pullide arvu (saab valida parimaid aretusväärtusega pulle). Embrüosiirdamine loomulikul teel saadakse ühelt lehtmalt 1 kuni 2 järglast. Lehmale süstitakse hormoonpreparaate , millega kutsutakse esile superovuluts s. o mitme munar üheaegne vabanemine. Seejärel seemend lehm kürge aretusväärtuse pulli spermaga. 6-7 päeva pärast loputatakase embrüod emakast välja, kontr nende seisundit ja seejärel siirdatakse retsipendile
kõrremeetodi. Mõlemad meetodid on kasutusel ka tänapäeval. Kunstliku seemenduse ja sperma sügavkülmutuse rakendamine on XX sajandi suurim võit tõuaretuse praktikas. 3. aretusõpetuse areng eestis Edgar Keevallik (1908...1985) alustas veiste kunstliku seemendamisega Kuusiku katsejaamas 1938.1950ndate aastate algul Eestis rakendati kunstlikku seemendust ulatuslikumalt hobusekasvatuses, vähemal määral ka veisekasvatuses. Praktilise lahenduse sai kunstlik seemendus, kui 1956...1960 asutati Eestis 9 kunstlikku seemenduse jaama. Ilmar Müürsepp (1931) esimene ET-vasikas sündis 1984;in vitro viljastatud munarakust sündis esimene vasikas (1998). 4. aretusõpetuse teoreetiline põhjendus · Aretusõpetus annab teoreetilise aluse : produktiiivloomade kasvu ja arengu seaduspärasuste mõistmiseks; · jõudlusliikide geneetiliseks iseloomustamiseks; · valikutunnuste määramiseks ja iseloomustamiseks;
Veterinaargeneetika ja aretus 1. Loeng 1. KT. 9.märts: valikvastustega küsimused, pikemat vastust nõudvad küsimused, ristamise ülesanded, ristsõna Genoomselektsioon geenipõhine valik. *Piimalehmade arv eestis 80 000. Piimatoodang lehma kohta aastas 9000. Eesti maatõugu lehm- nudi, 2 udarasarve. *Hobuste arv eestis 10 000. Hobustega tegeevaid organisatsioone 9. *Karva värvuse faktid: kolmevärvilised kassid on reeglina emased (x kromosoomi mosaiiksus). Valged kassid siniste silmadega on kurdid. Suur kollane kass on reeglina isane. Karusloomade kasvatuses on karva värvus oluline. Kass- kõuts (m) Veis- lehm mullikas (lehmik), pull mullikas (pullik), lehm, pull, härg Hobune- mära, täkk, ruun Kodukits- sikk (m), sokk (kast.) Siga- emis, kult, orikas Lammas- utt, jäär, oinas Veterinaargeneetika- teadus, mis hõlmab loomade haigusi, toodangut ja eluvõimet. VG uurimis...
Ta peab toime tulema tohutult suure füüsilise ja psüühilise koormusega ning paneb imestama, mil moel nii hilise kodustamisperioodiga loom, kes pealegi on saakloomale iseloomulikult pelglik ja ettevaatlik, suudab teha inimesega sedavõrd täpset koostööd ja võistluste ajal endast nii palju välja anda. Aretusega on muidugi väga suur töö selle nimel ära tehtud. Konkurents hobusekasvatuses on kujunenud väga tugevaks, sest rangelt jälgitavad aretusprogrammid, kunstlik seemendus ja embrüosiirdamine võimaldavad üha rohkem toota heade eeldustega hobuseid. Nende eelduste avaldumiseks on aga määrava tähtsusega sünnijärgne etapp - kasvatus ja treening, mille täiustamiseks otsitakse samuti pidevalt uusi võimalusi. Igast hobusest ei saa siiski tipphobust, hoolimata sellest, et tema sugupuu on igati paljutõotav. Aretus on teatud määral ka lotomäng ja kuigi vanemateks võivad olla valitud parimatest
1.Veiste kodustamine ja põlvnemine. Veise kodustamise ajaks võis olla u 6-2 tuhat aastat eKr . Kodustamise kolleteks on Kirde-Aafrika ja Edela-Aasia Niiluse, Tigrise ja Eufrati jõe aladel. 2. 1) Perekond:veised, 1.1 Alamperekond:veised, liik:ürgveis, kodustatud vorm: koduveis. 1.2 Alamperekond: jakid, liik: jakk, kodustatud vorm: kodujakk. 1.3 Alamperekond: kaguaasia veised, liik: banteng, kodustatud vorm: baali kari, liik: gaur, kodustatud vorm: gajaal. 1.4 Alamperekond: piisonid, liik: euroopa piison, ameerika piison, kodustatud vorm: puudub. 2) Perekond: aasia pühvlid, liik: inda pühvel, kodustatud vorm: india veepühvel, liik: filipiini pühvel, kodustatud vorm: puudub. 3)perekond: aafrika pühvlid, liik: kahverpühvel, kodustatud vorm: puudub. 3. Veisekasvatuse olukord maailmas ja Eestis. Valdav osa veistest asub arengumaades, seal elab suurem osa rahvastikust maal ja tegeleb põllumajandusega. Vajalik piima ja liha toodang saadakse tä...
FIE Avo Kruusla Raamatupidaja Ehitustöölised Agronoom Karjakontrolli assistent Lüpsjad, Remont, Laomajandus Traktoristid, farmitöölised varustus mehhanisaatorid Talu juhtimise struktuur Veterinaaria ja kunstlik seemendus ostetakse teenustööna. Hooajatöödel võetakse juurde lisatööjõudu (kivikorjamine, metsa istutamine, ehitustööd jne.). Tööliste tööle võtmisel talus on arvestatud nende kvalifikatsiooni ja haridust. Töötasu arvestamisel on määrav ka haridus ja oskused. Suur rõhk on pandud igasugustele õppepäevadele, mida korraldatakse tihti ka talus. Aktiivselt võetakse osa õppereisidest ja näitustest. Talus on kujunenud traditsiooniks, et aastas saadetakse 1-2 traktoristi
parandas kahtlematult lihaomadusi, vähem villaomadusi; dorset: parandas kasvukiirust, liha kvaliteeti, uttede emaomadusi; soome maalammas- parandas viljakust; islandi lammas: parandas vastupidavust. eesti tumedapealine lammas- suffolk: parandas lihajõudlust, liha kvaliteeti ja kasvukiirust; soomemaalammas: parandas viljakust; islandi lammas: parandas vastupidavust. 85. Kunstliku seemenduse aretuslik hinnang Kunstlik seemendus võimaldab suurendada ühelt isasloomalt saadavate järglaste arvu, mistõttu väheneb vajalik isasloomade arv. Mida vähem isasloomi aretuseks vajatakse, seda suurem on nende valikuintensiivsus ja isadepoolne selektsioonidiferents. Suurem selektsioonidiferents omakorda tagab suurema valikuedu. Eestis on viimaste aastakümnete jooksul vajalik pullide arv vähenenud 100 korda (5000-lt 50-le). See on võimaldanud
teistele peale hüpata ja vastupidi, tekib paigalseisurefleks). Vabalt karjas liikuv pull leiab ise indlevad loomad või vastupidi. Emaslooma lakkumise, pea asetamisega tagakehale kutsub esile erektsiooni, järgneb pealehüpe, otsimisrefleks ning hüppega viiakse peenis sügavale tuppe ja paari sekundi pärast toimub ejakulatsioon. Sugulise käitumise tunnused järk-järgult kaovad, sõltumata kas seemendus toimus või mitte. Tiined loomad hoiavad teistest rohkem distantsi. 13. Maailma mustakirjud tõud Arvukaim piimatõugude rühm maailmas. Aretatud eeskätt suure piimatoodangu, lihasmassi ja tugeva tervise suunas. Piima rasva- ja valgusisalduses on teistele tõugudele alla jäänud. Küll aga rasva- ja valgutoodangu poolest ületavad teisi tõuge. Tänu küllaltki suurele kehamassile on noorloomade nuumamine edukas, kasvukiirus hea. Tähtsamad riigid Holland ja USA.
konsistentsiga. Kui innalima on hägune, punaka või pruunika varjundiga, viitab see varjatud emakapõletikule, mida tuleb ravida. Seemendamine Kõige paremaid tulemusi annab seemendamine 15-20 tundi pärast inna algust. Tavaliselt jääb see aga märkamata ja seepärast seemendatakse praktikas lehm umbes pool päeva pärast inna avastamist. Soovitav on seemendamist poole päeva pärast korrata. Kui inna algusest on möödunud üle 30 tunni, siis seemendus tavaliselt tulemusi ei anna. Kui inna tunnused pole vaibunud ööpäeva jooksul pärast seemendamist, tuleb seemendamist korrata. Mittetiine lehma ind kordub umbes 3 nädala (20-21 päeva) järel. Poeginud lehm indleb tavaliselt esmakordselt 28-ndal päeval pärast poegimist. Selle inna ajal lehma veel ei seemendata (tavaliselt ta ei tiinestugi). 5000-6000 kg aastatoodanguga lehmi tuleb seemendada teisel poegimisjärgsel kuul, s.o teise inna ajal
mitte, EMT poolt reklaamitud lõhnakõned. Lõppude lõpuks kõik taanduks ju ainult ajule vastava informatsiooni andmisele, kui on olemas töötav liides masina ja aju vahel. Haapsalu Kolledz 9 Referaat 2009 Inimese arendamine tehnoloogiat kasutades 4. KUNSTLIK SEEMENDAMINE Kunstlik seemendus (AI) on protsess, mille käigus mehe spermid paigutatakse mingil muul moel, kui seksuaalsel viisil naiste paljunemistrakti. Säärast protsessi kasutatakse inimeste peal enamasti selleks, et ravida viljatust, kuid levib ka üha enam naiste seas, kellel puudub meessoost partner. Täpsemalt, kantakse emakakaela värskelt välja purskunud seemnerakk või seemnerakk, mis on külmutatud ja sulanud, kunstlike vahenditega. Vallalised naised ja lesbid saavad lapsi tänu
kulutustega. Mullikate optimaalne esmakordse seemendamise vanus eesti veisetõugudel on 15...18 kuud. Optimaalne kehamass seemendusealistel mullikatel peaks moodustama vähemalt 65% täiskasvanud lehma kehamassist. Eesti punast tõugu mullikatel peaks see olema vähemalt 350 kg ning eesti holsteini tõugu mullikatel 380...400 kg. Tiinestamine: Lehmi ja mullikaid tiinestatakse loomuliku paarituse teel pulliga või kasutatakse kunstlikku seemendust. Kunstlik seemendus võimaldab vähendada emasloomade tiinestamiseks vajaminevat pullide arvu. Tänu sellele on võimalik seemenduseks valida vaid parimaid aretusväärtusega pulle, mis omakorda suurendab kogu karja aretusväärtust. Pärast viljastumist algab tiinusperiood, mis lehmal kestab keskmiselt 9 kuud ehk 280 päeva (270...290 päeva). Majanduslik kasutusiga on periood esimesest poegmisest karjast väljaminekuni. Majanduslikult on
4)melanhoolne tüüp e melanhoolik nõrk, halvastikohanev loom 15. Varavalmivus, suguküpsus, esmakordse seemendamise vanus. Suguküpsus on veistel heades söötmis-pidamistingimustes 6-8 kuu vanuselt. Paaritada võib noorloomi, kui nad on saavutanud teatava arengu. Seepärast ei sõltu esmakordse seemenduse iga niivõrd vanusest kuivõrd kehamassist. Mullikate optimaalne esmakordse seemendamise vanus eesti veisetõugudel peaks olema 15...18 kuud. 16. Ind, tiinestamine, kunstlik seemendus, embrüosiirdamine. Ind on emaslooma füsioloogiline seisund, mil ta otsib isaslooma lähedust ja laseb ennast paaritada. Ind on seotud munarakkude valmimisega mun asarjas. Innaperiood kestab keskmiselt 12-20 tundi (kõikumine 3-36 tundi). Kunstlik seemendamine võimaldab vähendada pullide arvu, võimalik seemenduseks valida vaid parimaid aretusväärt. pulle, mis suurendab kogu karja aretusv. Kunst.seem. saadakse ühelt pullilt tuhandeid spermadoose, mis lahjendatakse ja Säilit
TE.0272 PÕLLUNDUSMASINAD 3,0 AP Kordamisküsimused 1. Atrade liigitus. Otstarbe järgi eristatakse üld- ja eriatru. Üldader on ühtlasi põlluader, mida kasutatakse kultuuristatud põldude kündmiseks. Eriader (spetsiaalader) on erilaadse kasutusalaga (soo-, metsa-, aia-, istandiku-, võsa-, kraaviadrad jms). Töötamise iseloomu (liikumisviisi) järgi liigituvad adrad ribas- ja süstikkünniatradeks (joonis 1.1). Ribaskünniader on enamlevinud ja seda peetatakse tavaadraks (joonis 1.2). Sellel on üks komplekt paremale pööravaid sahku, mistõttu künda tuleb ribade (künnieede kaupa) või ringi liikudes. Seevastu süstikkünniadrad töötavad põllul edasi-tagasi liikudes, tagades ilma algus- ja lõppvagudeta silekünni. Seepärast nimetatakse neid ka silekünniatradeks. 2. Adraterade liigitus. Adraterad (joonis 1.8) liigitatakse kuju järgi trapets-, põsk-, nokk- ja peitelteradeks, kusjuures igal teral on lõikeserv, nina, kand ja selg. Trapetstera lõikeservapoo...
plaatidest. Silikaltsiitplaatkindlustise materjaliks on 200x100x10 cm suurused plaadid, mis paigaldatakse 10 cm paksusele kruusakihile. Nii VKP- kui ka PL-tüüpi plaate kasutatakse peamiselt truupide sisse- ja väljavoolupiirkonnas ning suurte veejuhtmete (poldrite juurdevoolukanalid) nõlvadel. Raamkindlustise (R ja R1) Mätastist (D) kasutatakse nõlvajalami kindlustamiseks siis, kui nõlvapind vajab kindlustamist. Nõlvade bioloogiline kindlustamine. Mätastis Nõlvade seemendus (s) ehk murustamine Hüdrokülv (sh) Muud kindlustised Nõlvadrenaaz. Sissevoolunõvad Kraaviühendused 32. Milliseid geotekstiile kasutatakse kraavide kindlustamisel? I kasutusklass: kerged õhukesed kangad ja nn. loorid (Typar 68 (3207) ja Typar 110 (3337): II kasutusklass: kangad kaaluga 120...180 g/m2 (Typar 136) Kõige mitmekesisemate kasutusvõimalustega kangaklass III Kasutusklass: IV kasutusklass: kangad kaaluga 190...300 g/m Typar 190 ja 2Ab. Geotex 260
Hobusekasvatus H. Peterson 01.02.07 Hobuste põlvnemine Zoolooglise klassifikatsiooni järgi kuuluvad hobused imetajate klassi, pärisimetajate alamklassi, kabiloomade ülemseltsi, kabjaliste seltsi, hobuslaste sugukonda ja hobuste perekonda. Hobused Pärishobused- Equus 1. koduhobune E. caballus 2. Przewalski hobune Equus przewalskii. 124-145cm kõrge. Laia ja sügava kerega ja püstise lakaga. Paks kael. Pikad kattekarvad. 1901 toodi halle loomaaeda. Metsikult oli veel 1950-del. Stepihobuse tõud pärinevad temast. 3. tarpan E. caballus gmelini primitiivne koduhobune. Kuni 135 cm. Trulljas kere, ümarad vormid. Hiirjas vööt seljal. Tagajalgadel naastud puuduvad. Veel 1870-l oli teda veel looduslikult. Tuntumaid pidajaid oli Krahv Samolski loomaaed. Eeslid E.asinus (raamatus ole...
Loomade aasta keskmine arv ja põhitoodangu hulk tehakse kindlaks karjakäibe alusel, kusjuures kõigi vanuserühmade, noorloomade ja nuumal olevate täiskasvanud loomade arv leitakse summeerides mullikate, eelmisel aastal sündinud vasikate, täiskasvanud loomade ja majandusaastal sündivate vasikate keskmine arv. Muutuvkulud loomakasvatuses on: söödakulud, karjauuendus, töötasu- ja sotsiaalkulud, ostetavad tootmisteenused, allapanu, veterinaar- ja seemendus, jõudluskontroll jne. Püsikulud: kulum, põhivara jooksev remont ja korrashoid, transport, elekter, tootmise juhtimis- ja üldkulud jne. Kulud võib jaotada ka otsesteks ja kaudseteks, viimasel juhul on loomakasvatuse põhitoodangu täisomahinna arvutamiseks sobilik järgmine üldistav valem: Loomakasvatuse põhitoodangu maksumus = 33 loomaliigi või -grupi otsekulud
1. Piimalambatõud ja tooted. 2.1.5. Lammaste reproduktsioonijõudlus 3. Lammaste söötmine ja pidamine 3.1. Lammaste talvine söötmine ja pidamine 3.2. Lammaste karjamaad ja karjatamine 3.2.1. Lammaste karjatamisest üldiselt 3.2.2. Karjamaade vajadus: 3.2.3. Karjamaade rajamine 3.2.4. Seemnesegud 3.2.5. Karjatamise läbiviimine 3.2.6. Lambakarjamaade väetamine 3.2.7. Karjatamisviisid 3.2.8. Terviseprobleemid karjatamisel 3.3. Lammaste paaritussesoon ja paaritamine 3.3.1. Lammaste kunstlik seemendus 3.3.1.1. Kunstliku seemenduse viisid: 3.4. Lammaste poegimine 3.5. Tallede võõrutamine ja võõrutatud tallede pidamine 4. Lammaste pidamistehnoloogiad ja lambalaudad 2 1. Lambakasvatus Eestis ja lambatõud 1.1. Lammaste arvukus, lambakasvatussaaduste tootmine, lambafarmide suurus Eestis Lambakasvatus on olnud Eestis veise-ja seakasvatuse kõrval täiendavaks loomakasvatus-haruks. Tõsi, 19
tiinus. Kui viljastumist ei toimu, siis keskmiselt 21 päeva pärast ind kordub. Seda perioodi, mil toimub munaraku valmimine kahe innavahelisel ajal, nimetatakse innatsükliks. 27 VEISEKASVATUS 3.6.3. VEISTE TIINESTAMINE JA EMBRÜOSIIRDAMINE Lehmi ja mullikaid tiinestatakse loomuliku paarituse teel pulliga või kasutatakse KUNSTLIKKU SEEMENDUST. Kunstlik seemendus võimaldab vähendada emasloomade tiinestamiseks vajaminevat pullide arvu. Tänu sellele on võimalik seemenduseks valida vaid parimaid aretusväärtusega pulle, mis omakorda suurendab kogu karja aretusväärtust. Kunstliku seemenduse korral saadakse ühelt pullilt tuhandeid spermadoose, mis lahjendatakse ja säilitatakse kõrrekestes või graanulites sügavkülmutatult vedelas lämmastikus temperatuuril 196 kraadi C
KALAKASVATUSE ERIALA Kordamisküsimused bakalaureuseastme lõpueksamiks kalakasvatuse erialale Kalakasvatus 1. Akvakultuuris kasvatatavad organismid, nende toodangu maht ning levik maailmas. a. 2011 andmetel : vees elavad loomad (va kalad) 780 tuh tonni; veetaimed 21mln tonni; peajalgsed 3 tonni; vähilaadsed 6mln tonni; merekalad 1mln tonni; magedavee kalad 40 mln tonni; molluskid 14 mln tonni. Kõiki kokku kasvatati Aafrikas 1,5mln tonni; Ameerikas 3 mln tonni; Aasias 76 mln tonni; Euroopas 2,7 mln tonni, Okeaanias 0,2 mln tonni. 2. Eestis kasvatatavad veeorganismid, nende toodangu maht ja väärtus aastas. a. Müügiks kasvatatavad: Vikerforell ca 800 tonni (10mln kr); karpkala 70 tonni (ca 2mln kr); siberi ja vene tuur 30 tonni (); angerjas 30 tonni (ca 2mln kr); jõevähk 1 tonn (); teised kalaliigid paarsada kilo ().Need on 2009 aasta andmed. b. ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
