kindel hübridoomikloon. Monokloonseid antikehi kasutatakse teatud kindla aine olemasolu tuvastamisel mingis keerulises bioloogilises segus (nt. Vereseerumis) ja meditsiiniliseks või veterinaarseks diagnostikaks (nt. Rasedustestid, viiruste, bakterite või protistide tuvastamine). 7. Emrüosiirdamine-1. lehmal kutsutakse esile superovulatsioon, mille korral üheaegselt küpseb ja eraldub lehma munasarjast 5-10 munarakku. 2. Seejärel teostatakse kunstlik seemendamine, 6-8 päeva pärast pestakse embrüod välja. 3. Embrüoid hoitakse söötmes, valitakse nende hulgast välja kõige paremini arenenud embrüod. 4. Valitud embrüod võib kohe siirata või siis säilitada. 5. Embrüod siiratakse retsipientloomade emakasse. Teiselt loomalt pärit embrüotest järglasi sünnitanud loomi nimetatakse ka surrogaatemadeks. Kunstlik seemendamine võimaldab saada healt tõupullilt palju järglasi;
........ 4 1.2. Piima teke..................................................................................................... 4 1.3 Piimajõudlus.................................................................................................. 4 2. Lehmade sigimine.............................................................................................. 5 2.1. Tõuaretus...................................................................................................... 5 2.2. Seemendamine ja embrüosiirdamine...........................................................5 2.3. Tiinus............................................................................................................ 5 3. Sigimise mõju laktatsioonitsüklile.......................................................................7 3.1. Uuslüpsiperiood............................................................................................ 7 3.2. Tiineltlüpsiperiood...................................
Koostajad: Sandra Lahi Siim Plaado EMBRÜOSIIRDAMINE Seisneb arengu algusjärgus oleva embrüo ülekandes indleva emaslooma või rasestumisvalmis naise emakasse Esimene edukas embrüosiirdamine tehti 1890. aastal Eesmärgiks oli ema mõju selgitamine loote arengule EMBRÜOSIIRDAMINE PÕLLUMAJANDUSLOOMADEL Emasloomadel kutsutakse esile superovulatsioon ehk hulgiovulatsioon Teostatakse kunstlik seemendamine 68 päeva pärast pestakse embrüod emakast välja Embrüod hoitakse söötmes ja valitakse nende hulgast välja kõige paremini arenenud embrüod Embrüod võib kohe siirata või säilitada sügavkülmutatuna vedelas lämmastikus Embrüod siiratakse sobivas innatsükli faasis olevate loomade emakasse Embrüosiirdamise kasulikkus põllumajandusloomadel Geneetiliselt väärtuslikult loomalt võimalikult paljude järglaste saamine
..seisneb arengu algusjärgus oleva embrüo ülekandes indleva emaslooma või rasestumisvalmis naise emakasse. · 1930-1950 aastate embrüosiirdamise eesmärgiks oli ema mõju selgitamine loote arengule. · Loomade puhul tekkis embrüosiirdamise huvi kui avastati ja eraldati gonadotroopsed hormoonid, sh folliikuleid stimuleerib hormoon(FSH) 1. Etapp-kutsutakse esile superovulatsioon(üheaegselt eraldub lehma munasarjast 5-10 munarakku) 2. Etapp-teostatakse kunstlik seemendamine. 3. Etapp-embrüoid hoitakse söötmes, uuritakse, valitakse paremini arenenud embrüod. 4. Etapp-valitud embrüod siirdatakse või säilitatakse arenguvõimelistena. 5. Etapp-embrüod siirdatakse retsipientloomade emakasse. Ebrüosiirdamise kasulikkus loomadel: · Tavaline sigimine 12-15 järglast, embrüosiirdamise puhul üle 100. · Sügavkülmunud embrüode transportimine on odavam, kuna transportida elusloomi kaugete vahemaade taha. Embrüosiirdamine inimesel:
bakterite või protistide tuvastamine) Embrüosiirdamine ja viljastamine in vitro (väliskeskkonnas) Munarakkude saamine · Loomadel o Folliikuleid stimuuleeriva hormooni toimel kutsutakse esile superovolutsioon (küpseb 5-10 munarakku) o Eraldatakse munarakud munasarjast või munajuhast (kasutatakse harvem) · Inimesel o Munarakud võetakse otse munasarjast Viljastamine · Loomadel o Superevolutsiooni korral kunstlik seemendamine emaslooma kehas o Munarakkude eraldamisel munasarjast toimub katseklaasi viljastamine in vitro · Inimesel o Munarakud viljastatakse katseklaasis seemnerakkudega in vitro o Süstitakse seemnerakk otse munarakku Embrüo areng · Loomadel o 6-8 päeva jooksul areneb embrüo emaslooma emakas blastotsüstiks (põislooteks) o Blastotsüstid pestakse emakast välja · Inimene o Arenev embrüo kasvatatakse söötmel blastotsüstiks
ratsiooni määramiseks rakus 3)meditsiiniliseks ja vetenaarseks diognostikaks(rasedustest).Embrüsiirdamine seisneb arengu algusjärgus oleva embrüo ülekandes indleva emaslooma või rasestumisvalmis naise emakasse. Põllumaj: 1)valitakse välja geneetukusekt väärtuslikud vanemad 2)saadakse palju järglasi lühikese ajaga 3)embrüoid saab hästi trantsportida ja säili- vad kaua.Suurdamise käik: 1)kutsutakse esile superovulatsioon: eraldub mitu munarakku 2)viiakse läbi kuntsilik seemendamine 3)pestakse embrüod emast välja 4)embrüod pannakse söötmele arenema ning valitakse välja kõige paremini arenenud embrüod 5)embrüiod siiratakse uuesti elusorganismi arenema.Suuragaatimad-teisest loomast pärit embrüotest järglasi sünnitanud loom.Embrüosiirdamine inimesel: 1)viljastatud 2)võib esineda tervisehärireid(ei ole võimalik saada/kanda;munajuhad umbes;spermis ei oma viljastumis võimalised) 2 mee-
EMAKASSE. FSH E. FOLLIIKULEID STIMULEERIV HORMOON MANUSTAMISEGA SAI EMASLOOMAL ESILE KUTSUDA SUPEROVULATSIONI, MILLE PUHUL ÜHEAEGSELT KÜPSEB JA ERALDUB 5-10, VAHEL KUNI 30 MUNARAKKU. JÄRGLASTE SÜNNITAMISE 2 VÕIMALUST: 1) SÜNNITAVAD SURROGAAT- EHK ASENDUSEMAD; 2) MUNARAKKUDE ERALDAMINE VÄLJASPOOL ORGANISMI E. VILJASTAMINE IN VITRO. EMBRÜOSIIRDAMINE 1) KUTSUTAKSE ESILE SUPEROVULATSIOON, MILLE KORRAL ÜHEAEGSELT KÜPSEB JA ERALDUB 5-10 MUNARAKKU; 2) TEOSTATAKSE KUNSTLIK SEEMENDAMINE, 6-8 PÄEVA PÄRAST PESTAKSE EMBRÜOD EMAKAST VÄLJA; 3) EMBRÜOID HOITAKSE SÖÖTMES, UURITAKSE MIKROSKOOPILISELT JA VALITAKSE VÄLJA KÕIGE PAREMINI ARENENUD EMBRÜOD; 4) VALITUD EMBRÜOD SIIRATAKSE VÕI SÄILITATAKSE ARENGUVÕIMELISENA SÜGAVKÜLMUTATUNA VEDELAS LÄMMASTIKUD; 5) EMBRÜOD SIIRDATAKSE LOOMA EMAKASSE. EMBRÜONAALKLOONIMINE VARASE EMBRÜO LÕHESTAMISE TEEL SAADUD KLOONEMBRÜOTE KASUTAMINE IDENTSE GENOTÜÜBIGA JÄRGLASTE SAAMISEKS.
struktuuri analüüsimiseks. 9. HGP (Human Genome Project) ja HapMap projektid mida uuritakse ja millised on eesmärgid? HGP identifitseerida 20 000 25 000 geeni inimese DNAs, määrata keemilised alused, mis moodustavad inimese DNA, salvestada informatsioon, parandada andmete analüüsi meetodeid. HapMap haplotüüpide tuvastamine 10.Põllumajandus milliste meetoditega ja mis eesmärgil geneetikat tänapäeval kasutatakse? Tõu- ja sordiaretus kunstlik seemendamine, embrüode siirdamine, sordi aretus GMO teise liigi geene sisaldavate sortide tootmine insenergeneetiliselt Loomade kloonimine Transgeensed taimed biokütuste ja materjalide tootmisel Transgeensete loomad haiguste uurimisel 11.Meditsiin millistel eesmärkidel ja kuidas geneetikat tänapäeval rakendatakse? Diagnostika haigusseoseliste mutatsioonide tuvastamine, haigustekitajate serotüüpide tuvastamine, sünnieelne diagnostika
Kasutatakse, et kiiresti toota taimi ning aretada viirusvabasid taimi (jõulisema kasvuga, lopsakamad, rikkalikuma saagiga) Hübridoomitehnoloogia- antikehade kiire tootmine (kasvajarakud ja lümfotsüüdid(mis ei paljune pmst) viiakse kokku, tulemuseks hübridoomid kiiresti paljunevad antikehi kandvad lümfotsüüdid) Nt rasedustestid, antiseerumid Embrüosiirdamine- embrüo viimine surrogaatemasse, e kunstlik seemendamine. Nt tõupullide aretamine in vitro viljastamine-katseklaasiviljastamine. Geneetiliselt väärtuslikelt loomadelt paljude järglaste saamine; hõlbus transport Rakuteraapia- ravimeetod, mille puhul organismi härvinud rakke vüi organite kahjustunud funktsioone taastatakse tüvirakkude siirdamisega. Tüvirakud veel ilma ülesandeta algrakud, millele rakuteraapias antakse ülesanne
Kuidas saadakse hübridoome? Mingi antigeeniga immuniseeritud hiire põrnast eraldatud lümfotsüüdid viiakse kokku hiire vereloomekasvaja müeloomi rakkudega lahuses, mis stimuleerib rakkude ühinemist. Nii tekib nende rakkude hübriide, mida nimetatakse hübridoomideks. 5. Kuidas toimub embrüosiirdamine? Embrüosiirdamine on embrüo ülekanne indleva emaslooma või rasestumisvlami naise emakasse. Toimub loomadel: Lehmal kutsutakse esile superevolutsioon (5-10 ka 30 munarakku) Kunstlik seemendamine: 6-8 päeva pärast pestakse embrüod emakast välja Embrüod hoitakse söötmel, siis uuritakse mikroskoobiga ja selgitatakse välja kõige paremad Valitud embrüod siirdatakse või hoitakse vedelas lämmastikus Embrüodes toimud siirdamine Toimub Inimesel: Toimub kehaväliselt, katseklaasis, kus embrüo on 2-5 päeva 6. Miks on vajalik embrüosiirdamine? Vajalik: võib saada rohkem järglasi, kui tava viisil, naisel, kellel on mõni terviserike ja ei
elusorganismis, 7)antikehad eraldatakse kasvukeskkonnast Kasutamine:1)haigustekitajate tuvastamiseks, 2)rasedustestid, 3)inimeste vähiravi Embrüosiirdamine - seisneb arengu algusjärgus oleva embrüo ülekandes indleva emaslooma või rasestumisvalmis naise emakasse Embrüosiirdamine põllumajandusloomadel: 1)Lehmal kutsutakse esile superovulatsioon (korraga küpseb 5-10 munarakku) 2)Kunstlik seemendamine, 3)Embrüod söötmes, 4)Embrüod siiratakse või säilitatakse sügavkülmutatuna, 5)Embrüod siiratakse retsipientloomade emakasse (surrogaat ehk asendusema) Kasulik: 1)geneetiliselt väärtuslikult emasloomalt võimalikult paljude järglaste saamine, 2)transportida kaugete vahemaade taha Embrüosiirdamine inimesel: Kasutusjuhud: 1)terviserikke korral nt.munajuha umbus, 2)spermide vähesus või puudulik liikuvus, 3)nt.emakapuue (asendusema) Eestis keelatud!
totipotentsus rakkude arenguline täisvõimelisus. EMBRÜOSIIRDAMINE JA VILJASTAMINE Seisneb arengu algusjärgus oleva embrüo ülekandes indleva emaslooma või rasestumisvalmis naise emakasse. Surrogaat-e asendusema Teiselt loomalt päris embrüotest järglasi sünnitanud loom. 1. Võimalus: FSH manustamine, mille tagajärjel kutsuti esile superovulatsioon, mille tägajärjel eraldub rohkem munarakke. Seejärel teostatakse kunstlik seemendamine ninf pestakse embrüod emakast välja. 2. Võimalus: Munarakkude eraldamine munajuhast v munasarjast, nende viljastamist väljaspool organismi ja embrüote kultiveerumine sobivasse arengujärku. Embrüosiirdamine inimesel: Kasutatakse kahte meetodit : Ühel juhul viiakse spermid ja munarakud lihtsalt katseklaasis kokku. Teisel juhul-mikroinjektsiooni meeodil süstitakse sperm mikropipeti abil otse munarakku
kiirendab seedimist tootmine (maisisiirup) 10) Prügimägi (biogaas) 2) Pagaritööstus (leib, sai) 6) Antibiootikumid 11) Tööstus (bioplast, 3) Õlle ja veini valmistus 7) Alkaloid (kofeiin, pesupulber) 2. EMBRÜOSIIRDAMINE LOOMADEL Embrüosiirdamise etapid loomade (lehmade) näitel: Superovulatsioon kutsutakse lehmal esile. Lehma munasarjast eraldub 5-30 munarakku. Kunstlik seemendamine 6-8 päeva pärast emaka läbipesemine spetsiaalse kateetri abil, embrüod eraldatakse. Embrüod sobivale söötmele. Kõige paremini arenenud embrüod valitakse välja. Embrüod kas siirdatakse kohe või säilitatakse vedelas lämmastikus (-196 kraadi). Embrüod siirdatakse vastuvõtja looma emakasse. Embrüoid võib siirdada ka teisele loomale. Plussid: *Geneetiliselt väärtuslikult *Ainult geneetiliselt väärtuslikud
Embrüosiirdamine ja viljastamine in vitro imetajatel Embrüosiirdamine seisneb arengu algusjärgus oleva embrüo ülekandes indleva emaslooma või rasesumisvalmis naise emakasse. · eraldati gonadotroopsed hormoonid, sealhulgas folliikuleid stimuleeriv hormoon. · Nendega sai emasloomal esile kutsuda superovulatsiooni, mille puhul üheaegselt küpseb ja eraldub lehma munasarjast 5-10, vahel ka 30 munarakku · Teostatakse kundtlik seemendamine · 6-8 päeva pärast pestakse embrüod emakast välja. · Eraldatud embrüoid hoitakse sobiva koostisega söötmes, uuritakse mikroskoopiliselt ja valitakse nende sease välja kõige paremini arenenud embrüod · Valitud embrüod võib kohe siirata või säilitada arenguvõimelisena pika aja kestel sügavkülmututuna vedelas lämmastikus. · Embrüod siiratakse sobivas innatsükli faasi viidud retsipientloomade emakasse.
röntgenikiirgus. Saral, K. (Eesti, XX saj) professor, kirurgilised meetodid. Schleiden, M.J. & Schwann, T. (uusaeg, XIX-XX saj) rakuõpetus. Kõik org-d koosnevad rakkudest, nii taimsed kui loomsed. Rakuõpetuse rajajad. Schmidt, A. (Eesti, XIX saj) uuris vere hüübimist, trombiin. Skrjabin, K. (Eesti, XIX-XX saj) III akadeemik, parasitoloog. Spallanzani, L.(uusaeg, XVIII saj) tõestas esimesena, et isaslooma seemnerakk on vajalik viljastamiseks. Koerte kunstlik seemendamine. Zemmers, E. (Eesti, XX saj) oli mikrobioloogia arendaja. Tehver, J. (Eesti, XX saj) kuulus histoloog, vm ajaloolane. Oli anatoomia + histoloogia ja embrüoloogia kabineti juhataja. Kirjutas 13-köitelise koduloomade histoloogia käsiraamatu. Esimene eesikeelne õpik ,,Koduloomade anatoomia". Unterberger, F. (Eesti, XIX saj) TVI direktor Urlugaledenna (antiikaeg, Mesopotaamia) andis sünnitusabi veistele, esimene loomaarst ravitseja. Vries, H
Objektide uurimine või nähtuste olemus - fundamentaalteadus. See moodustab vastava teaduse – füüsika,keemia,bioloogia jt- tuuma, tema sisu: faktid, seadused,teooriad,hüpoteesid. Loodusnähtused praktilised baasil – rakendusteadused (põllumajanduse,meditsiini,tööstuse,energeetika,transpordi, olme jm tarbeks) Bioloogia: Üldbioloogilised teadused tegelevead teaduslike uuringutega(geneetika,molekulaarbioloogia,rakubioloogia,arengubio loogia jne, Eribioloogilised teadused(botaanika,zooloogia,loomafüsioloogia) Rakendusbioloogia seisneb bioloogia haruteaduste poolt avastatu praktilised kasutamise võimaluste ja lahenduste uurimise ja teostamises. Otsib praktiliste probleemide lahendusi inimkonna hüvanguks. Rakendusbioloogia PLUSSID: On aidanud edendada toiduainete tootmist ja mitmekesistamist, arendada haiguste diagnoosimeetodeid,luua uusi ravimeid, täiustada raviprotseduure Rakendusbioloogia MIINUSED: Bioloogilise re...
Objektide uurimine või nähtuste olemus - fundamentaalteadus. See moodustab vastava teaduse – füüsika,keemia,bioloogia jt- tuuma, tema sisu: faktid, seadused,teooriad,hüpoteesid. Loodusnähtused praktilised baasil – rakendusteadused (põllumajanduse,meditsiini,tööstuse,energeetika,transpordi, olme jm tarbeks) Bioloogia: Üldbioloogilised teadused tegelevead teaduslike uuringutega(geneetika,molekulaarbioloogia,rakubioloogia,arengubio loogia jne, Eribioloogilised teadused(botaanika,zooloogia,loomafüsioloogia) Rakendusbioloogia seisneb bioloogia haruteaduste poolt avastatu praktilised kasutamise võimaluste ja lahenduste uurimise ja teostamises. Otsib praktiliste probleemide lahendusi inimkonna hüvanguks. Rakendusbioloogia PLUSSID: On aidanud edendada toiduainete tootmist ja mitmekesistamist, arendada haiguste diagnoosimeetodeid,luua uusi ravimeid, täiustada raviprotseduure Rakendusbioloogia MIINUSED: Bioloogilise re...
Ovulatsioonid leiavad aset alles innafaasi teisel poolel. Sugurakkude suure arvu tõttu võib ovulatsiooniperiood kesta 4-6 h. Sugurakud on küll 20-24 h eluvõimelised, kuid viljastumisvõime on parim 4-6 h peale ovulatsiooni. Spermidel kulub emassuguorganitesse jõudmisest veel u 2 h enne kui on viljastumisvõimeline. Teistkordne seemendus peaks toimuma 12 h peale esmast seemendust. 8. Paarituste ja poegimiste plaanimine 9. Sigade kunstlik seemendamine 10. Emiste poegimiseks ettevalmistus ja poegimine 11. Emiste ahtrus ja abort 12. Emisepiim, piimakus ja seda mõjutavad tegurid 13. Põrsaste rauatarve, jootmine ja lisasöötmine 14. Põrsaste võõrutamine ja kastreerimine 16. Põrsaste võõrutusviisid 17. Võõrdepõrsaste söötmine ja pidamine Võõrutusperioodil ei tohi teha muutusi põrsaste söödaratsioonis. Oluliseks takistuseks põrsaste üleskasvatamisel on nende maonõre vähene happesus. Madala happesuse
kohta Toodangunäitajate individuaalarvestuse register Kontroll-lüpside andmed ja ning nende alusel arvutatavad kuu ja aastakokkuvõtted piima kg päevas ja kuus kokku, rasva %, valgu % ning lehma poolt toodetud piimarasva ja piimavalgu kg, see kõik lehmade kaupa nii, et iga lehma andmed on eraldi ridadel Noorkarja register Vasikad ja mullikad, nende nr, kehakaalud iga kuu järel ja olulisemad tegevused nendega VEISTE SIGIMINE Paaritamine ja seemendamine Tänapäeval seemendatakse enamus lehmi kunstlikult, loomulikku paaritamist kasutatakse vähe. Kunstliku seemenduse eeliseks on on võimalus saada ühelt pullilt palju kordi rohkem järglasi, kui loomuliku paaritamise korral. See omakorda võimaldab hoida kokku pullide ülalpidamisele tehtavaid kulutusi ja teiselt poolt annab võimaluse valida pullide hulgast parimad (paremate ja kõrgema toodanguga vanemate järglased). Lehm või mullikas paaritatakse või seemendatakse innaajal
· Meditsiiniliseks javeterinaarseks diagnostikaks (rasedustestid) 32. Kuidas toimub embrüosiirdamine ja mis on sellise tegevuse eesmärgiks? Embrüsiirdamine seisneb arengu algusjärgus oleva embrüs ülekandes indleva emaslooma või rasestumisvalmis naise emakasse. Loomal: * lehmal kutsutakse esile superovulatsioon, mille korral üheaegselt küpseb ja eraldub lehma munasarjast 5-10 munarakku *teostatakse kunstlik seemendamine ja 6-8 päeva hiljem pestakse embrüod emakast välja * embrüoid hoitakse söötmes, uuritakse mikroskoopiliselt ja valitakse nende hulgast välja kõige paremini arenenud embrüod. * valitud embrüod võib kohe siirata või säilitada arenguvõimelisena pika aja kestel sügavkülmutatuna vedelas lämmastikus * embrüod siiratakse retsipientloomade emakasse. Teiselt loomalt pärit embrüotest
karjatamiskuul teha arvestuses vastav parandus. Noorveistel arvestatakse eluskaal kaalulehtede alusel või tehakse arvestused samuti ettehindamise teel, mida tuleb kaalumise läbiviimisel parandada. Hobustel arvestatakse eluskaal üks kord suve jooksul. Karjatamisrühma elatussööda ja eluskaalu juurdekasvuks kuluva söödanõudluse arvutamiseks on tarvis teada loomade söötmispäevi vastaval karjamaal ja vastaval ajavahemikul. Karjamaalt mitmesugusel põhjusel (poegimine, ravi, seemendamine jne) lauta jäänud üksikud lehmad arvatakse lihtsustamise mõttes nii elatuseks kui ka eluskaalu juurdekasvuks ning piimatoodanguks kuluva sööda nõudluse osas karjamaal olnud lehmade hulka ja neile antud sööt karjatamisel antud lisasööda hulka. Karjamaa zootehnilist saaki see ei mõjuta, suurendab aga vähesel määral söötmispäevade arvu ja 7 lisasööda osapoolt karjamaal. Suurema arvu loomade pikemaks ajaks lauta jätmisel tuleb
Eesti Maaülikool Veterinaarmeditsiini ja Loomakasvatuse Instituut SEAKASVATUSE KURSUSEPROJEKT Koostaja: Juhendaja: Aleksander Lember Tartu 2010 1. Vajalik suguemiste ja kultide arv. Kultide arv Seemendamine toimub 6 nädalat järjest, nädalas ligikaudu 85 emist, selleks on vaja 8 kulti. Kasutan kunstliku seemendust. Suguemiste arv Reprodutsioonitsükkel on 148 päeva, järelikult saab aastas toimuda 365 : 148 = 2,5 pesakonda aastas Kuna on vaja toota 4303 tonni sealiha (eluskaal) ja realiseerimismass on 104 kg. Seega 4303 000 : 104 = 41 375 siga realiseerida aastas, lisaks sellele lõpnud põrsad. Järelikult peab sündima 44 375 põrsast. Poegimisi : 44 375: 10,7 = 4147 poegimist. Emiseid selleks vaja 4147: 2,5 = 1659 Arvestades tiinestusprotsenti, on tegelik vaja minevate suguemiste arv 1659 : 0,82 =...
2012 Udaratüübilt püütakse aretuse teel saada tihedamat lüpsmist kannatavat udarat, mis sobiks automaatlüpsiga, eriti Euroopas, Austraalias ja Uus-Meremaal, kus loomad on karjamaadel, selekteeritakse suurema mahuga udarad, mis peaksid vastu pikemale lüpsmiste intervallile. Kuigi Indias on pühvlid aretatud vastavalt lüpsiomadustele, ei ole suunatud tähelepanu masinlüpsile. Põhiliselt, kuna kitsendatud oludes on tulemuslikud aretusmeetodid, nagu näiteks kunstlik seemendamine takistatud ning erilist progressi pühvlite aretuses ei toimu. Tänapäeva avastused pühvli tootlikkuses · Muutused aretuses, söötmises ning kasutusalades on toonud kaasa märkimisväärsed muutused pühvlite toodangus. On selgitatud välja, miks nende esmapoegimine toimub alles nii hilja. Nimelt on sellega seotud loomade suurus. Tasakaalustatud söötmisega on
..................3 1. GEENITEHNOLOOGIA...........................................................................................4 2. MIND UPLOAD........................................................................................................6 2.1. Vajalik tehnoloogia............................................................................................. 7 3. AJU IMPLANTAADID.............................................................................................9 4. KUNSTLIK SEEMENDAMINE.............................................................................10 5. IMPLANTAADI PRIMAARNE GENEETILINE SEISUND.................................12 6. KLOONIMINE........................................................................................................ 16 7. KÜLMSÄILITAMINE............................................................................................ 18 7.1. Munarakkude külmutamine .......................................................................
rasestumisvalmis naise emakasse. Miks kasutatakse? -geneetiliselt väärtuslikult emasloomalt võimalikult paljude järglaste saamine (tavalise sigimise teel võimalik saada 12-15 järglast, siis selle puhul võib järglaste arv ulatuda üle saja) -embrüote eluvõimelistena säilitamine sügavkülmutamise kaudu võimaldab neid transportida kaugetele maadele Kuidas? -hormooniga saab esile kutsuda superovulatsiooni (lehmal 5-10, vahel 20-30 munarakku 2 asemel) -kunstlik seemendamine -6-8 päeva hiljem pestakse embrüod emakast välja -eraldatud embrüod sobivas söötmes -uuritakse, kontrollitakse mikroskoopiliselt, valitakse välja hästi arenenud -siirdamine või külmutamine Kuidas2? -Kui viljastamine toimub katseklaasis Embrüosiirdamine inimesel Esialgsed takistused (ajalooliselt): eetiline vastuseis, üleliigsete embrüode hävitamine, religioosne vastuseis Seda teostatakse peamiselt perekondadele
Eesti maaülikool Loomakasvatusinstituut Kursusetöö veisekasvatuses Lihatõud Koostaja: Kaja Tuisk Juhendaja: Heli Kiiman Tartu 2012 Sisukord 2 Sissejuhatus Sõna ,,cattle" tuleb vanast prantsuse sõnast, mis tähendab omamist. Arvatakse, et esimesed veise kodustamised olid Euroopas ja Aasias kiviajal. Tänapäeva veised said alguse kõik ühest esivanemast, kelleks oli tarvas. Arvatakse, et viimane tarvas tapeti Poola aladel 1627aastal. Ajaloolises tagasivaates peeti veiseid alguses tööloomade ja sõnnikutootjatena, et tõsta põlluviljakust, kuna suhteliselt hästi oli arenenud teraviljakasvatus. Piima- ja lihaloomana hakati neid pidama alles XIX saj. II poolel s.o 1860ndate aastate paiku, kuid veel möödunud sajandi algul ei andnud keskmine talulehm aastas tonnigi piima. Veiste söötmine oli puudulik, pidamine kehv.(Veisekasvatuse areng Eestis) Ajalooliselt ei ole eri...
· Silo valmistamisel · Mügarbakterid küntakse mulda Reoveepuhastamisel · See süsteem põhineb mõningate mikroorganismide võimel kasutada teatud tingimustes toitumiseks saasteaineid. EMBRÜOSIIRDAMINE JA VILJASTAMINE in vitro Munarakkude saamine LOOMADEL: Folliikuleid stimuleeriva hormooni toimel kutsutakse esile SUPEROVULATSIOON (küpseb 5-10 munarakku) Eraldatakse munarakud munasarjast või munajuhast(kasutatakse harvem) Superovulatsiooni korral toimub kuntslik seemendamine emaslooma kehas Munarakkude eraldamisel munasarjast toimub katseklaasi viljastamine in vitro 6-8 päeva jooksul areneb embrüo emaslooma emakas blastotsüstiks(põislooteks) Blastotsüstid pestakse emakast välja Valitakse parimad embrüod ja siiratakse hormonaalse töötluseda innatsüklisse viidud SURROGAAT ASENDUSEMA emakasse(retsipientlooma) INIMESTEL: Munarakud võetakse otse munasarjast Munarakud viljastatakse katseklaasis seemnerakkudega in vitro Süstitakse seemnerakk otse munarakku
Esimesest poegimesest algab lehma produktiivsusperiood. Edasi sõltub lehma majanduslikkus sellest, kuidas tagatakse normaalne sigimisrütm. Majandusanalüüsid on tõestanud, et lehm on vaja tiinestada uuesti pärast poegimist 3 kuu jooksul. Eestis on praegu keskmisena uuslüpsiperiood e. Periood poegimisest tiinestumiseni 108 päeva. 54. Sigivuse ja piimajõudluse vastastikune mõju 55. Innatsükkel ja optimaalne seemendusaeg Kõige paremaid tulemusi annab seemendamine 15-20 tundi pärast inna algust. Tavaliselt jääb see aga märkamata ja seepärast seemendatakse praktikas lehm umbes pool päeva pärast inna avastamist. Soovitav on seemendamist poole päeva pärast korrata. Kui inna algusest on möödunud üle 30 tunni, siis seemendus tavaliselt tulemusi ei anna. Kui inna tunnused pole vaibunud ööpäeva jooksul pärast seemendamist, tuleb seemendamist korrata. Mittetiine lehma ind kordub umbes 3 nädala (20-21 päeva) järel
Seepärast ei sõltu esmakordse seemenduse iga niivõrd vanusest kuivõrd kehamassist. Mullikate optimaalne esmakordse seemendamise vanus eesti veisetõugudel peaks olema 15...18 kuud. 16. Ind, tiinestamine, kunstlik seemendus, embrüosiirdamine. Ind on emaslooma füsioloogiline seisund, mil ta otsib isaslooma lähedust ja laseb ennast paaritada. Ind on seotud munarakkude valmimisega mun asarjas. Innaperiood kestab keskmiselt 12-20 tundi (kõikumine 3-36 tundi). Kunstlik seemendamine võimaldab vähendada pullide arvu, võimalik seemenduseks valida vaid parimaid aretusväärt. pulle, mis suurendab kogu karja aretusv. Kunst.seem. saadakse ühelt pullilt tuhandeid spermadoose, mis lahjendatakse ja Säilit. kõrrekestes või graanulites sügavkülmutatult vedelas lämmastikus temp. 196 C. 17. Sünnitus ja vastsündinu hooldamine, Mõni päev enne sünnitust lõtvuvad vaagnasidemed ja vaagnale mõlemale poole sabajuurt tekivad lohud
tungimist munarakku. munarakk jääb viljastamata, loom ei tiinestu. õige aeg lehma seem. 10-12 tundi peale innatunnuste ilmnemist. Kui peale indlemist on emasl. viljastatud, siis järgneb tiinus. Kui viljastumist ei toimu, siis keskmiselt 21 päeva pärast ind kordub. Seda perioodi, mil toimub munaraku valmimine kahe innavahelisel ajal, nimetatakse innatsükliks. Veiste tiinestamine loomuliku paarituse teel pulliga või kasuatakse ka kunstlikku seemendamist. Kunstlik seemendamine võimaldab vähendada pullide arvu, võimalik seemenduseks valida vaid parimaid aretusväärt pulle, mis suurendab kogu karja aretusv. Kunst.seemendamisel saadakse ühelt pullilt tuhandeid spermadoose, mis lahjendatakse ja säiliatakse. kõrrekestes või graanulites sügavkülmutatult vedelas lämmastikus temp. 196 C. Loomulik paaritus jaguneb käestpaarituseks ja vabapaarituseks. Pärast viljastumist algab tiinusperiood, mis
ühe lehma kohta jne.); b) lehmade geneetilist potentsiaali iseloomustavad näitajad ( eliit, rekordeliit, mustakirju tõugu lehmade osakaal karjas, punast tõugu lehmade osakaal karjas jne.); c) pidamistingimusi iseloomustavad näitajad; d) organisatsioonilised meetmed, on teada, et talvekuudel poeginud lehmade produktiivsus on sama söötmistaseme korral kõrgem kui suvekuudel poeginud lehmadel. Produktiivsust mõjutab õigeaegne seemendamine ja lehmade kinnijätmine. 2)piimatootmise tagapõhja näitajad - hindepunkt, toodangu müük 1 ha kohta. 3)tootmismahtu iseloomustavad näitajad- aasta keskmine lehmade arv. 4)spetsialiseerumise taset iseloomustavad näitajad - piimatootmise osakaal loomakasvatuse toodangust. Arvandmete kasutamisel tuleb silmas pidada seda, et enamik statistikaameti poolt kogutud näitajad on oma olemuselt tootmismahu näitajad, olenemata sellest mis on vastava näitaja nimeks. 21. Rahvastiku statistika
Ökosemiootika 9.09.2015 Teadusliku ökoloogia teke Ameerika ökoloog Frederic. E. Clements (1874-1945), Research Methods of Ecology (1905), Plant Succession (1916) Metoodika uuritava piirkonna taimestiku kirjeldamiseks (isendite kokkulugemine teatud piiratud alal ja selle põhjal järelduste tegemises laiema piirkonna kohta). Kooslused arenevad suksessioonidena (teatud kindlad arenguetapid) ja jõuavad kliimakskoosluseni (Eestis okaspuumetsad). Matemaatilise ökoloogia algus 1920ndatel. Ameerika statistik Alfred J. Lotka ja Itaalia matemaatik Vito Volterra arendasid 1925-1926 üksteisest sõltumatult välja matemaatilised meetodid populatsioonide dünaamika uurimiseks. Lotka-Volterra võrrandisüsteem kiskja ja saaklooma populatsioonide arvukuste vastassuhteid kirjeldav diferentsiaal-võrrandsüsteem nt jänese arvukus ja ilvese arvukus tulev teatava hilinemisega järele (ideaa...
isasloomad: jäär à pull à täkk à kult. · Jäär ja pull produtseerivad kontsentreeritud spermat - ejakulaadis 1-10 ml x 109 spermi, · täkk ja kult 100-300 ml x 105 spermi. · Viljastamiseks on vaja mõni miljon spermi oolemmi läbimiseks ja üks sperm ühineb munarakuga. · Järelikult on vaja ejakulaat jagada seemendusdoosideks ja tagada paljude, isegi sadade või tuhande emaslooma seemendamine. 89. aretusisasloomade hindamise põhimõtted ja kasutamise programmid · . Toimub ka silmajärgne hindamine, kuid aluseks pole jõudlus, vaid välimik. · Konkursside ja näituste loomade välimik on kindlasti korduvalt hinnatud, mistõttu võiks loomad järjestada saadud hinnangute alusel. · Sellest aga loobutakse, sest kõik toimub suurel areenil arvuka vaatajaskonna juuresolekul. Neil on sportlik huvi kohapeal näha konkursiloomade järjestamist.
Molekulaarne diagnostika võimalik tuvastada haigust tekitavaid mutantseid geene, siis toimub ravi või hooldus selle põhjal. Eriti oluline on sünnieelne diagnostika. 2. Kaasaegse geneetika rakendusalad põllumajanduses. Transgeensed organismid. Organismi kloonimine. Sordiaretus põllumajanduses mais(viljakam), nisu (stressikindel), tomatid (suurus, värvus, kuju), koduloomade tõuaretus (rohkem piima või liha). Kunstlik seemendamine. Transgeensed organismid: · soovitavate tunnuste lisamine või võimendamine taimedel ja loomadel nt Bacillus thuringiensis genoomis geen, mis kodeerib putukatele toksilist valku, läheb taimedele sisse ja taimed on resistentsemad. Ka maisi sordiaretus. · Huvipakkuva produkti tootmine taimes või loomas · Transgeense organismi loomine eesmärgiga uurida bioloogiliste protsesside toimumise molekulide mehhanisme.
ühe lehma kohta jne.)2. Lehmade geneetilist potentsiaali iseloomustavad näitajad ( eliit, rekordeliit,mustakirju tõugu lehmade osakaal karjas, punast tõugu lehmade osakaal karjas jne.)3. Pidamistingimusi iseloomustavad näitajad. 4. Organisstsioonilised meetmed.On teada, et talvekuudel poeginud lehmade produktiivsus on sama söötmistaseme korral kõrgem kui suvekuudel poeginud lehmadel.Produktiivsust mõjutab õigeaegne seemendamine ja lehmade kinnijätmine. 5. Üldised tootmistingimused (näiteks kogutoodang ühe ha põllumaa kohta, toodangu müük ühe ha kohta, ka mulla hindepunkt)6. Tootmismahtu iseloomustavad näitajad ( aasta keskmine lehmade arv, piima kogutoodang jne.) 7. Soetsialiseerimise taset iseloomustavad näitajad (loomakasvatuse osakaal kogu ettevõtte müügimahust, piimatootmise osakaal loomaksvatustoodangus jne.)Arvandmete kasutamisel tuleb silmas pidada seda, et enamik statistikaameti
Sigade bioloogilised ja majanduslikud omadused Sigade bioloogilised ja majanduslikud omadused Inimene peab sigu põhiliselt sealiha saamiseks. Sigade kui lihaloomade omadused tulenevad nende organismi eripärast. Sigu hinnatakse paljude tunnuste järgi. Tunnuseid, mis vahetult iseloomustavad jõudlust (reproduktsioonivõime, nuumajõudlus ja lihaomadused), nimetatakse majanduslikult kasulikeks. Peale nende on veel tunnuseid, mis on viimastega seotud, kuid neid hinnatakse tihti silma järgi ja neile ei anta objektiivset arvväärtust (eksterjöör, konstitutsioon, tervis). Sigade majanduslikult kasulikud omadused tulenevad nende bioloogilistest iseärasustest. 1. Sigade suur viljakus. Viljakusest kõneldes eristatakse primaarset viljakust, mis avaldub looma võimes produtseerida teatud hulk valminud sugurakke, ja sekundaarset viljakust, mida näitab looma võimet sünnitada teatud hulk järglasi. Sekundaarne viljakus on primaarsest viljakusest madalam, s...
Kliiniliselt haigestuvad 12 22 nädalased sead. Nakkusallikaks on haiged või latentsed viirusekandjad loomad, kes eritavad viirust ninanõre ja roojaga. Levib: Haigelt loomalt tervele, kui haiged paigutatakse tervete hulka, otsene kontakt, kaudne kontak (naaberaedik), horisontaalselt ja vertikaalselt Riskifaktorid: SRRS nakatunud või selle vastu vaktsineeritud loomad, viirusega nakatunud loomad 3km raadiuses, sigade parvoviiruse antikehad, sperma ja kunstlik seemendamine, sigade reproduktiiv- respiratoorne sündroom (SRRS) Riski vähendamine: bioohutus- profülaktiline karantiin, riiete ja jalanõude vahetus, parasiitide tõrje, emiste vaktsineerimine atroofilise riniidi vastu Haigestumus 4-20% Suremus 60-80% PCV-2 põhjustab emistel tiinuse viimasel kolmandikul aborte Diagnoosimine: Abordid tiinuse lõpul, surnult sünnid, loote südame hüpertroofia, ulatuslik müokardiit, viiruse esinemine
Paarituseelsed operatsioonid: · Söötmine mineraalsöödaga rikastatud jõusöödaga, kus 16 % toorproteiin enne paaritust ja paarituse ajal. Soovitavalt ka kalajahu · Parasiitide tõrje (sise-ja välisparasiidid) 48 · Villa pügamine uttedelt saba ümbruses, jääradel munanditelt ja kõhult villa tombud 3.3.1. Lammaste kunstlik seemendamine Võrreldes veiste ja sigade on lammaste puhul kunstliku seemenduse kasutus tunduvalt väiksem nii Eestis kui kogu maailmas. Enamuses toimun lammaste viljastamine loomulikul teel kasutades uttede paaritamisest sugujääradega. Peamiseks põhjuseks on see, et ei ole osatud leida edukaid tehnoloogiad lammaste kunstlikuks seemendamiseks nn. tavameetodite tservikaalse ja vaginaalse meetodiga. Suurema viljastumise kindlustab uttede emakasisene
järglaste arv, mistõttu kõrgetoodanguliste lehmade pikemat püsimist karjas tuleks igati soodustada. · Reproduktsioonitsükkel (Poegimisvahemik) · Ajavahemikku lehma poegimisest uue poegimiseni nimetatakse poegimisvahemikuks ehk reproduktsioonitsükliks. · See jaotub poegimisjärgseks ja tiinusperioodiks · Poegimine, poegimisjärgne suguelundite ja innatsükli taastumine, inna avastamine, seemendamine, tiinestumine, kinnijätmine ja uus poegimine on ajahetked, mis määravad reproduktsioonitsükli ja selle perioodid. · Poegimisvahemik on tihedalt seotud laktatsiooniperioodiga. · Laktatsiooniperiood koosneb uuslüpsiperioodist ja tiineltlüpsiperioodist. · Laktatsioon algab lehmal poegimisega ning lõpeb teatud ajal pärast tiinestumist. · Sellele järgneb kinnisperiood, mille jooksul lehma ei lüpsta. · Tiinus kestab tiinestumisest poegimiseni
Sigade tsirkoviirus-2 levib haigetelt loomadelt tervetele, kui haiged paigutatakse tervete hulka. Otsese ja kaudse kontaktiga, vertikaalselt ja horisontaalselt. Riskifaktorid: SRRS nakatunud või SRRS vastu vaktsineeritud kari (SRRS suurendab VMKS riski ja vastupidi), viirusega nakatunud karjad 3 km raadiuses, >500 siga karja juurde ostetud, karja suurus >400 emist, sigade tsirkoviirus-2 antikehade seroprevalents, sigade parvoviiruse antikehad, sperma ja kunstlik seemendamine. Riski vähendavad: bioohutus (profülaktiline karantiin ostetud loomadele, riiete ja jalanõude vahetus), parasiitide tõrje , emiste vaktsineerimine atroofilise riniidi vastu. Kliiniline pilt: Inkubatsiooniperiood on väga varieeruv. Imukutel enamasti tunnuseid ei näe, tunnused on ilmekad 1,5-3,5 kuuste seas. Kurnatus, respiratoorne kahjustus, palavik, kahvatu nahk, ikterus (naha, limaskestade ja silmavalgete kollasus), suurenenud kubeme lümfisõlmed
põrandad, emiste ümbergrupeerimine, ümberajamine ühest sigalast teise) mitmesugused stressorid loomade ülekuumenemine või vastupidi, külmetamine, vähendavad emistel gonadotroopsete hormoonide sekretsiooni ja põhjustavad endokriinse bilansi hälbeid, mis omakorda võib olla embrüonaalse suremuse üheks põhjuseks. 29. Emiste seemendamise aeg sõltuvalt innaperioodi algusest ja selle pikkusest. EMISTE SEEMENDAMINE Sõltuvalt emiste innaperioodi algusest pärast põrsaste võõrutamist, eristatakse varaseid, normaalseid ja hiliseid indlejaid. Nende seemendamiseks võib anda järgmised soovitused. VARA INDLEV EMIS: pikk innaperiood Inna algus: 3/4. päev pärast võõrutamist Inna kestus: 3 päeva (või kauem) Seemendamise aeg: 1. kord = 24-36 tundi pärast inna algust 2. kord = 12-16 tundi pärast 1. seemendust 3. kord = 12-16 tundi pärast 2. seemendust
4. Võimalik saada antikehi suures koguses. Kunstlik viljastamine ja embrüosiirdamine Embrüosiirdamine. Embrüosiirdamine seisneb arengu algusjärgus oleva embrüo ülekandes indleva emaslooma või rasestumisvalmis naise emakasse. Embrüosiirdamine põllumajandusloomadel. Folliikuleid stimuleeriv hormoon (FSH)- emasloomal (ka naisel) kutsutakse esile „superovulatsioon“ ehk hulgiovulatsioon, mille puhul küpseb üheaegselt rohkem kui üks munarakk. Siis teostatakse kunstlik seemendamine, 6-8 päeva pärast pestakse spets kateetri abil embrüod emakast välja. Hoitakse sobiva koostisega söötmel, uuritakse mikroskoopiliselt ja valitakse välja kõige paremini arenenud embrüod- need võib kohe siirata või säilitada vedelas lämmastikus. Ühelt doonorilt saadud embrüod saab siirata mitmele. Teiselt loomalt pärit embrüotest järglasi sünnitanud looma nimetatakse ka surrogaat- ehk asendusemaks. Kasutatakse ka viljastamist in vitro- klaasis, väljaspool organismi.
Ainult teadmine, kuidas asjad tegelikult on, annab meile tõelise valikuvabaduse Aigar Säde 2 SINISE PLANEEDI PROJEKT Faktipõhine uurimustöö tulnukatest 25 Westchester Camp Keskse Uurimistöö Amet # 3 TULNUKATEST ELUVORMID KOOD: ARAMIS III ADR3-24SM 3 EESSÕNA Järgnev dokument arvatakse olevat ühe teadlase isiklikud märkmed ja teaduslikud päevikud. Ta oli valitsuse poolt palgatud mitmeteks aastateks uurima erinevate allakukkunud sõidukite sündmuspaiku, üle kuulama kinnipeetud tulnukatest eluvorme ja analüüsima neist sündmustest kogutud informatsiooni. Ta tegi ka märkmeid dokumentidest, millega ta kokku puutus mis olid seotud kas siis otseselt või kaudselt organisatsiooniga, selle struktuuriga või ope- ratsioonidest, mis kogusid taolist infot. Kui avastati, et ta oli teinu...
6. Lihasuse indeks (LI) = pekk/lihas Tailiha % määramine: 1. viimase roide joonel 7 cm selja keskjoonest külje suunas x1 seljapeki paksus 1 x2 seljalihase läbimõõt 2. 11-12 roide vahel ehk 10 cm pea suunas mõõtekohast 1 x3 seljapeki paksus 2 y = 64,39 - 0,28x1 + 0,14x2 - 0,55x3 5. Emiste paaritamine ja kunstlik seemendamine. 17 KALAKASVATUSE ERIALA Emis on paarituseks/seemenduseks valmis, kui tal on nn paigalseisurefleks. Paigalseisurefleks tekib tavaliselt innafaasi alguses ja see jääb kogu innafaasi vältel, seega 1,5-2,5 päevaks püsima. Ovulatsioonid leiavad aset alles innafaasi teisel poolel. Ovulatsioon võib kesta 4-6 tundi. Emist tuleks seemendada 12-24 tundi pärast inna algust ja teist korda 12 h pärast 1. seemendust. 6
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
