Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"asustamine" - 204 õppematerjali

asustamine – u 15-12tuhat aastat tagasi levis taimestik ja loomastik põhjapoolsetele liustiku ja jää alt vabanenud aladele. Jääaegsed suurimetajad surid välja.
thumbnail
2
docx

Estonia ja- Draamateatri asustamine

Estonia ja- Draamateatri asustamine Estonia Teater: Estonia teater sai alguse 1865. aastal asutatud Estonia Seltsi tegevusest. 19. sajandil esitati peamiselt rahvatükke ning nalja- ja laulumänge. Korrapärasem teatritegemine sai alguse 1895. aastal. Tõsisem draama jõudis lavale 20. sajandi algul. Kutseline teater sai Estoniast 1906. aastal. Estonia teatri hoone valmis 1913. aastal. 1907. aastal etendati esimene operett ­ Hervé "Mamzelle Nitouche", 1908. aastal esimene ooper ­ Conradin Kreutzeri "Öömaja Granadas" ja 1922...

Kunstiajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
32
docx

10. kl ajaloo üleminekueksam

Inimese kujunemine ja esiajalooline ühiskond Homo sapiens ­ nüüdisinimene, kuulub esikloomade seltsi, inimlaste sugukonda ja inimese perekonda. Lõplik lahknemine lähimatest nüüdisliikidest toimus enam kui 5 miljonit aastat tagasi Aafrikas. Australopiteekused ­ elasid 5-2 miljonit aastat tagasi ja olid ühed varasemad teada olevad hominiidid. Alla 1,5 meetri pikad, aju rohkem arenenud kui ahvidel, liikusid ka kahel jalal, peale taimetoidu sõid ka liha ja olid tõenäoliselt raipesööjad. Kahejalgsus oli ülimalt oluline, se vabastas käed muudeks tähtsateks asjadeks. Umbes 2,5 miljonit aastat tagasi õppisid kivist tööriistu valmistama. Kiviaeg ­ ajaloo pikim periood. Arenes australopiteekuste liigist välja inimese bioloogilisse perekonda kuuluv Homo Erectus - oskas valmistada kivist tööriiste. Raipesöömise kõrval oli ta ka kütt ja korilane. Oli tänapäeva inimese pikkune, tumeda ja pigmendirikka nahaga mis kaitses päikese ultraviole...

Ajalugu
66 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Mesoameerika kunst

Aasiast üle Beringi väina tulnud rahvad hõlvasid järkjärgult kontinendi kogu selle äärmuslikus mitmekesisuses. Kuni 16. sajandi alguseni elasid ja arenesid sealsed rahvad peaaegu täiesti lahus ülejäänud maailmast. Ameerika avastas eurooplastele teatavasti Cristoph Kolumbus 1492. aastal. Tema ekslikust oletusest, et ta on jõudnud Indiasse on saanud oma üldise nime Ameerika põlisrahvad - indiaanlased. Ameerika mandri nimi pärineb teise tolleaegse maadeavastaja Amerigo Vespucci eesnimest. Ameerika ei olnud sugugi metslaste maa, nagu hispaanlased ja portugaallased arvasid. Suurelt osalt elasid põliselanikud küll veel kiviaja tasemel, kuid see ei tähendanud kaugeltki seda, et nende kultuur oleks olnud barbaarne ja algeline. Välja olid kujunenud suured väga omapärase elulaadi ja kultuuriga piirkonnad - näiteks Põhja-Ameerika metsades, preeriates ja poolkõrbetes,...

Kunstiajalugu
18 allalaadimist
thumbnail
14
pptx

Eesti rahvaarv ja selle muutumine

google.ee/search?q=k%C3%BC %C3%BCditamine&es_sm=93&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ei=AQHtVKuDPePfywPXiIDQCA&ved= 0CAgQ_AUoAQ&biw=1422&bih=776&dpr=0.9#imgdii=_&imgrc=7qX2Fg019Fvg3M%253A %3BklGWitSDpCt1cM%3Bhttp%253A%252F%252Ff.pmo.ee%252Ff %252F2011%252F09%252F04%252F734864t81he3d0.jpg%3Bhttp%253A%252F %252Fkultuur.postimees.ee%252F553398%252Fpiltuudis-kabala-raudteejaamas-lavastati- kuuditamist%3B648%3B298 Eesti algusajad  Eesti alade asustamine algas umbes 11 000 aastat tagasi.  Arvatakse, et 1 aastatuhande keskpaigas ekr elas Eesti aladel ub 7000 inimest.  17 sajandil vähenes rahvaarv palju tänu sõdadele, näljale ja katkule. Eriti rängalt mõjus põhjasõda aastal (1700-1721)(2/3 rahvastikust hukkus) 500a.ekr 7000 500 23 000 13 saj algus 150 000- 280 000 16 saj keskpaik 250 000- 300 000...

Rahvastik ja majandus
1 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Kalakasvatuse eksami küsimused "Toiduainete loomne toore"

Forelli kasvatamine algab tavaliselt kevadel marjast koorunud vastsete kasvatamisega. Kogu tootmistsükkel kestab kolm suve. Vikerforelli juurdekasv oleneb temperatuurist, alla 6 kraadi juures juba tähtsusetu. Seega kasvuperiood u pool aastat aprillist oktoobrini. Tsükli vältel sorteeritakse kalad vastavalt kasvule ja paigutatakse ümber. Sumbakasvatuses toimub vaid kevadine 500-700g kalade asustamine ja sügisene kaubakala väljapüük. Koorumisjärgne areng jaguneb eelvastse- (rebukott on imendumata) ja vastse- (vabalt ujuv, välja kujunemata uimede ja soomusteta kala) perioodiks. Marjaterast koorunud rebukotiga eelvastsed on esialgu väheliikuvad ja lebavad haudeaparaadi põhjal. Nad toituvad endogeenselt – rebukotis olevatest toitainetest. 500 kraadpäeva pärast viljastamist, kui suurem osa rebukotist on imendunud, muutuvad vastsed aktiivseks ja algab nn üles ujumine. Vastsed...

Toiduainete loomne toore
30 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Eesti loomastik

Eesti fauna kujunemine Eesti fauna koostise mõistmiseks pakub palju pidepunkte ta tekkelugu. Praegune Eesti loomastik on kujunenud tõenäoliselt täielikult jääaja järel, nii et ta on suhteliselt noor. Seetõttu puuduvad siin autohtoonsed liigid, vähe on endeemseid liike (ning neidki peetakse endeemideks tõenäoliselt nende harulduse tõttu naaberaladel). Eesti ala asustamine on tõenäoliselt toimunud mitme lainena erinevatest suundadest ning on tihedas seoses taimkatte arenguga. Eesti veekogude fauna kujunemisel on olulist osa mänginud Läänemere areng. Eesti ala asustamine selgrootutega algas ilmselt varsti pärast mandrijää taandumist ja esmase tundrataimkatte teket. Sellest ajast on säilinud mitmeid arktilise levikuga liike. Enamik algseid liike tõrjuti kliima soojenedes põhja poole. Laialeheliste metsade levides hakkas...

Bioloogia
36 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Frangid - spikker

800 ­ Keiser Karl Suur. 812 ­ Michael I ja Karl Suure rahuleping. 817 ­ jagas Ludwig I Vaga impeeriumi poegade vahel. 843 ­ Frangi riik oli lõplikult jagatud kolmeks. Normannid = Varjaagid. Tähtsad viikingite kaubalinnad: Hedeby, Birka, Helgön, Sigtuna. Rootsi jagunes: Svealased, götlased. 790 ­ inglismaad rünnatakse esmakordselt. 846 ­ viikingid tungisid pariisi. 911 ­ Normandia hertsogkond. 1071 ­ Sitsiilia kuningriik. 874 ­ islandi asustamine . 10 saj ­ avastatakse gröönimaa. 1000 ­ viikingid jõuavad P-Ameerikasse. Jumalad: Thor, Oden, Frej, Freja, Loke. 829 ­ munk Ansgar läheb rootsit ristima. 610 ­ Muhameed saab jumalalat läkituse. Haridziidid, sunniidid, siiidid. 691 ­ Omari mosee Jeruusalemmas. 10 saj - al-Horezmi entsüklopeedia. 13 saj ­ Ibn Mansur koostas araabia keele entsüklopeedia. 1154 ­ al-Idrise koostatud maailmakaart....

Ajalugu
59 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Eesti ajalooperioodid

1 EESTI AJALOO PERIOODID / Lühiiseloomustus: MUINASAEG (~10 tuh.a.eKr.-1227) · Pärast jääaja lõppu toimub Eesti ala järk-järguline asustamine ja kasvab rahvaarv (perioodi lõpuks ~150 tuhat). · Periood jaguneb peamiste tööriistade valmistamise järgi kiviajaks, pronksi- ja rauaajaks. · Keskmisel kiviajal (e. mesoliitikumis) Kunda kultuuri perioodil kujuneb välja esmaasustus. · Nooremal kiviajal (e.neoliitikumis) Kammkeraamika kultuuri ajal jõuavad Eesti alale soome-ugri hõimude esivanemad ning võetakse kasutusele keraamika (savinõud)....

Ajalugu
464 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Hoonete konstruktsioonid exami abimees 3

(võib vaadata ka 1.loengu slaidi nr 39- pilt vee ringlusest...) 6. Millised on looduslikud ohud ja riskid ehitistele? Kuidas neid vältida? Looduslike riske seostatakse tavaliselt: vulkaanidega, maavärinatega, maalihetega, üleujutustega, tormidega. Kõik neil loodusnähtustel on omad põhjused. Kontrollimatu ja planeerimata piirkondade asustamine toob kaasa inimkaotusi ja kahjustusi. Maalihked leiavad enamasti aset sademete või veerohkel perioodil ja ilmnevad enamasti geoloogiliselt ebastabiilsete tingimuste korral. Üleujutused leiavad aset Kui inimasustus on rajatud alale, kus ei ole arvestatud võimaliku üleujutusega looduse poolt. Kui uued kuivendus kanalid või kraavid juhitakse näiteks jõkke, suurendades sealset veetaset. Arusaamine pinnareljeefist ja jõevee dünaamikast aitavad meil...

Hoonete konstruktsioonid
366 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Vara-Keskaeg Euroopas (konspekt)

Viikingipealikud etendasid osa ka Pariisis). Vene riigi tekkeloos (varjaagidest Frangi valitseja läänistas normanni Novgorodi ja Kiievi vürstid Rjurik ja pealikule Rollole maad, millest sai Oleg). Normandia hertsogkond. Bütsantsi kaudu jõuti Kreekasse ja Lõuna-Itaalia vallutatud alale tekkis kaubeldi ka araabiamaadega. Sitsiilia kuningriik. e. Uute maade asustamine : · 9. saj. jõudsid Norra viikingid Islandile, kuhu rajati üle 400 asula ja kuningas Althing ­ üldine esinduskogu. · Erik Punane purjetas saaga kohaselt Islandilt läände ja jõudis 10. saj. lõpul Gröönimaale, mille rohumaad sobisid hästi karjakasvatuseks. 4. Ungarlaste maahõive ­ ungarlaste asumine praegusele Ungari riigi territooriumile, kus varem elasid saarlased. a. Lahkumine algkodust: · Umbes 100.a. pKr lahkuti Uraalite kaguosast...

Ajalugu
107 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kalavarud

Üheks püügivõimaluse reguleerimise hoovaks on kalalaeva register. Tänaseks on registris kõik kalalaevad, mis püüavad kala ookeanil, Läänemerel, Rannapiirkonnas ja sisevetel. Korralik ülevaade kalalaevadest tagab püstitatud eesmärgi ­ püügivõimsuse vähendamise. Teine võimalus kalavarude säilitamiseks on kindlasti kalaliikide taastootmine ja nende asustamine looduslikesse veekogudesse. Kalavarude kunstlikuks taastamiseks tehtavad pingutused on mõnevõrra pidurdanud vääriskalade (lõhe, forell, siig, kohe) arvukuse langust. Madalaveelise lahe vee omaduste paranemine on olulise tähtsusega kalavarude loodusliku taastootmise seisukohalt. Kalaarvu taastuv loodusvara, mille suurus ja paiknemine võib ajas muutuda. Varu absoluutsuurust hinnata ei ole võimalik....

Geograafia
31 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Maa areng

Loomastikus valdasid selgrootud mereorganismid. Siluri taimestiku moodustasid peamiselt merevetikad, taimede üleminek maismaale oli väga vaevaline. Esimesed algelised soontaimed on leitud Hilis-Silurist. Selgroogseist elas rohkesti algelisi kalalaadseid lõuatuid ja kõhrkalu. 4) Devon (417- 354 miljonit aastat tagasi) Devoni ajastul toimus aktiivne maismaa asustamine uute eluvormide poolt. Varased eostaimed, mis kasvasid Siluri ajastul ainult soodes, moodustasid Hilis - Devonis suuri metsi. Hilis-Devonis toimus massiline veeliste organismide väljasuremine (kadus 57% perekondadest). 5) Karbon e. kivisöeajastu (354- 292 miljonit aastat tagasi) Karbonis hakkasid ürgmandrid Eurameerika ja Gondwana teineteisele lähenema, kokkupõrke tulemusel moodustusid nende servaaladel mäestikud. Valdavalt oli kliima soe ja niiske, mis...

Geograafia
63 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Eesti muinasaeg - uusaeg: Suulise arvestuse piletid.

Varauusaeg 1550 ­ 1800 SÕJAD: Liivisõda; Poola-Rootsi jätkusõda; Põhjasõda VALITSEMINE: Rootsi võim Eestimaal; Poola võim Liivimaal; Rootsi võim Liivimaal; Vene võim; Balti erikord; asehalduskord MÕIS & TALU: kujuneb pärisojus, Balti aadli privileegid; mõisate reduktsioon; restitutsioon; viinapõletamine; aadlimartiklid; pearahva rajutused LINNAD & KAUBANDUS: kohalike kaupmeeste laostumine; Narva tõus; manufaktuuride asustamine VAIMUELU: reformatsioon; Wanradt-Koelli katekismus; jesuiidid Tartus; vastureformatsioon Liivimaal; luteriusust saab riigiusk; nõiaprotsessid; Stahli grammatika; Tartu ülikooli asustamine; Forseliuse seminar; vana kirjaviis; piibel; vennasteliikumine 4. Uusaeg 1800 ­ 1900 VALITSEMINE: venestamine MÕIS & TALU: pärisorjuse kaotamine; vallakogukonna teke; nekruti andmise kohustus; talude päriseksostmine; väljarändamine Venemaale...

Ajalugu
172 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Venemaa 17 sajandil ja Euroopa 17. ja 18. sjandi sõdades

Rootsi sai lüüa.Rootsi kaotas ülemvõimu Läänemerel ja Venemaa sai suurriigiks.Sõda toimus ülemvõimu pärast Läänemerel. 30a.sõda-Sõda puhkes protestantide ja katoliiklaste vahel, tegelik põhjus oli aga ülemvõim Euroopas.Põhivastasteks olid Saksa- Rooma keisririik ja Prantsuse kuningriik Sõda lõppes Vestfaali rahuga (1648).Üldse kestis sõda 1618-1648. AJAD:1558-1583 Liivi sõda. 1632-Tartu ülikooli asustamine .1656-kiriku reform Venemaal,vanausuliste teke eestis.1618-1648- 30a.sõda.1700-1721-põhjasõda ISIKUD:Karl XI-oli Rootsi kuningas 1660­1697. Karl XI oli Karl X poeg ning sai vaid 4-aastasena troonile pärast tolle ootamatut surma.M.Romanov-oli Romanovite dünastia rajaja Venemaal.Ta oli Vene tsaar 11. juulist 1613 kuni surmani.Tema ühendas killustatud Venemaa suureks Venemaaks.Gustav II Adolf-oli Rootsi kuningas 1611­1632.Karl IX poeg.Oli 30a. sõjas hiilgav väejuht...

Ajalugu
104 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Ajalugu Kordamine KT keskaeg ( 10.kl )

Idateed liikuvad viikingid pidasid läbi venemaa sõites ühendust eriti Bütsantsiga ning paljud skandinaavlased astusid ka palgasõduritena Bütsantsi keisri teenistusse. Maadeavastused ­ Meresõitjate ja kaupmeestena jõudsid viikingid oma retkedel ka asustamata maadele. Enne seda perioodi oli asustatud Shetlandi, Orkney, Fääri saared. Nüüd hõivati Hebriidid. Nendest saarestikest jõuti Islandile, mille asustamine algas kirjalike allikate teatel 874. aastal. Erik Punase saaga kohaselt jõudis tema poeg 10.saj Gröönimaale. Ja umbes aastal 1000 jõudis E.Punane P-Ameerikasse, paika, mis sai nimeks Vinland. 13. Viikingite usund.Kultuur ­ Usundisse kuulus loodusesemete austamine. Olid pühad, allikad, järved, jõed, puud. Ohverdati eriti allikatesse. Teiseks austati esivanemate hingi. Surnud maeti asula lähedale harimata maale ning hauda pandi kaasa kõik eluks vajalik, eriti tööriistu ja relvi...

Ajalugu
253 allalaadimist
thumbnail
82
doc

Eksami kordamisküsimuste vastused

Eesti metsade üldiseloomustus ja metsade jaotus hoiu-, tulundus - ja kaitsemetsadeks. Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (tähtsal kohal on puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust, mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1.)Metsakasvatus ­ esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamisest selleks, et kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Tegeleb selliste ainetega nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, puhkemetsandus jne. st. peamiselt probleemidega mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamise ja olemasolevate metsade hoold...

Eesti metsad
354 allalaadimist
thumbnail
30
doc

Keskaeg

Keskaja mõiste lõid 14. sajandil humanistid. Ladina keel lihtsustub laiematesse (mitte laiadesse!) hulkadesse levimise tõttu. Keskaja ladina keel oli keskmise osa ladina keel. Keskaeg kandnud negatiivset märki, allakäiguaeg (ladina keele moondumine). Kõikidele tuli 17. sajandi periodiseering kui saksa keele õppejõud Horn ja Keller levitasid/kujundasid mõiste kasutust. Inkvisitsioon, nõiaprotsessid 17.-18.sajandil, nimetatud keskaegseteks, iganenuteks. Romantikud idealiseerisid keskaega; kangelasajastu, rüütlid, gooti kunst. Historitsism ­ objektivsuse püüe. Tinglik periodiseering. Algus: · 313 Milano ususallivuse edikt · 375 hunnid tungivad Euroopasse, suur rahvasteränne. · 476 langes Lääne ­ Rooma keisririigi keiser · 495-496 Clodovech sai kristlaseks · 711 araablased maabusid Hispaanias Lõpp: · 1453 türklased vallutava...

10.klassi ajalugu
498 allalaadimist
thumbnail
62
pdf

Kirjandus- ja teatriteaduse alused

Kirjandusteaduse mõiste ja uurimisobjekt Kultuur (ld k cultura) ­ kultus, rituaalne elu, millest tekivad kõikvõimalikud tekstid. Kirjandusel on analüütiline, kriitiline, aga ka säilitav, konservatiivne roll. Kirjanduse mõiste on ajalooliselt muutlik. Kirjandus (ld k literatura) oli algselt seotud kirjatähe (ld k littera) mõistega ja tal oli tehniline sisu. Kirjandus uuris tähestikku, grammatikat, teksti, haritust ja õpetatust. Viimase uurimine osutus kõige püsivamaks. Keskajal oli kirjandus seotud kirjavaraga (ld k scriptum). Autonoomne kirjanduse valdkond tekkis 18.-19. sajandi vahetusel ning see areng oli seotud esteetika tekkimisega. Tekkis ilukirjanduse (pr k beller lettres) mõiste. Kirjandus on väljamõeldis (ingl k fiction), mille vastandnähtuseks on mitte- väljamõeldis (ingl k non-fiction). Väljamõeldis on vale (lie) või poeetiline kujutelm (poetical imagery). Hiljem...

Kirjandus- ja teatriteaduse...
518 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Hoiumets, hoiualade eesmärk

Müümine, ostmine ja muud taolised, kasusaamise eesmärgiga tegevused on keelatud. (Looduskaitseseaduse § 55, lõige 7; § 14. lõige 1; § 56, lõige 1) c. Kõre Kaitse all on 7 kõre püsielupaika (2 Saare maakonnas, 2 Pärnumaal, 2 Läänemaal ja 1 Harjumaal). Püsielupaigas on keelatud alla 0,5 meetri sügavuste veekogude ja karjääride pinnasega täitmine, ala metsastamine ja veekogudesse kalade viimine ja asustamine . Vastavalt Looduskaitseseadusele on püsielupaigas veel keelatud uue maaparandussüsteemi rajamine, veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine, maavara kaevandamine, uuendusraie, puittaimestiku istutustööd ja raie ilma kaitseala valitseja nõusolekuta, biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine, ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise, püstitamine, jahipidamine ja kalapüük, sõidukiga, maastikusõidukiga või ujuvvahendiga sõitmine,...

Loodus- ja keskkonnakaitse
17 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Islandi Vabariik

aastast tunnustatud usund; 0,32%) · seitsmenda päeva adventistid (0,25%) · Jehoova tunnistajad (0,22%) · budism (0,21%) · Baha'i usk (0,13%) · islam (0,11%). Ainult 2,46% elanikkonnast ei kuulu ühessegi usuühendusse. Ajalugu ingvellir, paik, kus asutati Althing Maa asustamine ja vaba riigi aeg Islandi ajaloolase Ari orgilssoni teose Íslendingabók, Islandlaste raamat (kirjutatud ajavahemikus 1122­1134) andmetel oli esimene Islandile ümberasuja Ingólfr Arnarson, kes rajas aastal 874 talu Reykjavíki. Enne teda, 9. sajandi keskpaigas olevat saarel käinud teisedki Norra meresõitjad, kes küll ei üritanud saart asustada. Ingólfri ja teiste skandinaavlaste tulles olevat saarelt lahkunud seal varem elanud iiri mungad. Arheoloogilisi jälgi ei ole...

Geograafia
47 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun