Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"nigli" - 7 õppematerjali

Väike tobias e-nigli
2
rtf

Väike tobias e. nigli

Krister Erik Roben 7.A Väike tobias e. nigli · Liiginimi: Väike tobias e. nigli(Ammodytes tobianus) · Suurus: Kala pikkus on 20 cm ja kaal u 50 grammi · Levik: Elab Lääne-Euroopa rannikumeres ja ka Lääne meres · Toitumine: Peamiseks toiduks on planktilised vähid ja tõruvähkide vastsed · Sigimine: Nad moodustavad kaks erinevat kudekarja: kevad- ja sügiskudekarja. Ühe kudeperioodi vältel toodab emane nigli kokku keskmiselt 6800 marjatera. Väike tobias koeb kolmes portsjonis ning see on rannarahvale jätnud mulje, et ta koeb kogu aeg.

Bioloogia → Bioloogia
4 allalaadimist
Detailplaneeringu eskiis
12
pdf

Detailplaneeringu eskiis

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Tartu Kolledz Tauri Must TALLINNA LINNA KAKUMÄE TEE JA NIGLI TÄNAVA NURGAL OLEVA ERAMUMAA DETAILPLANEERINGU ESKIIS Kursusetöö Õppeaines ,,Plaanimine ja teed" NTS0220 Tööstus- ja tsiviilehitus ER 3 Üliõpilane: " ..... " .............................. 2011. a ........................................

Ehitus → Plaanimine ja teed
102 allalaadimist
Eesti elustik ja loodus kordamisküsimused
14
doc

Eesti elustik ja loodus kordamisküsimused

läänemere krevett, põhjamere garneel, hiina villkäpp-krabi, kootvähk, kirpvähk, põlvikvähk, roheline ja balti lehtsarv, merikilk, vesikakand, meririst, meriseen, meritikker, aerjalalised, keriloom, 17. Läänemere rannikul kasvavad taimed. Sinerõigas Liiv-vareskaer Merikapsas Merihumur Merihein 18. Läänemeres elavad kalad ja imetajad ning Läänemerega seotud linnud. kalad: räim, kilu, lest, põhjakala, merihärg, tuulehaug, makrell, nigli, meripühvel, siirdekalad: meriforell, angerjas, lõhe linnud: hahk, kivirullija, alk, Partlased: ristpart, rohukoskel, merivart, tõmmuvaeras. Tüllaste sugukond: merisk e. meriharakas, liivatüll, meritüll, punajalg-tilder, alpi risla ja naaskelnokk. Kajaklased: merikajakas, hõbekajakas, tõmmukajakas. Tiirlased: tutt-tiir, väike tiir, röövtiir, randtiir. Västriklased: randkiur. Kõige liigirikkamalt on Läänemeres esindatud partlased: tuttpart, punapea-part, sinikael-part,

Loodus → Loodus õpetus
69 allalaadimist
Kalade referaat
25
doc

Kalade referaat

16. sugukond: Ahvenlased, Percidae 49. Koha, Stizostedion lucioperca (L.) 50. Ahven, Perca fluviatilis L. 51. Kiisk, Gymnocephalus cernus (L.) 17. sugukond: Ridakalalased, Stichaeidae 52. Suttlimusk, Lumpenus lampretaeformis lampretaeformis (Walbaum) 18. sugukond: Võikalalased, Pholidae 53. Võikala, Pholis gunnellus (L.) 19. sugukond: Emakalalased, Zoarcidae 54. Emakala, Zoarces viviparus (L.) 20. sugukond: Tobiaslased, Ammodytidae 55. Väike tobias e. nigli, Ammodytes tobianus (L.) 56. Suurtobias, Hyperoplus lanceolatus (Le Sauvage) 21. sugukond: Mudillased, Gobiidae 57. Must mudil, Gobius niger L. 58. Väike mudilake, Pomatoschistus minutus minutus (Pallas) 59. Pisimudilake, Pomatoschistus microps microps (Kröyer) 60. Kirjumudil, Coryphopterus flavescens (Fabricius) 22. sugukond:, Trichiuridae 61. Makrell, Scomber scombrus L. 23. sugukond: Mõõkkalalased, Xiphiidae 62. Mõõkkala, Xiphias gladius L.

Bioloogia → Bioloogia
9 allalaadimist
Eesti elustik ja elukooslused konspekt
80
docx

Eesti elustik ja elukooslused konspekt

Noored elavad madalas rannikuvees, vanemad siirduvad järk-järgult sügavamale. Lestade koelmud paiknevad süvikualadel, kus soolsus on vähemalt 10 promilli. Lõunaosas koeb märtsist maini. Põhjaosas, Gotlandi süvikus aprillist juunini. -laia ja lapiku kehaga põhjakala -Läänemere lõunaosas elav lest koeb avamerel, põhjaosa lest koeb madalas vees -sööb merikarpe ja väikesi kalu Veel kalu: tuulehaug, makrell, merinõel, emakala, väike tobias e. nigli, meripühvel, merivarblane, merihärg, suur tobias, mudilased (must mudil, väike mudilakene), madunõel, võikala, liiperkala, rand- kiisk, tuulehaug, merikukk, kivinolgus. Merekalad- eksikülalised -satuvad Läänemerre üksikute isenditena. Sagedasemad: kilttursk, merlang, siil-lest, mõõkkala, harilik meri-hunt ja anšoovis. On leitud veel ogahaid ja heeringaid, süsikat, merilõhet, hobu-makrelli, õhukesehuulelist ketaali. Kõige haruldasem külaline on meriangerjas ja pollak

Bioloogia → Eesti elustik ja elukooslused
111 allalaadimist
EESTI KALANDUSE STRATEEGIA 2014 – 2020
92
pdf

EESTI KALANDUSE STRATEEGIA 2014 – 2020

Tuulehaug 109,532 81,938 71,135 86,045 117,740 25,037 Viidikas 0,188 0,163 0,109 0,109 0,061 0,340 Vikerforell 0,208 0,323 0,254 0,094 0,139 0,069 Vimb 35,329 32,150 23,114 29,820 50,081 53,247 Vinträim 0,002 0,025 0,001 0,006 Väike tobias e nigli 0,080 0,052 0,192 Ümarmudil 0,089 0,364 0,492 1,121 4,051 16,911 Kokku 8558,418 12643,473 14028,648 11242,890 10353,276 8728,750 Agarik 1607,945 1483,490 1032,120 350,590 690,000 429,550 Kõik kokku 10166,363 14126,963 15060,768 11593,480 11043,276 9158,300 Allikas: Põllumajandusministeerium 86 Lisa 6

Põllumajandus → Loomakasvatus
20 allalaadimist
KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused
72
doc

KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused

Rääbis Viidikas Peled Tippviidikas Peipsi siig Nurg Merisutt Harjus Latikas Tuur Peipsi tint Vimb Vene tuur Haug Nugakala Siberi tuur Emakala Angerjas Koger Sevrjuuga Väike tobias, Särg Hõbekoger Räim nigli Teib Karpkala Kilu Suur tobias Turb Pakslaup Vinträim Must mudil Säinas Trulling Ansoovis Väike Lepamaim Hink Lõhi mudilake Roosärg Vingerjas Meriforell Pisimudilake

Merendus → Kalakaubandus
42 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun