3. Veokite nõudes ei tohi transportida midagi 3. Sain teada, et toidul on peab olema ka oma muud peale toiduainete kindel temperatuur * tabeli koostamiseks kasuta ainult ,,Toiduainete suhtes kohaldatavad sätted" teksti Toidu saasteallikad Toidu ohud OHT - bioloogiline, keemiline või füüsiline agens ehk mõjur toidus või toidu potentsiaal tekitada tervistkahjustavaid efekte. Ohud millised põhjustavad inimese haigestumise või vigastamise jaotatakse kolme klassi: bioloogilised ohud; keemilised ohud; füüsikalised ohud. KEEMILISED OHUD TOIDUS Keemiliste ühenditega saastumine võib toimuda igas toidukäitlemise etapis alates tooraine kasvatamisest kuni valmistoote tarbimiseni. Keemiliste ohtude alla kuuluvad näiteks...
Samuti satub veekeskkonda atmosfäärist väljapestud saasteaineid. Veekogu saasteallikaid võib kujutleda kolme üksteise sees paikneva ringina. Sisemise ringi moodustavad nn. otselasud: saastaja asub kaldal või veekogu pinnal (näiteks veesõiduk). Teise, suuremasse ringi kuuluvad veekogu valglal paiknevad saasteallikad . Näiteks Pärnu lahte saastavad ka Paide ümbruse farmid. Jäädes lahest saja kilomeetri kaugusele, paiknevad nad ometi valglal ja halvendavad lahe veekvaliteeti. Seepärast tehaksegi kõikjal Euroopas, ka Eestis, valglapõhiseid veemajanduskavu. Kolmandasse, kõige välimisse ringi jäävad need allikad, mis saastavad veekogusid atmosfääri kaudu. Näiteks osa Saksamaa tööstuslikust õhusaastest langeb sademetena Peipsi järve. Samamoodi sajab osa meie elektrijaamade...
ATMOSFÄÄRI SAASTEALLIKAD Happevihmad Kivisöe, põlevkivi ja nafta põletamisel paiskub õhku lämmastiku-, fosfori- ja väävliühendeid, mis reageerivad atmosfääris õhuniiskusega tekitades happesademeid. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Mis juhtub? Mullaosakestest Click to edit Master text styles tõrjutakse vajalikud Second level Third level toitained välja, Fourth level muutused liigilistes Fifth level koosseisudes. Sudu Suits+udu. Mõjub hingamisteedele ja kopsudele...
Enamik vette sattunud õlist pärineb nüüd leketest õli ümberpumpamisel, laevade masinaruumist või tankeritelt merre lastud õlijääkidest ja jõgede väljakandest. See teeb kontrolli ja arvepidamise raskeks, täpsed analüüsid on aga kallid. Ohtlikud on ka tankerite pesemiseks kasutatavad väga toksilised ained. Euroopas sattus 1990. aasta andmetel keskkonda 568 800 tonni naftasaadusi, sellest otseselt mereõnnetustest vaid 121 000 tonni. Suuremad saasteallikad olid tankeritelt mitmesuguste tööde käigus merre voolanud nafta ja naftasaadused 158 600 tonni ja pilsiveed (laeva sise- ja väliskesta vahele pumbatav vesi) ning kütteõlid 252 600 tonni. Samas arvatakse, et vaid 28 protsenti laevade põhjustatavast naftareostusest on õnnetuste või eksimuste tagajärg, 72 protsenti jääb inimeste mugavuse ja hoolimatuse arvele. Madalmaade, Saksa ja Taani madalaveelise...
Mida saab teha Läänemere seisundi parandamiseks? Läänemeri ei ole ühesugune: Botnia lahes, Soome lahes, Riia lahes ja Läänemere lõunaosas on omad probleemid. Lisaks on saarestiku, ranniku ja avamere probleemid kõikjal väga erinevad. Seetõttu on iga piirkonna probleemidesse süüvimisel vaja arvestada piirkonna eripära. Soome lahte kurnavad hajakoormus Soomest ja St.Peterburi 5 miljoni elaniku heitveed. Need saasteallikad on vaja saada kontrolli alla enne kui hakata ootama Soome lahe avamere seisundi paranemist. 10 Samas ei ole Venemaa osa kogu Läänemere saasteallikate hulgas suurim ja iga maa peaks keskenduma oma saastealikatele. Soome rannikul ja saarestikus on põllu- ja metsamajanduse hajakoormus endiselt tõsine probleem. Kohati tekitab kalakasvatus eutrofeerumist. Hajakoormuse vähendamiseks on vaja rangeid eeskirju...
See teeb kontrolli ja arvepidamise raskeks, täpsed analüüsid on aga kallid. Ohtlikud on ka tankerite pesemiseks kasutatavad väga toksilised ained. Euroopas sattus 1990. aasta andmetel keskkonda 568 800 tonni naftasaadusi, sellest otseselt mereõnnetustest vaid 121 000 tonni. Suuremad saasteallikad olid tankeritelt mitmesuguste tööde käigus merre voolanud nafta ja naftasaadused 158 600 tonni ja pilsiveed (laeva sise- ja väliskesta vahele pumbatav vesi) ning kütteõlid 252 600 tonni. Samas arvatakse, et vaid 28 protsenti laevade põhjustatavast naftareostusest on õnnetuste või eksimuste tagajärg, 72 protsenti jääb inimeste mugavuse ja hoolimatuse arvele. Madalmaade, Saksa ja Taani madalaveelise rannikumere veelinde ähvardavatest ohtudest peetakse praegu õigustatult...
TSÜKLON Madalrõhuala Suvel-pilves, sajune jahe ilm Talvel-soe, mõnusa lumesajuga ANTITSÜKLON Kõrgrõhuala Suvel-selge, päikesepaisteline ilm Talvel-jahe Front-kitsas piir 2 erineva õhumassi vahel. Atmosfääri mõjukeskused-püsiva kõrg- või madalrõhkkonnaga alad. KLIIMAVÖÖTMED Ekvatoriaalne Lähisekvatoriaalne Troopiline Lähistroopiline Parasvööde Lähisarktiline Arktiline/antarktiline ATMOSFÄÄRI SAASTEALLIKAD Füüsikalised Radioaktiivsed ained Soojusreostus Müra ja vibratsioon Keemilised Süsiniku-, fluori-, väävli- ja lämmastikuühendid Naftasaadused Plastikud Pestitsiidid Raskemetallid Orgaanilised ained Aerosoolid Happevihmad Kivisöe, põlevkivi ja nafta põletamisel paiskub õhku lämmastiku-, fosfori- ja väävliühendeid, mis reageerivad atmosfääris õhuniiskusega tekitades happesademeid. Mullaosakestest tõrjutakse vajalikud toitained välja, muutused liigilistes koosseisudes. Sudu...
Laboratoorsete kemikaalide jääkidega, patareide, katkiste termomeetrite 8 jääkidega, amalgaamhambaplommide ja mitmete ravimitega satub elavhõbe prügilatesse või või muudesse ladustuskohtadesse. Sealt sademetega ja nõrgveega satub elavhõbe pinnavette. Üksikult ei ole need saasteallikad suured, kuid nende koguefekt on juba oluline. Isegi olmereovees võib mõnikord elavhõbeda sisaldus olla kuni 10 korda kõrgem kui looduslikus vees [5]. 2) taimekaitsevahendite kasutamine põllumajanduses, nimelt uhutakse sademetega põldudelt jõgedesse ka taimekaitsevahendeid, mis sisaldavad elavhõbedat, 3) keemiatööstusettevõtete heitmed, mis võivad olla nii vedelad (reovesi), tahked või gaasilised, on oma Hg sisalduse poolest väga ohtlikud....
Keskkonda satub elavhõbe paljudest allikatest. Neid allikaid võib tinglikult jagada järgmiselt. 1) esimesed on seotud tahkete ja vedelate jääkide ladustamisega. Laboratoorsete kemikaalide jääkidega, patareide, katkiste termomeetrite jääkidega, amalgaamhambaplommide ja mitmete ravimitega satub elavhõbe prügilatesse või või muudesse ladustuskohtadesse. Sealt sademetega ja nõrgveega satub elavhõbe pinnavette. Üksikult ei ole need saasteallikad suured, kuid nende koguefekt on juba oluline. Isegi olmereovees võib mõnikord elavhõbeda sisaldus olla kuni 10 korda kõrgem kui looduslikus vees. 2) taimekaitsevahendite kasutamine põllumajanduses, nimelt uhutakse sademetega põldudelt jõgedesse ka taimekaitsevahendeid, mis sisaldavad elavhõbedat, 3) keemiatööstusettevõtete heitmed, mis võivad olla nii vedelad (reovesi), tahked või gaasilised, on oma Hg sisalduse poolest väga ohtlikud....
Veeressursid on jaotunud ebaühtlaselt. Suurimad veekulutajad: maailmas -põllumajandus, tööstus, kodune majapidamine. Eestis - tööstus (84%), põllumajndus (9%) ja olmes kuluv vesi (7%). Veekasutus tööstusriikides 220 liitrit vett inimese kohta ööpäevas, arengumaades vastavalt 3 liitrit. Veekogude saasteallikad Erinevad heitveed. Nafta- põlevkivi-, paberitööstus jne. Tuumaelektri-jaamade avariidest pärit radioaktiivne aine. Tööstusest pärit jahutusvesi. Puhta vee kulu vähendamine Tööstuses vähendada otse puhtast loodusest ammutavat vett. Kasutada vett kokkuhoidlikult. Vee korduv- kasutamine. Kas läänemere seisund on halvem kui teiste merede seisund? Läänemeri: üks maailma saastatumaid; madal, halb veevahetus;...
Nende tegurite hulka kuuluvad: * mitmesugused keemilised ühendid * müra * tolm * ioniseeriv kiirgus, st kiirgus, mis mõjub elavatele kudedele * mitteioniseeriv kiirgus nagu ultraviolettkiirgus * elektromagnetväljad. Nende keemiliste ja füüsikaliste tegurite mõju väljendub inimese tervise halvenemises, taimede produktsiooni kahanemises, osoonikihi paksuse vähenemises ja kliima muutumises. Olulisemad pahandusetekitajad : * paiksed saasteallikad , mille all mõistame energeetika- ja tehnoloogiaseadmeid, mis on suure osa globaalprobleemide allikaks; * transport, eeskätt autotransport kui linnaõhu suurim saastaja; * radarid, raadiojaamad ja solaariumid elektromagnetväljade ja ultraviolettkiirguse allikana; * röntgeni- ja radioteraapiaaparaadid, mitmesugused tööstuses ja teaduses kasutatavad radioaktiivsed ained ioniseeriva kiirguse allikana....
Laialt tuntud, levinud, paikne 3.Selge sõltuvus (+ voi -) teatud abiootilistest keskkonnatingimustest 4. Kitsas või kindel taluvusala antud keskkonnatingimuste suhtes 5.Reageerib kiiresti tingimuste muutusele Kemikaalide säästlik tarbimine.- inimeste teadvustamine ja üritama üle minna looduslikemale vahenditele. Atmosfääriõhu kaitse.- olulisemad happelisuse neutraliseerijad on leelismetallid, biokütustele üleminek jne. Õhu koostis ja saasteallikad . Atmosfääril on kihiline ehitus: troposfäär, stratosfäär, mesosfäär, ionosfäär ja eksosfäär. Inimkonda enimmõjutav on troposfäär ja stratosfäär. OSOON: Troposfääris liiga palju ja kasvab, stratosfääris kahaneb. Troposfääris 10% osoonist. Stratosfääris 90% osoonist. !Stratosfääri sattunud väga pikaealised ühendis hävitavad osooni kihti Saasteallikad: heitgaasid, süsinikdioksiid, õli kasutamine (USA), haloonid (kasutatakse...
umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 kor...
Heitkoguse piirväärtust ei tohi ületada. Mida peaks tegema et oleks kooskõlas seadusega? · Välisõhus leviv müra käesoleva seaduse tähenduses on inimtegevusest põhjustatud ning välisõhus leviv soovimatu ja kahjulik heli, mille tekitavad paiksed või liikuvad saasteallikad . Müra tekitamine põhjendamatult on keelatud AS Sillamäe SEJ sai trahvi loata saasteainete õhku paiskamise eest AS Sillamäe SEJ paiskas põlevkivi põletamisel välisõhku lenduvaid orgaanilisi ühendeid, omamata selleks välisõhu saasteluba. Keskkonnainspektor määras aktsiaseltsile välisõhu kaitse seaduse rikkumise eest karistuseks 10 000 krooni suuruse trahvi. Välisõhu kaitse seadus näeb ette, et paiksest...
Vetikamürkide ja hapnikupuuduse tõttu võivad hulgaliselt hukkuda kalad. Enamik Eesti siseveekogusid on eutrofeerunud, sealhulgas Peipsi ja Võrtsjärv, kuid samuti Läänemeri, eriti Soome laht. Veekogu saasteallikaid võib kujutleda kolme üksteise sees paikneva ringina. Sisemise ringi moodustavad nn. otselasud: saastaja asub kaldal või veekogu pinnal (näiteks veesõiduk). Teise, suuremasse ringi kuuluvad veekogu valglal paiknevad saasteallikad . Näiteks Pärnu lahte saastavad ka Paide ümbruse farmid. Jäädes lahest saja kilomeetri kaugusele, paiknevad nad ometi valglal ja halvendavad lahe veekvaliteeti. Seepärast tehaksegi kõikjal Euroopas, ka Eestis, valglapõhiseid veemajanduskavu. Kolmandasse, kõige välimisse ringi jäävad need allikad, mis saastavad veekogusid atmosfääri kaudu. Näiteks osa Saksamaa tööstuslikust õhusaastest langeb sademetena Peipsi järve...
, kasvuhoonegaasid- Hoiavad kinni tagasipeegelduvat päikesekiirgust lasevad läbi Päikeselt tuleva kiirguse, kuid takistavad soojuse tagasipeegeldumist kokku üIe 40. Gaasid, mille molekulid neelavad infrapunast kiirgust Atmosfääri kogunenud kasvuhoonegaasid neelavad üha rohkem maapinnalt lähtuvat soojuskiirgust ja tagajärjeks on temperatuuri tõus. 90% CO2 ja veeaur. Õhu koostis ja saasteallikad : on Maa atmosfääri moodustav gaaside segu. Õhk koosneb peamiselt lämmastikust (78%), hapnikust (21%), argoonist (0,9%) ja süsinikdioksiidist (0,04%). Heitgaasid(trantsport;põletamine), Atmosfääri heidetud saasteained (gaasilised, tahked) tekitavad sudu, happevihmu, osoonikihi kahanemist ja kasvuhooneefekti. Näiteks süsinikdioksiidi ja metaani hulga suurenemine atmosfääris tugevdab ajapikku globaalset kasvuhoonenähtust; Õhureostus Eestis...
1) peam lood protsesside tulemus ja inimmõju on teisejärguline 2) inimtegevuse otsene tagajärg. CO2, CH4, N2O, O3 hoiavad soojust kinni. Osoonkihi hõren tihedaim 2026 m kõrgusel, 1) augud tek loomulikul teel (vulk tegevus) 2) inimtegevuse tagajärjel (CFCgaasid e Cl, F ja C ühendid). Loodusvarade üleekspluateerimine oluline kksaastamise allikas, taastumatute loodusvarade osatähtsus jätkuvalt tõusnud, ressursside kadu on hinnatav ka rahaliselt sellest aspektist, kui palju see tulevastele põlvedele maksma läheb. KKprobleemide omapära 1) pöördumatud 2) ulatus on suur nii ajas kui territoriaalselt 3) nende hindamine trad mõõdupuudega võimatu 4) ebakindel olek. KKrisk neg kkmuutuse (kkkahju) võimalikkus. Potentsiaalsete, ebakindlate ja latentsete riskide puhul on seadusandjal & täitevvõimul kolm tegevusstrateegiat: kahju hüvitamine ex post (ei...
2 Elavhõbeda saaste allikad Keskkonda satub elavhõbe paljudest allikatest. Neid allikaid võib tinglikult jagada järgmiselt: 1) esimesed on seotud tahkete ja vedelate jääkide ladustamisega. Laboratoorsete kemikaalide jääkidega, patareide, katkiste termomeetrite jääkidega, amalgaamhambaplommide ja mitmete ravimitega satub elavhõbe prügilatesse või või muudesse ladustuskohtadesse. Sealt sademetega ja nõrgveega satub elavhõbe pinnavette. Üksikult ei ole need saasteallikad suured, kuid nende koguefekt on juba oluline. Isegi olmereovees võib mõnikord elavhõbeda sisaldus olla kuni 10 korda kõrgem kui looduslikus vees [5]. 2) taimekaitsevahendite kasutamine põllumajanduses, nimelt uhutakse sademetega põldudelt jõgedesse ka taimekaitsevahendeid, mis sisaldavad elavhõbedat, 3) keemiatööstusettevõtete heitmed, mis võivad olla nii vedelad (reovesi), tahked või gaasilised, on oma Hg sisalduse poolest väga ohtlikud....
KESKKONNAÖKOLOOGIA Keskkond EL mõiste Vesi, õhk ja maa ning nende vahelised seosed, aga ka nende ja elusorganismide vahelised seosed Keskkonnakaitse tegevus, millega üritatakse soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt poolt inimese ja tema lähiümbruse koostoimet. Keskkonnakaitse meetmete kogum elusorganismide ja nende elukeskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. Keskkonnakaitsele tugiteaduseks ökoloogia. ÖKOLOOGIA õpetus looduse vastastikustest mõjudest; 1789 Gilbert White "Selbourni loodusõpetus Ökoloogiat on mõjutanud: *loodusõpetus * rahvastiku uurimused * põllumajandus * kalandus * meditsiin 1866 - Ernst Haeckel (Saksa zoolog) esitas esimese definitsiooni. Selle kohaselt uurib ökoloogia organismide suhteid elusa ja eluta keskkonnaga. Tänapäeval ökoloogia on loodusteaduste haru, mis uurib organismide hulka ja territoriaalset jaotumist ning neid reguleerivaid suhteid. Ökoloogia seosed teiste teadu...
Tallina Lilleküla Gümnaasium Raskmetallide sisaldus eesti põllumuldades ja taimedes Uurimustöö Tallinn, 2008 Sisukord 1.Sissejuhatus 2.Raskmetallide iseloomustus 2.1. Plii 2.2. Kaadmium 2.3. Elavhõbe 3. Raskmetallide saasteallikad 3.1 Kütmine 3.2. Tööstus 3.3 Liiklus 4. Raskmetallide sisaldus taimedes (sammaldes) 5. Plii(peamine raskemetall) mõju keskkonnale 6. Kokkuvõte 7. Kasutatud kirjandus Lisad 2 Sissejuhatus Uurimustöö teemaks valisin raskemetallide sisalduse eesti põllumuldades ja sammaldes. Need metallid on tervisele väga kahjulikud ning selle teema teavitamine inimestele väga vajalik. Raskmetalle sisaldavad osakesed...