Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"varbad" - 305 õppematerjali

varbad on varustatud küünistega, mis on ette nähtud kaevamiseks, osaliselt on need ujulestaga ühendatud.
Varbad

Kasutaja: Varbad

Faile: 0
thumbnail
11
ppt

Marfani sündroom

Kahjustunud on 15. kromosoom, mis kannab infot paljude pärilike tunnuste kohta ning tekkinud nähtus põjustab häireid sidekoe tekkes. Sümptonid · sünnist alates väga pikk kasv, kõhn kehaehitus, vähene rasvkude. Esineb lihasnõrkus; lihaste liigne painduvus. Enamasti on sündroomi põdejal skolioos ehk kaasasündinud kõverselgsus. Iseloomulikud on ka väga pikad sõrmed ja varbad. Suur soodumus südame ja silmahaigusteks. Lapseeas on iseloomulikud on suured kõrvad ja väike lõug. Vaimselt on sündroomi põdejad terved, võib esineda hüperaktiivsust ja õpiraskusi. Diagnoosimine · Molekulaargeneetilised uuringud tehakse vereanalüüsist, millest saadud rakkudest eraldatakse hiljem kromosoomid. Püütakse mikroskoopiliselt uurides leida muutunud geeni. Uuringut on vajali teha ka haige lähisugulastel.

Bioloogia → Bioloogia
35 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Kand ja varvas

Kand ja varbad Ühel külmal sügisesel hommikul mõtles halli habemega Härra Kand, et võiks jalutama minna. Mõeldud tehtud ütles kand ja hakkas riidesse panema. Kand haaras taevasinise soki ja hakkas seda selga panema. Hetkel kui sokk lähenes varvastele hüüdsid viis väikest külmetavat varvast valjult EI TOHI. Kand oli üllatunud ja natkuke sõnatu, miks on tema head sõbrad järsku tema vastu. Algul ei saanud elukogenud Härra Kand

Eesti keel → Eesti keel
3 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Venitusharjutused jalalihastele

Reie tagumistele lihastele: · Istu,üks jalg kõverdatud rinna suunas ja risti üle teise jala. Tõmba kõverdatud põlve kätega rinna poole. · Lamades selili, üks jalg kõverdatud. Aseta üks käsi pma põlvele ja teine pahkluule. Pööra oma jalga väljapoole ja tõmba käsivartega rinna poole. · Tõmba põlv käte abil vastu rindkere, hoia umbes 10 sekundit. Säärelihastele: · Astu venitatava jalaga samm ette, nii et jalg jääb sirgelt. Hoia varbad otse. Pöida tõstes toimib venitus sääre tagapinnal. · Istu põrandale ja pane jalad sirgelt kõrvuti. Hoia alaselg sirgena ja kalluta keha ettepoole jala suunas. Painuta varbad põlve suunas. · Lükka ühe jala varbad vastu seina, hoia varbad võimalikult kõrgel, samal ajal on kand maas.

Sport → Kehaline kasvatus
2 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Külmakahjustused ja alajahtumine

Külmakahjustused ja alajahtumine Külmast karges õhus viibimine on ohtlik ja võib olla isegi eluohtlik. Keha väljaulatuvad osad nagu kõrvad, nina, põsesarnad, sõrmed ja varbad kaotavad normaalseks toimimiseks vajalikku temperatuuri kõige kiiremini. Jahtumise põhjustab meie verevarustussüsteem, mis üritab säästa külmumisest siseelundeid. Soojareguleerimine kehas toimub läbi vereringluse ning välisele külmale reageerib organism nahaaluste veresoonte ahenemisega. Veresoonte ahenemine toob aga kaasa külma mõju käes oleva kehaosa kiire jahtumise ja külmakahjustused selles piirkonnas

Meditsiin → Ohuõpetus
42 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Treeningkava

Selg toetub täispikkuses põrandale. o Tõsta puusi nii, et jalad suunduksid otse lae suunas, ja nii kõrgele kui suudad, seejärel lasku tagasi algasendisse. o Raskem variant: puusi tõstes kalluta jalgu samal ajal põranda poole. 4.Reie ja tuharalihased! Jalatõsted selililamangus Harjutus 1 o Selililamangus põrandal, too käed põrandale keha lähedale, kõverda vasak jalg ja siruta parem, paremal jalal tõmba varbad enda poole. o Suru puusad põrandalt üles nii, et sirge jalg ei tõuseks kõverdatud jala põlvest kõrgemale. o Hoia asendit mõni hetk ja liigu tasakesi tagasi lähteasendisse. Harjutus 2 o Selililamangus põrandal, too käed põrandale keha lähedale, kõverda vasak jalg ja tõsta parem puusa kohale, paremal jalal tõmba varbad enda poole. o Suru puusad koos sirge jalaga lae suunas, jälgi, et sirge jalg ei kiiguks vaid oleks fikseeritult puusa kohal

Sport → Kehaline kasvatus
182 allalaadimist
thumbnail
2
doc

5 tiibeti riitust

ja soorita tahapainutus koos sissehingamisega läbi nina uuesti. Kui harjutuse kõik korrad on tehtud, siis tõuse püsti, lõdvesta keha ning hinga 3­5 korda rahulikkult sisse-välja. Alusta neljandat harjutust, kui hingamine on muutunud täiesti ühtlaseks. HARJUTUS NR 4 Seda harjutust võiks sooritada pehmel põrandakattel istudes. Aseta jalad sirgelt ette nii, et jalalabad on põranda suhtes 90-kraadise nurga all, varbad suunatud ülespoole, jalapöiad õlgade laiuselt. Hoia keha samuti põranda suhtes 90-kraadi all sirgelt, siruta rind ette ja õlad tahapoole. Aseta käed tuharate kõrvale, peopesadega vastu maad, sõrmed ettepoole. Painuta lõug alla tugevalt vastu rinda ja samal ajal hinga välja. Seejärel aja pea hästi kuklasse, alustades samal ajal nina kaudu sissehingamist. Aseta jalalabad põrandale ja tõsta tuharad põrandast lahti.

Sport → Kehaline kasvatus
16 allalaadimist
thumbnail
3
doc

5 TIIBETI RIITUST

Vajadusel tee paar vahehingamist ja soorita tahapainutus koos sissehingamisega läbi nina uuesti. Kui harjutuse kõik korrad on tehtud, siis tõuse püsti, lõdvesta keha ning hinga 3­5 korda rahulikkult sissevälja. Alusta neljandat harjutust, kui hingamine on muutunud täiesti ühtlaseks. HARJUTUS NR 4 Seda harjutust võiks sooritada pehmel põrandakattel istudes. Aseta jalad sirgelt ette nii, et jalalabad on põranda suhtes 90kraadise nurga all, varbad suunatud ülespoole, jalapöiad õlgade laiuselt. Hoia keha samuti põranda suhtes 90kraadi all sirgelt, siruta rind ette ja õlad tahapoole. Aseta käed tuharate kõrvale, peopesadega vastu maad, sõrmed ettepoole. Painuta lõug alla tugevalt vastu rinda ja samal ajal hinga välja. Seejärel aja pea hästi kuklasse, alustades samal ajal nina kaudu sissehingamist. Aseta jalalabad põrandale ja tõsta tuharad põrandast lahti

Sport → Sport
7 allalaadimist
thumbnail
9
odp

Kameelion

● Tangitaolised haardjalad (varbad on rühmiti kokku kasvanud). Silmi katavad poolkerajad laud, ● milles on ainult väike ava. ● Haardsaba soodustab liikumist puudel ja põõsastel. Toitumine ● Kõik kameeleonid püüavad putukaid. ● Saba kasutavad kameeleonid vahel ka haardeorgina saagi tabamiseks. ● Kameeleon liigub okstel ülimalt aeglaselt. Näpitsakujulised varbad võimaldavad tal hästi oksast kinni hoida. Nad püüavad putukaid kiiresti väljapaiskuva pika kleepuva keele õõnsasse tippu. Keel võib pikeneda kuni kuus korda ja liikuda kiirusega ligi 10 m/s. Munemine Emane muneb 20 kuni 30 päeva pärast paaritumist. ● Munemise algusest saab aru emase rahutuks muutumisest. ● Emane muneb 30 kuni 60 ovaalset muna, mis kaaluvad 1-1.5 grammi. ● Muna jäetakse pinnasesse kraabitud urgu hauduma 3–10 kuuks. ●

Loodus → Loodus
1 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Põhiterminid eesti-ladina keeles

................................................... säär ..................................................... jalg ..................................................... kand .............................................. pöid .............................................. varbad ............................................. jala tald ............................................ 2 RT 1 jala pöid ............................................. INIMESE KEHA PÕHIOSAD pea CAPUT

Keeled → Ladina keel
9 allalaadimist
thumbnail
6
pdf

Põhiterminid eesti-ladina keeles

................................................... säär ..................................................... jalg ..................................................... kand .............................................. pöid .............................................. varbad ............................................. jala tald ............................................ jala pöid ............................................. 2 RT 1 INIMESE KEHA PÕHIOSAD pea CAPUT

Keeled → Ladina keel
14 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Soojendusharjutused

Käte ja randmeringid mõlemas suunas. Õlatõsted ja ­ringid. · Jalad Harjutused jalgadele on eriti olulised, kuna jalad on jooksmisel kõige rohkem töös. Jalgade puhul on uudseks lähenemiseks kombineerida klassikalisi soojendusharjutusi arendavate jõuharjutustega. Käesolevaga tutvustan teile 5 harjutusviisi, mis soojendavad ja arendavad jalalihaseid. A Väljaasted ette Astu parema jalaga samm ette pikkusega, mis on ligikaudu pool sinu kehapikkusest, mõlema jala varbad suunatuna otse ette. Sammu lõpus suuna põlv täpselt jalalaba kohale. Astu tagasi püstiasendisse. Korda harjutust 5 korda ühele jalale. Seejärel soorita harjutus teise jalaga. B Väljaasted ette koos kerepöördega Harjutus on sarnane väljaastega ette (harjutus 1), kuid lisandunud on kerepööre vöökohast. Kui sooritad väljaaste vasaku jalaga, pööra sammu lõpus ülakeha vasakule. Astu tagasi püstiasendisse ja korda harjutust teise jalaga. Soorita

Sport → Kehaline kasvatus
147 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Jaan Krossi elulugu

sinu lõhn, mis hommikul jäi .... Niisutab kallis vihm uuesti lõhnama suurest pehmest pilvest sabiseb kallis vihm Hetk Lihtsalt olla Lihtsalt olla lihtsalt seista kinnisilmi kuulates teineteise südant Paljad varbad kivil rahnul saarel suure halli voolamise keskel paljad varbad pilvel vikerkaarel hiiglasuure voolamise kohal Lihtsalt olla kuulatades teineteise südant. Luuletuse ,,Hetk" analüüs Luuletus räägib armastusest. 3 epiteeti ­ kinnisilmi kuulates suure halli voolamise keskel lihtsalt olla

Kirjandus → Kirjandus
11 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Bernard Kangrost

,,Seenevana" Loodusluule ,,...tigu kudus sukka." Humoorikas ja lõbus ,,...ronis pakku päevapeni, luuletus, mida oli käpikkindad käes." huvitav lugeda. ,,Rohutirts,..., viskas pilli põõsanurka." ,,Sisalik käis varbad villi..." NÄIDE: ,,Seenevana" Seene serval jalgu puhka, väsitav on ränd. Põles jaaniuss, sest tuhka täis on iga känd. Sipelgate jooksurajal tigu kudus sukka. Alles hilja puhteajal

Kirjandus → Kirjandus
58 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Veelinnud

on veekindlad ning kehakuju on voolujooneline. See soodustab nii ujumist kui ka lendamist. Toitumine Paljudel veelindudel on sellise kujuga keha, jalad ja nokk, mis aitavad neil toitu püüda. Jäälindudel on lühike keha, pikk nokk ja tugevad tiivad. Kõrgelt vette sööstes püüavad nad kalu. Troopikas elavad käärnokad lendavad madalalt vee kohal ning haaravad veepinna lähedalt kalu ja krevette. Noka alapool on neil pikem kui ülapool. Jakaanadel on pikad varbad ja nad jalutavad putukaid otsides vesiroosi lehtedel. Nad astuvad järgmisele lehele, enne kui leht, millel nad seisid, vee alla vajub. Haiguritel on pikad jalad. Nad seisavad või jalutavad madalas vees, oodates sobivat momenti kala või konna kättesaamiseks. Pelikanid ujuvad vees. Noka alapoolel on kott kuhu nad korjavad. Ujulestadega varustatud varbad ei lase flamingodel toitumise ajal mudasse vajuda. Nad pesevad suurtes kolooniates. Iga emane muneb ühe muna. Poeg

Bioloogia → Bioloogia
8 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Mõistekaart - Imetajad

Peensool Magu Väliskõrv Näärmed Seedeelundid Aitab silma IMETAJAD Karv pinda niiskena hoida Jämesool Pärasool Umbsool Varbad Küüned, küünised, sõrad, kabjad Närvisüsteem Seljaaju Peaaju Kaitsevad varbaid Väikeaju Ajukäärud

Bioloogia → Bioloogia
56 allalaadimist
thumbnail
20
pptx

Kehaosade külmumine ja kuumenemine, tagajärjed

ohustada ka vaegsoojumus ehk kehatemperatuuri alanemine. Paikne ja üldine külmumine Kui pakase käes viibitakse kaua või on selle madala temperatuuri jaoks liiga vähe riideid seljas, siis on kaks võimalust külmuda: paikne või üldine. Paikne külmumine Võivad ära külmuda riietest välja ulatuvad kehaosad, kõige sagedamini need, kus on vähe nahaalust rasvkude, näiteks kõrvad või nina, kergesti külmuvad ka varbad ja sõrmed. Paikse külmumise korral võib juba külma käes viibides tunda ohustatud kehaosas näpistavat valu. Sooja ruumi jõudes on kaks võimalust: hullemal juhul jääb külmunud kehaosa valgeks ja tundetuks. Teisel, paremal juhul, muutub kehaosa sooja kätte minnes punaseks ja läheb paiste, hakkab valutama, siis on näha, et verevarustus on seal veel täiesti olemas. Paikse külmumise tagajärg Click to edit Master text styles Second level

Bioloogia → Bioloogia
1 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Haigused

­ Kuidas te ennast tunnete - Mul on gripp - Mul on köha ja nohu - Mul valutab pea - Mul valutab kõht M - Mul on valus - Mis teil valutab - Kas te olete haige - Mina olin haige 3 päeva - Ma olen külmetanud - Ma olen juba terve - Terve inimene - Haige inimene - Ravima ­ Arst - Ravima - Tabletid , - Käsi, Käed , - Jalg, Jalad , - Varvas, Varbad, sõrm, sõrmed , - hammas, hambad , - silm, silmad , - kõrv, kõrvad - selg - põlv - nina - suu - laup - võit - kaotus , - jooks, jooksma , - hüpped, hüppama - Mina käin trennis Eessõna: Uzpamb b - Korvpall B - Hoki

Keeled → Vene keel
9 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Kadripäev - Mardipäev

kott kaelas,millesse koguti ande.Martidel olid seljas mustad ja karvased riided või olid maskeeritud loomadeks (hobuseks,karuks,sokuks). Mardid pidid tooma viljaõnne ja halva eemale peletama.Mardid määrisid ka nägu tahmaseks,toppisid takku ja sammalt juustesse. Enne sisenemist palusid mardid selleks luba,kurtes,et käed,jalad külmetavad. Laske mardid tuppa tulla! Mardi küüned külmetavad, Mardi varbad valutavad! Tuppa tulles mardid laulsid ja tervitasid kõiki viisakalt.Tantsu saatis selline laulukild: ,,Mart ei tantsi muidu,mart see tantsib maksu eest,ühe tüki maugu eest,tüki lambaliha eest.." Mardilaulud Tuppa visati herneid või viljateri ja öeldi: Viskan sisse viljaõnne, Kannan sisse karjaõnne, Saagu sul sead siledad, Saagu sul lambad ladusad!

Kultuur-Kunst → Kultuurilugu
20 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Ujumine

• Tõukel küünarliiges surutakse vastu külge ja käsi sirutub • Tõuge lõpeb labakäe vajutusega allapoole • Õlavars tõuseb ja käsi tuleb lõdvalt veest välja 4. Vettehüpe ehk start  Istudes basseini serval, jalatallad vastu seina, käed väljasirutatud pöidlavõttes, pea õlavarte vahel. Viia põlved laiali ja suunata hüpe põlvede vahelt vette  Sama, sirutada jalad põlvedest ning tõsta puusad  Toetudes ühele põlvele, teise jala varbad üle basseini serva, nn. madalstardi asend , kallutada keha ette, tõugates pöiaga sirutada keha puusast  Kergest kükkasendist, varbad üle serva, kukkuda pea ees vette  Sama, tugeva äratõukega, keha kiire sirutusega NB! Hoida varbaid võimalikult kaua basseini serval! 5. Kasutatud kirjandus https://www.oesel.ee/arvi/kooliasjad/ujumine.pdf http://she-marathon.blogspot.com/2013/01/ujumistehnika-kehaasend.html http://et.wikipedia.org/wiki/Ujumine_(spordiala)

Sport → Ujumine
17 allalaadimist
thumbnail
8
ppt

Amazonase vihmametsad, powerpoint

Elustik Amazonase vihmametsas on ligikaudu: 2.5 mln liiki putukaid 40 000 liiki taimi 3 000 liiki kalu 1 300 liiki linde 430 liiki imetajaid ja kahepaikseid 380 liiki roomajaid Punasilmne puukonn (Agalychnis callidryas) 55-75mm pikk Pealt roheline, kõhualune valge. Küljed kas lillakad või sinakad, valgete triipudega. Varbad oranzid. Kullesed võimelised värvi muutma. Abiootilised tegurid Sademed Päikesekiirgus Temperatuur Toitainete sisaldus mullas Kliima soojenemine Toiduahel Puukoor>Kapibaara>Alligaator>Inimene Kasutatud materjal http://en.wikipedia.org/wiki/Amazon_Rainforest http://en.wikipedia.org/wiki/Agalychnis_c allidryas http://images.google.com Tänan tähelepanu eest!

Geograafia → Geograafia
38 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kobras

KOBRAS Välimus Koppral on lai soomuline saba,mis meenutab ujulesta ja mida ta kasutabujudes tüürina.Kobras on jässaka kehaga..Ta lai,lapik,soomusja nahaga kaetud saba on toeks puude langetamiseks ja kaitsevahendiks hädaohu korral.Tagajala pikad ja tömpide küünistega varbad on omavahel ühendatud ujulestadega.Täiskasvanu looma pikus on tavaliselt 75-80 sentimeetrit ja sellele lisandub 27-30 sentimeetri ja 12-14 sentimeetri laiune saba.Enamik kopraid on tumepruunid.Hambaid on kopral kuni 20. ELUKOHT Toit, pojad Koprad elavad jõgedes ja metsades.Kobras elab urgudes,mille ta ehitab puutüvedest,kividest jamudast.Urg on nagu jõe pealujuv koobas.Urgudel on mitu veealust sissepääsu

Loodus → Loodusõpetus
5 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Lühikokkuvõte inimese 3. raseduskuust

3. raseduskuu Kolmandal raseduskuul ehk 9.- 13. Nädalal arenevad lotel sõrmed, varbad, keel ja silmalaud. Samuti on nüüd lootel väljaarenenud kõik luud. Loode suudab suud avada ja emakas ringi liikuda. 11. Nädalal on välised suguelundid näha ja saab kindlaks määrata soo. Emal võivad olla sagedased ninverejooksud ja igemed võivad veritseda. Iiveldamine muutub järjest vähemaks. Lapse aju areneb kiiresti- iga minut tekb miljon uut närvirakku. Lootel on arenenud eluks vajalikud organid. 13. nädalal on laps 9–10 cm pikk ja kaalub 28 g. Emal

Bioloogia → Bioloogia
1 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Sünnipäevaluuletused

Sa märkasid kõike, milles peitus ilu, ka põllulillele sa tahtsid teha pai. Nii õrnalt üle samblatuti silud ja imestad, kust lepatriinu täpid sai. Mis sest, et lapsepõlv on jäänud selja taha, mis sest, et rohtu kasvand liivakast. Sa ikka julgelt hoia õnnepäikest süles, et möödunud mängud jääksid mängumaaks. Õnnesoove Õnnesoove suuri, Õhtuks magusaid huuli, Et sinu kleit ja kingad , Niidaks ära terve maa ja ilma. Sünnipäev Palju õnne sünnipäevaks: sõrmed, varbad, ripsmed, juuksed, kulmukarvad! Palju õnne reied, silmad suu ja nina! Juhuslikult saavad nemad sama vanaks nagu SINA!!! Parim Hea, kui Sul on üks naljakas põrsas või siis näiteks dresseeritud konn. Aga kusagil kummuti nurgas olgu Sul pisike karvane õnn.

Eesti keel → luuletused
5 allalaadimist
thumbnail
28
ppt

Inimene

põsk huuled lõug õlg õlavars rind küünarnukk kõht küünarvars ranne kämmal puus sõrmed reis põlv säär sääremari kand pöid varbad NAHK karvad marrasnahk pärisnahk veresooned närvid rasvakiht higinäärmed karvanääps INIMESE MEELED nägemine kuulmine haistmine maitsmine

Bioloogia → Bioloogia
2 allalaadimist
thumbnail
8
ppt

Ujumine

Tehnikaõpetus Kohandumine veega ja Ujumisstiilide tehnika sukeldumis õpetus. Start Lamavuse ja ujuvuse tagamine Esimeste ujumisliigutuste õpimine Ujumine kui spordiala Vabaujumine ehk rinnulikrool. Rinnuliujumine Liblik-ehk delfiinujumine Seliliujumine Mis on ujumisoskus? Minimaalselt Täiskasvanul 100 meetrit Lapsel 25 meetrit Ohud ja vastunäidused vees Jalakramp. Jalakrambi puhul tuleb rahuneda, ajada jalg sirgeks ja sirutada varbad enda poole. Allergiad,haigused. Milleks on ujumine hea? Aitab olla terve ja hoida head füüsilist vormi. Ujumine arendab kõhu-, selja-,kaela-,käte- ja rindkerelihaseid. Arendab ka hingamist, mis on kasulik asmaatikutele. Kasulik ülekaalulistele inimestele. Kasulik inimestele kellel on probleeme südamega ja vererõhuga.

Sport → Kehaline kasvatus
107 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Hobused

mida otsast kaitseb kabi. Miotseenis hakkasid Põhja-Ameerikas metsad asenduma avarate rohu- maadega. Uue keskkonnaga kohanemise tulemusena muutusid hobuse eellased pikajalgsemateks, nad suutsid karjamaade otsinguil palju ringi liikuda ja kiiresti kiskjate eest põgeneda. Esimene tõeline rohusööja oli merükhippus-üleminekuvorm metsaelult avamaastikule. Tema keskmised varbad pikenesid nii, et kiirel jooksul ei puutunud teised varbad vastu maad. Pliohippus oli esi- mene, kel oli jalgadel vaid üks varvas. Plesiohippus (ilmus u. 2 miljonit aastat tagasi), siirdus Põhja-Ameerikast Euroopasse, kus tõrjus välja hipparioni, samal ajal hääbusid Põhja-Ameerikas hobuse nn. kõrvalliinid, plesiohippusest aga kujunes tänapäeva hobune. Igal maal on oma hobusetõug ­ Indias on polo poni, Lõuna-Aafrika Vabariigis basuuto poni ja Inglismaal sairi hobune. Oma tekkekohas on vastav hobusetõug kõige paremini kohastunud, neil

Loodus → Loodusõpetus
7 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Kameeleon

Kameeleon Kameeleonlased (Chamaeleontidae) on lähedases suguluses agaamlastega. Kameeleone on üldse kokku umbes 90 liiki, enamik neist Madagaskaril ja Aafrikas. Kameeleonide kere on külgmiselt lapik. Tangitaolised haardjalad (varbad on rühmiti kokku kasvanud) ning haardsaba soodustavad liikumist puudel ja põõsastel; saba keerdub ümber oksade spiraalselt. Silmad liiguvad teineteisest sõltumatult, see võimaldab jälgida kogu ümbrust; silmi katavad poolkerajad laud, milles on ainult väike ava. Kameeleonidel ei ole trummikilet, seepärast ei suuda nad vastu võtta helisid. Neil on võime valguse, niiskuse, hirmu, nälja, ärrituse, janu ja muu sellise puhul muuta oma värvust ja mustrit. Kui kameeleon liigub lehtedeta oksale, muudab ta oma värvi kiiresti pruuniks, lehtedes jällegi roheliseks. Vastasega silmitsi seistes võib kameeleon muutuda isegi mustaks (kui ta on vihane). Värvus muutub sel moel, et nah...

Bioloogia → Ajaloolised sündmused
36 allalaadimist
thumbnail
24
pptx

Pruuni kurgualusega laisik

Klass: Imetajad Selts: Napihambulised Sugukond: Laisiklased Perekond: Kolmvarvaslaisik Liik: Pruuni kurgualusega laisik Tutvustus Levinud Kesk-ja Lõuna-Ameerikas Elupaik troopilised vihmametsad Toiduks värsked lehed, õrnad võrsed, pungad Öine eluviis Pikatoimelised Eluiga 20-30 aastat Välimus Pikkus 41-70 cm (lisaks 6,5-7 cm saba) Täiskasvanu kaal 2,3-5,5 kg Pikkadel tugevatel jäsemetel võimsate küünistega varbad Eesjäsemed on tagumistest pikemad ja väga paindlikud Karvad kasvavad kõhult selja suunas Pojad Võivad sündida mistahes aastaajal Poegi tiinuse kohta on üks Tiinus 5-6 kuud Ema kannab poega rinnal endaga kaasas Sünnikaal 200-250 g Huvitavat Ühiskondlik struktuur eraklik Maa peal käivad korra nädalas Suudavad pead pöörata 270 kraadi Siseelundid teistpidi kui teistel loomadel Suurim kiirus 250 m/h Magab 15 h ööpäevas

Bioloogia → Loomad
3 allalaadimist
thumbnail
10
pdf

Patsiendilt poolistuvast ehk Fowlwri asendist toestuse ära võtmine, juurdepääs voodile kahelt poolt.

Maie Timm · Õla külgmine piirkond · Küünarliiges · Puusaliiges · Taljenõgusus · Põlveliiges · Hüppeliiges Poolkõhuli ehk Simsi asend: · Kõrv ja põsk · Voodipoolne õlg · Näopoolse käe küünarvars · Põlved · Sirutatud jala pöia välisserv Kõhuli asend: · Kõrv ja põsk · Õlgade eesmine piirkond · Rinnad · Mehel suguelundid · Naistel puusanukid · Põlved · Varbad Poolistuv ehk Fowleri asend: · Pea · Õlgade tagumine piirkond · Nimmepiirkond · Küünarliiges · Tuhara piirkond · Põlve õnnal · Kannad Tööergonoomika konspekt 4 Maie Timm Istuv asend: · Istmiku köbrud · Abaluude piirkond Tööergonoomika konspekt 5 Maie Timm

Ergonoomika → Ergonoomika
9 allalaadimist
thumbnail
6
docx

I KT

pöidla eemaldamine, lähendamine, vastandamine ja ringliigutused. Liikumine ümber kahe telje, aga kombinatsioonidega 38. Kämbla ­ lüliliiges Tüüpilised keraliigesed 39. Sõrmelülide vaheliigesed Plokkliigesed 40. Alajäseme piirkonnad Vaagnavööde 2 puusaluud Alajäseme vabaosa Reis ­ reieluu Säär ­ sääreluu ja pindluu Jalg ­ kand, pöid, varbad 41. Vaagna ehitus vaagen on luuline rõngas, mis moodstub 2st puusaluust, mis omavahel ja ristluuga seonduvad suurvaagen ­ ülemine, laiem osa. Külgedelt piiravad niudeluutiivad, tagant 5. nimmelüli, eest lahtine väikevaagen ­ alumine, kitsam osa. Seinteks ees häbemeliidus, külgedel istmiku­ja häbemeluud, taga rist-ja õndraluu' kahte vaagnat eraldab piirijoon, mille moodustavad neem ja niudeluu kaarjoon,

Meditsiin → Anatoomia
131 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Salmikesi

Salmikesi HOMMIKURINGISALM "TERE MU VARBAD, PÕLVED JA KÄED," (puudutab varbaid, põlvi ja näitab käsi) "TERE MU SÕBRAD, KEDA SIIN NÄEN." (lehvitatakse ja nimetatakse kõigi laste ja õpetajate nimed) Tere, tere, minu keha, tahan täna palju teha. Tere, jalad, käed ja pea, tere, minu süda ka. Tere teile, armsad sõbrad, mängima teid kutsun mina. See lugu tuleb vahvalt välja koos liigutustega, kus osutatakse sellele kohale, millest jutt käib

Kirjandus → Kirjandus
7 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Kõhu ja seljalihaste harjutused

2)Rippes jalgade tõstmine üle pea.Rippudes varbseinal tõsta sirged jalad võimalikult kõrgele,võimaluse korral ka peast kõrgemale.(üks raskemaid,kuid väga efektiivne.Harjutuse sooritamine eeldab juba tugevamat kõhtu!) 3)jalgade tõsted rippes.Rippudes varbseinal või rõhtpuul,tõsta sirged jalad horisontaalselt ette. (Harjutust sooritada,mitte hoogsalt!) Harjutused seljalihastele 1. Lähteasend: kõhuli põrandal, käed sirgelt ees, pöidlad püsti, varbad enda poole püsti tõmmatud. Tõmba kõht ja tuharad sisse, ülakeha maast lahti. Vii sirged käed võimalikult kõrgelt selja taha, suru abaluud kokku, mine tagasi lähteasendisse, ülakeha endiselt maast lahti. Tee harjutust 2 x 15 korda. 2. Lähteasend: kummardu 90 kraadi ette, kand ja varvas ühel joonel, kõht sees, rind ees. Hoia hantlid sirgelt all. Tõmba hantlid puusa juurde kõhu alla, pöidlad väljapoole, surudes abaluud kokku. Hoia põlved pehmed. Mine tagasi lähteasendisse.

Sport → Kehaline kasvatus
29 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Eesti kombed (mardipäev)

Laske mardid sisse tulla, mardid tulnud kaugeelta, läbi pika pilliroo, läbi kare kasteheina! Mardi jalad valutavad, mardi küüned külmetavad. Mart pole tulnud saama pärast, mart tuli vilja õnne pärast! Mardiisal oli tavaliselt kott kaelas herneste ja rukkiteradega. Neid viskas ta peoga põrandale ja ütles: Viskan sisse viljaõnne, suskan sisse kaeraõnne! Mõistatused: · Sööda kui venda, seo kui varast (hobune) · Keksin rõõmsalt kahel jalal, nokin tee pealt toidupalad, olen täitsa linnalind.Arvan, et sa tunned mind. (varblane) · Kuldkera keset koplit? (Päike) · Haavleid kõik maailm täis, kütti pole kusagil? (Rahe) · Kehata nähtav? (Vari) · Kaks punast õrt valgeid kanu täis. (hambad) · Kaks ema, kümme poega, kõik ühenimelised? (käsi ja sõrmed) Mardipäeva ilmaennustusi · Kui sel päeval oli lumi maas, pidi see tooma hea vilja-aasta ja palju õunu. · Kui see päev oli aga vihma...

Kultuur-Kunst → Kultuurilugu
37 allalaadimist
thumbnail
17
ppt

Raseduse kulg

· 5% enneaegselt · 10% hiljem Rasedu se kulg Embrüo, 2-8 nädal, rakust areneb 3 cm pikkune loode Loode, alates 3.kuust- sünnihetkeni. 1.kuu Rakk pesastub Tekib platsenta Emal võivad esineda menstruatsioonieelsed sümptomid (krambid, tujukõikumised) Embrüo seemnesuurune 2.kuu Emal suurenenud söögiisu, Hommikune iiveldus, Väsimus, Rinnad suurenevad Embrüo vaarikasuurune tal arenevad ajurakud, süda juba lööb, varbad ja sõrmed arenevad lahku 3.kuu Emal võib esineda uimasus, gaasid, väsimus Loode ploomisuurune, kuu lõpus greibisuurune Tal arenevad suguelundid, luud, hambad Loode toodab hormoone, uriini, seedemahlu, valgeid vereliblesid 4.kuu Kasvavad juuksed ja sooline erinevus on märgatav Loode 2025 cm pikk Kaalub 200g või rohkem Rasedus hakkab välja paistma 5.kuu Loode on umbes 30 cm pikkune Ema hakkab tundma lapse liigutusi 6.kuu

Bioloogia → Bioloogia
28 allalaadimist
thumbnail
2
odt

12 aastat orjana

Märtsiküüditamisele 1949 aastal. Ajastule vastavates kostüümides ja võtteplatsides nägi film väga tõetruu välja. Väga hästi jäi silma näitleja Michael Fassbender, kes oma osava näitlemisega pani inimesed ennast põlgama, mis oligi selle rolli mõte. Lavastaja oskas väga hästi vaatajaid emotsionaalselt kaasahaarata. Üks meeldejäävamaid kohti oli peategelase Plati rippumine köie otsas samal ajal varbad maad puudutades, stseen ise on pikk ja keegi ei pööra tähelepanu, kui mees piinleb. Teine meeldejääv koht oli orjade piitsutamine selle eest kes tavalisest vähem puuvilla korjas. Üleüldiselt olid piitsutamise stseenid väga reaalselt tehtud. Minu jaoks ebaõnnestunud oli see kuidas inimestes tekitati rassisliku tunnet juhul kui filmiga kindlalt emotsiooni ei tunta, ei elata kaastundlikult kaasa filmi tegelastele või ei armastata filmi üleüldiselt

Filmikunst → Film
5 allalaadimist
thumbnail
25
ppt

Kuldvillak

SÜNNIPÄEVA VIKTORIIN Koostas: Raine Siimuste 2016 1. Millisel peal ei kasva juukseid? 2. Milline kõrv ei kuule? 3.Miks on inimesel käed ? 4. Millised on 3 kolmetähelist kodunärilist? 5. Mitu hernest läheb hernesupi sisse? 6.Mida mõtleb elevant, kui püherdab 7.Mis on Heimar Lengil lühike, Arnold Schwarzeneggeril pikk, paavstil on ka,aga ta ei kasuta ? 8. Mis laul on ja kes laulab Vali üks aastaaeg neljast ja kirjuta selle kohta samamoodi nagu on näide TALV KEVAD SUVI SÜGIS Näide TALV ILM Lumi,vihm , tuul,tuisk, päike jne MIDA Lumemem SAAB me,lumesõ TEHA. ...

Eesti keel → Eesti keel
5 allalaadimist
thumbnail
2
doc

12 aastat orjana (12 years a slave)

Film oli väga julm ja täis ebaõiglust. Ilmselt on film tõepärane, sest 19. sajandil esines tõesti orjakaubandust. Film põhines samanimelisel romaanil, mille kirjutas Solomon Northup aastal 1853. Uut õppisin filmist, seda et tänapäev on väga väärtuslik ning elu võib olla väga ebaõiglane. Kõik mis on olnud, seda ei saa muuta, aga sellest kõigest saab õppida. Mehe kõige võimsam ja kõnekam moment oli stseen, kus ori Platt rippus köis ümber kaela selliselt, et varbad olid vaevu maas. Kõik toimus ühes pikas võttes, kus keegi ei pööranud tähelepanu, kuniks mees piinles. Teine meeldejääv koht oli orja Patsey piitsutamine, kus Platti ennast sunniti seda tegema. Avalikus suhtus filmile üsna kriitilise pilguga. Kuna kriitikud ütlesid, et filmi lõpp oli väga järsk ning film ise jäi nende arust natuke pehmeks ja tagasihoidlikuks. Ülle Kass 8.klass

Ajalugu → Filmiajalugu
1 allalaadimist
thumbnail
50
ppt

SÜNNIPÄEVA VIKTORIIN

SÜNNIPÄEVA VIKTORIIN Koostas: Raine Siimuste 2016 1. Millisel peal ei kasva juukseid? 2. Milline kõrv ei kuule? 3.Miks on inimesel käed ? 4. Millised on 3 kolmetähelist kodunärilist? 5. Mitu hernest läheb hernesupi sisse? 6.Mida mõtleb elevant, kui püherdab jahus? 7.Mis on Heimar Lengil lühike, Arnold Schwarzeneggeril pikk, paavstil on ka,aga ta ei kasuta seda? ? 8. Mis laul on ja kes laulab Vali üks aastaaeg neljast ja kirjuta selle kohta samamoodi nagu on näide TALV KEVAD SUVI SÜGIS Näide TALV ILM Lumi,vihm , tuul,tuisk, päike jne MIDA Lumemem SAAB me...

Eesti keel → Eesti keel
15 allalaadimist
thumbnail
34
pptx

Loote arengu etapid

rakkude paljunemine jätkub 3 raseduse nädal ● Idulasel tekivad skeleti, organite ja närvisüsteemi algmed 4 raseduse nädal ● Idulase ümber moodustub veega täidetud põis ● 1 arengukuu lõpus on idulane 2-3mm pikk ● 25 päeval süda alustab tööd 5 raseduse nädal ● Loote kasv on 5- 6mm, oneristavad kätte ja jäsemete algmed ● Loode on nähtav ultraheliuuringul 7 raseduse nädal ● Idulase pikkuseks on 12 kuni 16 mm. Arenevad sõrmed ja varbad ning eristub suu 9 raseduse nädal ● Loote pikkus ~30 mm ja kaal ~2 g. Toimub kiire organite areng, on võimalik teha kindlaks kas on tegemist poisi või tüdrukuga 12 raseduse nädal ● Loote pikkus ~90 mm ja kaal ~30 g. Loode suudab käsi liigutada, pead pöörata, silmi pilgutada ja suut avada. 18 raseduse nädal ● Loote pikkus ~200 mm ja kaal ~180 g. Ema tunneb loote liigutusi; õnnestub kuulata südametoone. 25 raseduse nädal

Bioloogia → Bioloogia
18 allalaadimist
thumbnail
1
docx

100 ja 400 meetri jooks

Tagajala põlv on maas. Pea kui kehapikendus on otse. Käskluse ,,valmis" asendis on puusavöö õlgadest pisut kõrgemal ja kõik neli toetuspunkti (käed ja jalad) võrdselt koormatud. Käskluse ,,start" korral jookse stardipakkudelt edasi nii, nagu jookseksid õlgadest ja pealaest läbi, asetades tõukejala pöia (varvas üles) enda alla toele. Püüa liikuda nii, et tekib tunne, nagu kukuks pikali. Joosta tuleb kogu aeg kõrgel päkal, varbad enda poole, selg on nõgus, kõht on õõnes ja pinges. Käed töötavad nii, nagu karatekad lõhuvad laudu. Kuna jooksu juhivad käed, tuleb kätetöö harjutusi teha paigal, kõndides, liikumisel ning erinevas rütmis. Pärast jooksu kindlasti teha jõuharjutusi jalgadele, kätele ja kerele (kõht, selg ja küljed). Alles peale neid harjutusi alustada painutuste ja venitustega, mis ennetavad hilisemaid võimalikke vigastusi. Kui selle reegli vastu eksitakse, võib tekkida lihaserebestus.

Sport → Sport
1 allalaadimist
thumbnail
3
txt

Jooga

srtele. Ldvesta kael. Vajaduse korral kverda plved. Vaade ninaotsale. Ettepainutused virgutavad llisammast, parandavad seedimist ja jkainete vljutamist kehast. Sisse hingates siruta alla selg ja kael. Vaade kulmude vahel. Vlja hingates painuta ette. Ldvesta kael. Vaade ninaotsa. Sisse hingates tuse sirge seljaga psti ja vii ked les. Vaade pialdele. Vta vlja hingates me asend. 5. Turiseis . hinga sisse , kverda plved , toeta tallad puusade laiuselt prandale ja hoia varbad otse. Hinga vlja , suru lug rinnale ja tmba lgu tahapoole. Hinge sisse , suru ked prandale ja tsta plvest kverdatud jalad aeglaselt les. Hinga vlja , toeta lad tugevalt vastu matti , hoia lug rinnal. ra liiguta selles asendis pead kljele. Hinga sisse, tsta ked selga toetama ja langeta kvedatud plved sujuvalt lauba kohale. Pa hoida Knarnukid lgadega hel joonel, et luua kindel toetuspind, ja siruta rindkeret. Hinga vlja , kasuta alaselja toetamiseks kindlasti rhusrme.

Sport → Kehaline kasvatus
22 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Harjutused töötamisel sundasendis

2. Kõõluseharjutus: Istuge ja asetage käed ümber parema reie. Tõmmake põlve rinna poole ning sirutage seejärel jalg sirgelt ette, nii kaugele kui saate. Tehke sama teise jalaga. Korrake harjutust mõlema jalaga kolm kuni viis korda. 3. Kõõlusevenitus: See harjutus aitab teil toolist puhata ning suurendada kõõluste painduvust. Võimaluse korral sooritage kaks korda päevas. Püsti seistes viige üks jalg teisest umbes 20 cm kaugusele ette. Suruge kand vastu maad ning tõmmates varbad õhku.. Kõverdage kergelt tagumist jalga. Tasakaalu säilitamiseks ja keha toetamiseks asetage mõlemad käed tagumise jala reiele. Seejuures peaksite tundma venitust eesmise jala tagaküljel. Hoidke asendit 10-15 sekundit. Nüüd suruge esimese jala varbad põrandale ning püsige ka selles asendis 10-15 sekundit. Korrake harjutust teise jalaga. 4. Reielihase sirutus: See on parim sirutusharjutus reie esiosa lihastele. Esialgu võib ta küll raskena

Meditsiin → Aktiviseerivad tegevused
35 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Treeneri koolitus - Viskamine

- Pall suunatakse pehmelt tagalaua kaudu korvi - Pall saadetakse korvi käe väljasirutamisega ja randme ning sõrmedega üle sõrmeotste tagurpidi vindiga Visked perimeetrilt: · Perimeetrivisete tehnika aluseid võib kokku võtta akronüümiga BEEF, mis on laiaulatuslikult kasutusel USAs: B (Balance) ­ tasakaal. Täpse viske sooritamine algab reeglina tasakaalustatud asendist: jalad õlgadelaiuselt põlvist kõverdatud, viskekäepoolne jalg veidi ees, varbad osutavad korvile E (Eyes) ­ silmad ehk vaade sihtmärgile. Mängija vaade keskendub korvile E (Elbow) ­ küünarnukk. Küünarnuki asend on viskekäe asendi üks võtmeid. Viskekäe küünarnukk peab olema tõstetud ülespoole, pööratud sissepoole ja palli all. F (Follow Through) ­ palli saatmine.Viskekäsi sirutatakse küünarliigesest välja ja randmeliigesest kõverdatud käsi saadab palli korvi. · Ühekäe-ülaltvise Seda viset kasutavad eelkõige algajad mängijad, vanemate ja

Sport → Sport/kehaline kasvatus
17 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Majandus - essee

toormaterjali, kui saab välismaalt palju odavamalt ja tööjõud on ka palju odavam. Seega, kui suur osa riigi majanduses on impordil ja riigist välja eksporditakse kaupa vähesel määral, siis kohalikel ettevõtetel pole majanduselus eriti midagi kaasa rääkida. Lugedes maalehe artiklit "Tuhkatriinu kingades", saab seda seostada töötute arvu kasvuga. (http://www.maaleht.ee/news/uudised/arvamus/tuhkatriinu-kingades.d?id=26126709) Valupisarad silmis ja varbad konksus, üritame jalga eurokingadesse toppida, selle asemel et tervet mõistust järgides suuremad kingad osta. ( Aive Sarjas) Vägisi pressitakse peale euromeelsust. Selle asemel, et lubada kohalikel turgudel, kohalikus külapoes ja mujal sellistes kohtades müüa oma majapidamise toodangut, räägitakse euroopa nõuetest. Maainimene, kes on leidnud endale tööõnne, aga mingil hetkel ta siiski koondatakse, saaks ideaalselt hakata tootma söögi poolist, millega kodulähedal kaubelda

Majandus → Majandus
103 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Leemurid

püüdma, on tema pupillid kogu silma suuruste ringidena avanenud. Niisiis on galaagol suurepärane öine nägemine. Kandlane Kandlased elavad Kagu-Aasias. Nad on väikesed- tüvepikkus on 8,5-16 cm ja kaal 95- 165 g. Nad on hiiglaslike silmadega poolahvilised. Neil ongi imetajate hulgas kõige suuremad silmad, eriti tontkandlastel. Pöia kannaosa on väga pikk ja tal on väga hea hüppevõime. Ta võib hüpata kuni 1 meetrit. Sõrmed ja varbad on padjakestega, oma- moodi iminappadega , mis aitavad tal ronida. Need ööloomad söövad putukaid, ämblikke ja väikesi roomajaid ning konni, vahel ka linnumune või-poegi. Päriselanikud peavad neid nõidadeks ja kardavad väga.

Bioloogia → Bioloogia
6 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Soojendusvõimlemise mõju lihasgruppidele

Soojendusvõimlemise mõju lihasgruppidele. Miks on soojendus tähtis? Sellel, miks eelsoojendust tehakse ja see tähtis on, on mitmeid praktilisi ja füsioloogilisi põhjuseid.  Tõstab kehatemperatuuri.  Täidab lihased, sidemed ja kõõlused verega.  Valmistab lihased ette järgnevaks intensiivsemaks füüsiliseks tegevuseks.  Suurendab verevoolu südames.  Stimuleerib varakult ja järk – järgult tööle higinäärmed. Kuidas soojendust õigesti läbi viia? Esiteks, venitamine ei tähenda soojendust! Kuigi jah, venitamine on soojenduse väga tähtis osa. Soojenduse eesmärk või ülesanne on sõna otseses mõttes keha soojaks tegemine, läbi selle tõstetakse keha temperatuuri. Õige eelsoojendus peaks keha temperatuuri tõstma 1 – 2 kraadi võrra Celsiuse järgi ja selle võib jagada kolme faasi: 1. üldine soojendus 2. venitamine 3. spordiala spetsiifiline soojendus On väga oluline, et üldine soojendus tehtaks ennem, kui hakat...

Sport → Spordifüsioloogia
11 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Sandro Botticelli

Selle noole teraviku otsas leegitseb armastusetuli. Abielurõõmudele ja Firenze kui lillede linnale viitab eelkõige Flora. Kevad Flora, lillede jumalanna, on maalil tähtsamaid figuure. Flora sammub parkmaastikul ja külvab sinna oma sülest lilli. Tema kleitki on kaunistatud tikandit meenutava lillemustriga. Kreeka kevadnümf, tõukab Florat ettepoole. Kevadnümfi armunud vaimu meenutav sinisekahvatu läänetuule jumal jälitab nümfi. Mees, kes kannab jalas tiivulisi saapaid, millest varbad välja ulatuvad, ja peas tiivulist kübarat, on jumalate käskjalg . Ta hoiab käes heeroldikeppi ja takistab sellega süngete pilvede tulekut maa peale. Ta on maalil ainus tegelane, kes vaatab üles, keskendunult ja tähelepanelikult: ta aimab ette tulevikku.

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
13
ppt

Ortopeedilised abivahendid

materjal: looduslik kork , siidikate sobivad ka spordijalanõudesse Kannatugi pikivõlvitoega aitab summutada käimisel tekkivatpõrutust leevendab jalakanna valusid kiirendab taastumist kannatoed sobivad kõikidesse jalanõudesse Haamervarbad Kõrge kontsaga jalatsite kandmisel langeb keharaskus jala esiosale, kus seda peab kandma pöia ristivõlv Nõrgenenud sidemete ja lihaste võib aja jooksuul ristivõlv lameneda Tekib harkpõid, millele kaasnevad haamervarbad, varbad tõmbuvad ülesse Tallal ja varvastel tekivad valulikud konnasilmad ( nahapaksendid ) Varvaste asendid korrigeeritakse eripolstri või tugeva lahase abil Hallux valgus lahas liigendiga Elastsest materjalist, sisaldab plastist liigendiga ortoosi jala sisemisel küljel Korrigeerib suurvarba asendit, nii kõndides, püstiseistes kui ka puhkeasendis Sobib kasutamiseks jalanõides Toetab jalga igal sammul Kasutamiseks profülaktilisel eesmärgil kui ka peale operatsiooni Esimese ja teise varba

Meditsiin → Meditsiin
8 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Rabapistrik

OLUSTVERE TEENINDUS-JA MAAMAJANDUSKOOL Loodusmajandus 2 Kristjan Kapsi Rabapistrik Referaat Olustvere 2010 Rabapistrik Kaitse Eestis. I kategooria (I kaitsekategooriasse kuuluvad valdavalt vähenenud arvukuse ning kriitiliselt halvas seisus elupaikadega, suures hävimisohus olevad liigid, kelle edasine säilimine Eesti looduses ohutegurite toime jätkumisel on kaheldav) Millal võib Eestis kohata... Rabapistrik saabub Eestisse märtsis ja lahkub septembis. Harva ka talvitub meil. Välimus. Rabapistrik on tugevate lihaste ning või jõulise kehaehitusega. Sulestik on voolujooneline ning vastu keha liibuv. Saba ja jalad on suhteliselt lühikesed, pikad varbad lõppevad tugevate teravate küünistega. Tiivad on pikad ning teravad. Rabapistriku sulestiku ülapool on hallikaspruun ning tumepruun, alapool aga valkjas ja roostekarva trii...

Metsandus → Metsakaitse
6 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Sandro Botticelli - kevad

saab rooma kevadjumalanna Flora. See omapärane sünnilugu tõestab, et Botticelli püüab minevikuhõngulist legendi olevikus nähtavaks muuta. Kuidas? Chlorise suu puistab lilleõisi, mis kukuvad Flora sülle ja põimivad üheks kaks eraldi tegelast. Teisalt mõjub Chlorise Floraks muundumise protsess kaudse vihjena, et kunstis kasutatakse kokkuleppeliselt rooma mütoloogia nimesid. Mees, kes kannab jalas tiivulisi saapaid, millest varbad välja ulatuvad, ja peas tiivulist kübarat, on jumalate käskjalg Mercurius. Ta hoiab käes heeroldikeppi ja takistab sellega süngete pilvede tulekut maa peale. Mercurius on maalil ainus tegelane, kes vaatab üles, keskendunult ja tähelepanelikult: ta aimab ette tulevikku. Kui mõttes joonistada Botticelli pildile ajajoon, siis algab see kevadnümf Chlorise jalast, mis pildile ära ei mahu, kiirgub Flora küünarnukini, sealt Venuse õnnistava käeni, edasi

Kultuur-Kunst → Kunst
36 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun