..................................................................................5 2.2 Silmahambad..................................................................................................................................5 2.3 Ees- ja tagapurihambad..................................................................................................................5 3. HAMMASTE SUHULÕIKUMINE................................................................................................6 3.1 Piimahammaste lõikumine.............................................................................................................6 3.2 Jäävhammaste lõikumine...............................................................................................................6 Kokkuvõte............................................................................................................................................8 Kasutatud kirjandus..................................................................
hommikul ja õhtul; on 57 aastane. · Korralikuks hammaste puhastamiseks kulub aega 3 minutit; PIIMAHAMBAD Lapse sündides on piimahammaste · Kasuta fluoriidi sisaldavat hambapastat, alged see kaitseb hammast magusa söömisel juba olemas. 67 kuu vanuselt hakkavad piimahambad lõikuma. tekkinud happe eest ja tugevdab ka hamba emaili; Need hambad on vajalikud mälumisel,
Süsivesikud lagunevad suus suhkruteks, mis toidavad suus pesitsevaid baktereid. Need omakorda moodustavad suhkrutest happeid, mis põhjustavad mineraalide kadu hambaemailist. Nüüd muutub suu keskkond happeliseks. Happerünnakud suus muudavad hambaemaili pehmeks ja hapraks ning edaspidi kulgeb järk-järgult selle kahjustus. 2.3.2 Kaariese vältimine Paljudel lapsevanematel on kujunenud vale arusaam, et laste piimahammaste eest ei ole vaja hoolitseda. Tegelikult on olukord vastupidine, just kolm-neli esimest eluaastat on kõige olulisem aeg hammastearengus. Seepärast tuleb juba varakult õpetada väikelastele oma hammaste pesemist ja üldist suuhügeeni(kõiki asju ei tohi suhu toppida). Lapsevanemad peavad sellesse tõsiselt suhtuma, juhul kui nad ei taha, et laps vanemaks saades hambavalu peab kannatama. Olukord võib minna hullemaks lisaks hambavalule võib lagunenud
Nad küsivad tavaliselt õigel ajal potile ja magavad ka öösel kuivalt aga mõnikord võib juhtuda ,et nad magamise ajal ka urineerivad. 5 aastase lapse põie maht 200-500ml, neerud on hästi arenenud. 1.6 Isiklik hügieen ja puhtus Väga tähtis, et vanemad jälgiksid lapse hügieeni eest. Lapsed peavad oskama ennast ise pesta ja riidesse panna.Vanemad kujundavad lapses harjumused hammaste ja enda igapäevaseks pesemiseks ja hooldamiseks. Perioodi lõpuks algab ka piimahammaste vahetumine. Samuti väga tähtis, et parast jalutamist laps peseks oma kätt, et vältida soolehaigusi. 1.7 Kehatemperatuuri kontrollimine Lapse kehatemperatuuri regulatsioon on suhteliselt hästi välja kujunenud. Ei ole suurt ohtu ülekuumenemisele ega alajahtumisele. Ta oskab ise öelda kui külmetab või kui tal on palav. 1.8 Füüsiline aktiivsus Füüsiline aktiivsus on üks inimese põhiinstinkte,mis on talle oluline kogu elu jooksul.
Laps ise võiks ka ise endal hambaid pesta, et temas tekiks harjumus seda protseduuri teostada. Lapse hambad peaks lapsevanem seejärel üle harjama, kui laps on ise hambaid pesnud. Lapse hambaid peaks lapsevanemad üle pesema kuni 6-7 aastaseks saamiseni, kuna lapse käe motoorne areng ei ole veel piisavalt välja arenenud. Umbes kuue aastaselt lõikuvad lapsel esimesed jäävhambad. Need hambad on esimesed purihambad ning lõikuvad piimahammaste rea lõppu. Kuna piimahammast eest ära ei tule, jääb see suursündmus tihti peres märkamata. Halva suuhügieeni korralkahjustub juba varakult ka selle jäävhamba pind. Eesti lastel on esimesed purihambad kaariese poolt kahjustunud enne 4 täisealiseks saamist 80-90% juhtudest. Koolilaste hambapesu efektiivseks kontrolliks saab rakendada apteegis müüdavaid
Areneb haistmis ja maitsmismeel, mistõttu tunneb ta varsti esimest korda maitset. 12 raseduse nädal: Loode on ligi 8 sentimeetrit pikk ning kaalub umbes 20 grammi. Kopsud arenevad ning toimuvad esimesed primitiivsed hingamisliigutused nn lootehingamine. Beebil on tekkinud imemis ja neelamisrefleks. Arenevad närvirakud, mistõttu on loode võimeline mingil määral valu tundma. Nägu on tuntavalt inimnäo moodi. Igemete sees arenevad piimahammaste alged. 13 raseduse nädal: Beebi näeb üha rohkem inimese moodi välja. Pea ei ole enam nii suur .Lootel on olemas kõik luud ja lihased. Moodustuvad häälepaelad. Maitsmismeel on täiesti välja arenenud. Silmad liiguvad üksteisele lähemale. Kehale hakkavad karvakesed kasvama. Soolestik on nabaväädi ümbert eemaldunud ning loote kõhtu sopistunud. Beebi igemetes on välja arenenud kõik kakskümmend piimahammast. Beebi oskab naeratada.
korda minutis) Düspnoe – hingeldus. Ühe hingetõmbega kopsudesse minev õhuhulk(ml) suureneb. 4.Seedeelundkonna iseärasused Suus Imiku süljes puudub põhilise ensüümi – amülaasi aktiivsus, mis lõhustaks toitaineid. Esimesed piimahambad ilmnevad 5-6 kuu vanuselt, 1-aastasel on tavaliselt suus 8 hammast, 3-aastasel on kõik 20 piimahammast juba suus. 6-7 aastaselt algab asendumine jäävhammastega ning lõpeb puberteedi alguses. Peale piimahammaste on veel 8-12 purihammast, millest 4 tarkusehambad. Maos Mao seinas: serooskest, lihaskest, limaskest. Limaskest kõige seesmine, sisaldab näärmerakke, mis produtseerivad maonõret. Vastsündinu mao maht: 30-35 ml, suureneb iga kuu 20-25 ml võrra. Imiku magu tühjeneb rinnaga toitmisel iga 2-2,5 h, kunstlikul toitmisel iga 3 h. 1-aastasel on mao maht 250 ml, 3-aastasel 600 ml, 10-12 aastasel 1,5 l, täiskasvanul 3 l.
Väheneb raseduse iseenesliku katkemise oht. Rinnad võivad muutuda tundlikumaks ning näivad pingul. Rindadest võib erituda ka vähesel määral piima. Emaka kasvamise tõttu võib tunda alakõhus ebamugavustunnet ja nõrka mööduvat valu. [2, lk 17] 13. nädal 5 Loote välimus sarnaneb inimesega, kuid pea on kehaga võrreldes suur ning jäsemed on lühikesed. Tal on olemas kõik luud ja lihased ning piimahammaste alged. Nägu sarnaneb järjest enam inimese näoga. [1, lk 33] 14. nädal Emakas on kasvanud greibisuuruseks. Lootel tekivad juuksed. Nahk on õhuke, punakas, kortsuline, kaetud karvakestega ning rasutaolise lootevõiga. Ta liigutab aktiivselt oma pead, käsi ja jalgu. [1, lk 33] 15. nädal Kui lapsel on tumedate juuste geenid, siis hakkavad need nüüd tumedat pigmenti tootma. [1, lk 33] 16. nädal Loode on 16 sentimeetri pikkune ja kaalub umbes 100-120 grammi. Tal on nii aktiivseid kui ka
eespurihambad, purihambad. Lõikehammaste ülesandeks on toidu haaramine, sellest kinnihoidmine, toidu tükeldamine. Kihvhambaid kasutab loom enesekaitseks ja ründamiseks. Asetsevad lõikehammastest tagapool. Eespurihammaste ja purihammaste ülesandeks on toidu peenestmaine Samuti eristatakse piimahambaid, mis ilmuvad vahetult enne sündi või peatselt selle järel. Nad on väiksemad ja neid on vähem. Nad on ajutised. Jäävhambad ilmuvad piimahammaste asemel 18. Hambavalem Hambavalem annab ülevaate üksiku looma hammaste liigi, asendi ja arvu kohta. Hambavalemisse kantakse tavaliselt sümmeetria tõttu üks pool hammastikust. Hammaste arv märgitakse valemis numbriga ja hambaliik ladinakeelse nimetuse algustähega: I-lõikehambad, C-kihvad, P-eespurihambad, M-purihambad. Ülemiste hammaste arv märgitakse joone peale, alumiste arv joone alla. Piimahammaste puhul lisatakse mainitud initsiaalidele täht d ehk piimahambad. 19
periood kuni sünnituseni. Kaheteistkümnes rasedusnädal Loode on ligi 8 sentimeetrit pikk ning kaalub umbes 20 grammi. Ta ujub emakas ringi ilma, et ema seda tunneks. Kopsud arenevad ning toimuvad esimesed primitiivsed hingamisliigutused nn lootehingamine. Beebil on tekkinud imemis- ja neelamisrefleks. Arenevad närvirakud, mistõttu on loode võimeline mingil määral valu tundma. Nägu on tuntavalt inimnäo moodi. Igemete sees arenevad piimahammaste alged. Kolmeteistkümnes rasedusnädal Loode näeb üha rohkem inimese moodi välja. Lootel on olemas kõik luud ja lihased. Moodustuvad häälepaelad. Maitsmismeel on täiesti välja arenenud. Silmad liiguvad üksteisele lähemale. Kehale hakkavad sel nädalal karvakesed kasvama. Soolestik on nabaväädi ümbert eemaldunud ning loote kõhtu sopistunudBeebi igemetes on välja arenenud kõik kakskümmend piimahammast. Beebi oskab naeratada. Neljateistkümnes rasedusnädal
d) kämbla ümbermõõt (kü, +/-0,5cm) e) Kämbla koormuse indeksi valem on (kehamass,kg) jagada (kämbla ümbermõõt,cm) 8) a) põlveliigesest allapoole jäävat piirkonda nimetatakse sääreks b) kannaliigesest allapoole jäävat piirkonda nimetatakse pöiaks c) kui suur märgis on laik? Läbimõõt üle 10cm d) harilik lauk mitu sõrme lai see on? 3 sõrme e) mis värvust on hobune (kattekarvad pruuni, jalgade alaosa ja jõhvkarvad mustad)? Kõrb 9) Piimahammaste vahetumine püsihammastega (II paar püsihambaid ilmub 3,5 aastaselt) 10) a) Kuidas mõõdetakse hobukase sammu pikkust? Sammu pikkust mõõdetakse ühe eesjala teineteisele järgneva kabjajälje vahekaugusega. b) Sammu / sagedus, pikkus / on tähtsam c) inglise täisverelise ratsahobuse galopisamm on 6-7m ja sagedus 130-145sammu/minutis d)kõige aeglasemat traavi nim sörkimiseks e) põllumajandushobuse parim liikumisviis on / galopp, traav /
tugevnenud ning ajuosa, mis kannab vastutust helisignaalide eest, töötab. Tasapisi muutub tundlikuks ka silma võrkkest. Jätkub peaaju kasv. Ebaproportsionaalselt suur pea on märk sellest tähtsast osast, mida etendab peaaju lapse arengus. Neuronid, närvirakud, mis realiseerivad sideme aju ja lihaste vahel, on juba neile ettenähtud kohal. Loote peas tekivad ning seavad sisse sidemeid miljonid neuronid. Pea küljes on juba tillukesed kõrvad. Piimahammaste algete alla on ilmunud jäävhammaste alged. Jäsemete mõõtmed on juba proportsionaalsed. Kuigi lapse pöid on vaid 2,5 cm pikk, on selle proportsioon sääre ja reie suhtes püsiv. Viienda kuu lõpuks on pikkus pealaest ristluudeni -- 14-16 cm. Kaal umbes 260 g. Sellel nädalal pakseneb lapse nahk -- muutub neljakihiliseks. Samal ajal hakkavad rasvanäärmed välja töötama vahataolist sekreeti, mis hakkab kaitsma loote õrna nahka, mida pidevalt uhub lootevesi -- amniootiline vedelik
Hobusekasvatus H. Peterson 01.02.07 Hobuste põlvnemine Zoolooglise klassifikatsiooni järgi kuuluvad hobused imetajate klassi, pärisimetajate alamklassi, kabiloomade ülemseltsi, kabjaliste seltsi, hobuslaste sugukonda ja hobuste perekonda. Hobused Pärishobused- Equus 1. koduhobune E. caballus 2. Przewalski hobune Equus przewalskii. 124-145cm kõrge. Laia ja sügava kerega ja püstise lakaga. Paks kael. Pikad kattekarvad. 1901 toodi halle loomaaeda. Metsikult oli veel 1950-del. Stepihobuse tõud pärinevad temast. 3. tarpan E. caballus gmelini primitiivne koduhobune. Kuni 135 cm. Trulljas kere, ümarad vormid. Hiirjas vööt seljal. Tagajalgadel naastud puuduvad. Veel 1870-l oli teda veel looduslikult. Tuntumaid pidajaid oli Krahv Samolski loomaaed. Eeslid E.asinus (raamatus ole...
email. Hamba kaela ja juure piirkonnas katab dentiini tsement. Hammas kinnitub hambasompu e. alveooli. Hambajuurest väljapoole jääb periodont s.o. sidekoeline hambaümbris, milles paikneb rohkelt veresooni, närve ja on valutundlik. Periodondi ülesandeks on ühendada hambajuurt alveooli seinaga. Piimahambad on jäävhammastest ~2 korda väiksemad. Juured on krooniga võrreldes nõrgemini arenenud. Värvuselt piimjad või sinakas-valged (jäävhambad on kollaka varjundiga), arvult 20. Piimahammaste lõikumine algab u. 6 kuuselt ja peab 24 elukuuks olema lõppenud. Vahetumine jäävhammaste vastu algab 6 aastaselt ja u. 14-16 aastaks on kõik hambad vahetunud.( Piimahammaste valem 2102, jäävhammastel 2123.) http://www.healthofchildren.com/images/gech_0001_0002_0_img0091.jpg KEEL lingua (glossus) Tartu Tervishoiu Kõrgkool 5 Koostanud M. Kolga ja A. Vahtramäe 2007 sügis
Igemetel ja mujal suulimaskestal on valulikud villid, mida kerge kulu korral leidub üksikuid, raskematel juhtudel aga katavad villid kogu suuõõne ja ulatuvad neelu. Raske infektsiooniga haige vajab haiglaravi. Immuunsus tekib väga harva, haigestutakse korduvalt. Viirus jääb inimese organismi püsima närviganglionisse( närvisõlme) ja aktiveerub immuunsuse langedes - nt stressi ja külmetuse korral. Lööve, mida tuntakse ohatise nime all, paikneb enamasti huulte ümbruses. 9. Piimahammaste periood. e. ajutise hammaskonna periood. Kestab 6. -8. elukuust kuni 2,3- 3 aastani. Esimestena lõikuvad alumised lõikehambad, edasi ülemised ees e. lõikehambad esimesed purihambad e. molaarid tulevad 12-16. elukuul silmahambad e. kaniinid lõikuvad 16- 18. elukuul teised piimapurihambad 20.- 30. elukuul Sel ajal on laps rahutu, topib käsi suhu, nutab näilise põhjuseta, suureneb süljeeritus, vahel esineb palavik ja kõhulahtisus. 10
ning taimtoidulistel on neid 12. Purihambad e. molaarid (dentes molari) on hammastest kõige tagumised. 27. Hambavalem Üksiku looma hammaste liiki, arvu ja asendit märgitakse ülevaatlikult hambavalemi abil. Tavaliselt kantakse valemisse sümmeetria tõttiu üks pool hammastikust. Hammaste arv märgitakse valemis numbriga ja hambaliik ladinakeelse nimetuse algustähega (canini, incisivi, premolares, molares). Ülemiste hammaste arv märgitakse joone peale, alumiste hammaste arv jone alla. Piimahammaste puhul lisatakse väike ’d’. Veise hambavalem: 1) jäävhammastik 2(I 0/4, P 3/3, M 3/3) = 32 2) piimahammastik 2(Id 0/4, Pd 3/3) = 20 Üksiku hamba nimetus tuletatakse ladinakeelse nimetuse esitähest ja järjekorranumbrist. 28. Neel. Söögitoru. Ühekambriline magu. Neel on limaskestaga kaetud silindrikujuline lihaseline organ, mis kuulub üheaegselt nii hingamis-, kui seedeorganite koosseisu. Hingamisteena on neel alati avatud, välja arvatud neelamise ajal
Tervislik toitumine http://toitumine.ee/ Tervislik toitumine tähendab lihtsustatult, et sa ei söö rohkem ega vähem, kui su organism vajab ning sa sööd tasakaalustatult – organism saab toidust vajalikud valgud, süsivesikud, rasvad, kiudained, vitamiinid, fütotoitained jne. Ükski toit ei ole tervislik või ebatervislik, kasulik või kahjulik, vaid kõik sõltub söödavatest kogustest ja söömise sagedusest. Soovitused Ole aktiivne – liigu rohkem, istu vähem Eelista lihale kala Päeva alusta hommikusöögiga Ära liialda alkoholiga Söö regulaarselt Väärtusta toitu Viljad Üks portsjon on umbes peotäis ehk 100 g värskeid või kuumtöödeldud puu- ja köögivilju ning marju. Sellise koguse erinevate viljade söömisel on tõenäoline, et organism saab kätte vajaliku koguse paljudest vitamiinidest ja mineraalainetest, samuti vajalikke fütotoitaineid, vett ja kiudaineid. Mida erinevamad ja värvilisemad on puu- ja köögiviljad, seda parem. Vesi Enamik meie rakkud...
orienteerumine ultrahelikajaloodi abil - ultraheli tekib kõris, saadetakse välja suu või nina kaudu.Nii saavad loomad teavet takistuse suuruse, kauguse ja struktuuri kohta. Levinud liigid Eestis - põhja-nahkhiir, pargi- nahkhiir, suurkõrv, veelendlane. Toituvad öise aktiivsusega putukatest ja ämblikest. Seedimine on kiire, sooltoru on lühike, pimesool on väike või puudub. Sigimine toimub peamiselt kevadel - sünnib keskm. üks poeg. Vastsündinu on suur ja kinnitub piimahammaste haagikeste abil nisa otsa. Nii saab emasloom ka pojaga lennata. Pojad eralduvad emast 3-7 päevaselt. Päeval on iseloomulik nahkhiirtele hüpotermia (kehatemp. langeb 15-29 kraadini), öösel 35-40 kraadi. Iseloomulik on ka talveuni. LENDORAV (Pteromys volans) - nahakurd esi- ja tagajäsemete vahel moodustab lennuse, mis võimaldab veidi liuelda, sooritada 30-40m hüppeid. Enamasti öise eluviisiga, suured tumedad silmad, karv on talvel
o Valge kõik karvad ja jõhid on valged Märgised Pea märgised võivad olla: kübe(läbimõõt ...0,5 cm), täpp(0.5...4 cm), täht(4...10 cm), laik(10... cm), kriips(...2 sõrme), lauk(2...sõrme), päits. Jalgade märgised märgitakse nende ulatuse järgi (näit sõrgatsiliigeseni valge). Märgisteks ei peeta rakmetest hõõrutud kohtadel kasvavaid valgeid karvu. Vanuse määramine 5) Piimahammaste tulek 2 nädalat kuni 6...9 kuud 6) Piimahammaste kulumine 10...12 kuud kuni 2 aastat 7) Piimahammaste vahetumine 2,5 a...4,5 aastat 8) Lohu kulumine püsihammastele 6...11 aastat 9) Kulumispinna kuju muutus 12...20 aastat 6. Allüürid ja allüüride korrapärasus Allüür hobuse liikumisviis Allüürid jaotatakse kaheks : loomulik allüür ja kunstlik allüür
TERVE NAINE KONSPEKT ÕE- JA FÜSIOTERAAPIA ERIALA I KURSUSE TUDENGITELE KOOSTAJA: DR. PILLE VAAS TARTU TERVISHOIU KÕRGKOOL TARTU 2006 1 Sisukord: 1. Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus 2. Naise reproduktiivanatoomia ja -füsioloogia 3. Seksuaalfüsioloogia 4. Seksuaalne ja reproduktiivne tervis. Pereplaneerimine ja kontratseptsioon 5. Raseduse füsioloogia 6. Raseduse diagnoosimine 7. Raseduse kulu jälgimine 8. Normaalne sünnitus 9. Vastsündinu 10.Sünnitusjärgne periood 2 I Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus. Naise eluperioodid jagunevad järgmiselt: 1. Lapseiga: sünnist kuni suguküpsusperioodi saabumiseni 2. Sugulise küpsemise periood: 10.-16.eluaasta, saabub esimene menstruatsioon 3. Suguküpsusperiood: fertiilne- e. reprodu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
