Hobusekasvatus Hobusekasvatusele on tänapäeval väga kõrged nõudmised. Eriti just sportlik tipptase esitab neile suuri väljakutseid. Võistlushobuse elu on kaugel sellest, mida elasid tema esivanemad. Ta peab toime tulema tohutult suure füüsilise ja psüühilise koormusega ning paneb imestama, mil moel nii hilise kodustamisperioodiga loom, kes pealegi on saakloomale iseloomulikult pelglik ja ettevaatlik, suudab teha inimesega sedavõrd täpset koostööd ja võistluste ajal endast nii palju välja anda. Aretusega on muidugi väga suur töö selle nimel ära tehtud. Konkurents hobusekasvatuses on kujunenud väga tugevaks, sest rangelt jälgitavad aretusprogrammid, kunstlik seemendus ja embrüosiirdamine võimaldavad üha rohkem toota heade eeldustega hobuseid. Nende eelduste avaldumiseks on aga määrava tähtsusega sünnijärgne etapp - kasvatus ja treening, mille täiustamiseks otsitakse samuti pidevalt uusi võimalusi. Igast ...
1)pikad peened jalad 2)kiiret liikumist võimaldav keha 3)Toetuvad maale kolmada varbaga 4)ülejäänud kehaosad võimaldavad kiiret liikumist Hobuse eellaseks on ilmselt P-Am elanud rebasesuurune Eohippos. (60milj aastat tagasi), kes omakorda põlvneb 75 milj aastat tagasi elanud ja viiele varbale toetuvast condylarthist. 2. Hobusekasvatuse sõltuvus sotsiaal-majanduslikest faktoritest Eestis läbi aegade, EW 1919.a. maareformi mõju hobusekasvatusele, hobusekasvatus praeguses Eesti Vabariigis Tori Hobusekasvanduse I tegevusetapil (1856...1880) valitses kaks voolu. Ühed, kelle eestvedajaks oli A. T. Middendorff, pooldasid eesti hobuse parandamist välismaiste tõugudega. Teised, eeskätt talupojad, tõestasid katsete ja näidete varal, et eesti kohalikud hobused on vähenõudlikud, tugevad ja vastupidavad ning nende suuremaks muutmine peab toimuma puhasaretuse teel. Plaanitud katsed parandada eesti hobust soome, araabia
Hobusekasvatus Zooloogilise klassifikatsiooni järgi kuuluvad hobused imetajate klassi, pärisimetajate alamklassi, kabiloomade ülemseltsi, kabjaliste seltsi, hobulaste sugukonda ja hobuse perekonda. Täkud peavad olema alati aasta vanemad kui märad paaritamisel. Muul ei anna järglasi, sest neil on paaritu arv kromosoome. Evolutsioon ja kodustamine · Pärilikkus · Muutlikkus · Looduslik valik Kodustamine Lõuna Prantsusmaal on leitud üle 20000 hobuse skeleti. Hobune kodustati aasia kultuurikolletes kuid ka osaliselt Euroopas. Mesopotaamias 2 at alguses enne meie aja arvamist. Kodustamine võttis aega umbes 500-600 aastat. Mesopotaamias võeti hobune kasutusele vankri ees. 1840. aastatel hakkas talude päriseksostmine. Oli vaja tugevamaid hobuseid, kes jõuaksid künda. 32000 asundustalu. 1 hobune suudab harida 5,5 ha põllumaad. Eestis on kombeks paarisrakendid. 1927 oli kõige suurem hobuste arv 230 000. Das Gebäude tall FILM No...
1. Kiang- Eeslikud Prezewalski hobune- pärishobused Kulaan- eeslikud Nuubia ulukeesel- eeslid Mägisebra- sebrad 2. a) muul ei ole sigimisvõimeline, sest ta on eesli ja hobuse ristand. Erinevad perekonnad. b) jah c) pliohippus turjakõrgus oli 100-120cm d) Umbes 50-60cm kõrgused e) kreeklaste poolt 3. a) Hiina müür ehitati, et korraga mahuks seal liikuma 5 hobust. b)230 000 suurim hobuste arv ja aasta oli 1927 c) 1 ha haritava maa kohta..0,2. hobust 4. a)fenotüübi järgi saab jagada: tõu, soo b)Konditsioonilt jagame õrn, tugev, toores, tihke. hobused: näituskonditsioon, töökonditsioon, sugukonditsioon, mitterahuldav 5. a) 1 minutis hingab hobune sisse ja välja 8- 16 korda. b) max pingutuse korral 120 korda c) südame erimass 100kg elusmassi kohta suurim.. raskeveohobustel d) täisk. Hobusel veri mood.7-11% 12% tema elusmassist. e) hobuse magu on ..7-15 15-17 liitrit. 6. a)Rakke(veohobune) ristkülikukujuline, indeks on 104-108 b)ratsahobune o...
1. a) onager- eeslikud b) mägisebra- sebra c) somaali ulukeesel- eesel d) kiang- eeslikud e) tarpan- pärihobused 2. roomlased, sküüdid 3. sigimisvõimetus seletub kromosoomide ühinemise anomaaliaga(need kes ei anna järglasi, neil on paaritu arv kromosoome, mis ei saa jaguneda.) 4. pärisorjus kaotati a)eestimaal- 1816 b) liivimaal- 1819 c) kuramaal- 1817 d) venemaal- 1861 e) tartu ülikool taasavati- 1802 5. a) 33% b) 1919 c)230 000 hobest d) 1ha põllumaa kohta.. 1? Hobune 5.2 konditsioonilt: kiirusehobune tööhobune raskeveohobune universaalne hobune 5.3 7-12% 5.4 16 5.5 Kabi 6.1 konstitutsioonitüübilt: töö näituse sugu mitte rahuldav 7.1 harkjalgse ja harkvarbalise seisu vahe? Harkjalgsel seisul on hobuse jalad harkis, harkvarbalisel seisul on alumine osa deformeerunud, kabjad hoiavad laiali ...
Hobusekasvatus Söötmine Täissöödad varssadele- vastavalt tootja soovitustele, reeglina 0,5kg sööta 1kg kehamassi kohta · tagab lisaks proteiinitarbe katmisele piisava mikrotoitainetega varustatuse. · Täiendsööda plussid: varss harjub konsentraatide söömisega võimalikult vara soodustab iseseisvust toitainedefitsiidi vältimine väiksem metaboolne koormus märale(eriti tähtis, kui mära on uuesti tiine v kui teda planeeritakse uuesti tiinestada) abiks juhul, kui märal on väga palju piima ning varss saab seda liiga palju->madala energia-ent kõrge mineraalide sisaldusega täiendsööt-> kergem võõrutada vajadusel varakult. Sugumärade söötmine · Esimese 8 tiinuskuu jooksul ei kasva loode kuigi palju, viimasel 3 kuul ülikiire kasv. · viimasel kuul enne varssumist hakkavad mära piimanäärmed tootma ternespiima · varss joob palju. · su...
Suvine timuthein 4 4 4kg haljassegatis 10 15 15 Kaer 2 3 4 Karjamaa rohi 20 20 20kg keedusool 50 50 50 Hobusekasvatus H. Peterson I loeng 30.01.07 Hobuse eksterjöör, interjöör, konstitustsoon ja toitumus Hobuseeksterjöör on tema väline ilme. Pealmised kehaehitus vormid mis formeetitakse e moodustatakse genotüübi poolt ja tema arenedes vastavates keskkonna tingimustes. Välimiku kaudu pärandatakse suure eeldusega hobuse head jõudlusomadused: 1. Kiirus 2. veojõud
1. Missugusesse hobuste Equus perekonda kuuluvad järgmised: Kiang- Equus hemionus Przevalski hobune- Equus Kulaan- Equus hemionus Nuubia ulukeesel- Equus Asinus Mägisebra- Equus Hippotigris 2. Muul ei ole sigimisvõimeline (hobusemära eeslitäku ristand), sest kromosoomide arv ei ole paariline. Savannisebra x eesliristand (nad pole lähemas suguluses teiste hobuslaste sugukonda kuuluvate liikmetega) on mõlemad sigimisvõimelised, kuid omavahel ei anna järglasi. Kui Kolumbus Ameerika mandrile sattus, olid hobused rebasega ühesuurused, umbes 50 cm kõrged. 14 saj ema anti välja hobuste dresseerimisraamat (mis rahvuse poolt?) Hetiidid 3. Miks hiinlased ehitasid pika ja kõrge müüri? 9 m kõrge, see ei näita niivõrk riigi tugevust, kui nõrkust. Sellega prooviti rändrahvaste sissetungimist piirata. Eesti Vabariigis oli ajalooliselt suurim hobuste arv 230 000 aastal 1927. Siis tuli meil 1 ha h...
Põllumajandus 9.klass Märtin Post Põllumajandus koosneb • Loomakasvatus • Linnukasvatus • Taimekasvatus • Saadused Loomakasvatus jaguneb • Piimaveisekasvatus • Lihaveise kasvatus • Seakasvatus • Lamba- ja kitsekasvatus • Hobusekasvatus Piimaveisekasvatus • Tegeleb piima tootmisega • Tuntumad tõud Eestis on: Eesti Holstein, Eesti Punane ja Eesti Maatõug • Vajab palju hooneid • Vajab sööta: hein, silo, odrajahu, soola(mineraale) • Mida suurem kari seda rohkem maad on vaja Tõud Eesti Holstein Eesti Punane Eesti Maatõug Lihaveisekasvatus • Tegeleb loomaliha tootmisega
Laura-Johanna Jõesalu Anna Kissametova Kahro Koit Koitla Kristofer Mäger Põllumajandus Mida see endast kujutab? Millega see tegeleb? Suurimadmuutused põllumajanduses Teraviljakasvatus Teravilja kasvatus Eestis Ilmastiku tingimused teravilja kasvatamiseks Peamised teravilja liigid Loomakasvatus Põllumajanduse tähtsaim haru Edukaimad põllumajanduspiirkonnad Hobusekasvatus Kolhoos Mis on kolhoos? Kolhoos enne ja praegu Kuidas on arenenud kolhoos praegu? Kalandus Kalatööstused Peamised kala liigid Kala rohked mered ja järved AITÄH KUULAMAST
Kaua aega tagasi elas üks talumees kes kasvatas hobuseid. Tema koplis leidus igasugust värvi ja tõugu hobuseid. Ta kasvatas neid suuure armastuse ja hoolega kuid siiski oli tal üks lemmik ja selleks oli lumivalge mära. Kui talumees valgega ratsutas pöörasid inimesed pea ja jäid neile järele vaatama. Mees sai ka palju ostu soove kuid ta ei olnud nõus mingi hinna eest oma kallist loomast loobuma. Kõige agaram pakkuja oli rikas kaupmees kellel oli samuti hobusekasvatus. Oma suures kadeduses haudus ta välja kurja plaani. Ta teadis ,et talumees käis igal õhtul valgega ratsutamas ja alati ühel ja samal ringil ,algul ümber järve ja hiljem puhkas mäenõlval kännu peal mille ümber oli piisavalt haljast rohtu hobusele. Kaupmees lasi ühel sügisööl talumehe teele augu kaevata ja käskis sinna sisse teravad odad panna. Kui talumees õhtul hämaras ratsutama läks, ei märganud ta seda auku ja ratsutas otse sinna sisse.
PÕLLUMAJANDUS 1. Tooraine tootmine tööstusele (liha, piim, vill) 2. Elanikkonna varustamine toiduainetega (isevalmistamine, sissevedu) 3. Loomasööt veisekasvatus, seakasvatus Eesti põllumajanduse põhiharu on loomakasvatus, sest meil on palju mahlakat sööta. Põllumajandus jaguneb kaheks haruks: 1. Loomakasvatus o Veisekasvatus (piim, liha) o Seakasvatus o Linnukasvatus o Lambakasvatus o Hobusekasvatus o Jänesekasvatus o Mesindus 2. Taimekasvatus o Teraviljakasvatus o Viinamarjakasvatus o Aiandus o Köögiviljakasvatus o Puuviljakasvatus o Lillekasvatus o Kartulikasvatus o (Tehniliste kultuuride kasvatus) Põllumajandust mõjutavad tegurid: I LOODUSLIKUD TEGURID Kliima temperatuur, efektiivsete temperatuuride summa (temperatuurid üle 10 kraadi)
-Võrsub keskmiselt -Keskmise pikkusega kuni pikad -Lehed tugevad ja laiad -Hõredad ja laiad -Puhmas poolpüstine „Sangaste“ rukkisordile pühendatud mälestuskivi Panus põllumajandusse (2) Avaldas puuviljakasvatusest ja aiandusest artikleid Arendas erilise huviga õunasorte Vääriskalade kasvandus Sangaste lossi tiikides Hobusekasvatus – Tori hobusetõug Kuuluvus organisatsioonidesse Sangaste Põllumeeste Seltsi asutajaliige ja auesimees Inglismaa Kuningliku Põllumajandusseltsi liige Soome Põllutööseltsi liige Eesti Loodusuurijate Seltsi liige Riia Loodusuurijate Seltsi liige Preemiad 1889 Pariisi võitis talirukkisordi, kaera ja kartulisortide eest auraha Venemaa Vaba Majandusühingu hõbeauraha talinisusordi ‘Sangaste’ eest
- Head meeskonda, huvi, paindliku graafikut Minu tugevamad küljed seonduvad järgmiste võimetega. - Kirjandite kirjutamine, emaatia võime 3. Uuri tööturgu Võimalusi pakkuvad ametid on? Tallitöötaja Mina eelistan neist ? Tallitöötaja, kuid seda lühiajaliselt. Karjääriplaan 1) järgneva tööea siht ja selle 1-3 suuremat sammu (tähtaegadega). - Enese koolitamine, samaaegselt hobustega tegelemine ehk sellega raha teenida. Järgmisena luua väike hobusekasvatus talu. Kus on esialgu viis hobust, võimalus teistel inimestel rentida boksikohta. Lisaks veel ratsatunde anda. Tähtaeg on 23. 06.2018. 2) 3-5 võtmetegevust karjäärisihi saavutamisel - Sihikindlus, usk, töökus, vastupidavus. 3) segavad tegurid võtmetegevuste rakendamisel - materiaalsed põhjused, tööjõu puudus, mingisugune ootamatus. 4) toetavad tegevused võtmetegevuste rakendamisel - Teemakohase kirjanduse lugemine, uute tuttavate otsimine ja sellega kaasneb ka uued võimalused.
Friedrich Georg Magnus von Berg (1845-1938) Algusaastad Sündis 16. veebruaril 1845 Tartus - baltisakslane 9-aastasena tekkis huvi rukki õitsemise vastu F.W.R Berg adopteeris oma venna pojad ja tütre, kaasa arvatud F.G.Magnus von Bergi Õppis Tartu Gümnaasiumis Kõrgharidus Sorbonn'i Ülikoolis Prantsusmaal 1865. aastal siirdus Inglismaale, kus töötas kantseleiametnikuna 1866. aastal Inglismaal kogus teadmisi praktilisel põllutööl Edinburghi lähedal farmis 1868. aastal naases kodumaale ja asus elama Sangaste mõisa Mõisas hakkas tegelema majapidamise ja põllumajanduse aretamisega 1875. a abiellus Maria Bruuniga Sündis 2 poega Erik ja Ermes Sangaste mõis Teraviljakasvatuse algus Mõisa majandamine ei olnud heal järjel Teraviljakasvatus tõotas suhteliselt kiiret kulutuste katmist Krahv Berg tellis Saksamaalt ` Vaasa' rukist talvekindlus oli liiga madal Ka Helsingist tellitud Soome rukis hävis külmaga Parimad tulemused saadi Van...
sekretärina. Sel ajal avaldas ta oma klassikaöise töö Venemaa lindude rändeteede kohta, milleks andsid tõuke Taimõris tehtud vaatlused. Ta põhjendas lindude orienteerumist kevadisel saabumisel magnetilise vaistu alusel. Aeg on Middendorffi seisukohti korrigeerinud, kuid need püsisid aastakümneid. 1869. aastal siirdus ta oma isale kuuluvasse Hellenurme mõisa, kus hakkas tegelema põllumajandusega ja loomade tõuaretusega. Erilist tähelepanu pälvis hobusekasvatus. Aastatel 1875-84 tegutses ta Pööravere mõisas, kuid elu viimased kümme lõpuaastat veetis siiski Hellenurmes. Mõisates tegutsemise perioodil võttis Middendorffl ette veel mitu reisi. 1867 saatis ta suurvürst Alekseid Vahemere reisil, 1868 suurvürst Vladimiri reisil Lääne-Siberi kubermangu. 1870. aastal võttis osa ekspeditsioonist Novaja Zemljale ja Islandile. Selle reisi ajal Barentsi meres
Friedrich Georg Magnus von Berg (1845-1938) Algusaastad Click to edit Master text style Second level Sündis 16. veebruaril 1845 Third level Tartus - baltisakslane Fourth level 9-aastasena tekkis huvi rukki Fifth level õitsemise vastu F.W.R Berg adopteeris oma venna pojad ja tütre, kaasa arvatud F.G.Magnus von Bergi Õppis Tartu Gümnaasiumis Kõrgharidus Sorbonn'i Ülikoolis Prantsusmaal 1865. aastal siirdus Inglismaale, kus töötas kantseleiametnikuna 1866. aastal Inglismaal kogus teadmisi praktilisel põllutööl Edinburghi lähedal farmis 1868. aastal naases kodumaale ja asus elama Sangaste mõisa Mõisas hakkas tegelema majapidamise ja põllumajanduse aretamisega 1875. a abi...
Põllumajandusliku tootmisega tegelevad peamiselt: 1. Talud 2. Riigiettevõtted 3. Ühistud Põllumajandus jaguneb reaks allharudeks, kuid kõik need ei ole Eestis sugugi võrdsel määral arenenud. / Taimekasvatus teraviljade kasvatus, söödakultuuride kasvatus, kartulikasvatus, köögiviljakasvatus, puuvilja- ja marjakasvatus, muud harud(lina, raps, suhkrupeet) + Loomakasvatus veisekasvatus, seakasvatus, lambakasvatus, linnukasvatus, hobusekasvatus, muud harud(karusloomad, mesilased). Looduslike olude tõttu on Eesti põllumajandus spetsialiseerunud piimakarjakasvatusele, sest Eestis on soodsad tingimused heina- ja karjamaade rajamiseks. Sea ja linnukasvatus on samuti elujõulised, vaatamata imporditava liha suurele osatähtsusele Eesti turul. Loomakasvatussaaduste kogutoodang on vähenenud. Kalandus Eestis on kalandus olnud alati oluliseks tegevusvaldkonnaks nii rannikualadel, sisevete
Essee ´´Emajõe kaldal asuvad mälestusmärgid´´ Kabina Lastelaulupeo mälestuskivi 02. juunil 1870. a. toimus Tartumaal Kabinas esimine ilmalik lastelaulupidu. Selle ürituse idee tekkis Tartu ümbruse koolmeistril, kes innustatuna esimese üldlaulupeo (1869) õnnestumisest soovisid aktiviseerida muusika õpetust koolides. Nii otsustatigi korraldada järgmisel aastal lastelaulupidu kõigi ümbruskonna rahvakoolide osavõtul. Lastelaulupeo üldjuhi kohustused võttis enda peale esimese üldlaulupeo peakomisjoni president, Tartu-Maarja kihelkona pastor A. H. Willigerode. Repertuaari küsimus lahendati: A.H. Willigerode võttis paarkümend saksa järelromantismi perjoodi laulukest, lõi nendele ilmaliku sisuga eestikeelsed tekstid ja avaldas need trükis. Luunja mõisa noorparun E. M. Nolcken lubas laulupeo korraldada oma Kabina mõisa pargis. Lastelaulupeost võtsid osa Tartu Maarja kihelkonna, Nõo kihelkonna, Tartu linna lastekoorid, üle poole...
Tori vald Tori hobusekasvandus Tori põrgu Tori muuseum Tori kirik Tori valla pindala on 282,1 km², mis moodustab peaaegu 6% Pärnumaast. Tori valla territooriumist 43% on mets, 19% sood ja rabad ning 38% on põllumaa. Elanikke on Tori vallas ligi 2500. Valla territooriumil paikneb 20 küla ja 1 alevik. Külad on: Aesoo, Elbi, Jõesuu, Kildemaa, Kuiaru, Kõrsa, Levi, Mannare, Muraka, Muti, Oore, Piistaoja, Randivälja, Riisa, Rätsepa, Selja, Taali, Tohera, Urumarja ja Võlli küla. Tori vald asub Pärnumaa kirdeosas. Ta on Pärnumaa piirivallaks, seegi eraldab vallapiir Pärnumaad ja Viljandimaad. Tori valda ulatub Soomaa rahvuspark. Valla idapiir kulgeb mööda metsi ja soid, lõuna- ja põhjapiiril on maastik ka suhteliselt metsastunud. Põllumajandusega tegelemise...
Kreeka ajaloo põhiperioodid I. Kreeta-Mükeene e. Egeuse kultuuri ajajärk 2000-1100 a. e.Kr. II. Tume ajajärk 1100-800 a. e.Kr. Algas doorlaste sissetungiga, millega kaasnes majanduse ja kultuuri järsk langus. Võeti kasutusele raud. Tumedat ajajärku nim. Ka Homerose ajajärguks, kuna Homerose eepos, koos arheoloogiliste allikatega on põhiliseks tolleaegse Kreeka ajaloo uurimisel. III. Arhailine ajajärk 800-500 a. e.Kr. Kujunes välja klassikaline Kreeka tsivilisatsioon. 8. Saj e.Kr. algas suur kolonisatsioon- kreeklased lahkusid kodumaalt Vahemere ja Musta mere äärsetele aladele. Kreeka alfabeet loodi foiniikia tähestiku põhjal 800 a. e.Kr. 8.saj hakkasid kujunema linnriigid. Kerkis esile aristokraatia. Võeti käsile seaduste üleskirjutamine. Tekkisid tihedad sidemed Idamaadega. 7.saj lõpul e.Kr. hakati müntima hõberaha. 776. aastal e.Kr peeti esimesed olümpiamängud. Kujunes välja kreeklaste ühtekuuluvustunne ühise keele, kommete...
sööta napib. Hobune on alati energiline ja valmis tegema kõik ning oskab harjuda uue keskkonnnaga kiiresti. Seepärast tuleks eesti hobust hoida, ning hoolitseda ja arendada seda tõugu. 6 KASUTATUD KIRJANDUS 1.Bellegarde, A. (1940). Eesti hobune. Tallinn: Loodus. 155 lk. 2.Dobrinin, V. P., Kalinin, V. I., Stepanov, I. N., Jakovlev, A. A. (1955). Hobusekasvatus. Moskva: Riiklik põllumajandusloomade kirjanduse kirjastus. 456 lk. 3.Maurig, H. (1988). Hobuse kasvatus ja ratsasport. Tallinn: Valgus. 326 lk. 4.Nikitin, V. P. (1953). Eriloomakasvatus. Moskva: Riiklik põllumajandusloomade kirjanduse kirjastus. 388 lk. 5.Peterson, H. (2015). Eesti hobune on osa meie looduspärandist. [e-ajakiri] http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0010/hobulugu.html ( 15.11.2015). 6.Randlaht, I. (2011). Eesti Hobune
Loomakasvatus ürgkogukondliku korra ajal Korilus Jahipidamine Tööriistad muutusid praktilisemaks ja vastupidavamaks. Loomakasvatus kujunes välja jahist. Taimekasvatuse rajamine lõpuks. Orjandusliku korra loomakasvatus See on metallide aeg, kus tekkivad orjad, kaupmehed ja liigakasuvõtjad. Põhiliseks tootmisharuks olid karjakasvatus, põllundus ja käsitöö. Veojõuna kasutati loomi ja orje. Koduloomi täiustati ja nende arvukus kasvas. Kõrge taseme saavutas hobusekasvatus, sest hobuseid kasutati peamiselt sõdades. Luuakse väärtuslikke lamba- ja seatõuge ning mitmeis veise tõuge . Juba sel ajal praktiseeriti lisaks vabalt karjadena pidamise ja aretamise kõrval ka laudas- pidamist. Sellel ajal kasutas inimene juba edukalt selliseid tõuaretusvõtteid, nagu loomade valik ja hindamine välimiku, põlvnemise ja isegi järglaste kvaliteedi järgi. Loomakasvatus feodalismi ajal Kirikute võimutsemise aeg, kus pidurdus teaduse ja kunsti areng.
Aasias ja Euroopas on vastavalt pool ja veerand maailma sigadest. Liider on Hiina. Lambakasvatus on arenenud looduslikel rahualadel. Austraalias ja Uus- Meremaal kasvatatakse neid villa saamiseks (1/2 maailmatoodangust). Lammaste arvu poolest liider on Aasia (Hiina). Linnukasvatus hõlmab laia ala. Neid kasvatatakse kõikides riikides. Suuremad tootjad on Hiina, USA ja Jaapan. Kaamelikasvatus on oluline Aafrika ja Aasia kõrbetes, hobusekasvatus Aasia ja Ameerika mägistel aladel, põdrakasvatus Ameerika ja Euraasia põhjaaladel. Kõrgmäestikes laamad ja jakid. Toiduainete tööstuse ja kaubanduse geograafia Vanemad toiduainete tööstusharud on liha-, leiva-, õlle-, veinitööstus. Tänapäevased harud: konservi-, juustu-, makaronitööstus. Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania annavad ½ maailma veinitoodangust. Õlle tootmine on enam arenenud USA-s ja ka Hiinas.
NORRAS - ~ 3%; ROOTSIS - ~ 7%; SOOMES - ~ 7% PÕLLUMAAD SAADAKSE METSADE MAHARAIUMISEL LIIGNIISKETE ALADE KUIVENDAMISEL KUIVADE ALADE NIISUTAMISEL MERE, VEEKOGUDE ARVELT – POLDRID (HOLLANDIS – 40% ON ALLPOOL MERE-PINDA, PÕHJA-SAKSAMAAL, VÕRTSJÄRVE MADALIKUL) PÕLLUMAJANDUSHARUD TAIMEKASVATUS LOOMAKASVATUS TERAVILJAD VEISEKASVATUS MUGULKULTUURID SEAKASVATUS TEHNILISED LAMBAKASVATUS KULTUURID LINNUKASVATUS SÖÖDAKULTUURID HOBUSEKASVATUS KÖÖGIVILJAD KALAKASVATUS PUUVILJAD MESINDUS ISTANDUSKULTUURID SIIDIUSSIKASVATUS LILLED KARUSLOOMAD TEHNILISED KULTUURID KIUDKULTUURID – puuvill, lina, kanep, agaav, džuut ÕLIKULTUURID – päevalill, raps, sojauba, õlipalm, õlipuu (oliiv), arahhiis (maapähkel), puuvill SUHKRUKULTUURID – suhkruroog, suhkrupeet MÕNUKULTUURID – kohv, tee, kakao, koka, mate, koola PÕLLUMAJANDUST MÕJUTAVAD TEGURID
Trakeeni hobusetõug Uurimistöö Juhendaja: 2013 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................... 3 1. Trakeeni tõu ajalugu....................................................................................... 4 1.1. Tõu üldine ajalugu.................................................................................... 4 1.2. Trakeeni tõug Eestis................................................................................. 5 2. Trakeeni päritolu hobuste tunnused...............................................................7 2.1. Välimik..................................................................................................... 7 2.1.1. Värvused............................................................................................... 7 2.1.2. Turjakõrgus........................................
peeti esimesed olümpiamängud s.o usu- ja spordipidustused). Selle perioodi lõpetasid Kreeka Pärsia sõjad (lõppesid Kreeka võiduga). Elualadel, kus massiliselt kasutati orjatööd, ei arenenud tehnika kuigi oluliselt. Põllumaj-s olid põhitööriistadeks puuader ja kõblas. Kaheväljasüsteem, pms. nisu ja oder, siis said tähtsaks oliivi- ja viinamarjakasvatus. Veis kui tööloom, mägistel aladel kitse- ja lambakasvatus. Hobusekasvatus oli heal järjel Boiootias ja Tessaalias. Mesindus. Kalapüük ja mereandide kogumine Homerose aegadest paremal tasemel. Naha töötlemine. Villase riide kudumine algelistel vertikaalsetel kangastelgedel Kaevandati rauda, vaske, hõbedat ja seatina nii lahtised karjäärid kui allmaakaevandused. Eriti tasemel olid Sparta (Lakoonika mk.) rauatooted. Raudesemeid valmistati tagumise, vask- ja pronksasju pms. valamise teel Puusepatöö arenenuim eriharu laevaehitus
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut TORI PÕRGU KAITSEKORRALDUSLIKUD PROBLEEMID JA VÕIMALIKUD LAHENDUSED Rühmatöö keskkonnakaitse üldkursuses Tartu 2015 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 1. ALA KIRJELDUS...................................................................................................................3 2. ALA ANALÜÜS...................................................................................................................13 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................................................................16 2 1. ALA KIRJELDUS 1.1. Kaitstava objekti kaitse-eesmärk ja ajalugu Tori põrgu võeti kaitse al...
Veterinaaria VETERINAARIA Koostanud Tiit Siiboja HOBUSE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA PÕHIALUSED. Sissejuhatus · Teema on väga mahukas ja siinse kirjatüki eesmärgiks pole seatud anda lugejale asjast täielikku ülevaadet. Teemasid on põgusalt puudutatud, eeldades, et lugeja on kirjandusega töötades loonud endale teemast ülevaate, siinkohal üritaks olulisemaid asju rõhutada ja üle korrata. · Kui kellelgi jääb teema väga arusaamatuks, siis loodetavasti tärkab huvi lugeda veidi näiteks mõnda loomatervise käsiraamatut. On see siis välja antud eelmise sajndi lõpus või keskpaigas - suurt vahet pole, sest viimaste aastasadade jooksul pole selles vallas suuri muutusi toimunud. Hobuse kehapiirkonnad. Looma phul räägitakse kehaosadest -- pea, kael,kere, saba jäsemed. Kehal eristatakse erinevaid piirkondi. ...
ratsaliit.ee/est/g198s4207 [05.02.2013] Kollom, R., Pill, R., Männik, M. Toim, 2008. Ratsaniku ja hobuse põhiväljaõpe. Saksa keelest tõlkinud Luisa tõlkebüroo. Tallinn: Europrint Lemmik, 2007. Häälte sportlik perekond. [Online] Kättesaadav: http://www.lemmik.ee/index.php?143123 [04.04.2013] Lemmik, 2006. Hobusport aitab kaotada tööalast rutiini. [Online] Kättesaadav: http://www.lemmik.ee/index.php?142797 [04.04.2013] Mauring, H., 1988. Hobusekasvatus ja ratsasport. Tallinn: Valgus Meredith, F. F., 2012. Finding the right instructor. [Online] Kättesaadav: http://www.meredithmanor.edu/features/articles/faith/instructor.asp [17.04.2013] Müseler, W., 2007. Ratsutamise õpetus. Saksa keelest tõlkinud Raigo Kollom. Harjumaa: Eesti Sporthobuste Kasvatajate Selts. Pferdchen, 2010. Das zeichnet einen guten Reitlehrer aus. [Online] Kättesaadavus: http://www.pferdchen.org/Reiten/Reitunterricht/Gute-Reitlehrer.html [18.04.2013]
ca 1600 a e. Kr Babüloonias kasutati hobustega veetavat sõjavankrit. Hetiitide kultuuri perioodil 14. saj e. Kr käsiraamat hobuse dresseerimisest, kasvatamaisest ja treenimisest võistlusteks veoki ees (kivitahvlitelt). Ratsaloomadena kasutati 12 saj e. Kr Eestis on vanimad leiud 7..6 at e Kr Kundast. 3000 a tagasi oli Eestis kindlalt juba koduhobune, ka maaharimine. 2. Hobusekasvatuse sõltuvus sotsiaal-majanduslikest faktoritest Eestis läbi aegade, hobusekasvatus praeguses Eesti Vabariigis Sotsiaalsed tellimused: 1) 1816/1819 Pärisorjuse kaotamine Eesti- ja Liivimaal. Tähelepanu hakati pöörama hobuse sõiduomadustele (liikumisvabadus, oli vaja kaugemale sõita). 2) 1840-1917 Talude päriseksostmine (hobuseid oli vaja põlluharimiseks) 3) 1919 Maareform - 32 000 asundustalu (2 hobust) ja 23 000 käsitöökohta (1 hobune)
sobiva puuliigi istutamise või külviga, peapuuliigi uuenduse kasvu takistava roht- ja puittaimestiku kõrvaldamises kuni ala noorendikuks ümberarvestamiseni, kõvalehtpuude (tamm, saar) kahjustatud uuenduse tagasilõikamises. Loomulikult tuleb majandustegevus viia kooskõlla seadusandlusega. Hobuste kasutamine metsatöödel Siiski nagu mujal ilmas on äärmiselt populaarne ja levinud nii ka Eestis on jälle hoogu saamas hobusekasvatus. Eesti hobusekasvatajad kasvatavad hobuseid oma ratsabaaside tarbeks, müügiks teistesse riikidesse, tegelevad hobuste väljaõpetamisega nii oma kui teiste riikide hobuseomanike tarbeks. Viimastel aastatel on traditsiooniliseks saamas, et Skandinaavia maades, Inglismaal ja teisteski Euroopa riikides korraldatavatel metsanäitustel, messidel demonstreeritakse hobukokkuvedu, hobuseid ja kõikvõimalikke riistu ja seadmeid kui loodussõbralikku metsakasutuses,
Kuldvillaku müüt tekkis mileetoslaste meresõitudest Musta mere rannikualadele (vt. suur kolonisatsioon, 26). 25. Arhailine ajajärk (VIII-VI) ja selle kultuur Elualadel, kus massiliselt kasutati orjatööd, ei arenenud tehnika kuigi oluliselt. Põllumaj-s olid põhitööriistadeks puuader ja kõblas. Kaheväljasüsteem, pms. nisu ja oder, siis said tähtsaks oliivi- ja viinamarjakasvatus. Veis kui tööloom, mägistel aladel kitse- ja lambakasvatus. Hobusekasvatus oli heal järjel Boiootias ja Tessaalias. Mesindus. Kalapüük ja 16 mereandide kogumine Homerose aegadest paremal tasemel. Naha töötlemine. Villase riide kudumine algelistel vertikaalsetel kangastelgedel. Kaevandati rauda, vaske, hõbedat ja seatina nii lahtised karjäärid kui allmaakaevandused. Eriti tasemel olid Sparta (Lakoonika mk.) rauatooted. Raudesemeid valmistati tagumise, vask-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
