Varade puhastulukus (31.12.2003) = puhaskasum * 100 / koguvara = 3428912 * 100 / 20138254 = 17,07 % varade tulutoovus. Varade puhastulukus (01.01.2003) =999707 * 100 / 17929017 = 5,58 % Tulu aktsonäride omakapitali kohta =(puhaskasum eelisdividendid)/omakapital (lihtaktsiad) = = 3428912 / 7681111 = 0,45 Näitab juhtkonna töö efektiivsust investeeritud kapitali kasutamisel. Tegevustulukus = Puhaskasum *100 / netokäive = 3428912 * 100 / 38519434 = 8,9 % Ettevõtte aktivate tulukus = puhaskasum / koguvara= 3428912 * 100 / 20138254 = 17,03 % Omakapitali tulukus = kasum * 100 / aktsiakapital = 44549934 * 100 / 2400000 = 1856,25
2008. aastal (tuhandetes kroonides) 0.11 2009. aastal (tuhandetes kroonides) 0.14 Pikajaliste kohustuste rahasiduvus on selles ettevõttes nõrk. Mõlema aasta puhul jääb see arv 0.1 juurde. Näitaja suhtarv peaks olema võrdne ühega või suurem, et saavutada hea. Selle ettevõtte puhul näitab see seda, et selles organisatsioonis on võlgnevuste osakaal suurem kui rahavoog äritegevuses. 5. RENTAABLUS EHK KASUMLIKKUS VARADE TULUKUS (ROA)= * 100% 2008. aastal (tuhandetes kroonides) 1% 2009. aastal (tuhandetes kroonides) (-) 0.4% Varade tulukus näitab mõlema aasta puhul seda, et kui efektiivselt on ettevõte kasutanud kõiki resursse ja kuidas seda on ettevõttesse paigutanud. Siin on näha, et 2008. aastal on kasutatud resursse 1%, kuid 2009. aastal ollakse juba omadega kahjumis, resursse jääb puudu, et neid kasutada ettevõttes.
Konspekt Selgeks teha: Väetamise diferentsiaaltulukus Väetamise keskmine tulukus Tootmise tulukus Eksamisse: 1 ülesanne + küsimused Aineringed ja maaskasutusstrateegiad Põhiline eesmärk: kuidas ressursse ratsionaalselt ja säästlikult kasutada? 25.11.2010 Eksamisse: taimetoitainete omastamine mullast ja väetistest - arvestatakse kõigi toitainetega, mida taim omastab ja kasutab bioproduktsioonis. Väetistega mulda viidud taimetoiteelementidest suudavad taimed omastada vaid
● Pikk tasuvusaeg ilma täiendavate toetusteta ● Pole välja töötatud selget regulatsiooni, mis võimaldaks mikroelektrijaamu võrguga liita. Soojusenergia hind Soojuse hinna kujunemine Soojusenergia hind kujuneb järgmiste komponentide koosmõjul: 1. kütuse hind; 2. tootmisseadme kasutegur; 3. tootmisseadme töös hoidmiseks vajalikud tegevuskulud (hoolduskulud); 4. tootmisseadme amortisatsioonikulud; 5. põhjendatud tulukus (kaugkütte korral); 6. käibemaks (20%). Soojuse hind ettevõtetele Statistilisi andmeid soojusenergia hinna kohta ettevõtetes kogutakse Eestis Statistikaameti poolt. Soojusenergia kasutamise vajadus Soojusenergia kasutamine läbi aastate Küsimused :D ● Mis on soojusenergia ● Nimeta soojusenergia eeliseid. ● Mis aastatel toodeti kõige rohkem soojusenergiat? ● Mis aastaajal tarbitakse kõige rohkem soojusenergiat? Täname kuulamast! :) Kasutatud kirjandus
Rahvusvaheline majandus Rahvusvahelised maksed Rahvusvaheline makse on makse välisriiki või makse välisvaluutas teise Eesti panka. Rahvusvaheliste maksete tüübid: 1.Tavamakse Rahvusvaheline tavamakse jõuab saajani 3-7 pangapäeva jooksul 2.Kiirmakse Rahvusvaheline kiirmakse jõuab saajani 2-5 pangapäeva jooksul 3. Ekspressmakse Rahvusvaheline ekspressmakse jõuab saajani samal või järgmisel pangapäeval Vahetuskursid ja välisvaluutaturg Välisvaluutat ostavad ja müüvad sellele spetsialiseerunud valuutavahetajad ja pangad üle kogu maailma. Valuutaturul kujuneb igal valuutal oma hind, mida nimetatakse vahetuskursiks. Kui euro on väärt umbes 1,4 dollarit, saab ühe euro eest osta 1,4 dollari väärtuses Ameerika kaupa. Nõudlusest suurem pakkumine vähendab valuuta väärtust ja vastupidiselt kui nõudlus on suurem kui pakkumine, siis valuuta väärtus tõuseb teise valuuta suhtes. Valuutade nõudlust ja pak...
Konkurentsiameti arvutuste kohaselt on 8,31%. ASi Tallinna Vesi investeeritud varade tootlikkuseks kujunes 18,1%, mis ületab WACC-i 9,79%. Siit ka negatiivsete välismõju probleem. Eesti riigil ja kohalikel omavalitsustel on kohustus tagada inimestele puhas joogivesi ja nõuetekohane reoveekäitlus. Tegemist on olulise infrastruktuuri osaga ja peab olema kõigile inimestele kättesaadav, teisisõnu taskukohane. Negatiivse välismõju tekitajana on ASi Tallinna Vesi tulukus kujunenud monopoolse ettevõtja kohta märkimisväärselt kõrgeks ning tarbijate huvid, mida tuleb pidada hinnaregulatsiooni keskseks eesmärgiks, on jäänud vajaliku kaitseta. Ehk täiendava kulu kandjaks. Konkurentsiamet leidis korraldatud analüüsi tulemuste põhjal, et ASi Tallinna Vesi teenuste hinnad oleksid märkimisväärselt madalamad olukorras, kus neid reguleeriks rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest lähtuv hinnaregulaator. Konkurentsiameti ettekirjutuse järgi pidi
Tootmise ja aktsiakapitali efektiivsuse näitajad Müügitulukus = müügikasum*100 /puhasmüük % 636990 *100 / 3673073 = 17,3% Varade puhastulukus = puhaskasum * 100% / koguvara 3673073 / 7557985 *100 = 48,5% Tulu aktsionäride omakapitali kohta = (puhaskasum - eelisdividendid) / omakapital 3673073 / 1919674 = 1,91% Tegevustulukus = Puhaskasum / netokäive *100% 3673073/16198459 *100 = 22,6% Ettevõtte aktivate tulukus = puhaskasum / koguvara*100% 3673073 / 7557985 *100 = 48,59%
Vesilahused osalevad näiteks ainevahetuslikes protsessides, vesilahustena omastavad ka taimed mullast toitaineid. (Vikipeedia Vaba entsüklopeedia, 2013). 3. Väetiselahus Väetamine on oluline osa taimekasvatuses saagi kujunemisel. Väetusplaan peab katma taimede toitainete vajaduse. Väetamise seisukohalt on oluline, et taim saaks igal hetkel kätte sellele kasvufaasile vajalikud makro- ja mikrotoitained. Väetamise eesmärgiks on saada suur saak, kõrge kvaliteet ja parim tulukus. (Vesneri Aed OÜ, 2013) Terraflex-T on kiirelt ja täielikult veeslahustuv kastmisväetis, mis sobib taimede pealtväetamiseks alates istikute ettekasvatamisest kuni saagikoristuseni. (Terraflex-T, 2013). 4. Kress-salat Kress-salat on 20-60 cm kõrgune üheaastane rohttaim ristikõieliste sugukonnast. Salatkress on erakordselt kiire kasvuga. Soodsates tingimustes (niiskus) idanevad seemned 24 tunni jooksul. Talvekuudel kasvavad taimed 2-3 nädalaga, suvel 5-6 päevaga 6-10 cm pikkuseks.
Hüpoteek tekib kande tegemisega kinnistusraamatusse ja lõpeb kande kustutamisega. 8. Ehitise reaalosa ja mõttelise osa mõiste. Asi võib tsiviilkäibes olla tervikuna, reaalosana või mõttelise osana. Asja reaalosa on asja teiste osadega võrreldes tegelikkuses piiritletud. Asja mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana. 9. Kuidas võib hinnata ja järjestada aktsiate ja kinnisvara järgmised tunnused: tulukus, risk, likviidsus, juhtimine, jaotamine osadeks. 10. Kuidas kinnisvara iseäärasused mõjutavad kinnisvaraturu funksioneerimist? Kinnisvara iseäärasused määravad kinnisvaraturu funksioneerimist. Näiteks kinnisvara mis on kehvas asukohas selle vastu on nõudlust vähem. Samuti on oluline seisukord. Üldiselt tahgetakse osta, rentida, üürida kinnisvara mis on heas seisukorras. Arvutada ja määrata kasutatavad meetodid: Meetod: võrdlusmeetod
Omakapitali kordaja 2,276 2,084 -165,944 Intressikulude kattekordaja 1,778 8,555 0,487 Tasuvusnäitajad Tegevtulukus 0,011 0,197 -84,059 Müügikate 0,160 0,389 0,210 Varade tulukus 0,027 0,486 -0,028 Omakapitali tulukus 0,062 1,012 -4,648 Investeeringute tulukus 0,494 -11,566 -0,047 6 Tsitstjakov, S., KPMG, Ettevõtte finantsjuhtimine [http://www.finance.ee/failid/fin.pdf]. 20.05.2003.a. 7 Finantsanalüüs, Külim, 2000, lk 117-139.
Omakapitali kordaja 2,276 2,084 -165,944 Intressikulude kattekordaja 1,778 8,555 0,487 Tasuvusnäitajad Tegevtulukus 0,011 0,197 -84,059 Müügikate 0,160 0,389 0,210 Varade tulukus 0,027 0,486 -0,028 Omakapitali tulukus 0,062 1,012 -4,648 Investeeringute tulukus 0,494 -11,566 -0,047 6 Tsitstjakov, S., KPMG, Ettevõtte finantsjuhtimine [http://www.finance.ee/failid/fin.pdf]. 20.05.2003.a. 7 Finantsanalüüs, Külim, 2000, lk 117-139.
3 2 FINANTSANALÜÜSI EESMÄRK JA INFOALLIKAD Finantsanalüüsi eesmärk seisneb erinevate näitajate arvutamises ja nende analüüsimises. Käesoleva töö eesmärk on koostada müügitulu, ostjatelt laekumata arvete ja kapitalis struktuuri analüüs, arvutada ettevõtte maksevõime ja analüüsida varude kasutamise effektiivsust, leida ettevõtte tulukus ja Z- seis ning kõige lõpuks toetudes eelnevatele andmete töötlusele anda ettevõttele hinnang ning ettepanekuid effektiivsemaks majandamiseks. Peamise andmebaasi moodustavad aastaaruande bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne ja omakapitali muutuste aruanne koos lisadega. Aga on kasutatud andmeid ka exceli tabelitest, mis on raamatupidaja poolt koostatud töö lihtsustamiseks. 4
Lambakasvatus langes peale Eesti iseseisvumist. Lambaid Eestis kavatatakse vähe, kuid tänu liha kokkuostu hinnale tõusis lambaste kasvatamise tasuvus. Aastatel 2000-2008 kasvas lambaste kasvu arvukus üle 2,5 korra. Lammastega majapidamiste arv Eestis on üle 3000. Aastal 2008 oli lambaste arvukus 76,4 tuhat. Üleminek mahelambakasvatusele ei ole niivõrd probleemne võrreldes teiste loomakasvatusharudega. Lambakasvatuse tulukus suureneb, sest lisandub mahepõllumajandustoetus. Eestis on olemas ka kaks mahelihatöötlejat: AS Saaremaa Liha-ja Piimatööstus ja OÜ Märjamaa lihatööstus. Eesti tumedapealine lambatõug on saadud eesti lamba ristamisel srapseriga. Eesti tumedapealine lambatõug on varavalmiv, heade lihavormidega lihalambatõug, kelledelt saadakse valget, poolpeenvilla (keskmine peenus ca 35 ?m). Tumedapealiste lammaste pea ja jalad on kaetud tumedate ohevillakarvad ega.
Audiitorkontroll -majandustegevuse ja tõendusmaterjalide objektiivne hindamisprotsess. Mille käigus kontrollitakse kas kõik vastab süsteemidele. Kõik andmed saadakse raamatupidamisest! Majandusinfo tarbijad: omanikud, juhtkond, töötajad,/ kreeditorid, investeerijad, tarnijad, ostjad, finantskonsuldandid, maksuhaldurid. Info sisetarbijad omanikud, juhtkond ja osa töötajatest. Info välistarbijad: ülejäänud Ettevõtte tulukus - Ettevõtte maksevõime võimet tasuda oma kohustused Ettevõtte jätkusuutlikus ettevõttes ei ole kahtlusi tegutsemiseks järgmise 12. kuu jooksu Raamatupidamise nõuetekohane korraldamine: Rmp teooria põhjalikku tundmist , Seaduste täpne tundmine, Ärieetikat Raamatupidamise seadus Seaduse eesmärk õiguslike aluste loomine ning põhinõuete kehtestamine rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest lähtuva rmp ja finantsaruaruandluse korraldamiseks.
finantsedukust ning efektiivsust kasumi teenimisel. KESKMINE VARA (perioodi algsaldo + perioodi lõppsaldo) / 2 KESKMINE OMAKAPITAL (perioodi algsaldo + perioodi lõppsaldo) / 2 KESKMINE PÕHIVARA JÄÄKMAKSUMUSES (perioodi algsaldo + periood lõppsaldo) / 2 KESKMINE KÄIBEVARA (perioodi algsaldo + periood lõppsaldo) / 2 KESMISED VARUD (perioodi algsaldo + perioodi lõppsaldo) / 2 müügitulu PÄEVAS= müügitulu/365 Varade tulukus (ROA Rate of Return on Assets) * näitajat nimetatakse ka: puhaskasumiga varade rentaablus Ettevõtte varade tulukus (ROA) näitab firma varadesse tehtud investeeringute tasuvust ehk seda, mitu krooni toob kasumit iga investeeritud kroon Omakapitali rentaablus (ROE Return on Equity) * näitajat nimetatakse ka: puhaskasumiga varade rentaablus Omakapitali rentaablus ehk ROE näitab aktsionäride investeeringute tasuvust ja on hea abivahend juhtkonna töö hindamisel
ühiku kohta tööaja ühiku ühiku kohta kasutamise K H M efektiivsuse kohta t t t näitajad Palgakulu (P) Palgakulu Palgakulu Palgakulu rentaablus H M tulukus tootlus K P P P Kaubavarud Kaubavaru Kaubavaru Kaupade Töö objekti (V) rentaablus brutotulukus käibesagedus ehk kauba- K ehk -tasuvus ehk varu- varu efektiiv-
ETTEVÕTTE LIKVIIDSUS = ETTEVÕTTE MAKSEVÕIMELISUS ettevtte vime tasuda tähtaegselt ettenähtud kohustisi. SUHTARVUANALÜÜS - bilansi ja kasumiaruande baasil koostatud suhtarvud - rahavoo suhtarvud - turuandmetele tuginevad suhtarvud. A. RENTAABLUSE, TASUVUSE SUHTARVUD (profitability ratios). 1. Käibe puhasrentaablus ehk tegevustulukus (profit margin) 2. Koguvarade tulutase, investeeringute rentaablus (return on assets,ROA; return on investment, ROI) 3. Omakapitali rentaablus, tulukus (return on equity, ROE) 4. Tulutoovuse baassuhtarv (basic earnings power, BEP) B. VARADE KASUTAMISE EFEKTIIVSUSE NÄITAJAD (asset utilization ratio). 5. Debitoorse võlgnevuse käive (receivable turnover) 6. Keskmine raha laekumisvälde (average collection period) 7. Kaubakäive, tootmisvarude käive (inventory turnover) 8. Põhivarade käive (fixed asset turnover) 9. Koguvarade käive (total asset turnover) C. MAKSEVÕIME JA LIKVIIDSUSUHTARVUD (liquidity ratios). 10
vahekorras. Kompleksväetiseid kasutades lähtutakse põhitoiteelementide (K;N;P) sisaldusest: N-ülekaal kasutatakse kevadel ja kasvu ajal, P ja K-ülekaal- kasutatakse kevadel. Sügisel ja kasvuajal. 25. Mineraalväetiste efektiivsust mõjutavad tegurid. · Lämmastikväetiste efektiivsus sõltub suurel määral muldade huumusesisaldusest, ilmastikust ja PK väetiste kasutamisest. · Fosforväetiste efektiivsus ja väetamise tulukus sõltuvad mulla väetistarbest ning suurel määral ka ilmastikutingimustest. · Kaaliumväetiste efektiivsus oleneb väga oluliselt muldade kaaliumitarbest, lämmastik- ja fosforväetiste ning sõnniku kasutamisest, kasvatatava kultuuri ja ka vastava kultuuri sordi iseärasustest, kuid ka vegetatsiooniperioodi ilmastikutingimustest. · Kompleksväetiste efektiivsus oleneb väetise koostisest, taimetoiteelementide
ettevõtte kõikide talituste ning tootmise rahavajadusest. Ettevõttel tuleb igapäevaselt täita mitmesuguseid rahalisi kohustusi. Lühiajaliste finantseerimis allikate kasutamise seisukohalt on olulised 2 probleemi: 1) kui suures mahus tuleks kasutada lühiajalist finantseerimist. 2) millised konkreetsed lühiajalise finantseerimise allikad valida. Ettevõttel tuleb kõigepealt välja selgitada talle kõige sobivam lühiajaliste kohustuste maht. See on piir, kus firma tulukus ja risk on omanikele ja juhtkonnale kõige vastuvõetavamad. Selleks tuleb välja töötada võlakohustuste arvetus mingite perioodiliste tähtaegade kaupa. Selleks võib kasutada erinevaid firma likviitsust iseloomustavaid suhtarve. Tulemusi peaks võrdlema mingite taustnäitajatega. Lühiajalise krediidi allika valimisel tuleb arvestada 3 põhitegurit. 1) Krediidi reaalhind. 2) Krediidi kättesaadavus vajalikul hulgal ja nõutaval ajal.
Tootlikult hõivatud Tööjõu tootlikkus tööliste arv (spetsialiseerumine) Rahvaarv Kapital Kapital Turu suurus /1 lk 326-327/ David Ricardo hakkas huvituma majandusteaduse probleemidest, peale ,,Rahvaste rikkuse" lugemist ja arendas edasi Smithi seisukohti. Ta hakkas uurima sissetulekute jaotust. Tema jaoks oli oluline põhimõte, et tööstuses on tulukus püsiv, aga põllumajanduses kahanev. Ricardo lähtus eeldusest, et turul valitseb täielik konkurents ning täielik tööhõive. Ta jagas ühiskonna klassideks inimeste teenitava sissetuleku alusel: kapitalistid, maaomanikud ja töölised. Lahendust majanduslikele probleemidele nägi Ricardo tehnoloogia arengus ja rahvusvahelises kaubanduses. /1, lk 326-328/ Thomas Robert Malthus väitis, et rahvastiku kasvu pole võimalik kontrollida ning
tootmistegureid, saavutamaks soovitud tootmise tase valitud sisendite kasutamise korral. Käesolevas ülesandes olevad maa kapitali ja töö kogused ei oma hetkel tegelikult erilist tähtsust, sest nii väikese andmehulga pealt mingit mõistlikku hinnangut tootmisfunktsioonile anda ei saaks. Piisaski sellest, kui olite üldkujul kirjeldanud, et mida käesoleva ülesande kontekstis see tootmisfunktsioon tähendada võiks. b) Selgita, kuidas sellise tegevusega on seotud kahanev tulukus. Eeldame, et käesolevas ülesandes kirjeldatud tootmise seisukohast on näiteks tööjõud muutuv sisend ja maa ning kapital on fikseeritud sisendid. Sellisel juhul kasutame kahaneva tulukuse selgitamiseks tööjõu piirtoodangu (mõnes õppevahendis ka piirprodukt) mõistet. Tööjõu piirtoodang iseloomustab, kuidas muutub ∆𝑄 tootmismaht kui muutub tööjõu hulk: 𝑀𝑃𝐿 = ∆𝐿
KLIENTIDE SILMIS, FINANTSDOONORITE ET SAAAVUTADA SILMIS VISIOON KUIDAS OLLA PAREM PROTSESSIDES, ET RAHULDADA KLIENTE, FINANTSDOONOREID JA MISSIOONI KUIDAS MEIE TÖÖTJAD PEAVAD ÕPPIMA, TEGEMA KOOSTÖÖD, KOMMUNITSEERUIMA, ET SAAVUTADA VISIOONТ.KARM 47 FINANTSPERSPEKTIIV KLIENDI PERSPEKTIIV • KASUM • RAHAVOOG • KLIENTIDE TULUKUS, • ROI, EVA RAHULOLU JA VOOLAVUS • DIVIDENDID • TURU OSA • FIRMAVÄÄRTUS • MÜÜGI- JA JAOTUSVÕRK • TURUNDUS JA MÜÜGID • TARNETE ÕIGEAEGSUS • TEENUSTE KVALITEET Т.KARM 48 ARENGUPERSPEKTIIV PROTSESSI PERSPEKTIIV • TOODETE • KVALITEET JA INNOVAATILISUS
Analoogselt hõberebasega on vajalik lihasööjate katku vastane vaktsineerimine. Ka sinirebaste hooldamine ja söötmine ei ole töömahukas, lisatööjõudu võib vaja minna nahastusperioodil. Sinirebaste nahad realiseeritakse Oksjonikeskuste kaudu. Optimaalseks loomade arvuks alustamisel on samuti 50 põhikarja emaslooma. Rebasekasvatusest on arvestuste kohaselt võimalik saada iga investeeritud krooni kohta kattetulu 1,37 krooni. Kuid tuleb meeles pidada, et kogu edukus ja tulukus sõltuvad muretsetud tõumaterjali aretusväärtusest ja karusloomakasvataja algteadmistest. Kasvatamisega alustamine eeldab vähemalt pooleaastast teoreetilist ettevalmistust, millele järgneb tsüklite kaupa praktiline väljaõpe. Kogu ettevalmistus võib väldata ligi aasta. Naarits (Mustela vison). Naaritsakasvatusega tehti algust Eestis 1930-ndate lõpul. See karusloom võitis kiiresti suure poolehoiu oma karusnaha erine-vate värviliste tüüpide esinemise tõttu
b) Kauba liikumine müüjalt ostjale c) Kauba liikumine laost lattu 47. Sotsiaalse turunduse meetmestik koosneb kuuest osast a) Toode, hind, töötajad, turustus, toetus, poliitika b) Toode, hind, protsess, turustus, toetus, partnerlus c) Toode, hind, turustus, toetus, partnerlus, poliitika d) Toode, hind ,turustus, toetus, partnerlus, majandus 48. Rohelise turunduse alustaladeks on a) Turundus, majanduslik tulukus, sots.vastutus b) Turundus, makroökonoomika, sots.vastutus c) Turundus, makroökonoomika, liberalism 49. Kontsentreeritud turundust iseloomustab a) Keskendumine kogu turule b) Keskendumine turusegmentidele c) Keskendumine turunissile
Rahandus on kunst raha niimoodi ühest käest teise veeretada, kuni see lõpuks ära kaob! Loeng 10. Maksebilanss Maailmamajandus ja Eesti 1. Ülimalt liberaliseeritud majandusega väikeriigina, kellest maailmamajanduses ei sõltu mitte midagi, peab Eesti ajama tarka majanduspoliitikat. 2. Sisemaise majanduspoliitika efektiivsus sõltub rahvusvahelistest tingimustest ja institutsioonidest. Aga ka iseenda tarkusest või lollusest. 3. Selleks, et hinnata ja suunata oma majandust peab riiklikul tasemel pidama majandusarvestust ning üks oluline osa sellest oleks maksebilanss. 2 Lembit Viilup, Ph.D, Eesti IT Kolledz Maksebilanss Kajastab kaupade ja teenuste liikumist Eesti ja ülejäänud maailma vahel. 1. Tehingud, mis toovad kaasa raha väljavoolu riigist, on deebetsisendid. Import annab tulemuseks maksebilansi deebetsisendi. 2. Tehingud, mille tu...
Regulatiivne risk Personalirisk Infotehnoloogiline risk Protseduuririsk Mudelirisk o Muud riskid Strateegiline risk Reputatsioonirisk Muud riskid Usaldatavuse põhiaspektid (CAMELS): C – kapitali piisavus ehk adekvaatsus A – vara kvaliteet M – juhtimise kvaliteet E – tulukus L – likviidsus S - riskitundlikkus 16. Pangahoiuste eelised (võrreldes investeeringutega) ja põhiliigid. Eelised: Lihtsus Paindlikkus Peamiselt fikseeritud tootlus Mõnedel hoiuste liikidel on kõrge likviidsus Intressitulu on tulumaksuvaba tulu Üldjuhul puuduvad tehingu- ja hooldustasud Kehtib riiklik hoiuste hüvitamise süsteem Põhiliigid: Nõudmiseni hoius
o huvide konflikt o ausus ja õiglus o kommunikatsioon o Organisatsiooni suhted on suhted organisatsiooni liikmete vahel, tarbijatega, varustajatega, konkurentidega jne7 9) Turuanalüüs, SWOT-analüüs ja PEST-analüüs Turuanalüüs on vajalik selleks, et teha strateegilisi otsuseid turu või selle dünaamika kohta. Turuanalüüsil on kaks eesmärki: määrata kindlaks turu atraktiivsus ja tulukus nii praeguste kui ka tulevaste turul osalejate jaoks; seletada ja mõista turu-dünaamikat, milleks tuleb välja selgitada esilekerkivad võtmetegurid, suundumused, ohud ja võimalused. SWOT- analüüs o Analüütiline meetod, kui tulemusi näidata/analüüsida o Kus info tuleb Keskkond(väliskeskkond nii mikro kui makro Ettevõtte sisene o Enamasti tabeli kujul. Klassikaline koosneb 4 lahtrist (võimaluse ja ohud
Ekspluatatsiooni kulud Re 1 799 810,2 Brutokasum Kbr 1 120 589,9 Tulude laekumise intensiivsus (EUR/päevas) Fint 33 938,4 Brutokasumi laekumisi intensiivsus Fint 13 022,6 Veetav kaubakogus Q(t) 140 000 Veetud lastitooni keskmise tulukus Tul 4,172 Lastivedude ühe tonni omahind St 2,58 Vahemaa sadamate vahel L 4 108 Lastivedude 1 tonnmiili omahind (EUR) Stm 0,00012 Laeva rentaablus (%) Ren 12,4 11. Reisi majandustulemuste hindamine ja optimaalse laevatüübi lõplik valik Meie töös on vaadeldud üks laev
Key words: soils, texture, water-supplying capacity, fertility Sissejuhatus Turumajanduse tingimustes omab maa kui põllumajanduse tootmispõhivahendi kvaliteet ettevõtete tootmistegevuse planeerimise seisukohalt erakordset tähtsust. Mulla omadustest, vee-, õhu- ja soojusrežiimist ning taimetoitainetega varustatusest sõltub selle viljakus, produktsioonivõime. Seega maa kvaliteedist oleneb talu või ettevõtte maakasutuse spetsiifika, tootmistase, tulukus ja konkurentsivõime. Et hinnata ja prognoosida põllumajanduse võimalikke arengustrateegiaid ja sellega seonduvat maakasutust , on oluline teada erinevate piirkondade maa kvaliteeti ja tootmispotentsiaali. Muldade viljelusväärtuse hindamine ja ettevõtte tootmistegevuse optimeerimine peab tuginema maakasutuse kompleksel agromullastikulisel ja majanduslikul analüüsil, mis eeldab väga põhjalike andmebaaside olemasolu. Eesti mullastikku on võrdlemisi põhjalikult uuritud
Lühiajaline finantseerimine Lühiajaline rahavajadus on seotud ettevõtte kõikide talitluste tagamise ja jooksvate kohustuste täitmisega (palga maksmine, materjali ja toorme ostmine). Lühiajalise finantseerimise kesksed küsimused: kui suures ulatuses tuleks kasutada lühiajalist finantseerimist ja millised konkreetsed lühiajalise finantseerimise allikad valida? Eesmärgiks on leida lühiajaliste kohustuste maht, mille juures firma tulukus ja risk on omanikele ja juhtkonnale sobivaim. Lühiajaliste kohustuste juhtimiseks tuleb välja töötada strateegiad (hankijatele tasumata arved; lühiajalised võlakohustused; arvestatud, kuid maksmata maksud, palk, intressid, divi- dendid jms.), kasutades mitmesuguseid ettevõtte likviidsust ja riski iseloo- mustavaid suhtarve, võrreldes neid teiste strateegiate ja majandusharu keskmiste näitajatega. Lühiajalise krediidi allikad:
Kahekordse kirjendamise meetodit kasutades kirjendatakse toimunud majandustehing vähemalt kahele kontole, ühe konto deebetisse ja teise konto kreeditisse (lihtkirjend). Läbi aegade on kasutusel olnud mitmesuguseid raamatupidamise süsteeme. Enam kasutusel olevate ja levinumate põhisüsteemide hulka kuuluvad itaalia, saksa, prantsuse- inglise ja ameerika süsteemid. 3. Majandusarvestuse olulisus ja otstarve Omanikke ja juhatust huvitab eelkõige ettevõtte majandustegevuse tulukus, võlausaldajaid ettevõtte võimelisus maksta oma kohustisi. Sellise info saamise tagab majandusarvestus. Majandusarvestus on oma iseloomult teenus. Tema peamine funktsioon on toota kvantitatiivset finantsinfot ettevõtte majandustegevuse kohta juhtimisotsuste vastuvõtmiseks. Majandusarvestus hõlmab ettevõtte majandussündmuste andmete identifitseerimist, mõõtmist, registreerimist, rühmitamist, töötlemist, säilitamist, analüüsimist ja edastamist eesmärgiga võimaldada
ee = E kus E on vahetuskurss ja Ee on oodatav vahetuskurss. Viimane liige oodatava tulu leidmise valemis (ifee), mis iseloomustab vahetuskursi muutmisest tekkivat tulu intressilt on väga väike ning edasises käsitluses jätame selle välja. Seega oleks oodatav tulu välisrahas tehtavalt investeeringult väljendatud järgnevalt: i f + ee Juhul kui kapitali liikumisele rahvusvaheliselt ei ole kehtestatud mingisuguseid piiranguid liigub kapital sinna, kus tema tulukus on kõrgem. Kui turul osalejad ei ole riskikartlikud, toob turuosaliste poolt läbi viidav intressiarbitraaz kaasa tulukuse võrdsustumise kodumaistelt ja välismaistele investeeringutelt. Kui i iseloomustab kodumaist intressimäära saab arbitraazi tasakaalu väljendada järgmise seose abil: i = i f + ee See tasakaalutingimus on tuntud kui katmata intressipariteet. Intressipariteediga on tegemist seetõttu, et
Kuid globaliseerumine pole ainus metsatustumise põhjus, sest seda on esinenud ka isoleeritud ühiskondades, millel puudub side välismaailmaga. Metsatustamist soodustab ühiskonna majanduse ülesehitus. Paljusid metsa olulisi funktsioone, näiteks hapniku tootmist ja süsiniku sidumist, samuti bioloogilist mitmekesisust, ei saa müüa, mistõttu nende majanduslik väärtus puudub. Metsa kasvatamine on üks kõige vähemintensiivsemaid maakasutusviise ja selle tulukus on enamasti madalam kui põllumajanduslikul kasutusel. Samas on metsamaa sageli kõrgemalt maksustatud kui põllumaa, näiteks Eestis on metsamaa maksumäär kuni neli korda kõrgem põllumaa maksumäärast. Seetõttu on metsaomanikel majanduslikult kasulik mets maha raiuda ja müüa ning selle asemele rajada midagi muud, mida saaks turustada. Asjatundjad ei ole ühel meelel selles, mil määral vaesus metsatustamist soodustab. Ühest
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja maksunduse osakond Raamatupidamise bilanss. Ainetöö Juhendaja: Tallinn 2009 2 Sisukord. 1. Raamatupidamise bilanss........................................................................................................6 1.1. Raamatupidamise bilansi mõiste. ....................................................................................6 1.2. Seadusandlik reguleerimisbaas. ......................................................................................8 1.3. Majanduslik tähtsus........................................................................................................10 2.Bilansi kostiosad....................................................................................................................12 2.1. Bilansi struktuur. ...............................................
17 Talu müügikäibe üldine rentaablus kui ka puhasrentaablus 2001.aastal olid head, iga müüdud krooni kohta kasumit ligikaudu 25%, mis on väga hea. 2002.aastal on rentaabluse näitajad tagasi läinud , see tagasiminek on tingitud piima ja liha kokkuostuhindade langusest. 2002.aastal oli iga müüdud krooni kohta kasumit vaid 14,3%, see on 9,7% võrra vähem kui 2001.aastal. Ettevõtte varade tulukus (ROA) näitab kui efektiivselt on ettevõte oma tegevusega kasutanud kõiki ressursse ja sellega iga eelnevalt ettevõttesse paigutatud krooni, Tabel 9. Investeeringute puhasrentaablus Kaska-Luiga talus protsentides Aasta 2001 2002 Puhaskasum 2337180 1497414 Varade keskmine jääk 13490786 17498085 Varade rentaablus e. ROA 17,3 8,6
Kui selle näitaja suurus on liiga 16 suur võib tekkida oht, et firmal läheb raskeks oma kohustusi täita, samas kui üldse ei laenata kaotatakse tõenäoliselt tulus. Firma likviidsus on tähtis tegur kuna makseraskustesse sattumine on tavaliselt esimene samm teel pankroti poole. o Ettevõtte varade tulukus EVT (Puhaskasum/Kogu vara) −32 646 460 50 981 399 = - 0,64 % Ettevõtte varad toodavad ettevõttele veel suuremat kahjumit! o Varade kasutegur (ROA) EVK (Puhaskasum/Koguvara keskmine väärtus) −32 646 460 50 260 484 = - 0,65 % Näitab ettevõtte varadesse tehtud investeeringute tasuvust. ROA näitab juhtimise tõhusust. Varade tasuvust saab tõsta tulude ja kulude vahe
taimede kõrgusest, tihedusest ja kasvufaasist. Kärpimisel teevad loomad minutis 30-90 hammustust. Osa Et tootmine oleks õigustatud, peab omahind olema realiseerimishinnast väiksem. Kui nii pole, siis heintaimi ei talu kärpimist Kärpimine soodustab tiheda rohukamara teket. Tallamise tagajärjel muld makstakse toetusi, et kasum oleks piisava suurusega. tiheneb, selle tagajärjel õhureziim halveneb ja juurestiku kasv pidurdub. Tallamist talub aasnurmikas, Kasum/ omahind = tulukus karjamaa raihein ja valge ristik. Väljaheidetega satub tagasi mulda suur osa saagis olnud toitainetest. Üldiselt moodustab sööda omahind piima mahinnast poole (alla selle mitte). Eesmark on hoida sööda Suureneb mikrobioloogiline tegevus. omahinda all. Kasvatada suurema toodanguga geneetiliselt väärtuslikumat karja - nii võib kasumisse jääda.
kooskõlastamiseks töötab Konkurentsiamet välja metoodika, mille koostamisel võetakse arvesse, et elektrienergia kohustusliku ostu hind peab võimaldama tootjal: 1) katta elektrienergia tootmiseks tehtavad põhjendatud kulutused eeldusel, et kulutused kütusele ei ületa selle turuhinda; 2) katta õigusaktist ning tegevusloa tingimustest tulenevate kohustuste täitmiseks tehtavad kulutused; 3) katta põhjendatud kapitalikulu; 4) tagada põhjendatud tulukus investeeritud kapitalilt. [Lõige 9 jõustub 1.01.2010] (9) Konkurentsiamet avaldab oma veebilehel käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud taotluses esitatavate andmete loetelu ja nende esitamise korra ning lõikes 8 nimetatud metoodika. (10) Käesolevas paragrahvis nimetatud hindadele ja toetustele lisandub käibemaks. 28. Millised probleemid on Eesti elektri tootmist ootamas aastal 2016? Millised hetkel kasutatavatest suurematest tootmisüksustest jäävad siis kasutusse
· Juhtidega kohtumised. Ettevõtte juhtide kohtumised töötajatega. · Arvamusavaldused. Küsimused-arvamused võib esitada juhtkonnale läbi otseste ülemuste või anonüümselt. · Videod. Ettevõtted võivad tutvustada oma eesmärke, majanduslikku seisu. Mille üle arutleda? · Ettevõtte areng Toodangu müük, finantstulemused, lepingud, konkurentide tooted, tööõnnetused,ettevõtte müügid välismaal. · Ettevõtte tulukus Kulude-tulude analüüs, kasumi jaotamine, eri toodete kasumlikkus · Eesmärgid ja poliitika Ettevõtete liitumine, töö väärtustamine, töötajaskonna vähendamine-suurendamine, laienemisplaanid. · Töötajad Töötajate vahetamine, koolitused, tööohutus. Praktika Praktilist uurimist kasutatakse,et: · Leida sisemise kommunikatsiooni eesmärke, mis toetavad organisatsiooni üldeesmärke.
12 õigeaegseid majandusvõtteid kasutades. Valgustus- ja harvendusraietega on metsa omanikul võimalik kujundada uuendusraiesse jõudva puistu koosseisu ja tõsta metsa majandamise pikaajalist tulukust. Ebapiisav valgustusraiete maht ei taga metsamajanduse pikaajalist ühtlast arengut ning puidutööstuse varustamist kvaliteetse toorainega. ooldusraietega kujundatakse uuendusraie ikka jõudva puistu koosseis ja maakasutusest saadav tulukus. Metsa kasvatatakse ja selle koosseisu kujundatakse majandusliku tulu saamise eesmärgil tulenevalt turul valitsevast nõudlusest teatud sortimentide järele. Kehtivad hooldusraiete normatiivid ei luba suuremas hõreduses kallimate sortimentide (nt kase vineeripaku) kasvatamist. Meede: Metsakasvatusvõtete laialdasema rakendamise tagamine. Selleks : · Metsaomanike aktiivne teavitamine metsakasvatusvõtete rakendamise vajalikkusest ja
omavalitsuse pädevus piirdub maa hindamise ja seaduses antud vahemikku kuuluva maksumäära kehtestamisega. Ka selle osas on maamaks erandlik, et seaduses on antud vaid maksumäärade alam- ja ülemmäärad. Omavalitsustel ei ole õigust ise maksumaksjatelt maamaksu võlgu sisse nõuda. (Lehis 2004:453) Maamaks on üks väheseid omandil põhinevaid makse. Maamaksu objekt on maatükk, sõltumata sellest, kas ja kui palju maatükilt tulu teenitakse. Maksubaas on maa hind, st maa potentsiaalne tulukus. Kui maad ei ole võimalik majandustegevuses kasutada, siis on ettenähtud maksuvabastus (nt looduskaitsealad, kalmistud, vt MMS §4). Omandit loetakse küll üheks maksuvõimelisuse indikaatoriks, kuid sellegipoolest on omandimaksude teoreetiline õigustatus vaieldav. Omandilt võetava maksu suurus ei tohi sundida maksumaksjaid maksu tasumiseks omandist loobuma. Maamaksu puhul on sellest lähtuvalt näiteks ette nähtud võimalus anda pensionäridele maksusoodustusi (vt MMS § 11 lg 2). (Lehis
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Majandus-finantstegevuse analüüs AS Tallinna Lennujaam Õppeaine: Transpordiökonoomika Transporditeaduskond Õpperühm: TLI-51 Üliõpilane: Margus Müür Kontrollis: J. Krasjukova Tallinn 2010 Sisukord TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING......................................................................... 1 Sissejuhatus ................................................................................................................................3 Ettevõtte üldiseloomustus........................................................................................................... 3 Lühiülevaade finantsanalüüsist................................................................................................... 4 Lähteandmed - bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne..................................................5 Finantssuhtarvud...
Enamik numbreid tuleneb ontse bilansist ja kasumiaruandest. 12. Finantsaruandlusest saadav informatsioon: Informatsioon senisest tegevusest - kasum, müügimaht, rahavood, investeeringute tulusus aitavad hinnata edukust ja juhtimise tõhusust, samuti võrrelda firmat teistega) informatsioon firma seisundist - mis tüüpi vara firmal on; kui suured on võlad ja millal on nende tähtajad; milline on rahaline seis; kui suur on säilitatud kasum; milline on aktsiate tulukus ja võla suhe; millised on laovarud informatsioon firma tulevikust - otsustajal tuleb valida kuidas edasi tegutseda. Iga otsus annab erinevaid tulemusi ja minevikus toimunut see enam ei muuda, aga senine seisund on heaks indikaatoriks sellele, mida tulevikus võib oodata. Esmatähtsusega ülesanne on prognoosida tulevasi rahavooge. 13. Ettevõtte finantsseisu hindamiseks kasutatavad meetodid 1. Hälbeanalüüs · Horisontaalanalüüs analüüsitakse erinevate aruandekirjete dünaamikat
situatsiooni ige hinnang, juhtimise kaudu muutuste järgimine. 3. Ettevõtte välis- ja sisekeskkond. Ehitusettevõtte eesmärgid. Sisemine keskkond eesmärgid, struktuur, ülesanded, tehnoloogia ja inimesed. Väliskeskkond tarbijad, konkurendid, tarnijad, seadusandlus, rahandus ja pangangandusorganisatsioonid, tehnoloogilised muudatused, majandamise tingimused, tööturg ja sotsiaalsed tingimused. Ehitusettevõtte eesmärgid: tulukus, kasumi saamine, ettevõtte suurendamine 4. Ehitusettevõtte väliskeskkond. vt. eelmist. Riik teostab ehitustegevuse reguleerimist seadusandluse kaudu. Riiki käsitletakse tänapäeva maailmas kui kõrgeimat ühiskondliku institutsiooni. Väliskk ettevõte muuta ei saa. 5. Ehitusettevõtte sisekeskkond. Ehitusettevõtte sisekeskkonna moodustavad eesmärgid, struktuur, ülesanded, tehnoloogia ja Inimesed. Seda keskkonda saab ettevõtja muuta. Näiteks muudab ressursside paigutust. 6
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond AVATUD ÜLIKOOL SISSEJUHATUS ETTEVÕTTEMAJANDUSSE MAJANDUSARVESTUS Koostanud lektor Kertu Lääts Tartu 2004 1. MAJANDUSARVESTUSE OLEMUS Majandusarvestus on oma iseloomult teenus. Tema peamine funktsioon on toota kvantitatiivset finantsinfot ettevõtte majandustegevuse kohta juhtimisotsuste vastuvõtmiseks. Ettevõtte omanikke ja juhatust huvitab eelkõige ettevõtte majandus- tegevuse tulukus, võlausaldajaid ettevõtte võimelisus täita oma kohustusi. Sellise info saamise tagab majandusarvestus. Majandusarvestus on plaanipärane tegevus, mis hõlmab ettevõtte majandussündmuste info identifitseerimist, mõõtmist, registreerimist, rühmitamist, töötlemist, säilitamist, analüüsimist ja edastamist juhtimise vajadusteks. Majandusarvestus toodab infot kahel eesmärgil: - otsuste tegemiseks ettevõttes või - aruandmiseks ettevõttevälistele isikutele.
laenu võtmist. 4. Ettevõtte EBIT on 5000 krooni. Ettevõtte tulumaksumäär on 20%. Üksikisikutel intressidelt 26% ja dividendidelt 30%. Omanike nõutav tulunorm on 15%. Ettevõte kaalub laenu võtmist summas 15 000 krooni. Leida ettevõtte väärtus enne ja pärast laenu võtmist. EBIT-EPS analüüs kapitali struktuuri planeerimisel Finantseerimisotsuste mõju võib uurida ka EBIT-EPS meetodil. Sellise meetodi järgi vaadatakse, kuidas muutub aktsia tulukus (EPS) olenevalt maksude ja intresside eelsest kasumist (EBIT) erineva laenu- ja omakapitali suhte puhul. 13 Ettevõtte rahandus Kristo Krumm Nimetatud analüüsi tulemusi graafiliselt esitades, on võimalik otsustussituatsiooni ka visualiseerida. EBIT-EPS sõltumatuse punkti leidmine:
Adresseeritud otsepostitusreklaami selektiivsus on väga kõrge Tarbija hinnatundlikkus väheneb kui tarbija ei märka hinnatõusu Kasumiläve meetod hinna kujundamisel tähendab, et lähtutakse kogukulude jaotamisest muutuv- ja püsikuludeks Skonto tähendab soodustust arve kiire või teatava aja jooksul tasumise eest Sotsiaalse turunduse meetmestik koosneb kuuest osast toode, hind, turustus, toetus, partnerlus, poliitika Rohelise turunduse alustaladeks on turundus, majanduslik tulukus, sotsiaalne vastutus Turundustegevusi ühendab vahetuskontseptsioon Turunduse raameesmärkideks on tulu- ja kulueesmärgid Uue ajastu turundusele on iseäralik võrreldes vana turundusega pikaajalisus ja tulevane müük Millist tarbijatüüpi esineb toote omaksvõtu kõveral kõige vähem? liidertarbijaid Tasakaalustavas alternatiivide hindamise mudelis toimub toote/brändi omaduste võrdlemine
Maa mõõtmine oli vajalik uute adramaade kindlaksmääramiseks. Teostus. Maakorraldustööd algasid riigimõisate maade eraldamisega eramaadest, seejärel toimus maade mõõtmine, hindamine ja piiride reguleerimine üksikute mõisate vahel. Maamõõtmine ja hindamine oli üldine. Hindajad valiti mõisnike ja mõisarentnike hulgast, samuti igast kihelkonnast 2 jõukamat talupoega. Maade hindamisel määrati kindlaks nende tulukus (puhaskasurublades). Määrati kindlaks ja riigitalupoegade koormised. Maakorraldus kestis 1828.aastani. 7 Tulemus. Töö viidi läbi valitseva feodaalide klassi huvides ja mõjus positiivselt mõisamajanduse arengule. Talupoegi riivas aga maakorraldus valusalt. Seoses uute piiride kehtestamisega ja maade vahetusega riigi- ja eramõisate vahel ning väiketalude
Eestis on antud kordaja keskmine suurus 5,7%. Käibe puhasrentaablus = puhaskasum / müügi netokäive Kordaja näitab müügikäibe tasuvust peale kõigi kulude ja maksude mahaarvamist. Investeeringute rentaablus ehk kasumitootlus = ärikasum / varade maksumus Antud kordaja näitab ettevõtte varadesse tehtud investeeringute tasuvust. Investeeringute rentaabluse näitaja on tähtis selle poolest, et firma teenib oma aktsionäridele tulu ainult siis kui tema investeeritud kapitali tulukus on suurem kui tema kapitali hind. Firma mis teenib iga temasse investeeritud rahaühiku pealt rohkem on väärtuslikum kui teine sarnane firma, mis teenib vähem. Samuti on kiiremini kasvav firma rohkem väärt kui aeglasemalt kasvav firma, kui nad mõlemad teenivad ühesugust tulu investeeritud kapitalist ja see tulu rahuldab investoreid. Investeeringute puhasrentaablus ehk varade puhasrentaablus ehk ROA= puhaskasum / varade maksumus
sisukaid kõnesid avaldas Jakobson trükis, et teha neid laiemalt kättesaadavaks. Suurt rõhku pani Jakobson karjamajandusele see aga tähendas kogu senise põllumajandusliku süsteemi ümberkorraldamist. Ka sigu soovitas Jakobson pidada suuremal määral, samuti arendada tõusigu. Ta propageeris mesilastepidamist: seniste algeliste pakktarude asemele soovitas ta moodsat kasttaru. CRJ tutvustas uusi välismaa põllutööriistu ning tõestas, et nende kõrge ostuhinna katab tulukus. Hakati tellima põlluheinaseemet, parandati kartulisorte. Jakobson alustas võitlust linaleotamise vastu jõgedes ja ojades, sest see mürgitab koduloomi, kalu ja vähke. Ettekannetes käsitleti ka kõige tavalisemaid töid, nagu kündmist, õpetati isegi heinategemist. Jakobson propageeris veel viljapuuaedade soetamist ja õiget harimist. Kõneldi umbrohust ning soovitati abinõusid selle tõrjeks, samas räägiti ka lindude kasust ja kahjust.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
