Malai saarestiku kliima Referaat Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus 1.Üldine iseloomustus 2.Kiima 3.Keskkond Kasutatud allikad Sissejuhatus Malai saarestik veetleb oma maaliliste kallastega ja kaunise loodusega palju inimesi. Magnetiteks on imelise veealuse maailmaga sukeldumiskohad, troopilised vihmametsad, merepinnast enam kui 3,7 km kõrgusele küündiv Rinjani tegutsev kihtvulkaan ning hulk rahvusparke. Kultuurilises mõttes on Malai saarestik suurimateks magnetiteks suur hulk erinevaid rahvaid oma eriilmeliste kultuuritraditsioonidega, ajaloolised hindusitlikud, budistlikud ja islamipühamud, mitmekülgsed festivalid. Aastas külastab Indoneesiat üle 7 miljoni turisti, kusjuures turistide arv on viimastel aastatel hakanud jälle kasvama. Selline looduse ja kultuuri vaheldusrikkus teeb Malai saarestiku reisimise ülimalt huvitavaks. Ühe reisi raames on võimalik
Sissejuhatus Mina tegin oma referaadi päikesekarust. See teema on mulle väga huvipakkuv ning kindlasti ka silmaringi avardav. Selle töö peamine eesmärk on laiendada oma teadmisi selle karuliigi ning talle iseloomulike omaduste vallas. Usun, et see töö hõlbustab suuresti selle karuliigi tundmaõppimist ja tekitab nii mõnelegi tahtmise isegi mõne veidi haruldasema loomaga tutvust teha. Päikesekaru Päikesekaru ehk malai karu ehk biruang (helarctos malayanus) on karuliik, keda loetakse maailma väikseimaks karuks. Täiskasvanud isend veedab suure osa oma elust puu otsas. Ta on öise eluviisiga ning ei maga talveund. (viited 1, 3). Omadused Päikesekaru karvastik on süsimust, lühike ja läikiv. Õlgadel on tal kaks pöörist, kus kasvavad karvad igasse eri suunda. Kaela külgedel asetseb tal madal hari, mis jõuab välja rinna keskosani, moodustades kuusirbi kujulise heleda keermekoha, kus kasvavad karvad
Geograafiline asend Pinnamood Laama Mõned pildid Kagu-Aasia saared on ja ilmselt ka jäävad lähiajal üheks maailma kõige turistikamaks piirkonnaks. alla loetakse Indohiina poolsaarel ning Euraasia ja Austraalia vahelistel saartel asuvaid riike ja maad. Kagu-Aasia Saared Malai saarestik on kõige suurem saarestik Kagu-Aasias (Seal asuvad ka väiksemad saared) Malai saarestikul on üle 25 000 saare. Sunda saared on saarestik Kagu-Aasias, osa Malai saarestikust. Sunda saared jagunevad Väikesteks ja suurteks. Bali on Väikeste Sunda saarte läänepoolseim saar. Geograafiline asend Malai saarestiku kordinaadid : 2° S ja 107° E Malai saarestik on saarestik Aasia ja Austraalia ning Vaikse- ja India ookeani vahel. Sunda saarestiku kordinaadid on : 9° S, 120° E Bali saare kordinaadid : 8° S, 115° E Pinnamood Pinnamoes on vahelduvad mäestikud Allviaalmadalikud Künklikud tasandikud
Keel 1990 2000 2010 Inglise 18.8 23.0 32.3 Mandariini 23.7 35.0 35.6 (Mitte-Mandariini) 39.6 23.8 14.3 Hiina murdeid Malai 14.3 14.1 12.2 Tamili 2.9 3.2 3.3 Singapuris on neli ametlikku keelt: malai, mandariini ja tamili. Riigikeeleks on malai keel, kuid peamiselt kasutatakse inglise keelt. Kõnekeelset inglise keelt kasutatakse igapäeva elus, sageli on nimetatud seda “Singlish” keeleks. Umbes 60% Singapuri India elanikkonnast räägib tamili keeles, kui oma emakeeles
Sumatra saar Sumatra on Malai saarestikku kuuluv saar Aasia kaguosas. Üldine info · Sumatra pindala on 435 000 km². Ta on loodekagu suunas välja venitatud ja 1790 km pikk. Kõige laiemas kohas on ta 435 km lai. Ekvaator läbib saare üsna täpselt keskelt. · Sumatra on vulkaanilise tekkega ja sellepärast mägine saar. Sumatra edelarannikut mööda kulgeb ahelik, kus asuvad kõik Sumatra kõrged tipud. Selle aheliku loodeotsa nimetatakse Pusat Gayoks ja kaguotsa Barisaniks. Toba järv · Sumatra suurim järv on Toba järv.Toba järv on tekkinud endise vulkaani kaldeerasse. Toba vulkaan purskas 70 tuhat aastat tagasi ja hävis purske käigus. Ühtlasi on Toba maailma suurim vulkaanilise tekkega järv. Aitäh tähelepanu eest!
Suurimad linnad Manila - 1 601 000 Quezon City - 1 670 000 Davao - 844 000 Loomastik 760 linnuliiki. 2000 kalaliiki. 200 erinevat roomajat. Rahvuskala on Bangus Tarsier (tontkandlane) Maailma kõige väikseim ahv. Kaalub ~ 70-650 g 90-160mm pikk. Whale shark Maailma suurim kala 9m pikk Pole ohtlik inimesele Kõrgeimad tipud Apo - 2954 m Rulog - 2929 Mount Tabayok - 2842 Inimesed Malai päritolu. Eri saartel erinev. Suurimad rahvad: visaiad, tagalogid, ilokod. 90% elanikest filipiinlased. Tegevusalad Maakohtade tegevusaladeks on: kalastamine, põlluharimine. Festivalid, rongkäigud Karnevalid Eksport Elektrimasinaid Rõivaid Kookosõli Metallmaake Suhkrut Koprat Banaane Karploomi Import Naftat Masinaid Veondusseadmeid Metalle Keemiatooteid Toiduaineid Tekstiili
Belgia Kuningriik asub Lääne-Euroopas. Belgial on ühine piir Prantsusmaa, Hollandi, Lusemburgi ja Saksamaaga. Pindala - 30 528 km² Riigikeeled - hollandi, prantsuse ja saksa Rahvaarv - 10 951 266 (1.01.2011) Belgia Kuningriik Rahaühik - euro (EUR) Malaisia Malaisia on konstitutsioonilise monarhiaga liitriik Kagu-Aasias. Ta koosneb 13 osariigist ja kolmest liidualast Riigikord - föderatiivne parlamentaarne monarhia Pindala - 329 750 km² Rahvaarv - 28 294 100 (2007) Riigikeel - malai Lõuna-Aafrika Vabariik Lõuna-Aafrika Vabariik (lühend: LAV) on riik Aafrika mandri lõunatipus. See piirneb Namiibia, Botswana, Zimbabwe, Mosambiigi,Svaasimaa ja Le sothoga . Riigikord - presidentaalne vabariik Pindala - 1 219 090 km² Rahvaarv - 49 320 000 (2009) Rahaühik - rand (ZAR) Venezuela Venezuela (varasem ja praegu mööndav nimekuju: Venetsueela) on riik Lõuna-Ameerikas. Piirneb põhjas Kariibi merega, kirdes Atlandi ookeaniga, läänes Colombiaga, lõunas
Jaava saared 8a 25.12.12 Sisukord 1. Sisukord 2. Geograafiline asend 3. Üldine tutvustus 4. Kliima 5. Taimed ja loomad 6. Keskkonna probleemid 7. Majandus 8. Inimesed 9. Tavad ja kombed 10. Toit 11. Transport 25.12.12 1 Geograafiline asend Malai saarestikus 127 000 m2 Suurima elanike arvuga saar maailmas 25.12.12 2 Üldine tutvustus Pealinn Jakarta Populaarseim saar 864 inimest km2 Jaava keel, Sunda keel ja Madurese keel 25.12.12 3 Kliima Temperatuur 37c Novembrist Aprillini ...
Brunei Bruneist sai iseseisev riik 1984. aastal. Enne seda kuulus ta Suurbritannia võimu alla. Tema pindala on 5769 ruutkilomeetrit ja kaugus ekvaatorist 443 kilomeetrit. Bruneis on kokku 330 700 elanikku, millest 46 000 inimest elab pealinnas. Rahvaarv Bruneis kasvab igal aastal keskmiselt 2,4 %. Umbes kaks kolmandikku rahvastikust on 15-64 aastased. Peamisteks etnilisteks gruppideks on malaid (68%) ja hiinlased (15%). Keeltest on levinuimad malai, inglise ja hiina keel. Usk on islam. Kasutusel on vasakpoolne liiklus ja meetersüsteem. Rahaks on Brunei dollar, aga ametlikult käibib ka Singapore dollar. Riigikord on absoluutne monarhia ja valitsejaks aastast 1967 Tema Majesteet Sultan Sir Hassanal Bolkiah. Tegemist on maailma vanima järjestikku valitsenud kuningliku liini 29. järeltulijaga. Ülestähendused tema eelkäijate valitsemisaegadest on rohkem kui 600 aastat vanad. Tema
Sündis mütsitegija tütrena, Hollandis Leeuwardenis. Peale oma vanemate surma abiellus ta sotlasest laevakapteni Rudolph Campbelliga, kellele ta sünnitas ühe tütre ja ühe poja. 1906.aastal nad lahutasid oma abielu, sest Rudolph oli joodik ja peksis oma naist Tütar jäi Matale, kuid poeg suri paar aastat enne lahutust. Peale lahutust läks ta elama Pariisi, kus ta hakkas tantsijaks. Oma kunstnikunimeks valis ta Mata Hari, mis tähendab malai keeles päikest. Ta oli tuntud kurtisaan, kes suhtles tihedalt paljude poliitikute ja sõjaväelastega ja seetõttu sai temast Esimese maailmasõja ajal Saksa salaluure organisatsiooni spioon, nimega H21. Nimelt tahtis Saksamaa saad Matalt infot prantsuse sõjaväe kohta. Elu spioonina Tema tähtsust spioonina on suuresti ülehinnatud, sest talle, kui tantsijale ei tutvustatud sõjasaladusi. 1916.aastal värvati ta ka prantsuse spiooniks
TROOPILINE VIHMAMETS Vihmametsast Vihmametsad moodustavad 5% meie planeedist. Vihmametsades elab üle poole kõigist taime- ja loomaliikidest. Nad puhastavad vett, neelavad süsihappegaasi, pidurdavad kasvuhooneefekti ja ühtlustavad veeringet. Paiknemine Ekvatoriaalses kliimavöötmes Kesk- Aafrika, Amazonase jõgikond Lõuna-Ameerikas, Malai saarestik ning Malaka poolsaar Aasias ja osake Põhja- Austraaliast. Valgus Varjulembesed taimede osad sõnajalaliigid, alokaasia, väikesed palmid. Valgust vajavad taimed liaanid, epifüüdid. Ööloomad - ööahvid, leemurid, jaava soomusloomad, seepia. Kohastumused temperatuurile Kõrge õhuniiskus võimaldab osadel veeloomadel elada ka maapinnal ja kõrgetel puudel. Taime lehed on pealt poolt läikivad ja nahkjad.
2000 mm ringis. Hoolimata suurest sademetehulgast on aurumine sellises kliimas intensiivne, mistõttu puude kasvu piirab tihti veedefitsiit. Sellega seoses leidub vihmametsade puudel tihti kohastumusi eluks veevähesuses. Levik. Ekvatoriaalsed vihmametsad on levinud ekvatoriaalsetes ja troopilistes piirkondades. Vihmametsad moodustavad ekvatoriaalse metsa vööndi Lõuna- Ameerika põhjaosas, Aafrika keskosas, Kesk-Ameerikas (Nicaraguas ja Yucatáni poolsaare lõunaosas) ning Malai saarestikus. Subtroopilisi ja parasvöötme vihmametsi leidub sademeterikkais piirkondades, nende liigirikkus on väiksem, neis kasvab nii okaspuid kui laialehiseid lehtpuid. Loomastik. Vihmametsadele tüüpilised loomad elutsevad puudel. Tavalised on ahvid ja laisikud, kiskjad, linnud, maod. Loomastik on rikas ka maapinnal. Seal elutsevad massiivsed paksunahalised loomad: metssead, pühvlid, kääbusjõehobud, okaapid, ninasarvikud, taapirid jt. Muud olulised faktid.
EKVATORIAALNE VIHMAMETS KVATORIAALNE VIHMAMET Levik Vihmametsad on levinud kahel pool ekvaatorit umbes 10.põhja- ja lõunalaiuskraadini. Sellesse piirkonda jääb Kesk- Aafrika, Amazonase jõgikond Lõuna Ameerikas, Malai saarestik ja Malaka poolsaar Aasias, Ida- India ning väike osa Austraalia põhjarannikul. Ekvatoriaalsed vihmametsad hõlmavad 17% kogu maismaa pindalast ning seal kasvab 90% maailma taimeliikidest. Selle loodusvööndi piirid langevad kokku ekvatoriaalse kliimavöötme piiridega. Kliima Ekvatoriaalsete vihmametsade vööndis valitseb aastaringselt ühesugune soe ja niiske kliima.
Inimgeograafia Maailmas on 6,7 miljardit inimest 1,3 miljonit inimest elab eestis 150 000 inimest Tartumaal ja 101 000 Tartus Arvatakse ,et maailmas on 6800 keelt e rahvust Maailmas enim räägitud keeled on Mandariinihiina, Hispaania, Inglise, Hindi ja Araabia 1) Negriidne-tumedanahaline,krässus juuksed, madal lai nina, suured huuled Elavad:Sahaarast lõunas, Malai saarestik ja Austraalia 2) Monguliidne: mustad aga sirged juuksed, kollakas nahavärv, pilusilmad, kitsad sirged huuled Elavad: Hiina-Jaapani rahvad, Aastia põhjaosad, Ameerika põhja ja lõuna osad 3) Europiidne-lainelised juuksed, hele nahk, pikk sirge nina Riigil on 3 tunnust: 1) Territoorium 2) Rahvasik e. kodanikud 3) Rahva poolt valitud valitsus Inimeste Paiknemine: Palju inimesi elab- Lääne-Euroopas, Indias, Hiinas, Jaapanis, Põhja-Ameerika idarannikul, Mehhikos,
Maluku saared ja Uus-Guinea saar. Seal esineb sageli maavärinaid ja vulkaanipurskeid Bali saar Bali on Väikeste Sunda saarte läänepoolseim saar. Bali kuulub Indoneesiale, moodustades koos naabersaartega Bali provintsi. Jaava saarest on Bali lahutatud kitsa ja madala, 3,2 km laiuse Bali väinaga . Saar on vulkaaniline ja mägine,kõige suurem vulkaan on Agungi selle kõrgus on 3142 meetrit Saarel elab 2009. aasta seisuga 3,551 miljonit inimest. Jaava saar Jaava on Indoneesiale kuuluv saar Malai saarestikus. Saare pindala on 126 700 km2 Jaava saar on suurima elanike arvuga saar maailmas. 2005. aasta seisuga elas saarel 124 miljonit inimest. Muusika Indoneesia rahvuspillid on trummid. Indoneesia traditsooniline muusikastiil on gamelan.(Õp lk 124-125) Tänapäeval on Indoneesias väga populaarne Dangdut, ehk Indoneesia tänapäeva popmuusika mis on pärist Araabia ja India rahvamuusikast. Kõige populaarsem Indoneesia rahvalaul on Soleram(Päike)(Õp lk 127).
karud Liilia ehrlich 4.Klass Karude liigid pruunkaru Grisli Jääkaru bariba Prillkaru malai karu kaeluskaru Pruun karu KehamõõtmedTüvepikkus 160...250 cm K1 e5 Kehamass150...250 kg h0 Arvukus EestisÜle 500 a... m2 Koht ökosüsteemisKaru on tippkiskja, keda ohustab ainult a5 s0 inimene s k g SigimineJooksuaeg on enamasti aprillist juulini. See on nii pikk muutuva pikkusega latentsperioodi tõttu. Tiinus vältab tavaliselt 7...9 kuud. Pojad sünnivad jaanuaris. Ühes pesakonnas on tavaliselt 1..
JAAVA NING BALI April 2018 SAARTE MUUSIKA JAAVA SAAR Jaava on Indoneesiale kuuluv saar Malai saarestikus. Saare pindala on 126 700 km2. Jaava saar on suurima elanike arvuga saar maailmas. 2014. aasta seisuga elas saarel 141 miljonit inimest. BALI SAAR Bali on Väikeste Sunda saarte läänepoolseim saar. Bali kuulub Indoneesiale, moodustades koos naabersaartega Bali provintsi. Jaava saarest on Bali lahutatud kitsa ja madala, Bali väinaga, idas asuvast Lombokist sügava Lomboki väinaga. Saarest põhja jääb Vaiksesse ookeani kuuluv Bali meri, lõunasse India ookean. LIPP JA HÜMN
Paljusid sooli taimed ei taha ega kasuta, mis mulda tekivad, ja sellepärast ei kasva seal eriti taimi. Aktiivne mulla teke on võimalik vaid seal, kus mullad saavad põhja- vvõi jõgede veest niiskust juurde. Naatriumi üleküllus mullas takistab taimede füsioloogilisi protsesse ja põhjustab toitumishäireid. 5. Ekvatoriaalsed ja niiske troopika mullad Ekvatoriaalsed vihmametsad hõlmavad Amazonase jõgikonna Lõuna-Ameerikas, Kesk- Aafrika, Malai saarestiku ja Malaka poolsaare Aasias ning ka Austraalia põhjapoolsemad osad.Vihmametsade vöönd katkeb mäestike ja kõrgete kiltmaade kohal. Soojas ja niiskes ekvatoriaalses kliimas kujunevad vihmametsades välja punakaspruunid ehk ferraliitmullad. Ohtrast soojusest ja niiskusest tingituna on aineringe vihmametsades väga kiire. Iga surnud taimeosakese lagundavad kiiresti mikroorganismid, seened või termiidid.
oluliseks komponendiks, kuivõrd neis paikneb suur osa maailma elurikkusest. Nad mõjutavad oluliselt Maa kliimat, puhverdades atmosfääri koostise muutusi ja ühtlustades veeringet. Vihmametsade levik Ekvatoriaalsed vihmametsad on levinud ekvatoriaalse ja niiske troopilise kliimavöötme piirkondades. Lõuna-Ameerika põhjaosa (Amasoonias neid nimetatakse ka selvadeks, Aafrika keskosas (Kongo nõos), Kesk-Ameerikas (Nicaraguas ja Yucatáni poolsaare lõunaosas) ja Malai saarestikus. Subtroopilisi ja parasvöötme vihmametsi leidub sademeterikkais piirkondades (nt Lõuna-Austraalias, Tansaanias, Kanada läänerannikul, Argentinas, Hiinas, jm) Levik Kliima Ekvatoriaalne kliima on palav ja niiske Päikesetõusu ajal on õhutemperatuur 20°C ringis. Temperatuur ulatub pärastlõunal umbes 30 kraadini. Maapind aurab, lämbe õhk tõuseb üles ja pärastlõunaks kogunevad taevasse pilved, millest vallandub tugev vihmavaling. Vihm kestab paar-kolm tundi.
osa maailma elurikkusest. Nad mõjutavad oluliselt Maa kliimat, puhverdades atmosfääri koostise muutusi ja ühtlustadesveeringet. Levik Ekvatoriaalsed vihmametsad on levinud ekvatoriaalse ja niiske troopilise kliimavöötme piirkondades. Vihmametsad moodustavad ekvatoriaalse metsa vööndi Lõuna-Ameerika põhjaosas (Amasoonias neid nimetatakse ka selvadeks, Aafrika keskosas (Kongo nõos), Kesk- Ameerikas (Nicaraguas ja Yucatáni poolsaare lõunaosas) ja Malai saarestikus. Subtroopilisi ja parasvöötme vihmametsi leidub sademeterikkais piirkondades (nt Lõuna- Austraalias, Tansaanias, Kanada läänerannikul, Argentinas, Hiinas, jm), nende liigirikkus on madalam, neis kasvab nii okaspuid kui laialehiseid lehtpuid. Kliima Ekvatoriaalsetes vihmametsades valitseb palav ja niiske ekvatoriaalne kliima, kus aastaajad pole selgelt eristunud. Kuude keskmisedõhutemperatuurid on +25 kraadi või enam ja aastas langeb sademeid harilikult 2000 mm ringis
mune. Vahel leiab ka mõne konditükikese, kivikese, söe- või lubjatüki. Murust nokib ta söögiks rohulehti, seemneid, juuri. Põlluäärest viljatera leides kaob seegi kohe pugusse. Kana on kõigesööja, seetõttu saab ka kõik kodused toidujäätmed lindudele sööta. Ajalugu Kornisi kanatõug on aretatud Inglismaal ja USA-s. Möödunud sajandi II poolel Gornwallis Inglismaal vanainglise võitluskana ristamisel malai ja asiili võitluskanadega saadi kornisi võitluskanatõug, keda tuntakse ka vana-india võitluskanatõuna. 1987. a. viidi kornisid USA-sse, kus tumeda sulestikuga kornisid standardiseeriti tõuna 1893. a. Valge sulestikuga kornisid saadi valge malai võitluskana ja tumedate kornisidega ristamisel ning tunnustati USA standardiga tõuks 1898. a. Valgetäpilised punased kornisid saadi USA-s jaapani päritoluga amo ja tumedate korniside ristamisel 1909. a., õlevärvilised kornisid 1938. a.
Keele nimi: pukapuka keel, ka Bukabukan, Pukapukan 1; Buka Buka, Puka Puka 3 Keelkonna andmed: Austroneesia, Malai-Polüneesia, Kesk-Ida-Austroneesia, Okeaania, Kesk-Ida-Okeaania, Kaug- Okeaania, Vaikse ookeani keskosa keeled, Polüneesia, Pukapuka 1 Täpsem piirkond: Kõneletakse Pukapuka ja Nassau saartel, põhjapoolsetel Cook ´i saartel, Rarotongal. Ka Austraalias ja Uus-Meremaal. 1 Kõnelejate arv: Kõnelejaid kokku 2400, Cook´i saartel 450 (seisuga 2011), staatus 6b (ohustatud) 1 Kuigi peaaegu kõik inimesed saarel, nii lapsed kui teisest rahvusest abikaasad, räägivad pukapuka keelt, on olemas vähesed kirjalikud allikad. Keel on diglossilises suhtes Cook´i saarte maori keelega, mis on riiklik keel. 1 (diglossia – eri keelte kasutamine vastavalt suhtlussituatsioonile) Arvsõnad: Üks – tai, tayi Kaks – lua Kolm – tolu Neli – wā Viis – lima Kuus – ono Seitse – witu Kaheksa – valu Üheksa – iva Kümme – laungaulu Arvs...
Filipiinidel valitseb troopiline kliima. Aasta keskmine temperatuur on 27 plusskraadi. Vihmane aastaaeg kestab maist novembrini. Filipiinide taimestik on rikas ning koosneb rohkem kui 12 000 liigist, millest 3000 kuulub endeemsete ehk päriskoduste hulka. Loomastik Filipiinidel on kesine, kuid kohata võib selliseid imetajaid nagu arnid ehk vesipühvlid, hirved ja metssead. Maal elutseb umbes 760 linnuliiki, hulgaliselt roomajaid ja mereloomi. Filipiinlased, kes on malai päritolu, on eri saartel erinevad. Suurem osa rahvastikust on ristiusku (katoliiklased) ja filipiinlased moodustavad 90% elanikest. Suurimad rahvad on visaiad, tagalogid, ilokod jt. Mindanaol ja selle läheduses saartel elab palju islami usku morosid. Üle kogu maa paikneb mitusada animistide ahk hingeusklike suguharu. Filipiinide ühiskeel on tagalogi keelele tuginev filipino, kuid kokku räägitakse riigis umbes 80 keelt.
TEMA JA TEMA VÄGA SUUR VÄGI LÄBISID PIKIMA SÕJARETKE KREEKAST KUNI INDUSE JÕENI. VANA-KREEKAST ON KA PÄRIT MAAKAARTIDE VORMISTAMINE. Vana-rooma GEOGRAAF STRABON PANI KIRJA TEOSE "GEOGRAAFIKA". 17. KÖITEGA ENTSÜKLOPEEDIA. PTOLEMAIOS VALMISTAS ESIMESE KAARDIVÕRGUSTIKUGA KAARDI. SELLEST AJAST ON KAARDID PALJU TÄPSEMAD. 2) -AL-IDRIS mees, kes kandis 1154. a. kaardile eesti piirkonna. -MARCO POLO rändas 13.sajandil tänapäeva KESK-AASIAS, INDIAS, HIINAS ja jõudis MALAI SAARTELE. -INDIASSE üritati mereteed leida sealsete vürtside, kulla ja vääriskivide pärast. Need olid väga hinnas ja nendega oli hea kaubelda. -Uusaja orjakaubandus sai alguse portugaallaste maadeavastustest ja vallutustest. - 1492 a. Kolumbuse reisi eesmärk oli jõuda Indiasse ning avastada ka uus meretee, kuid eksikombel jõudis ta Ameerikasse ning teda loetakse ka ameerika avastajaks, kuigi varem olid seal juba ära käinud VIIKINGID.
Singapur/Singapur Lühitutvustus Pariis/Prantsusmaa Alice Niinemäe I kusus SINGAPUR/SINGAPUR • Singapur on linnriik Malaka poolsaare tipu lähedal asuvatel saartel • Singapuri rajasid britid kaubandustugipunktina 1819. aastal Thomas Stamford Rafflesi juhtimisel • Teise maailmasõja ajal okupeeris Jaapan Singapuri • 1959 sai Singapur omavalitsuse, 1965 riik iseseisvus • Singapur on arenenud turumajandusega ja kõrge Malaka poolsaar Riigihümn Majulah Singapura Pealinn Singapuri linn Pindala 710,2km 2 Riigikeel inglise,hiina,malai,tamil i Rahvaarv 5 076 700 (2010) Rahvastiku 7022 in/km² tihedus President Tony Tan Keng Yam Peaminister Lee Hsien Loong Iseseisvus 9. august 1965 Rahaühik dollar (SGD) Ajavöönd maailmaaeg+8h Legendi järgi oleva...
väljaspool hiinat, sauti on sellega seotud vietnami ja korea kultuurid 2. JAAPANI TSIVILISATSIOON- hoiakutelt väga erinev lääne kulturist, kuigi teaduse ja tehnoloogia järgi väga lääne-sarnane ühisond. 3. HINDU TSIVILISATSIOON- hinduism on rohkem ki religioon või ühiskondlik süsteem, see on india tsivilisatsiooni tuum. indias toimuv hindustamine on tonud kaasa usulised konfliktid, sihkide ja islamiusuliste vahel 4. Islami tsivilisatsioon- jaguneb araabia, türgi, pärsia ja malai alamtsivilisatsioonideks. islami tsiv. puudub üks kindel liider riik, puudub keskne keel või rahvus. sesmised konfliktid selle tsivilisatsiooni sees on paratamatud, seega sunniitide konfliktis shiitidega ei lükka veel huntingdoni väiteid ümber. 5. vene õigeusu tsiv.- üldiselt tugeva ida-tsiv. mõjutustega, kuna on ajalooliselt olnud tatarlaste võimu all, seda tsiv. peab huntingdon rebestatud tsiv.,peamiselt peab
MOST ENDANGERED BEARS SIIRI PAURSON EMÜ 2016 TOPICS 1. GIANT PANDA (hiidpanda e. bambuskaru) 2. SUN BEAR (päikesekaru e. malai karu e. biruang) 3. ASIATIC BLACK BEAR (kaeluskaru) 4. SLOTH BEAR (huulkaru) 5. ANDEAN BEAR (prillkaru) 6. POLAR BEAR 7. BROWN BEAR 8. THE AMERICAN BLACK BEAR (baribal) 1. GIANT PANDA • The giant panda remains the world's most threatened bear species. • A very high risk of extinction (väljasuremine) in the wild. • Despite "the establishment of nearly 60 panda reserves, a ban on logging (metsaraie keeld), and widespread reforestation programmes," habitat
· Lõhenes 7.saj (islami usk) 3 vooluks-haridziidi,sunniitideks,siiitideks. · Araablaste vallutused panid aluse islami levikule laiuti-hispaaniast kuni filipiinideni,volga aladelt roopilise aafrikani. · Islami kultuuri tuli kohendada mitmesuguste etnilise ja keelelise keskonnaga,erineva ajaloolise tagapõhja, ning erisuguste rahvuslike traditsioonidega. Märgatavad oli bütsantsi ja pärsia,kagu-aasia malai kultuuri mõjud. Õitseng kestis 8-12.saj. ISLAMI KUNST · Tähtsal kohal oli arhitektuur. Kõikjal, kus muamedlus oli kerkisid moseed(pühakojad),medresed(islamiusuliste noormeeste koolid),hauakambrid,rajati kaubatänavaid,karavandide peatuspaiku. · Kuppelkatused olid,võlvitud sissekäigud,galriid,rikkalik ornamentika. Püstitati losse,paviljone. · Esimesed moseed Mekas ja Mediinas olid tagasihoidlikumad,hakkas kerkima
Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasium Ekvatoriaalsed vihmametsad Referaat Koostaja:Daniil Brant TALLINN 2018 1 SISUKORD 1. ASUND...........................................................................................3 2. KLIIMA............................................................................ ...............3 3. MULLASTIK...................................................................................4 4. TAIMED.........................................................................................4 5. LOOMASTIK........................................................................................5 6. HUVITAVAID FAKTE........................................................................5 7. KASUTATUD ALLIKAD....................................
Ekvatoriaalsed vihmametsad Ekvatoriaalsed vihmametsad paiknevad kahel pool ekvaatorit ligikaudu10° põhja- ja lõunalaiuseni. Sellesse piirkonda jäävad Kesk- Aafrika, Amazonase jõgikond Lõuna-Ameerikas, Malai saarestik ning Malaka poolsaar Aasias ja osake Põhja- Austraaliast. Ekvatoriaalne kliima on palav ja niiske, aastaaegu ei esine ja ilm on aasta läbi enam vähem ühesugune. Päikesetõusu ajal on õhutemperatuur 20°C ringis. Lõunaks on temperatuur tõusnud umbes 30 kraadini. Maapind aurab, lämbe õhk tõuseb üles ja pärastlõunaks kogunevad taevasse pilved, millest vallandub 2-3 tunnine tugev vihmavaling, sageli koos äikesega. Õhtuks taevas selgineb ja läheb ka veidi jahedamaks.
MTR Corporation Limited ja Sun Hung Kai Kinnisvara Hongkongi metroo operaator ja suurim kinnisvaraarendaja vastavalt olid vastutavad selle arengut pilvelõhkuja. Tuntud arengu Union Square Phase 7, oma praeguse nime ametlikult välja kuulutatud 2005. International Commerce Centre valminud etappide 2007-2010. Torn avati 2011, Ritz-Carlton avamine märtsi lõpus ja tähetorni aprilli alguses. Petronas Towers Petronas Towers (ka Petronas Twin Towers või malai keeles Menara Petronas) on kaksiktorn Kuala Lumpuris , Malaisiapealinnas, mis oli maailma kõrgeim hoone 19962003. Tornide kõrgus on 452 meetrit. Kõrgeim, 88. korrus, asub 378 m kõrgusel, katus 403 m kõrgusel. Katusel asuvad spiraalid, mida loetakse arhitektuurilise terviku osaks. Chicagos asuva Sears Toweri kõrgeim korrus ja katus on vastavalt 412 ja 442 m kõrgusel, koos antennidega on kõrgus 527 m, kuid antenne ei loeta hoone lahutamatuks osaks. Nanjing Greenland Financial Center
1) Metsade paiknemine maakeral/metsarikkad ja- vaesed riigid, miks? Ekvatoriaalses ja lähisekvatoriaalses kliimavöötmes, kus on vihmametsad - Brasiilia, Indoneesia - soe ja niiske kliima. Parasvööde - Aasias(Siberis), Põhja - Euroopas ja Põhja - Ameerikas, kus on põhiliselt okasmetsad - Kanada, Venemaa - Okasmetsade kliima on tundravööndi omast soojem ja niiskem, kuid siiski veel küllalt karm. Niiskust ja soojust on aga juba küllaldaselt selleks, et siin võiksid kasvada suuremad puud. Jahe ja niiske kliima. Maroko - liiga kuiv, Egiptus - kõrbeala. Suurima metsamaaga riigid - Venemaa, Brasiilia, Kanada, Ameerika Ühendriigid, Hiina, Kongo DV, Austraalia, Indoneesia, India, Peruu. 2) Metsade tähtsus? Metsad on elupaigaks paljudele taime- ja loomaliikidele. Metsast saab inimene küttepuid, ehitusmaterjali ning toorainet mööbli- ja paberitööstusele. Metsadest korjatakse marju ning seeni ja käiakse jahil. Metsi peetakse keskkonna tasakaalustaj...
· Laialehine igihaljas vihmamets T · Tohutu liigirikkus E · Toodanguks väärispuit, kakao, kautsuk, maniokk, taro, banaan, kookospalm A D U S Fotod: A.Kull M A A T E A D U 10°N kuni 10°S Amazonase madalik, Kongo nõgu, Malai S saarestik, Filipiinid, Malaka ps. Mussoon- ja passaatkliima (2) M · Kliimat kujundavad mT, mE õhumass, ekvatoriaalne konvergentsivöönd ja idavoolu A lained · Õhutemperatuur aastaringselt kõrge, 25- A 30°C, sademeid palju (kohati üle 2000mm), aga ebaühtlaselt, kaasnevad mussooniga T E A
uluk - jahindusliku tähtsusega metsloom 8. Puit Okasmetsa levikupiirk: Kanada, USA, Skandinaavia, Venemaa (kuni Siberini) Segametsade alad: Kesk-Euroopa riigid, Venemaa lõunapoolsed alad (kask+okas), Suure järvistu piirkond (Kanada, USA) Lehtmetsade ala: kaitseotstarve; toodangus väike osatähtsus: Lääne-Euroopa, Briti saared, Prantsusmaa Alpideni jne. Sekvoia e mammutipuu - USA lääneosa Vihmametsade alad : Amazonase madalik, Guinea lahe rannik ja Kongo nõgu, Malai saarestik - Indoneesia. Metsavarude hindamine A) hektarite arvutamine : metsasus(%) = metsade pindala/kogu pindalaga *100% Eestis metsasus 50% ja kasvab B) Puiduvaru arvestus tihumeetrites Kaasaegne metsamajandus Arenenud riikides on tänapäeval hästi toimiv metsamajandus ja -tööstus. Puit kasutatakse täielikult ja töödeltakse lõpptoodanguni välja. Paljud riigid, kelle metsavarud on kasinad ostavad puitu sisse, kuid seda teevad ka
Laamade liikumine: 1) ookeanilaamade lahknemine ehk spreading ookeanilise maakore teke, vulkaaniline tegevus, maavärinad, riftilõhed, saarte teke, pangas mäestiku teke. Näiteks ISLANDIL: 2) ookeanilaama sukeldumine mandrilaama alla: süvik, maavärinad, kurdmäestik, kivimite moondumine, näiteks: Lõuna- Ameerika läänerannik. 3) ookeanilaama sukeldumine teise ookeanilaama alla: süvik, maakoor hävib, vulkanism, maavärin, hävib ookeaniline maakoor, vulkanism Malai saarestik, Indoneesia 4) mandrilaamade põrkumine maavärinad, maakoor pakseneb, kurdmäestik, kivimite moondumine Himaalaja mäestik. Maakoor jaguneb ookeaniliseks ja mandriliseks. Koosneb peamiselt ränirikkastest kivimitest. Algselt on maakoor, siis litosfäär, siis astenosfääris olev magma/kivimimass, siis vahevöö, kivimid tahkes olukorras, vedel välistuum (Fe, Ni), tahke sisetuum (Fe, Ni). ALL ON MAGMA, siis tardumine tardkivimiks, sealt edasi murenemine setteteks, sealt edasi
mudavoolude alla. Maailmas on kokku umbes 800 tegevvulkaani. Vulkaanide paiknemine 1. Nii kustunud kui ka tegevvulkaanid paiknevad enamasti laamade äärealadel, nende põrkumise piirkondades, nt Vaikse ookeani tulevöös, kus asub üle poole maakera tegevvulkaanidest ( Cotopaxi, Popocatepetl´, kiljutsevskaja sopka, Fuji jne.) Vahemere vöö ulatub Vahemerest läbi Euraasia Malai saarteni ( Etna, Vesuuv, Ararat). Arvukalt esineb vulkaane laamade eemaldumise aladel, eriti Atlandi ookeani keskmäestikus, merepõhjas ja Islandi saarel. Seal on iseloomulikud vulkaanid, kus lõhedest voolab laava välja rahulikult (Hekla ja Laki vulkaan Islandil). Vulkaane esinedb ka mandritel, murrangualadel, nt Kilimanjaro Aafrikas, samuti laamade keskel ookeanipõhjas, kus maakoor on õhuke. Seal ulatub osa neist saartena üle veepinna, näiteks Hawaii (Mauna Kea) Roheneemesaared jt
suur osa maailma elurikkusest. Nad mõjutavad oluliselt Maa kliimat, puhverdades atmosfääri koostise muutusi ja ühtlustades veeringet. Ekvatoriaalsed vihmametsad on levinud ekvatoriaalse ja troopilise piirkondades. Vihmametsad moodustavad ekvatoriaalse metsa vööndi Lõuna-Ameerika põhjaosas (Amasoonias nimetatakse neid ka selvadeks), Aafrika keskosas (Kongo nõos), Kesk- Ameerikas (Nicaraguas ja Yucatáni poolsaare lõunaosas) ja Malai saarestikus. Subtroopilisi ja parasvöötme vihmametsi leidub sademeterikkais piirkondades (nt Lõuna- Austraalias, Tansaanias, Kanada läänerannikul, Argentinas, Hiinas, jm), nende liigirikkus on madalam, neis kasvab nii okaspuid kui laialehiseid lehtpuid. Ekvatoriaalsetes vihmametsades valitseb palav ja niiske ekvatoriaalne kliima, kus aastaajad pole selgelt eristunud. Kuude keskmised õhutemperatuurid on +25 kraadi või enam ja aastas langeb sademeid harilikult 2000 mm ringis
lumi, nõlvad järsud, teravad tipud 2) Kesk- 1000 ? 3000m kõrgused, lauged nõlvad, ümarad tipud 3) Ja madalmäestikud absoluutne kõrgus alla1000m, tavaliselt vanad mäed maailma pikim mäestik ? Lõuna-Ameerika läänerannikul Andid Euroopa kõrgeim tipp ? Alpides Mont Blanci mäetipp nimeta kaks peamist mäestikuvööndit 1) põhja-lõuna suunaline Põhja-Ameerika ja Lõuna-Ameerika lääneosas 2) ida-läänesuunaline Vahemerest kuni Malai saarestikuni algab Atlase mäestikuga Aafrika põhjaosas nimeta mägismaid Lõuna-Ameerikas Brasiilia mägismaa, Aafrikas Etioopia mägismaa. Näita kaardil mäestikuvööndid ja neid moodustavad mäestikud. Miks on osa mäestikke madalad ja lamedad? Nad on tavaliselt vanemad kui kõrged ja teravatipulised. Kuidas eristatakse tasandikke? Absoluutse kõrguse järgi: madalikud Ida-Euroopa lauskmaa, Lääne-Siberi lauskmaa, Suur Hiina tasandik, Mesopotaamias madalik, Amazonase madalik
Põhikool 3 klass ERINEVATE KEELTE ÕPPIMINE JA KASUTAMINE Uurimustöö Juhendaja: Õpetaja Tallinn 2017 SISUKORD ................................................................................................. 2 1. KEEL - INIMESTEVAHELINE SUHTLUSVAHEND…….................................. 3 1.1. Nüüdismaailm ja keeled ……………………………...................................... 3 1.2. Inimese keelekasutus ………………........................................................ 3 1.3. Rahvusvaheline suhtluskeel ……………………………................................ 3 1.4 Enim räägitvad keeled maailmas (Riigid ja maad kus neid keeli räägitakse) ……………………………................................................................ 4 1.5 Keelte jagunemine ……………............................................................... 4...
Tai, Nafta, kivisüsi. nd palju. Istandused. l. suurt rolli Indon ui maailmamajan eesia, s duses. Malai m sia Lõuna-Aasia India, Musoonmetsad ja Hi Iive on kõrge Vulkaanilisel pinnasel On olemas Pole Nafta ja Bangl troopilised nd ning rahvaarv või jõgede orgudes ja peaaegu kõik arenenud, maagaasi adesh vihmametsad, ui kasvab kiiresti. deltades leidub viljakate olulisemad ega heal eksport.
Saba on lühem ja vähem harkis kui suitsupääsukesel. Sulestik on tihe ja metalliläikene ning nii noortel kui vanadel pääsukestel sarnane. Ei esine ka sugulist dimorfismi. Levila Räästapääsused pesitsevad Euroopas, Aasias (välja arvatud Kaug-Põhi, Araabia poolsaar, Kamtsatka), Jaapanis, Kuriili saartel ja ka Põhja-Aafrika mõningais parasvöötme osades. Räästapääsuke talvitub Kesk- ja Lõuna-Aafrikas, Hindustanis, Indo-Hiinas ja Malai saarestikus. Eestis leidub räästapääsukest asulates ja põhjaranniku pankade varjus. Räästapääsukeste arvukust Eestis on hinnatud 80 000 - 150 000 paarile. [1] Toitumine Delichon urbica 3 Räästapääsuke toitub ainult lendavatest putukatest, kelleks on enamasti sääsed, kärbsed ja väiksed mardikad. Harvem püüab ta liblikaid, ritsikalisi ja ämblikke, kelle tuul on
2. Geograafiline asend Tai asub Kagu-Aasia mandriosa keskel. Ta ulatub põhjast lõunasse 1585 kilomeetri ulatuses ning idast läände 821 kilomeetri ulatuses. Tai piirneb põhjast ja läänest piki Salweeni jõge Myanmariga, põhjast ja idast piki Mekongi jõge Laosega, kagust Kambodzaga ning lõunast Kra maakitsuse kaudu Malaisiaga. 1900 kilomeetri ulatuses on Tail rannajoont Tai lahe (Lõuna-Hiina mere osa) ääres. Malai poolsaare läänekülg on Andamani mere ääres. (http://et.wikipedia.org/wiki/Tai) Kaart: (http://www.phrasebase.com/estonian/countries/index.php?&cat=125&newpage=Maps) 3.Looduslikud tingimused 1. Loodusvarad: tina, maagaas, volfram, tantaal, puit, plii, kala, kips, pruusüsi, fluoriit. 2. Pinnamood: kesk-tasandik, Khorat platoo, mäestik. 3. Üldine kliima: troopiline, vihmane, soe, pilvine, edela tuuled, kuiv. 4. Loodusohud: põud, maa vajumine. (http://www.phrasebase
igaüks ka üksinda piisavalt suurtes kogustes kasutatuna tapab kõik toidu riknemist põhjustavad bakterid.. KORMA Kormaks nimetatakse ka selle roa valmistamisel pruugitavat erilist maitsesegu. TANDOORI Nii tähistab tandoorikana tuntud kanarooga, mis enne tandoor-ahjus küpsetamist väga pika aja vältel maitsestub vürtsika seguga sissemääritult. Teised tuntuimad tandooriroad on lambakarbonaad, vardaroad sekkh kebab, malai kebab ja salmon tikka. Tandoor on Põhja- Indias, eriti aga Punjabi ümbruses tuntud maa sisse kaevatud suur ümmargune saviahi, mis kivisöe jõul kuumeneb uskumatult tuliseks. GHEE Kuna India variandi algmaterjaliks on sageli mitte lehma-, vaid vesipühvli piim, on ghee ja sellega praetud toidud mõnevõrra erilise maitsega. Ka pole välistatud, et ghee mõnikord siiski on ka natukene rääsunud. Endisaegadel võisid gheed endale lubada vaid väga rikkad ja kõrgest soost hindud. Vähem
Linker (siduja) – pärsia keeles: the man’s horse asb-e-mard horse-LINKER-man Eesti keeles sinilind ja punalipp on laiendi markeering. 18. Nimisõna kategooriaid: arv, klass, kääne, definiitsus. ARV - ainsus e singular - mitmus e pluural - kaksus e duaal (handi, saami jm), Uurali ja indoeuroopa keeltes olnud ka duaal (enamasti kadunud). Säilinud nt saami keeltes. Mitmus võib olla ka seotud reduplikatsiooniga: malai: rumah – maja, rumah-rumah - majad Et kui mitmuse kõrval on ka DUAAL, siis nt „meie“ all võib mõelda erinevaid isikuid: mina ja tema, mina ja sina. Mitmuse vorm võib degrammatikaliseeruda, st leksikaliseeruda: vene kapli ‘tilgad’, stihi ‘luule’, duhi ‘lõhnaõli’ Tihti on ainesõnad loendamatud, st mitmust ei saa moodustada. Arvukategooria liikmete sekundaarseid tähendusi: Ainsus – geneerilisus Koer liigub kiiremini kui tigu.
Kool Nimi Vihmametsad Referaat Juhendaja: Tallinn 2013 Üldiseloomustus Ekvatoriaalsed vihmametsad paiknevad kahel pool ekvaatorit ligikaudu 10° põhja- ja lõunalaiuseni. Sellesse piirkonda jäävad Kesk- Aafrika, Amazonase jõgikond Lõuna-Ameerikas, Malai saarestik ning Malaka poolsaar Aasias ja osake Põhja- Austraaliast. Vihmametsad on maailma looduse väga oluliseks komponendiks. Nad puhastavad vett, neelavad süsihappegaasi, pidurdavad kasvuhooneefekti ja ühtlustavad veeringet. Vihmametsades elab üle poole kõigist taime-ja loomaliikidest. Palju liike on veel määramata, seda just väiksemate loomade ning eriti putukate seas. Peamised loomaliigid on: laisklased, gorillad, ahvid, tiigrid, jaaguarid, leopardid, erinevat liiki maod,
3. taimekasvus vahesid ei ole, sest kliima on ühtlane; 4. taime- ja loomaliike kõige rohkem; 5. paljud linnud talvituvad vihmametsades; 6. vihmametsad on koduks paljudele suguharudele, kes on seal elanud aastatuhandeid. 51 52 53 2. Vihmametsade levik 54 55 Vihmametsad on levinud kahel pool ekvaatorit umbes 10.põhja- ja lõunalaiuskraadini. 56 Sellesse piirkonda jääb Kesk- Aafrika, Amazonase jõgikond Lõuna Ameerikas, Malai 57 saarestik ja Malaka poolsaar Aasias, Ida- India ning väike osa Austraalia 58 põhjarannikul. Ekvatoriaalsed vihmametsad hõlmavad 17% kogu maismaa pindalast 59 ning seal kasvab 90% maailma taimeliikidest. Selle loodusvööndi piirid langevad 60 kokku ekvatoriaalse kliimavöötme piiridega. 61 Suuremad riigid, kus vihmametsad asuvad oleksid Brasiilia, Columbia, Peruu, 62 Ecuador, Venezuela- Lõuna Ameerikas, Indoneesia saarestik- Euraasias ja Gabon ja 63 Kamerun- Aafrikas
Noored boad muutuvad kergesti talsaks, täiskasvanud aga on sageli tigedad, ettevaatamatul kohtlemisel sisisevad ja hammustavad inimest. Boad elavad vangistuses kümne aasta ringis, kuid mõnikord ka märksa kauem kuni 23 aastat. (Bannikov et al, 1985.) Elupaigad Boalased on levinud kõigi mandrite troopilistel ja subtroopilistel aladel, kõige mitmekesisemates elupaikades Amazonase soistest metsadest kuni Kesk-Aasia veetute kõrbedeni. Püütonid elavad Aafrikas, Kagu-Aasias, Malai saarestikus, Uus-Gineal ja Austraalias. (Bannikov et al, 1985.) 4 Püütonite paljunemine Püütonite suurte liikide tähelepanuväärseks omaduseks on võime "haududa" munakurna. Pärast munemist keerdub emane kolme-nelja rõnkasse munakurna ümber, moodustades elava koonuse, mis lõpeb munakurna peal lebava peaga. Sel viisil kaitseb ta mune
rannik koos saarkaartega Kamtsatka poolsaar, Kuriilid , Jaapan , Filipiinid , Uus Guinea , Uus - Meremaa Kljutsi Fujiyama Kilauea Mauna Loa Krakatau purskas 1883.a.Sunda saarel Pinatubo St. Helens Popocatepetl Nevado del Ruiz Cotopaxi 2) Atlandi ookeani keskahelik Hekla Laki Väikesed Antillid Mont Pel Kanaarid 3) Vahemere vöönd Alpid , Apenniinid , Kaukasus , Väike Aasia kuni Malai saarestik liitub Vaikse ookeani tulerõngaga . Etna Vesuuv Stromboli Elbrus Kazbek Ararat 4) Ida-Aafrika murranguvöönd Kilimanjaro 80% vulkaanidest paiknevad laamade kokkupõrkealadel , 15 % laamade eemaldumisvööndis ning ülejäänud mandrite ja ookeanide keskosades. Asukohast sõltub, millist laavat vulkaanist purskab. See määrab purske tüübi ja vulkaani ehituse. Vulkaanide all mõistetakse koonuse või kuplitaolisi kuhikuid , mis on seotud maakoores
Ekvatoriaalne vihmamets Koostaja: Klass: 8c Sisukord: -Asend -Pinnamood -Mullastik -Kliima -Taimestik -Loomastik -Inimese tegevus -Keskonna probleemid -Kokkuvõte -Pildid Ekvatoriaalse vihmametsa asend Ekvatoriaalsed vihmametsad laiuvad ekvaatori lähedastel aladel Aafrika keskosas, Amazonase jõgikonna Lõuna-Ameerikas, Malai saarestiku ja Malaka poolsaare Kagu-Aasias ning Austraalia põhjapoolsemad osad. Vihmametsad on levinud kahel pool ekvaatorit ligikaudu 10° põhja- ja lõunalaiuseni, mis katkeb mäestike ja kõrgete kiltmaade kohal. Ekvatoriaalsest vihmametsast edasi minnes tuleb vastu savann ning kliima muutub aina kuivemaks. Pinnamood Lõuna-Ameerika ja Aafrika on enamasti tasandikuline Amazonase madalik. Kagu- Aasias on mäestikud vaheldumisi lavamaade ja tasandikega. Amazonase madalik on
(amuuri nulg) ja liigrohket segametsa (korea seedermänd, mongoolia tamm, mandzuuria pähklipuu jt.), lõuna pool Qinlingi igihaljast lähistroopilist metsa. 6 LOOMASTIK Põhja Hiinas on loomastik liigirikas. Hiina lääne ja põhjaosa kuulub holarktilise riikkonna Kesk ja Sise Aasia ning Mandzuuria Hiina regiooni, Lõunaosa Indo Malai riikkonna Indo Hiina regiooni. Kesk ja Sise Aasia regioonile on omased avamaistuloomad: kõrbes ja poolkõrbes elab palju närilisi (hüpiklasi, liivahiiri, suslikuid), sõralistest on kõrbele tüüpiline dzeiraan, stepis elab dzereen, kiskjaist on tavalisim korsak. Üliharuldaseks on jäänud przevalski hobune, arvatavasti leidub väheseid isendeid Dzungaarias. Tiibeti tüüpiline loom, kõrgmäestikuga hästi kohastunud jakk on küttimise tagajärjel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
