mis püsib verikaalpindadel puhastamiseks ja desinfektsiooniks vajaliku aja. Abbatclean peseb ja desinfitseerib üheaegselt, kindlustades toiduainete kvaliteeti alandavate mikroorganismide hävimise. Desinfektandiks kvaternaarsed ammoonimühendid. Töölahuse kontsentratsioon 1,0-2,0% (100-200ml/10 liitri vee kohta). Kasutamine: Pesulahus valmistada 40-50°C vette. Kanda töölahus puhastatavale pinnale ja lasta toimida 5-15 minutit. Vajadusel harjata. Loputada korralikult leige veega. DESO+ PESUAINE! 4 Skimmer Happeline desinfitseeriv vahu puhastusvahend Tugevalt happeline vahutav desinfitseeriv puhastusvahend toiduainetetööstuse ettevõtetele desinfitseerivaks happeliseks pesuks. Eemaldab veest ja toormest tekkivad ladestused. Sisaldab ortofosforhapet. Kasutuskontsentratsioon 100- 300ml/10l vee kohta. Töölahuse pH 2,8. Kasutamine: Töötamisel kasutada kummikindaid ja teisi isiklikke kaitsevahendeid kaitsmaks silmi ja nahka!
2. Kanda pesulahus madalsurve Kasutatakse 1 5% vahupesuseadme või Seadmed FOOD 12 DESO list lahust (10 50 harja abil pinnale. Lasta tööpäeviti dl/100 l vees) toimida 10 20 min. 3. Eemaldada vaht ja mustus loputamisel
desinfektsiooniks vajaliku aja. Abbatclean peseb ja desinfitseerib üheaegselt, kindlustades toiduainete kvaliteeti alandavate mikroorganismide hävimise. Desinfektandiks kvaternaarsed ammoonimühendid. Töölahuse kontsentratsioon 1,0-2,0% (100-200ml/10 liitri vee kohta). Kasutamine: Pesulahus valmistada 40-50°C vette. Kanda töölahus puhastatavale pinnale ja lasta toimida 5-15 minutit. Vajadusel harjata. Loputada korralikult leige veega. DESO+ PESUAINE! Movek A Bioloogiliselt lagunev rasvaeemaldusaine, mis lahustab efektiivselt rasvu, tahma, kuivanud mustust pH 12 Movek A sobib vahu valmistamiseks vahutudesomeetodil desinfitseerimiseks. Sobib metall-, betoon-, kahhel- ja kunstmaterjalidest pindade pesemiseks ja desinfitseerimiseks. Doseerimine: 0,3-0,5%(30-50ml/10 liitri vee kohta. Kasutamine: töölahus valmistada kuuma vette, kanda pestavale pinnale ja lasta toimida 5-10 minutit
· Sobilik keskkond piimhappebakterite arenguks, sisaldama selleks piisavalt toitaineid laktoosi, lisaks N-ühendeid, vitamiine, mikroelemente · Maitse- ja lõhnaaineteta · Koostise poolest sobiv piisavalt valke (kaseiini), rasvu, Ca, fosforhappe sooli · Kalgendumisvõimeline · Somaatiliste rakkude vaba · Antibiootikumide, deso- ja pesuainete jääkide ja pidurdusaineteta · Bakteriofaagideta · Ternespiimata · Minimaalselt sisaldama võõrmikrofloorat · Happesus vahemikus pH 6,68 ... 6,7; 16 ... 18 Th, mitte üle 20 Th 2. Kuidas mõjutab juustu valmistamist piima happesus? · Vadaku sünereesi, · Mikroorganismide arengut · Valmimise biokeemilisi reaktsiooni 3. Kuidas mõõdetakse üldhappesust ja aktiivhappesust? Näitajad
Biokiled: Pindadele kinnituvad ekstratsellulaarsed polümeersed ühendid, mis ümbritsevad eluvõimelisi ja võimetuid mikroorganisme. Probleemid toidukäitlejale: raske eemaldada ilma otsese füüsilise kontaktita pindaktiivsete ainete jm puhastusvahendite läbipääsemine väheneb mikroorganismide suurem vastupidavus pesuja desoainetele mikrobioloogilised analüüsid peegeldavad vaid osa probleemi tõsidusest Ennetamise teed: Regulaarne puhastamine + deso 24. Meetmed kahjuritõrjeks ja ennetamiseks Kahjurite ennetamise meetmed Hoia kõike kaetuna Välista sissepääs Puhasta pudemed Teata kahjurite märkidest Vaatle regulaarselt Kontrolli saadetisi Ära ladusta materjale põrandale 25. Töötajate isikliku hügieeni nõuded. Käte pesemine Juuksed kinni Ehted ei tohi kanda Küüned peab oöema lühikesed 26. Käte hügieen. Õiged kätepesuvõtted, millal pesta käsi?
Biokiled: Pindadele kinnituvad ekstratsellulaarsed polümeersed ühendid, mis ümbritsevad eluvõimelisi ja võimetuid mikroorganisme. Probleemid toidukäitlejale: raske eemaldada ilma otsese füüsilise kontaktita pindaktiivsete ainete jm puhastusvahendite läbipääsemine väheneb mikroorganismide suurem vastupidavus pesuja desoainetele mikrobioloogilised analüüsid peegeldavad vaid osa probleemi tõsidusest Ennetamise teed: Regulaarne puhastamine + deso 24. Meetmed kahjuritõrjeks ja ennetamiseks Kahjurite ennetamise meetmed Hoia kõike kaetuna Välista sissepääs Puhasta pudemed Teata kahjurite märkidest Vaatle regulaarselt Kontrolli saadetisi Ära ladusta materjale põrandale 25. Töötajate isikliku hügieeni nõuded. Käte pesemine Juuksed kinni Ehted ei tohi kanda Küüned peab oöema lühikesed 26. Käte hügieen. Õiged kätepesuvõtted, millal pesta käsi?
inimese tervisele ohtlik ja ei vasta seadusandluses toidule esitatavatele nõuetele. Ülesanded 1. Täida tabel Ohutegur Teguri/saasteallika näide pagar kondiitri töökeskkonnas bioloogiline Mitte kvaliteetne tooraine, puudulik tootmishügieen, puudulik isiklik hügieen, vale säilitamistemperatuur, külmaahela katkestamine keemiline Pesu ja deso jäägid, vale loputamine 2. Kirjutage füüsikaliste saastetegurite mõju tarbijatervisele Vastus: Füüsikaline võib olla allergia karvade vastu, kui satub nt. juuksekarv toidu sisse, näiteks kui satub toidu sisse väike klaaskillustik, võib põhjustada inimesele haigust.
ja aevastamisel, määrdunud riietus, õhk. nn tehnoloogilised ristid 1) tooraine ja valmistoodang 2) personal ja tooraine 3) jäätmed ja tooraine 4) jäätmed ja personal jne. Transpordivahendite kaudu, tööliste ja töövahendite kaudu. Võimalused vältimiseks 1) töötlemata toit eraldada valmistootest kas ajas või füüsiliselt, efektiivse vahepealse puhastamise/desinfitseerimise abil 2) juurdepääs tootmisruumidesse piiratud/reguleeritud 3) pindade ja seadmete pesu ja deso Toiduga kokkupuutes olevad materjalid (TKM). Nõud, köögitarbed, seadmed, pinnad pakendid Nõuded- ei tohi põhjustada toidu saastamist, halvendada selle omadusi ega ohustada inimese tervist. (ning peavad vastama toiduga kokku puutuda lubatud materjalide ja esemete kohta esitatud nõuetele) TKM-i nõuetele vastavuse (sobivuse toiduga kokkupuuteks) tõendab märgistus ja/või vastavusdeklaratsioon.
Võib põhjustada kiiret surma (6-12 tunni jooksul). Põhjus: lihtne seedimatud võib üle minna nakkuslikuks. Ternespiimaga saadavad kaitsekehad peavad tagama kaitse kolmel esimesel elunädalal. Keskkonnas liiga palju haigustekitajaid. Lahendus: vasikate jootmisskeemide ümberkorraldus. Üleminek täispiimalt täispiimaasendajale peab toimuma sujuvalt. Vasikate elupaiga vahetus ei tohi käia koos söötade samaaegse vahetusega. Bokside ja asemete puhastus ja deso. 14. Karjatervishoiu korraldus vasikate kopsuhaiguste vältimiseks Kui vasikaid peetakse individuaalsulgudes, tuleb nad grupisulgu üle viia 2-3 nädalat pärast võõrutamist. Kui me kohe viime enne võõrutust või liiga vara päras võõrutust, on see vasikatele suur stressi allikas. Stressi tagajärjel tekib alati suur haigestumine ja ka üksteise imemine. Põrandapinda peaks olema 6-12 nädala vanustel vasikatel: 1,5-2m2, õhupinda 8-9m3
Mõnel juhul vasikal kõhuvalud. Võib põhjustada kiiret surma (6-12 tunni jooksul). Põhjus: lihtne seedimatud võib üle minna nakkuslikuks. Ternespiimaga saadavad kaitsekehad peavad tagama kaitse kolmel esimesel elunädalal. Keskkonnas liiga palju haigustekitajaid. Lahendus: vasikate jootmisskeemide ümberkorraldus. Üleminek täispiimalt täispiimaasendajale peab toimuma sujuvalt. Vasikate elupaiga vahetus ei tohi käia koos söötade samaaegse vahetusega. Bokside ja asemete puhastus ja deso. 15 . Karjatervishoiu korraldus vasikate kopsuhaiguste vältimiseks Kui vasikaid peetakse individuaalsulgudes, tuleb nad grupisulgu üle viia 2-3 nädalat pärast võõrutamist. Kui me kohe viime enne võõrutust või liiga vara päras võõrutust, on see vasikatele suur stressi allikas. Stressi tagajärjel tekib alati suur haigestumine ja ka üksteise imemine. Põrandapinda peaks olema 6-12 nädala vanustel vasikatel: 1,5-2m2, õhupinda 8-9m3
Noorkarjakoplid peavad olema tingimata tarastatud. · Vasikate kadu peab olema alla 7% · Kuni 14. Elupäevani tuleb vasikaid pidada eraldi, vabalt vaikakuudis välistingimustes või vasikaboksis külmlaudas. · Seejärel ei tohi viia neid sooja lauta => hingamisprobleemid · Valitud pidamissüsteemi tuleb jätkata lõpuni · Sobiv temp +5...+18 ja õhuniiskus 60-80% 85. Veiste naha- ja sõrahoole Sõrad: puhastamine, lühendamine, värkimine, deso Nahk: puhastamine, deso 86. Udarahoole Mehaaniline puhastus, pesemine, deso 87. Maheveisekasvatus Eestis Suvel peetakse lihaveiseid karjamaal (6-7 k). Lihaveiseid on võimalik ka talvel väljas pidada, eelduseks on siiski varjualuse olemasolu. Laudas, kus loomi peetakse, peab olema piisavalt päevavalgust ja hea loomulik ventilatsioon. Laudas vajavad loomad nii palju ruumi, et nad saaksid vabalt liikuda, lamama heita, ennast puhastada jne. Puhkease- puhas, kuiv, põhk
Bioloogiliste ohtude peamisteks allikateks on nakkust kandev töötaja, ebapiisavalt puhastatud ruumide ja käitlemisseadmed, eelkõige aga toidu vale säilitamise- ja/või töötlemisrežiim (temperatuur). Keemilised – puhastusainete jäägid, saasteained (taimekaitsevahendid), akrüülamiid (fritüürõlist), lisaained. Keemiliste ohtude peamiseks allikaks on lisaainete liigne kontsentratsioon toidus, ebapiisav loputus peale ruumide/käitlemisvahendite pesemist, pesu-, deso- ja kahjuritõrje vahendite ebaõige kasutamine. Ohu põhjustajateks võivad olla: • Tooraine, pakkematerjal • Inimene • Seadmed ja käitlemisvahendid • Ruumide seisukord ja puhtus • Käitlemisviis Ohtude analüüsil tuleb arvestada ka ohu tekkimise tõenäosust ja tõsidust. Kui kõikidele etappidele on määratud võimalikud tekkivad ohud, siis järgnevalt tuleb määrata ohtu ennetavad tegevused. Ennetavad tegevused on näiteks toimiv pesemis-
Bioloogiliste ohtude peamisteks allikateks on nakkust kandev töötaja, ebapiisavalt puhastatud ruumide ja käitlemisseadmed, eelkõige aga toidu vale säilitamise- ja/või töötlemisreziim (temperatuur). Keemilised puhastusainete jäägid, saasteained (taimekaitsevahendid), akrüülamiid (fritüürõlist), lisaained. Keemiliste ohtude peamiseks allikaks on lisaainete liigne kontsentratsioon toidus, ebapiisav loputus peale ruumide/käitlemisvahendite pesemist, pesu-, deso- ja kahjuritõrje vahendite ebaõige kasutamine. Ohu põhjustajateks võivad olla: · Tooraine, pakkematerjal · Inimene · Seadmed ja käitlemisvahendid · Ruumide seisukord ja puhtus · Käitlemisviis Ohtude analüüsil tuleb arvestada ka ohu tekkimise tõenäosust ja tõsidust. Kui kõikidele etappidele on määratud võimalikud tekkivad ohud, siis järgnevalt tuleb määrata ohtu ennetavad tegevused. Ennetavad tegevused on näiteks toimiv pesemisja
2 teadvuse seisundit: ärkvelolek ja uneseisund Teadvuse hägunemise sündroom Raskusastmed 4. Soopor 5. Kooma 1. Hägunemine 2. Obnubilatsioon 3. Somnolents - Võime ärritajaid vastu võtta on hägunenud ja tekib kognitiivsete funktsioonide süvenev halvenemine - Desorientatsioon: 1. allopsüühiline desorientatsioon – ajas ja ruumis 2. autopsüühiline deso rientatsioon – oma isikus Viitab nt sündmuste ebatäpne rekonstrueerimine ruumilises ja ajalises suhetes või täielik mälulünk - Nõutus, segasus Deliirium - Teadvuse hägunemine koos segasuse, desorientatsiooni ja meelepetetega, ärevuse- hirmu ja psühhomotoorse rahutuse ning hallutsinatsioonidega Hämarolekuseisund - Sügav teadvushäire koos hallukatega - Inimene ei joo palju, tegutseb aga pärast ei mäleta Stuupor
poegimissigala (arvestades et kõik ei tiinestu, paaritatakse 20-30% rohkem). Tiinestunud emised viiakse umbes 1 nädala enne poegimist poegimissigalasse, kus nad poegivad ja kus neid peetakse kuni põrsaste võõrutamiseni. Seejärel viiakse emised uuesti vabade ja tiinete emiste sigalasse, kus nad uuesti tiinestatakse. Põrsad viiakse üle võõrdepõrsaste sigalasse. Poegimissigala jääb tühjaks ja seal tehakse korralik puhastus ja deso. Paariks päevaks jäetakse sigala kuivama ja siis tuuakse uus voor sisse. Täistsükliga seafarmis on lisaks poegimissigalala veel vabade ja tiinete emiste sigala, kus peetakse ka sugukulte ja oma karja uuendamiseks kasvatatavaid noori sugusigu. Võõrutaud põrsaid peetakse võõrdepõrsaste sigalas ja nuumsigu eraldi nuumikute sigalas. 8. Poegimiste organiseerimine, emiste ja põrsaste hooldamine.