seemendust PRAKTIKAS seemendatakse hommikul tekkinud paigalseisurefleksiga emised sama päeva õhtul (kordusseemendus järgmisel hommikul)ja õhtul paigalseisu näidanud emised järgmisel hommikul (kordusseemendus sama päeva õhtul) Optimaalsed seemendustingimused saavutatakse siis, kui kogu ovulat-siooniperioodi jooksul on munajuhas täiesti viljastamisvõimeline sperma. Sellisel juhul satuvad paljud viljastamisvõimelised muna-ja seemnerakud kokku. Teistkordne seemendus peaks toimuma 12 tundi pärast esmakordset seemendamist. 27. Sigade kunstlik seemendus (seemenduse läbiviimine). Seemendusvahendid (seemeduspipetid ehk kateetrid on kas ühekordseks võis korduvkasutuseks). Emiste kunstlikuks seemendamiseks on peale spermadoosi vaja tuubi avamiseks kääre, pipetti ja võimalusel veidi libestavat vahendit (näit. vedel parafiin) sperma sisseviimiseks. Häbememokki puhastatakse kuiva puhta paberiga (näit. tselluloospaberiga).
naise emakasse. Esimene edukas embrüosiirdamine Inglismaal 1890 kahe küülikutõu vahel 1930.-1950. a. üksikud siirdamised erinevates liikides- küülikud, malmbad. Uuriti ema mõju lootele. Alates 1950 põlumajandusloomadel- avastati hormoon, mille manustamisega vallangus emasloomal superovulatsioon. TEHNOLOOGA (õpik lk 25) 1. Superovulatsioon, mille käigus küpseb ja eraldub korraga kuni 10 munarakku. 2. Kunstilk seemendus 3. 6-8 päeva pärast pestakse viljastunud munarakud välja. 4. Embrüod pannakse söötmele, valitakse välja kõige paremad. 5. Valitud embrüod siiratakse mitme emaslooma kehasse (surrogaatlus e retsipientlus) VILJASTAMINE in vitrio ehk katseklaasis- kunstliku seemendamise asemel viljastatakse munarakud laboris katseklaasis. Töötati välja 1970.aastate teisel poolel. EMBRÜOSIIRDAMINE INIMESEL Kasutatakse peamiselt viljatuse puhul.
..18k lakt. Periood 300p 252...270p 90...150p (murrahil 60- kinnisperiood 60...90p 200p) produtseeruv eluiga 52% 39% Aretus Märkimisväärset progressi ei toimu Püütakse luua tihedat lüpsmist kannatavat udarat, mis sobiks automaatlüpsiga (eriti Euroopa, Austraalia ja Uus-Meremaa) Põhiprobleem- arengumaades tulemuslikud aretusmeetodid kitsendatud (nt kunstlik seemendus) Ei kasutata tootlikuse ja viljakuse parandamiseks- probleemid juurdekasvuga Kasutatud kirjandus: Oestrous behaviour, ovarian morphology and cyclical variation on follicular system and endocrine pattern in water buffalo heifers"- Börje Danell ,,Reproduction in cattle and buffaloes"- Ian Gordon http://www.buffalodairy.co.uk/ - The Buffalo Dairy Limited http://www.theclays.com/buffalo/ - Water buffalo list http://www.buffalomilk.co.uk/id20.htm -Buffalo milk from Britain
Emis on suguküps kui algab munasarjade regulaarne tegevus. Suguküpsuse saabumine sõltub eelkõige kehamassist, vanusest ja ka tõust. Puberteet saabub ristandemistel u 5-6 kuu vanuselt. Kuldil hakkavad suguküpsuse saabumisel sugunäärmed tootma sperme. Ristandkultidel saabub suguküpsus 4,5-5,5 kuu vanuselt. Sigimisvõime saavutavad nooremised 7-8 kuu vanuselt 110-140 kg kehamass juures ja pärast 1 või 2 innatsükli möödumist. Selleks ajaks peaks olema toimunud esimene seemendus. Aastavanuseid noorkulte võib kasutada intensiivselt. 6. Östraaltsükkel, selle faasid Alates puberteedist korduvad emisel östraaltsüklid iga 21 päeva järel. Erandiks on imetamis- ja tiinusperiood. Faasid: · Proöstrum e innaeelne faas · Östrum e innafaas · Metöstrum e innajärgne faas · Diöstrum e soikefaas 7. Inna kulg ja optimaalne seemendusaeg · Innaeelne faas kestab 2-3 päeva, emised muutuvad rahutumaks, söövad
arenemine ja eluea pikkus selle all kantaks.Lehmadel varavalmimuse näitajaks on esimese seemenduse vanus ja esmapoegmise iga. Suguküpsus saabub veistel heades söötmis-pidamistingimustes juba 6-8 kuu vanuselt.Selles vanuses ei ole õige noorloomi veel seemendada,sest noorloomade organism pole oma arengus järglase saamiseks valmis. Esmakordse seemendamise vanus Eesti veiste tõugudel on 15…18 kuud.Optimaalne esmapoegmise vanus on 24 kuud. 16. Ind, tiinestamine, kunstlik seemendus, embrüosiirdamine. Ind on emaslooma füsioloogiline seisund,kus ta otsib isaslooma lähedust ja laseb ennast paaritada. Tiinestamine ehk periood pärast viljastumist mis kestab keskmiselt 9 kuud ehk 280 päeva. Kunstlik seemendus vähendab tiinestamiseks vajalike pullide arvu.Võimaldab spermat effektiivsemalt kasutad, sest ühest ejakulaadist saab mitu spermadoosi ja seemendada rohkem emasloomi kui loomulikul paaritusel.
moodustamisel. ·Kui mingi genotüüp (AA, Aa, aa) eemaldatakse taastootmisest täielikult, siis s = 1, ·kui genotüübi suhteline panus järglaspõlvkonda on maksimaalne, siis s = 0.Valik ehk selektsioon · Selektsiooni toime geenisagedusele lakkab, kui vastav geen on populatsioonist täielikult eemaldatud p = 0; q = 1 geenisageduse fikseerumine g. Biotehnoloogia tõuaretuses Selektsioon ja kunstlik seemendus Suguselekteeritud sperma soovitud sugu järglaste saamiseks Embrüote siirdamine (ET) Kloonimine (keharakutuuma siirdamine) Sugurakkude külmutamine Embrüote in vitro tootmine Inna sünkroniseerimine Embrüote mikrokirurgiline poolitamine Sugupoole määramine (sexing) spermidel ja embrüotel Geenisiire (võõrast valku kodeeriva DNA lõigu ülekanne saajaraku genoomi) i. Suguselekteeritud sperma- soovitud soost järglaste saamine; raskete sünnituste sageduse
selle all kannataks. Suguküpsus saabub veistel heades tingimustes juba 6-8 kuu vanuselt. Esmakordse seemendamise vanus. Eesti veisetõugusel on 15-18 kuud. Kehamass peaks moodustama vähemalt 65% täisk lehma kehamassist. Ind on seot munarakkude valmimisega munasarjas. Eritub verre innahormoon östrogeen, mis põhj muutusi käitumises. Tiinestamine loomuliku paarituse teel pulliga: regul paaritus ja vabapaaritus(pull karjas). Kunstlik seemendus võimaldab ähendada emsaloomade tiinestamiseks vajaminevat pullide arvu (saab valida parimaid aretusväärtusega pulle). Embrüosiirdamine loomulikul teel saadakse ühelt lehtmalt 1 kuni 2 järglast. Lehmale süstitakse hormoonpreparaate , millega kutsutakse esile superovuluts s. o mitme munar üheaegne vabanemine. Seejärel seemend lehm kürge aretusväärtuse pulli spermaga
kõrremeetodi. Mõlemad meetodid on kasutusel ka tänapäeval. Kunstliku seemenduse ja sperma sügavkülmutuse rakendamine on XX sajandi suurim võit tõuaretuse praktikas. 3. aretusõpetuse areng eestis Edgar Keevallik (1908...1985) alustas veiste kunstliku seemendamisega Kuusiku katsejaamas 1938.1950ndate aastate algul Eestis rakendati kunstlikku seemendust ulatuslikumalt hobusekasvatuses, vähemal määral ka veisekasvatuses. Praktilise lahenduse sai kunstlik seemendus, kui 1956...1960 asutati Eestis 9 kunstlikku seemenduse jaama. Ilmar Müürsepp (1931) esimene ET-vasikas sündis 1984;in vitro viljastatud munarakust sündis esimene vasikas (1998). 4. aretusõpetuse teoreetiline põhjendus · Aretusõpetus annab teoreetilise aluse : produktiiivloomade kasvu ja arengu seaduspärasuste mõistmiseks; · jõudlusliikide geneetiliseks iseloomustamiseks; · valikutunnuste määramiseks ja iseloomustamiseks;
kontrollimine Veised, hobused, koerad (DNA msat) Sigade stressiresistentsus (PCR-RFLP) BLAD (PCR-RFLP) Piimavalkude pärilikud tüübid (CSN1, CSN2 ja CSN3, LGB, PCR-RFLP) CVM (PCR-RFLP) Skreipi lammastel (sekveneerimine) Põlvnemisandmete õigsuse kontrollimine Kohustuslik aretuses kasutatavatele isasloomadele (veised, hobused) Emasloomal on mitu seemendust või paaritust milline seemendus/paaritus oli tiinestav Kahtlus põlvnemisandmete õigsuses (omanik ise või ostja) Loomad, kellel on probleemid märgistusega Embrüosiirdevasikad põlvnemine geneetilistest vanematest Kloonvasikad identsus rakuliiniga Koerte puhul duubelpaaritused Miks on tarvis põlvnemisandmeid kontrollida? Kohustuslik geneetiline ekspertiis aretuseks kasutatavatel pullidel ja nende emadel
Ta peab toime tulema tohutult suure füüsilise ja psüühilise koormusega ning paneb imestama, mil moel nii hilise kodustamisperioodiga loom, kes pealegi on saakloomale iseloomulikult pelglik ja ettevaatlik, suudab teha inimesega sedavõrd täpset koostööd ja võistluste ajal endast nii palju välja anda. Aretusega on muidugi väga suur töö selle nimel ära tehtud. Konkurents hobusekasvatuses on kujunenud väga tugevaks, sest rangelt jälgitavad aretusprogrammid, kunstlik seemendus ja embrüosiirdamine võimaldavad üha rohkem toota heade eeldustega hobuseid. Nende eelduste avaldumiseks on aga määrava tähtsusega sünnijärgne etapp - kasvatus ja treening, mille täiustamiseks otsitakse samuti pidevalt uusi võimalusi. Igast hobusest ei saa siiski tipphobust, hoolimata sellest, et tema sugupuu on igati paljutõotav. Aretus on teatud määral ka lotomäng ja kuigi vanemateks võivad olla valitud parimatest
kehamassist. 16. Ind- emaslooma füsioloogiline seisund, kus ta otsib isaslooma lähedust ja laseb ennast paaritada, on seotud munarakkude valmimisega munasarjas. Lehma tunnus on see, et laseb teistel endale selga hüpata. Periood kestab 12-20tundi , tiinestamine- Reguleeritud paaritus- indlev emasloom suunatakse isaslooma juurde ja teostatakse paaritus. 1pull aastat 70-80 lehma. *vabapaaritus-isasloom on vabalt karjas ja paaritab indlevaid emasloomi, 1pull 40- 50lehma., kunstlik seemendus- võimaldab vähendada emasloomade tiinestamiseks vajaminevat pullide arvu. Tänu sellele on võimalik seemenduseks valida vaid parimaid aretusväärtusega pulle, mis omakorda suurendab kogu karja aretusväärtust, embrüosiirdamine-biotehnoloogiline meetod võimaldab suurendada ühelt emasloomalt saadavate järglste hulka. Kutsutakse esile superevulatsioon s.o mitme munaraku üheaegne vabanemine. 17. Sünnitus ja vastsündinu hooldamine. Lehm rahutu, tammub jalalt-jalale. Panna puhas
FIE Avo Kruusla Raamatupidaja Ehitustöölised Agronoom Karjakontrolli assistent Lüpsjad, Remont, Laomajandus Traktoristid, farmitöölised varustus mehhanisaatorid Talu juhtimise struktuur Veterinaaria ja kunstlik seemendus ostetakse teenustööna. Hooajatöödel võetakse juurde lisatööjõudu (kivikorjamine, metsa istutamine, ehitustööd jne.). Tööliste tööle võtmisel talus on arvestatud nende kvalifikatsiooni ja haridust. Töötasu arvestamisel on määrav ka haridus ja oskused. Suur rõhk on pandud igasugustele õppepäevadele, mida korraldatakse tihti ka talus. Aktiivselt võetakse osa õppereisidest ja näitustest. Talus on kujunenud traditsiooniks, et aastas saadetakse 1-2 traktoristi
Selektsiooni ehk valiku all mõistetakse koduloomade paljunemise reguleerimist, kus soovitud pärilike omadustega loomad valitakse aretusrühma ja neile antakse võimalus järglasi saada ning mittesoovitud omadustega loomad kõrvaldatakse aretusest (praagitakse). Põllumajandusloomade valiku eesmärk on suurendada soovitud omadusi määravate geenide sagedust populatsioonis. Otsustavat osa mängivad valikul mitmesugused kaasaja tehnoloogiad. Eriti kunstlik seemendus ja embrüosiirdamine. Kunstliku seemenduse abil on ühelt väärtuslikult isasloomalt võimalik saada sadu ja tuhandeid järglasi. Seega saab teha rangemat valikut. Emasloomade valik ainupoegijatel (unipaaridel) nagu veis on väheefektiivne väikese arvu järglaste tõttu. Embrüosiirdamise kasutamisel on ühelt emasloomalt (doonorilt) võimalik saada kuni 50 järglast. Nagu näha, sõltub valikuedu viljakusest (järglaste arvust).
teistele peale hüpata ja vastupidi, tekib paigalseisurefleks). Vabalt karjas liikuv pull leiab ise indlevad loomad või vastupidi. Emaslooma lakkumise, pea asetamisega tagakehale kutsub esile erektsiooni, järgneb pealehüpe, otsimisrefleks ning hüppega viiakse peenis sügavale tuppe ja paari sekundi pärast toimub ejakulatsioon. Sugulise käitumise tunnused järk-järgult kaovad, sõltumata kas seemendus toimus või mitte. Tiined loomad hoiavad teistest rohkem distantsi. 13. Maailma mustakirjud tõud Arvukaim piimatõugude rühm maailmas. Aretatud eeskätt suure piimatoodangu, lihasmassi ja tugeva tervise suunas. Piima rasva- ja valgusisalduses on teistele tõugudele alla jäänud. Küll aga rasva- ja valgutoodangu poolest ületavad teisi tõuge. Tänu küllaltki suurele kehamassile on noorloomade nuumamine edukas, kasvukiirus hea. Tähtsamad riigid Holland ja USA.
konsistentsiga. Kui innalima on hägune, punaka või pruunika varjundiga, viitab see varjatud emakapõletikule, mida tuleb ravida. Seemendamine Kõige paremaid tulemusi annab seemendamine 15-20 tundi pärast inna algust. Tavaliselt jääb see aga märkamata ja seepärast seemendatakse praktikas lehm umbes pool päeva pärast inna avastamist. Soovitav on seemendamist poole päeva pärast korrata. Kui inna algusest on möödunud üle 30 tunni, siis seemendus tavaliselt tulemusi ei anna. Kui inna tunnused pole vaibunud ööpäeva jooksul pärast seemendamist, tuleb seemendamist korrata. Mittetiine lehma ind kordub umbes 3 nädala (20-21 päeva) järel. Poeginud lehm indleb tavaliselt esmakordselt 28-ndal päeval pärast poegimist. Selle inna ajal lehma veel ei seemendata (tavaliselt ta ei tiinestugi). 5000-6000 kg aastatoodanguga lehmi tuleb seemendada teisel poegimisjärgsel kuul, s.o teise inna ajal
mitte, EMT poolt reklaamitud lõhnakõned. Lõppude lõpuks kõik taanduks ju ainult ajule vastava informatsiooni andmisele, kui on olemas töötav liides masina ja aju vahel. Haapsalu Kolledz 9 Referaat 2009 Inimese arendamine tehnoloogiat kasutades 4. KUNSTLIK SEEMENDAMINE Kunstlik seemendus (AI) on protsess, mille käigus mehe spermid paigutatakse mingil muul moel, kui seksuaalsel viisil naiste paljunemistrakti. Säärast protsessi kasutatakse inimeste peal enamasti selleks, et ravida viljatust, kuid levib ka üha enam naiste seas, kellel puudub meessoost partner. Täpsemalt, kantakse emakakaela värskelt välja purskunud seemnerakk või seemnerakk, mis on külmutatud ja sulanud, kunstlike vahenditega. Vallalised naised ja lesbid saavad lapsi tänu
kulutustega. Mullikate optimaalne esmakordse seemendamise vanus eesti veisetõugudel on 15...18 kuud. Optimaalne kehamass seemendusealistel mullikatel peaks moodustama vähemalt 65% täiskasvanud lehma kehamassist. Eesti punast tõugu mullikatel peaks see olema vähemalt 350 kg ning eesti holsteini tõugu mullikatel 380...400 kg. Tiinestamine: Lehmi ja mullikaid tiinestatakse loomuliku paarituse teel pulliga või kasutatakse kunstlikku seemendust. Kunstlik seemendus võimaldab vähendada emasloomade tiinestamiseks vajaminevat pullide arvu. Tänu sellele on võimalik seemenduseks valida vaid parimaid aretusväärtusega pulle, mis omakorda suurendab kogu karja aretusväärtust. Pärast viljastumist algab tiinusperiood, mis lehmal kestab keskmiselt 9 kuud ehk 280 päeva (270...290 päeva). Majanduslik kasutusiga on periood esimesest poegmisest karjast väljaminekuni. Majanduslikult on
4)melanhoolne tüüp e melanhoolik nõrk, halvastikohanev loom 15. Varavalmivus, suguküpsus, esmakordse seemendamise vanus. Suguküpsus on veistel heades söötmis-pidamistingimustes 6-8 kuu vanuselt. Paaritada võib noorloomi, kui nad on saavutanud teatava arengu. Seepärast ei sõltu esmakordse seemenduse iga niivõrd vanusest kuivõrd kehamassist. Mullikate optimaalne esmakordse seemendamise vanus eesti veisetõugudel peaks olema 15...18 kuud. 16. Ind, tiinestamine, kunstlik seemendus, embrüosiirdamine. Ind on emaslooma füsioloogiline seisund, mil ta otsib isaslooma lähedust ja laseb ennast paaritada. Ind on seotud munarakkude valmimisega mun asarjas. Innaperiood kestab keskmiselt 12-20 tundi (kõikumine 3-36 tundi). Kunstlik seemendamine võimaldab vähendada pullide arvu, võimalik seemenduseks valida vaid parimaid aretusväärt. pulle, mis suurendab kogu karja aretusv. Kunst.seem. saadakse ühelt pullilt tuhandeid spermadoose, mis lahjendatakse ja Säilit
Nelinurkse ja ovaalse ristlõikega pulgad kinnitatakse raamile nii, et need liiguksid oma teravservaga ees. Ühele pulgale langeva äkke kogumassi järgi eristatakse raskeid ( 2 kg), keskmisi (1,5 kg) ja kergeid (1 kg) siksakäkkeid. Rask- ja keskäkete pulgad on ruutja, rombja või ovaalse ristlõikega. Kui pulga asemele on kinnitatud väike hanijalgkäpp, siis nimetatakse seda käppäkkeks. Kergäkke pulgad on ümara ristlõikega, seda nimetatakse seemendus- ehk külviäkkeks ning kasutatakse reaskülviku järele haagituna. Võrkäke on kujundatud silmustatud pulgalülidest, mistõttu moodustub maapinna konarusi hästi kopeeriv lüliline liigendraam. Seepärast on võrkäke sobiv hooldusäkkeks. Tööprotsessis toimub pulgalülide pidev omavaheline liikumine, mille kutsuvad esile põllupinna konarused. Sellest tulenevalt võime võrkäket vaadelda ka vabaaktiivmasinana (poolaktiiväkkena).
plaatidest. Silikaltsiitplaatkindlustise materjaliks on 200x100x10 cm suurused plaadid, mis paigaldatakse 10 cm paksusele kruusakihile. Nii VKP- kui ka PL-tüüpi plaate kasutatakse peamiselt truupide sisse- ja väljavoolupiirkonnas ning suurte veejuhtmete (poldrite juurdevoolukanalid) nõlvadel. Raamkindlustise (R ja R1) Mätastist (D) kasutatakse nõlvajalami kindlustamiseks siis, kui nõlvapind vajab kindlustamist. Nõlvade bioloogiline kindlustamine. Mätastis Nõlvade seemendus (s) ehk murustamine Hüdrokülv (sh) Muud kindlustised Nõlvadrenaaz. Sissevoolunõvad Kraaviühendused 32. Milliseid geotekstiile kasutatakse kraavide kindlustamisel? I kasutusklass: kerged õhukesed kangad ja nn. loorid (Typar 68 (3207) ja Typar 110 (3337): II kasutusklass: kangad kaaluga 120...180 g/m2 (Typar 136) Kõige mitmekesisemate kasutusvõimalustega kangaklass III Kasutusklass: IV kasutusklass: kangad kaaluga 190...300 g/m Typar 190 ja 2Ab. Geotex 260
Parem kui paaritatakse maneezis. Käestpaaritus inimesed on mära kinni pannud ja juhivad täku käsitsi peale. Vabapaaritus täkk lastakse koplisse koos märadega. Suguakt kestab u 2 min ja ejakulatsioonist annab märku täku sabapööritus. Pärast tuleks hõõruda täku jalgu ja jalutatakse 15 minutit temaga. Selleks et lihased pingest maha saada. Keskeas täkk paaritab kaks korda päevas. Kui tegemist on noore täkuga, siis ülepäeviti ja vanematel 1 paaritus päevas. Kunstlik seemendus- 1 doosist saab 5 mära ära seemendada. Tiinus Tiinusest saab aru kui kui 3 nädala jooksul ei ole uuesti indlend. Emakat katsudes saab veterinaararst tiinust kontrollida 10-12 nädalal. Aga üldjuhul kasutatakse ultraheli. Hobuste puhul on kaksikud välistatud. Ja kui on kaks sügooti, siis tuleb üks ära hävitada enne 12 nädalat. Sest muidu tuleb teha abort. Tiined märad lähevad tigedamaks. 7ndal tiinuskuul vaja vaktsineerida, II süst 9-ndal kuul, et varss peale sündi elama
Loomade aasta keskmine arv ja põhitoodangu hulk tehakse kindlaks karjakäibe alusel, kusjuures kõigi vanuserühmade, noorloomade ja nuumal olevate täiskasvanud loomade arv leitakse summeerides mullikate, eelmisel aastal sündinud vasikate, täiskasvanud loomade ja majandusaastal sündivate vasikate keskmine arv. Muutuvkulud loomakasvatuses on: söödakulud, karjauuendus, töötasu- ja sotsiaalkulud, ostetavad tootmisteenused, allapanu, veterinaar- ja seemendus, jõudluskontroll jne. Püsikulud: kulum, põhivara jooksev remont ja korrashoid, transport, elekter, tootmise juhtimis- ja üldkulud jne. Kulud võib jaotada ka otsesteks ja kaudseteks, viimasel juhul on loomakasvatuse põhitoodangu täisomahinna arvutamiseks sobilik järgmine üldistav valem: Loomakasvatuse põhitoodangu maksumus = 33 loomaliigi või -grupi otsekulud
1. Piimalambatõud ja tooted. 2.1.5. Lammaste reproduktsioonijõudlus 3. Lammaste söötmine ja pidamine 3.1. Lammaste talvine söötmine ja pidamine 3.2. Lammaste karjamaad ja karjatamine 3.2.1. Lammaste karjatamisest üldiselt 3.2.2. Karjamaade vajadus: 3.2.3. Karjamaade rajamine 3.2.4. Seemnesegud 3.2.5. Karjatamise läbiviimine 3.2.6. Lambakarjamaade väetamine 3.2.7. Karjatamisviisid 3.2.8. Terviseprobleemid karjatamisel 3.3. Lammaste paaritussesoon ja paaritamine 3.3.1. Lammaste kunstlik seemendus 3.3.1.1. Kunstliku seemenduse viisid: 3.4. Lammaste poegimine 3.5. Tallede võõrutamine ja võõrutatud tallede pidamine 4. Lammaste pidamistehnoloogiad ja lambalaudad 2 1. Lambakasvatus Eestis ja lambatõud 1.1. Lammaste arvukus, lambakasvatussaaduste tootmine, lambafarmide suurus Eestis Lambakasvatus on olnud Eestis veise-ja seakasvatuse kõrval täiendavaks loomakasvatus-haruks. Tõsi, 19
tiinus. Kui viljastumist ei toimu, siis keskmiselt 21 päeva pärast ind kordub. Seda perioodi, mil toimub munaraku valmimine kahe innavahelisel ajal, nimetatakse innatsükliks. 27 VEISEKASVATUS 3.6.3. VEISTE TIINESTAMINE JA EMBRÜOSIIRDAMINE Lehmi ja mullikaid tiinestatakse loomuliku paarituse teel pulliga või kasutatakse KUNSTLIKKU SEEMENDUST. Kunstlik seemendus võimaldab vähendada emasloomade tiinestamiseks vajaminevat pullide arvu. Tänu sellele on võimalik seemenduseks valida vaid parimaid aretusväärtusega pulle, mis omakorda suurendab kogu karja aretusväärtust. Kunstliku seemenduse korral saadakse ühelt pullilt tuhandeid spermadoose, mis lahjendatakse ja säilitatakse kõrrekestes või graanulites sügavkülmutatult vedelas lämmastikus temperatuuril 196 kraadi C
Paigalseisurefleks tekib tavaliselt innafaasi alguses ja see jääb kogu innafaasi vältel, seega 1,5-2,5 päevaks püsima. Ovulatsioonid leiavad aset alles innafaasi teisel poolel. Ovulatsioon võib kesta 4-6 tundi. Emist tuleks seemendada 12-24 tundi pärast inna algust ja teist korda 12 h pärast 1. seemendust. 6. Sigade ahtrus ja abort. Sigadel on viljatuse peamisteks põhjusteks vale paaritus- (seemendus-) aeg, emiste ebaõige söötmine, suguelundite anormaalsused, patoloogilised muutused ja haigused, sperma bakteriaalne saastatus ning emiste mittenõuetekohane pidamine. 1. Vale paarituse/seemenduse aeg emist tuleb seemendada siis kui häbemeturse on vähenemas, kuid nõrevool tupest ja paigalseisu refleks on selgesti nähtavad (24h pärast inna algust, teistkordselt 12 tundi pärast esimest). 2
annaabi.ee 
