juhtida loomade kasvu ja arenemist, mõjustada nende toodangut ja suunavalt kujundada ning arendada loomades häid jõudlusomadusi. Kui söötmisõpetust (söötmist) on õigesti rakendatud, siis selle tulemusena on loomad terved, sigivad normaalselt, kasvavad ja arenevad kiiresti ning annavad ökonoomse söödakuluga maksimaalsel hulgal väärtuslikku ja omahinnast odavat toodangut. Söötmise õige korraldamine on ökonoomse piimatootmise eeldus. Kogu loomakasvatussaaduste tootmine on otseselt seotud söötmisega.
suurenenud. Selline pakkumise tõus viib koheselt hindade alanemisele, sest teistel turgudel automaatselt nõudlus ei kasva. Olukorra parandamiseks ja tootjate kasumite tõstmiseks otsitakse aktiivselt uusi turge (et suurendada nõudlust). 5. Missugused mõtted see artikkel Teis tekitas. Kommenteerige. Teema huvitab meid kõike, sest tegu on esmatarbe kaubaga, mida me igapäevaselt kasutame. Kasutades artiklis toodud infot piimatootmise turu kohtas saame hinnata turu olukorda ning eeldada koduturu hindade langust. Täspelt ei sa küll hinnata, kuidas on mõju majandusele, kuid artiklis toodu põhjal saame järeldada, et majandus suudam muutustega hakkama saada.
.......................... 24 LISAD................................................................................................................ 25 Lisa A. Veisefarmi plaan................................................................................ 26 Lisa B. Veisefarmi asendiplaan......................................................................26 Lisa C. Veisefarmi ristlõige............................................................................ 27 Lisa D. Piimatootmise tehnoloogiaskeem......................................................28 SISSEJUHATUS....................................................................................................................4 1. KARJA STRUKTUUR, LOOMAKOHTADE ARV..........................................................5 3 2. PIDAMISVIIS KÕIGIL LOOMARÜHMADEL...............................................................6 2.1
kasvatatavad kultuurid. Piimatööstuse arengut mõjub oluliselt nõudluse ja pakkumise suurenemine. Vastavalt erinevatele uuringutele prognoositakse lähiaastateks piimatoodete tarbimisele kasvu. Arengumaades kasvab kõigi piimatoodete tarbimine 2021. aastaks ligi 30%. Suurenenud tarbimise taga on suurenev rahvastik, ning kasvavad sissetulekud. Arengumaade piimatoodete tootmine kasvab pidevalt ja seda peamiselt Hiina ja India toodangu kasvu arvelt. Aastaks 2021 peaks olema arengumaade piimatootmise osakaal 10 koguni 70% maailma piimatoodangust. Maailma piimatoodangu kasvuks aastaks 2021 prognoositakse 2%. (TNS Emor 2014) 6. Esitage arengualternatiivi valik (koos põhjendusega) ja prognoosige ettevõtte (majandusharu) edasist arengut. Kuna Eestis toodetakse piima rohkem kui me ise tarbida suudame, siis ligikaudu 40% piimatoodetest eksporditakse. Seetõttu on Eesti piimatööstuse areng tihedalt seotud EL ja kogu maailmaturul toimuvaga
Veisefarmi ristlõige Joonis A.1. Veisefarmi ristlõige 22 Lisa B. Veisefarmi asendiplaan Joonis B.1. Veisefarmi asendiplaan: I laut; II lüpsiplokk; III sõnnikuhoidla; IV allapanuhoidla; V juurviljahoidla; VI kütusehoidla 23 Lisa C. Piimatootmise tehnoloogiaskeem Piima toomine Jootmine Söötmine Lüps Sõnnikueemal Allapanulaotus -dus Pumpamine Aparaadi Asemelt Hoidlas Hoidlas ettevalmistus eemaldamine laadimine laadimine
teada, et talvekuudel poeginud lehmade produktiivsus on sama söötmistaseme korral kõrgem kui suvekuudel poeginud lehmadel. Produktiivsust mõjutab õigeaegne seemendamine ja lehmade kinnijätmine. 2)piimatootmise tagapõhja näitajad - hindepunkt, toodangu müük 1 ha kohta. 3)tootmismahtu iseloomustavad näitajad- aasta keskmine lehmade arv. 4)spetsialiseerumise taset iseloomustavad näitajad - piimatootmise osakaal loomakasvatuse toodangust. Arvandmete kasutamisel tuleb silmas pidada seda, et enamik statistikaameti poolt kogutud näitajad on oma olemuselt tootmismahu näitajad, olenemata sellest mis on vastava näitaja nimeks. 21. Rahvastiku statistika. Rahva arvu ja rahvastiku taastootmist iseloomustavate näitajate dünaamika. Rahvastiku statistika ülesandeks on määrata kindlaks rahvaarv soo ja vanuserühmade lõikes,
Kõige olulisem elatusala oli põlluharimine, tegemist oli juba põlispõllundusega. Odra ja nisu osatähtsus hakkab vähenema, suureneb rukise tähtsus ja kaheväljasüsteemi (1:0) asemel tuleb kolmeväljasüsteem (1:1:0). Lisandusid ka kaunviljad (läätsed, herned, jne). Põlluharimise kõrval oli tähtis ka karjakasvatus, kuid meeles tuleks pidada, et varasemad kariloomad olid umbes poole väiksemad kui praegused. Neid kasvatati arvatatavasti liha ja sõnniku pärast. Piimatootmise eesmärgil kasvatamine on kaheldav, sest tolleaegsed lehmad ei andnud eriti hästi piima. Karjakasvatus oli vabapidamisel põhinev loomad pidid suurema osa aastast ise toitu hankima. Küttimine ja kalapüük on vähemtähtsad, seetõttu polnud eestlased ka väga osavad vibukasutajad. Irduma hakkasid ka teatud käsitööalad: sepatöö (levinud eelkõige Virumaal ja Põhja-Saaremaal), ehtemeistrid (pronksist ja hõbedast, levinud
piimanäärmete sekreet või eritis või toode järglaste toitmiseks Poegimine poegimisvahemik 12 kuud 1 2 4 5 6 7 8 9 10 11 12 uuslüps - tiinestumine kinni - - - - Tiineltlüps - - - - - jätmine - - 9 kuud lüpsiperiood ehk laktatsioon 10 kuud - - - - kinni - - lehm tiinestub kõige paremini 40-60 päeva jooksul Piimatootmise hügieen -pima tootmine on toidu tootmine - kvaliteetset, inimeste tervisele ohutult piima saab toota vaid hoolikalt hügieenireegleid järgides - toorpiima(farmis toodetud piima, mida pole kuum töödeldud), kvaliteedist oleneb ka piimatoodete kvaliteet - Lähtuvalt EL direktiividest jõustus Eestis 01.01.2002 PRIA: (Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Asutus) Veterinaar- ja toiduamet(VTA) Lüpsisüsteemi töökorrasolek ja hügieenilisuse kontroll
Kannulüpsi masinal ühendab vaakumtorustikku ja lüpsmasinat vaakumvoolik. Vaakumvooliku ühendamiseks on vaakumtorustiku küljes vaakumkraanid. Torusselüpsiseadmel ei kogune piim lüpsiämbrisse, vaid klaasist või metallist piimatorustikku ja sealt piimatanki. 43. Lüpsiplatsid. Lüpsiplatsidel võib kasutada ühte lüpsimasinat iga lehma kohta. Lüpsiplatsi valikul tuleb arvestada lüpsiaja pikkusega. Peamisi eesmärke lüpsplatside kujundamisel on suurendada piimatootmise efektiivsust käsitsitöö vähendamise teel. Lüpsiplatsid võib jagada paigalseisvateks ja pöörlevateks. 44. Lehmade lüpsmine. Lehmi tuleb lüpsta iga päev kindlatel kellaaegadel. Laudas peab olema kord ja puhtus. Teravalõhnalisi sööti nagu silo ei tohi sööta vahetult enne lüpsi. Lüpsiks ettevalmistust ei tohi olla kauem kui 1 minut, sest juba lehma juurde minemisel tekib sõõrdumine. Lüpsi ajal jälgitakse piimavoolu udarast 45. Lüpsiinventari pesemine.
JUHEND KARJAMAASAAGI ARVESTAMISEKS (Põlluraamatu täitmiseks karjatatavatel aladel) Saku 2007 Karjamaade saagitase sõltub mullaviljakusest, karjamaade rajamisel külvatud seemnesegudest ning karjamaade hooldamisest, väetamisest ja kasutamisest. Karjamaasaagi määramine on vajalik karjamaade saagivõime ja karjamaadel kasutatud agronoomiliste võtete hindamiseks ning loomade suvise söötmise ratsionaalseks korraldamiseks. Saagiarvestuse meetodid, olenevalt sellest kas arvestuse aluseks on võetud loomakasvatuse- või taimekasvatusetoodang, jaotakse zootehnilisteks ja niitelisteks: - zootehnilised arvestusmeetodid hindavad karjamaasaagina loomade poolt ära söödud ja loomakasvatuse toodanguna (piim, liha, vill, töö) väärindatud rohukogust. -niiteliste arvestusmeetodite aluseks on vahetult enne karjatamist niiteliselt kaalutud rohusaak, millest edasi saame määrata karj...
lihasaadused. Lisaks on pühvlilihas 10% rohkem mineraalaineid, 67% vähem kolesterooli ning 92% küllastunud rasvu. Page 4 02.05.2012 Piimajõudlus Pühvlid on maailmas teisel kohal piimatootmises. 2004. Aasta andmetetel, FAO statistikajärgselt, oli pühvlite piimatoodang 75,8 miljonit tonni. Piimatootmise trendi kohaselt on viie aasta jooksul kuni 2004. a pühvlipiima tootmine tõusnud umbes kolm protsenti aastas. Samal ajal, kui lehmapiim on 84% kogupiimatoodangust, ning selle keskmine rasvasisaldus on 4% ning proteiinisisaldus 3,5%, on pühvlipiim keskmiselt 7 kuni 8% rasvasisaldusega ja proteiini on 4,2 kuni 4,5%. Sellest lähtuvalt on pühvlipiim suurema energiasisaldusega ning annab suurema panuse selle tarbimisele. India on suurim pühvlipiima tootja, ent erinevalt
Pulsaator muudab alalisvaakumi vahelduvvaakumiks (alarõhk ehk vaakum vaheldub välisõhu rõhuga), mille toimel nisakannude abil imetakse udarast piim välja. Edasi liigub piim vaakumi abil nisakannudest kollektorisse, sealt edasi piimanõusse või piimatorustikku. 42- Lüpsiplatsid - Lüpsiplatsidel võib kasutada ühte lüpsimasinat iga lehma kohta või siis jagatakse ühte masinat kahe lehmakoha vahel. Peamisi eesmärke lüpsplatside kujundamisel on suurendada piimatootmise efektiivsust käsitsitöö vähendamise teel. Lisaks vähendavad lüpsplatsi täiustused teepikkust, mis lüpsjal tuleks läbida ja käsitsitöö raskust. Lüpsplatsi valik sõltub loomade arvust laudas. Kui loomi on vähe, siis ei ole kasulik valida suurt lüpsplatsi. Lüpsiplatsid võib jagada paigalseisvateks ja pöörlevateks. Paigalseisvad lüpsplatsid: Kalasaba tüüpi lüpsiplatsid, koridor plats, polügoon lüpsilats, kolmnurk lõpsiplats. PÖÖRLEVAD LÜPSIPLATSID.
intressikulud, maksud, nt maamaks). Turustuskulud sõltuvad, kuhu me turustame, millal, kuidas jne. Saagikust mõjutavad tegurid: 1) otseselt – ilmastik, mulla viljakus, sordid, seemne kvaliteet, väetamise tase, tootmistehnoloogia, agrotehnilised võtted. 2) Kaudselt-… Loeng 24.04.2015 Kasumit kujundavad tegurid loomakasvatuses Kasumit kujundavad müügihind ja müügitoodangu omahind. Piimakarjakasvatuse kui haru hindamine: 1) makrotasandil: piimatootmise seisundi hinnang majanduslik hinnang harule 2) mikrotasandil: Piimatootmist võib vaadelda kolmel tasandil: 1) inimvajaduste rahuldamiseks 2) looduse seisukohalt (1% sõnnikut enam suurendab ca 0,4 % saaki) 3) majanduslik siht ehk taastootmisprotsessi efektiivsus (lehma majanduslik eluiga on lühem, vähemalt 2 laktatsiooni peab olema lehm karjas, siis teenib üleskasvatamise kulud tagasi
majandamisoskused jne. o Eesti kiirema kasvutempo taga on mitmeid tegureid, millest võiks välja tuua väetiste ja taimekaitsevahendite rohkema kasutamise (nende kättesaadavust on parandanud ka otsetoetuste kasv), investeeringud kaasaegsesse tehnoloogiasse ning paranenud oskusteabe. Loomade ja lindude arvu muutused o Loomade ja lindude arv on Eestis vähenenud. o Kõige enam lihaveiste arvukus. Piimatootmise arengusuunad o Piimatootmine on kõige vähem vähenenud Eestis ning kõige enam Lätis. o Piimatootjate arv on ELiga liitumisest alates vähenenud ligi kaks korda. Seega on väiksema konkurentsivõimega tootjad sektorist lahkunud ning konkurentsivõimelisemad tootjad tootmismahtusid suurendanud. Lihatootmise arengusuunad o Soomes kasvanud o Eestis, Lätis ja Leedus kahanenud Põllumajandussaaduste väliskaubandus
Saagikus on kasvanud üsna aeglaselt, kuid peale EL'iga liitumist jõudnud üsna sarnasele tasemele 1990 aastaga. Loomade ja lindude arvu muutused Kõige enam vähenes siirdeaja alguses lammaste ja kitsede arv (80% võrra aastaks 1998), pärast ELiga liitumist on see aga kõige enam kasvanud. Ka sea- ja linnukasvatus hakkas pärast langust kosuma. Sigade arvukuse muutis kahjuks taas madalaks Eestit laastanud seakatk. Piimatootmise arengusuunad Võrreldes 1990. aastaga vähenes piimatoodang Eestis 2002. aastaks ligi poole võrra. Samas on nüüdseks keskmine piimatoodang lehma kohta tõusnud. Lihatootmise arengusuunad Kui EL-12 riikides ja Soomes on lihatootmine viimase 20 aasta jooksul stabiilselt kasvanud (vastavalt 22,4% ja 12,7% võrra), siis Balti riikides ei ole siirdeaja eelne tootmismaht taastunud. See tendents, et loomakasvatussaaduste tootmismahud ei ole taastunud siirdeperioodi
söödakasutusvõimet ja muid eripärasid. Tasakaalustatud söötmine tähendab, et sööt katab kõik hobuse vajadused - piisavalt energiat, proteiini, mineraalaineid ja vitamiine. Tasakaalustatud sööt sisaldab teatud minimaalkoguse koresööta (nt. 4-6 kg heina päevas). Vajalike toitainete suhe söödakoguses peab olema õige, oluline on energia ja proteiini ning mineraalide suhe. Hobune vajab energiat ainevahetuse, lihastöö, kasvu, tiinuse ja piimatootmise jaoks. Energiavajadus sõltub suuresti hobuse suurusest, tööaja kestusest ja raskusest. Oma osa on vanusel, sool, söödakasutusvõimel, hammaste ja soolestiku seisundil, aktiivsusel ja muul. Ainult kvaliteetsetest põhisöötadest ei piisa rasket tööd tegevate või kasvavate hobuste jaoks. Lisaks esineb söötade ladustamise ajal märgatavaid toitainete kadusid, seepärast on tihti vaja kasutada lisasöötasid. Mõningaid lisandeid (nt. suhkrusöödad) võib kasutada ka sööda maitse
juustu ei tehta. Eesti juustude nomenklatuuri mitmekesistas mõni aeg tagasi veel Pikantne juust, mis valmib osaliselt limabakterite toimel. Sortimendi laiendamist takistavad ebakindel majandus, oskusteabe vähesus ja vastavate toorarendusvõimaluste puudumine. Taasiseseisvuva Eesti juustutootmine hakkas jõudsasti arenema 1990. aastate algul, mil toodangu maht kokku moodustas 13922 tonni. Hiljem, 1990. aastate lõpus tekkis tagasiminek seoses piimatootmise madalseisu ja turustamisraskustega. Nüüdseks ollakse taas jõudmas omaaegse tootmistaseme lähedale: 1987. aastal valmistati juustu umbes 10,3 tuhat tonni, 1998. aastal 10,7 tuhat tonni jne. Tootmist on elavdanud Euroopa Liidu turu avanemine eesti piimatoodetele. 3. JUUSTUDE LIIGITAMINE 3.1 Juustude liigitamine kuivmassi järgi Juuste saab jagada gruppidesse kuivmassi järgi, kõvast kuni noore juustuni. Kõvade juustude kuivmassi sisaldus on kõige kõrgem 60%
valmib osaliselt limabakterite toimel. .(Poikalainen, V. Juustutehnoloogia.Tartu: FIE Väino Poikalainen, 2004. 18 lk.) Sortimendi laiendamist takistavad ebakindel majandus, oskusteabe vähesus ja vastavate toorarendusvõimaluste puudumine. Taasiseseisvuva Eesti juustutootmine hakkas jõudsasti arenema 1990. Aastate algul, mil toodangu maht kokku moodustas 13922 tonni. Hiljem, 1990. Aastate lõpus tekkis tagasiminek seoses piimatootmise madalseisu ja turustamisraskustega. Nüüdseks ollakse taas jõudmas omaaegse tootmistaseme lähedale: 1987. Aastal valmistati juustu umbes 10,3 tuhat tonni, 1998. Aastal 10,7 tuhat tonni jne. Tootmist on elavdanud Euroopa Liidu turu avanemine eesti piimatoodetele. .(Poikalainen, V. Juustutehnoloogia.Tartu: FIE Väino Poikalainen, 2004. 18- 19 lk.) Juustud Page 5 Mis on juust?
söötmisel ladestub nuumhärja kehas 248 g rasva. B) ühe kg seeduva proteiini söötmisel 235 g .c) ühe seeduva toorkiu söötmisel 253 g .d) ühe kg seeduva toorrasva söötmisel 598 g. Tärkliseväärtus on arv, mis näitab mitu kg seeduvat tärklist tuleb nuumhärjale sööta, et tema kehas tekiks sama palju rasva kui 100 kg antud sööda söötmisel. 6) Skandinaavia odrasöötühik . Nils Hansson Rootsi ja Holger Mllgaard Taani. Piimatootmise võime. 7) Kaerasöötühik . Bogdanov, Elin Anatoljevits NSVL, CCCP 8) Proteiini hindamissüsteemid 1) Toorproteiin. N * 6,25 ( see number on alati söödapakendite peal), kaladele antakse hoopis sulejahu, kus polegi aminohappeid. 2) Seeduv proteiin. = proteiini söönus-proteiini ekskretsioon (väljastamine sõnnikuga). Väga õige nimetus oleks seeduv toorproteiin. Näiv seeduv proteiin. Tänapäeval isegi
väljamaksmiseni lehmade karjast väljaviimine oli keelatud. Alates 2003. aastast on toetuste väljamaksmise korda muudetud ning praaklehmi saab asendada poegivate mullikatega. Piimakarja suurendamisega suureneb ka proportsionaalselt noorkari. Käesolevaks ajaks on tekkinud olukord, kus loomade käive ei vasta enam loomakohtade arvule, seoses sellega on vajalik ehitada uus laut, kus peaksid olema sisse viidud uued tehnoloogilised muudatused, selleks on taotletud ka täiendavalt piimatootmise kvooti. 7 2.2 Tootmise suund ja mahud Kaska-Luiga talu põhitoodanguks on piim, liha ja teravili. Müügiks kasvatatakse ka rukist, nisu ja rapsi. Loomasööta varub talu ise, vajadusel ostetakse sööta ka juurde. 2001.a. lehmade piimatoodang 1 lehma kohta oli 8045 kg. Alates 2001. aastast on mõlemad karjad nii Eesti Holstein Friisi kui ka Eesti Punane Kari hinnatud eliitkarjadena, see on saavutatud 10. aasta töötulemusena. 2002.a
Iga lüpsikord on seotud masinate ja tööjõu kuluga, mis võib olla suurem kui kolmekordsel lüpsil enamtoodangust saadav sissetulek. Loomulikult mõjutab lehmade piimatoodangut söötmine, pidamine ja tervis. Pidamistingimused peavad olema loomasõbralikud ja tagama hea tervise. Söödaratsioon peab olema selline, mis võimaldab lisaks elatustarbele anda ka suurt toodangut. 20. PIIMAJÕUDLUSE ARVESTUS vajalik: tõuaretuseks,loomade tervise (eriti udara tervise) ja söötmise hindamiseks, piimatootmise tasuvuse selgitamiseks, teaduslikuks uurimistööks.Piimaj. hindamisel võetakse aluseks järgmiste perioodide toodangud: 1) 1. laktatsiooni 100 päeva toodang- saada võimalikult kiiresti infot pullide tütarde piimajõudluse kohta, mis aluseks pulli aretusväärtuse hindamisel. 2) 305 päevaste või lühemalt lõppenud laktatsioonide piimajõudlus- arvutatakse kõikide lõppenud laktatsioonide kohta (k.a. I laktatsioon). 305-päeva on rahvusv
ja tööjõu kuluga, mis võib olla suurem kui kolmekordsel lüpsil enamtoodangust saadav sissetulek. Loomulikult mõjutab lehmade piimatoodangut söötmine, pidamine ja tervis. Pidamistingimused peavad olema loomasõbralikud ja tagama hea tervise. Söödaratsioon peab olema selline, mis võimaldab lisaks elatustarbele anda ka suurt toodangut. 20. PIIMAJÕUDLUSE ARVESTUS vajalik: tõuaretuseks,loomade tervise (eriti udara tervise) ja söötmise hindamiseks, piimatootmise tasuvuse selgitamiseks, teaduslikuks uurimistööks.Piimaj. hindamisel võetakse aluseks järgmiste perioodide toodangud: 1) 1. laktatsiooni 100 päeva toodang- saada võimalikult kiiresti infot pullide tütarde piimajõudluse kohta, mis aluseks pulli aretusväärtuse hindamisel. 2) 305 päevaste või lühemalt lõppenud laktatsioonide piimajõudlus- arvutatakse kõikide lõppenud laktatsioonide kohta (k.a. I laktatsioon). 305-päeva on rahvusv
kvaliteetseid loomakasvatussaadusi. 10. Piima ja lihajõudlus Piimajõudlus Piimajõudlus määratakse teatud ajavahemikul toodetud piima koguse järgi, kusjuures võetakse arvesse piima keemilist koostist ja toiteväärtust. Piimatoodangut mõjutavad tegurid: 1) väliskeskkonna tegurid; 2) laktatsioonijärk. Piimajõudluse andmed on vajalikud: 1) tõuaretustöö korraldamiseks; 2) loomade tervise (eriti udara ja jalgade tervise) ja söötmise hindamiseks; 3) piimatootmise tasuvusest ülevaate saamiseks; 4) tulemuslikuks teaduslikuks uurimistööks; 5) Lihajõudlus Lihajõudlust hinnatakse looma kehamassi, tapamassi, tapasaagise ja lihakeha kvaliteedi alusel. 11. Milliste näitajate kaudu hinnatakse piima ja lihajõudlust? Lehma piimajõudlust hinnatakse piimatoodangu, piima rasva ja valgusisalduse ning rasva ja valgutoodangu alusel. Lihajõudlust hinnatakse looma kehamassi, tapamassi, tapasaagise ja lihakeha kvaliteedi alusel.
kolmest küljest piiratud asemetel. Boksi tagumisest küljest on lehm fikseeritud nööriga. Lehmad asuvad söötmise ja puhke ajal boksides. Lüpsmine lüpsiplatsil. Söötmine söötmislaval. Puuduseks see, et lehmad ei asu kindlatel asemetel, mis muudab algarvestuse tegemise keeruliseks. 52. Vabapidamine ehk lõastamata pidamine-lehmi lüpstakse alati lüpsiplatsil. Võimaldab loomadel rohkem liikuda ja tõid paremini mehhaniseerida, mis omakorda vähendab tööjõukulu ja suurendab piimatootmise efektiivust. *külmlaudas pidamisel- laut ühest otsast avatud soojustamata kergehitis, mis kaitseb tuule ja sademete eest. *sügavallapanuga pidamise korral peetakse paksul sõnnikukihil, kuhu lisatakse vajadusel põhku. Sõnnik eemaldatakse 1-2x aastas. Aitab energiat söösta, võimaldab saada ka väärtuslikku ja heade väetusomadustega sõnnikut. *puhkelatrites pidamine- laudas igal lehmal eraldi puhkeala, kus asuvad puhkelahtrid, saab vabalt sisse-välja 53
Selle pidamisviisi korral asuvad lehmad söötmise ja puhke ajal boksides. Lüpsmise ajaks võetakse fiksaator lehma tagant ära ja lüpsmine toimub lüpsplatsil, kuhu lehmad tuleb eelnevalt ajada. Vabapidamine on viimastel aastakümnetel kiiresti levinud. Selle pidamiseviisi puhul lüpstakse lehmi alati lüpsiplatsil. Võrreldes lõaspidamisega võimaldab lõastamata pidamine loomadel rohkem liikuda ja töid paremini mehhaniseerida, mis omakorda vähendab tööjõukulu ja suurendab piimatootmise efektiivsust. Sügavallapanuga pidamise korral peetakse paksul sõnnikukihil, kuhu lisatakse vajadusel põhku. Sõnnik eemaldatakse 1-2 korda aastas. Lisaks sellele, et niisugune pidamisviis aitab säästa energiat, võimaldab see saada ka väärtuslikku ja heade väetusomadustega sõnnikut. Puhkelatrites pidamine. Selle pidamisviisi korral on laudas igal lehmal eraldi puhke- ehk lamamisala puhkeala, kus asuvad puhkelatrid. Lehm saab vabalt sisse ja välja. Aseme taga on sõnnikukanal. Lehmade
organismi teatud füsioloogilised reaktsioonid. Lüpsiks nimetatakse inimese poolt sooritatavat piima väljutamist udarast käsi- või masinlüpsi abil. Käsilüpsist on tööstuslikul piimatootmisel loobutud. Seda esineb väikestes majapidamistes, kus piima tarvitatakse kohapealseteks vajadusteks. Ärilisel eesmärgil toodetava piima müügist tuleb katta tootmiskulud ja teenida kasumit. Olulise majandusliku tähtsuse tõttu pööratakse lüpsile kõigist piimatootmise operatsioonidest enim tähelepanu. Ühtlasi on see kaasaegsel tootmisel kõige töömahukam lõik. Ebakvaliteetse lüpsiga võivad kaasneda lehmade terviseprobleemid ja toodangutaseme langus. Selleks, et lüpsta efektiivselt ja võimalikult väikeste kulutustega, hoida udara tervist, saada kõrget toodangut ja kvaliteetset piima, peab tundma lüpsifüsioloogiat, olema kursis lüpsitehnika, lüpsisüsteemide ja -hügieeniga Piima sõõrdumine
enamtoodangust saadav sissetulek. Loomulikult mõjutab lehmade piimatoodangut söötmine, pidamine ja tervis. Pidamistingimused peavad olema loomasõbralikud ja tagama hea tervise. Söödaratsioon peab olema selline, mis võimaldab lisaks elatustarbele anda ka suurt toodangut. 3.9.3. PIIMAJÕUDLUSE ARVESTUS Piimajõudluse andmed on vajalikud: 1) tõuaretuseks 2) loomade tervise (eriti udara tervise) ja söötmise hindamiseks 3) piimatootmise tasuvuse selgitamiseks 4) teaduslikuks uurimistööks Lehmade piimajõudluse hindamisel võetakse aluseks järgmiste perioodide toodangud: 1) 1. laktatsiooni 100 päeva toodang . See on vajalik selleks, et saada võimalikult kiiresti informatsiooni pullide tütarde piimajõudluse kohta, mis omakorda on aluseks pulli aretusväärtuse hindamisel. 2) 305 päevaste või lühemalt lõppenud laktatsioonide piimajõudlus. See arvutatakse kõikide
produktiivsus on sama söötmistaseme korral kõrgem kui suvekuudel poeginud lehmadel.Produktiivsust mõjutab õigeaegne seemendamine ja lehmade kinnijätmine. 5. Üldised tootmistingimused (näiteks kogutoodang ühe ha põllumaa kohta, toodangu müük ühe ha kohta, ka mulla hindepunkt)6. Tootmismahtu iseloomustavad näitajad ( aasta keskmine lehmade arv, piima kogutoodang jne.) 7. Soetsialiseerimise taset iseloomustavad näitajad (loomakasvatuse osakaal kogu ettevõtte müügimahust, piimatootmise osakaal loomaksvatustoodangus jne.)Arvandmete kasutamisel tuleb silmas pidada seda, et enamik statistikaameti poolt kogutud näitajad on oma olemuselt tootmismahu näitajad, olenemata sellest mis on vastava näitaja nimeksMasinate ja seadmete statistika. Masinate arvu dünaamika.20.Rahvastiku statistika. Rahva arvu ja rahvastiku taastootmist iseloomustavate näitajate dünaamika. Rahvastiku statistika ülesandeks on:1.määrata kindlaks rahvaarv soo ja vanuserühmade lõikes2
226) 2010. aastal oli 8074 põllumajandustootjat (väh 2 ha maad ja tegeleb tootmisega turustuseesmärgil) 227) - taimekasvatus 2583 228) - loomakasvatus 1894 229) Veisekasvatuse ökonoomika 230) Veisekasvatus = piimakarjakasvatus ja veiseliha tootmine. 231) Piimakarjakasvatuse kui haru hindamine: 232) 1. Makrotasandil o Majanduslik hinnang harule o piimatootmise seisundi hinnang 233) 2. Mikrotasandil o ressursside kasutuse hinnang piima tootmiseks o tulu 1 ressursiühiku kohta 234) Piimakarjakasvatuse hindamine 235) Majandusliku hinnangu andmisel lähtuda sihteesmärgist, milleks om vajaduste rahuldamine ja mida võib vaadelda 3 tasandil: 1. inimvajaduste rahuldamiseks ehk tarbimise seisukohalt
majandusaastal. Lehmad moodustasid üle 67% veiste arvust. 1950. aastal hakati Eestis veiseid kunstlikult seemendama. See võimaldas aretusest kõrvaldada väheväärtuslikud pullid ning viljastada lehmad kõrgväärtuslike pullide spermaga. 5. Veisekasvatuse osa põllumajandustoodangus Piima kogutoodang(584651*103t) maailmas, sellest 84,5 % lehmapiim. Liha kogutoodang aastal 2001 (236 541*103 t)maailmas 23,9 %. 6. Piimatootmise kvoodisüsteem Veepro Holland loodud 1969.a. Toetab piimakarja, sperma ja embrüote eksporti. Eraorganisastsioon. Töötab Hollandi piimasektori heaks. Saksamaa seisukoht kvoodisüsteem kaob aastaks 2007. Taani, SB, Rootsi, Holland kvoodisüsteem kaob aastaks 2015. Kvoodisüsteem piirab tootmist. Tarnekvoot on maksimaalne piima kogus, mida tohib müüa piima töötlejale. Eestis kvoot 2010. a. 672 548 t, tarne 663 670 t, otseturustus 8878 t
kõrvas oleva registrinumbri alusel, et tegemist on loomaga, kelle põlvnemisandmete õigsust soovitakse kontrollida. Importloomade põlvnemine saadakse aretusühingu poolt JKKle esitatavatelt põlvnemistunnistustelt. Veiste põlvnemisandmed, kes ostetakse karjadest, kus jõudluskontrolli ei tehta, võetakse põllumajandusloomade registrist. Piimaveiste jõudluskontroll Jõudluskontrolli tehakse lehmadele, keda peetakse piimatootmise eesmärgil. Kõik loomapidaja ühes asukohas olevad ning samal eesmärgil peetavad veised peavad olema jõudluskontrollis. Jõudlusandmete kogumine Lehma toodangud arvestatakse kontroll-lüpside põhjal. Kontroll-lüpsil määratakse lehma kontrollpäeva toodang ja võetakse piimaproov. Kontroll-lüps tehakse karjas üks kord igal kontrollperioodil kõigil 24 tunni jooksul toimuvatel lüpsikordadel
1.15.2 Vajalike ressursside hind Langedes tootmiskulud vähenevad ja pakutav kogus kasvab ning pakkumiskõver nihkub paremale. Ressursside hinna tõus toob aga kaasa pakkumise vähenemise. 1.15.3 Alternatiivseteks kaubad Nimetatakse neid kaupu, mille tootmiseks kasutatakse mõningaid samu ressursse. Näiteks on alternatiivsed kaubad piim ja veiseliha. Kui veiseliha hind näiteks küllalt palju tõuseb, on piimalehmade asemel kasulikum kasvatada lihaloomi. veiseliha kõrgem hind suurendab piimatootmise alternatiivkulu. Mõned farmerid hakkavad piima asemel tootma veiseliha, mistõttu piima pakkumine väheneb. 1.15.4 Tootjate ootused Kauba hinna tõusuks lähiajal võivad neid innustada selle kauba toodangut suurendama juba praegu. Samas kui kaupa on kerge ladustada (näiteks või) võib kõrgema hinna ootus panna tootjaid vähendama oma praegust pakkumist ja ootama kõrgemat hinda. Seega võib kõrgema hinna ootus pakkumisele kaht moodi mõjuda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
