VEISTE PIDAMINE Noorkarja oleks soovitav pidada nii, et esmapoegimine toimuks umbes kaheaastaselt Vahetult pärast sündimist viiakse vasikad individuaal- või ühissulgu, kus neid peetakse 1-2 nädalat Esimese kolme päeva jooksul peavad vasikad saama ternespiima Hiljem minnakse üle naturaalpiima või piimaasendaja jootmisele Alates 8.elupäevast peavad vasikad saama vabalt kvaliteetset heina Individuaalsulus tohib pidada kuni 8-nädalasi vasikaid Individuaalsulud võivad paikneda nii hoones sees kui õuse Vasikate individuaalsulud valmistatakse plastikust, puidust või vineerist Kõige odavam ja käepärasem materjal on okaspuit, kõige kallim on plastik Mõned loomapidajad on kohandanud vasikate pidamiseks suured vedelikumahutid Ühissulus peab vasika kohta olema vähemalt 1,5m2 põrandapinda.
Vöötlihased tekitavad külmavärinaid, süda lööb kiiremini, hingamine muutub sügavamaks, uriini vool suureneb ja hüpofüüsi juhitavad süsteemid on aktiveeritud nii, et tõsta bioloogilist oksüdatsiooni (energia kulu või soojuse tootmiseks) kõikides kudedes. Tulemuseks on suurenenud lehma nõuded energijale. Kevadel poegivad lehmad, eriti mullikad kes on halvas konditsioonis neil on risk poegimisprobleemidele. Tulemuseks võib olla kergemad, nõrgemad vasikad sünnil, mis võib viia ka suurema suremuseni. Sellest tulenevalt ka ternespiima ja piima väikene kogus, mille tulemusena jäävad vasikad väikseks... Kokkuvõte Külmade ilmadega vajavad veised rohkem ja kvaliteetsemat sööta, et tagada nende suurem energja vajadus. Mullikate valel, vähesel toitmisel talvel on laastavad mõjud kogu farmi majandusele. Kasutatud kirjandus CRAIG R, APRIL 21ST 2011 http://informedfarmers.com/cold-stress-in-beef-cattle/
Põder on pikkade jäsemete ja laiade sõrgadega, iseloomulikud on ka pikk ülamokk (seetõttu näib nina kongus) ning kuni 40 cm pikkune habe lõua all. Õlakõrgus (190cm) ületab pikimate meeste pikkuse ning täiskasvanud põdrapulli kaal võib olla võrdne 10 mehe kaaluga (600 kg). Labidakujulised sarved ehivad ainult põdrapullide pead. Vasikad ja vanus Põdraema kannab vasikat 8 kuud ja toob aprilli lõpul või mai alguses ilmale ühe, harva kaks vasikat. Vastsündinult kaaluvad vasikad 6...15 kg ja on kaetud heleda titekarvaga. Kuid nad kasvavad ruttu, võttes ööpäevaga kaalus juurde kuni 2 kg. Metsast leitud ja koju viidud põdravasika saatus on tavaliselt kurb. Nad harjuvad inimese hoolitsusega ega ole võimelised vabas looduses elama. Vangistuses aga kipuvad täiskasvanud loomad sarvede või sõralöögi abil inimesega suhteid selgitada. Põdra vaenlasteks on hunt ja karu. Eluiga ületab looduses harva 15 aastat
Enamast sünnib 1 vasikas, harva kaksikud. Poegimisintervall 1 a. (ent iga-aastaste tiinuste osakaal sõltub keskkonnatingimustest ja võib olla 0 80%). Punahirvedel on 2 paari (kõhtmisi) nisasid. Udar on märgata ainult tiinuse lõppstaadiumis ja imetamisperioodi alguses. Juba 20 min. peale sündimist suudab vasikas oma jalgele. Pojad Pojad on esimesed 2 kuud täpilised, "peegel" tuhmkollakas. Vasikad loobuvad emapiimast umbes 6 10 kuuselt, kuid järglaste eest hoolitsev ema võib toita ka aastaseid vasikaid. Poegade eest hoolitsevad ainult emasloomad. Alguses jääb vasikas ema toiduotsingute ajaks üksi, 1 2 nädalaselt hakkavad vasikad emaga kaasas käima. Suurtes emasloomade karjades võivad tekkida "lastesõlmed", kus on palju mängulist käitumist. Mõõtmed
Myroni looming langeb V sajandi teise veerandisse, kuid tema teosed erinevad tunduvalt niisugustest range stiili kunstimälestistest nagu Olümpia templite viilud ja metoobid. Tema kaasaegsed, nii nagu ka järeltulevad põlved, märkisid ära tema teoste rõhutatud elusisust. Luuletajad lõid laule tema Ladose kujust, sest see näis kiirest jooksust hingeldavat. Ühest Myroni lehma kujutavast skulptuurist jutustatakse, et lehm olevat olnud nii loomutruu, et vasikad imenud selle nisasid ja lõvid tunginud talle kallale. Teatud ettekujutuse Myroni mõlemast suuremast tööst grupist "Athena ja Marsyas" ning "Kettaheitjast" annavad ainult nendest säilinud koopiad. Pidulikul sammul astuv ja rõõmsalt naeratav VII ja VI sajandi atleet mõjus peaaegu jumala sarnasena. Nooruslik "Kettaheitja" on seevastu otse elust võetud, Kuigi Myroni skulptuur ei ole reljeef, on see siiski teos, mida peab vaatama ühest vaatekohast. See skulptuurikäsitlus lõi
Kattetulu arvestus loomakasvatuses. Loomakasvatuses tehakse kattetulu arvutused põhimõtteliselt samamoodi kui taimekasvatuseski- arvutatakse koutoodangu väärtus ja sellest lahutatakse muutuvkulud. Kattetulu väljatoomisel käsitletakse iga loomaliiki kui eraldi tootmisharu. Piimakarja korral arvutatakse kattetulu ühe lehma kohta. Lehma toodanguks loetakse: piim, vasikad, praaklehmad, sõnnik Veisekarja taastootmine: 100 Lehma 1. 25 lehma (praak) 2. 2 lehma(surnud), - 100 vasikad 1. 8 vasikad(surnud) 2. 46 pullvasikad(nuumale), - 46 lehmvasikat (karja täienduseks) 1. 3 lehmvasikat (suurnud) 2. 16 lehmvasikat(nuumale), -27 seemendusele minevat mullikat. Lehmavasikad karja täienduseks kuni 1 a. 27 Mullikad 1-2 a. 27 Pullvasikad nuumale 46 Mullikad 2-2,5 a. 14 Prakeeritus vasikad 16 Kokku 68 Kokku 62
tähelepanu emasloomale. Põdrapull liigub lehma läheduses ja ootab indlemise algust (viibib 6 lähedal 10-14 päeva). Kui põdralehm jääb esimesel korral viljastamata, siis toimub uus indlemine umbes 3 nädala pärast. See suurendab viljastamise tõenäosust pullide vähesuse korral. Üks isasloom võib viljastada kuni 7 emaslooma. Indlevad lehmad eritavad spetsiifilist lõhna ja teevad oigavaid häälitsusi. Tiinus kestab 227- 235 päeva. Vasikad sünnivad aprilli lõpust kuni juuni alguseni. Põdralehmad otsivad selleks turvalise paiga (näiteks tulvavees kõrguv küngas). Eelmise aasta põdramullikad peletatakse eemale. Sünnitus kestab ligikaudu poolteist tundi, kaksikute korral on nende sündimise vahe umbes veerand tundi. Noorematel lehmadel on vasikaid 1, vanematel 2 (3 või 4 järglast väga harva). Sündides on vasikad abitud (kaalub 11-16 kg) ja kaitsta saab neid ema. Kui
Õlakõrgus 110-140 cm. Mass on 100-220 kg. Toitumine Põhjapõdrad on enamjaolt taimetoidulised. Suvel toitub ta rohust ,talvel aga samblikest. Elupaik Põhjapõdrad elavad karjana. Nad elavad tundras, aga samuti ka taiga aladel.Põhjapõtru leidub Põhja-Euroopas, Alaskal, Kanadas, Siberis ja ka Gröönimaal Pojad Emane toob tavaliselt ilmale 1-2 vasikat. Tiinus kestab 33-35 nädalat. Vastsündinu kaalub tavaliselt 6 kg. Põhjapõdral on suguküpsus 2-3 aastaselt. Väiksemad vasikad ühetoonilised, kas pruunid või hallikaspruunid. Huvitavat Põhjapõtru kasutatakse veoloomadena. Tema nahast valmistatakse riideid ja jalatseid.Ta elab 20-25 aastaseks. Venemaa aladel on kodustatud umbes 2 miljonit põhjapõtra, Euroopas (ainult nendes riikides kus ta elab) ja Ameerikas umbes 700 000. Ameerikas kutsutakse teda ka kui Karibuu. Kasutatud interneti lehekülg: www.miksike.ee
Piisonid söövad taimetoitlastena ise toitu, mida teatud määral ise kasvatavad. Talvel jääb nende toit(rohi), lume alla, sellepärast hakkavad piisonid juba esimese lume maha sadades oma maid lumest koristama. Kui lund pole, naudivad piisonid tolmuvanne, sest paks tolmukord kaitseb piisonite õrna nahka putukate ja päikese eest, ka talvekasuka vahetamine sujub tänu sellele paremini. Piisonid mäletsevad nagu lehmad ja on karjaloomad. Lehmad ja vasikad liiguvad oma karjas, mida juhib eakas, tugev ja kogenud isane. Kuidas on preeria koosluse säilimine sõltuv piisonitest? Piisonid langetavad aeg-ajalt väikesi puid, mis maas kuivavad ja süttivad kergesti põlema ning aitavad ka tulel edasi levida. Tulekahjud aga hävitavad enamiku taimedest jättes alles vaid rohujuured, peale seda tärkab maast võimas rohi, mis pakub piisoneile toitu. Piisonite teravad sõrad sõtkuvad maad, aidates veel kergemini pinnasesse imbuda..Rohtlataimi väetab
Pull võib viljastada kuni seitse lehma. Haaremeid põdral ei teki. Pull viibib lehmaga koos enamasti 10–14 päeva. Kui põdralehm jääb esimesel indlemisel viljastamata, siis indleb ta uuesti umbes kolme nädala pärast. Korduv indlemine suurendab pullide vähesuse korral viljastamise tõenäosust. Indlevad lehmad eritavad spetsiifilist lõhna ja teevad oigavaid häälitsusi, et isasloomad neid kergemini üles leiaks. Tiinus kestab 227–235 päeva. Vasikad sünnivad aprilli lõpust kuni juuni alguseni. Suurem osa mai esimesel poolel. Noorematel lehmadel on vasikaid üks, keskealistel ja vanematel kaks. Kolme või nelja järglast esineb väga harva. Vasikad toituvad emapiimast umbes pool aastat. Muud toitu hakkavad nad tarvitama juba kolmandal elunädalal. Eluiga Põdra keskmine eluiga looduses on 5–12, maksimaalselt 22 aastat, vangistuses kuni 27 aastat. Emasloomad elavad enamasti kauem kui isasloomad. Vaenlased
rohtu, lehti ning puuoksi päevas. Männi ja kuusekoorega maiustades võib põder metsale palju kahju teha. Rootslased taipasid, et põder ei koori puid mitte alati nälja pärast, vaid tal on puudus mitmetest ainetest. Kui panna metsa ulukite söögikohta soolasegu (sool, fosforhape, lubi, parkaine), siis kahjustab põder metsapuid palju vähem. Põdraema kannab vasikat 8 kuud ja toob aprilli lõpul või mai alguses ilmale ühe, harva kaks vasikat. Vastsündinult kaaluvad vasikad 6...15 kg ja on kaetud heleda titekarvaga. Kuid nad kasvavad ruttu, võttes ööpäevaga kaalus juurde kuni 2 kg. Metsast leitud ja koju viidud põdravasika saatus on tavaliselt kurb. Nad harjuvad inimese hoolitsusega ega ole võimelised vabas looduses elama. Vangistuses aga kipuvad täiskasvanud loomad sarvede või sõralöögi abil inimesega suhteid selgitada. Põdra vaenlasteks on hunt ja karu. Eluiga ületab looduses harva 15 aastat.
see umbes kaks korda suurem talvisest. Elupaigad Põder on suure liikuvusega loom, kes vahetab sesoonselt elupaika. Suvel eelistab soostunud ja lodumetsi, lehtpuunoorendikke, talvel kuivemad sega- ja männimetsi. Enamasti elavad üksikuna või vähestes rühmades, talvel võivad kujuneda väikesed karjad. Arvukus Eestis ja Areng Eestis on umbes 10 000 põtra, nii et välja- suremis ohus nad ei ole. Tiinus kestab 8 kuud. Järglaste arv 1...2 harva 3. Vasikad on varsti pärast sündi võimelised emale järgnema. Imetamine kestab sügiseni. Suguküpseks saavad 1,5...3 aastaselt. Eluiga keskmiselt 10 aastat, maksimaalselt 25 aastat. Põdra Jahtimine Jahimeeste saagiks langeb aastas keskmiselt 2000 põtra. Vanasti ütlesid jahimehed, et kui lähed karujahile, pane säng valmis, aga kui põdrajahile, siis puusärk. Tõsi, üks jalahoop võib olla juba surmav. Kuid enne rünnakut lingutab põder kõrvu ning põtkib jalaga pinnast üles
· Tartu Agro AS, tartumaal 1196 lehma, 10 502 kg, 4,02%, 3,41%, 780 kg 9. Veiste märgistamine ja nudistamine MÄRGISTAMINE Loomade märgistamine püsivate ja selgesti loetavate inventarinumbritega on algarvestuse esimeseks võtteks, milleta ei ole mõeldav ka jõudluskontroll. Märgistamisega määratakse looma individuaalsus, sest see väldib nende segiminekut. Õigete põlvnemisandmete tagamiseks märgistatakse kõik sündinud vasikad ja ostetud veised inventarinumbriga sündimise või karja toomise päeval. Farmides on, noorkarjaraamat, kuhu vasikad sündimise järjekorras sisse kantakse. Neis põllumajandusettevõtetes, kus pullvasikaid kasvatatakse nii tõuloomadena kui ka lihaks võib pidada eraldi noorkarjaraamatut. Inventarinumber pandi varem veise paremasse kõrva. Alates 2000. aasta jaanuarist pannakse kollane kõrvamärk ehk nn. euromärk mõlemasse kõrva. Uue looma sünd on alati suure tähtsusega
PÕHJAPÕDER MÕÕTMED Tüvepikkus 185220 cm. sabapikkus 1015 cm, õlakõrgus 82120 cm. kehakaal isastel 70150 kg, emastel 40100 kg. sünnikaal 48 kg. Õlakõrgus on 110140 cm. ELUPAIK Põhjapõdra levilaks on Euraasia ja PõhjaAmeerika põhjaosa Euraasia põhjapõtru nimetatakse porodeks, PõhjaAmeerika metsikuid põhjapõtru kaributeks. Elupaigaks on okasmets, tundrud, alpiinne ja arktiline tundra. Osa asurkondadest rändab: suveks lagetundrasse ja talveks metsatundrasse. JALAD pikk kere ja kael, jalad suhteliselt lühikesed. eriti lühikeste jalgadega põhjapõdrad elavad teravmägedel. Põhjapõdra keskmiste varvaste sõrad on suured, laiad ja kühvlina kõverdunud. kaks sõrga koos moodustavad nagu suure lusika, millega on hea lund kraapida. Teravmägede põhjapõdrad Põhjapõdra sõrg KARVASTIK Põhjapõdra talvekarvastik on pikk, eriti kaelal. Jäme karvasüdamik on täidetud õhuga, seetõttu on ta väga kerge ja soe. Jalgu katavad lühikesed t...
kaudu sattuda võib. Eluiga. Võib elada kuni 15.aastaseks. Pereelu. Tähnikhirved paarituvad augusti lõpust oktoobrini, mille ajal pullid toovad lagedale kõrgeid, tõusva ja langeva heliga häälitsusi, mida nad kordavad 3-4 korda. Innaaja lõpupoole võib kostuda ka rämedaid madalaid möirgeid. Emasloomad aga mökitavad ja urahtavad. Poegimine toimub mais-juunis, kui sünnib ainult üks vasikas (väga harva ka kaksikud), kes kaalub kusagil 3kg. Vasikad võõrduvad emapiimast 6-10 kuu vanuselt aga rohtu söövad nad juba kuu vanuselt. Suguküpsus saabub küll 16-18 kuu vanuselt, kuid füüsiline küpsus alles 4. aastaselt. Vasikate eest hoolitseb ainult emasloom. Toidulaud. Tähnikhirve maiuspaladeks on kõrrelised ja tarnad, kuid ta sööb ka noori lehti ja võrseid (eriti luuderohi, astelpõõsas, okaspuud, kanarbik), tammetõrusid, puukoort ja seeni.
rümbad ja inimesele toiduks kasutatavad tapasaadused sealhulgas seapea, saba ja jalad. Ta peab olema tunnistatud toidukõlblikuks Punane liha - on punase värvusega liha: sea-, veise-, lamba-, talle- ja vasikaliha Beef- veiseliha Pork- sealiha baby beef- Veise noorloomad, keda tapetakse noorelt. Liha on valge ja mahlane. Teda liigitatakse punase liha alla. Valge liha on üldiselt kana- ja kalaliha. Liha jaotus päritolu järgi: · kodustatud loomade liha ( sead, veised, vasikad, lambaliha, talleliha, hobuseliha, kitseliha jne) · linnuliha ( kana, broileriliha, kanapojaliha, pardiliha, haneliha, vutiliha, kalkuniliha jne) · merest saadav liha( enamasti kalad, vähid, austrid, kaheksajalad, koorikloomad jne) · ulukiliha( põder, metskits, karuliha, metssiga) Eluslooma tapmise järel saame LIHAKEHA, mida töödeldakse, eraldatakse sisikond, enamasti pea ja nahk, jäsemed. Töödeldud lihakeha on RÜMP ja olenevalt looma
· Kõik pinnad, millega vasikas kokku puutub (seinad, söötmisseadmed jms.), peavad olema kergesti puhastatavad ja desinfitseeritavad. · Kõik vasika tervisele ja heaolule vajalikud automaatsed ja mehhaanilised seadmed tuleb vähemalt üks kord päevas üle kontrollida! · 20.elupäevaks peavad olema vasikal kõrvamärgid. · Kaalu ja mõõda vasikat, et saaksid teada kehamassi. · Kui vasikaid hooldada nende sünnist saati rahulikult, sõbralikult, siis vasikad usaldavad talitajaid, on julged ja kõiki toiminguid on kergem teostada.
Põder Põder on hirvlaste sugukonna suurim esindaja ja meie metsade suurim loom. Ta on pikkade jäsemete ja laiade sõrgadega, iseloomulikud on ka pikk ülamokk (seetõttu näib nina kongus) ning kuni 40 cm pikkune habe lõua all. Õlakõrgus (190cm) ületab pikimate meeste pikkuse ning täiskasvanud põdrapulli kaal võib olla võrdne 10 mehe kaaluga (600 kg). Labidakujulised sarved ehivad ainult põdrapullide pead. Vaatamata oma suurele jõule on põder suhteliselt vagur loom, mis on võimaldanud neid isegi ratsa- ja veoloomadena kasutada. Suur loom toitub ainult taimedest, süües suvel 30...40 kg ja talvel 15...20 kg rohtu, lehti ning puuoksi päevas. Männi- ja kuusekoorega maiustades võib põder metsale palju kahju teha. Rootslased taipasid, et põder ei koori puid mitte alati nälja pärast, vaid tal on puudus mitmetest ainetest. Kui panna metsa ulukite söögikohta soolasegu (sool, fosforhape, lubi, parkaine), siis kahjustab põder metsapuid palju vähem....
teise organismi rakkudega liitma neid. Nt saab gmosid ka geenivaigistusega. B-Bioonika on bioloogia ja tehnoloogia piiriteadus. Nt ventilatsioonisüsteemid ja keskkonnasäästlikud autod. Embrüonaalkloonimine. Munarakk viljastatakse in-vitro meetodil. Varane embrüo jaotatakse osadeks. Osad taastuvad ning need siirdatakse erinevate emasloomade emakatesse. Saadud indiviidid on algse embrüo kloonid ja omavahel geneetiliselt identsed. Nt lehm, emad võivad erinevad olla, kuid vasikad tulevad kõik samasugused. Kõik rakud on totipotentsed ehk võimelised arenema organismideks. Loomuliku protsessi tehnoloogiline seisund. Väärtuslikust isendist on võimalik saada mitu. Tüvirakud saab eristada: 1)blastotsüstist saadavad(või sügoot)- võimelised arenema, ükskõik mis organiks, isegi tervik organismiks. Nad on totipotentsed. 2)embrüonaalsed: on pluripotentsed ehk neist võib ka areneda mingi organ või mõni keharakk. Tervik organismi ei saa neist
on 365 kg ja pullmullikatel 487 kg (Soome lihaveiste 2000. a jõudluskontrolli andmed). Täiskasvanud pullide kehamass ulatub 800...1000 kg-ni, täiskasvanud lehmade oma 550...700 (mõningail juhtudel kuni 900 kg). Seda peetakse keskmise suurusega tõuks. Herefordid kohanevad igasugustes kliimatingimustes hästi. Seda tõugu veised on levinud Kanadas, USA-s, Mehhikos, Austraalias, Euroopas, peaaegu kogu maailmas. Kuigi herefordi lehmadelt saavad nende vasikad imemisperioodil vaid 1500...3000 kg piima, kasvavad nad hästi ja lehmade toitumus ei alane. Herefordi tõugu veiste head omadused on järgmised: head karjamaa- ja söödakasutajad, hea viljakus, 8 kerge poegimine, elujõulised vasikad, head emaomadused, pikaealisus ja hea tervis, rahulik iseloom, kohanemine igasugustes klimaatilistes tingimustes. Nende omaduste põhjal on herefordi tõugu veised väga sobivad algajatele
7. Heal karjamaal saab 15-16kg piima rohu arvelt 8. Loomad joovad päevas 60-80l vett Noorkarja karjatamine 1. 6-8kuust-lehmani on noorkari, kuni 6 kuu on vasikas 2. Söövad päevas 25-40kg heina 3. Noorkarja ja lüpsilehmade vahele peaks jääma 1-2 tühja koplit 4. Karjamaa vajadus 0,3-0,4ha 5. Koplite arv 8-10 6. Pullvasikad 30-50 looma 7. Rohukamar väheviljakas ei tooda piima,seedeorganid kujuneksid mahukaks VASIKAD 1. Karjamaa vajadus 0,08-0,1ha 2. Rajada lauda lähedale 3. Koplisuurus 0,4-0,5ha 4. rühmas kuni 30-50 vasikat 5. rohukamar rajada aasnurmika ja valgeristiku rohkena 6. karjatada 6-8korda suve jooksul 7. 3-5 päeva ühes koplis 8. Kopleid 8-12 9. Kevadel tuleks harjutada väljas käima Lambad, kitsed 1. Kuival kasvukohal 2
Tõsi, üks jalahoop võib olla juba surmav. Kuid enne rünnakut lingutab põder kõrvu ning põtkib jalaga pinnast üles. See on kindel signaal, et tuleb jooksu panna. Võib olla kindel, et põder ei viitsi vaenlast jälitama hakata. Ohtlikud võivad põdrad olla pulmade ajal augusti lõpul, septembri alguses. Sel ajal kostub metsast põdarapulli mörisev soig.Põdraema kannab vasikat 8 kuud ja toob aprilli lõpul või mai alguses ilmale ühe, harva kaks vasikat. Vastsündinult kaaluvad vasikad 6...15 kg ja on kaetud heleda titekarvaga. Kuid nad kasvavad ruttu, võttes ööpäevaga kaalus juurde kuni 2 kg. Metsast leitud ja koju viidud põdravasika saatus on tavaliselt kurb. Nad harjuvad inimese hoolitsusega ega ole võimelised vabas looduses elama. Vangistuses aga kipuvad täiskasvanud loomad sarvede või sõralöögi abil inimesega suhteid selgitada. Põdra vaenlasteks on hunt ja karu. Põdra vanust loetakse aastaringide järgi hambast tehtud lihvil:
Tapasaagis 70 %. Lehmad lüpsavad 3005-4000 kg piima aastas. Tänapäeval on eraldatud tõurühm, keda aretatakse piimatoodangu suurendamise suunas, et luua uut piima-lihatõugude hulka kuuluvat tõugu. Longhorni tõug Limousine'i tõug ... laudjas ebaharilikult kõrge võrreldes turja kõrgusega suured singid Belgian Blue ... silmapaistvalt arenenud lihastikuga, geenimutatsiooni tulemusena kahekordne lihastik Mahuka lihastiku tõttu on vasikad nii suured, et tavapäraselt tulevad ilmale keisrilõike abil. Soti mägiveised Väga maitsva, kõrge kulinaarse väärtusega, metslooma liha meenutava lihaga. Soti mägiveise liha on mitmetes riikides moes ja selle eest makstakse tootjale ja restoranis kuni pooltesit korda enam, kui tavalise lihaveise liha eest. Ka Eest poliitikute seas on Soti mägiveise kasvatamisega tegelevaid või seda kavandavaid inimesi (Ivari Padar) Kombineeritud jõudlusega tõud Simmentali tõug ..
nõrka tervist. *Inbriidingut saab vältida ristamisega. Heteroos-ristatakse erinevaid tõuge, saadakse tugevad ja haigustele vastupanevad loomad, erinevate geenide rets. rist tõen. väike. Sellepärast ristandid elujõulisemad, kiirema kasvuga kui puhtatõulised. *Eesti tõugu veised on NUDID, lapsepõlves eemaldatakse sarvete algmed kuumutamisel. Maatõugudel sarvi ei kasvagi. *Ammlehmad-lihalehm, kellelt vasikad piima imetavad *Veised saavad suguküpseks 6-8 kuuselt. , enne paaritumist vajalik saavutada õige kehamass!! 6 kuu vanuselt emased eraldatakse isastest, et vältida juhuslikke tiinestusi. *Esmakordne seemendamise opt. vanus 15-18 kuud. (Mullikate kehamass peab moodustama vähemalt 65% täiskasvanud lehma kehamassist). Peale seemendamist tiinus, mis kestab umbes 9 kuud. Umbes 2 aastaselt võiks lehm esimest korda poegida. Tiinestamine kas kunstlikult või loomulikult
arenevad emaslooma sees ja pojad kooruvad munemise hetkel. Areng Tiinus kestab 8 kuud. Vastsündinud järglased on Järglaste arv 1...2 harva 3. 34...40 mm pikkused, suve 2 Vasikad on varsti pärast lõpuks kasvavad nad 50...55 sündi võimelised emale mm pikkuseks. Suguküpseks järgnema. Imetamine kestab saavad arusisalikud 2...3. sügiseni. Suguküpseks eluaastal, kui loom on 75... saavad 1,5...3 aastaselt. 80 mm pikkune. Eluiga keskmiselt 10 aastat, maksimaalselt 25 aastat.
kõõluseid, sooni, samuti esineb lihaskoes lihastesisese sidekoena ja kamarana. Liha on riknenud või riknemise äärel, kui ta pind: on kas hallikas, limane, kleepuv, vesine, värvus laiguline või liigile mitte omane, lõhn tugev ja ebameeldiv. Osta ei maksa, kui liha pind on kuivanud ja kõvaks muutunud (näiteks turult), kuna selle peab eemaldama (kahjum). Toiduks kasutatakse loomade ja lindude liha Koduloomad Veised, vasikad, sead, lambad, küülikud, nutriad Kodulinnud Kanad, kalkunid, haned, pardid, vutid Ulukid Põdrad, metskitsed, metssead, karud, jänesed Metslinnud Tedred, metsised, põldpüüd, pardid, nepid, faasanid LIHA EELTÖÖTLEMINE Liha eeltöötlemine sõltub: selle eelnevast säilitamisest tükeldamisest, loomaliigist soovitavast lõpptulemusest Lihade eeltöötlemine Külmutatud liha sulatamine Sulatada aeglaselt madalamatel t 4...6 *C
Talled imevad ca 22 korda päevas, üksikud talled 6-14 Kitsed Kitsed eralduvad enne poegimist karjast. Kui talled sünnivad, siis kits lakub nad kuivaks. Kitsed jätavad oma talled peitu ja liituvad ise karjaga ning käivad siis neid mitu korda Lehmad Üldiselt karja juurest ei lahku Tavaliselt poegivad pealelõunasel või õhtusel ajal Lootevedelike eraldumisest kuni vasika sünnini kulub ca 1,5 tundi Lehm lakub vasika kuivaks Võimaluse korral sööb ära päramised Vasikad imevad 5-7 korda päevas Võõrutamine Lehmvasikad ca 8 kuud Pullvasikad ca 11 kuud Tootmistingimused Hobused Ainult esmapoegijad lahkuvad poegimise ajaks karja juurest. Poegivad sagedamini öösel. Peale poegimist lakub mära varssa. Varsal kulub ema äratundmiseks umbes nädal. Esimesel elunädalal imevad varsad neli korda tunnis. Viiendal elunädalal ainult korra tunnis. Võõrutamine 40 nädalaselt, kuid võib ka hiljem kui mära ei ole Kassid Eelistavad poegimiseks
Arvukus • 2008 loendati 11700 • Arvukus viimasel ajal tõusnud • 2007 kütiti 4911 põtra Elupaik • Suured metsad ja rabad • Jõgede, järvede ja rabade või sooderohked metsad Toitumine • Herbivoor- taimtoiduline • Suvel puude ja põõsaste lehed, roht- ja veetaimed (pajud suures osas) • Talvel puukoor ja oksad Paljunemine • Jooksuaeg augusti lõpust oktoobrini • Tiinus kestab kuni 235 päeva • Vasikad sünnivad aprillist juunini • Vasikaid 1-3 • Suguküpsed juba mullikaeas
Johne haigus (Seminar nr 2) Veterinaarmeditsiin, 2.kursus, Johne haigus ehk paratuberkuloos on krooniline seedetrakti nakkushaigus mäletsejalistel, mis on põhjustatud Mycobacterium paratuberculosis (M. avium subsp. paratuberculosis) poolt. Paratuberkuloosi võivad haigestuda veised, lambad, kitsed ja mitmed metslooma liigid. Paratuberkuloosi nakatunud loomadel esineb kõhulahtisus, suur kaalulangus, loidus ja produktiivsus väheneb. Umbes 10% krooniliselt nakatunud karjast areneb elujooksul välja haiguse progresseeruv vorm, mis lõppeb looma surmaga. (Koets et al; 2015) Paratuberkuloosi avastamine ja kontrollimine on raskendatud, kuna sellel haigusel on väga pikk peiteperiood ja puuduvad kiired ja täpsed diagnostilised testid haiguse avastamiseks. Erinevatel andmetel võib peiteperiood kesta mõni kuu kuni viis aastat, enne kui kliinilised sümptomid avalduvad. Juba sellel peitep...
Lehm- ja pullmullikaid tuleb karjatada eraldi. Noorveiste karjamaa tuleb jagada 8-10 kopliks sellise arvestusega, et ühes koplis karjatatakse neid 3-4 päeva. Kuni 1- aastastele noorveistele arvestatakse joogivett ööpäevas 10-15 liitrit ja 1-2-aastastele 25-40 liitrit. Noorveiste karjatamisperioodi pikkus on 155-170 päeva. Vasikate karjatamine Vasikate karjamaad peavad paiknema lautade lähedal kuivemal või parasniiskel viljakal mullal. Karjatamisperioodil vajavad vasikad mitmesuguseid lisasöötasid ning vihmaste ja jahedate ilmade korral on vaja neid pidada laudas. Vasikatele sobivad 10-15 cm kõrgused alusheinarohked kultuurkarjamaa rohukamarad. Karjamaapinda arvestatakse vasika kohta 0,08-0,1 ha. Päevas 10-15 kg karjamaarohtu. Vasikate karjamaa jagatakse 8-10 kopliks ja igas koplis karjatatakse 3-4 päeva.vasikate joogitarve on karjamaal 10-20 liitrit, kusjuures vesi peab olema puhas ja eelsoojendatud.
TEISTELE TA OSKAB ÖELDA AINULT: "ANNA!" SÜNNIPÄEV OSKAR TEADA TAHAB IGA ASJA HINDA. KINGITUSED RAHAKS KOHE ÜMBER HINDAB. ODAVAID TA LAITMA KUKUB PÄH! JA PUH! TÄDID JÄÄVAD VAIT JA ONUD TEEVAD: "MH!". KÜLMAKS JÄRSKU LÄHEB OSKAR ÜLE KERE. APPI, ROHUTÄHED! PROOVID PISSI, VERE! VASEKS OSKAR MUUTUB, TAST SAAB HUNNIK RAHA. JA KES TEDA PUUTUB, KÄSI PESTA TAHAB. MAAL ON MAAL ON SUITSUAHJUD, SAUNAD, VASIKAD JA KOERAD. PEENRAST PAKSUD HERNEKAUNAD TASKUTESSE POEVAD. ÖÖSEL MAJA KOHAL VILGUB VÄGA SUURI TÄHTI. JA SUL TUNNE TEKIB PILGUKS, ET SIND LÄBI NÄHTI ON AKNA TAGA TÄHED ON AKNA TAGA TÄHED JA LINNUD LENDAVAD. KUI ÕHTUL SÄNGI LÄHED, JÄÄD ÜKSI ENDAGA. KÕIK ARVAVAD, ET MAGAD. KUID MÕTTEID MÕLGUTAD. ÖÖ ISTUB UKSE TAGA JA JALGU KÕLGUTAB. KUU · KUU El NÄE EGA KUULE. KUU PÄÄL ON MÄED JA MERED. SIISKI NOORELE KUULE
Ka piimas on piisavalt tsinki, kõikidest mikroelementidest kõige rohkem (25-28 mg/kg KA-s). Tsingitarve Mäletsejaliste tsingivajadus saab kaetud kui ratsiooni kuivaines on 40-50 mg/kg tsinki, sugusigade kuivsööda kilogrammis peaks leiduma 50, põrsastel 80, kesikutel 60, nuumikutel 50 mg tsinki . Tsingidefitsiit Tsingidefitsiiti esineb sagedamini sigadel, kuid ka veised, lambad, kitsed võivad selle all kannatada (sagedamini 3-8 nädala vanused vasikad ja talled). Tsingi defitsiidi sümptomid on: söömuse vähenemine, noorloomadel aeglustub kasv. Emasloomadel on häiritud normaalsed sigimisfunktsioonid: suguküpsus hilineb, tiinusperiood pikeneb, järglased on väikese sünnimassiga. Isasloomadel aeglustub munandite arenemine, samuti spermatogenees, väheneb seksuaalne aktiivsus. Loomadel esineb immunsüsteemi häireid. Kestva tsingivaeguse korral loomad lahjuvad, esineb jäsemete toruluude kasvuhäireid; jäsemete lühenemine, kääbuskasv
seas on need väga kõrges hinnas. Vasikaliha Vasikaliha on väga õrn, väherasvane ja pehme liha - oskusliku küpsetamise korral on tagatud tõeliselt hõrk maitseelamus. Sobib ideaalselt dieettoitudeks. Vasikaliha on oma välimuselt tunduvalt heledam kui veiseliha. Igast vasikast saab kasvades noorveis ja noorveisest täiskasvanud veis ning mida vanemaks loom kasvab, seda tumedamaks liha muutub. Vasikalihaks nimetataksegi isase või emase noore veise liha. Piimavasikad on vasikad, keda on joodetud ainult Piimaga. Vanusejaotuse järgi on piimavasikad 2-4nädalased (tailiha: valkjas-heleroosa, rasv: valge- roosakas) ning vasikad 1-6 kuu vanused (tailiha: roosa-punakasroosa, rasv: võrdlemisi hele). Nagu näha, sõltub vasika või veise vanusest ka rasva värvus. Vasika rasvakogumid on valkjasroosad, vanemate veiste rasv aga juba tumekollane. Lambaliha Lambaliha on kergesti äratuntava rikkaliku maitsega. Hea ja kvaliteetne lambaliha
Kordamisülesanded 1. Tootlikkuse näitajate arvutamisel võib väljundiks väärtuselises väljenduses olla kas müügitulu või kogutoodangu väärtus (toodetud toodangu väärtus +otsetoetused). Põllumajandustoodangu puhul arvestatakse kogutoodangu väärtuse hulka otsetoetused ja toodetud toodangu väärtus turuhinna alusel Näiteks nuumsigade pidamisel kuuluvad kogutoodangu väärtusse nuumsea liha , põrsad, sõnnik, piimakarja puhul piim, vasikad ja sõnnik Seega, kulude tootlikkust arvutatakse piimakarjakasvatuses järgmiselt: Kogutoodang (eurot) / varad kokku (eurot) Kogutoodangu väärtus( piima toodang+vasikad +sõnnik)/tootmiskulud €/€ Kulude tootlikkuse arvutus nuumsigade kasvatamisel: Kogutoodang/kulud Kogutoodangu väärtus(liha+põrsad+sõnnik)/tootmiskulud €/€ 2. Netolisandväärtuse näitaja sisaldab järgmisi komponente: 1. kogutoodang
kindlat numbrilist tähendust. Praegu on levinud ka kiibistamine. PRIA-st saadetakse veisepass loomapidajale 14 päeva jooksul veise Märgistamise. Veisepassil on toodud looma ja loomapidaja andmed. Pass peab alati loomaga kaasas käima. Vasikate nudistamine on hädavajalik loomade vabapidamisel, kuid ka lõaspidamisel on ohutum sarvedeta veis. EL maades ei müüda nudistamata tõuveiseid, Nudistamisel kasutatakse spetsiaalseid nudistamisaparaate, mis töötavad elektri või gaasiga. Vasikad on soovitav nudistada 3-6 nädala vanuselt, kui sarvealged on pähklisuurused ( 1-1,5 cm). 30. Karjakontroll ja jõudluskontrolli arvestus. Selleks, et saaks teostada aretustööd, tuleb koguda teatud andmed loomade kohta. Seepärast tuleb kõik vajalikud andmed registreerida vastavates algarvestusdokumentides. Karjakontrollialased dokumente säilitatakse, olenevalt neis sisalduvast informatsioonist, 5.a., 10.a. või alaliselt
Rootslased taipasid, et põder ei koori puid mitte alati nälja pärast, vaid tal on puudus mitmetest ainetest. Kui panna metsa ulukite söögikohta soolasegu (sool, fosforhape, lubi, parkaine), siis kahjustab põder metsapuid palju vähem. (Eesti imetajad) 4 Põdraema kannab vasikat 8 kuud ja toob aprilli lõpul või mai alguses ilmale ühe, harva kaks vasikat. Vastsündinult kaaluvad vasikad 6...15 kg ja on kaetud heleda titekarvaga. Kuid nad kasvavad ruttu, võttes ööpäevaga kaalus juurde kuni 2 kg. Metsast leitud ja koju viidud põdravasika saatus on tavaliselt kurb. Nad harjuvad inimese hoolitsusega ega ole võimelised vabas looduses elama. Vangistuses aga kipuvad täiskasvanud loomad sarvede või sõralöögi abil inimesega suhteid selgitada. Põdra vaenlasteks on hunt ja karu. Eluiga ületab looduses harva 15 aastat. Põdra
Vasikale ei tohi korraga palju piima joota, see peab makku ära mahtuma. Joodetud piim peab olema kehasoe. Tuleks tähele panna, et vasikas jooks väikeste sõõmudena st imeks piima. Esimestel elunädalatel suudab vasika magu seedida ainult vedelat sööta – piima, energiaallikana vajavad nad rasva. Vasika kasvades eesmaod arenevad ja hakkavad talitlema ning vasikas hakkab mäletsema. Mida kauem vasikat piimaga joodetakse, seda hiljem hakkavad nad muid söötasid sööma. Mäletsema hakkavad vasikad 4…6 nädala vanuselt. Esimesel 3…4 elupäeval on vasika ainukeseks ja asendamatuks söödaks ema ternespiim. Vasikale peab pärast sündimist ternespiima jootma kohe, kui ta on jalgadele tõusnud ja tal on tekkinud imemisrefleks s.o 45 minutit kuni 2 tundi pärast sündi (ka öösel), et kasutada maksimaalselt ära ternespiima kaitseomadusi. Seda tuleks joota võimalikult palju. Ühekordne ternespiima kogus peaks moodustama 5% vasika kehamassist. Päevas peaks
Tõsi, üks jalahoop võib olla juba surmav. Kuid enne rünnakut lingutab põder kõrvu ning põtkib jalaga pinnast üles. See on kindel signaal, et tuleb jooksu panna. Võib olla kindel, et põder ei viitsi vaenlast jälitama hakata. Ohtlikud võivad põdrad olla pulmade ajal augusti lõpul, septembri alguses. Sel ajal kostub metsast põdarapulli mörisev soig. Põdraema kannab vasikat 8 kuud ja toob aprilli lõpul või mai alguses ilmale ühe, harva kaks vasikat. Vastsündinult kaaluvad vasikad 6-15 kg ja on kaetud heleda titekarvaga. Kuid nad kasvavad ruttu, võttes ööpäevaga kaalus juurde kuni 2 kg. Metsast leitud ja koju viidud põdravasika saatus on tavaliselt kurb. Nad harjuvad inimese hoolitsusega ega ole võimelised vabas looduses elama. Vangistuses aga kipuvad täiskasvanud loomad sarvede või sõralöögi abil inimesega suhteid selgitada. Põdra vaenlasteks on hunt ja karu. Eluiga ületab looduses harva 15 aastat. Põdra vanust
vasikate pidamisel, halb vastupanuvõime, haigustekitajad. Jootmisvigadest tingitud kõhulahtisus. Lehmapiima lahjendamine veega, liiga palju piima ühel jootmiskorral (kui piim on kuum), piimaasendaja ei ole hästi lahustatud, piimaasendaja vale lahjendus, suured temperatuuri kõikumised, kiired üleminekud ühest söötmissüsteemist teist, mustad jootmisnõud. Alla 4 päevaste vasikate septitseemia e nõrgad vasikad. Vasikas haigestub esimestel päevadel. On loid, ei ime. Kõhulahtisus mõnedel juhtudel tekkida ei jõua, sest sureb enne septitseemiasse. Kõhulahtisus vahutav, hallikas-kollane. Põhjus: E.coli bakteriga nakatumine. Nakatumine toimub tavaliselt kas naba või suu kaudu. On süsteemne haigus. Tekkimine: poegimishügieeni eiramine, vasikate asemed märjad, saab liiga vähe ja liiga hilja ternespiima, ternespiimas ei sisaldu piisavas koguses kaitsekehi.
vasikate pidamisel, halb vastupanuvõime, haigustekitajad. Jootmisvigadest tingitud kõhulahtisus. Lehmapiima lahjendamine veega, liiga palju piima ühel jootmiskorral (kui piim on kuum), piimaasendaja ei ole hästi lahustatud, piimaasendaja vale lahjendus, suured temperatuuri kõikumised, kiired üleminekud ühest söötmissüsteemist teist, mustad jootmisnõud. Alla 4 päevaste vasikate septitseemia e nõrgad vasikad. Vasikas haigestub esimestel päevadel. On loid, ei ime. Kõhulahtisus mõnedel juhtudel tekkida ei jõua, sest sureb enne septitseemiasse. Kõhulahtisus vahutav, hallikas-kollane. Põhjus: E.coli bakteriga nakatumine. Nakatumine toimub tavaliselt kas naba või suu kaudu. On süsteemne haigus. Tekkimine: poegimishügieeni eiramine, vasikate asemed märjad, saab liiga vähe ja liiga hilja ternespiima, ternespiimas ei sisaldu piisavas koguses kaitsekehi. Esimeste elunädalate kõhulahtisus
Rohumaade rajamine Maa-ala valik Vasikate ja lindude karjamaad lauda juurde. Mullikatel ja lammastel võib olla kaugemal. Arvestada jootmisvõimalustega. Ühes massiivis asuvad karjamaad. Universaalse kasutusega rohumaad lauda lähedal. Niitelised rohumaad võivad olla farmist kaugemal. Kasvukoha vastavus heintaimde nõuetele. Niiskemad mullad. Muude asjade kasvatamiseks vähesobivad kohad. Mineraalmullad head, välja arvatud liivad ja kruusad. Lüpsilehmadele viljakamad alad kui noorloomadele. Vasikad hästi viljakale. Aasnurmikas ja valge ristik väga väärtuslikud, aga nõuavad ka viljakat mulda. Lammaste karjamaa kuivemal kasvukohal, muidu levivad lammaste haigused, nt maksakaan. Rohumaa rajamise viisid: 1. Looduslike rohumaade pealtparandamine 2. Uuskülviga Rohumaade väetamine N – väetised: Saak suureneb kuni 5 korda. P, K – väetised: Saak suureneb 10-30% Liblikõielised heintaimed tahavad fosforit, kõrrelised kaaliumi koos lämmastikuga.
küülikuliha, nahata linnuliha Millest liha koosneb? vett 40-70%, valgud 15-25%, rasva 2-40%, vitamiinid (B-rühma), mineraalained (raud, fosforiit, Ca jne), ekstraktiivained jne liha koosneb järgmistest kudedest: 1) lihaskude 50-60%, liha värvus - kahvaturoosast kuni tumepunaseni; 2) sidekude -moodustavad kelmed ja kõõlused (9- 14% sidekudet), 3) rasvkude 2-40%, 4) luukude 7-30% Toiduks kasutatavad lihaliigid Koduloomad : veised, vasikad, sead, lambad, küülikud, nutriad Metsloomad e. ulukid : põdrad, metskitsed,metssead, karud, jänesed Kodulinnud : kanad, kalkunid, haned, pardid, vutid Metslinnud : tedred, metsised, põldpüüd, faasanid, tuvid, pardid Veiseliha 1) vasikaliha kuni 3-kuuvanused loomad loetakse vasikateks, värvus hallikas-valge kuni heleroosani; on hästi peenekiuline 2) noor loomaliha 3kuu kuni 2 aastani, punakavärvusega, sidekojarikam, parem puljongi keetmiseks, praadide jne valmistamiseks
aga kõrgelt hinnatud Vasikaliha Vasikaliha on väga õrn, väherasvane ja pehme liha - oskusliku küpsetamise korral on tagatud tõeliselt hõrk maitseelamus. Sobib ideaalselt dieettoitudeks. Vasikaliha on oma välimuselt tunduvalt heledam kui veiseliha. Igast vasikast saab kasvades noorveis ja noorveisest täiskasvanud veis ning mida vanemaks loom kasvab, seda tumedamaks liha muutub. Vasikalihaks nimetataksegi isase või emase noore veise liha. Piimavasikad on vasikad, keda on joodetud ainult piimaga. Vanusejaotuse järgi on piimavasikad 2-4nädalased (tailiha: valkjas- heleroosa, rasv: valge-roosakas) ning vasikad 1-6 kuu vanused (tailiha: roosa-punakasroosa, rasv: võrdlemisi hele). Nagu näha, sõltub vasika või veise vanusest ka rasva värvus. Vasika rasvakogumid on valkjasroosad, vanemate veiste rasv aga juba tumekollane. 12
valgusisaldus ja toodang laktatsioonide järgi ja eluaja kohta. Jõudluskontrolli arvestus, iga aasta tehakse aastaraamat ja andmed kantakse jkk-sse. Lihaste kasvamine ja rasvkoe moodustamine. Lihased kasvavad kõige kiiremini esimese 14kuu jooksul. Rasvkoed paiknevad:nahaalune rasv,lihastevaheline rasv,lihastesisene rasv,sisemine rasv. Veiste realiseerimine lihaks: üle 3a vanused,kuni 3 a vanused esmapoeginud,3kuu kuni 3 a mullikad,14 päeva kuni 3kuu vanused vasikad. Lihajõudluse hindamine (E-ekstraU-väga heaR- heaO-keskmineP-lahja hindamise olemus- lihakusklassid) kehamass on kaudne lihajõudluse näitaja. Tapasaagis=tapamass/tapaeelne kehamass *100 Liha kvaliteedi organoleptiline määramine: õrnus,mahlakus,lõhn,maitse,värvus,puljong. Piima füüsik-keemilised omadused (tihedus-sõltub koostiskomponentide tiheduse summast1,026-1,034 g/cm2,külmumistäpp-näitab piima naturaalsust kuni-0,520C,happesus 17-18 Th).
LIHAROAD Koduloomad: Kodulinnud: 1. veised 1. kanad 2. vasikad 2. kalkunid 3. sead 3. haned 4. lambad 4. pardid 5. küülikud 5. vutid 6. nutriad Ulukid: Metslinnud: 1. põdrad 1. tedred 2. metskitsed 2. metsised 3. metssead 3
.5 aastaselt, suguorganid ja piimanöörmed on saavutanud funktsionaalse täiuse. Sigivad , annavad järglasi, jõudlus suurim. *vananemis e raukumisper- väga individuaalne, sõltub söötmisest ja pidamisest 9. Kasvu ja arengu seaduspärasused. 1.Organid, mis kasvavad aeglaselt loote perioodil, kasvavad kiiremini lootejärgsel perioodi ja vastupidi. Kui tiineid lehmi puudulikult sööta, sünnivad väiksed, lühikeste jalgadega vastikad-embrüonalism. Sünnijärgsel perioodil vähesöödetud vasikad jöövad kõrgejalgseteks ja kitsakehaliseteks - infantilism. 2. Puudulik söötmine või haigus mingil kasvuperioodil pidurdab kõige enam nende luude ja organite kasvu, milliste kasvuintensiivsus on sel perioodil suurim. Mida kauem puudulik söötmine või haigus on kestnud ja mida puudulikum on areng, seda vähem on võimalik mahajäämist kompenseerida. 11. Lehmade mõõtmed ja mõõtmine. Kasvu ja arengu jälgimiseks, kehaehitustüübi ja kehamassi määramiseks
pärandatakse kõrge kasvuintensiivsus ning head lihavormid. Esimesed limusiinid toodi Eestisse 1995. Aastal Hereford *Pärineb Lõuna- Inglismaalt Herefordi krahvkonnast. Teadlikku valikut hakati nende veistega tegema juba 17. Sajandil. On levinud kogu maailmas. Keskmise suurusega tõug, lehmad 550...700 kg, pullid 800...1000 kg, kuid on suuremaid. Kohanevad erinevates kliimatingimustes. Head karjamaa- ja söödakasutajad. Hea viljakus, kerge poegimine, elujõulised vasikad. Lehmadel head emaomadused. Pikaealised, hea tervisega ja rahuliku iseloomuga.. Eestisse toodi 1978. aastal Sarolee *Pärineb Prantsusmaalt Charolle ja Nievre maakondadest. Tõuraamatu pidamist alustati 1842. Aastal. Sel ajal kasvatati neid nii veo- kui ka lihaloomadena. Alates 1920. aastast hakati tõugu täiustama lihatootmise suunas. Levinud peaaegu kogu maailmas. Kuulub maailma parimate lihatõugude hulga. Kiirekasvuline, peetakse suurekasvuliseks- lehmad 700...950 kg, pullid 1200...1400 kg
numbrite maalimist vastava värviga nahale. Varem märgistati loomi sälkimise teel, kus kõrvadesse tehti sälgud või augud, mis omasid kindlat numbrilist tähendust. Sälkude ja aukude kombinatsioonina saadigi vastav number. VASIKATE NUDISTAMINE on hädavajalik loomade vabapidamisel, kuid ka lõaspidamisel on ohutum sarvedeta veis. EL maades ei müüda nudistamata tõuveiseid, Nudistamisel kasutatakse spetsiaalseid nudistamisaparaate, mis töötavad elektri või gaasiga. Vasikad on soovitav nudistada 3-6 nädala vanuselt, kui sarvealged on pähklisuurused ( 1-1,5 cm). 24. KARJAKONTROLL JA JÕUDLUSKONTROLLI ARVESTUS Selleks, et saaks teostada aretustööd, tuleb koguda teatud andmed loomade kohta. kontroll-lüpsi alusel lehmade piimajõudlust arvutada, tuleb täpselt teada, millal lehm poegis, seemendati, kinni jäeti jne. Seepärast tuleb kõik vajalikud andmed registreerida vastavates algarvestusdokumentides. Täpsed kuupäevad fikseerib loomaomanik
maalimist vastava värviga nahale. Varem märgistati loomi sälkimise teel, kus kõrvadesse tehti sälgud või augud, mis omasid kindlat numbrilist tähendust. Sälkude ja aukude kombinatsioonina saadigi vastav number. VASIKATE NUDISTAMINE on hädavajalik loomade vabapidamisel, kuid ka lõaspidamisel on ohutum sarvedeta veis. EL maades ei müüda nudistamata tõuveiseid, Nudistamisel kasutatakse spetsiaalseid nudistamisaparaate, mis töötavad elektri või gaasiga. Vasikad on soovitav nudistada 3-6 nädala vanuselt, kui sarvealged on pähklisuurused ( 1-1,5 cm). 24. KARJAKONTROLL JA JÕUDLUSKONTROLLI ARVESTUS Selleks, et saaks teostada aretustööd, tuleb koguda teatud andmed loomade kohta. kontroll-lüpsi alusel lehmade piimajõudlust arvutada, tuleb täpselt teada, millal lehm poegis, seemendati, kinni jäeti jne. Seepärast tuleb kõik vajalikud andmed registreerida vastavates algarvestusdokumentides. Täpsed kuupäevad fikseerib loomaomanik
JUHEND KARJAMAASAAGI ARVESTAMISEKS (Põlluraamatu täitmiseks karjatatavatel aladel) Saku 2007 Karjamaade saagitase sõltub mullaviljakusest, karjamaade rajamisel külvatud seemnesegudest ning karjamaade hooldamisest, väetamisest ja kasutamisest. Karjamaasaagi määramine on vajalik karjamaade saagivõime ja karjamaadel kasutatud agronoomiliste võtete hindamiseks ning loomade suvise söötmise ratsionaalseks korraldamiseks. Saagiarvestuse meetodid, olenevalt sellest kas arvestuse aluseks on võetud loomakasvatuse- või taimekasvatusetoodang, jaotakse zootehnilisteks ja niitelisteks: - zootehnilised arvestusmeetodid hindavad karjamaasaagina loomade poolt ära söödud ja loomakasvatuse toodanguna (piim, liha, vill, töö) väärindatud rohukogust. -niiteliste arvestusmeetodite aluseks on vahetult enne karjatamist niiteliselt kaalutud rohusaak, millest edasi saame määrata karj...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
