TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent
Eestis järvedel ja merelahtedel, vanajõgede sootides ja settetiikidel, uuemal ajal elutseb ka väikeste meresaarte roostikus. Tegutsemise iseärasused Teda kutsutakse indeteminantseks munejaks, kui täiskurnas mõni muna puruneb või pesast eemaldatakse, siis ta muneb mune juurde. Soodsates tingimustes pesitsevad laugupaarid tülitsevad tihti, eriti öösiti, valge näokilpki näib laugul olevat selleks, et oleks midagi, mille järgi öiste nägeluste ajal orienteeruda. Lauk on riiakas ja võib kimbutada ka parte ja pütte. Hädaohus sööstab vette ja varjub ta metsatihnikusse. Pesa ja munad. Pesa asukoht Pesa on kuivanud taimevartest kokku kuhjatud ja kogukas. Pesa rajab lauk madalasse vette, kaldataimestiku varju või lamanduvale roole. Lind muneb 6-9 valkjashalli ühtlaselt tumedatäpilist muna. Toitumine Lind sööb selgrootud, veetaimi ja nende seemned. Taimedest sööb näiteks penikeelt, kardheina, pilliroogu ning teisi veetaimede rohelisi osi.
PEREKOND: konnarohi (Alisma) harilik konnarohi (Alisma plantago-aquatica) SUGUKOND: penikeelelised (Potamogetonaceae) PEREKOND: penikeel (Potamogeton) ujuv penikeel (Potamogeton natans) SUGUKOND: liilialised (Liliaceae) PEREKOND: ussilakk (Paris) ussilakk (Paris quadrifolia) PEREKOND: leseleht (Maianthemum) leseleht (Maianthemum bifolia) SUGUKOND: laugulised (Alliaceae) PEREKOND: lauk (Allium) murulauk(Allium schoenoprasum) SUGUKOND: võhumõõgalised (Iridaceae) PEREKOND: võhumõõk (Iris) kollane võhumõõk (Iris pseudacorus) SUGUKOND: loalised (Juncaceae) PEREKOND: luga (Juncus) harilik luga (Juncus effusus) keraluga (Juncus conglomeratus) SUGUKOND: kõrrelised (Poaceae) PEREKOND: kastik (Calamagrostis) jäneskastik (Calamagrostis epigeios) PEREKOND: rukis (Secale)
Kui midagi liigutada taheti siis võeti see ese kujutletavalt oma kohalt ja pandi mujale, vana koha peale tõmmati rist. Samuti pidi kõigi tegelaste riietel olema väike taskuke kriidi tarbeks. Tegelaste riietus sobis üldise rahulikes toonides miljööga. Positiivne oli ka see, et kõigil tegelastel olid nimed peal, see tegi jälgimise lihtsamaks. Etendusel puudus muusikaline kujundus, kõik helid tekitasid näitlejad ise. Näitlejate töö oli suurepärane. Eriti tubli oli Katariina Lauk. Ta mängis viie tegelase osa ja kõik need olid täiesti omanäolised. Samuti oli tema kleidilahendus väga leidlik. Seda sai sättida mitut erinevat moodi, et iga tegelane ikka teistest erineks. See tegi jälgimise lihtsamaks. Peaosades olid Alceste ja Céliméne, keda kehastasid Tanel Saar ja Elina Pärnamägi. Nende esituses oli efektne vahepeal teksti kõrvale käiv aktopaatika. Alceste oli inimeste peale vihane, kuna ta nägi kuidas kõik tahtsid näida parematena, kui nad tegelikult on
Ristpart Randtiir Liivatüll Merikajakas Hõbekajakas Mageveelinnud Kõige liigirikkamalt on Läänemeres esindatud partlased: tuttvart, punapea-vart, sinikael-part, rägapart, piilpart, luitsnokk-part, jääkoskel, hallhani, sarvikpütt, tuttpütt. Arvukalt pesitsevad Läänemere ida- ja põhjaosas siseveekogudele iseloomulikud kajakaliigid: naerukajakas, väike- kajakas. Tüllastest: väiketüll, tutkas, vihitaja, veetallaja. Ruiklastest: rooruik (rookana), tait (tiigikana), lauk (vesikana). Haigurlastest: hüüp. Lauk · Elab taimestikurikkas vees · Igal laugupaaril on kindel pesitsusterritoorium · Häälitsus kostab kaugele Talvitujad, läbirändajad ja eksikülalised Talikülalised. Läänemeri koos Põhjamerega on Euroopas kõige põhjapoolsemateks meredeks, mis talvel vähemalt osaliselt jäävad jäävabaks. Seega on Läänemeri paljudele arktilisel ja subarktilisel alal pesitsevatele veelindudele soodsaks talvekorteriks
15. Sõtkas Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level 16. Jääkoskel Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level 17 Kanakull 18. Raudkull 19 Hiireviu 20 Lõopistrik 21 Laanepüü 22. Nurmkana (Põldpüü) 23. Teder 24. Metsis 25. Rukkirääk 26.Lauk 27. Sookurg 28. Merisk 29. Kiivitaja 30. Liivatüll Väiketüll 31. Metskurvits e. nepp 32. Tikutaja rohunepp 33. Punajalg-tilder 34. Vihitaja 35. Metstilder 36. Naerukajakas 37. Kalakajakas 38. Hõbekajakas 39. Merikajakas 40. Randtiir jõgitiir 41. Kodutuvi 42. Kaelustuvi 43. Turteltuvi 44. Kägu 45. Värbkakk ...
Läänemeri Loodusõpetus 6. klass Läänemere taimestik Astelpaju Sinerõigas Liiv-vareskaer Merikapsas Merihumur Merihein Läänemere vetikad Sinivetikate vöönd Rohevetikate vöönd Pruunvetikate sh põisadruvöönd Punavetikate vöönd Läänemere linnustik Kivirullija Punajalg-tilder Meriski Lauk Kühmnokk-luik Hahk Läänemere kalad Räim Kilu Tursk Lest Lõhe meriforell angerjas Läänemere imetajad viigerhüljes hallhüljes
Ta elab suhteliselt madalas vees, kinnitununa karide, kivide, sillasammaste või muu veealuse kõva substraadi külge. Et tõus teda minema ei kannaks, kinnitub ta tugevate niitidega substraadi külge. Nagu nimigi ütleb, on söödav rannakarp söödav, ja seda mitte üksnes lindudele, kaladele ja erinevatele selgrootutele, vaid ka inimesele. Linnustik Lauk Kivirullija Punajalg-tilder Meriski Kühmnokk-luik Hahk Lauk Elab taimestikurikkas vees Igal laugupaaril on kindel pesitsusterritoorium Häälitsus kostab kaugele Välimuselt on lauk ümara keha ja lühikese sabaga, on mõlemast soost lind üleni süsimust ja siidiselt läikiv, välja arvatud nokk ja laubakilp, mis on valged ja silm, mis on erepunane. Isaslinnu laubakilp on suurem kui emaslinnu oma, kuid muidu on emas- ja isaslind sarnased. Jalad on neil hallid ning üsna suured ja
,,Misantroop" oli aga just sellele põhinev näidend. Rollid olid rajatud pigem kehakeelele, miimikale ja intonatsioonile kui dialoogidele. Minu jaoks oli see veidi pettumust valmistav, sest armastan suhteliselt realistlike tegelasi. Samuti oli kahju, et paljud Molière dialoogide lõigud läksid näitlejate vuristamise tõttu kaduma. Minu arust rõhutati tihtipeale valesid asju ning tähtsad ütlused ei jõudnudki publikuni. Mõned näitlejad nagu näiteks Katariina Lauk ja Ago Soots mängisid mitut rolli. Sellepärast oli vaatajatel raske jälgida kummas rollis tegelane parasjagu on. Ago Soots mängis mõlemat tegelast nii ühesuguselt, et nimesildita oleks võimatu selgeks teha, keda ta hetkel kehastab. Katariina Lauk oli minu silmis mitmekesisem, ta suutis päris hästi mängida pealetükkivat Arsinoé'd ning tagasihoidlikku ning arukat Éliante'i. Tema mängus segas mind aga taaskord kunstlik ülemängimine ning miimika üleküllus, mille tõttu
Fifth level Imetajad Hallhüljes 17 700 Viiger umbes 8 000 Randal Pringel (vaalaline) peamiselt Läänemere lõunaosas Linnud kühmnokk- luik, merikajakas, jõgitiir, tõmmukajakas, naerukajakas, kalakajakas, hõbekajakas, tõmmuvaeras, hahk, meriski, unajalg-tilder, kivirullija, merivart, jääkoskel, roo-loorkull, hüüp, suurkoovitaja, kiivitaja, tuttvart, kõrka-roolind, luitsnokk-part, lauk. Kalad lõhe, iherus e. meriforell, vikerforell, tursk, ogalik, luukartis, kammeljas, tuulehaug, räim, kilu, merihärg, väike mudilake, lepamaim, merinõel. Liikide omavahelised suhted Sümbioos meriroos <-> vähk Parasitism paeluss -> kalad Kisklus hülged -> räim, tursk Konkurents karevetikas >< põisadru Toiduahel Click to edit Master text styles Second level Third level
pruunid-jõhvkarvad mustad. 7)värvus punane-kattekarvad ja jõhvkarvad punased. 8)värvus kollane-kattekarvad ja jõhvkarvad kollased. 9)värvus hall-kattekarvad ja jõhvkarvad valged ja mustad segamini. 10)värvus kimmel-kattekarvad valged. 11)värvus kirju-kattekarvad ja jõhvkarvad valged laigud põhivärvuse taustal. 12)tiigerkirju. 13)valge. Märgiste all mõistetakse hobusel olevaid valgeid alasi. On peamärgised ja jalamärgised. Otsmikul ja ninal võivad olla: *kriips, *kitsas lauk, *harilik lauk, *lai lauk, *päits, *kübe, *täht, *täpp, *laik. Hobuse vanuse määramiseks hammaste järgi on vaja teada, kun hobusel tekivad piimahambad, kuna need vahetuvad püsihammastevastu, kuna kuluvad erinevatel paaridel lohud. Piimahammastele kuluvad lohud 12 kuud. Püsihambad kuluvad hõõrdepinnal keskmiselt 2 mm aastas, niisama palju kasvavad nad hambajuurest juurde. Alalõualuu hammaste lohud on keskmiselt 6mm sügavad, ülalõualuu hammastel 12 mm sügavad
), vähemal määral söövad taimi. Häälekad linnud, kuid mitte nn. tüüpilised laululinnud. Rooruik on lind, kes on öise eluviisiga. Rooruik tegutseb kõrges taimestikus. Liigutused on osavad ja kiired. Liikumisel nõksutab sabaga. Oskab hästi ujuda ja sukelduda. Salku ei moodusta, tegutseb peamiselt üksinda. Häälitsused on ruigavad. Teda pigem kuuleb kui näeb, eriti pesitsus perioodil. Toitu otsib nokaga mudas sonkides, ka nägemise järgi. Tait ja lauk - arvukus langev, teistel tõuseb (eriti sookurel). Täpikhuik Porzana porzana - kaldataimestikus, aga ka sooniitudel. Pesa maas 11 kuival kohal või vesises kohas mättal. Vahel ujub, päevasel ajal lendab harva. Toitub selgrootuist ja seemnetest. hääl (loodusheli.ee) Rukkirääk Crex crex - niidud ja viljapõllud, pesa rohus pinnaselohus, toitub selgrootutest ja seemnetest hääl (loodusheli.ee) Lauk (Fulica atra) - veelind, pesa veetaimetükkidest kas ujuv või mättale kinnitatud.
Kontserti arvustus Käisin Arsise kellade ansambli kontserdil 18.04.2014, kell 18.00, Viimsi kultuurikeskuses. Arsise noorteansambli koosseis: Johanna Vaimel, Kristel Linnutaja, Angeelika Oolberg, Grete Aron, Carmen Karnö, Martha Tääkre, Andrus Ansip, Kaspar Rohtmets, Liivia Talvik, Kätriin Pruul, Piret Lauk, Katri Elias ja dirigent Aivar Mäe. Dirigent Aivar Mäe iseloomustamiseks võib öelda, et tegu on väga andeka muusikuga, kes oma muusikaalase hariduse omandas Tallinna Muusikakeskkoolis ja Tallinna Riiklikus Konservatooriumis õppides muusikapedagoogika erialal Ants Söödi klassis. Kontserdi põhiteemaks oli klassikalise muusika lood , mis esitati spetsiaalselt Arsisele toodetud kelladel. Arsisel on kellade komplekt, mis koosneb 85 kellast. Kuna kellad on väga kallid, siis neid ei ole lubatud Arsise ansambli liikmetel endaga koju kaasa võtta. Minule isiklikult meeldis see kontsert ...
Ohud internetis Ära avalda oma isiklikke andmeid! Tänaval Sa vaevalt ütleksid võõrale oma täisnime, vanust, kodust aadressi, telefoninumbrit jne, samamoodi käitu ka võõraga internetis. Tea, et see inimene ei pruugi olla tegelikult see, kes ta väidab end olevat! Ära usus kõike, mida Sa leiad, loed või kuuled internetist! Internetis on palju asjalikku ja kasulikku informatsiooni, kuid seal on ka palju ebatäpset ja valet informatsiooni. Ole tähelepanelik info suhtes! Kui sa näed üleskutset vihkamisele või vägivallale, siis räägi sellest oma vanematele, õpetajale, koolipsühholoogile. Mõtle enne, kui midagi postitad! Kui oled midagi teele saatnud, siis seda enam tagasi võtta ei saa. Hoia endale! Avalda internetis enda kohta nii vähe infot kui võimalik. Eelkõige hoia endale oma paroolid. Ole arukas! Pea meeles, et teave internetis ei ole alati usaldusväärne. Võrdle leitud andmei...
asetsevad rühmadena (nt pirni viljali-has) või üksikult (nt kummipuu ja tee- põõsa lehtedes). 1. (2) Kambium on üks algkudedest, asendilt on külgmine ehk lateraalne. Puittaimedel asub kambium 2. (2) Mis on risoom? Kellel esineb? Risoom e. Maaalune vars, on peenike või jäme, harunev või harunemata, maa-alune või pindmine vars, mis moodustab nii juuri kui maapealseid osi. Neid omavad sellised taimed nagu kanna, iiris, rohtlaliilia, ülane, adoonis, kolmiklill, kalla ja lauk, maikelluke 3. (1) Mis on juurekael? Juurekael on see osa juurest, mis on maapinnalt näha. 4. (2) Mis on kaheli viljastumine? On üks sugulise paljunemise viise katteseemnetaimedel. Paljunemine toimub seemetega ning on kõige keerulisem ning ka edukas. 5. (2) Mis on sulgvili? Näide Sulgvili on kuivvili. · Pähkel · Pähklike · Teris · Tõru 1. (2) Kus asuvad kõrglehed? Ülesanne kõrglehed asuvad õisiku piirkonnas ja on tihti värvilised.
Taimematerjali jagamine ehk vegetatiivne paljundamine Jagamine- Jagamise käigus kaevatakse kogu taim mullast välja ja jagatakse väiksemateks osadeks nii, et igal osal oleksid juured all. Jagatakse taimi mis elavad rohkem, kui kaks aastat. See meetod võimaldab ka vana taime noorendada. (Salvei, piparmünt, meliss, liivatee, rabarber, lauk) Narmasjuurtega taime jagamine- Kaevatakse terve taim või osa taimest labidaga / aiahargiga välja. Pinnas juure ümbert kas maha raputada või pesta. Lõhestage mullapall kahe aiahargi abil kaheks. Hoida alles ainult noored elujõulised taime osad, vanad ja kõdunenud minema vistata, et vältida haiguste ja kahjurite levikut. Istutada ümber nii, et juured jääksid vahetult mullapinna alla. Juurevõsudega taime jagamine Juurevõsu võib enne üleskaevamist emataime küljest labidaga lahti lüüa, et see moodustaks omaette juured ning alles mõne aja pärast üles kaevata ja ümber istutada. Arvestama peab s...
tundlikuse pärast. Projekt HELCOM on toonud kaasa edusamme mitmetes valdkondades, kuid edasise töö on veel vaja. Loomastik Linnustik Läänemeres on väga liigirohke linnustik. Linnustik jaguneb kahte suurde rühma: 1. läbirändavad linnud ja 2. haudelinnud. Läbirändavad linnud on kevaditi teel põhja ja sügiseti lõunasse. Haudelinnud aga jäävad siia pesitsema ja poegi hauduma. Peamiselt elutsevad Läänemeres lauk, kivirullija, punajalg- tilder, meriski, kühmnokk-luik ja hahk. Paljude liikide arvukuse kasvule on kaasa aidanud näiteks pehmed talved (pikem pesitsusaeg), otsese jahtimise vähenemine (hävitamine, munade korjamine ja jaht), toitainetega rikastumine (paranenud toitumistingimused eelkõige kala ja merekarpidest Lauk toituvatele liikidele) ning põllumajanduses tekkinud
Kuivatatud seemned sisaldavad palju kaaliumi ja kaltsiumi. 6. Rabarberi kasutusvõimalused. - kulinaarias,- kondiitritööstuses, - veinitööstuses. Rabarberivartest valmistatakse:- kisselli,- kompotti,- keedist,- zeleed, - sukaadi,- marmelaadi,- pudinguid,- kastmeid,- veini,- kalja jm. · Noori lehti kasutatakse suppide valmistamiseks. 7. Olulisemad sibulad ja laugud. Olulisemad: - harilik sibul küüslauk porrulauk - murulauk (püsik) - longus lauk (püsik) Tuntud on:- talisibul (püsik) - rindeline sibul (püsik) 8. Suurimad söögisibula tootjad maailmas ja Euroopas. Suuremad söögisibula tootjad maailmas: - Hiina, - India, - USA, - Pakistan, - Türgi, - Egiptus, - Venemaa, - Brasiilia, - Jaapan. Euroopas suuremad sibulatootjad: - Hispaania, - Madalmaad, - Poola, - Itaalia. 9. Sibulate jaotamine keemilise koostise alusel, nende iseloomustus. Keemilise koostise alusel rühmitatakse:
vajalikud asjad joonistatud. Näitlejad joonistasid neid jooksvalt lavastuse käigus juurde või tõmbasid maha, kui midagi liigutasid ning joonistasid uude kohta. Sellist lahendust nägin esmakordselt ja see mõjus huvitavalt ja pilkupüüdvalt. Näitlejad mängisid oma osad ja liikumise hästi välja, kuigi teksti esitus oleks võinud olla natuke rahulikum, et sisu jõuaks paremini kohale. Eriti hea ümberkehastumisega sai hakkama Katariina Lauk, kes esitas kolme täiesti erinevat karakterit ja sai sellega väga hästi hakkama. Tooksin veel esile naiseliku osaga mehe Ago Sootsi, kelle kehakeel meenutas vahepeal Jim Carrey't. Teksti oli raske jälgida, kuna see oli värsivormis. Kui tahta edasi anda sisu, siis võiks olla see ümber kirjutatud tavalisse keelde. Kui vaadata aga ilu vaatenurgast, siis on värsivorm muidugi asendamatu ja lisab suursugusust ja peenutsemist, mida seal pilati. Lavastus oli ette kantud tõetruult
Välimuselt meenutab murulauk tihedat puhmast, mida juunis-juulis ilmestavad roosad või lillad õied. Tegemist on püsikuga, mis võib samal kasvukohal aastaid kasvada. Enamjaolt kasutatakse seda salatites ja kastmetes. 1.3 VÄLIMUS Välimuselt meenutab murulauk tihedat kitsaste lehtedega puhmast. Taime välimust peegeldab osaliselt ka murulaugu teaduslik ladinakeelne nimetus, mis tuleneb kreekakeelsetest sõnadest schoinos kõrkjas ja prason lauk. Igaüks, kes on kohtunud nii murulaugu kui ka kõrkjaga, teab, et kaudne sarnasus saab olla vaid välimuses, aga mitte suuruses. Bioloogiliselt olemuselt on murulauk sibultaimeline püsik, kes võib samal kasvukohal aastaid kasvada. Tõsi, aias -5- soovitatakse tihedaid murulaugu puhmaid iga nelja-viie aasta tagant jagada ja uutesse kohtadesse ümber istutada. Loo nimitegelase sibulad on tillukesed, kõigest 39 mm läbimõõdus. Väiksus
Hallpõsk-pütt Peapealtpoolt, must, erkkollane pea, põsk triibuline, võib segi ajada tuttpüttiga, hallpõskpütt, puudub iseloomulik tutt, räägehääl, täielikult kohastunud vee, kuival maal ei liigu, pessa ronimine vaevaline, ujuvpesa. Haudeaeg 22-23 päeva. Keha tagaosas asetsevad jalad, head ujujad ja sukeldujad, toit kalad putukad ja koorikloomad, harv haudelind 3 kaitsekategooria. Jääkoskel 1,3 kg 90 cm tiibade siruulatus, valdavalt hele, tumeroheline pea, selg on must, emane on halli kehaga ja heleda pugualaga, nokk on hambuline ja otsas konksuga, kalatoiduline. Saabuvad märtsis, pesitseb puuõõnes, järvede jõgede ääres, suured pesakonnad -10 poega. Pojad seljas. 60-70 päevaselt pojad lendavad, lasteaiad, mitme pesa pojad. Siseveekogudelt lahkuvad isased suvel, emased lahkuvad novembris, jääga, talvituvad merel. Väiksearvuline eestis. Jahiliikide nimistus. Lauk 700-900g Siru 70-80cm. Nõgimust, nokk ja laup on valge. Punane silm, kolmas...
Naise viljatuse põhjused Autorid: Cathy Käo , Mari-Liis Lauk Mis on viljatus? [1] o Viljatuseks nimetatakse olukorda, kui mees ja naine soovivad saada last, kuid naine ei ole rasestunud ühe aasta jooksul. o Ilmselt puudutab viljatuse probleem 10-20% perekondadest (paaridest) ning see näitaja võib olla piirkonniti erinev. o Laias laastus tuleb umbes 30% juhtudest viga otsida naiselt ning 30% mehelt, ülejäänute põhjus on teadmata või on probleeme mõlemal partneril. Enamlevinud põhjused [1] o
Kõrgus: 520 cm Õitsemise aeg: aprill Õite värv: valgest lillani Valgus ja mullastikutingimused: eelistavad parasniisket hea drenaaziga kobedat aiamulda ja päikesepaistelist või poolvarjulist kasvukohta Click icon to add picture Click icon to add picture Karatau lauk 'Ivory Queen` Allium karataviense 'Ivory Queen' Kõrgus: kuni 20 cm Õitsemise aeg: juuni Õite värv: hõbevalged õied Valgus ja mullastikutingimused: talub päikest ja liivast mulda; soovitav on hea drenaaziga aiamuld.
GALERII KONTAKT TEENUSTE HINNAKIRI Kristi Pedanik 2 TUTVUSTUS · Palladium oli ilus, elegantset ja kerget tüüpi väikest kasvu hobune turjakõrgus 164 cm. · Ta oli värvuselt must, sabal oli valge laik, mis tekkis siis, kui ta transportimise käigus saba ära hõõrus. Asemele kasvanud karvad olid valged. · Palladiumil oli lauk, mis paremal küljel ulatus silmani. Tema mõlematel tagajalgadel olid "sokid" (valged märgised jala allosas) ning vasakul esijalal oli piire (valge märgis). · Märgistel olid ka mustad tähnid, mis on üsna haruldane, kuid väga efektne. Selline oli Eesti seni tuntuim ratsahobune, kelle auks juba mitu aastat korraldatakse Eesti suurimat suvist ratsavõistlust.
Küüslauk (Allium sativum) BOTAANILINE ISELOOMUSTUS Riik: Taimed Hõimkond: Õistaimed Klass: Üheidulehelised Selts: Asparilaadsed Sugukond: Laugulised Perekond: Lauk Liik: Küüslauk Küüslaugus leidub 0,3% väävlit sisaldavat lõhnata ainet alliini, mis mugula peenestamisel laguneb ensüümide toimel kiiresti allitsiiniks, mis annabki küüslaugule tema spetsiifilise lõhna. Lisaks sellele sisaldab peaaegu 100 väävliühendit (0,1% kogumassist) ehk sulfiidi (millest koosnev õli on kergelt lenduv) ja igal neist on oma raviomadused. Tänu küüslaugus sisalduvatele ainetele (allitsiin, saponiinid, flavonoidid, ajojeen, alliktsiin,
Järvetaimed Veetaimede vööndid, tuntumad järvetaimed. Karl Pütsepp 2012 Avaldatud Creative Commonsi litsentsi ,,Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0” 1. Sissejuhatus • Taimed kasvavad vees vöönditena. • Suurem osa taimi kinnitub veepõhja juurte või risoomiga. • Lisaks on ka taimi ja vetikaid, kes hõljuvad veepinnal kinnitumata. 2. Veetaimede vööndid 1. Kaldataimed 2. Kaldaveetaimed 3. Ujulehtedega taimed ka ujutaimed 4. Veesisesed taimed Milliste vööndite taimi on näha? 2.1. Kaldataimed • Tavaliselt tihe ja lopsakas taimestik. • Taimede juured kalda niiskes pinnases. • Veetaseme tõustes jäävad kaldataimed tihti vee alla. • Puudest kasvavad seal pajud ja sanglepp. • Rohttaimedest tarnad, kollased võhumõõgad ja varsakabjad. Kaldataimestik on enamasti tihe ...
d) o-kujuline seis on väljapoole hoidvatel jäsemetel e) laudjas langeb tugevasti sabajuureni, siis see on luipu 7. hobuse neli põhimõõdet ja täpsusklass cm? Turjakõrgus...172 Kere põikpikkus..176 Rinna ümbermõõt...196 Kämbla ümbermõõt...22,5 Kämbla koormuse indeksi valem on.. kehamass(kg)/kämbla ümbermõõt(cm) 8. a) põlveliigesest allapoole jäävat piirkonda nim. sääreks b) kannaliigesest allapoole. pöid c) kui suur on märgis/laik- laik on üle 10 cm d) harilik lauk on: 3 sõrme e) võik,kõrb 9. a) 3,5 aasatselt 10. a) sammu pikkust mõõdetake ühe esijala teineteisele järgneva (maha asteni)kabjajäle vahekaugus. Mõõdetakse. b) sammu pikkus on olulisem c) ingl. Täisv. Ratsahobuse galopisamm.. 6m ja sagedus.. 130-145 korda mind d) kõige aeglasem traav on sörkimine e) põllumajan. Hob. Parim liikumisviis on traav 11. a) veojõud jaguneb: tegelik, normaalne, maksimaalne b) dünamomeetriga, ühik kG/m c)aboluutne veojõud on suurem raskematel hobustel
Läänemere kalade (eelkõige räime ja kilu) toidulaua mõne aastaga tühjaks süüa. Meritäht Madutäht Kalad Räim Läänemere tähtsaim püügikala, püütakse aastaringi Kilu Elab Läänemeres kõikjal Püügikala, millest valmistatakse konserve ja vürtsikilu Kaladest veel tursk, lest, merihärg, tuulehaug, makrell jne. Merivarblane Linnud Hank, kivirullija, alk, pardid, kajakad, västrikud, merisk, lauk, luiged jne. Merisk Imetajad Viigerhüljes, hallhüljes, pringel e. Seakala (kuulub delfiinlaste sugukonda) Viigerhülge poeg Pringel Aitäh!!! Sai läbi!
Taim mis jäi tuvastamata. Järgmine vaatluskäik leidis aset 30.03 ning seekord õnnestus märgata mitut veelinnuliiki. Jõel oli näha 2 Jääkoskli paari. Liigi tuvastamisel sai määravaks lindude sulestiku värv, ning neile iseloomulikud umbes 10 sekundilised sukeldumised. Pildile neid jäädvustada ei õnnestunud, kuna vaatlemisel hoidsin distantsi. Samuti õnnestus näha veidi suuremat musta sulestikuga lindu, kelleks võis olla, kas Lauk või Tait. Lind lendas paar korda mööda jõge edasi-tagasi ning siis maandus vette kuid üle jõe lennanud piirivalve kopter hirmutas linnu kiirelt lahkuma. Silma jäi ka üksik suur-kirjurähn, kes puult puule lendas ning temale iseloomulikult mööda puutüve üles hüppas. Seekordsel vaatluskäigul oli juba rohkem tunda kevadet. Kallastel võis siin seal märgata rohelust. Pildil ristikhein Kui üldpilt oli veel tuhmides toonides siis leidus ka kohti kus oli rohelust.
Celimene südant võita, mängis Ago Soots. Ago Soots mängis veel Acasted, kes oli Pariisis tähtis markii. Kolmas Celimene austaja oli Clitandre, kes oli samuti markii. Clitandre osa mängis Margo Teder. Tegevus toimus Pariisis, Celimene majas. Kolm Celimene austajat olid väsinud ootamast ning nad tegid abielu ettepaneku. Celimene, aga nautis kõigi tähelepanu ning utsitas ja mängis nendega. Celimene`i ilu ja austajaid kadestas, aga tema sõbratar Arisnoe, keda mängis Katariina Lauk. Ta punus intriige, mis lõpetaski meestel kannatuse ning nad nõudsid Celimene`lt vastust. Alceste üritas jälle omakorda Celimene`t armukadedaks teha, visates silma Celimene nõbule Eliante`le, keda mängis ka Katariina Lauk. Eliante`st oli aga omakorda sisse võetud Alceste sõber Philinte (Meelis Põdersoo). Lõpuks Eliante ja Philinte leidsid üksteist. Celimene`t tabas, aga Arisnoe ja tema enda pettus. Nimelt pidas Celimene
ei taastunud. Järve kalastik on liigirikas. Kõige ohtramad on latikas, ahven ja särg; leidub hauge, kohasid, säinaid, linaskeid, kiisku, viidikaid, rünte, hinke, vingerjaid, luukaritsaid, teibe, turbi, jõeforelle, vikerforelle, ojasilmu, lepamaime ja isegi peipsi siigu. Siit on saadud kuni 7 kg raskusi kohasid ja 14 kg raskusi hauge. Veelinnustikult on Vagula vaesem kui Tamula järv. Siin pesitsevad tuttpütt, lauk, sinikael, piilpart, rootsiitsitaja ja teised linnud. Vagula on Võru elanike armastatud ujumis- ja puhkekoht.
Köögiviljad · Mugulköögiviljad · Kapsasköögiviljad · Sibulköögiviljad · Lehtköögiviljad · Maitseköögiviljad · Dessertköögiviljad · Viliköögiviljad: - Tomatköögiviljad - Kõrvitsköögiviljad - Kaunviljad - Teraköögiviljad (suhkrumais) 1. Mugulköögiviljad taimed, mille maa-aluste võsude külge kujunevad lühenenud ja paksenenud varreosad ehk mugulad Nt: kartul, maa-pirn, bataat (magus kartul) 1.1. Kartul · On kõige tähtsam köögivili · On ükstähtsamaid C-vitamiini allikaid · Sügisene kartul sisaldab ~25mg % C-vitamiini, kevadine aga 5-6% · Sisaldab täisväärtuslikku valku tuberiini Liigitus: · Söögikartul peab olema heade maitseomadustega ja hästi pehmeks keema · Tehniline kartul kõrge tärklisesisaldusega · Universaalne kartul peab vastama nii söögi- kui ka...
Eesti rannajoon ja selle kaardistamine Rannajoon - kartograafia Kiira Mõisja Marko Pikkor, Heiki Potter Peep Krusberg Raivo Aunap Rannajoon - loodus Tõnu Oja Mats Meriste, Kalle Kirsimäe Ants Torim Rannajoon - juriidika Kaarel Lauk Mall Kivisalu Arutelu 1 Rannajoon Eesti põhikaardil Kiira Mõisja, M.Sc. Kartograafia büroo Maaamet 2 EPK10 kaardistusobjektid Projekt algas 1992.a. Kaardistatud objektide kaupa Rannajoont on kaardistatud: 1996 1998 1999 2001 2002 EPK on valminud paralleelselt õppimisega:
Millisel juhul süütu kaitsmisega? 10. Informatsiooniallika kaitsmine. Vilepuhujad ehk pealekaebajad. Ajakirjandusel on moraalne kohustus kaitsta konfidentsiaalseid informatsiooni allikaid. 11. Temaatiline lugemisülesanne. Valitud tekstikatke lugemine, selle mõistmine ja loetu üle arutamine. Olenevalt sellest, millise teema juurde sobiva tekstikatke leian. Materjalid:' Harro, H. (1996) Ajakirjandusvabadusest kommunikatsioonivabaduse poole. Eberwein, T. & Fengler, S. & Lauk, E. et al. (2011) Mapping Media Accountability in Europe and beyond. Köln: Halem. Foster, C., McMenemy, D. (2012) Do librarians have a shared set of values? A comparative study of 36 codes of ethics based on Gorman's Enduring Values (ÕISis) Lisaks kohtulahendid, mis on nimetatud ÕISis. Lisalugemine: Mari Männiko "Õigus privaatsusele ja andmekaitse" ; Kirjastus Juura 2011 L.P. Pojman "Ethics: discovering right and wrong." (sissejuhatus)
Liilialised ja ruudilised Apelsinipuu (Citrus sinensis) Karulauk (Allium ursinum) SÜSTEMAATILINE KUULUVUS LIILIALISED RUUDILISED Riik: Taimed Plantae Riik: Taimed Plantae Hõimkond: Õistaimed Magnoliophyta Hõimkond: Katteseemnetaimed Klass: Üheidulehelised Liliopsida Magnoliophyta Selts: Liilialaadsed Liliales Klass: Kaheidulehelised Magnoliopsida Sugukond: Liilialised Liliaceae Selts: Seebipuulaadsed Sapindales Liilialised (Liliaceae) on Sugukond: Ruudilised Rutaceae liilialaadsete seltsi kuuluv Ruudilised (Rutaceae) on üheiduleheliste taimede kaheiduleheliste klassi sugukond. seebipuulaadsete seltsi kuuluv Segi võib liiliat ajada näiteks taimede sugukond. võhumõõgalistega. SUGUKONNA MIT...
penikeel, muda-lahnarohi, ujuv-jõgitakjas jt. Linde on järvedel ja nende ääres mitmesuguseid. Samuti on ka Peipsi üsna linnurikas järv. Siin on nähtud üle 100 liigi vee- ja soolinde. Neist on pesitsejaid ligi 40 liiki, arvukalt esineb ka toitekülalisi ja läbirändajaid. Pesitsejatest leidub enam naerukajakaid, sinikaleparte, tuttpütte, kõrkja-roolinde, tiigiroolinde ja rootsiitsitajaid. Esinevad lauk (vesikana), ruik (rookana), tait (tiigikana), mustviires, väikekajakas, vihitaja jt. Haruldastest lindudest väärivad märkimist rääskpart, väikehüüp ja hüüp. Peipsi on väga tähtis lindude rändteena, eriti sügisrände ajal, mil siin võib näha suurte parvedena laululuiki, palju turrvarte, rabakanu, mitmesuguseid parte jne. Peipsil on nähtud isegi kormorone, mastkael-pütti, punakaellaglet, punavarti, meritülli jt. haruldasi linde.
Ilukõrrelisi võib aias kasutada peaaegu kõigis kooslustes. Paljud ilukõrrelised tulevad toime ka suurte puude ja põõsaste varjus kasvamisega. Üsna efektne on varjutaluvate kõrreliste kombineerimine teiste samu tingimusi vajavate taimedega nagu hosta, kortsleht, kurerehad. Koos varjutaluvate püsikutega võib muidu veidi raskesti taimestatavast varjulisest pinnast saada tõeline aia ehe. Fotod 18., 19., 20. Valik sibullilli varjuaeda. Lumikelluke Lauk (Allium) Koerahammas (Galanthus) (Erythronium) Sibullilled elavdavad varjuaias puudealust nukrust ja siin tulevad esile ka nende värvid. Varakevadel saavad särada lumikellukesed, siniliiliad, krookused. Suurte rühmadena istutatuna loovad nad tunde, et varjuaed polegi hämar vaid hoopis valge- hele, kollane või hoopis lillakas- sinine ja lõhnav.
kogumeid, maa-aluste risoomide või sibulatega, kõrgus 30-200 cm Kasvukoht päike kuni poolvari Pinnas viljakas, vett läbilaskev Olenevalt sordist õitsevad kevadest sügiseni, õis kerakujuline sarikõisik, värvusega valgest lillani, lehed lihtlehed rööproodsed Paljundamine sibulatega ja seemnetega Istutada ja kasutada köögiviljana, iluaia ühendamiseks köögiviljaaiaga, kuldlauku võib istutada gruppidena Sorte kuldlauk ,,Allium Moly", taevasinine lauk ,,Allium caeruleum-"Azureaum`" https://www.google.ee/imgres?imgurl=http://www.aiamaail m.ee/855-1593-large/lauk- gladiator.jpg&imgrefurl=http://www.aiamaailm.ee/85- laugud&h=300&w=300& Puskiinia (Puschkinia) Looduslik leviala Kaukaasia, taim püstine, kõrgus
- marmelaadi, - pudinguid, - kastmeid, - veini, - kalja jm. Noori lehti kasutatakse suppide valmistamiseks. Rabarberi kasutamine toiduks mõjutab seedetegevust (normaliseerib 24. Olulisemad sibulad ja laugud. Olulisemad: - harilik sibul - küüslauk - porrulauk - murulauk (püsik) - longus lauk (püsik) 25. Suurimad söögisibula tootjad maailmas ja Euroopas. Suuremad söögisibula tootjad: Hiina, India, USA, Pakistan, Türgi, Egiptus, Venemaa, Brasiilia, Jaapan. Euroopas : Hispaania, Madalmaad, Poola, Itaalia. 26. Sibulate jaotamine keemilise koostise alusel, nende iseloomustus. Keemilise koostise alusel rühmitatakse: - kibedateks, - poolkibedateks, - magusateks. Kibedad:
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja humanitaarteaduskond Ühiskonnateaduste instituut Saarte Hääle veebiväljaande läbipaistvus Analüüs Autorid: Kaspar Erik Lind, Tiina Nõmm, Moona-Liisa Mänd, Eeva Lauk, Kermo Küün Juhendaja: Marten Juurik Eriala: Ajakirjandus ja kommunikatsioon I Õppeaasta: 2015/2016 Tartu Ülikool 2015 Eesti meediaväljaande läbipaistvuse analüüs on oktoobrikuu Saarte Hääle veebiväljaande põhjal koostatud
Murulauku saab kasutada meditsiinis. Tema mõju on samasugune kui küüslaugul, ainult nõrgem, sellepärast harilikult murulauku meditsiinilisel eesmärgil ei tarvitata. Murulauk sisaldab A- ja C-vitamiini ning proteiine. Ta sisaldab palju kaltsiumi ja rauda ning pisut väävlit. Väävel ei ole tervisele hea, aga kuna murulauku ei kasutata kunagi põhiroana, vaid ainult lisandina, siis üldjuhul ei söö inimesed murulauku liiga palju. Küüslauk Küüslauk on 20-60 cm kõrguseks kasvav lauk, väidetavalt Indiast pärit. Looduslikke vorme leidub tänapäevalgi Põhja-Indias ja Altai mäestiku ning Pamiiri piirkonnas. Küüslaugus leidub 0,3% väävlit sisaldavat lõhnata ainet alliini, mis mugula peenestamisel laguneb ensüümide toimel kiiresti allitsiiniks, mis annabki küüslaugule tema spetsiifilise lõhna. Lisaks sellele sisaldab peaaegu 100 väävliühendit (0,1% kogumassist) ehk sulfiidi (millest koosnev õli on kergelt lenduv) ja igal neist on oma raviomadused. Tänu
Merikotkas Haliaetus albicilla Liigikirjeldus: Kehamõõtmed suur, väga massiivse kehaehitusega kotkas. Keha üldpikkus on 77 cm, tiiva pikkus isalinnul kuni 65 ja emalinnul kuni 71 cm, tiibade siruulatus kuni 2,3 meetrit. Kehamass isalinnul ligikaudu 3,7 ja emalinnul 5,1 kilogrammi. (Kaalutud vaid 1 isend kummastki sugupoolest.) Merikotkas on meie kõige suurem röövlind. Tema tiibade siruulatus küünib kuni 2,3 meetrini, kahemeetrise siruulatusega linnud pole mingiks harulduseks. Merikotka põhivärvuseks on pruun, keha ülemine osa, selg on pisut tumedam keha alaosa ja "pükste" värvusest. Pea ja kael pisut heledamad. Merikotkal on tõeliselt hirmuäratav nokk, mille ainus hoop võib otsustada kahevõitluse suvalise saakloomaga. See on kollane ja väga massiivne. Linnu jalad on samuti kollased ja alates jooksme keskosast sulgedega kaetud. Küüned on mustad. Linnu tunneb k...
Referaat Hobune Nimi> Klass> Kool> Juhendaja> Kuupäev> Hobused, eeslid, eeslikud ja sebrad kuuluvad kõik ühte imetajate klassi hobuslaste (Equidae) sugukonda hobuse (Equus) perekonda. Hobustel on pikad peened jalad ning kiiret liikumist võimaldav sale keha.Hobused magavad püsti kuna nende lihased lubavad lõdvestuda ka püsti seistes. Hobune on taimtoiduline loom. Pikk kael hõlbustab tal maast rohtu kätte saada. Taimetoiduga on kohanenud ka tema hammastik ja seedekanal. Lõikehambad asetsevad tihedasti kõrvuti ja on suunatud ettepoole. Nendega rapsib hobune maast rohtu, haarab seda liikuvate mokkadega ja lõikab läbi järsu pealiigutusega. Rohu pureb ta kohe tugevate purihammastega hoolikalt peeneks. Hobuse hammaste järgi määratakse ka tema vanust: vanal hobusel on hambad kulunud. Hobuse peamiseks toiduks on rohi, hein, põhk või söödajuurvili. Ka soola tuleb talle anda. Raske töö ja sõitude puhul ...
Sügisball "Sügisball" on 2007. aastal valminud Eesti draamafilm, mis on inspireeritud Mati Undi samanimelisest romaanist. Filmi peategelasteks on Rain Tolk, Taavi Eelmaa, Juhan Ulfsak, Tiina Tauraite, Maarja Jakobson, Sulevi Peltola (Soome) ja Mirtel Pohla. "Sügisball" räägib kuuest üksteisega riivamisi kokku puutuvast magalaelanikust, keda kõiki ühendab üksindusetunne. Noor kirjanik Mati luurab eksnaise akende taga ja läheneb uutele naistele, kuid tulutult. Üksluise eluga vanapoiss-meestejuuksur August Kask kiindub väikesesse tüdrukusse, tollele lähenedes aga süüdistatakse teda pedofiilias. Üksikema Laura vaatab telekast ,,Ogalinde" ja tõrjub meeste lähenemiskatseid, kuna ei suuda neid usaldada. Arhitekt Maurer mõtleb inimkonna heaolu peale, on aga unustanud omaenese naise, kes omakorda otsib lohutust shveitser Theo juurest. Theo meeldib naistele, kuid madala sotsiaalse staatuse tõttu ei võeta teda tõsiselt. 2011. aastal valisid fil...
mägisibul drüüas 2 karukellad mägisibulad 13 14 vullrohi karatau lauk kukeharjad 15 jumalatelill kollane mägikann 16 · steppidest, liivaluidetelt Kivide tähtsus mägitaimedele 2. Sibullilled · Kivid moodustavad kindla pinna taimejuurte kinnitumiseks. 3. Kõrrelised
1)Agraarpolitiika alajaotus Agraarpoliitika esimeseks pooluseks on soovid ja taotlused, missugune peaks põllumajandus olema, milliseid funktsioone täitma ja millisel tasemel peaksid elama nende funktsioonide täitjad, s.o põllumajanduse enda ja põllumajanduse sidusalade töötajad. Agraarpoliitika teiseks pooluseks on soovide ja taotluste täitmise abinõud ja vahendid. Siia kuuluvad seadused, õigusnormid, maksu ja krediidipoliitika kuni haridus-, teadus-, nõustamis-, arendus- ja ühistegevuspoliitikani. Põllumajanduspoliitika-sätestab hindu, et põllumajandustootmine oleks võrdne teiste tootmisharudega ühiskonnas, ning ei lase hindadel liiga kõrgeks minna. Lisaks jaguneb : Nõudoliitika ja tulupoliitika, alaliigid,taimekasvatus,loomakasvatus ja alternatiivpõllumajandus. Maamajanduspoliitika-selle kaudu tasakaalustatakse põllumajandustootmist, töötlemist, kaubandust ja tarbimist. Lisaks aida...
Kuna minu piiritletud ala on peamiselt kaldavööndiga seotud, siis kalaliikidest võivad elutseda siin kõige rohkem särg, ahven, kiisk, viidikas, säinas jt (Haberman et al 2008). Peipsi on lisaks kalastikukele ka linnurikas järv. Kindlaks on tehtud 266 linnuliiki. Arvukalt esineb ka toitekülalisi ja läbirändajaid. Pesitsejatest leidub rohkesti naerukajakaid, sinikaelparte, tuttpütte, kõrkja-roolinde, tiigiroolinde ja rootsiitsitajaid. Esinevad lauk, ruik, tait, mustviires, väikekajakas, vihitaja, väiketüll, jõgitiir, punapeavart, kalakajakas, luitsnokkpart, rägapart, piilpart, sarvikpütt jt. Haruldastest lindudest väärivad äramärkimist vääkspart, väikehüüp ja hüüp (Haberman et al 2008). Kuna Kauksi kaldavööndis ei kasva nii palju pilliroogu, siis ei ole paljud Peipsi järvele omased loomaliigid kohastunud siin elama. Kahepaiksetest paikneb aga tähnikvesilik kogu
Harilik pärn pärn pärnalised kassinaerilaadsed Harilik näsiniin näsiniin näsiniinelised kassinaerilaadsed Harilik tamm tamm pöögilised pöögilaadsed alamsugukond:õunap uulised sugukond: Harilik pihlakas pihlakas roosiõielised roosilaadsed Harilik sibul lauk laugulised asparilaadsed Harilik pilliroog pilliroog kõrreliselaadsed Mätastarn tarn lõikeheinalised kõrreliselaadsed Poeedinartsiss nartsiss amarüllilised asparilaadsed Liilia liilia liilialised liilialaadsed Kaheleheline käokeel käokeel käpalised asparilaadsed Harilik maikelluke maikelluke liilialised liilialaadsed
- pudinguid, - kastmeid, - veini, - kalja jm. Noori lehti kasutatakse suppide valmistamiseks. Rabarberi kasutamine toiduks mõjutab seedetegevust (normaliseerib 24. Olulisemad sibulad ja laugud. Olulisemad: - harilik sibul - küüslauk - porrulauk - murulauk (püsik) - longus lauk (püsik) Tuntud on: - talisibul (püsik) - rindeline sibul (püsik) 25. Suurimad söögisibula tootjad maailmas ja Euroopas. Suuremad söögisibula tootjad: Hiina, India, USA, Pakistan, Türgi, Egiptus, Venemaa, Brasiilia, Jaapan. Euroopas suuremad sibulatootjad: Hispaania, Madalmaad, Poola, Itaalia. 26. Sibulate jaotamine keemilise koostise alusel, nende iseloomustus. Keemilise koostise alusel rühmitatakse:
hooghännaline, vesikiil, hiigelkiil, sõudur, vesitriinu, tõmmuujur, peipsi tint, rääbis, ahven, haug, latikas, kiisk, särg, luts, peipsi siig, vähem leidub koha, linaskit, vimba, säinast, angerjat, kokre, nurgu, viidikat, tõugjat, harjust. Juhuslikult on püükides ka ojasilmu, lepamaimu, vingerjat, trullingut jt., naerukajakat, sinikael-parte, tuttpütte, kõrkja-roolinde. Esinevad ka lauk, rookana, tait, jõgitiir, punapea-vart, kalakajakas. Haruldastest lindudest rääkspart, väikehüüp, hüüp. kobras, ondatra ja saarmas, kes satuvad sageli ka seisuveekogudesse. Järve ääres elab ka mügri, kes toitub peamiselt veetaimedest. Õhtuhämaruses võib vee kohal lendlemas näha putukajahil nahkhiiri. Tiina Elvisto Eesti elustik & elukooslused
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
