VASK Greetel Kala 10a Koostis Struktuur *Keemiline element *Kristallstruktuur : vask (Cuprum, Cu) tahkkeskendatud kuubiline võre Omadused *Punakas-kollaka värvusega *Tihedus 8920 kg/m3 *Hea elektri- ja soojusjuht (eritakistus 1.7·10-8 Wm) *Sulamistemperatuur 1084.62 °C *Pealispinnale võib ajajooksul tekkida rohekas kattekiht (hüdraatsoolade segu(sulfaadid,karbonaadid)) Omadused *Kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 63 ja 65 *Aatommass on 63,54. *Vase elektronskeem näeb välja: 2) 8) 18) 1) *Vase eritakistus 20 °C juures on 16,78 nΩ·m Saamine *Vähesel määral leidub looduses ehedal kujul *Põhiliselt toodetakse erinevatest vasemaakidest Kasutusala *Elektrijuhtmed *Nõud *Mahutid õllepruulimiseks *Mahutid viski destileerimiseks *Graafilised sügavtrüki plaadid *Taimede seenhaiguste tõrje
Arusisalik Arusisalik on 10...16 cm pikkune, tumeda värvusega sisalik. Noored arusisalikud on tumepruunid või peaaegu mustad, kasvades muutuvad nad järk-järgult heledamaks ja kehale ilmub iseloomulik muster, mis koosneb kitsast triibust selja keskel ning laiadest tumedatest triipudest kere külgedel. Kindlaks eristustunnuseks on isasloomadel esinev oranz või telliskivipunane kõhualune, emasloomadel on kõht valkjashall, kollakas või rohekas. Saaremaal võib kohata ka üleni musti isendeid. Arusisalikku võib kohata peamiselt niiskematel aladel - rabades, soodes, madalatel heinamaadel, võsastunud oja- ja kraavikallastel. Tihti elutseb ta talude lähedal - lauavirnadel, puuriitades või kiviaedadel. Ohu korral põgeneb arusisalik sageli vette, jookseb natuke maad mööda põhja ning kaevub seejärel mutta või veekogu põhjas olevate lehtede alla. Maismaal varjub kivide, kändude või puukoore alla või poeb sambla ...
Tartu Ülikool Geograafia osakond ÄHIJÄRVE HÜDROKEEMILISED PARAMEETRID AASTATEL 2000-2011 Seminaritöö Õppeaines Eesti veed Juhendaja: Tartu 2012 1 SISUKORD: SISSEJUHATUS.............................................................................................................3 1. METOODIKA ............................................................................................................4 2. TULEMUSED.............................................................................................................5 3. ANALÜÜS................................................................................................................11 KOKKUVÕTE.................................................................................................................
Tripper e. Gonorröa Mairo Org Tekkitaja Tekitajaks on bakter mis kahjustab meestel kusitit, limaskesta ja naistel emakakaela. Kuidas ja millal avaldub Enamasti ilmuvad haigustunnused 3-5 päeva pärast nakatumist. Meestel: rohekas-kollakas eritis peenises. Naistel: rohekas-kollakas eritis tupes ja valulikkus kusemisel. Võib tekkida ka veresegune eritis. Levimine Levib kaitsmata tupe-, päraku- suuseksi ajal partneriga, kellel on gonorröa. Gonorröad võib edasi anda ka siis kui välised ilminguid pole. Kuidas ravida Gonorröa allub ravile hästi, millele lisandub ka kohustuslik klamüdioosi ravi, kuna gonorröa esineb sageli koos klamüdioosiga. Samasuguse ravi peavad läbi tegema ka seksuaalpartnerid, olenemata nende uuringute tulemustest. Tagajärjed Ravimata gonorröa põhjustab munajuhade ja -sarjade põletiku, mis võib omakorda olla hilisema lastetuse põhjus.
TURMALIIN Füüsikalised omadused Keerulise koostisega alumiinium-boorsilikaat (Na,Ca)(Mg,Fe,Mn,Li,Al)3Al6[Si6O12](BO3)3*(OH)4 Mineraalide klass: silikaat Värvus: värvusetu,roosa,roheline,sinine,pruun,must jne. Süngoonia: trigonaalne Kuju: prismalised-tulpjad kristallid Läbipaistvus: läbipaistev või läbipaistmatu. Läige: klaasiläige Kõvadus: 7-7,5 Tihedus: 3,02-3,41 g/cm 3 Leidub graniitides ja pegmatiitides. Tunnused · Värvus oleneb selles leiduvatest lisanditest.Erinev värvus ei ole üksnes kristallidel vaid ühe eri kristalli osad võivad olla erivärvilised. · Kuumutamisel omandab elektrilaengu, millega on võimalik tuhka tõmmata. · Vastavalt värvusele on igal turmaliinil oma nimetused: Akrotiit-värvusetu burgeriit-kollakaspruun draviit- pruun,rohekas, sinine elbaiit-kollakas indigoliit-ingosinine liiddikoatiit- mitmevärviline ruberiit- punane,roosa siberiit- kirsipunane,roosa sörl-must,rauari...
Väiksearvuline eestis. Jahiliikide nimistus. Lauk 700-900g Siru 70-80cm. Nõgimust, nokk ja laup on valge. Punane silm, kolmas neljas elukuu saavad mustaks. Segamini ajada Taidaga. Saabuvad märtsilõpul, pesas on 5-12 muna, haudumine 22 päeva, lahkuvad kohe pesast, lennuvõimestuvad juuli teisel poolel. Selgrootud ja veetaimed, sukeldub kuni 7M sügavusele. Jahiliik. Sinikaelpart 900-1,3 kg Tiibade siru 90cm. Isane rohekas sinakas , pugu pähkel, nokk kollane. Emased pruunitähnilised. Talvituvad Eestis. Pesitsevad mageveekogude ääres. Vähem saartel, sagedased inimasulates, poegi alla 10, loomne kui taimne toit. Arvukalt levinud, kuulub jahiliikide nimistusse. Mustviires Väike tume tiirlane, tuhkall-must. 62g, siru 61 cm. Segi ajada valgetiib viirega. Pesitseb taimerikkal veekogul, merel ja sisemaal, madalas mees mätastel. Ujuvatel veetaimede hunnuikutel. Kuni 3 poega, kohe iseseisvad. Osavad lendajad
ARUSISALIK. Kõige laiemalt levinud liik. Pealt triipudega, lisaks üle keha väikesed tumedad täpid. Isane alt oranzikas, emane valkjas, kollakas, rohekas. Eelistab niiskemaid alasid. Ise urge ei tee. Ohu korral päästavad sageli vees, jooksnud mõne aja mööda põhja, kaevuvad mutta või põhjas lebavate lehtede alla. Putukaid püüdes liiguvad ka puudel, kuni 2m. POEGIVAD, 8..12 poega.Vanemad ei hoolitse. Kuivemas ja pehmemas kliimas sigivad munedes! KIVISISALIK. Noor pealt pruunikas, kolm heledat kitsast, mustaga ääristatud triipu, kere külgedel 1 rida valgeid silmalaike
Part1 1.1905. vapustasid publikud nn. metsikud s.o Fovism 2.Neist Albert Marquet on kujutanud paljudel oma töödel veega ja raudteega seotud motiive 3.Saksamaal levinud EKSPRESSIONISMI tekkimise põhjusteks peetakse: I Maailmasõja eelaimus/lootusetus,väljapääsematus/elu peale sõda, sõjakoledused, elu varjuküljed/ teemaks inimene ja teda ahistav ühiskond 4.Kubismi iseloomustab vormis Geomeetriseerimine(vormi moonutamine), Värvis: pruunikas, hall, rohekas, tuhmid ja tumedad toonid. 5. 3 uue kunsti suuna Kubismi, Futurismi ja Sürrealismi loomises osales ka Hispaaniast päris ja Prantsusmaal töötanud Pablo Picasso(1881-1973), kelle töödest kuulsaim on Cezanne´I stiilis Avignioni neiud ja 1937a. Hispaania küla mälestuseks maalitud teos Guernica 6.Liikumise teekonda püüdsid omapäraselt fikseerida Futuristid, kellede hulka kuulub ka Giacomo Balla tööga Ketikoera Dünaamika Part2 1.Nn. metsikute töid iseloomustab :
Äntu Sinijärv Äntu Sinijärv asub Lääne-Virumaakonnas Väike-Maarja vallas. Järv asub umbes 7-11 km Väike-Maarjast lõuna poole. Sinijärv on põhja-lõuna suunas pikliku, kuid väga sopilise kujuga, kahe suure ja ühe väikese poolsaarega Järve pindala on 2,4 ha. Järve keskmine sügavus on 6m. Seega on järve põhjas olevate allikaaukude sügavus 2m. Järve suurim sügavus on 8m. Järve vesi on läbipaistev kuni põhjani. Äntu Sinijärv on kahtlemata kõige sinisema ja selgema veega järv Eestis. Vesi on rohekas-helesinise või sinakasrohelise värvusega ja suvel on õige märgatavalt kihistunud. Suvel on vesi hapnikurikas, talvel, aga hapnikust vaene ja sisaldab väävelvesinikku. Järve põhja katab järvelubi. Järv saab oma vee peamiselt põhjaosas olevatest allikastest. Äntu Sinijärv on omapärane ka selle poolest, et see on läbivooluta järv karbonaatsete muldadega alvaritel sellist tüüpi järvi on Eestis vähe. Sinijärv toi...
karpjas alumosilik. Muutumisel Serpentiin Plaatjad, kiulised, Rohekas, valge, Siidi- L täiuslik K 2,5 3 Mg-silikaatide Krüsotüülasbest kiudjas Mg6Rk kristallid; peitkrist. kollakas, must kiulistes T 2,6 (oliviin jt.) HT erim Trikliinne agreg agr.-s; vaha, muutumisel
Naiste ülerõivad 2012/2013 Kaasaegsed moesuunad Värvitoonid Pruunid toonid Beezid toonid Oranzid toonid Rohekas-sinakad toonid Must Hallid toonid Erinevad loomamustrid(ussi-,loomanahk) Värvid... Värvid... Asümmeetrilised lõiked Erinevad pikkused Mitte kehakuju järgivad mantlid Vormihoidvad materjalid nagu vill, vilt ja nahk Klassikalise lõikega maskuliinse tooniga mantlid Ponsod ja keebid Kasukad ja karusnahksed detailid Kunstnahk Kunstnahk Klassikalise lõikega Kasukad ja karusnahksed detailid Kasutatud allikad: 1. www.fashion-era.com 2. www.harpersbazaar.com 3. http://www.fashionising.com 4. www.weconnectfashion.com 5. www.vogue.com
2015 Mis on trihhomonoos? Trihhomonoos on põletik, mille põhjustab parasiit/algloom Trichomonas vaginalis. Seda leidub naistel tupes ja meestel ureetras. Kaebused tekivad 3 päeva kuni 4 nädalat peale nakatumist. Trihhomonoosi esineb ka koos teiste suguhaigustega. Kuidas see levib? Peamiselt seksuaalse kontakti kaudu. Harvadel juhtudel võib nakkuse saada ka ujulas. Peamised sümptomid: Tupevoolus on vesine, kollakas või rohekas, vahutav ja/või halva lõhnaga. Kihelev või valulik tupp. Valu urineerimisel. Meestel võib esineda ebatavaline voolus või valulik peenis. Ravi Trihhomonoosi ravitakse algloomade-vastaste preparaatidega. Neid kasutatakse suu kaudu kui ka tupetablettidena. Ravi peab läbi tegema ka partner. Alati ei piisa ühest ravikuurist, kuna trihhomonoosi põhjustav algloom on üsna resistentne Aitäh kuulamast!
PESUVALGENDI (NaClO) CAS number: 7681-52-9 Nimetus: Naatriumhüpokloriid Valem: NaClO, molaarmassiga 74.442 g/mol Teised nimetused: Antiformin, Modifitseeritud Dakini lahus, Surgical chlorinated soda solution, Carrel-Dakin'i lahus Omadused: Rohekas kollane tahke aine, magusja lõhnaga. Sulab 18 kraadi ja keeb 101 kraadi juures Celsiuse järgi. Vees lahustuvus on 29.3g/100ml. Toimib pesuvalgendina, plekieemaldina. Tüüpiliselt on kodukasutuses pesuvalgendina lahus 3-8% naatriumhüpokloriidi sisaldusega. Veepuhastina kasutatakse 12-15% sisaldusega lahust. Veel kasutatakse seda lõhna/plekieemalduseks, disinfektsiooniks. Keskkonda sattudes moodustab püsivaid kloororgaanilisi ühendeid. Satuvad nt. reoveepuhastitesse heitveena
Materjal Detail Meetod Malm Mootoriplokk Malm- puurimisel tuleb puru, käiates tuleb lühikesi sädemeid, käiates Väntvõll ei tohi materjali rikkuda ega kuidagi vigastada Plokikaan Nukkvõll Sisselaskekollektor Kolvirõngad Teras Väntvõll Teras, raud- puurimisel eraldub puru ja laaste ja käiates on rohekas Sisselaskeklapp punane säde. Väljalaskeklapp Kepsud Saaled Nukkvõll Silindrisein Tõukurid Alumiinium Kolb Alumiiniumit halb puhastada, juhib soojust. Lõigates ketaslõikuriga Radiaator visakab puru ja poob ketast kinni ning alumiinium läheb väga tuliseks,
Koha Välimus: Koha on pikliksüstja kehaga, kitsa ja teritunud peaga kala. Suust paistavad 4 teravat kihva. Värvuselt on koha rohekas- kuni tumehall, kõhualune on puhasvalge. Suurus: Keskmine pikkus on täiskasvanud kohadel 30...60 cm, suurus sõltub vanusest. Üldiselt on väikejärvede kohad kasvult väiksemad. Kaalub tavaliselt kuni 1...3 kg, suguküpsed alates 400 g Elupaik: Koha eelistab suuremaid (üle 50 ha), piiratud taimestikuvöötmega, väikese vee läbipaistvusega, ühtlaselt läbisoojenevaid toitesooladerikkaid järvi, milles samal ajal leidub küllaldaselt hapnikku. Elab põhja lähedal ja on öise eluviisiga. Toitumine: Röövkala. Toiduks on peamiselt peipsi tint, ahven, kiisk, särg. Noored kohad toituvad planktilistest selgrootutest. Paljunemine: Koeb puhtal ja kõval põhjal. Kudemine leiab aset mai lõpust juuni alguseni, kui veetemperatuur on 16...18 °C. Koeb 2...3 m sügavusel, enamasti päikesetõu...
+ Riitsinus Ricinus Communis + Välimus Lehed 15-45 cm purpurjad või rohelised Õied väikesed rohekas- kollased, koondunud kobaratesse Kõrgus: üheaastasena kuni 1,8 m ; looduses püsikuna kuni 10 m Laius: üheaastasena kuni 1 m; looduses püsikuna kuni 4m + Viljad Seemned Ogalised kerajad Lapikud, hallid, helehallid, hele-või tumepunased Säravpunased, rohelised, roosad Sisaldavad ritsiini Sisaldab kuni kolm seemet Kogutakse enne küpsemist Sisaldavad 40-60% rasvõli + Kasvukoht Kasvab soojades, niisketes kohtades Ei kannata külma Eelistab sügavaid, kobestatud ja kultiveeritud pindasid Eestis avamaal ei talvitu + Paljundamine Seemnetega Külvatakse märtsis potikestesse või apr...
TRIHHOMONO OS Tanel Tammsalu Kadrioru Saksa Gümnaasium 9.a klass juhendaja : Anu Teppo Tallinn 2010 SÜMTOMID Peiteaeg ( 4-20 päeva ) Naised tunnevad kerget kipitust tupest ja/või sügelust, tavalised on tupepõletikud, kollakas, rohekas või valkjas lõhnav tupeeritis. Meestel kuseteede põletik. ENNETAMINE * Kondoom * Rätikuid ja käsnasid ei tohiks anda lastele ja teistele kasutada, kuna infektsioon on märjas keskkonnas mitu tundi elujõuline RAVI Tavaline ravim on Metronidazole. Rav LEVIK Levik on ülemaailmne Nakatunuid on maailmas cirka 120 miljonit inimest. TAGAJÄRJED Hilise ravi või ravimata jätmise tüsistused Infektsiooni tagajärjel suguteedes tekkinud põletik mõjutab eelkõige viljakusnäitajaid ning põhjustab libiido langust ja seksuaalhäireid. Sugu-haigused võivad põhjustada kroonilisi ...
Lülijalgsed *lülijalgsed on loomad kelle jäsemed kaasnevad lülidest *jagunevad: Koorikloomad, Ämbliklaadsed, Putukad Välimus * rohekas, pruun kest ehk koorik *koorik koosneb kitiin-ja lubiainest *sale keha Kehalülid *kaks kehaosa: Pearindmik ja tagakeha *paarindmikku katab seljapoolt seljakilp *peaosas asuvad lülikestel liikuvatel varrikestel liitsilmad, mis koosnevad paljudest väikestest osasilmakestest Kehalülide jätked *kõiki selgrootuid, kellel on lüliline keha ja lülilised jäsemed, nimetatakse lülijalgseteks. *pea piirkonda kinnituvad tundlad *ümber suuava asetseb kolm paari lõugu
Kujuneb kaitsemehhanismide häirumisel Põhjustavad külmetus, ülemiste hingamisteede viirusinfektsioonid, südamepuudulikkus, kroonilised haigused, immuunsüsteemi nõrgestavad seisundid TEKITAJAD Bakterid, viirused, mükoplasmad, algloomad ja seened Vedeliku, ärritava gaasi või tolmu sattumine hingamisteedesse Teatud haigused SÜMPTOMID - PNEUMOKOKK Järsk algus külmavärinatega, palaviku, valutorgetega ühel rindkere poolel, tugev higistamine, rohekas või roostevärvi nõre ja kiirenenud pulss Küüned ja huuled võivad omandada sinaka varjundi Piinav kuiv köha, nõrkus ning peavalu Imikutel oksendamine, isutus, loidus SÜMPTOMID - VIIRUSED Algab hiilivalt vähese köha, süveneva nõrkuse, suurenenud higistamise ja väikese palavikuga Esineda võivad ka liigese- ning lihasevalud SÜMPTOMID - MÜKOPLASMA Haigestuvad igas vanuses Kopsudes küllalt laiahaardeline, kerge kuluga Köha järskude tugevate hoogudena, vähene
Puud, põõsad, sammal · Puurinne: harilikult männid, sookased · Põõsarinne: pajud, vaevakased · Samblarinne: harilik karusammal, raba- karusammal, turbasamblad, harilik palusammal Puhmad, rohi · Puhmarinne: kanarbik, sinikas, sookail, küüvits, kukemari, hanevits, pohl, mustikas, harilik jõhvikas · Rohurinne: kahkjaspunane sõrmkäpp, vööthuul-sõrmkäpp, kõdu-koralljuur, laialehine neiuvaip, soo-neiuvaip ning kahelehine ja rohekas käokeel Sookail ja kanarbik Võrdlus Kasutatud kirjandus · http://bio.edu.ee/taimed/general/raba.htm · http://et.wikipedia.org/wiki/Parika_raba · http://wwx.sakala.ajaleht.ee/071004/esileht/50127
Paigalinnud-kohastunud elama paikades kus jätkub neile toitu aasta ringi ja temp ei kõigu suurtes piirides. ekvaatori aladel Hulgulinnud-ei leia talvel külma ajal pesitsuskoha lähedal piisavalt toitu, peavad kaugemalt otsima, pole kindlaid rändeteid, talvituspaiku Rändlinnud-vahetavad elupaika sõltuvalt aastaajast, kevadestsügiseni põhjapoolel, tavel lõunapoolsetel aladel Rändeteed-teed mida mööda lennates kulutatakse kõige vähem energiat Rappelend-vehib tiibadega aga edasi ei liigu Purilend-liugleb õhus tiibu liigutamata õhuvoolude abil Sõudelend-kiiresti tiibu tõstes ja langetades lendamine Kaitseb-kaitsevärvus,kiire põgenemine, hirmutamine. pesahoidja-koorumise järel paljas,pime,silmadkinni, esimestel päevadel tuleb neid soojendada pesahülgaja-koorumise järel sulgedega, silmad lahti, kuivamise järel lahkub pesast emaga toidu otsinguteks avapesaga linnul-munakoor kirju mustriga(rästas, vares) varjatud kohas-munakoor valge, sinakas, ro...
Trihhomonoos Trihhomoonased on väikesed, liikumist võimaldavate viburitega varustatud ainuraksed parasiidid (algloomad). Need levivad peamiselt seksuaalse kontakti kaudu. Harvadel juhtudel võib nakkuse saada ka ujulas, näiteks kui te istute veeloigus basseini ääres. Sümptomid Naistel põhjustab nakkus peamiselt tupepõletikku, mis võib levida emakakaelale. Võivad esineda sümptomid, nagu sügelemine, voolus (sageli rohekas ja vahutav), kipitus urineerimisel, sage urineerimine ja valulik suguühe. Umbes neljandikul kindlaks tehtud nakkusega naistest sümptomeid ei esine. Trihhomonoosi põdevatel naistel tekivad sagedasemad tüsistused sünnitusel (nt enneaegne sünnitustegevus, lootekestade enneaegne purunemine ja enneaegne sünnitus). Nakkus võib levida ka lapsele (nt tüdrukutel tuppe). Meestel ei esine tavaliselt sümptomeid. Üksikjuhtudel võib siiski esineda kusiti põletikku,
kubistlikuks). Kubism- 1907- 1925 is: tugev geo-metriseerimine (vormi kubistlikuks). Kubism- 1907- 1925 is: tugev geo-metriseerimine (vormi kubistlikuks). Kubism- 1907- 1925 is: tugev geo-metriseerimine (vormi moodustamine); mitmest küljest korraga e. mitmest vaatepunktist; moodustamine); mitmest küljest korraga e. mitmest vaatepunktist; moodustamine); mitmest küljest korraga e. mitmest vaatepunktist; värvitoonid: pruunikas, hall, rohekas, tuhmid, tumedad; luua uus kunsti värvitoonid: pruunikas, hall, rohekas, tuhmid, tumedad; luua uus kunsti värvitoonid: pruunikas, hall, rohekas, tuhmid, tumedad; luua uus kunsti seadustele alluv pildimaailm; väljendusvahen-did: pinnad, jooned, hele- seadustele alluv pildimaailm; väljendusvahen-did: pinnad, jooned, hele- seadustele alluv pildimaailm; väljendusvahen-did: pinnad, jooned, hele-
Luua Metsanduskool MEPK I Hanna-Eliise Lepp ÕITE KIRJELDAMINE Kaunis kuldking Asümmeetriline suur õis Kollane õõnes huul Lamedad õiekatte lehed, lillakaspruuni värvi Õite alusel kandelehed Sinilill Sinised tupplehed Kroonlehed puuduvad Õied paiknevad varrel üksikult Monosümmeetrilised e sügomorfsed õied Kiirjas ehk korrapärane õis Päevalill Korvõis ehk korvik Õiekroon kiirjas Putkjas Kroonlehed kollased Harilik kukehari Õiekate kaheli Tupplehed kollased Kroonlehti 5 Polüsümmeetriline õis Kiirjas Harilik kellukas Tupp ja kroon liitlehine Kellukjas Kroon lehterjas Krooni suudmeni ulatub karvane emakakael Kroonlehed sinised/lillakad Küüvits Kaheli õiekate Nii kroon kui tupp liitlehine Õie tüüp kupjas, viie tipmega Kollane käoking Õie tüüp kiiverjas Huuljas Kahekülgselt sümmeetrilised, rohekas, kollased õied. Kroonlehed muutunud nektaariumiteks Disümmeetriline Harilik toomingas Kiirjas õiekroon, ratasj...
S on mitme aminohappe koostiselement ning kuulub valkude koostisse. Suhteliselt S- rikkad on juuksed, karvad ja linnusuled. S kuulub elemendina kivisöe, põlevkivi, nafta jt fossiilsete kütuste koostisse. Inimene sisaldab kokku ligikaudu 140 g väävlit Väävlirikkamad toiduained on kaer, rukis, tatar, herned, oad ja kapsas Omadused. Väävel on keemiline element järjenumbriga 16 Mittemetall Tavatingimustes rabe kollane, rohekas, punakas kristalne aine. Elektrit mittejuhtiv , halb soojusjuht. Kristalne väävel vees ei lahustu. Keemiliselt aktiivne tavatemperatuuridel reageerib leelis- ja leelismuldmetallide, vase, hõbeda ja elavhõbedaga moodustades sulfiide. Kasutusalad Üle50% väävli maailmatoodangust kulub väävelhappe tootmiseks. Mineraalväetiste tootmine. Kemikaalide tootmiseks. Kautsuki vulkaniseerimisel kummiks. Tuletikkude, lõhkeainete,mürkkemikaalide, värvide,
Väävel Kätlin Viilukas Sisukord Omadused Allotroobid Sulfiidid Sulfaadid Kasutusalad Väävel looduses Happevihmad Lõpp Omadused Mittemetall Elektrit mitte juhtiv Keemiline valem S8 4 stabiilset isotoopi Palju allotroopseid vorme Madala sulamistemperatuuriga Kollane (rohekas punakas), rabe, Lahustub mitmetes orgaanilistes ainetes Keemiliselt aktiivne metall Allotroobid Rombiline väävel (a) Peenepulpriline väävliõis S8 rombikujulistest molekulidest. Monokliinne väävel (b) Peenete nõeljate kristallidega allotroop, mis on saadud sulatatud väävli aeglasel jahutamisel. Plastiline väävel (c,d) Mustjaspruun plastiliini taoline aine, mida saadakse väävlimassi kiirel jahutamisel. Sulfiidid Keemilised ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on väävel. Mittemetallisulfiidides on kovalentne side. Me...
Harilik haab Kelly-Krette Kase Kivilinna Gümnaasium 10a Tutvustus Populus tremula( ladina keeles) Pajuliste sugukonna papli perekonda kuuluv lehtpuuliik Ainus Eestis looduslikult kasvav puu paplite perekonnast Metsa nimetatakse haavikuks Rahvapäraseid nimetusi: mädapuu, hundipuu, närvepuu Välimus Noorelt tüvi rohekas või hallikas ja vanemalt tumehall Tüvi on sirge Läbimõõt kuni 1m Kuni 40m pikkune Oksi vähe, aga tugevad ja hargnenud Lehed ümmargused või rombjad 3-5 cm harva ka 10 cm, lihtlehed Välimus Õied ühesugulised, koondunud ruljateks urbadeks. Vili on kaheks poolmeks lagunev kupar Lehed värisevad tänu pikale ja lapikule leherootsule. Liikumine aitab valgust püüda ja soodustab taimauramist Paljunemine Seemnetega, enamasti
Arusisalik Arusisalik on 10...16 cm pikkune, tumeda värvusega sisalik. Noored arusisalikud on tumepruunid või peaaegu mustad, kasvades muutuvad nad järk-järgult heledamaks ja kehale ilmub iseloomulik muster, mis koosneb kitsast triibust selja keskel ning laiadest tumedatest triipudest kere külgedel. Kindlaks eristustunnuseks on isasloomadel esinev oranz või telliskivipunane kõhualune, emasloomadel on kõht valkjashall, kollakas või rohekas. Saaremaal võib kohata ka üleni musti isendeid. Arusisalikku võib kohata peamiselt niiskematel aladel - rabades, soodes, madalatel heinamaadel, võsastunud oja- ja kraavikallastel. Tihti elutseb ta talude lähedal - lauavirnadel, puuriitades või kiviaedadel. Ohu korral põgeneb arusisalik sageli vette, jookseb natuke maad mööda põhja ning kaevub seejärel mutta või veekogu põhjas olevate lehtede alla. Maismaal varjub kivide, kändude või puukoore alla või poeb sambla sisse peitu. Talve veed...
Samuti on vask väheaktiivne metall ning ta ei reageeri ei hapetega ega ka veega . FÜÜSIKALISED OMADUSED . Vask on punaka värvusega, sepistatav, valtsitav ja traadiks tõmmatav metall. Ta on hea soojus- ja elektrijuht. Kuumutamisel õhus kattub vask musta värvusega vask(II)oksiidi kihiga. Kuivas õhus on vask püsiv. Niiskes õhus tekib vaskesemete pinnale aja jooksul korrosiooniprotsessi tagajärjel pruuni või roheka värvusega paatinakiht. Rohekas paatinakiht, mida mõnikord näeme vanadel vaskesemetel, tekib väga aeglaselt. AVASTAMISAASTA . Vaske peetakse vanimaks teada olevaks metalliks, vanimad arheoloogilised leiud arvatkse pärinevat ajast 9000 - 10 000 aastat e. Kr. KUST INFO PÄRINEB . http://et.wikipedia.org/wiki/Vask http://www.eu-youth.net/projects/keemia/index.php?sisu=elemendid&element=cu http://www.physic.ut.ee/materjalimaailm/Kirjed/Vask.htm
Vask e. cuprum; tähis Cu on keemiline element järjenumbriga 29. Vase tihedus 8,9 g/cm³. Vask asub IB rühmas ning 4. perioodis. Sulamistemperatuur on 1083 °C Vask on plastiline metall. Seda hakati kasutama umbes 10 000 aastat tagasi. Omadused Punakas-kollaka värvusega metall. Tihedus 8920 kg/m3. Hea elektri- ja soojusjuht. Sulamistemperatuur 1084.62 °C. Välistingimustes tekib vase pinnale aja jooksul rohekas kattekiht (paatina), mis kujutab endast erinevate vase hüdraatsoolade segu (sulfaat, karbonaadid). Vase ja messingi painduvus teeb nad ideaalseks materjaliks veevärgi torustike jaoks. Saamine Vähesel määral leidub vaske looduses ka ehedal kujul, põhiliselt toodetakse teda erinevatest vasemaakidest. Suured vasemaagi maardlad asuvad Tsiilis, sh maailma suurim lahtine vasekaevandus Chuquicamata karjäär.
Teder Isane Emane Iseloomulikud tunnused Välimus ● Isased on suuremad ja nende sulestik on täiesti teistsugune. Isaslind on musta sulestikuga, millel kohati on sinakas või rohekas helk. Valgeid sulgi on sabal ja tiibadel. Äärmised tüürsuled on lüürakujuliselt järsult väljapoole painutatud. Kulmude peal on punakas näsa. Isaslind kaalub umbes 1,3–1,6 kg, emaslind 0,7–1 kg. Emaslind on ühtlaselt viiruline ookerpruun või ruskjashall. Noorlinnud on sulestikult emaslinnu sarnased. Pesitsemine ● Pesitseb madal- ja siirdesoodes ning metsaservades
Tirtsud ja ritsikad Elupaik Suhteliselt suurtest mõõtmetest ja ohtrusest hoolimata võib ritsikaid ja tirtse rohkem kuulda kui näha. Need putukad kuuluvad sihktiivaliste seltsi, mis hõlmab kokku 20 000 liiki. Sihktiivalised on tavalised kogu maakeral, eriti ohtralt on neid troopikas.Elavad peamislet puudel ja põõsastel vahel. Välimus Tirtsudel on väga suured silmad ning kehapikkus on 1 kuni 10 sentimeetrit. Neil on tugevad hüppejalad ning hästiarenenud tiivad. Nii nagu tirtsudel, on ka ritsikatel pikad tagajalad hüppamiseks ja mälumisaparaat taimelehtede söömiseks. Mõlemad on kaitse värvidega (rohekas,kollakas,pruunid). Toitumine Tirtsud toituvad ainult taimsest toidust. Ritsikad võivad süüa ka lisaks taimsele toidule looma, nt: võivad nad ära süüa nõrgima liigikaaslase. Paljunemine Tirtse ja ritsikaid on aastas tavalis...
Samblik koosned erinevatest organismidest. Samblike keha nimetatakse talluseks. Samblikud on omapärased sest nende tallus koosneb seeneniitide põimikust, mille vahel on rohevetikad ja sinikud. Harilikult on samblike värvus hall, pruunikas, rohekas ja harvem kollane. Värvuse annavad pindmistes seeneniitides sisalduvad pigmendid. Välimuse alusel jaotatakse samblikud koorik-, leht- ja põõsassamblikeks. Kooriksamblikud kasvavad sileda või teralise koorikuna, lehtsamblikel on lehtja või plaatja kujuga tallus ja põõsassamblikud meenutavad väikseid põõsaid või ripuvad koonaldena puuokstel. Samblike talluses elavad seeneniidid elavad sümbioosis rohevetikatega ja sinikutega. Talluse välispinnal moodustavad seeneniidid tiheda koorkihi
Phaseolus coceineus õisuba Foeniculum vulgare harilik apteegitill Corylus avetlana harilik sarapuu Glycine max karvane sojauba Lathyrus nusolia oras-seahernes Lathyrus clymenum kahevärviline seahernes Laurus azorica assoori looberipuu Phyllostachys viridiglaucescens rohekas sinine lehistähkbambus Phyllostachys aureosulcata triibuline lehistähikbambus Lathyrus undulatus Boiss laineline seahernes Lähistroopiline palmihoone: Ficus carica harilik viigipuu Chamaeropis humilis kääbuspalm Phoenix dactylifera harilik datlipalm Dracaena draco draakonipuu Phoenix reclinata tara-datlipalm Phoenix canariensis kanaari datlipalm
JAHUTUSSÜSTEEM Jahutussüsteeme on autol 2e tüüpi: Vedelik- ja õhkjahutus. Autol kasutakse kinnist sundtsirkulatsiooniga vedelik jahutussüsteemi. Kinnine on see kui paisupaak on korgiga suletud, tsirkulatsioon on ringlemine. Jahutusvedelikud Jahutusvedelik valmistakse etüleenglükooli ja vee segamisel 50% + 50% + lisatakse manusteid, mis kaitsevad jahutussüsteemi korrosiooni, vahuvastaseid ja määrimist hõlbustavaid aineid.Jahutusvedelike eristakse värvuse abil(nt: G48- rohekas või sinine, kasutusiga 2 aastat, G12- punakas roosa värvus, kasutusaeg 5 aastat).Kui jahutusvedelik on konsentraat siis tema külmumis temperatuur on -15 vesilahus aga -40 krradi. NB: Etüleenglükooli sisaldavad jahutusvedelikud on väga mürgised! Kasutakse ka propüleenglükooli vesilahuseid kuid harvemini. Jahutussüsteem koosneb: Jahutussärk, mis paikneb plokikaanes ja plokis, radiaator, tsentrifugaal tüüpi veepump, ventilaator, termost...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Andre Teede KK10-PE NIMEGA TOIT BALLOTINE Referaat Juhendaja: Dina Aarma Tallinn 2013 Sisukord Ballotine................................................................................................................................. 3 ................................................................................................................................................3 Kasutatud kirjandus................................................................................................................4 Ballotine Päritolumaaks on Prantsusmaa. Traditsiooniline ballotine on kana kondistatud reie osa. Algselt kasutati valmistamiseks ainult linnuliha. Võib valmistada nii veise-, sea-, vasika-, kalkuni-, kanalihast kui ka kalafileest. Serveeritakse enamasti kuumalt. Sarnane külm liharull on galantine. Kana/liha täidetakse hakkliha ja...
Millega on tegu? Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level Herpes Mis see on? Tekitajaks on viirus, millel on kaks alaliiki: üks tekitab ohatise huultele, teine peamiselt suguelunditele. ,,tänu" suuseksile on võimlik, et huuleherpes kandub ka suguelunditele. Ainult veerandil nakatunutest tekib herpeetiline lööve, ülejäänutel haigusnähud puuduvad. Kuidas ja millal avaldub? Esimesed haigustunnused ilmnevad 3-7 päeva jooksul pärast nakatumist. Tunnused: esmalt ilmub sügelev laiguke. Sellejärgselt tekivad väikesed villikesed, mis kiiresti lõhkevad, tekivad haavandikesed, mi...
Suguhaigused HIV ja AIDS Hiv on viirus, Aids on väljakujunenud haigus. Hiv positiivsel esineb palavikku, kaalulangust, kõhulahtisust ja väsimust. Aidsihaigetel hävineb organismi loomulik kaitsevõime. Hivi saamisest Aidsi keskmise staadiumini kulub keskmiselt 10 aastat. Maailmas elab 36 miljonit Hiv-viiruse kandjat. Kondüloomid Tekitajaks papilloomviirus Nakatumine otsese kontakti teel Sümptomid: näsajad moodustised välissuguelunditel, tupes ja emakakaelal, tekitavad kihelust ja valu Suureneb emakakaelavähi oht Ravi: paikne, kirurgiline või keemiline eemaldamine, külmutusravi vedela lämmastikuga Hepatiit ehk kollatõbi Tekitaja: viirus B hepatitis Nakatumine: sugulisel teel ja vere kaudu Sümptomid: maksakahjustused, väsimus, silmamunade kollasus Ravi: organismi üldiselt tugevdavad ja maksafunktsiooni toetavad ravimid NB! Selle vastu on ka vaktsiin! Genitaalherpes Tekitaja: herpes simplex virus 2 Sümptomid: sügelus suguelundite piirkon...
Söögitoru-seedimiselundkonna osa. Kõrikaas-katab sissepääsu kõrisse,et toit ei satuks hingamisteedesse. Magu-seedekulgla kõige mahukam osa. Kaksteistsõrmiksool-peensoole algus osa. Soolehatt-peensooles olevad väikesed väljasopistised. Sülg-suuõõnde nõrustuv süljenäärmetest vedelik. Amülaas-süljes olev ensüüm. Pepsiin-ensüüm,mis lõhustab valke. Lipaas-ensüüm,mis lõhustab rasvu. Soolhape-toidu seedimisel vajalik nõre. Maks-kõige suurem nääre. Sapp-kibeda maitsega rohekas kollane vedelik. Lümf-läbipaistev,kehavedelik. Neerud-tähtsamad erituselundid. Neerukehake-eraldab verest esmase uriini. Uriin-kusi. Kusiaine-uriini koostisosa.
Sinihallitusjuust Ajalugu Kuigi juustu täpne päritolu on teadmata, on arheoloogilisi tõendeid, et seda hakati valmistama ligi 10 000 aastat tagasi. Juustu tundsid mitmed antiikkultuuride esindajad, nagu egiptlased, kreeklased, foiniiklased ja sumerid. Arvatakse, et juustu tegemine algas juhuslikult: inimesed märkasid, et sooja kohta jäetud piim kalgendus, ja kui mass vedelikust eraldati, saadigi maailma esimene juust. Mütoloogias on piim ja juust jumalate ning vägilaste toit. Ka vanas Rooma riigis oli juustutegu ja -söömine au sees. Tegemist oli rikaste inimeste toiduga, sest Rooma riigis oli juust isegi veinist kallim. tootmine Kalgendamine, juustumassi vormimine Esiteks piim kalgendatakse. Selles järgus piimale lisatud juuretis või laap (noore mäletseja maost saadav ensüüm) töötleb piimavalke ja põhjustab vaari kalgendumise. Juustumassi vormimisel eemaldaks juustumassi vesi (vadak). Pärast vormimist...
kaablite tootmiseks. Hea töödeldavuse tõttu oli vask ka populaarne materjal mahutite valmistamiseks (toidunõud, mahutid õlle pruulimiseks ja viski destilleerimiseks). Pehme metallina on vask hõlpsasti graveeritav. Vask plaate kasutatakse ka graafilistes sügavtrükitehnikates. 6 Vase omadused Punakas-kollaka värvusega metall, hea elektri- ja soojusjuht. Sulamistemperatuur on 1084 °C. Välistingimustes tekib vase pinnale aja jooksul rohekas kattekiht. Tsingist ja messingist kastrulid armastavad väga puhtust ja korda. Kui neid mitte puhastada, kattuvad nad varsti pruuni või roheka kirmega. Seda kirmet võiks nimetada vaseroosteks, kui vase ja raua vahel poleks üht suurt erinevust. Raud roostetab läbi. Aga vask roostetab, ehk nagu öeldakse, oksüdeerub, ainult pinnalt. Pinnale tekkiv kirme kaitseb ise vaske hävimise eest nagu värvikiht. Seepärast ongi säilinud meie päevini kaunis palju pronkskujusid.
kuivi kohti Leidub stepi päritoluga taimi Kaitse all olevad taimed KARVANE LIPPHERNES Õied helekollased Kaunad karvased Kõrgus 1050 cm http://efloora.ut.ee/Eesti/species/7427.html PUNANE TOLMPEA Tumedate, sinakas roheliste lehtedega Pisut võnkliku varrega Kasvab kuni 50cm kõrguseks (Eestist leitud ka 1m kõrgune taim) http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Cephalant hera_rubra_02_Luxemburg.jpg HARILIK KOPSUSAMBLIK Üldtuntud tõhus looduslik tervistaja Värvuselt rohekas Kopsusamblik eelis tab kasvada lehtpuutüvedel, mõnikord harva ka okaspuudel http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_samblikud Linnu ja loomaliigid Viidumäe männimetsade iseloomulikud linnuliigid on nt.õõnetuvi, musträhn ja hoburästas Lehtpuusegametsad on koduks musttoonekurele, karvasjalg, värb ja kodukakule, väikekirjurähnile ning paljudele teistele metsaliikidele. Võib sageli kohata nii mäkra, kui ka tema tegutsemisjälgi Kaitse all olevad linnud ja loomad
4. Galvaanielemendi tööpõhimõtte kasutamine. 5. Korrosiooni aeglustamiseks kasutatakse ka inhibiitoreid. Kuld Kuld ja kõrge prooviga kulla sulamid ei korrodeeru pinnase toimel peaaegu üldse. Kulla pinnale võib teatud tingimustel moodustuda tihe paatina kiht, mis pinda praktiliselt ei kahjusta. Vask Vask korrodeerub pinnases suhteliselt kiiresti. Vask esineb enamasti erinevate sulamite koostises. Tema korrosiooni värvuseks on rohekas sinine. Hõbe Hõbe on küllalt stabiilne ning tavaliselt moodustub eseme pinnale must tihe hõbesulfiidi ehk Ag2S kiht, mis metalli edasise korrodeerumise eest kaitseb. Kasutatud allikad https:// www.google.ee/imghp?hl=et&tab=wi&ei=edrkVOjw AoPPOPbUgcgB&ved=0CAQQqi4oAg http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht Aitäh kuulamast!
Rohusoo Koostaja: Juhendaja: 2009 Üldiseloomustus levib enam kui 30 cm paksusel turbakihil taimestikus valitsevad sootaimed samblarindes valitsevad lehtsamblad puudub puhmarinne tekivad soometsade maharaiumisel, niitmise ning karjatamise tagajärjel põhjavee tase on kõrge, ulatub kohati maapinnani Esinemine Eestis Lääne-Eestis Saaremaal madalsoode kogupindala Eestis on 25000 ha Mullastik väga niiske, enamustele taimedele sobimatu kasvukoht ei sobi põllumajandusmaana kasutamiseks turbahorisont on hästi lagunenud rikas toiteelementide poolest põhjavesi ulatub turbahorisondini või selle alla, kevadel ja sügisel ka maapinnani Puurinne - Sookask kõrgus kuni 20 m mitmeaastane heitlehine lehtpuu, ühekojaline lehed on munajad, saagja servaga, rootsulised õitseb mais, on tuultolmleja vili on piklik pähkel, mille seemned valmivad suve lõpus hästi arenenud pinnap...
soolarohi, hall soolmalts, rand-sõlmhein, klibutarn, rand-teeleht, rand-õisluht. · Karjatamine pärsib: roog-aruhein, randaster, kare kaisel, meri- mugulkõrkjas, randmalts, pilliroog. Taimed · Kokku on rannaniitudelt leitud 390 liiki taimi, mis moodustab 26% kõigist Eesti taimeliikidest. · Kaitstavaid taimeliike kasvab rannaniitudel üle 20. · Nende hulgas käpalised nt: Ruthe sõrmkäpp, rohekas õõskeel, soohiilakas, balti sõrmkäpp, kärbesõis ja harilik käoraamat Linnud · Kurvitsalised: Alpi risla; Naaskelnokk; Mustsaba- vigle; Tutkas; Liivatüll; Punajalg-tilder; Kiivitaja; Merisk; Suurkoovitaja · Hanelised · Värvulised: lamba- hänilane; sookiur; põldlõoke Alpi risla Tutkas Mustsaba- vigle
* Pihlakal on suuredliitlehed, mis koosnevad 11 23 lehekesest * Noored lehed on karvased, vanad lehed siledad ja paljad * Pihlakal on valged pisikesed õied, mis on koondunud suurtesse õisikutesse, mis asuvad okste otsas * Õitel on tugev eriline lõhn * Õies on emakatümbritsev õiepõhi arenenudõietupest ja õiekroonist. Tolmukaid ja emakaid on palju ning nad asuvad kolmes reas * Vili on kerajas väikeste seemnetega õun. Noorelt on see rohekas, küpsedes muutub algul oranziks ja siis erepunaseks * Õun on väga hapu, terava kirbe maitsega. Liigid Eestis kasvab looduslikult kolme liiki pihlakaid: v harilik pihlakas (Sorbus aucuparia) v pooppuu (Sorbus intermedia) v tuhkpihlakas (Sorbus aria) Harilik Pihlakas Tuhkpihlakas Pooppuu Kasutamine Pihlakas on meetaim
Rohusoo Koostaja: Juhendaja: 2009 Üldiseloomustus levib enam kui 30 cm paksusel turbakihil taimestikus valitsevad sootaimed samblarindes valitsevad lehtsamblad puudub puhmarinne tekivad soometsade maharaiumisel, niitmise ning karjatamise tagajärjel põhjavee tase on kõrge, ulatub kohati maapinnani Esinemine Eestis Lääne-Eestis Saaremaal madalsoode kogupindala Eestis on 25000 ha Mullastik väga niiske, enamustele taimedele sobimatu kasvukoht ei sobi põllumajandusmaana kasutamiseks turbahorisont on hästi lagunenud rikas toiteelementide poolest põhjavesi ulatub turbahorisondini või selle alla, kevadel ja sügisel ka maapinnani Puurinne - Sookask kõrgus kuni 20 m mitmeaastane heitlehine lehtpuu, ühekojaline lehed on munajad, saagja servaga, rootsulised õitseb mais, on tuultolmleja vili on piklik pähkel, mille seemned valmivad suve lõpus hästi arenenud pinnap...
tuntud elementide hulka. Vasemaagist valmistatud vanimad esemed on enam kui 10 000 aastat vanad. Füüsikalised omadusedVask on punaka värvusega, sepistatav, valtsitav ja traadiks tõmmatav metall. Ta on hea soojus- ja elektrijuht. Kuumutamisel õhus kattub vask musta värvusega vask(II)oksiidi kihiga. Kuivas õhus on vask püsiv. Niiskes õhus tekib vaskesemete pinnale aja jooksul korrosiooniprotsessi tagajärjel pruuni või roheka värvusega paatinakiht. Rohekas paatinakiht, mida mõnikord näeme vanadel vaskesemetel, tekib väga aeglaselt. KasutusaladVäikese eritakistuse tõttu kasutatakse vaske puhtal kujul laialdaselt elektrotehnikas, kaabli-, paljas- ja kontaktjuhtmete lattide, elektrigeneraatorite, telefoni- ning telegraafiseadmete ja raadioaparatuuri tootmiseks, näiteks trükimontaazis. Teine väga hea vase omadus on soojusjuhtivus, seepärast kasutatakse vaske laialdaselt soojusagregaatide valmistamisel (nt. radiaator).
Koha Koha on pikliksüstja kehaga, kitsa ja teritunud peaga kala. Suust paistavad 4 teravat kihva. Värvuselt on koha rohekas- kuni tumehall, kõhualune on puhasvalge. Eestis elutseb ta ainult Peipsis ja Võrtsjärves ning osades Lõuna- ja Kagu-Eesti järvedes. Kohad on elupaiga suhtes valivad - nad elutsevad nn. kohajärvedes, mis peaksid olema toitainerikkad, väikese vee läbipaistvusega ja eelistatult kivise põhjaga. Samal ajal on aga oluline, et vesi oleks soe ja hapnikurikas. Kohad tegutsevad ja püüavad saaki ainult öösiti ning veekogu põhja lähedal. Röövkalana langevad talle saagiks enamasti peipsi tindid, ahvenad, kiisad ja särjed. Soojätkamine võetakse ette mai lõpus või juuni alguses, kui vesi on juba piisavalt soe. Koelmuteks on kõva põhjaga, 2...3 m sügavused veekogu osad. Kudemisel võtavad kohad end paaridesse ning toimuvad pulmamängud. Paar ujub kudemisplatsil 1...2 ööpäeva ringi, tekitades tugevat veepladinat. ...
kombineeritult malaariavastase ravimi pyrimethamini ja antibiootikumi sulfadiazoleiga. Trihomonoos Nakkust põhjustab ainurakne, mis võib elada tupes, emakakaelas ja mõnikord ka põies. Meeste puhul võib see ainurakne asuda elama kuseteedesse ja suguelunditesse. Trihomonoosi sümptomid Meestel sageli puuduvad Naised tunnevad kerget kipitust tupest ja/või sügelust, tavalised on tupepõletikud, valuline suguühe, kollakas, rohekas või valkjas lõhnav tupeeritis. Trihomonoosi ravi Tavaline ravim on metronidazole. Ravi ajal ei tohi tarvitada alkoholi, kuna tagajärjeks on äge oksendamine. Sooleparasiidid On inimese sooles elutsevad ussnugilised. Nakatumine toimub mustade käte või saastunud söögi (aed või puuvilja, liha või kala) kaudu. Sooleparasiitide sümptomid Lööve koos päraku piirkonna sügelemisega Kehvveresus Valud rindkeres
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
