Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"pinnasel" - 373 õppematerjali

pinnasel on korrosioon kõige suurem maapinna läheduses.
thumbnail
10
rtf

Rakendusbioloogia

4. Miks peab toorpiima kuumutama, kuid ei tohi keeta, enne jogurti valmistamist? Kuna see peab olema pastöriseeritud ja pastöriseerimine toimub temperatuuril kuni 75 kraadi ja kõrgpastöriseerimine on kuni 85 kraadi. 5. Keda nimetatakse hallikuteks ja milline on nende ehitus, liigitamine? Hallikuteks nimetatakse hallitusseeni. Liigitamine: nutthallitus(laialt levinud niisketel söötadel, juurviljal, sõnnikul, leival, niisketel esemetel ja pindadel), pintselhallitus(eriti levinud pinnasel ja koresöötadel. Võib leida ka piimasaadustes, köögi- ja puuviljadel, niisketel esemetel), kolbhallitus(sageli esineb heintel), valgehallitus(esineb piimal) ja must hallitus(eelistab kõrge tselluloosi- ning madala lämmastikusisaldusega materjale. 6. Miks moos võib minna käärima ja hallitama? Moos võib minna käärima ja hallitama, kui õhk ligi pääseb. 7. Kes on saiapärm, veinipärm? Lihtsaim vastus siinkohal oleks see, et saiapärmi seened ei ole kohastunud...

Rakendus bioloogia
1 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Rohtlad

Puid ei kasva seal sademete vähesuse tõttu. Euraasias on rohtlad levinud pideva vööndina Ukrainast üle Venemaa lõunaosa ning Kasahstani põhjaosa kuni Mongoolia ja Hiinani ning laiguti Ungaris. P-Ameerikas katavad rohtlad USA keskosa ja Kanada lõunaosa, L-Ameerikas on neid Argentiinas, Brasiilia lõunaosas, Uruguays ja Paraguays. Aafrikas esineb neid ainult LAV-I keskosas. Rohtlavööndis sajab aastas 200-400 mm, jaanuari keskmine temp. on ­5 kuni +5ºC, juulis aga +15 kuni +25ºC. Aastaaegu on 4. Kuiva aja elavad paljud taimed üle säilitades veevaru oma maaalustes osades ­ paksudes juurtes, mugulates või sibulates. Rohtlaid ohustavad kuivuse tõttu tulekahjud. Kuigi taimede maapealsed osad võivad hävida, säilivad maaalused osad ja tuhk on heaks väetiseks. Tolmutormide ja uhtorgude tekkimise takistamiseks istutatakse metsaribad. Loomadest e...

Geograafia
153 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Seljahaigused

Võimlemisprogrammi saab väljaõppinud füsioterapeudilt, sest omast tarkusest "vehkimine" toob kasu asemel kahju. Kui harjutusi ei tee, muutub selg kangeks ja lihased lähevad jäigaks. Ja kui siis äkilise liigutuse teed, tõmbad selja paigast ära, nagu rahvasuus öeldakse. Kindlasti ei sobi treeninguks hüpped ja kõik muu, mis selga põrutab. Joosta võib, kuid pehmel pinnasel . Võimelda soovitatakse kaks-kolm korda nädalas. Piisab, kui käia aeg-ajalt füsioterapeudi juures, et vanu ravivõtteid üle vaadata ja uusi juurde saada. Ka kodus peab venitus- ja lõõgastusharjutusi pidevalt tegema ­ eriti füüsilise töö tegijad ja sundasendis töötajad. Mõni ütleb: "Ma teen ju kogu aeg füüsilist tööd, ma liigun niigi!" Aga et lõõgastada ja venitada neid lihasgruppe, mis on pingesse läinud, on kindlasti vaja teha ravivõimlemist. Kui...

Kehaline kasvatus
112 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Veenuse uurimine

"Venera 10", "Venera 14", "Vega 1" ja "Vega 2" maandusid tasandikule. Nende mõõtmised näitasid, et pinnas on vulkaanilise koostisega. "Vega 1" ja "Vega 2" maandusid Aphrodite maa põhjaosas, Russalka tasandikul. Gamma- spektromeetriga tehti kindlaks kaaliumi, uraani ja tooriumi kontsentratsioon, mis vastas basaldile. Automaatjaamade "Venera 9" ja "Venera 10" pildid näitasid jämedateralisel pinnasel lebavaid lamedaid kive ja vulkaanilise päritoluga pinnast, mis on erineval määral erosioonist rikutud. "Venera 13", mille kaamera lahutusvõime oli 4-5 mm, pildistas lapikute, kuni viiesentimeetriste kividega kaetud kaljust tasandikku. Kivide vahelt paistis tumedate tolmuse aine laikudena planeedi pinnas. "Venera 14" nägi tasaseid kihte paksusega 1 kuni 10 cm ja horisondini ulatuvaid murtuid kiviplaate. Tolmu polnud näha. Kihiline pinnas meenutab settekivimeid. Veenusel toimub...

Füüsika
27 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Hoonete konstruktsioonid exami abimees 3

vormistatakse? Ehitusgeoloogiliste tööde käigus määratakse kindlaks aluse mehaanilised omadused, pinnasevee tase ja kihtide asetus ning paksus.(tulemuse vormistamise joonis georgi konspekt 4.loeng lk63,64) 46. Milline on ilma keldrita hoone vundamendi ehitus?(joonis) 47. Milline on keldriga hoone vundamendi ehitus(joonis) 48. Milline on vaivundamendi ehitus?(joonis) 55.Kuidas ehitatakse puit- ja puitplaatkattega põrandad pinnasel ? Laudpõrandad ehitatakse 29-37 [mm] paksustest ja 94-144[mm] laiustest punnitud põrandalaudadest, kas vahetult puittaladele või 4-7[mm] pakustele laagidele. Pinnasele ehitatud põrandate alla tuleb ette näha tuulutusavad. Pinnasele ehitatud puitplaatkattega põrandaid ehitatakse samamoodi nagu puitpõrandaid. Põrandalauad asetatakse laagidele, mis omakorda toetuvad betoonplaadile, vahele pannakse...

Hoonete konstruktsioonid
366 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Lõpueksami sooritajale - kokkuvõtted

Muldade erosiooni põhjustab suureneva toiduvajaduse tõttu teostatav metsaraie. Umbes pooled kogu maailma troopilistest vihmametsadest on praeguseks hävitatud. Ülekarjatamine kuivadel karjamaadel rikub niigi õrna pinnast ja põhjustab kõrbealade laienemist. Igal aastal laieneb Sahara kõrb kilomeetri võrra lõuna poole. Rohtlate ülesharimisel tekivad kaitsmata pinnasel tolmutormid ning järskudele mäenõlvadele rajatud põldudelt kannab vooluvesi mulla lihtsalt minema. Kuna aurumine on niisutatavatel aladel suurem kui sademete hulk, siis mullad soolduvad, muutes põllumaa kasutuskõlbmatuks. Intensiivne maakasutus, igal aastal samade kultuuride viljelemine ja saagikamad sordid nõuavad rohkem väetisi ning tõhusat taimekaitset. Seetõttu kasutatakse palju kemikaale. Liigne väetamine võib hävitada mullaelustiku ning reostada veekogusid...

Geograafia
186 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Hülged, eksamimahuline uurimustöö

Päevane toidunorm (ja toiduks on kala) on keskeltläbi 4-5% kehakaalust, kasvavatel loomadel pisut suurem. Mitte mingil juhul ei tohi hüljeste basseini veepind ehk peegel kattuda ühtlaselt jääga: hüljes satuks paanikasse kui ei näeks läheduses lahtist vett. See on ka täiesti arusaadav -- päris- ehk kõrvutud hülglased (hallhüljes, viiger jt.), kellel puuduvad nähtavad väliskõrvalestad, toetuvad pinnasel kõhule. Neil on lühikesed esiloivad, tagaloivad aga ei paindu üldse kõhu alla (suur erinevus kõrvukhülglastest, kelle esindajad merilõvid, kotikud jt., kes toetuvad neljale loivale ja võivad vabalt trepist ülesse või alla minna). Seega on hallhüljes kõval pinnasel üsnagi kohmakas ja suhteliselt abitu, kuid vees suudab ta palju enamat kui merilõvi, seda vähemasti kiir- ja kaugujumise osas....

Bioloogia
65 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Tervist tagavad spordialad

2. Kuidas kasutada keppe · Spetsiaalsed käimiskepid on suusakeppidest paarikümne sentimeetri võrra lühemad. Sobiva pikkusega kepp ulatub küünarnukkidest täisnurkselt kõverdatud käest otse maha. 10 · Kepirõngas on suusakepiga võrreldes pisem ning näiteks kõval pinnasel (asfalt jms) käimiseks pannakse kepi otsa kummist konts. · Reguleeritav randmerihm hoiab käimiskeppi mugavalt käe küljes, ilma, et seejuures kogu aeg kepist kinni hoidma peaks. · Lühikest käimiskeppi ei panda kõndides kunagi kehast ettepoole nagu suusatades. Nii vabanetakse ohust saada kepikõnnist valutavaid õlasooni. · Käimiskepid liiguvad külje juurest tahapoole, kusjuures kepiots pannakse maha kohakuti vastasjalaga...

Kehaline kasvatus
85 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Litosfäär. Riigieksamiks ettevalmistumise konspekt + ülesanded.

Aeglased nõlvaprotsessid on pinnase voolamine ja nihkumine. Voolamine leiab aset kõige sagedamini just niiskusega küllastunud pinnases. Voolamine on väga levinud igikeltsa piirkonnas, kus sulaperioodil niiskusega küllastunud maapinna ülemine sulanud osa hakkab kergesti voolama veel külmunud pinnasel . Voolamise tagajärjel muutuvad nõlvad astmeliseks. Nihkumine on nõlvaprotsessidest kõige aeglasem ja toimib nii, et otseselt gravitatsioonijõu mõjul aineosakesed liikuma ei hakka. Selleks on vaja kõrvalisi jõude, milleks võib olla näiteks pinnase korduv külmumine ja sulamine, mis lõhub osakestevahelisi seoseid ja soodustab seega gravitatsiooni mõjulepääsu. Seda protsessi silmaga jälgida ei saa vaid me näeme selle tagajärgi...

Geograafia
233 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Riis

Suuri mad riisitootjad on Hiina, India, Pakistan, Tai ja USA. Riisi kasvatatakse troopilistel ja subtroopilistel aladel. Riis on üheaastane taim, mis kasvab kerge mini troopilises klii mas. Riisitai m v õib olla 0,61,8 m kõrge, sel on harulised varred, mis lõppevad 2030 c m pikkuste p ööristega. Iga pööris koosneb 50300 õiest, millest m o odustuvad terad. Algselt kasvas riis kuival pinnasel , aga mutatsioonide k äigus muutus se e pooleldi vees kasvavaks taimeks. Enamik riisisorte kasvab üleujutatud põldudel, kus ve etase on 1015 c m. Hooli mata sellest kasvab riis väga erinevates keskkondades, aga kiire mini ja jõulise malt soojas ja niiskes kohas. S õltuvalt klii mast annab riis ühe või mitu saaki aastas. Tuhandeaastase ajalooga riisikasvatus on endiselt väga töö mahukas, vaja on mitmeid erinevaid töövõtteid. Idamaades tuleb tihti töötada rasketes tingi mustes...

Kokandus
47 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Saksamaa

Põhja-Saksamaa ranniku liivased alad olid algselt valdavalt kaetud tammikute ja kaasikutega. Need puhastati ja asendati kanarbikuga lammaste karjamaadeks koos pinnase erosiooniga. 19. sajandil kasutati seal kunstliku väetist, et arendada seda maad põllunduseks. Kesk-Saksamaa kõrgendikud on traditsionaalse pöögi valdused. Ehkki pöök suudab elutseda hästi toitainevaesel pinnasel kattes pae- ja liivakivisid, on paljud asendunud männiga madalmaadel ja kuusega kõrgendikel. Saksa metsad on tugevalt saanud kannatada happevihmade käes, milles on suuremas osas süüdi emissioonid (või väävel dioksiidid ja lämmastikoksiidid) elektrijaamadest, tööstushoonestustest ja mootorsõidukitest. Kahju on ka märgatav Kagu- Saksamaal Ore mäestiku lähistes, mis piirneb Tsehhiga ja selle pruunsüsi-põletavate tööstustega....

Geograafia
92 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Kergejõustik

1 Kergejõustiklase riietus ja jalatsid Kergejõustiklase riietus peab olema sellisest materjalist, et see pärast märjaks saamist läbi ei paistaks. Spordijalatsites (naelikud) ei tohi olla rohkem kui 11 naela. Kui võistlus toimub sünteetilisel pinnasel , siis päka või kanna kohalt välja ulatuv nael ei tohi olla pikem kui 9 mm, välja arvatud kõrgushüppes ja odaviskes, kus piiriks on 12 mm. Mittesünteetilisel pinnasel ei tohi naelte pikkus ületada 25 mm. Jooksud Jooksudes toimub ametlik aja võtmine nii käsiajavõtt kui ka elektriline ajavõtt. Elektriline ajavõtt käivitub automaatselt starteri püstolist või muust stardiseadmest. Finisisse...

Kehaline kasvatus
78 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Veenus

See näitas, et pinnas on normaalse aluselisusega ning on elementide sisalduse poolest sarnane maisele, magmast tekkinud umbes ühe protsendi vett sisaldavale pinnasele . Tekkis lootus vee olemasolule Veenuse tuumas. Palju oli proovis ka väävlit ning ilmselt on selles süüdi atmosfäär. Automaatjaamade "Venera 9" ja "Venera 10" pildid näitasid jämedateralisel pinnasel lebavaid lamedaid kive ja vulkaanilise päritoluga pinnast, mis on erineval määral erosioonist rikutud. Kuna kivid on teravate nurkadega, on nad kas hiljuti murdunud või on erosioon pinnal aeglane. Radioaktiivsuse mõõtmine andis pinnase koostiseks ühel juhul graniidi, teisel juhul basaldi. "Venera 13", mille kaamera lahutusvõime oli 4-5 mm, pildistas lapikute, kuni viiesentimeetriste kividega kaetud kaljust tasandikku. Kivide vahelt paistis tumedate tolmuse aine laikudena planeedi pinnas...

Füüsika
74 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Litosfäär

Kiired nõlvaprotsessid ­ varisemine ja maanihked, esinevad sagedasti mäestikupiirkondades ja seismiliselt aktiivsetes piirkondades. Aeglased nõlvaprotsessid on pinnase voolamine ja nihkumine. Voolamine leiab aset kõige sagedamini just niiskusega küllastunud pinnases. Voolamine on väga levinud igikeltsa piirkonnas, kus sulaperioodil niiskusega küllastunud maapinna ülemine sulanud osa hakkab kergesti voolama veel külmunud pinnasel . Voolamise tagajärjel muutuvad nõlvad astmeliseks. Nihkumine on nõlvaprotsessidest kõige aeglasem ja toimib nii, et otseselt gravitatsioonijõu mõjul aineosakesed liikuma ei hakka. Selleks on vaja kõrvalisi jõude, milleks võib olla näiteks pinnase korduv külmumine ja sulamine, mis lõhub osakestevahelisi seoseid ja soodustab seega gravitatsiooni mõjulepääsu. Seda protsessi silmaga jälgida ei saa vaid me näeme selle tagajärgi...

Geograafia
299 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Kergejõustiku võistlusmäärused

Jalatsite ülesandeks on kaitsta ja toetada jalalaba ning tagada kindel kokkupuude maaga. Võistlusjalatsid ei tohi anda sportlasele mingeid lisaeeliseid. Sel põhjusel ei tohi jalatsites olla vedrusid või teisi mehhaanilisi abivahendeid. Lubatud on kasutada üle jalalaba käivat rihma. Naelikutes ei tohi olla üle 11 naela. Kui võistlus toimub sünteetilisel pinnasel , siis päka või kanna kohalt välja ulatuv nael ei tohi olla pikem kui 9 mm, välja arvatud kõrgushüppes ja odaviskes, kus piiriks on 12 mm. Mittesünteetilisel pinnasel ei tohi naelte pikkus ületada 25 mm. Igal võistlejal peab olema kaks rinnanumbrit, mida tuleb kanda kõigile nähtavalt võistlusriietuse rinnal ja seljal. Erandiks on kõrgus- ja teivashüpe, kus võistleja tohib kanda vaid üht numbrit, enda valikul, kas rinnal või seljal. Võistleja rinnanumbrid peavad vastama...

Kehaline kasvatus
96 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Veenus - referaat

"Venera 10", "Venera 14", "Vega 1" ja "Vega 2" maandusid tasandikule. Nende mõõtmised näitasid, et pinnas on vulkaanilise koostisega. "Vega 1" ja "Vega 2" maandusid Aphrodite maa põhjaosas, Russalka tasandikul. Gamma- spektromeetriga tehti kindlaks kaaliumi, uraani ja tooriumi kontsentratsioon, mis vastas basaldile. Automaatjaamade "Venera 9" ja "Venera 10" pildid näitasid jämedateralisel pinnasel lebavaid lamedaid kive ja vulkaanilise päritoluga pinnast, mis on erineval määral erosioonist rikutud. "Venera 13", mille kaamera lahutusvõime oli 4-5 mm, pildistas lapikute, kuni viiesentimeetriste kividega kaetud kaljust tasandikku. Kivide vahelt paistis tumedate tolmuse aine laikudena planeedi pinnas. "Venera 14" nägi tasaseid kihte paksusega 1 kuni 10 cm ja horisondini ulatuvaid murtuid kiviplaate. Tolmu polnud näha. Kihiline pinnas meenutab settekivimeid. Veenusel toimub...

Füüsika
104 allalaadimist
thumbnail
30
doc

Keskkonnakaitse

5 Vesi maismaal pärineb sademetest. Sademete ebaühtlane jaotus maakeral on üks tähtsamaid taimegeograafilisi tegureid, mis määrab taime kasvuvõimalused. Taim kasutab vett: · fotosünteesiks · transpiratsiooniks, s.o.vee reguleeritud auramine taime kaudu · toitainete omastamiseks pinnasest · seemnete levitamiseks Lumi ei lase pinnasel liig sügavalt külmuda. Kevadised lumesulamisveed loovad aga taimedele kasvuks vajaliku niiskusvaru mullas. Kõrbetaimed: kohastunud eluks ka sademeteta aladel, kus kasutavadkastet(Atacama kõrb) - lehepind vähenenud, ei takista aurumist · vahakattega või paksenenud pinnakiht · karvkate lehtedel, vartel · võime vett varuda-sukulendid(kaktused) Rõhk · Maismaaorganid Linnud-9500m üle Himaalaja(madala õhurõhu kõrval piirajaks hapnikuvaegus) · Veeelustik...

Keskkonnakaitse ja säästev...
668 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Radioaktiivse kiirguse seire ja vajadus Eestis

Mõõtetulemuste aritmeetiliseks keskmiseks saadi 102Bq/m3. 65% majadest oli radoonitase alla 100Bq/m3, 3% üle 800Bq/m3. Saadi teada, et ühepere-elamutes on radoonisisaldus kõrgem kui kortermajades. Samuti selgitati välja eriti radooniohtlik elamutüüp, mis tänu ventilatsioonirestidele I-korruse põrandas loob eriti soodsad tingimused pinnasest radooni sattumisele elamusse. Sellist tüüpi maja radoonirikkal pinnasel tähendab, et seal on ülikõrge radoonitase ­ selline maja oli Kundas, kus saadi mõõtmistulemuseks 12000Bq/m3. [] Aastatel 1998-2001 läbi viidud pea kogu Eestit haaranud uuringute tulemusena saadi üldistatud anded elamute radoonitaseme kohta. Siseõhu kõrgem keskmine tase oli ühepereelamutes 103Bq/m3, väikelinnad ja maapiirkondade mitmekordsete elamute esimese korruse korterite keskmiseks oli 78Bq/m3. Selle uuringu käigus leiti, et Eestis on umbes 2000...

Keskkond
47 allalaadimist
thumbnail
18
rtf

Kama

http://et.wikipedia.org/wiki/Kama Eesti köök Eesti köök on eesti toiduvalmistamise traditsioon. Eesti köök kitsamas mõttes on eesti rahvustoidud, nende valmistamine ja tarvitamine. Selle all peetakse tavaliselt silmas umbes 19. sajandi keskpaigast tuntud Eesti maarahva argi- ja peoroogasid. Eesti köögi varasem kihistus on üsna sarnane teiste Põhja-Euroopa maadega. Selle määrasid ära kohalik kliima, maaharimistehnoloogia ning ühiskondlikud suhted. Alates põlluharimise levikust olid tähtsaimaks toiduseks kujunenud mitmesugused teraviljatoidud ­ puder, rokk, kört, leem jt. Tähtsaimaks kujunes aga hapendatud taignast tume rukkileib. Leib muutus kogu toidu ja elatise omamoodi sümboliks, muudel toitudel oli vaid leivakõrvase staatus. Musta leiba hinnatakse Eestis tänini. Lisaks leivale küpsetati hapendama...

Bioloogia
32 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Litosfäär

Aeglased nõlvaprotsessid on pinnase voolamine ja nihkumine. Voolamine leiab aset kõige sagedamini just niiskusega küllastunud pinnases. Voolamine on väga levinud igikeltsa piirkonnas, kus sulaperioodil niiskusega küllastunud maapinna ülemine sulanud osa hakkab kergesti voolama veel külmunud pinnasel . Voolamise tagajärjel muutuvad nõlvad astmeliseks. Nihkumine on nõlvaprotsessidest kõige aeglasem ja toimib nii, et otseselt gravitatsioonijõu mõjul aineosakesed liikuma ei hakka. Selleks on vaja kõrvalisi jõude, milleks võib olla näiteks pinnase korduv külmumine ja sulamine, mis lõhub osakestevahelisi seoseid ja soodustab seega gravitatsiooni mõjulepääsu. Seda protsessi silmaga jälgida ei saa vaid me näeme selle tagajärgi...

Geograafia
102 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun