1. Kalibreerimislahuse valmistamine (ISO GUM) Valmistatakse Ni kalibreerimislahus AAS analüüsi jaoks. Selleks pipeteeritakse 5 ml lahust 50ml-sse kolbi. Saadud lahus lahjendatakse ed (lõpplahus on 100-kordne lahjendus) Milline on saadud stanardlahuse kontsentratsioon ja selle standardmääramatus? Pipeteerimise ja kolvi täitmise määramatused koosnevad kahest komponenist: Korduvuse standardhälve ja märgiviga. Pipeti korduvus 0,006 ml; kolvi mahu korduvus 0,05 ml. Märgiviga, ml Märgiviga/3, ml Korduvus Pipett, ml 0.015 0.0087 0.006 Kolb, ml 0.06 0.0346 0.05 u(Calg), mg/L 2.309 Lahjendus mg/L 0 999 Ni purgil 10x 99.9 Kolviil 100x 9.99 Pipetil Järelikult:
BIOLOOGIA - Teadus, mis uurib elu kõiki ilminguid. BIOSFÄÄR - Maad ümbritsev elu sisaldav kiht. ETOLOOGIA - Loomade käitumist uuriv bioloogiateadus. FÜSIOLOOGIA - Bioloogiateadus, mis uurib organismide talitlusi ja nende regulatsiooni. HUMOLAARNE REGULATSIOON - Organismi elundkondade talitluste regulatsioon (peamiselt veres esinevate) hormoonide vahendusel. LOODUSSEADUS - Teaduslike faktide üldistus, mis võimaldab selgitada mitmeid loodusnähtusi. Loodusnähtuste püsiv korduvus. MOLEKULAARBIOLOOGIA - Bioloogia teadus, mis uurib elu molekulaarset taset. NEURAALNE REGULATSIOON - Närvisüsteemi vahendusel toimuv loomorganismi elundite ja elundkondade talitluste regulatsioon. POPULATSIOON - Samal ajal ühisel territooriumil elavate ühte liiki isendite kogum, kes võivad omavahel vabalt ristuda. PÄRILIKKUS - Eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt oma vanematega.
rituaalid, seksuaalmõrvad, laiba tükeldamine, pea maha raiumine TAPMINE ÜLDOHTLIKUL VIIS Konkreetse inimese tapmine + oht kolmandale isikule Oht - reaalne Üldkasutatava asja kahjustamisega AHE VÕI ENAMA ISIKU TAPMIN - Vähemalt kahe isiku vastu - Vaadeldav ühe teona - Kavatsus - Sama motiiv - Ei pea olema üheaegselt toime pandud ÄHEMALT TEIST KORDA PANDU Iseloomustav tunne ehk korduvus Lõpule viidud või mitte Täideviija või mitte Varasem tapmine pole aegunud
Milline neist märksõnadest ei kuulu tootearendusprojekti ja tootearendusprotsessi eristavate märksõnade hulka? a. korduvus Küsimus 2 Millega seoses kerkib üles projekti plaanimise seostamine äriprotsesside juhtimisega? b. tootmismahtude suurenemisel Küsimus 3 Kas toote tehnoloogilisuse tagamise oskus kuulub? mõlema eelmise ja ka projektijuhi kompetentside hulka Küsimus 4 Mis ei sobi tootearendusprojekti teostusega seotud tegevuste loetellu? a. kontrolli- ja testimise tehnoloogia Küsimus 5 Milline põhimõte ei kuulu agiilse projektiteostuse juurde? b
Kooslus koloogia kik hel maaalal eksisteeruvad populatsioonid kossteem koloogia eluta keskkond + elusloodus(muld hk kivi + kalad) Bioom biogeograafia suuremtmeline htlaseilmeline maa(tundra) Biosfr biosfripetus maasfriline kest, kus eksisteerib elu Bioloogia- teadus, uurib elu kiki ilminguid Humoraalne regulatsioon- organismi elundkondade talitluste regulatsioon hormoonide vahendusel Loodusseadus teaduslike faktide ldistus, mis vimaldab selgitada mitmeid loodusnhtusi(nende psiv korduvus) Neuraalne regulatsioon nrvissteemi vahendusel toimuv loomorganismi talitluste regulatsioon Prilikkus- eluslooduse ldine seadusprasus, mille kohaselt jrglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega Teaduslik fakt- teadusliku meetodi abil korduvat kinnitust leidnud teadmine Teaduslik hpotees- probleemi eeldatav vastus Teaduslik meetod- probleemide lahendamise tee Teaduslik probleem- ksimus, millele vastus hetkel puudub Teooria- faktide ja seadusprasuste ldistus
· 80% seadusi on VV poolt koostatud · Seadusõigus ehk mandi-euroopalik õigus · Õiguse tundmaõppimine- õiguse ajaloo teadmine · Peab teadma antud maalt kehtinud õigusnorme läbi ajaloo · Primaarne õiguse allikas on seadus · Ius esr ars boniet aequi-õigus, see on headuse ja õigluse kunst esimene õiguse mõiste (õiguse sisuline määratlus) · Tava-on vanim kokkulepitud õigusnorm · Tava jaoks on vajalik pikkaajalisus ja korduvus · Olemas on ka moraalinormid · Korporatiivsed normid · Normatiivsed normid on kõik normid (korporatiivsed, normatiivsed, moraalii jne..) · Õigus, õiglus, õiguskindlus · Ius commutativa-võrdsustav õigus, ius disstributiva-õigluse kvaliteet/jaotatud õigus · Ilmar Tammelo · Objektiivne õigus, ehk kehtiv õigus · Subjektiivne õigus kehtib ainult siis, kui leitakse ka lõik, mis on olemas objektiivses õiguses
.. Mina usun, et... Mina soovin, et ...) Hinnang (järeldusena) Üldistus (Enamik inimesi...) ei saa teha üksikjuhtumitest Võimalikkusel põhinev argument Muud mõjutamise võtted: 1) Küsimuste esitamine (lugejaga polemiseerimiseks) 2) Metafooride kasutamine (parimad jahimaad, hiilgav meistritöö, elu on tee) 3) Käsu, palve, üleskutse kasutamine (Saagem aru ...) Teksti sidumine tervikuks 1) Samaviitelisus näitab, et tekstis on juttu samadest objektidest: Korduvus (Jaan.... Jaan....) Asendus (Jaan.... Ta....) Sünonüümid (suvine Pärnu, suvepealinn) Ellips väljajätt (ta oli rõõmus, kui [ta] võis teistele palli kätte tuua) 2) Ühisviitelisus näitab, üks objekt sisaldub teises või on sellega võrreldav: Modifitseeritud kordused (armas, armsus) Võrdlus Antonüümid (eile - täna, vana - uus) Hüponüümia (liikidevahelised seosed)(vedelik - vesi - allikas) Osa ja tervik Grammatiline sidusus "Vali teema, mis sind kõnetab
uuringud. (Lovaas 1998.) 2 AUTISM Autism on pervasiivne arenguhäire. Pervasiivseid arenguhäireid defineeritakse kui peaaju mõnede funktsioonide või mehhanismide arengu omapärast pidurdumist või hälvet, millega kaasneb huvide ning tegevusaktiivsuse piiratus, stereotüüpsus ja monotoonne korduvus. Autism avaldub oma maailmas olemises, kontakt tegelikkusega on nõrk või puudub üldse, puudub huvi ümbritseva reaalsuse ja sotsiaalsete kontaktide vastu, esineb emotsionaalne frigiidsus. Autism ilmneb väikelapseeas, mis avaldub iseärasustena suhtlemises, käitumises ja kõnes, mõnikord on lapse suhtlemishäired märgatavad juba imikueas. Autism on enamasti eluaegne psüühikahäire, vaid harvadel juhtudel on autismile omased
Amplituudväärtus- Voolutugevuse maksimaalne võimalik väärtus (Im). Alalisvoolu- korral on laengukandjate suunatu liikumine ühtlane kulgliikumine.(konstantne) Vahelduvavoolu -korral on laengukandjate liikumine võnkumine.(triivi kiirus muutub perioodiliselt). Liikumise suuna muutust -väljendab voolutugevuse muutumist negatiivseks. Sundvõnkumine- nim perioodilisest välisjõust tingitud võnkumist. Faas-näitab, millises seisundis võnkuv süsteem parajasti on.(wt).Omane on korduvus ja periood..Faas wt- näitab võnkeseisundit nurga ühkikutes. Pöördliikumine-perioodi jooksul sooritakse üks pööre, võnukumisel aga üks võnge. Ringsagedus w- näitab ajaühikus läbivat faasinurka radikaanides. Kõik vahelduvvooluga töötavad elektrienergia tarvitid on ühendatud omavahel rööbiti. Vahelduvavooluvõrk- moodustavad vooluallikad ja tarvitid. Pistik- tarviti ühendamiseks vahelduvavoolugavoolvõrku tuleb toitrjuhe kontakti.
elanikkonnas vabal ajal vähemalt 2x nädalas kehaliselt aktiivsed A- 30-40 % elanikkonnast 12.Milline peaks olema tervisele soodsa kehalise aktiivsuse ligikaunde energiakulu nädalas B- 1000 – 2000 kcal 13.Kogu päevasest energiakulust kulub inimesel üldiselt kehalisele aktiivsusele C – 15% ja enam kogu organismi ööpäevasest energiakulust 14.Kas järgmine väide on tõene või vale? Kehalist treeningut iseloomustab korduvus planeeritus ja struktueeritus ÕIGE 15.Kas järgnev on T või V? Kehaline aktiivsus aitab kaasa organismi insuliinitundlikuse vähendamisele VALE 16.Milline väide ei ole tõene? Kehalise aktiivsuse võimalik mõju vähkkasvajate ennetamisel.. A-suureneb insuliiniresis..seotud vistseraalse rasva ladestumine 17.Milline väide ei ole tõene? Uuringute põhjal on leitud, et kehalise aktiivsuse mõju vaimsele tervisele võib seisneda
Bioloogia teadus, mis uurib elu kõiki ilminguid. Biosfäär Maad ümbritsev elu sisaldav kiht. Etoloogia loomade käitumist uuriv bioloogiateadus. Füsioloogia bioloogiateadus, mis uurib organismide talitlusi ja nende regulatsiooni. Humoraalne regulatsioon organismi elundkondade talitluste regulatsioon (peamiselt veres esinevate ) hormoonide vahendusel. Loodusseadus teaduslike faktide üldistus, mis võimaldab selgitada mitmeid loodusnähtusi. Loodusnähtuste püsiv korduvus. Molekulaarbioloogia bioloogiateadus, mis uurib elu molekulaarset taset. Neuraalne regulatsioon närvisüsteemi vahendusel toimuv loomorganismi elundite ja elundkondade talitluste regulatsioon. Populatsioon samal ajal ühisel territooriumil elavate ühte liiki isendite kogum, kes võivad omavahel vabalt ristuda. Pärilikkus eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega.
Joonis 1. Luksmeeter Velleman DVM1300 Luksmeeter koosneb fotoandurist ja näidikust, mis on omavahel ühendatud. Näidikul on viie positsiooniline funktsionaallüliti, millelt saab valida vastavale mõõtmisele sobiva skaala. 2) Tehnilised andmed · Mõõtepiirkonnad: 200, 2000, 20000 (20000 luksi lugem x10) ja 50000 luksi (50000 luksi lugem x100) · Täpsus: <10000 luksi ±5% lugemist + 10 >10000 luksi ±10% lugemist +10 · Korduvus ±2% · Temperatuuri omadused ±0,1%/ºC · Fotoandur: üks silikoon fotodiood koos filtriga · Toide: 1x12V A23 patarei (kaasas) · Tööaeg 150-200h · Mõõtmistase: 1,5 korda sekundis, nominaal · Fotoanduri mõõtmed: 115 x 60 x 27 mm · Mõõtmed 188 x 64,5 x 24,5 · Kaal: 160g 3) Tööpõhimõte ja skeem Luksmeetri ehk valgustiheduse mõõturi tööpõhimõte on võrdlemisi lihtne.
BIOLOOGIA-Teadus, mis uurib elu kõiki ilminguid. BIOSFÄÄR- Maad ümbritsev elu sisaldav kiht. ETOLOOGIA-Loomade käitumist uuriv bioloogia. FÜSIOLOOGIA-Bioloogia teadus, mis uurib organismide talitlusi ja nende regulatsiooni. HUMORAALNE REGULATSIOON- Organismi elundkondade talitlusi reguleeriv (pealmiselt veres esinevate) hormoonide vahendusel. LOODUSSEADUS- Teaduslike faktide üldistus, mis võimaldab selgitada mitmeid loodusnähtusi. Loodusnähtuste püsiv korduvus. MOLEKULAARBIOLOOGIA- bioloogia teadus, mis uurib elu molekulaarset taset. NEURAALNE REGULATSIOON- närvisüsteemi vahendusel toimuv loomorganismi elundite ja elundkondade talitluste regulatsioon. POPULATSIOON- Samal ajal ühel territooriumil elavate ühte liiki isendite kogum, kes võivad omavahel vabalt ristuda. PÄRILIKKUS-Eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega.
1/1/1977 4/1/1977 7/1/1977 10/1/1977 k Veetase H (cm) Jäätuminen -I Kallasjää-) Veetase H (cm) Jäätuminen -I Kallasjää-) lörts : Jää lagunemine - ° Harv jääminek - x 11/1/1977 nential (H) Veetase H (cm) Korduvus- ja kestusanalüüs Tabel 3. Korduvus - ja kestusanalüüs N Intervall intervalli Korduvus Kestus 1 30-40 37.70 84 84 Korduvu 2 41-50 45.88 41 125 3 51-60 55.56 45 170 250.00 4 61-70 65.13 38 208 200.00 5 71-80 75
Folkloristika alused. Lisamaterjale Tiiu Jaago, 2005 päis Terminoloogia sisukord Rahvaluule ehk folkloor: mõiste piiritlemine Folkloori mõiste piirid erinevates teadustraditsioonides Rahvaluule korduvus ja muutuvus: rahvaluuleteaduse põhimõisted 1. Rahvaluule ehk folkloor: mõiste piiritlemine Eesti folkloristikas on rahvaluule mõiste piiritlemisel lähtutud aineloendist, tunnuste (sh rahvaluule levikutehnikast tulenevast) loendist, pärimuskultuuri toimimise kirjeldamisest. Lähemalt Tiiu Jaago, Eesti rahvaluule mõiste kujunemist, ajakirjas Mäetagused nr 9, 1999, lk. 70-91. Rahvaluule esmane määratlemine Eestis tugineb aineloetelule: rahvaluule on
55. Instinkt-diferentseeritud refleks 56. Käitumist mõjutavad tegurid: 57. Hormoonid- hormoon on bioloogiliselt aktiivne ühend, mis reguleerib ainevahetust, organismi talitlusi ja protsesse. 58. Hormoone tekivad ja eritatakse organismi sisesekretsiooninäärmete poolt 59. Bioloogilised rütmid- on organismide füsioloogiliste, emotsionaalsete, intellektuaalsete ja sotsiaalsete omaduste ja võimete korrapärane perioodiline korduvus mingis ajaühikus. 60. kasvamine ja areng- ARENEMINE VAIMNE/EMOTSIONAALNE/FÜÜSILINE ARENG . GENOTÜÜP VANEMATELT SAADUD PÄRILIKE TEGURITE KOGUM. FENOTÜÜP VANEMATELT 61. SAADUD PÄRILIKE TUNNUSTE AVALDUMINE. FLUIIDNE INTELLIGENTSUS KAASASÜNDINUD; SEOSTUB NÄRVISÜSTEEMI ERIPÄRAGA (LIIGUTUSTE KIIRUS, MÄLU, ÜLDISTUSVÕIME). 62. Õppimine- Õppimine on suunatud tegevus, mille tulemusel leiavad õppija käitumises või
kiiremini kui meri · Maabriis on tugevuselt nõrgem kui merebriis Lainetus · Väinameri on on Läänemere teistes osades tekkivale lainetusele · hästi suletud. · · Kitsad ja madalad väinad ei lase suuri laineid nõrgestamata läbi, · kohaliku lainetuse areng on Väinamere väikese pindala tõttu · piiratud. · · Valdav lainetuse kõrgus on 0,3-0,75, harva kuni 1,2 m. Enamasti · tekitavad lainetuse edela- ja lõunatuuled, mille aastane korduvus on · 24-26%. · · Kõige sagedamini esinevad Väinameres lained pikkusega 3-7 m ja · kõrgusega 0,4-0,6 m. · · Tugevama tuule korral ulatub lainetus põhjani, mis takistab lainetuse · edasist arengut. · · Avameres Hiiumaa lääne- ja looderannikul on lainetus märksa · tugevam · Kõpu poolsaare kohal (mere sügavus ulatub kuni 20 m-ni) küünib · suurimate lainete kõrgus 4-6 m-ni. · Ranna lähedal laine kõrgus väheneb. Näiteks Sõru ja Ristna kohal
Bioloogia- teadus, mis uurib elu kõiki ilminguid. Biosfäär- Maad ümbritsev elu sisaldav kiht. Etoloogia- loomade käitumist uuriv bioloogiateadus. Füsioloogia- bioloogiateadus, mis uurib organismide talitlusi ja nende regulatsiooni. Humoraalne regulatsioon- organismi elundkondade talitluste regulatsioon(peamiselt veres esinevate) hormoonide vahendusel. Loodusseadus- teaduslike faktide üldistus, mis võimaldab selgitada mitmeid loodusnähtusi. Loodusnähtuste püsiv korduvus. Molekulaatbioloogia- bioloogiateadus, mis uurib elu molekulaarset taset. Neuraalne regulatsioon- närvisüsteemi vahendusel toimuv loomorganismi elundite ja elundkondade talitluste regulatsioon. Populatsioon- samal ajal ühisel territooriumil elavate ühte liiki isendite kogum, kes võivad omavahel vabalt ristuda. Pärilikkus-eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega.
teevad süteemi sise- ja välisjõud, viies keha asendist 1 asendisse 2. Ep=mgh Kineetiline energia võrdub tööga, mida tuleb teha, et panna keha massiga m liikuma kiirusega v. Ek=mv2/2=Iω2/2 5. Pöördliikumise dünaamika põhivõrrand – Moment telje z suhtes võrdub keha inertsmomendi I ja nurkkiirenduse ε korrutisega. M=Iε. Pöörleva keha energia Wk=Iω2/2. 6. Harmooniline võnkumine – Võnkumiseks nim. protsesse, milledel on iseloomulik teatud korduvus. Harmooniline võnkumine on protsess, kus punktmass liigub mööda sirget ning tema asukonta kirjeldav koordinaat x muutub ajas siinus või koosinus funkt. järgi. x=A0·sin(ωt+φ0). 7. Lained – laineks nimetatakse võnkumise ruumislevimise protsessi 8. Akustika – käsitleb elastsuslaineid, millised asuvad sageduste vahemikus 20HZ kuni 20 kHz. Akustika on füüsika osa, mis käsitleb häält ning tema seost teiste füüsikaliste nähtustega. Helid
bioloogia- teadus, mis uurib elu kõiki ilminguid biosfäär- Maad ümbritsevat elu sisaldav kiht etoloogia- loomade käitumist uuriv bioloogiateadus füsioloogia- bioloogiateadus, mis uurib organismide talitusi ja nende regulatsiooni humoraalne regulatsioon- organismi elundkondade talituste regulatsioon hormoonide vahendusel loodusseadus- teaduslike faktide üldistus, mis võimaldab selgitada mitmeid loodusnähtusi. Loodusnähtuste püsiv korduvus. molekulaarbioloogia- neuraalne regulatsioon- närvisüsteemi vahendusel toimuv loomorganismi elundite ja elundkondade talituste regulatsioon populatsioon- samal ajal ühisel territooriumil elavate ühte liiki isendite kogum, kes võivad omavahel vabalt ristuda pärilikkus- eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talituselt vanematega teaduslik fakt- teadusliku meetodi abil korduvat kinnitust leidnud teadmine
Impulsimoment on inertsimomendi ja nurkkiiruse korrutis. L = m v r = ( m r2) . (v / r) ja seega L = I . . See kehtib ka pöörleva keha kui terviku kohta. Impulsimomendi SI-ühikuks on kilogramm korda meeter ruudus sekundi kohta (1 kg. m2/s). Impulsimoment kui vektor on suunatud kruvireegli kohaselt piki pöörlemistelge. ||def: dLi/dt=Mis+Miv Pöördliikumise dünaamika põhivõrrand M=dL/dt Võnkumised Harmooniline võnkumine võnkumised on protsessid, milledele on isel teatud ajaline korduvus. Harmooniliseks nim protsesse, milledele on muutuva suuruse sõltuvuse ajast määrab sin või cos funktsioon. Harmooniliseid võnkumised tekivad hälbega võrdelise ja tasakaaluasendisse suunatud jõu mõjul. Amplituud - Amplituud on maksimaalne hälve tasakaaluasendist (ehk maksimaalne kaugus tasakaaluasendist) teatud ajahetkel. Hälve - Hälve on kõrvalekalle mingi suuruse keskmisest, standardsest või normaalsest väärtusest.
genotüübi ja keskkonna korrelatsiooni või interaktsiooni olemasolu. 4 Optimaalne loomade arv rühmas (ühel isal) ni = 2 . Eelnevalt võib uurida kirjanduse allikatest, kui suur on h antud tunnuse päritavus teiste autorite andmetel. Kui näiteks kogu uuritav loomade arv on 1000 ja päritavus 0.1, siis peaks 40 isal olema 25 tütart. 8. Korduvus (Repeatability - R) Korduvust võib määratleda kui keskmist fenotüübilist korrelatsiooni ühe ja sama tunnuse erinevate mõõtmiste vahel samadel loomadel erinevas vanuses või erinevatel perioodidel. Korduvust võib seega arvutada nendel tunnustel, milliseid võib looma eluajal mitu korda mõõta või hinnata (piimatoodang lehma kohta, põrsaste arv pesakonnas, kana aastane munatoodang, lammaste aastane villatoodangu jne.).
erinev). Iga vaatleja võib struktuuri kirjeldada oma nägemuse kohaselt (iga lugeja/vaataja pöörab tähelepanu erinevatele asjadele). Kirjeldav vs. strukturaalne poeetika Kirjeldav poeetika sarnaneb vaatlejaga, kes üksnes fikseerib teatud elunähtuse. Strukturaalne poeetika lähtub alati sellest, et vaadeldav fenomen on vaid üks keeruka terviku koostisosi. Teksti paradigmaatilisus: teatud elementide korduvus e. ekvivalents (sarnasussuhe, võib Strukturalism: Aigi Heero olla täielik või mittetäielik) [vt. R. Jakobson]; nt. luules rütmikordused. Invariant ja variant. Variatiivsete elementide väljaselgitamine ja nende semantilise rolli tuvastamine. Variatiivse elemendi suhe teiste elementidega Teksti süntagmaatilisus: elementide ühendamine. Kuidas ühenduvad ühesugused ja kuidas erinevad struktuurielemendid. Kummastumise võte: kui on ühendatud elemendid, mida teatud reeglite kohaselt
· lähedussejäävate navigatsioonivahendite tulede värvist ja iseloomust Tuvastamisvigade vältimiseks peab tuletornituli oluliselt erinema ka teiste nähtavatest meremärkide tuledest. Veel tuleb silmas pidada, et suure kauguse ja halva nähtavuse korral võib valgusimpulsside kestus näida tegelikkusest lühemana. Tuletorni valgustusaparaadi valimine toimub üldjuhul järgmiselt · vastavalt antud paikkonnale iseloomulike õhu läbipaistvustegurile T, mille korduvus on vähemalt 65%, vajalikule tule nähtavuskaugusele D, aga ka valitud tule värvusele leitakse vajalik valgustugevus. Saadud suurus vastab efektiivsele valgustugevusele Ief · valgusimpulsi kestuse t järgi arvutatakse valgustusaparaadi vajalik telgvalgustugevus It It = Ief (0,2+t)/t It=Ief Gaaslahenduslambid suudavad anda tunduvalt heledamat valgust kui hõõglambid. Valgustusaparaatide tule nähtavuskaugus ja valgustugevus olenevad suurel määral
võrreldavaks nt tänava-vägivallaga, mida sageli peetakse tõsisemaks ehk tõeliseks kuriteoks. Lähisuhtevägivalla probleemide puhul tuleb eelkõige lähtuda naise subjektiivsest läbielamisest, hirmust ja abitusest, mida ta oma konkreetse partnersuhte tõttu tunneb, mitte nn objektiivsetest näitajatest, kaalutlustest, kas mees üldse oma ähvardust tõsiselt mõtles, või kas need löögid ikka olid nii jubedad nagu naine kirjeldab. Mingi hirmutavana kogetud teo korduvus võib sugereerida surmahirmu ka ainult ähvardusena väljendatuna, millist just, seda teab ainult konkreetne ohver ise. Seega pole olemas objektiivset kriteeriumide kompleksi, mille järgi otsustada juhtumi raskusastme üle. Tihti piisab ainult ühest vägivallaaktist, et panna naist aastateks salahirmu tundma. Tulemus: naine ei julge enam väljendada oma tegelikke soove ja mees ei saa aru, mis naist vaevab. Niisiis võib kokkuvõtvalt öelda: lisaks sellele, mida teie tajute
27. Kuidas arvutada lineaarset aatomtihedust? aatomdiameetrite arv määratletud pikkusel antud suunas lin = suuna pikkus 28. Mis on allotroopia? Kristallsüsteemi muutumine temperatuuri või rõhu mõjul. 29. Millised on kristallilised materjalid? aatomid või ioonid tahkes kehas on paigutatud nii, et nende järjestus kordab iseennast kõigis kolmes dimensioonis 30. Millised ained on on monokristallilised? perioodilisus ja korduvus aatomite paigutuses jätkub ilma katkestuseta üle kogu tahke keha. 31. Mis on omaduste anisotroopia? Omaduste sõltuvust kristallograafilisest suunast 32. Mis on omaduste isotroopia? füüsikalised omadused ei sõltu kristallograafilisest suunast 33. Millest sõltub aine anisotroopsuse aste? sõltuvad kristallstruktuuri sümmeetriast ja suureneb struktuuri sümmeetria vähenemisega. 34. Millised on polükristallilised materjalid? Materjalid mis koosnevad paljudest väikestest
Talle sobib kellegi diktaadi järgi käitumine ja elamine. Tüüpiline ohver on valmis igasugusteks kohandumisteks, et olla mehe meele järele. Paraku ei suuda ka kõige püüdlikum kohandumine ohvrit vägivalla eest kaitsta. Varem või hiljem leiab olemuselt vägivaldne mees põhjuse enda väljaelamiseks. Vägivalla raskust tunnetab vaid ohver Tihti ei tunnistata koduvägivalda üldse võrreldavaks isegi tänavavägivallaga, muust rääkimata. Hirmutavana kogetud teo korduvus võib sugereerida surmahirmu ka ainult ähvardusena. Pole sellist objektiivset kriteeriumikompleksi, mille alusel otsustada juhtumi raskuse üle. Vägivallana tuleb mõista kõike, mida ohver ise tunnetab vägivallana. Kõige raskem on abi paluda Perevägivalla all kannatajad enamasti häbenevad ja kardavad oma muredest rääkida. Eesti Avatud Ühiskonna Instituudi 2002. aasta uuringu kohaselt pöördub politsei ja meditsiiniasutuste poole vaid kümnendik koduse vägivalla all kannatajatest
50 2 0 1 -50 0 0 1 2 3 4 5 6 -50 0 50 Q (m3/s) Veetaseme korduvus ja kestvus graafik Joonis 6. Veetaseme korduvus ja kestvust Luguse-Luguse (340)-1977 400 300 200 Aeg (d) 100 0 H(cm) Korduvus Kestvus Härinigu analüüs Joonis 7
Need asendid on seotud vigastusohtudega ja neid tuleks vältida nii palju kui võimalik. 2. Jõudu rakendatakse töötamisel, nt raske kasti tõstmisel või tööriista käsitsemisel. Mida rohkem töötaja jõudu rakendab, seda suurem on vigastuse oht. Rakendatava jõu suurus sõltub mitmest asjaolust, nt: 1. käsitsetava eseme kaal, kuju ja haaratavus; 2. eseme asend töötaja keha suhtes kätega raskust kehast eemal hoides nõuab rohkem jõudu kui raskust keha vastas hoides. 3. Korduvus näitab, mitu korda tuleb teatavas ajavahemikus ühesugust liigutust teha. Korduvad liigutused on ohtlikud, kui need mõjuvadkoguaeg just samadele liigestele ja lihasrühmadele. Mida rohkem liigutust korratakse, seda suurem on vigastuse oht. 4. Kestus näitab mitu minutit või tundi või päeva aastas töötaja teatavat tööd puhkepausideta teeb. Üldjuhul on nii, et mida kauem töö kestab, seda suurem on vigastuse oht. Luu- ja lihaskonna vaevuste riski suurendavad ka teised tegurid
Perekondade lagunemise tõttu kodude kasvatav mõju kaob. Abielulahutused ja uuspered võivad olla lastele ängistavad ja tundeelu põhjalikult vapustavad kogemused. Võib juhtuda, et perekond ei ole enam lapse jaoks kasvatuslik ja emotsionaalne keskkond. Vanemlikkus võib osutuda ebapiisavaks kolmel põhjusel: vanemad ei oska; ei jaksa; ei taha. (Laukkanen jt, 2008, 31.) Olles ema või isa on tõeline ime ja samas looduse seadus: sinu ja sinu väljavalitu korduvus sinu lastes, võimalus koos nendega kasvada areneda, anda ja saada, ohverdada ning võita, eksida, kuid olla lunastatud. Mida vanemaks laps saab, seda raskem on tema soove täita, tujusid rahuldada, seda raskem on ümber kasvatada, uut käitumismalli kujundada. Kahjuks on inimese tahtmises üsna vähe kaassündinut. Kogu tahtmine on piiritletud kolme mõõtmega: tegu, selle mõtestatud ja moraal. Lapse arendamine algab sünnist, murdeiga on rohkem juba viljade kogumise aeg.
siinusfunktsiooni või koosinusfunktsiooni abil. x=A*sin(fi); x-hälve tasakaaluasendist;A-max hälve(võnkumise amplituud);fii-vnkumise faas(fii= t);wnurkkiirus 4variant 1.Mitteühtlaselt muutuv sirgliikumine- See on niisugune liikumine, kus kiirendus ka muutub. Võnkumiseks nim protsesse,milledel on iseloomulik teatud korduvus .Siinuseliselt v 2.Jõumoment- Jõumoment on jõud mida rakendatakse pöördliikumises.Jõumoment on koosinuseliselt toimuvaid füüsikalisi suurusemuutusi ajas nim harm võnk.H v amplituudiks nim suurus, mis on jõu ja selle rakenduspunkti ning teljevahelise kauguse korrutis . M=FI M=I keha max hälvet tasakaaluasendist. Võnkuva punkti koguenergia = igal ajahetkel kineetilise Momendi vektor on aksiaalvektor. energia ja pottesnisaalse summaga
Isotermiline protsess- on protsess kus konstantsel temperatuuril(t 0) on antud ωt);wnurkkiirus gaasihulga ruumala(V) pöördvõrdeline rõhuga(p) 5.Ideaalse gaasi oleku võrrand- on gaas ,mille molekulide vahel vastastikuse Võnkumiseks nim protsesse,milledel on iseloomulik teatud korduvus .Siinuseliselt v mõjutuse jõud puuduvad. Clayperoni võrrand e ideaalse gaasi oleku võrrand : koosinuseliselt toimuvaid füüsikalisi suurusemuutusi ajas nim harm võnk.H v pV=m/μ·RT (R-univ gaasi konst 8,31·103J/kmol·K) m-mass V-ruumala T- amplituudiks nim keha max hälvet tasakaaluasendist. Võnkuva punkti koguenergia Temperatuur(K) μ-gaasimoolimass p-rõhk. = igal ajahetkel kineetilise energia ja pottesnisaalse summaga. Harmoniline
6variant 1.Ühtlaselt muutuv ringliikumine- Nurkkiirus pole konstantne sellepärast et on olemas nurkkiirendus ,mille vektor on nurkkiiruse vektoriga samasuunaline e aksiaalvektor. 2.Harmooniline võnkumine-Võnkumiseks nim protsesse,milledel on iseloomulik teatud korduvus .Siinuseliselt v koosinuseliselt toimuvaid füüsikalisi suurusemuutusi ajas nim harm võnk.H v amplituudiks nim keha max hälvet tasakaaluasendist. Võnkuva punkti koguenergia = igal ajahetkel kineetilise energia ja pottesnisaalse summaga. Harmoniline võnkumine on protsess, kus punktmass liigub mööda sirget ning tema asukohta kirjeldav koordinaat(X) muutub ajas siinus(või koosinus) funktsiooni järgi. Harmooniliselt võngubnäiteks ühtlaselt
Isotermiline protsess- on protsess kus konstantsel temperatuuril(t 0) on antud ωt);wnurkkiirus gaasihulga ruumala(V) pöördvõrdeline rõhuga(p) 5.Ideaalse gaasi oleku võrrand- on gaas ,mille molekulide vahel vastastikuse Võnkumiseks nim protsesse,milledel on iseloomulik teatud korduvus .Siinuseliselt v mõjutuse jõud puuduvad. Clayperoni võrrand e ideaalse gaasi oleku võrrand : koosinuseliselt toimuvaid füüsikalisi suurusemuutusi ajas nim harm võnk.H v pV=m/μ·RT (R-univ gaasi konst 8,31·103J/kmol·K) m-mass V-ruumala T- amplituudiks nim keha max hälvet tasakaaluasendist. Võnkuva punkti koguenergia Temperatuur(K) μ-gaasimoolimass p-rõhk. = igal ajahetkel kineetilise energia ja pottesnisaalse summaga. Harmoniline
2 0.18 0.17 0.19 0.19 0.19 0.18 0.17 0.19 0.19 0.16 0.15 0.18 0.16 0.17 0.19 0.19 0.2 0.17 0.18 0.19 0.19 Ma ei oska neid series siniselt on veetase punasega märgitud jää rohelisega kallasjää Ma ei oska neid series värke muuta :( iniselt on veetase unasega märgitud jäätumine ohelisega kallasjää 211 192 171 159 n Intervall Korduvus Intervalli keskmine 145 1 202-221 1 211 132 2 182-201 1 192 129 3 162-181 1 171 128 4 142-161 2 152 126 5 122-141 6 127.3 125 6 102-121 72 110 124 7 82-101 99 90.6 120 8 62-81 181 69.6
Maailma kliimarekordid Kliima on mingi paiga ilmade korduvus paljude aastate jooksul. Inimesed puutuvad kliimaga pidevalt kokku. Enne õue minekut vaadatakse, mis ilm õues on, reisimisel otsitakse sihtpunki meelejärgi oleva kliima järgi ja loodusõnnetused on inimestele takistuseks ning võivad muutuda isegi eluohtlikuks. Kliimast võib ka mõnu tunda. Ilus, päikseline ilm ja ka nt. vikerkaar on nauditavad looduses olles. Kõigist nendest ja veel paljudest loodusnähtudest kliimarekordites. Kõrgeim õhutemperatuur on 57,8 kraadi. See mõõdeti 13
1. Mis on keskkonnaseire eesmärk? Miks on keskkonnaseiret vaja? 1)Seire eesmärgiks on keskkonnaseisundi muutuste jälgimine (korduvus). Keskkonnaseiret viiakse läbi, et hinnata keskkonda mõjutavaid tegureid, keskkonnaseisundit ja selle muutusi; selgitada välja täiendavat uurimist nõudvad keskkonnamuutused ning koguda andmeid erinevate programmide koostamiseks. 2. Kuidas saab keskkonnaseiret jaotada? Millest sõltub ja kuidas on omavahel seotud seire ajaline ja ruumiline ulatus? Tiit Maran (2010): Tavaseire: kindla sammuga, enamasti pikaajaline, muutujate mõõtmine
Terminit täpsus kasutatakse kahes tähenduses: - täpsus tõesuse mõiste - täpsus kordustäpsuse mõistes: kordusmõõtmiste tulemuste omavahelist kokkulangevust iseloomustav suurus. Kui kordusmõõtmised on tehtud lühikese ajavahemiku jooksul samas laboris sama inimese poolt samades tingimustes, räägitakse korduvusest. Kui pikema ajaperioodi jooksul või eri laborites või eri töötajate poolt või muul moel erinevatel tingimustel, räägitakse korratavusest. Korduvus ei vaja lisaselgitusi- kõik tingimused püütakse 20 hoida võimalikult samad. Seevastu korratavuse juurde tuleb alati juurde märkida, milliseid tingimusi varieeriti ja milliseid hoiti samad. Kordustäpsuse- nii korduvuse kui ka korratavuse- kvantitatiivseks väljendajaks on standardhälve SD n x 2 - ( x ) 2 SD = n(n -1) Kus xi on i-nda mõõtmise tulemus, x on mõõtmiste aritmeetiline keskmine, n on
b. ettevõtte kasuminäitajad c. prognoosimisvõime kasv d. lisandunud kompetents Millega seoses kerkib üles projekti plaanimise seostamine äriprotsesside juhtimisega? Vali üks või enam: a. väga uudsete toodete puhul b. tootmismahtude suurenemisel c. konkureerivate toodete ilmumisel turule Milline neist märksõnadest ei kuulu tootearendusprojekti ja tootearendusprotsessi eristavate märksõnade hulka? Vali üks või enam: a. korduvus b. meeskond c. juhtimine Kas toote tehnoloogilisuse tagamise oskus kuulub? Vali üks või enam: a. tootearendaja kompetentside hulka b. projekteerija kompetentside hulka c. mõlema eelmise ja ka projektijuhi kompetentside hulka Mis ei sobi tootearendusprojekti teostusega seotud tegevuste loetellu? Vali üks või enam: a. kontrolli ja testimise tehnoloogia b. toote tehnoloogilisuse kontroll c. allhankevajaduste selgitamine d
On nähtav mitoosi vi meioosi kromosoomide mikroskoopilisel uurimisel Leukoplast - memraanidest koosnev taimeraku organell, milles pingmendid puuduvad. Kuulub plastiidide hulka, sisaldab tihti varuaineid. Varutärklist sisaldavat leukoplasti nimetatakse amüloplastiks Lipiid - orgaaniliste ühendite rühm, mida iseloomustab vees mittelahustuvus (rasvad, õlid, vahad, steroidid) Loodusseadus - teaduslike faktide üldistus, mis võimaldab selgitada mitmeid loodusnähtusi. Loodusnähtuste püsiv korduvus Lootekestad - loote ümbris. Selgroogsetel loomadel eristatakse kõldkesta, kusekotti ja vesikesta Lootelehed - selgroogsete organismide lootelise arengu gastrula staadiumis moodustuv rakukiht. Eristatakse kolme lootelehte: välimine(ektodern), sisemine(entoderm) ja keskmine(mesoderm) Lüsosoom - ühekordse membraaniga ümbritsetud põieke, milles lagundatakse mitmesugulised makromolekule, oma otstarbe kaotanud rakustruktuure või fagotsüteeritud aineosakesi
· Islami aedade ideoloogia alusteks on prohveti õpetus, paradiisaia peegeldus ja kõrbe tingimuste karm kohalik elu-olu. Aed on taeva/paradiisi aia projektsioon maapinnale mida on kohandatud kohalikele looduslikele tingimustele. · Islami aia ideoloogia: kosmiline idee mille järgi universum koosneb kahe suure jõe poolt neljast aiast. · Kujunuds elemendid: 1) Aedu iseloomustab korrapärasus ja korduvus. Aias peab valitsema vaikus, puhkus, poeesia ja armastus. 2) Aia floorat isoleerib karmist kõrbest aeda ümbritsev kõrge müür millel on varjualused. 3) Aias kasvasid lõhnavad lilled, põõsad ja puud 4) Tähtis roll on suliseval allikaveel ja peegelsiledal veepinnal 5) Basseinid on range geomeetrilise kujuga, 4 või 8 nurksed. Basseini kompleksis ümbritsevad ühte suurt tehisveekogu väiksemad basseinid
massiga a= F/m 3) kaks keha mõjutavad teinetest suuruselt võrdsete ja suunalt vastupidiste jõududega F=-F (F-resulteeriv jõud, mis on samasuunalise kiirendusega). Harmoonilline võnkumine nimetatakse mistahes võnkumist, mida saab kirjeldada siinusfunktsiooni ja koosinusfunktsiooni abil. x=A*sin ; x-hälve tasakaaluasendist; A-maksimum hälve(võnkumise amplituud); -võnkumise faas (=t); -nurkkiirus. Võnkumiseks nimetatakse protsesse, milledel on iseloomulik tetud korduvus. Siinuseliselt või koosinuseliselt toimuvaid füüsikalisi suuruse muutusi ajas nim harmooniliseks võnkumiseks. Harmoonilise võnkumise amplituudiks nim keha maksimum hälvet tasakaaluasendist. Võnkuva punkti kogu energia võrdub ajahetkel kineetilise energia ja potensiaalse summaga. Harmooniline võnkumine on protsess, kus punktmass liigub mööda sirget ning tema asukohta kirjeldav koordinaat (x) muutub ajas siinus (või koosinus) funktsiooni järgi.
mõjutamises, suhtlemises ja piiratud stereotüüpses käitumises. Poistel avaldub see häire 3-4 korda sagedamini kui tüdrukutel. Lapse autismi korral puudub tavaliselt täielikult normaalse arengu eelperiood, või kui see esineb, ei ületa see 3. eluaasta piiri. Haiguse manifesteerumisel avaldub alati vastastikuste sotsiaalsete mõjustuste kvalitatiivne muutus (Kliinikum). Lapse autismile on samuti iseloomulik käitumise, huvide ja aktiivsuse monotoonsus, korduvus ja stereotüüpsus, mis igapäevases tegevuses ja suhtlemises kaldub muutuma rigiidseks ja rutiinseks. Tavaliselt avaldub selline omapärane käitumislaad nii uutes tegevustes kui ka igapäevaharjumustes ja mängus. Varases lapseeas võib avalduda eriline kiindumus ebatavalistesse, tüüpilistel juhtudel just kõvadesse objektidesse. Oma tegevuses võivad lapsed demonstreerida erilist püüdu sooritada mitmesuguseid rutiinseid mittefunktsionaalseid rituaale
mööda sirget ning tema asukohta kirjeldav koordinaat(x) muutub ajas siinus (või koosinus) funkst. järgi. Harmooniliselt võngub näiteks ühtlaselt nurkkiirusega ( ωt+ φ0 ω ) mööda ringjoont liikuva punkti (m) projektsioon (p). x= A0 sin ¿ ) Võnkumiseks nim protsesse,milledel on iseloomulik teatud korduvus .Siinuseliselt v koosinuseliselt toimuvaid füüsikalisi suurusemuutusi ajas nim harm võnk.H v amplituudiks nim keha max hälvet tasakaaluasendist. Võnkuva punkti koguenergia = igal ajahetkel kineetilise energia ja pottesnisaalse summaga. Matemaatiline ja füüsikaline pendel: Matemaatiline pendel- on kaalutu ja venimatu niidi otsa riputatud punktmass. Selle abil saab arvutada raskuskiirendust ilma keha massi teadmata. Teada on vaja õla pikkust(l) ja võnkeperioodi (T). T =2 π
suurenevad. Seega aatomist katioonide moodustamisel mõõdud vähenevad. 4.Kas kovalentne side on suunatud või ilma suunata? Ons uunatud side, millele on iseloomulik sideme suund ja nurk 5.Millised on võimalikud kristallstruktuuri variatsioonid monokliinses kristallsüsteemis? Lihtne- ja tsentreeritud monokliinsed elementaarrakud. 6.Millisele aatomjärjestusele vastab THK kristallstruktuur? 7.Millised ained on monokristallilised? Monokristallilid on kristallilised kehad, kus perioodilisus ja korduvus aatomite paigutuses jätkub ilma katkestauseta üle kogu tahke keha. 8.Mis on joondislokatsioonid? Dislokatsioonid on joon, ehk ühemõõtmelised defektid, mille ümber osa aatomeid on paigutunud mitteregulaarselt. 9.Mis on mittestatsionaarne difusioon? See on difusiooni tüüp, kus lahustunud aine aatomite konsentratsioon materjali igas punktis muutub 10.Kirjuta avaldus elektrijuhtivusele omajuhtivusega pooljuhis? Beeta=nIeI(mikron+mikrop)=pIeI(mikron+mikrop) p-aukude konsentr. Mikrop-aukude
Seda suhet nimetatakse ajaks t. Mõnikord tähistatakse t abil ka ajahetke, mil toimub mingi ülilühikese kestusega sündmus. Ajavahemiku (protsessi kestuse) tähiseks on siis t. Sümboliga (delta) tähistatakse vastava füüsikalise suuruse muutu (lõppväärtuse ja algväärtuse vahet). Aja mõõtmisel kasutatakse enamasti mingit perioodilist liikumist. Perioodiliseks nimetatakse liikumist, millele on omane korduvus. Teatud kindla teepikkuse läbimisel (ajavahemiku möödumisel) algab kõik otsast peale. Seda ajavahemikku nimetatakse perioodiks. Aja ühikuks valitakse kas periood ise või mingi arv perioode. Eksperiment on küsimus Loodusele (Loojale). Asjaliku vastuse saamiseks tuleb see küsimus esitada selgelt ja ühemõtteliselt (Albert Einstein: Jumal on rafineeritult kaval, aga pahatahtlik Ta ei ole).
Seda suhet nimetatakse ajaks t. Mõnikord tähistatakse t abil ka ajahetke, mil toimub mingi ülilühikese kestusega sündmus. Ajavahemiku (protsessi kestuse) tähiseks on siis Δt. Sümboliga Δ (delta) tähistatakse vastava füüsikalise suuruse muutu (lõppväärtuse ja algväärtuse vahet). Aja mõõtmisel kasutatakse enamasti mingit perioodilist liikumist. Perioodiliseks nimetatakse liikumist, millele on omane korduvus. Teatud kindla teepikkuse läbimisel (ajavahemiku möödumisel) algab kõik otsast peale. Seda ajavahemikku nimetatakse perioodiks. Aja ühikuks valitakse kas periood ise või mingi arv perioode. Eksperiment on küsimus Loodusele (Loojale). Asjaliku vastuse saamiseks tuleb see küsimus esitada selgelt ja ühemõtteliselt (Albert Einstein: Jumal on rafineeritult kaval, aga pahatahtlik Ta ei ole).
Samuti võib tegemist olla juhuga, kui uus seadus muudab varem kuriteona karistatud teo väärteoks. 4. Dispositsiooni mõiste ja liigid §12 lg 1 Dispositsioon on süüteo asjaolude kirjeldus Dispositsiooni liigid: 1) lihtne seaduse tekstis on toodud teo elemendid 2) viiteline tehakse viide mõnele teisele KarSi paragrahville, lõikele või punktile 3) blanketne peame pöörduma mõne muu seaduse poole väljaspool KarSi. 5. Korduvus ja jätkuvus Korduv süütegu ehk retsidiiv. Raskendav asjaolu. Eeldatakse samaliigilise teo toimepanemist. Vahepeal on süüdi mõistetud. Faktiline retsidiiv kahe toimepandud kuriteo vahele ei mahu aegumistähtaeg. Kõik teod peavad olema tõendatud. Kui on aegumine, siis ei ole korduvust. Nt 6x järjest liikluskaamerasse vahelejäämine. Juriidiline retsidiiv - Karistatud teo eest
Miinused ebatäpne planeerimine on ajaraiskamine; planeerimine vähendab paindlikkust. Planeerimiskäik- toimingute rida, mida tuleb plaani koostamiseks sooritada. Eesmärkide püstitamine-}eesmärkide teisendite kindlaksmääramine-}teisendite hindamine, parima valik-} plaani koostamine-} plaani elluviimine. 19. Plaanide liigid plaan on üldisem või üksikasjalikum teabekogum, kus tulevikkus ettevõetava kohta on esitatud olulised andmed. 1. Ulatus - tervik osa 2. Korduvus- üks kord mitu korda 3. Mõju - suur väike 4. Aeg - pikk lühike pikaajalised - kavandatud 5-10 aastale. Tegeleb tippjuhtkond, nad sisaldavad proriteete ja samme, mis vajalikud strateegiliste eesmärkide saavutamiseks; Strateegia määrab org. põgieesmärgid ja peamised teed nende saavutamiseks, andes organisatsioonile kindla tegevussuuna. Eesmärkidel järgmised omadused:
Põhjus on kiiruse muutus üleminekul ühest keskkonnast teise. Maxwelli järgi x= A0 sin ¿ ) Võnkumiseks nim protsesse, milledel on iseloomulik teatud n=εμ korduvus .Siinuseliselt v koosinuseliselt toimuvaid füüsikalisi suurusemuutusi ajas nim harm võnk. H v amplituudiks nim keha max hälvet tasakaaluasendist. Võnkuva punkti koguenergia = igal ajahetkel 14 VEDELIKE MEHAANIKA kineetilise energia ja pottesnisaalse summaga. Hüdromehaanika alused - Rõhk ( p ) on skalaarne suurus, mis näitab pinnaühikule mõjuva pinnaga risti 11
annaabi.ee 
