sigade partii üleskasvatamisel tehtavate tööde ja otsuste aja graafik kp. tegevus või otsus sigu sea kaal kg 22.01.2009-26.01.2009 1. ja 2. emiste võõrutamine 23.01.2009-27.01.2009 2. ja 3. emiste võõrutamine 24.01.2009-28.01.2009 3. ja 4. emiste võõrutamine 25.01.2009-29.01.2009 4. ja 5. emiste võõrutamine 26.01.2009-30.01.2009 5. ja 6. emiste võõrutamine 27.01.2009-31.01.2009 6. ja 7. emiste võõrutamine 28.01.2009-01.02.2009 7. ja 8. emiste võõrutamine 29.01.2009-02.02.2009 8. ja 9. emiste võõrutamine 03.02.2009 1. ja 2. emiste paaritamine 04.02.2009 2. ja 3. emiste paaritamine 05.02.2009 3. ja 4. emiste paaritamine 06.02.2009 4. ja 5. emiste paaritamine 07.02.2009 5. ja 6. emiste paaritamine 08.02.2009 6. ja 7. emiste paaritamine 09.02.2009 7. ja 8. emiste paaritamine 10.02
1. Sigade bioloogilised ja majanduslikud omadused Tunnused, mis vahetult iseloomustavad jõudlust (reproduktsioonivõime, nuuma- ja lihaomadused) nimetatakse majanduslikult kasulikeks. Sigade suur viljakus: poegimise kohta 1012 põrsast. Primaarne viljakus, mis avaldub looma võimes produtseerida teatud hulk valminud sugurakke Sekundaarne viljakus, mida näitab looma võime sünnitada teatud hulk järglasi. 2. Sigade viljakust mõjutavad mitmed tegurid: · Sigimise alguse vanus. Noorte emiste kasutamine suguloomadena peaks algama 8-kuuselt (kehamass 120 kg ümber). Seega peaks ta aastasena juba esmakordselt poegima. Et vabanevate munarakkude arv ovulatsioonil iga järgmise innaga kasvab, siis soovitatakse paar esimest innaaega mööda lasta ja emist esmakordselt paaritada või seemendada alles 3. innaajal. · Poegimiste aastasagedus. Normaalselt poegib emis 2 korda aastas, maksimaalselt (põrsaste võõrutamisel 5 nädalaselt) 2,3 korda.
Võõrdesigalas on põrsad kuni 4 kuu vanuseni ehk 120 28 = 92 päeva Keskmine ööpäevane massi-iive võõrdepõrsastel on 0,400kg. 4 kuu vanuselt kaaluvad kesikud keskmiselt 92 x 0,400 + 9,14 = 45,94 kg Nuumsigade keskmine ööpäevane massi-iive on 0,82 kg Varavalmivus ( 100 kg ) saavutatakse 100 kg 45,94 kg = 54,06 kg : 0,82 kg + 120 = 186 päeva Realiseerimismass 104 kg saavutatakse 104kg 45,94 kg = 58,06 kg : 0,88 kg +120 = 191 päeva 4. Seakohtade vajadus. Tiinete ja vabade emiste sigalas 1659 kohta Poegimissigalas. Ühte kohta kasutada iga 39 päeva järel ( 28 päeva imetamist, 7 päeva võõrutatakse ja 4 päeva puhastamist ja desinfitseerimist. Aastas saab ühe koha peal 365 : 39 = 9,4 poegimist. Seega on tarvis 4147 : 9,4 = 441 kohta poegimissigalas 441 : 0,84 = 362 paaritan Võõrdesigalas Ühte kohta saab kasutada iga 92 päeva järel ( 120 28 - 4 = 92 ) ehk 365 : 92 = 3,9 korda aastas. Seega on tarvis 42 556 : 4 = 10 639 kohta Nuumikute sigalas
-amülaas HCl Amülaasid Laktaas Mikrobiaalsed ensüümid, Proteolüütilised Lipaasid Tsellulaas, ensüümid Proteaasid Hemitsellulaas, Lipaas Pektinaasid. 4 7. Toorkiud sigade ratsioonis. 8. Emiste reproduktsioonijõudlusnäitajad : viljakus, piimakus ja piimaand, põrsaste sünni- ja võõrutusmass. Emise reproduktsioonijõudlusnäitajate ja söötmise vahelised seosed (fläsing, embrüonaalne suremus). Kuldi reproduktsioonijõudlus. 9. Sigade nuumajõudlusnäitajad : varavalmivus, söödaväärindus ja keskmine ööpäevane massi- iive. 10. Sigade lihajõudlusnäitajad. Sigade lihakeha tailihasisalduse määramise metoodika. LIHAJÕUDLUSNÄITAJAD 1970 Taanis Kontrollnuum
Tselluloosi mikrobiaalne lõhustumine sõltub sellest, kui tugevasti on tselluloos ligniiniga seotud. Kui sööta täiskasvanud sigadele lisaks tavalisele ratsioonile puhast tselluloosi, siis seedub sellest nimetamisväärne osa, kui aga anda toorkiurikast sööta, kus tselluloos on ligniiniga seotud, jääb suur osa tselluloosist seedumata. Siga suudab toorkiudu omastada siiski vaid piiratud koguses. Imetavate emiste pidamine Poegimissigala peab kindlustama nii emistele kui põrsastele optimaalsed elamistingimused, sest emiste piimatoodang oleneb oluliselt ka keskkonnatingimustest. Ebasoodne sisustus ja mikrokliima on emisele stressoriks – emised muutuvad rahutuks, alaneb lümfisüsteemi aktiivsus, suureneb neerupealiste hormooni eritus, veres alaneb albumiinide ja tõuseb gammaglobuliinide sisaldus, langeb eosinofiilide sisaldus
Seakasvatus 1) Sigade bioloogilised ja majanduslikud omadused. 1. Sigade suur viljakus. Noorte emiste kasutamine suguloomadena peaks algama 8-kuuselt ning korraliku söötmise ja pidamise puhul on nende kehamass 110–120 kg ümber. 2. Suhteliselt lühike tiinusperiood. Emise kandeaja kestus on keskmiselt 111–117 päeva. 3. Varavalmivus. Sead saavutavad suhteliselt noores eas nii füsioloogilise kui ka majandusliku küpsuse. Varavalmivust väljendatakse päevades, millal siga saavutab teatud kehamassi, peekoninuumal näiteks 100 kg. Meie söötmis-pidamistingimustes on selleks
Reproduktsioon Üleskasvatamine - nuum Emised Põrsad 1 2 3 Vabad 1 k. 2k 3 k. 4 k. imetavad Jaan. 78 78 Veebr. 66 Märts 78 78 66 Aprill 66 66 Mai 78 78 66 66 791 Juuni 66 66 66 696 Juuli 78 78 66 66 791 696 Aug. 66 66 66 696 Sept. 78 78 66 66 791 696 Okt. 66 66 66 696 Nov. 78 78 66 66 791 696 Dets. ...
põllumajandusloomadel.Eestis aretatavatel seatõugudel on 1 kg kehamassi juurdekasvuks peekoninuumal kulunud keskmiselt 3,5-4,0 sü. Majandusliku näitajana kasutatakse ka söödakulu 1 tsentneri liha tootmiseks, arvestades farmi kõikide sigade (kaasa arvatud sugusead) söödakulu. Sel korral mõjutab söödakulu suurust peale sigade vanuse, söödaratsiooni koostise ja struktuuri, pidamistingimuste jt. faktorite ka sugusigade kasutamise efektiivsus. 8. Emiste reproduktsioonitsükkel (sigimistsükkel): produktiivsed ja mitteproduktiivsed perioodid. Emise elu jooksul võime eraldada, lähtudes sealiha ökonoomsest tootmisest, järgmisi perioo- de: 1. Produktiivsed perioodid -tiinus, -imetamine 2. Tinglikult mitteproduktiivsed perioodid - nooremiste üleskasvatamine kuni esmakordse tulemusliku tiinestumiseni, - põrsaste võõrutusest kuni järgmise tiinestumiseni (nn. vaba periood), - viimasest põrsaste võõrutusest kuni emise praakimiseni.
põllumajandusloomadel.Eestis aretatavatel seatõugudel on 1 kg kehamassi juurdekasvuks peekoninuumal kulunud keskmiselt 3,5-4,0 sü. Majandusliku näitajana kasutatakse ka söödakulu 1 tsentneri liha tootmiseks, arvestades farmi kõikide sigade (kaasa arvatud sugusead) söödakulu. Sel korral mõjutab söödakulu suurust peale sigade vanuse, söödaratsiooni koostise ja struktuuri, pidamistingimuste jt. faktorite ka sugusigade kasutamise efektiivsus. 8. Emiste reproduktsioonitsükkel (sigimistsükkel): produktiivsed ja mitteproduktiivsed perioodid. Emise elu jooksul võime eraldada, lähtudes sealiha ökonoomsest tootmisest, järgmisi perioode: 1. Produktiivsed perioodid -tiinus, -imetamine 2. Tinglikult mitteproduktiivsed perioodid - nooremiste üleskasvatamine kuni esmakordse tulemusliku tiinestumiseni, - põrsaste võõrutusest kuni järgmise tiinestumiseni (nn. vaba periood), - viimasest põrsaste võõrutusest kuni emise praakimiseni.
1.metsigade seast 8. on vaja põrsad ette võiks järglasi tekkida 2. Ida-türgis valmistada. Päev enne emassugurakkude 3. 986,65 miljonit võõrutamist hakkame produktsiooni taustal. 4.111-117 päeva piirama emiste söötmist 5. Majanduslik 5. Seal nad poegivad ja ja jätame nende varavalmivus on 6-7 kuud kus nei peetakse kuni ratsioonist välja piima põrsaste võõrutamiseni. tekkele soodsad 6.1,2-1,5 kg Peab harjutama uue mõjutavas söödad.Jätta 7.rauda ja vet
*Põrsaste võõrutamise viisid: 1)järkjärguline võõrustamine-peetakse põrsad emisest lahus ja lastakse järjest vähem imema. VÄLDIB UDARAPÕLETIKKU. 2)kohene võõrustamine-emis viiakse ära, aga põrsad jäetakse veel vanasse kohta mõneks ajaks KASTREERIMINE Kõik lihakombinaati saadetavad sead peavad olema kastreeritud enne 2 kuu vanuseks saamist. Tavaliselt kastreeritakse imetamisperioodil. Kõik kultpõrsad, keda sigimiseks ei valita. VABADE JA TIINETE EMISTE NING KULTIDE PIDAMINE Peale võõrustust on emised rahutud. Vabadele emistele meeldib lamada üksteise lähedal. Peale tiinestamist muutuvad emised rahulikumaks ja lamavad rohkem. Enam meeldib emistele lamada küljel. Individuaalsel söötmisel emiste piimakus suureneb ja põrsaste hukkumine väheneb. Emiste latter on 0,55-0,65m lai. Emis sööb ära 2kg jõusööta 8-26 min. Individuaalne söötmine on hea, kuna siis ei söö teised sead toidu eest ära.
Lihalindude tapmine, linnuliha töötlemine ja toidumunade sorteerimine on kõrgtasemel mehhaniseeritud ja automatiseeritud. 10 Seakasvatus Sigade bioloogilised ja majanduslikud omadused. Sigade suur viljakus, suhteliselt lühike tiinusperiood, varavalmivus, kõrge tapasaagis, sealiha kõrge toiteväärtus ja selle head kulinaarsed omadused, hea söödaväärindus, sead on kõigesööjad. Imetavate emiste söötmine ja pidamine. Imetavaid emiseid söödetakse puderja söödaga. Emisel peab olema võimalus takistusteta põrsaid imetada. Põrsastel peab olema magamisala, pidevalt vaba juurdepääs emise juurde ja võimalus vajadusel emise eest peitu minna. Põrsaid ei tohi emisest võõrutada varem kui 28 päeva vanuselt. Emiste lõas pidamine on keelatud. Tiinestunud emiseid tuleb pidada rühmana kuni poegimisele eelneva nädala alguseni. Emisepiim, piimakus ja seda mõjutavad tegurid.
Arvuta välja söödaväärindus kanamunade tootmisel. Lähteandmed: Kanade munevus 85%, munade massikategooriad: 50% M ja 50% L Mitme päevaselt hakkavad munakanad munema? 140-150 päevaselt Mitu päeva on kanabroileri realiseerimisvanus ja milline on tema kehakaal? 42 päeva ja 2,2...2,4 kg Hane, kalkuni ja pärlkana muna haudumise kestus? 30, 28, 26 päeva Kui siga kasutab 2kg kehamassi juurdekasvu kohta 6 kg jõusööta, siis milline on selle sea söödaväärindus? Kas emiste sigimistsükkel koosneb kolmest perioodist- tiinuse algperioodist, tiinuse lõppeperioodist ja imetamisperioodist? Õige Imetavaid emiseid peetakse? Individuaalsulus Kas hea söötmis-pidamistingimuste juures on võimalik saada ühelt emiselt kolm pesakonda aastas? Jah Sead saavutavad majandusliku varavalmivuse keskmiselt? 6-7 kuuga Kas on tarvis poeginud utt koos talle(dega) paigutada peale poegimist üksiksulgu? Jah Uttede kehamass on jõudluskontrolli järgi kõrgem...
Loomade infektsioonhaiguste olemus, diagnoosimine ja tõrje. Nakkushaigus on haigus, mis liigub ühelt loomalt teisele. Mitte nakkuslikult liiguvad edasi keskkonna abil. Bioloogilised haigustekitajad: Tekke aluseks on bioloogiline parasitism Hästi määratletavad: Kehtivad Koch´I postulaadid Halvasti määratletavad: Vastavad Evans´I postulaatidele Zoonoosid- loomade haigused antoponoosid- inimeste haigused (mõlemad võivad minna ühelt teisele-loomalt inimesele, inimeselt lo.) Klassifikatsioonid: kõhulahtisusega kulgevad infektsioonid respiratoorsed infektsioonid jt. Ülekanne vastavalt mehhanismile- toit, kontakt, õhk, perinataalne, siirutajad (nt sääsed) Haiguse vormid: *Akuutne (äge) haigus, subakuutne (alaäge), krooniline, asümptomaatiline (subkliiniline), latentne *Vastavalt lokalisatsioonile (lokaalne, süsteemne, koldeinfektsioon) *Vastavalt infektsiooni tekitajate ja tekke järgi. Haiguse dete...
Kaltsium % 0,7 0,6 0,6 Fosfor % 0,6 0,45 0,45 *Kuivsööta söövad põrsad ca 5-6%, kuni 75 kg kesikud 4% ja nuumikud(üle 75 kg) 3% oma kehamassist Allikas:Põllumajandusloomade söötmisnormid koos söötade tabelitega, 1995. Vabariiklik söötmisalase uurimistöö koordineerimise komisjon Tabel 5. Toitefaktorite konserntratsioonimäärad emiste ja kultide söötmisel kuivsööda 1kg kohta Näitajad Ühik Vabad ja tiined Imetavad emised ja kuldid emised Mateb.energia MJ/kg 11-12 12-13 Toorproteiin % 11-13 17,0
Psüühiliste protsesside toimumise kiirus; Emotsionaalse erutuvuse tase; Iseloom- käitumislaad e. psüühiliste omaduste individuaalne kombinatsioon Vabalt peetavad sead Karjast eraldumine Pesa ehitamine Esimesel kahel päeval jääb põrsaste juurde kogu ajaks või lahkub lühikeseks ajaks. Imetab ca 45 minutilise intervalliga Kindel imemiskord Umbes nädalaselt liituvad ülejäänud karjaga Võõrutamine ema poolt 14-17 Farmis peetavad sead Enne poegimist agressiivsed teiste emiste suhtes ja on rahutud. Püüavad ehitada võimaluse korral pesa. Poegimine kestab keskmiselt 3-4 tundi, kuid võib varieeruda suurtes piirides. Piima eritumine toimub udarast 25-30 sek jooksul. Imemise sünkroniseerumine Võõrutatakse 4-5 nädalaselt Lambad Võimaluse korral eralduvad karjast. Enne poegimist söömine ja mäletsemine lakkab. Pärast talle sündi lakub lammas talle kuivaks ja see tegevus soodustab ka nende omavahelise sideme tekkimist. Talled imevad ca 22 korda
6.1 Pidamisviisid ja sulu pinna arvutamine Emiste ja kultide, nuumikute ja kesikute lautades ei kasutata allapanu. Emised on kas individuualsugludes või rühmasulgudes, nuumikud ja kesikud on rühmasulgudes, kus ühes sulus on 20-30 siga. Võõrdepõrsaste lautades kasutatakse minimaalselt allapanu, pärast sulu puhastamist visatakse kühvli täis turvast ja natuke põhku ning põrsaid peetakse rühmasulgudes. Kuid poegimislautades kasutatakse allapanu alati, iga emis on oma sulus. Tiinete emiste sulus, kui on teada, et nad hakkavad peagi poegima, visatakse neile suures koguses turvast. Kui põrsad sünnivad, siis on neil pehmem pind ja ka soojem. Ning hiljem kui põrsad sündinud, siis jätkatakse allapanu panemist sulgudesse. Kesikutel peab olema sulupinda 1 m2[3]. Kesiku laudas on sulu pikkus 3,8 m ja laius 4,95 m.Sulu pindala arvutamiseks tuleb laius ja pikkus omavahel korrutada: 3,8 x 4,95 =18,81 m2
võimet sünnitada teatud hulk järglasi. Sekundaarne viljakus on primaarsest viljakusest madalam, sest osa munarakke jääb seemendamise ajal viljastamata ja osa looteid hukub. Seal on sekundaarne viljakus 60-70% primaarsest. Meil kasvatavate suurt valget ja eesti peekonitõugu sigade viljakus on keskmiselt 10-12 põrsast. Sigade viljakust mõjutavad tegurid: a. sigimise alguse vanus noorte emiste kasutamine suguloomana peaks algama 8-kuuselt ning korraliku söötmise ja pidamise puhul on nende kehamass 110-120 kg ümber. Et vabanevate munarakkuda arv ovulatsiooni iga järgmise innaga kasvab, siis soovitatakse esmakorselt poegida 3nda inna ajal b. puhkeaja pikkus poegimise ja taastiinestumise vahel optimaalne 5 nädalat. Kui on liiga lühike puhkeaeg, siis see põhjustab järgmisel tiinusel suurt embrüonaalset suremust. c
..70%. Kui niiskust on liiga palju, hakkab see kondenseeruma; · Soojus, mida eritavad loomad ning mis sõltub looma liigist ja suurusest. Lautade siseõhu vajalik temperatuur sõltub loomaliigist ja vanusest. Paksu karvkattega loomade optimaalseks ruumitemperatuuriks on +5 ... +100C )veised, lambad, hobused), vähese karvkattega sigadel aga sõltuvalt vanusest +16 ... +220C. Loomalautu ,,köetakse" põhiliselt loomadelt eralduva heitsoojuse arvel, kuid imetavate emiste lautu on vaja täiendavalt kütta tehniliste vahenditega. Lautade loomulikuks ventileerimiseks on kasutatud ühte suurt väljatõmbesahti (joonis 5.3), hoone keskel või piki hoonet asuvat väljatõmbekanalit (joonis 5.4). Õhu sisenemine toimub piki hoone välisseina hajutatud avadest, räästapilust või piludega laest. Õhu sisenemisavade pindala on tavaliselt 50 % väljatõmbesahti pindalast, kuna külmal perioodil on sahti ristlõikest avatud samuti 50 %. Suveperioodil avatakse
Levib: Haigelt loomalt tervele, kui haiged paigutatakse tervete hulka, otsene kontakt, kaudne kontak (naaberaedik), horisontaalselt ja vertikaalselt Riskifaktorid: SRRS nakatunud või selle vastu vaktsineeritud loomad, viirusega nakatunud loomad 3km raadiuses, sigade parvoviiruse antikehad, sperma ja kunstlik seemendamine, sigade reproduktiiv- respiratoorne sündroom (SRRS) Riski vähendamine: bioohutus- profülaktiline karantiin, riiete ja jalanõude vahetus, parasiitide tõrje, emiste vaktsineerimine atroofilise riniidi vastu Haigestumus 4-20% Suremus 60-80% PCV-2 põhjustab emistel tiinuse viimasel kolmandikul aborte Diagnoosimine: Abordid tiinuse lõpul, surnult sünnid, loote südame hüpertroofia, ulatuslik müokardiit, viiruse esinemine Viirus on kultiveeritav rakuliinides, kuid ei põhjusta tsütopaatilist efekti. Viiruse kindlaks tegemiseks nakatunud rakkudes kasutatakse IFM-i või kaudset immunoperoksüdaasvärvingut. Patogenees
närimisvajaduse rahuldamiseks anda piisav kogus mahukat või kiudaineterikast sööta ning energiasööta. (1) Sigade söötmise ja jootmise vahendid ning seadmed ei tohi põhjustada sigade vigastumist ja need tuleb paigutada nii, et kõikidel loomadel oleks võimalik nende juurde pääseda. (2) Sigade söötmise ja jootmise vahendid ning seadmed peavad olema sellised, et sigadele antava sööda ja vee saastumise risk on võimalikult väike. (3) Nooremiste ja emiste rühmas pidamise korral tuleb kasutada selliseid söötmise vahendeid ja seadmeid, mille puhul on tagatud, et iga siga saab piisaval hulgal sööta. 13. Sõnnikukoristus sigalates. 14. Kanade pidamine (puuris, põrandal, söötmisseadmed, sõnniku eemaldamine). 1) Kanade pidamise ruum või ehitis ning vahendid ja seadmed, millega kana kokku puutub, peavad olema kergesti puhastatavast ning desinfitseeritavast materjalist, mis ei ole kanale kahjulik. Kanade pidamise ruumis või ehitises
võõrutusjärgne kolibakterioos ja tursetõbi, sigade düsenteeria, proliferatiivne enteropaatia, maohaavandid) Kolibakterioos. Diagnoos: kliiniline pilt. Vatitampooni pärasoolest mikrobioloogiliseks külviks. Laborisse tuua elus põrsas või peensoole osa. Peensoole osa võtta samal hommikul haigestunud ja ravimata loomalt. Ravi: elektrolüüdid, antibiootikumid. Tõrje: emiste vaktsineerimine kolostraalantikehade taseme tõstmiseks. Rotaviirus. 7-10 päeva vanused põrsad. Peesoole hattude hävimine, mille tulemusena sööda omastamine halveneb. Resistente paljude deso-ainete vastu, püsiv väliskeskkonnas, pidev haigestumise risk. Põrsastel alates 7.elupäevast suremus madal, juhul kui ei esine konkureerivat nakkust ega stressi. Põhjustab suuremaid probleeme nooremiste järglastel, kelle immuunsus on madal. Diagnoos: pH
Seedeelundite haigused (imikpõrsaste nakkuslik ja mittenakkuslik diarröa, koktsidioos, võõrutusjärgne kolibakterioos ja tursetõbi, sigade düsenteeria, proliferatiivne enteropaatia, maohaavandid) Kolibakterioos. Diagnoos: kliiniline pilt. Vatitampooni pärasoolest mikrobioloogiliseks külviks. Laborisse tuua elus põrsas või peensoole osa. Peensoole osa võtta samal hommikul haigestunud ja ravimata loomalt. Ravi: elektrolüüdid, antibiootikumid. Tõrje: emiste vaktsineerimine kolostraalantikehade taseme tõstmiseks. Rotaviirus. 7-10 päeva vanused põrsad. Peesoole hattude hävimine, mille tulemusena sööda omastamine halveneb. Resistente paljude deso-ainete vastu, püsiv väliskeskkonnas, pidev haigestumise risk. Põrsastel alates 7.elupäevast suremus madal, juhul kui ei esine konkureerivat nakkust ega stressi. Põhjustab suuremaid probleeme nooremiste järglastel, kelle immuunsus on madal. Diagnoos: pH määramine roojast
Riskifaktorid: SRRS nakatunud või SRRS vastu vaktsineeritud kari (SRRS suurendab VMKS riski ja vastupidi), viirusega nakatunud karjad 3 km raadiuses, >500 siga karja juurde ostetud, karja suurus >400 emist, sigade tsirkoviirus-2 antikehade seroprevalents, sigade parvoviiruse antikehad, sperma ja kunstlik seemendamine. Riski vähendavad: bioohutus (profülaktiline karantiin ostetud loomadele, riiete ja jalanõude vahetus), parasiitide tõrje , emiste vaktsineerimine atroofilise riniidi vastu. Kliiniline pilt: Inkubatsiooniperiood on väga varieeruv. Imukutel enamasti tunnuseid ei näe, tunnused on ilmekad 1,5-3,5 kuuste seas. Kurnatus, respiratoorne kahjustus, palavik, kahvatu nahk, ikterus (naha, limaskestade ja silmavalgete kollasus), suurenenud kubeme lümfisõlmed (kuni 10 korda), haigestumus 4-20%, suremus 60-80%. Sigimishäired: PCV-2 põhjustab emistel tiinuse viimasel kolmandikul aborte (sagedamini esmaspoegijatel)
KOIGI PÕHIKOOL MATSALU RAHVUSPARK referaat Koostaja: Aivar Siska Juhendaja: Anne-Mai Jüriso 1 Koigi 2012 Sisukord 1. Kultuuripärandi kaitse 4 2. Asustuse kujunemine 5 3. Looduslik mitmekesisus 6 3.1 Maastik 7 3.2 Vetevõrk 8 3.3 Taimestik 9 3.4 Loomastik 10 3.4.1 Lahemaa imetajad 10 3.4.2 Kujunemine, muutused 10 3.5 Elupaigad ja asukad 10 3.5.1 Metsad 10 3.5.2 Sood ...
Tavaliselt ulatub vanus umbes 10 aastani. Metssead on karjalise eluviisiga loomad. Keskmine karja suurus on 10 isendit. Vanemad kuldid elavad eraldi, liitudes karjaga ainult jooksuajal. Karju võib olla erinevaid kooseisu poolest: põrsakari(koos emisega), kesikkari(kesik on 1-2 aastane noorloom), vanaloomade- ja segakari. Tavaliselt juhib karja juhtemis. Metsigadel algab jooksuaeg novembris ja lõpeb jaanuaris. Sellel ajal liituvad karjadega ka kuldid. Algab kultide võitlus emiste pärast, mis võib lõppeda küllaltki veriselt. Vigastuste leevendamiseks kasvatavad kuldid endale naha alla paksu sideainest kilbi, mis kaitseb vastase kihvade eest. Tugevaim kult saab õiguse viljastada kogu karja emised. Tiinus kestab 4,5 5 kuud ja põrsad sünnivad aprillist maini. Poegimine toimub hoolega meisterdatud pesas. Pesamaterjaliks kasutab emis kulu, sammalt, oksi ja kohaks valib mõne tihniku või kuusealuse. Keskmiselt sünnib 5-6 põrsast, harva kuni 12. Emisel
väheneb iga tunniga. Seepärast on oluline, et vastsündinu saaks ternest võimalikult kiiresti pärast sündi. Vastsündinul kujuneb välja termoregulatsioon. Tiheda karvkattega vastsündinud (vasikad, varsad, talled jne.) kohanevad keskkonnatemperatuuriga suhteliselt kiirest, kuid põrsad vajavad esialgu isegi lokaalset soojendust. Piimaperioodil on noorlooma põhisöödaks ema- või segupiim. Märad ja uted kasvatavad järglased üles oma piimaga. Lehmapiim on vajalik inimtoiduna ja emiste kasutamise intensiivistamiseks võõrutatakse põrsad juba neljanädalaselt, mistõttu vasikatele ja põrsastele antakse piimaasendajaid. Piimaperiood kestab kuni võõrutamiseni (varsad, talled, põrsad) või piimasöötade andmine (vasikad) lõpetamiseni. Noorlooma vanus sel ajal võib varieeruda suurel määral, kuid enamasti toimub see 4...6 kuu vanuselt. Põrsad 2-6 nädala vanuselt. Tähtis on, et selleks ajaks on noorloom harjunud sööma liigile omaseid söötasid.
Proov märgistatakse Lihakeha kuivkorrastus: · Kõhuõõnest tõmmatakse ära ploomirasv · Eemaldatakse neerud · Lõigatakse ära rippuvad raskoejäänused /v.a. tihedalt liibuv rasvkude) · Lõigatakse ära saba viimase ristluulüli ja 1.sabalüli vahelt · Korrastatakse torkehaav · Selgrookanalist eemaldatakse seljaaju, peaaju ja tonsillid · Lõigatakse ära silmad ja kõrva kuulmekäigud · Lõigatakse ära abtsessid, verevalumid, meh.mustus · Emiste lihakehadelt lõigatakse ära ka udar. Lammaste ja kitsede algtöötlemine Uimastamine Lubatud uimastamismeetodid: uimastamine poltpüstoliga ja elektriline uimastamine. Elektriline uimastamine :saavutada ühe sekundi jooksul voolutugevus 1,0 A, kitse- ja lambatalle uimastamisel 0,6 A ning säilitada seda voolutugevust vähemalt kolm sekundit. Lammaste/kitsede käsitsi uimastamisel kasutatakse elektritange, mis asetatakse nii, et
Ja ta tõrkus printsessi ette ilmumast. 8 8 Pealegi võis veel märgata, et ta vastumeelsus mustlaste ja mustlannade vastu oli juba mõnda aega tugevamaks kasvanud. Ta oli piiskopilt nõudnud keelu avaldamist, mille põhjal mustlannad ei tohtinud toomkiriku ees oleval platsil tantsida ega tamburiini põristada. Samal ajal nühkis ta vaimuliku kohtu koitanud pabereis, et üles otsida protsesse, kus mees- ja naisnõiad mõisteti tule- voi poomissurma nõidumiste pärast sikkude, emiste või kitsede abil. VI. EBAPOPULAARSUS Nagu juba ütlesime, ei armastanud ei peenem ega alam rahvas katedraali ümbruskonnas eriliselt ülemdiakonit ega kellalööjat. Kui Claude ja Quasimodo koos välja laksid, mida küllalt sageli juhtus, ja kui teenrit 'Mõned kõrgest soost naised, kelle visiiti skandaalita ei saa vältida. (lad. k.). 155 isanda kannul nõnda nähti minevat läbi Jumalaema kiriku lähedaste jahedate, kitsaste,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
