LAGEDI KOOL Risto Tõldsep EESTI NEGATIIVSE IIBE PÕHJUSED Lühireferaat Õpetaja: Pille Türner Lagedi 2015 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Negatiivse iibe põhjused Eestis.............................................................................. 4 Kokkuvõte............................................................................................................... 5 Kasutatud kirjandus................................................................................................ 6 2 Sissejuhatus Iive on teatud piirkonna (riigi, maakonna, valla vms) rahvaarvu muutumine
Lapse kasvatamises ja toitmises ei saa riiki piisavalt usaldada. Ma ei usu et on olemas mõni inimene, kes mõtleks, et saaks lapse juba selle toetuse pärast mis riik annab. Lisaks sellele ei kujuta ma ennast ette lapsega ja ilma autota. Mul on jube kahju vaadata naisi, kes tahaks vankrga trolli või bussi saada. Juba sellest oleks abi, kui teha kõik bussid ja trollid madalateks, et käruga oleks mugav siseneda. See läheks kindlasti kalliks ja trollide ning busside välja vahetamine vaid iibe pärast ei oleks arvatavsti riigile soodne. Veel oleks abi kindlasti kui riigi poolt saaks tasuta lapsehoidja võtta, kui tõesti ei ole riik veel võimeline maksma piisavalt suurt raha, et üksikemad/isad saaksid rahulikult kogu lapse lasteaiaeani kodus olla, tuleks neile vähemalt anda võimalus tööl käia. Ebaterve eluviis mõjutab samuti iivet. Kas ta ka sündivust mõjutab ei saa ma päris kindlalt väita, kuid kindlasti mõjutab see lapse tervist sündides. Tervislikku eluviisi ei
docstxt/127298706845821.txt
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mida uurib demograafia? Millised näitajad iseloomustavad rahvastikku? Demograafia ehk rahvastiku tedus uurib rahvastiku koostise ja rühmade vaheliste proportsioonide kujunemist ja muutumist ja muid sellega seonduvaid nähtusi. Rahvaarv, sündimus-suremus; imikusuremus; keskmine eluiga; sisse- ja väljaränne; asustustihedus; paiknemine; kirjaoskus. 2. Millal tekkis Maa? Mis vahe on homo sapiensil ja homo habilisel? 4,5 mld aastat tagasi. 3. Kui mitme inimese võrra suureneb rahvaarv igas minutis? 140 võrra 4. Kui suur oli rahvaarv 1000 a.-l; 1800 a-l; 1900a-l; 1990? Mis on prognoos 2050a-ks? 250 mln;üks mld, 1,6 mld, 5,2 mld, 11mld. 5. Prognoosi rahvaarvu muutusi regioonide kaupa 2000 aastast 2050 aastani.eakaid on rohkem kui noori. 6. Mõisted: demograafiline plahva...
pdf kujul kontrolltöö, milles teemaks iive, rahvaarv, statistika, lõuna ja põhja riikide iivete erinevus, keskmine laste arv naise kohta, loomuliku iibe arvutamine, demograafilise siirde etapp, linnastud jne
· USA 300 mln · Indoneesia 235 mln · Brasiilia 180 mln · Euroopast: Saksamaa 80 mln 2. RAHVASTIKU PAIKNEMINE TERRITOORIUMIL · Hõredamini: kliima, majanduslik olukord. Austraalia sisealad, Gröönimaa, Sahara kõrb · Tihedamini: soodsad loodusolud, arenend majandus. ( algselt merede, jõgede äärde, viljakad mullad) Ida- ja Lõuna-Aasia jõgede orud, viljaka pinnasega Jaava saar, Jaapan. 3. LOOMILIK IIBE · Sündimist mõjutavad tegurid: majaduslikud võimalused, kooselu traditsioonid, naiste ja meeste tervis, usk, viljakas eas olevate naiste arv, väärtused · Suremust mõjutavad tegurid: vaesus, loodusõnnetused, eluviis, arstiabi kehv kättesaadavus · Arenenud riikides: vähk, õnnetused, vägivald. · Arengumaades: nälg, sõjad, vee puudus.
1. Õppesisu Maailma rahvaarv *Üle 7 miljardi inimese, aastaks 2050 umbes 10 miljardit. Rahvastiku paiknemine *Looduslikud tegurid: pinnamood, kliima, taimestik, mullad, loodusvarad *Ühiskondlikud tegurid: ajaloolised, maanduslikud, sotsiaalsed, poliitilised. Loomuliku iibe kordaja- sünnid-surmad/rahvaarv x 1000 (ühik promill) Sündimuse üldkordaja- sünnid/rahvaarv x 1000 Suremuse üldkordaja- surmad/rahaarv x 1000 Sündimust mõjutavad tegurid: *viljakas eas naiste arv, naiste vanus sünnitamisel *religioon *pereplaneerimine *väärtushinnangud *majanduslikud võimalused *naiste ja meeste võrdsus ühiskonnas Suremust mõjutavad tegurid: *vanus *halb arstiabi kättesaadavus
Eesti rahvaarv- 1 340 122, pindala 45 227 km2 Rahvaarvu mõjutavad tegurid-sündimus, suremus, sisse-, väljaränne Rahvaarvu teadasaamise võimalused- rahvaloendus(käiakse majades ja korterites); sünnitusmajad; morgid, rahvastikuregister, küsitlused Loomulik iive promillides- sünnid surmad x 1000 Rahvaarv Positiivne iive- sündinud laste arv on suurem kui surnud inimeste arv Negatiivne iive- surmade arv ületab sündide arvu Sündimust mõjutavad tegurid- viljakas eas naiste arv, naiste vanus laste (partneri leidmise võimalus), religioon (mõjutab tavasid ja suhtumist pereellu), pereplaneerimise võimaluste olemasolu ja nende kasutamine, kooselu traditsioonid väärtused, traditsioonid ühiskonnas, naiste ja meeste seisund ühiskonnas, majanduslikud võimalused laste kasvatamiseks Suremust mõjutavad tegurid- vaesus, halb tervisehoiukorraldus, arstiabi kehv kättesaadavus ja ebaterve eluviis, sõjad, veepuudus, nälg Pere...
Loomulik iive Euroopa riikides KarlRichard Sänna 9.b klass Loomulik iive Loomulik iive on teatud piirkonna (riigi, maakonna, valla vms) elussündide arvu ja surmajuhtude arvu vahe. Piirkondade loomuliku iibe võrdlemiseks kasutatakse loomuliku iibe kordajat. Sündimuse ja loomuliku juurdekasvu vähenemine Euroopas Kõige märgatavam ja vaieldamatult ka Euroopa tulevikuperspektiivide seisukohast kõige olulisem trend rahvastikuprotsessides on sündimuse pikaajaline langustendents koos suremuse stabiliseerumisega, mille tagajärjel Euroopa elanikkonna loomulik juurdekasv on viimaste kümnendite jooksul väga oluliselt vähenenud. Üks peamisi ELi rahvastiku loomuliku iibe aeglustumise põhjusi on see, et
Rahvastik Iive Rahvaarv muutub: 1) Loomuliku juurdekasvu e. iibe tõttu 2) Mehhaanilise juurdekasvu e. rände tõttu Iibe arvutamiseks on vaja : - Aastas sündinud laste arvu - Aastas surnud inimeste arvu - Rahvaarvu sellel aastal Et numbrid suureks ei läheks, kasutatakse suhtarve. Kui Eestis on madal sündimus ja suur suremus nimetatakse seda demograafiliseks kriisiks . Et iive püsiks oleks vaja, et Eesti sünnitusealine naine peaks sünnitama 2 last. Madal sündimine: - Iseseisvusel elatustaseme muutumine - Laste kasvatamise kulud
rahvaarvu kasv ka jätkub. 3. Milliste tegurite mõjul rahvaarv kasvab või kahaneb? 1. Sündimuse ja suremuse näitajad 2010- a) sündide arv- 1110 b) sündimuse üldkordaja- 38 (1000 inimese kohta) c) surmade arv- 514 d) suremuse üldkordaja- 18 (1000 inimese kohta) e) loomuliku iibe kordaja- 0,02077 2. Rände andmed- a) rändesaldo- 4 (1000 inimese kohta) b) sisserändajate üldarv tuhandetes- 123 3. Järeldus- Sündimuse suurenemise põhjusteks on kindlasti kooselu traditsioonid ühiskonnas, väärtustatakse lapsi ja peret ning naiste rolliks ühiskonnas ongi laste sünnitamine ja kasvatamine. Abiellutakse varem ning perre sünnib rohkem lapsi
8. Millised tagajärjed on rahvastiku vananemisel ühiskonnale? 9. Too välja erinevused arenenud- ja arengumaade rahvastikupoliitikates. 10. Millised on Hiina rahvastikupoliitika (nn ühelapsepoliitika) tagajärjed? 11. Mida hõlmab pereplaneerimine? 12. Mõisted: demograafia, demograafiline plahvatus, inimarengu indeks, rahvastiku vananemine, loomulik iive, loomuliku iibe üldkordaja, rahvastikupoliitika. 1) Rahvastikuandmeid vajatakse igapäevasel kohaliku elu juhtimisel. See teave on oluline eelarvete koostamisel ja täitmise kontrollimisel, uute töökohtade planeerimisel, hariduselu ja sotsiaalhoolduse korraldamisel. 2) ÜRO expertide arvestuse kohaselt elab 2050.aastal maakeral 9,31 miljardit inimest ja alles 21.sajandi teisel poolel peaks maakera rahvaarv stabiliseeruma. 2100
Third level Fourth level Fifth level RAHVASTIK · Rahvaarv 8,988,091 (2009) · Rahvastiku tihedus 219 · in/km2 Mehi u. 49,6% ja naisi u. Click to edit Master text styles 50,4% Second level · Loomulik iibe üldkordaja Third level 28,8 promilli · Linnaelanike osakaal Fourth level 10% Fifth level Burundi rahvaarvu muutumine 1961-2003 SÜNDIMUS JA SUREMUS Väga kõrge sündimuse üldkordaja Click to edit Master text styles (41,97 promilli) Second level Madal suremuse üldkordaja (13,17
Rahvastik ja asustus maailma rahvaarv 6.872 miljardit inimest riigi rahvastikku saab iseloomustada: loomuliku iibe; sündimuse; suremuse; imikusuremuse; sisserände; väljarände ja rahvastiku tiheduse järgi. Suurima rahvaarvuga riigid: Hiina (1.33); India (1.17); USA (0.31); Indoneesia; Brasiilia... Rahvaarvu muutumise tegurid: sündimus, suremus, sisseränne, väljaränne. Loomulik iive= sündimus suremus loomulik iive . 1000%o = loomuliku iibe üldkordaja rahvaarv sisseränne väljaränne= rändesaldo rahvaarv = rahvastiku tihedus 1 km2 pindala rahvaarvu juurdekasv toimub arenguriikide arvelt sündimus- sünnijuhtude arv 1000 elaniku kohta suremus- surmajuhtude arv 1000 elaniku kohta loomulik iive- teatud piirkonna (riigi,maakonna...) sünni ja surmajuhtude arvu vahe arenguriikides sündimust mõjutavad tegurid: *perepoliitika puudub *rasestumisvastaste vahendite mittekasutamine suremust mõjutavad tegurid:
Suremuse tõusule aitab kaasa ka suurem haiguste levik, sest kokkupuuted inimeste vahel suurenevad. See oleks justkui looduse võime inimkonna hulka maamunal tasakaalustada. Kuigi rahvaarvu kasv toimub praegu tohutu kiirusega, võin oletada, et mõne aja pärast see aeglustub, pikapeale muutub võib-olla isegi negatiivseks. Ühiskond on küllalt tark, et probleemide ilmnemisel neid lahendama hakata, sest muidu seataks ohtu iseendeid. Seetõttu arvan, et rahvastiku iibe suurenemist ehk demograafilist plahvatust pole inimkonnal vaja väga karta, sest loodus käib ikka oma rada pidi ning tema vastu me ei saa.
saj.-st, nimeta peamised murrangupunktid ja nende põhjused 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 18.01.2013 Esialgsetel andmetel oli 1. jaanuaril 2013 Eesti arvestuslik rahvaarv 1 286 540, teatab Statistikaamet. Rahvaarvu kahanemist 2012. aastal mõjutas kõige enam....märkige kaks põhjust 1. 2 3. Analüüsi Eesti rhvastiku loomuikku iivet, nimeta sellise arengu põhjused Elussünnid Surmad Loomulik iive Sündimuse üldkordaja Suremuse üldkordaja Loomuliku iibe kordaja 2002 13 001 18 355 -5 354 9,57 13,51 -3,94 2003 13 036 18 152 -5 116 9,63 13,41 -3,78 2004 13 992 17 685 -3 693 10,37 13,11 -2,74 2005 14 350 17 316 -2 966 10,66 12,86 -2,20 Elussünnid Surmad Loomulik iive Sündimuse üldkordaja Suremuse üldkordaja Loomuliku iibe kordaja
*halb tervishoiukorraldus / arstiabi kehv kättesaadavus *ebatervislik eluviis *õnnetused, vägivald *surmatoovad haigused (nt: vähk, südameveresoonkonna haigused) *sõjad d) Millest sõltuvad sündimus ja suremus? *tervishoiukorraldus / arstiabi kättesaadavus *majanduslikud ja sotsiaalsed võimalused *elatustase e) Millal oli viimase kümnendi jooksul Eestis viimati positiivne iive ja millised võiksid olla negatiivse iibe põhjused? *Eestis oli positiivne iive viimati Eesti taasiseseisvumise (1991) päevil, mil võitlemise vaimustuses sündis u. 20000 last aastas. *Negatiivse iibe põhjused: pereplaneerimine, kõigile kättesaadav tervishoiu süsteem, järjest rohkem panustavad noored haridusele: õpivad kõrgkoolides, ülikoolides ja käivad tööl ning laste sündimine ja abiellumine lükatakse üha
omane olla ühtehoidev ning positiivne, sh ka ambitsioonikad ning motiveeritud. Me ei saa ära hoida võõrkeelte ning rahvaste levimist meie riigis ning ühiskonnas, kuid see ei peata meil eestlaseks olemast. Kurbusega tuleb nentida, et meie tänapäeva rahvastikupoliitikas ei ole midagi, mis tagaks ,,eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade", nagu nõuab meie põhiseadus. See koosneb peamiselt venelastele kodakondsuse pakkumisest ja elanike iibe tõstmisest rahaliste toetuste ja hüvitiste kaudu. Sellised iibe tõstmise meetmed muidugi ainult kiirendavad eesti rahva proportsiooni kahanemist elanikkonnas, sest, nagu üldiselt teada, avaldavad need suuremat mõju peamiselt madalama hariduse ja väiksema sissetulekuga ühiskonnakihtidele, kes tänapäeva Eestis on enamasti venelased. Siin juures võiks ka mainida, et toimub ka tohutu eestlaste emigreerumise välisriikidesse, kus nende
kodumaal. Näiteks perioodil 1820-1930 a. siirdus Euroopast teistele mandritele üle 60 mln inimese. Riigist, kuhu rännatakse sisse nimetatakse immigratsiooniks ehk riiki sisseränne. Sisserändaja on immigrant. Immigratsiooni probleemiks on algselt hõredalt asustatud maa ja tööjõu nappus. Riigid nagu Austraalia, Kanada ja Uus-Meremaa on erinevatel perioodidel soodustanud immigratsiooni. Suur sisseränne mõjutab riigi elanikkonda mitte ainult rändest tuleva nn. mehaanilise iibe tõttu, vaid muudab ka loomuliku iibe rahvuslikku struktuuri. Tänapäeval on emigratsioon ja immigratsioon peaaegu kõikides maades range kontrolli all. Peamiseks rändesuunaks nüüdismaailmas on ikka emigratsioon. Põhjuseks on paremad majanduslikud väljavaated välismaal või soov vältida valitsuse repressioone kodumaal. Lõuna riikides on emigratsioon väga suureks probleemiks, püütakse takistada hästi koolitatud inimeste väljarännet
Siiski leiab statistikast ka head, näiteks 2000. aastal oli eesti keele oskajaid 80,4 protsenti, praeguseks on see kindlasti tõusnud. Eesti kodakondsusega elanike on 2010. aastal 84 protsenti. Võrreldes 2000. aastaga on kodakondsusega elanike arv tõusnud nelja protsendi võrra. Rahvuslik osakaal on küll suur probleem, kuid on näha, et muulased tahavad Eesti kodakondsust, ning õpivad eesti keelt, et riiki sulanduda. Teiseks võib välja tuua suremuse, sündimuse, ning iibe. Alates 1991. aastast on Eestis surnud rohkem inimesi kui sündinud, see tähendab, et iive on olnud negatiivne. Iive langes kuni 1998. aastani, sellel aastal oli olukord eriti keeruline, sest suremus kordaja oli 1,6 korda suurem kui sündivus kordaja. Sellest ajast peale on iive aeglaselt tõusnud. 2009. aastla lähenes sündide surmade vahe juba nullile. Alates taasiseseisvumisest on eestlaste osakaal olnud vahemikus 70-74 protsenti, ning surnute seas 64-68 protsenti
*Miks arvutakse loomulik iive? Loomulik iive on teatud piirkonna sünni- ja surmajuhtude arvu vahe. Piirkondade loomuliku iibe võrdlemiseks kasutatakse loomuliku iibe kordajat. *Pika aja jooksul kasvas rahvaarv aeglaselt, sest inimesed rändasid, polnud paiksed. Kiiremini hakkas rahvaarv kasvama 19. Saj peamiselt arenenud riikides, sealt tekkis ühtne ühiskond. Esimene miljard täitus 1804. Aastal. *Miks on rahvaarvu kiire kasv muutunud globaalprobleemiks? Kuna inimesed kasutavad ära looduvarasid ja samuti nii paljude inimeste elamisega tekivad jäätmed ja saastatus. *Millised piirkonnad Euroopas on kõige tihedama, millised kõige hõredama asustusega?
(Euroopas, Põhja-Ameerikas, Austraalias) 2. Kõrge sündimus ja suremuse vähenemine ehk rahvaarvu kasv.(Aafrika, Aasia ja Ladina-Ameerika) Milliseid demograafilise siirde etappe võib eristada? 1. Traditsiooniline põlvkondade vaheldumine(kõrge sündimus ning suremus ja madal iive) 2. Demograafiline plahvatus(Suremus väheneb järsult aga sündimus jääb traditsiooniliselt kõrgeks) 3. Üleminekuetapp(Väikese suremuse kõrval sündimuse vähenemine, keskmise eluea pikenemine ja iibe langus) 4. Rahvastiku vananemine(Sündimus ja suremus võrdsustuvad ja rahvaarv ei kasva) 5. Nüüdisaegne põlvkondade vaheldumine(Negatiivne loomulik iive ja rahvastiku vähenemine) Millised on seosed deograafilise siirde ja ühiskonna arengu vahel? Ühiskonna areng toob kaasa elutingimuste paranemise. Suremus väheneb järsult, kuid sündimus jääb kõrgeks. Toimub demograafiline plahvatus.
Läti rahvastik: 2007 aasta seisuga elab Lätis 2 281 000 inimest. Rahvastiku tihedus on 35,5 in/ km². Läti rahvastikust on põlisrahvused liivlased ja lätlased. Kui liivlasi on säilinud vaid paarsada inimest, siis lätlased moodustavad 58,8% elanikest 2005 aasta seisuga. Peamiselt elab enam kui kolmandik elanikkonnast pealinnas Riias. 1201. aastal asutatud Riia on Baltikumi suurim linn. Kokku on seal 730 000 elanikku. Turistid saabvad Lätisse kogu Euroopast. Suuremad vähemused on venelased (27,3%), valgevenelased (3,7%), ukrainlased (2,5%) ja poolakad (2,4%). Läti rahvaarv väheneb alates 1990ndate algusest negatiivse loomuliku iibe ja väljarände tõttu.
Cote d´ivoire 1. Riigi rahvastik Cote d´ivoires elab 22,400,835 (July 2013 est.) inimest. Enam-vähem sama palju elab veel Austraalias,Madagaskaril ja Süürias. Cote d´ivoire on rahvaarvult üpriski suur riik, sest see asub tabelis 55. kohal ning tabelis on veel 240 riiki, mis tähendab, et rahvaarvult väiksemaid riike on peaaegu 3 korda rohkem. 2. Rahvaarvu muutumine ajavahemikul 1950-2025 Rahvaarv on vaadeldaval perioodil suhteliselt ühtlaselt tõusnud.Aastatel 1950-1960 tõusis rahvaarv väga aeglaselt kuid aastast 1965 hakkas rahvaarv kiiresti tõusma. Kasvutempo kasvas aastani 1970 ning kasvu protsent oli selleks aastatks 4.95%.Sellest aastast edasi hakkas kasvuprotsent jälle langema ning käesolevaks aastaks on kasvuprotsent 2.06%. Tulevikus aastani 2025, kasvutempo langeb veelgi, saavutades perioodi 1950-2025 madalaima kasvuprotsendi 1.62%. 3.Loomuliku iibe ja salto ...
Kindlasti leidub ka linnastumisega palju positiivset, miks muidu umbes 50% rahavastikust elab linnades. Linnastumine ehk urbaniseerumine tähendabki linnade kasvu ning linnarahvastiku osatähtsuse tõusu rahvastikus. Linnastumist iseloomustab linnastumise tempo. Linnastumisega kaasneb nii häid kui ka halbu asju. Linnastumise kasvutempo arengumaades on väga kiire. Kuid linnastumise tase on tänapäeval madal. Rahvaarvu kiire kasv tulenebki enamjaolt loomuliku iibe arvelt, mida nimetatakse demograafiliseks plahvatuseks. Miks aga valivad inimesed enda elukohaks linna? Kuna inimesed loodavad leida linnadest tööd ja paremaid elutingimusi. Mõnedes arengumaades (nt Ladina-Ameerikas) toimub ülelinnastumine ja selle tagajärjel tekivad linnade äärtesse agulid ja slummid. Sellega on tingitud omakorda vee, kanalisatsiooni ja elektri puudumine slummides. Ning kuna iive on nii suur ja rahvaarv meeletu, siis tõenäosus saada linnas paremat töökohta on väike
arvestamisega. 10. Miks korraldasid kõik Euroopa riigid rahvaloenduse enam-vähem samal ajal? V: Selleks, et eri riikide rahvaloenduste tulemused oleksid paremini võrreldavad. 11. Kes ja milleks kasutavad statistikaameti andmeid? V: Riigijuhid, ettevõtjad, teadlased jm. Kasutavad majandus-, sotsiaal- ja religioonipoliitika kujundamiseks (nt kuhu rajada koole või arendada bussiliiklust) 12. Kuidas arvutatakse sündimust, suremust ja loomuliku iibe üldkordajat? V: Sündimus = sünnid/rahvaarv x 1000 Suremus = surmad/rahvaarv x 1000 Loomulik iive = sünnid-surmad/rahvaarv x 1000 13. Loetle tegureid, mis mõjutavad sündimust. V: Kooselu traditsioonid, vanus, toetused, arstiabi kättesaadavus, hariduse omandamise tähtsus jne. 14. Miks kasvab sünnitamisvanus nii Eestis kui ka kogu Euroopas? V: Sest noored naised tahavad õppida ja karjääri teha ning alles siis pere luua. 15. Mis on beebibuum?
Demograafilised näitajad Venemaa rahvaarv on 142 miljonit (Venemaa Statistikaamet, juuli 2007), teistel andmetel 141,3 miljonit. Maailma riikide seas on ta rahvaarvult üheksas. Rahvastiku tihedus on 8,3 inimest ruutkilomeetri kohta (2007). Rahvastik on väga ebaühtlaselt jaotunud. Valdav osa elab Venemaa Euroopa osas (2004. aastal 78%), Siberis ja Kaug-Idas on suured alad peaaegu inimtühjad. Venemaal on demograafiline kriis. Rahvastik väheneb negatiivse loomuliku iibe tõttu. ÜRO keskmise prognoosi järgi elab 2050. aastal Venemaal 113 miljonit inimest. Rahvastik on vananev (keskmine vanus 2008. aastal oli 37,7 aastat). Üle 65- aastaste osakaal on 14,4%. Alla 15-aastaste osakaal on 14,2%. Linnarahvastiku osakaal on 73% (2007). Sündimus on 10,4, suremus 15,2 (2006). Loomulik iive on -4,8. Naise kohta on 1,39 sündi. Keskmine eluiga on naistel 72,4 ja meestel 58,8 aastat. 1000 mehe kohta on 1158 naist (46,3% mehed, 53,7% naised). Laste suremus on 1,53%.
9. Miks on vaja korraldada rahvaloendusi Et teada saada infot riigi elanike arvu ja rände kohta 10.Miks korraldasid kõik euroopa riigid rahvaloenduse enam-vähem samal ajal Sellepärast, et eri riikide rahvaarvu loendused oleksid omavahel võrreldavad 11.Kes ja milleks kasutavad statistikaameti andmei Statistikaameti andmeid kasutatakse riigijuhtide poolt pollitika kujundamiseks aga ka ettevõtjate ja teadlaste poolt 12.Kuidas arvutatakse sündmust, suremust ja loomuliku iibe üldkordajat Sünnid/rahvaarv X 1000 (sündimus) Surmad/rahvaarv X 1000 (suremus) Sünnid-surmad/rahvaarv X 1000 (loomuliku iive üldkordaja) 13.Loetle tegurid mis mõjutavad sündimust Sündimust mõjutavad riigi haridustase, rahvastiku vanuseline koosseis, eluhoiak, mõlema vanema töötamine ja riigi toetused lasterikastele peredele 14.Miks aksvad sünnitamisvanus nii eestis kui ka kogu euroopas Sest vanemad tahavad pühendada rohkem aega haridusele, enda huvidele
Aga teisestküljest, majanduse mõttes raskematel aastatel kipub suremus võib-olla isegi suurenema. See kõik on üsna raskesti prognoositav. 2007. aasta lõpuks hakkas sisseränne jõudma väljarändele järele, kuid majanduslanguse tõttu võib väljaränne uuesti kasvada,. Kuna lahkuvad esmajoones noored naised, mõjub see sündimusele. Tuleb luua stiimuleid noorte tagasipöördumiseks Eestisse ning võidelda vägivaldsete ja õnnetussurmade vähendamise eest. Päris hästi on iibe parandamisele kaasa aidanud vanemhüvitis, kuigi selle mõju sündimusele on olnud kolm kuni viis protsenti, on see olnud suur mõju. Kuid liskas rahaliselt väljamakstavale toetusle on loomulikult ka vaja koolilõunaid, riigiraha, lasteaiakohti ja kõike muud mis aitab kaasa töö ja pereelu ühitamisele. 1994. aastal oli Eesti iive rekordiliselt negatiivne, jäädes miinusesse tervelt 8 036 inimesega, , kuid alates 1999. aastast hakkas langus aeglustuma. 2007. aasta iibeks kujunes 1634
Sündimuse summaarne kordaja (Joonis nr.3) ennustab Tartumaale küll mitte nii helget tulevikku, kuna alates 2000. aastast on summaarne kordaja küll kasvutrendis, kuid siiski al rahvastiku taastetaseme (2,1 last naise kohta) . Samas on näitajad siiski paremad, kui Eestis keskmiselt. Kui 2000 aastal oli elussündide arv ühe naise kohta kõigest 1,2, siis 2010ndaks aastaks on too näitaja tõusnud pea 1,6- ni, kuigi püsiva positiivse iibe säilitamiseks on seegi näitaja veel küllaltki madal. Sündimuse vanuskordaja (Joonis nr.4) iseloomustab naiste seas järjest enam levivat trendi planeerida oma lapsesaamine hilisemasse ikka, kui naised on juba omandanud hariduse ja teinud karjääri. Tartumaa suurt ,,beebibuumi" iseloomustab ka see graafik, kuna 1990. aastal sündis 20 kuni 24 aastastel naistel peaaegu 1200 last ja sündimuse vanuskordaja oli
1.teema Maailma rahvaarv ja selle muutumine õpik lk.25-28 1. Maakera ja Eesti rahvaarv; Euroopa suurima rahvaarvuga riik (slaid 6) Maailma rahvaarv – umbes 7,4 miljardit inimest Täpsustatud andmetel elas 2017. aasta 1. jaanuaril Eestis 1 315 635 inimest, mida on 309 inimest vähem kui aasta varem samal ajal, teatab Statistikaamet. Rahvaarv vähenes loomuliku iibe tõttu 1339 inimese võrra, kuid suurenes positiivse rändesaldo tõttu 1030 inimese võrra. Sündide arv oli suurem kui eelmisel kolmel aastal. Surmade arv aastas on viimasel seitsmel aastal olnud stabiilne 2. Rahvaarvu muutused ajas ja piirkonniti (j. 2.1 ja slaid 14) 3. Kas rahvaarv kasvab kiiremini arenenud või arengumaades? (slaid 9) ARENGUMAADES 4. Maailma rahvaarvu jaotumine piirkonniti tänapäeval ja tulevikus (kus kasvab, kus kahaneb?), slaid 4, j
riikides Linnarahvastiku osatähtsus, Üldjuhul kõrge, üle 70%. Osatähtsus keskmine või kasvutempo Kasvutempo aeglane. madal (umbes 40%), kasvutempo kiire Kasvutegurid · Elanike suundumine · Rahvaarvu kiire kasv maalt ja väiksematest loomuliku iibe arvel; linnadest · Elanike suundumine suurlinnadesse; maalt linna, · Immigratsioon tööstusajastu linnad Regionaalsed erinevused Linnade kokkukasvamine, Eriti kiiresti kasvab pealinn megalopoliste teke. ja mõned suuremad linnad.
järeltulijatele jätkusuutlik ühiskond, et viimane saaks edasi areneda. Kas arvestades praegust olukorda maailmas, oleks see üldse võimalik? Ühiskonna edasiseks arenguks on loomulikult vaja inimesi, kes seda arendaksid. Selle vastu räägib, aga hetke olukord, kus enamikes riikides Lääne-Euroopas on iive negatiivne. Nende kurva saatusega riikide hulgas on ka Eesti, kelle inimeste suremus riigis on palju suurem kui sündimus. Negatiivse iibe tulemusena väheneb aastate jooksul Euroopa riikide nn. ,,põlisrahvaste" rahvaarv ja suureneb oluliselt muullaste osakaal erinevates riikides. See aga ei lõpeta kaugeltki veel ühiskonna arengut, vaid pigem avab selles uue etapi ja rikastab seda veelgi. Nüüdisühiskonna arengus mängib olulist rolli ka majandus ning oleks mõeldamatu, et ühiskonna arenguga ei käiks kaasas ka teaduse ja tehnika areng. Kõrgtehnoloogia põhineb
1993. - 2010. aastani suri alkoholi tõttu ära 6,6 miljonit inimest. • Graafikust saab välja lugeda, et alles külma sõja alguses hakkas rahvaarv kasvama. 50 aastaga rahavastik suurenes 45% ja pärast Vene võimu muutumist hakkas rahvaarv kahanema, tänu emigreerumisele. Rahvaarv 1990. - 2008. aastani vähenes 6 miljoni võrra. • Venemaal on demograafiline kriis. Rahvastik vähenes 2010. aastani negatiivse loomuliku iibe tõttu. ÜRO keskmise prognoosi järgi elab 2050. aastal Venemaal 113 miljonit inimest. • Venemaa rahvastiku tihedus on maailma madalaim. Samas tema naaberriigil Hiinal on rahvastiku tihedus 139,2 in/km² - see on päris kõrge. • Linnarahvastiku osakaal on 73% (2007).Rahvastiku tihedus on 8,3 inimest ruutkilomeetri kohta (2007). Rahvastik on väga ebaühtlaselt jaotunud. Valdav osa elab Venemaa Euroopa osas (2004. aastal 78%), Siberis ja Kaug-Idas on
Tänapäeval on sellist siiret üksikutes Aafrika, Ladina-Ameerika v Okeaania piirkondades elavatel hõimudel. Demograafiline plahvatus – suremus väheneb järsult, kuid sündimus jääb kõrgeks. Seetõttu on kõrge ka loomulik iive (20-30%). Nigeeria, Bangladesh ja Egiptus. Euroopas oli see 18.saj ning Põhja-Ameerika 19saj. Ülemineku etapp – iseloomustab väikese suremuse kõrval sündimuse vähenemine, keskimise eluea pikenemine ja iibe langus(alla 20%).See algab linnades. Mehhiko, Brasiilia ja Türgi. Rahvastiku vananemine – iseloomustab lisaks üldisele elu-ja töötingimuste paranemisele ka naiste staatuse muutumine ühiskonnas. Naiste aktiivsuse tõttu piirab laste arvu peres. Ühiskond jõuab demokaafilisse kriisi, kus sündimus ja suremus võrdsustuvad. Rahvuslikus koostises on palju eakaid kuna rahvaarv ei kasva. USA ja Prantsusmaa. Nüüdisaegne põlvkondade vaheldumine – iseloomustab
Lastega või lasteta? Rahvastiku suuruse küsimus maailmas leiab arutlemist iga päev. Selles küsimuses on eri rahvused eri meelt, kuna osad riigid on üle rahvastatud ja teistes muretsevad oma rahva jätkusuutlikkuse pärast. Eestis on viimasel ajal palju juttu, kuidas rahvastiku juurde kasvu tõsta, kuna meil on iive negatiivne. Valitsus on proovinud järjest rohkem tagada sotsiaalseid garantiisid, tõstes laste toetusi, makstakse vanemapalka. Need meetmed kindlasti aitavad kaasa iibe tõstmisele pikas perspektiivis, aga lapse saamise otsuse juures on veel palju määravaid tegureid. Tänapäeval on laste saamine lükatud hilisemaks, pere loomisele hakatakse mõtlema alles siis, kui on ennast rahaliselt kindlustatud, olemas on kindel töö- ja elukoht. Sellisel väiksel riigil nagu Eesti, kus rahvastik vananeb järjest kiiremini ja iive on negatiivne, peaks noored mõtlema ka oma keele ja rahvuse säilitamise peale.
GEOGRAAFIA Rahvastik Rahvastiku muutumine võib toimuda kahel viisil: loomulikult ehk iibe teel või rännete ehk migratsiooni kaudu. Iive--rahvaarvu muutumine sündimuse ja suremuse vahena. Selle tulemuseks on põlvkondade vaheldumine. Inimühiskonnas esineb kahte tüüpi põlvkondade vaheldumist: 1) Traditsiooniline--rahvaarv püsib stabiilsena. Sündimus ja suremus on kõrge. Eluiga on lühike. 2) Kaasaegne--rahva arv püsib stabiilsena. Sündimus ja suremus on väike eluiga pikk. Üleminek traditsiooniliselt kaasaegsele iibele on demograafiline siirdamine.
väljaarendamist. Väheneb riigi kõige väärtuslikum ressurss inimkapital. Tekitab tahtmatuid tülisid ja väiksemaid kodusõdu. Suureneb vastuvõtlikus erinevatele haigustele. Eluiga väheneb. Väheneb töövõime. Lahendus : Vältida toiduraiskamst. Ületootmist. Vee raiskamist. Täiustada maaharimisviise- ja tehnoloogiat. Inimeste toitumisharjumuste muutmine. Vetikatest , pärmseentest ja bakteristest toitu teha. Ületoodetud toidu saata abivajajatele. Teatud määral piirata iibe tõusu probleemsetes piirkondades. Praegu elab maailmas umbes 1 miljard inimest,kes kannatab toidupuuduse käes.
Arengumaade rahvaarv suureneb, kuna seal on haridust omandada raske ning teatakse vähe rasedusvastastest vahenditest. Seal puuduvad elamiskõlbulikud majad, valitseb vaesus, levib palju haigusi ning on vähe joomiskõlbulikku vett. Üheks rahvaarvu suurenemise põhjuseks on inimesed, kes mõtlevad tulevikule ning loovad omale suure pere, et vanaduses oleks neil keegi abis, kuid nende järeltulijad tegutsevad samamoodi ning rahvaarv aina kasvab. Rahvaarv euroopas kahaneb iibe põhjal, kuid suureneb sisserännete põhjal. Rahvaarvu kasvades suureneb ka immigratsioon ehk inimeste ränne ühest riigist teise. Inimesed rändavad, kuna nende riikides on ülerahvastatus, halvad elutingimused või vähe tööd. Immigratsiooni tagajärjel tekib kõikides riikides ülerahvastatus ning firmad eelistavad sisserännanute odavat tööjõudu kohalikule. Kõikidele inimestele ei jagu eluasemeid, tööd ja
Türgi rahvaarv on umbes 73 miljonit. Rahvaarv aastate kaupa on muutunud sedasi: 1999-16.6 2000-14.9 2001-13.8 2002-13.4 2003-13.1 2004-12.9 2005-12.6 2006-12.4 2007-12.8 2008-13.1 2009-14.5 2010-15.9 Perioodi alguse ja lõpu rahvaarvude vahe. Võrdub loomuliku iibe ja rändeiibe (k.a korrektsioonid) summaga. Rahvastiku asutus on tihedam lääne- ja põhjarannikul ( umbes 200 inimest ruutkilomeetri kohta) ja hõredaim on Ida-Anatoolias (umbes 25 inimest ruutkilomeetri kohta). Paljud türklased lähevad Saksamaale ja sellega on Saksamaal palju tülisid sellepärast olnud. Sündimus on suur(17 sündi 1000 elaniku kohta ja 6 surma 1000 elaniku kohta) ja tänu sellele on olnud kiire rahvastiku juurdekasv. Keskmine eluiga on 72
Kõnekusti lõpukõne "Oh ajad, oh kombed!" Iga aasta lahkub Eestist mitu noort, eesmärgiks õppida endale sobivamat eriala ja saada rohkem kogemusi või siis leida omale tulusam töökoht välismaal. Tänu sellele võib pikema aja vältel rahvaarv palju väheneda. Näiteks 1. jaanuaril 2013 aastal elas Eestis umbes 1.3 miljonit inimest, välisrände tõttu vähenes elanikkond üle 6600 inimese kuid loomuliku iibe tõttu 1400 inimese võrra. Ning kui lähevad ära eestlased, läheb koos nendega ka keel. Paljud võtavad endale välismaallasest elukaaslase, mis tähendab, et nad ei saa isegi kodus enam oma emakeelt rääkida. Mida siis teha et Eestlased püsiksid oma kodumaal ning eesti keel säiliks? Üle poole inimestest pakuksid kindlasti välja palga tõstmise või poes hindade langetamise. Ma arvan et kui see oleks võimalik siis oleks seda ka ammu tehtud. Parem mõte oleks teha
1. Mis on loomulik iive? Loomulik iive on sündimuse ja suremuse vahe. Absoluutse iibe arvutamine 1000 el. Kohta. Miks see on vajalik? seda on vaja, et võrrelda teisi riike omavahel. Sünnid surmad/rahvaarv * 1000 %0 Millal on iive neg. Ja millal positiivne? kui sünnib inimesi vähem ja sureb rohkem. Positiivne siis, kui sünnid rohkem kui sureb. Millise prk. Rahvastik kasvab kiiresti? Aasia rahvastik. 2. arenenud ja vähemarenenud riigid. enam arenenud maad: kõrgetasemeline majandus, haridus ja arstiabi; enamik inimesi elab linnas; palju
Naistel 83 (regioonis 75 aastat) Rahvastiku püramiid 1990 Rahvastiku püramiid 2012 Rahvastiku vanuseline jaotus Rahvastiku struktuur: 014 27,5% 1564 62,2% Üle 65 10,3% Riigi rahvastik on noor. Mediaaniga riigis on 29,5 meestel 28,9; naistel 30,3 Ülalpeetavate määr 60,7% Vanadussõltuvuse määr 16,5% Iisraeli demograafiline siire Iisraeli demograafiline siire on üleminekuetapis, kuna: Rahvaarv tõuseb stabiilselt, peamiselt loomuliku iibe kaudu Sündimus vähenenud Suremus madal Rahvastiku püramiid iseloomulik üleminekuetapile Kasutatud kirjandus https://www.cia.gov/library/publications/theworld factbook http://www.census.gov/ipc/www/idb/informationGateway.ph p. http://www.prb.org/ Täname kuulamast!
ülejäänud maailmas, enamasti Ameerikas. · Venemaa on rahvaarvult üheksas riik maalimas. · Rahvastiku tihedus 8.3 inimest ruutkilomeetri kohta. · Rahvastik on väga ebaühtlaselt jaotunud. Valdav osa elab Venemaa Euroopa osas (2004. aastal 78%), Siberis ja Kaug- Idas on suured alad peaaegu inimtühjad. Venemaa rahvaarvu dünaamika 1991- 2008 Iive · Sündimus 10,4 · Suremus 15,2 · Loomulik iive on -4,8. · Venemaa rahvaarv väheneb negatiivse loomuliku iibe mõjul. · Laste suremus on 1,53%. Rahvused · Venemaal rahvuse Rahvuste osakaal (2002) Venelased 79.8% · Venelased elab üle 160 erineva moodustavad Tatarlased 3.8% ligi 80% rahvastikust. Ukrainlased 2.0% · Suuremad vähemusrahvused on Baskiirid 1.2% tatarlased, ukrainlased, Tsuvasid 1.1% baskiirid, tsuvasid,
rahvastikuregister- andmekogu, kus on inimese olulisemad andmed migratsioon e. rahvastiku ränne- pikaajaline ümberasumine riigi sees või üle selle piiri. inimarengu indeks(HDI)- suhtarv mida ÜRO kasutab riikide võrdlemiseks. 31.10.11 - nn seitsme miljardi päev. sündimus- sündide arvu suhe rahvaarvu. suremus- surmade arvu suhe rahvaarvu. loomulik iive- sündide ja surmade vahe absoluutarvuna sündimuse üldkordaja- mingi piirkonna sündide arv 1000 inimese kohta aastas loomuliku iibe üldkordaja - sündimuse ja suremuse vahe 1000 elaniku kohta aastas() imikusuremuskordaja- kuni ühe aastaste laste suremus 1000 elussündinu kohta rahvastiku vananemine- vanemaealiste inimeste osatähtsuse kasv rahvastikus valglinnastumine- suurlinnade kiire planeerimata laienemine rahvastiku soolis-vanuseline koosseis- rahvastiku prontsentuaalne jaotumus mingil ajal soo ja vanuse järgi rahvastikupüramiid- mingil ajal rahvastiku soolist ja vanuselist kujutav kahe poolega tulpdiagramm
kasvab kiiresti. Kaasnevad näljahädad, kuritegevuse suurenemine, elukoha probleemid. 5. Kuidas arvutatakse loomulikku iivet? sün dim us - suremus 1000 rahvaarv 6. Viis tiheda asustusega ala. Jaapan, India, Holland, Lääne-Euroopa, New-Yorgi ümbrus. 7. Viis looduslikku tegurit, mis mõjutavad asustust. Loodusõnnetused, maapind, maavara, kliima, vee olemasolu. 8. Loomuliku iibe kõrge näitaja? Kus esineb? 5, Indias. 9. Genotsiidi mõiste ja näide. Genotsiid on tahtlik tegevus, millega soovitakse hävitada täielikult või osaliselt mingi etniline, rassiline või religioosne üksus. 1915. Türgis genotsiid armeenlaste vastu. Veresauna ajal sai surma kuni miljon armeenlast, paljud mõrvati, enamik küüditati Süüria kõrbesse koonduslaagritesse, kus enamused viletsuses surid. 10. Milles seisneb demograafilise siirde olemus?
Joonis: peaaju, silma (koos silma osade ülesannetega), kõrva (koos kõrva osadega) ja keele. Õpik lk 58-87. (Geo -rahvastik, teemad kordamiseks lehel, kodused tööd iibe ja rahvastikuanalüüsi kohta.) Inimese närvisüsteem:juhib ja kooskõlastab kõigi elundite talitlust ja ka hormoone, jag.:kesk- ja piirdenärvisüsteemiks Kesknärvisüsteem:juhib kogu
1700. Oli eestis suur katkuepideemia ehk must surm. Hiljem hakkas rahvaarv taastuma kuskil 1711.Sel ajal ka Põhjasõda mõjutas. 1940 -1944. Toimus venelaste okupeering,mis viis suurele massiküüditamisele eestlaste ja ka teiste rahvuste tapmiseni. Ka toimus riigist suur põgenemine ja sisse tulid venelased. Mõjutas ka kindalsti teine maailmasõda. 1990. Hakati teostama EVI ja lahkusid paljud välismaalalsed,ja osad põgenikud naasesid kodumaale.Eluolu paranes,loomulik iibe. Tänapäev Elu olu on parem,meditsiin on arenenum,majadnus areneb(kuid hetkel mõjutab) 6.Demograafiline üleminek ehk siire kus toimuvad erinevad etapid,etapi alguses on plahvatus kus suremus parema hügieeni ja parema arstiabi tõttu langeb järslult, kuid sündimus on endiselt kõrge. Järgneb vananemise etapp,kus sündimus langeb,noori inimesi tuleb vähem,ja rahva arvu kasvamine on seetõttu aeglasem ja väiksem,Madal sündimus ja suremus ja vanaemaliste osakaal suureneb.
Rahvastik Leedus elas 2001. aasta rahvaloenduse andmetel 3 483 972 inimest, neist mehi 1 629 148 ja naisi 1 854 824. Rahvuslik koosseis 2001. aasta rahvaloenduse andmetel oli leedulasi 2 907 293 (83,45%), poolakaid 234 989 (6,74%), venelasi 219 789 (6,31%), valgevenelasi 42 866 (1,23%) ja ukrainlasi 22488 (0,65%). Iive Leedu rahvaarv on alates 1992. aastast vähenenud negatiivse loomuliku iibe ja väljarände tõttu. aasta elussünde surmajuhte loomulik iive 1994 42376 46486 4110 1995 41195 45306 4111 1996 39066 42896 3830 1997 37812 41143 3331 1998 37019 40757 3738 1999 36415 40003 3588 2000 34149 38919 4770
kõikesallivust, vaid nõuet respekteerida endast erinevaid inimesi olenemata sellest, kas nende valikud on meile vastuvõetavad või mitte ," nii on arvanud Eesti Ekspressi kolumnist Varro Vooglaid. Milline on meie Maarjamaa hetkeseis? Eurostati uuringu järgi kahaneb Eesti rahvaarv 2051. aastaks 17 protsenti. Üsna drastiline, kas pole? Tolerantsus on praegu Eesti ellujäämiseks elementaarselt vajalik ja seda mitte ainult negatiivse iibe seisukohalt. Kiiremas korras beebibuumi meil tõenäoliselt tekitada ei õnnestu, aga olemasolev inimressurss peaks siiski andma maksimaalse panuse tolerantsuse näol, et riik, mis oleme meie ise Eesti Vabariigi kodanikud, hästi toimida saaks. Juhul, kui peaks tekkima kahtlus, kas on mõtet pingutada väljasuremisohus riigi ja hääbuva kultuuri nimel, siis siin peitub lihtne tõde: seni kuni leidub Kiviräha teosest "Mees, kes teadis ussisõnu" tuntuks saanud Leemeteid, kes hingega oma
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
