docstxt/125441654375599.txt
Kootud paelad võivad olla: · naturaalsed; · pleegitatud ühevärvilised; · kirjukoelised; TALLINN 2009 2 · karustatud jm. Tarbepaelad · Vitselpael puuvillane v tehissiidist murtud toimse sidusega pael. · Püksipael puuvillane ühevärviline toimse v labase sidusega pael, ühes servas tugevdus. · Pesupael puuvillane, tehis v sünteetilisest siidist pael, eri värvitoonides. Kasutatakse pesutoodete õlapaeltena. · Miiderpael kui valmistatakse kumminiidiga, nim kummimiidriks, kumminiidita nim riidemiidriks. Ühevärviline pael, mida kasutatakse seelikute v pükste värvliosa tugevdamiseks. Võib olla ka kroogitud servaga. · Kardinapael ühes servas on avad siinikonksude või kardinarõngaste jaoks. Paela
KOMPOSITSIOONILINE KESKPUNKT > Rõhk maali tsentris - Maarjal ja Jeesuslapsel. Kolmnurkne kompositsioon, keskel kõrgem Maarja figuur, mõlemal küljel madalad põlvitavad figuurid. Silmapiir on asetatud silmadest veidi kõrgemale, seetõttu jääb mulje, et Maarja seisab kõrgemal, nagu hõljuks taevas. RUUMI ORGANISEERIMINE > Selge ja suletud kompositsioon - maali külgedel asuvad keskmesse pööratud figuurid. Üleval servas asetsevad kompositsiooni raamivad drapeeringud. FORMAAT > Vertikaalne, kõrgusesse pürgiv. RUUM > Kaheplaaniline kompositsioon. Tagaplaan ebaoluline, fooniks esiplaani figuuridele. KOMPOSITSIOONILINE KESKPUNKT > Rõhk maali tsentris - Maarjal ja Jeesuslapsel. Kolmnurkne kompositsioon, keskel kõrgem Maarja figuur, mõlemal küljel madalad põlvitavad figuurid. Silmapiir on asetatud silmadest veidi
tuleleegid ja veri.Ma seisin kui paigale naelutatult ja värisesin hirmust. Ma kuulsin õudset, lõputut looduse karjet." See nähtamatu karje täidab kogu pildi, see paiskub nii silmist kui avatud suust, mis on kompositsiooni keskmeks.Esiplaanil on kätega pead hoidev figuur, taamal tema selja taga laiub süngelt tumesisine veepind, mis loob kontrasti punaste viirgudega kollases taevas. Maalil ,,Elutants" kujutab Munch inimese elu etappe naisterahvaste kleitide värvidega. Maali vasakus servas seisev daam kannab valget kleiti, mis sümboliseerib elu algust, lootusi. Keskel tantsiv naine kannab punast kleiti. See sümboliseerib elu, kõik keerleb ja on täisväärtuslik. Maali paremas servas seisva naise must kleit sümboliseerib elu eelõhtut, pettumust, lootuste purunemist. Mõnda aega elab Munch Saksamaal, kusmaalib mitmeid töid ja viibib depressiooni tagajärjel haiglas. Naaseb seejärel kodumaale, elab siin-seal ja lõpuks ostab pealinna lähedale mõisa, kuhu jääb elu lõpuni
järgmist punkti). Põhjendamatuid sõrendusi ja lünki ei tohi tekkida.Vajadusel kasutada poolitamist. Loeteludes, tabelites jm sarnastes elementides võib kasutada ka ühekordset reavahet. Trükilehe suurus A4, vasak marginaal 4 cm, parem 2 cm, ülemine ja alumine marginaal 3 cm (File Page Setup Margins) Leheküljenumbrid algavad teisest lehest numbriga 2 (tiitelleht on nummerdamata), paiknevad lehe allääres paremal servas. (Insert Page Numbers Format Start at: sisestage 2) Lehele lisada jalus, kus on tekst - Rocca al Mare Kool, õpilase ees- ja perekonnanimi, klass. Tekst paikneb lehekülje vasakus servas. (View Header and Footer valige lehe all Footer) Viitamine Retsensioonis viidatakse kõigile kasutatud allikatele nii otsese tsiteerimise kui refereerimise korral. Tsiteerimine tähendab mõne teise autori väite sõna-sõnalist lülitamist (ümberkirjutust) oma töösse.
*Okas neljakandiline, jäik, tugev, nõelja tipuga, kaetud vahakihiga. *Pung suur, kooniline. * Käbi pehme, suur, helepruun. Seemneoomus otsast lainjas, saagiline, õhuke. Perekond tsuuga (Tsuga) Käbid väikesed, okkad lamedad, lühikesed, kinnituvad võrse madalale näsakesele rohelise, suhteliselt pika rootsu abil. 6) Tsuga canadensis kanada tsuuga *Võrse tihedalt lühikeste karvadega kaetud, kollakaspruun. *Okka servas hõredad hambad. Kinnitub näsakesega vastu võrset helerohelise rootsukese abil. *Käbi miniatuurne, kattesoomuseid näha pole. Seemnesoomuse väljaulatuv osa laikumer, peaaegu terve servaga. Perekond ebatsuuga (Pseudotsuga) 7) Pseudotsuga menziesii harilik ebatsuuga *Võrse paljas (näsakeste vahel). *Okas lame, sisselõiget tipus pole, tuleb tõmmates puhtalt ära. Kinnitub näsakesega vastu võrset lühikese rootsukese abil. *Pung piklikkooniline ja tervatipuline, vaiguta
tekitavad. 4. Kuidas seletada vulkaanilist tegevust Jaapanis? Jaapan asub laamade kokkupuutepiirkonnas. Joonisel nr 1. Kuna Jaapani aladel on väga mitmete laamade kokkupuutepiirkond siis vulkaaniline tegevus on seal aktiivne. 5. Miks Andide mäestik Lõuna- Ameerikas on tänapäeval üks aktiivsemaid vulkaanilise tegevuse piirkondi? Mis number on see koht joonisel? Number 1. Andid on tekkinud ookeani ja mandrilaama kokkupuutel. Tekivad süvikud, mandrilaama servas olevad kivimid pressitakse kurdudesse, tekib kurdmäestik. Vahevöösse vajunud kivimid sulavad osaliselt üles ja tekitavad magmakoldeid, mis omakorda põhjustavad vulkaanipurskeid. 6. Miks Himaalaja mäestikust on kujunenud maailma kõrgeim mäestik? Himaalaja mäestikus põrkuvad omavahel kokku kaks mandrilaamat, mistõttu laamade servad purunevad ja kerkivad kõrgeks mäeahelikuks. Seal on maakoor ka väga paks ning vulkaane ei esine, sest magma ei suuda tungida maapinnale. 7
vastasvõistkond ei suutnud mmäärustepäraselt palli tagasi lüüa. Peale olümpiamänge tehti reeglites muudatus ja nüüd toob iga pall punkti. MÄNGUVÄLJAK Mäng toimub tavaliselt sisetingimustes väljakul, milel mõõtmeteks on 18 x 9 m. Väljaku poolitab keskjoon, mille kohal on tavaliselt 9,5 10 meetri pikkune ning 1 meetri laiune võrk. VARUSTUS Võrk Võrk on tõmmatud väljakule nii, et ülemine serv on väljakust 2,43 meetri kõrgusel. Võrgu nii ülemises kui ka alumises servas on valge kant, ülemisel on see 7 cm, alumisel 5 cm. Ülemises servas on tross ja alumises nöör. Võrk koosneb mustadest ruudukujulistest võrgusilmadest. Võrgu äärtes on painduvad 1,8 meetri pikkused vardad ehk antennid. Antennid koosnevad fiiberklaasist või sellele sarnanevast materjalist. Kui pall puutub neid, loetakse see veaks ja punkti saab vastasvõistkond. Pall Võrkpalli pall on kolmevärviline, selle ümbermõõt peab olema 65 67 cm ning see peab kaaluma260- 280 grammi.
vooluringi mudel, mis koosneb KAHEST HOOGLAMBIST, LULITIST, PATAREIST ja UHENDUSJUHTMETEST, ,,lohistades" need ,,tooriistakastist" toolauale. Vooluringi koostamisel puua elemendid asetada voimalikult selliselt, et neid uhendavad juhtmed moodustaksid omavahel taisnurgad. (vt joonist) 3. Joonesta leppemarke kasutades ,,koostatud" vooluringi skeem. (tehtud) 4. Kliki patareil ning maara ekraani alumises servas asuval pinge ,,regulaatoril" patarei pinge vaartus (suvaline arv vahemikus 10 ... 100V) U = __50________________________________V 5. Sulge luliti ja veendu, et hooglambid ,,suttiksid" st hakkaks ,,kiirgama" valgust. Lambist valjuvate ,,kiirte" tihedus, ,,paksus" ja levimise ,,kaugus" iseloomustavad lambi eredust (kiiratava valguse intensiivsust). Mida tihedamad, heledamad ja kaugemad on need kiired, seda eredamalt lamp poleb
Läätsed Lääts- kõverpindadega piiratud läbipaistev keha, mis on ette nähtud valguse koondamiseks või hajutamiseks Kumerlääts- keskelt paksemad kui servas (koondab valgust) Nõgusläätsed- keskelt õhemad kui servast (hajutab valgust) Läätse fookus- punkt, kus koondub kumerläätse läbinud, optilise peateljega paraleelne valgusvihk Fookuskauguseks (1m) nimetatakse läätse keskpunkti 0 ja läätse fookuse vahelist kaugust Teravustamine ehk fookustamine tähendab ekraani ja läätse sellise vastatikuse asendi leidmist, kus kujutise detailid on võimalikult selgepiirilised
vanematest) oli saanud rooma kodanikuks. · Ptolemaiosest on järele jäänud mitmeid olulisi töid, seal hulgas optikast ja muusikateooriast. Kuid kõige kuulsamad on tema astronoomia, geograafia ja astroloogia alased saavutused. · Ptolemaiose tuntuim geograafia alane teos on "Geographia". Siin võttis ta kokku kõik Rooma impeeriumi aegsed geograafia teadmised. · Ptolemaiose maailmakaart "Geographia" 15. sajandi käsikirjalisest koopiast. Selle paremas servas on ära toodud ka "Serica" ja "Sinae" (Hiina), "Taprobane" (Sri Lanka) ning "Aurea Chersonesus" (Malaka poolsaar).
Kaheiduleheli Roosilased Türnpuulised Paljuneb Meenutab sed enamasti marja.Valm seemnetega inult on vili must.Vili on mürgine. Kasvukohad Harilik paakspuu kasvab kõikjal Euroopas ning Kesk ja Põhja Aasias. Eestis on ta sage. Paakspuu kasvab lehtmetsade alusmetsas ja soode servas, harvem okasmetsas, eelkõige laanemetsas. Teda leidub ka rabametsas, soometsas, kõigis sookooslustes ja niitudel. Eestis on ta külmakindel ja mullastiku suhtes vähenõudlik, kõige paremini kasvab viljakatel niisketel muldadel. Põuale peab ta hästi vastu. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Hariliku paakspuu õied Click to edit Master text styles
aastal. On lõpetanud Volmari õpetajateseminari. Võttis osa 1. maailmasõjast. Vabadussõja ajal teenis Pärnu kaitsepataljoni nooremohvitserina ja kompaniiülemana. Sai haavata lahingus Landeswehri vastu 23.06.1919 ja Narva all 23.09.1919. Pärast vabadussõda teenis 1. Jalaväerügemendis ja 1. Divisjoni staabis. Olnud jaoskonnaülem kaitsevägede staabis. Omab teise liigi 3. Järgu vabadusristi. Autasutaluks sai Tuulemäe (Tuuleveski) talu parunite hauatuka lõuna servas. Kinnitamata andmetel ülendati major Juhan Toomsaar Eesti aja lõpul kolonelleitnandiks. Arreteeriti 18.09.1940. Mõisteti surma. Otsus täide viidud 39.06.1941. aastal. Gert Särev 7.klass
Rabad Raba On taimekooslus, kus puurinne on väga hõre või puudub hoopis. Puude arvu järgi eristatakse rabamännikuid,puis- ja lagerabasid. Raba tekkeviisi järgi jaotatakse :nõmmraba,siirderaba ja kõrgraba. Saab vett ainult sademetest. On kujunenud metsade soostumisel või kinnikasvanud järvedest. Rabavesi on happeline. Ida-Eesti rabades on vee äravool hea. Lääne-Eesti rabades vesi liigub raba servas. Eesti rabad on kujunema hakanud pärast jääaega. Ei ole haruldane . Jagunevad Eestis keskelt tasaseks ja kumeraks. Elustik Taimestik on liigivaene. Üheaastaseid taimi ei kasva. Iseloomulikud rabadele on turbasamblad. On palju loomi (mägrad, rebased, karihiir jne). Esinevad peamiselt mänd, sookask, pohl, mustikas jne. Pildid Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
talumaja,meil olid igasugused loomad ,kaks koera ja kass .Emal oli palju tööd loomade ja aedviljapeenardega,ma olin siis veel liiga väike ega saanud ema aidata.Ükskord leidis isa põllult väikese rebasekutsika,kes oli jäänud ilma emata.Me söötsime ja hoidsime teda, ta oli väga ilus koheva karvaga , sabaots oli valge.Naabruses ei olnud lapsi,kellega mängida ja mul oli igav.Peagi me kolisime teise kohta elama. Minu uus kodu on küla servas , kus on rahulik ja vaikne( vahetevahel).Minu lemmi kloom oli kass, sest teisi loomi meil ei olnud. Mulle meeldis palju joosta, vibusid meisterdada ja väga meeldis onne ehitada. Mul on kolm vanemat venda ,kes mulle igasuguseid asju õpetasid, kuigi ma ei mäleta mida nad õpetasid. Minu ülesandeks oli onne ehitada. Igal kevadel aitasin ma emal kartuleid panna ja sügisel viisin aiakäruga kartulid koju.(esimene asi oli kõndimine sõnad tulid hiljem
Aineehitus Aine koosneb molekulidest, Molekulid koosnevad aatomitest. Aatomid koosnevad tuumast ja elektronkattest. Tuum koosneb nukleonidest ja elektronkatte elektronidest. Nukleonid jagunevad kaheks: -Prootonid (+) -Neutronid (0) Igal keemilisel elemendil on kindel tuumalaeng. Tuumalaeng (Z) = Aatomi number = Prootonite arv Massiarv (A) = Prootonite ja neutronite arv (nukleonite arv) A = Z + N Looduses on erinevaid isotoope. Elementide aatomid, millel on erinev arv neutroneid, kuid ühesugune prootoneid on isotoobid. (Eelneva tõttu on ka erinev aatommass). Prootium 1 prooton, 1 elektron Deuteerium 1 prooton, 1 neutron, 1 elektron Triitium 1 prooton, 2 neutroni, 1 elektron Elektronide arvu elektronkihil saab leida 2n(ruudus) Väliskiht mahutab KUNI 8 elektroni: 1kuni 2 elektroni 2kuni 8 elektroni 3kuni 18 elektroni 4kuni 32 elektroni IB väliskihil on 1 elektron. Elektronkihtide arvu näitab perioodinumber (Mendelejei tabeli...
Andraliis LAURI MARKUS torupill, viled, kandled, ängipill, parmupill, akustiline kitarr, laul laul, elektrikitarr KURIRAIVO ATSO bass, bassmandoliin, trummid, haisutrumm, kännupill, laul laul KES? MIS? KUS? 1999. aasta 24. veebruaril said Tallinna äärelinnas Pääsküla raba servas laulja kitarristi Markuse keldris kokku kolm meest. 2001. aasta alguses vahetas bändi algse bassimehe välja Kuriraivo. 2009. aastal ilmus bändi 10. sünnipäeva auks 2DVD/CD "Kõva Kont", mis on Metsatöllu viimane omakulujakirjadegaüllitis. KES? MIS? KUS? 2010. aasta märtsis nägi ilmavalgust Metsatöllu neljas album ,,Äio". KES? MIS? KUS? 2012. aasta sisse mahuvad kontserdid ja festivaliesinemised Eestis, Soomes, Lätis ja Ukrainas
puudel. Pähklite saamiseks on aretatud hulganisti hea toiteväärtusega suuri ja õhukese koorega vilju kandvaid sorte. Kuidas aga sarapuud ära tunda, kui tal pähkleid küljes pole? Kui on suvi, siis maksab vaadata lehte. Tema lehe kõige laiem koht on teravale tipule väga lähedal ning leht on pehme, noorelt isegi karvane. Noored oksad on samuti sageli karvased. Talvel aga tuleb vaadata pungi. Need on rohekad või harvem punakad, pisut lapikud ning servas väikeste ripsmetaoliste karvadega. Ja veel üks huvitav asi. Pähklil käies olete kindlasti märganud, et osadel on pisike auk sees. Sellises viljas ei ole aga mingit tuuma. See on kõik ühe väikese mardika töö. Nimelt pähklikärsakas muneb oma munad noore pähkli sisse, munadest kooruvad vastsed, kes hakkavad maitsvat sisu sööma. Lõpuks saab aga söök otsa ning nad närivad end seni kaitsnud kestast välja ning alustavad oma elu järgmist etappi. Eestikeelne
Väljak on jagatud joontega aladeks: keskjoon jagab väljaku kaheks ruuduks, ründejoon eraldab väljakust ründeala, mis asub 3 m kaugusel keskjoonest, otsajoon eraldab pallinguala väljakust. Kokku on väljak jaotatud kuueks alaks, millest igaühel on oma number. Võrk Võrk on tõmmatud väljakule nii, et ülemine serv on väljakust 2,43 meetri kõrgusel. Võrgu nii ülemises kui ka alumises servas on valge kant, ülemisel on see 7 cm, alumisel 5 cm. Ülemises servas on tross ja alumises nöör. Võrk koosneb mustadest ruudukujulistest võrgusilmadest. Võrgu äärtes on painduvad 1,8 meetri pikkused vardad ehk antennid. Antennid koosnevad fiiberklaasist või sellele sarnanevast materjalist. Kui pall puutub neid, loetakse see veaks ja punkti saab vastasvõistkond. Pall 1999. aastast on võrkpallis kasutusel kirjud, mitme värvilised pallid
nööbi ja aasaga. 3.2 Seelik Kihelkonnal olid omaaegse piduülikonna seeliku variandid ühtemoodi populaarsed. Vanemat tüüpi must seelik oli erinevalt Sõrvest, (kus see oli leinariideks), Kihelkonnal eriti pidulike sündmuste puhul kantud kostüümi osa. Seelik valmistati mustast villasest kootud riidest. Seeliku alla äärde õmmeldi kaunistuseks ribad. Kõige kõrgemale kollane, selle alla must. Kõige alla õmmeldi punane riba. Seeliku servas oli punane, kitsaste roheliste ja mustade triipudega pael, mi soli mähitud kaksikspiraalidena. Seelik ulatus pahkluuni ning on kogupikkuses kurrutatud. Värvli kinnitamiseks kasutati haaki. Seelikut kanti enamasti värvli külge kinnitatud traksidega, mis kooti tumesinisest, tumerohelisest, punasast ja aniliinlillast villasest lõngast. 3.3 Põll Põll õmmeldi valgest linasest riidest ja pilutati valge linase niidiga. Põlle
Pai Piia praadis pelmeene Punane part paterdas paadis Pahad poisid pragasid pööningul Punane pall piilus põõsast Piriseja putukas püüdis plehku panna Pruunikas puuk paterdas poris Pere plaanis puhkama põrutada Paidesse Sipa – sapa saputas sipelgas Lips rippus lipus Laps kippus koperdama Häälik S Sandri suur sõber saatis sõnumi Soe supp sobib suhu Soise salu servas seisavad suured seened Salme soovis sillerdavat suve Sven oli selline saamatu sell Vaskuss sisistas soos Kassi kasukas sattus vastu kaske Susi sörkis suures metsas Sõbralik saarmas soovis teistelt moosi Siidine sipelgas siputas susse
kui valgejänes kannavad suurema hallikas, kuid eeskäpad. osa aastast sarvi. saba on pealt Emased on tumedam ja alt väiksemad heledam. Looma Avamaastikud, Põldudevahelised Elab kodus põllud ning Lehtmetsade, elupaik mille servas metsatukad ja igasugused heinamaade ja tihedama metsaservad kuivemad karjamaade alusmetsaga avamaastikud - maa-alustes metsatukad või niidud ja käikudes võserikud heinamaad.
Pariisi küla Pariisi on küla Lääne-Virumaal Kadrina vallas. Tõesti, Neeruti maastikukaitseala servas asub Eesti oma Pariis, täpsemalt küll Pariisi küla, mille nimi ja nimesaamislugu on ehk vägevamgi kui küla ise. Pariisi nimi on rahvajutu järgi pärit mõisaajast. Nimelt, Saksi mõisahärra oli käskinud enda moonakatel ehitada majad mitmes reas kõrvuti, kuid moonakad nurisenud talle vastu, et nii jääb aiamaad väheseks. Sellepeale vastas aga mõisnik, et mida te virisete, vähemalt on teil puhtad tänavad- täpselt nagu Pariisis. Sealt sai ka küla endale nime.
mida saab arendada erinevatel viisidel. Raamatus on toodud välja kõige levinumad viisid, milleks on märkmete tegemine, loetu ümbersõnastamine, küsimustele vastamine, selgituste andmine jt (Krull, 2018). Meie õpioskuste ülesanne sisaldab seoste märkamise oskust läbi analoogiate leidmise. Tegevus seostub põhikooli riikliku õppekava punktidega 2.1.4. luuletuse sisu avamine õpetaja abiga, riimuvate sõnade leidmine; 3.2.3.1 Mõisted: riim. Õpetaja valmistab ette töölehed, kus ühes servas on erinevad sõnad nt puu, pass ja kõrval on erinevad pildid, mis riimuvad nende sõnadega nt suu pilt ja tassi pilt. Iga õpilane saab ühe töölehe ning peab vastavalt juhisele selle ära täitma. Õpilased loevad sõnu ning peavad leidma sõnaga riimuva pildi ja need omavahel ühendama. Tegevuse läbiviimiseks kulub umbes 15 minutit. Tegevuse läbiviimiseks on vaja eelnevalt koostatud töölehti ja õpilastel kirjutusvahendit.
väljakirjutamisele, see number suureneb. Lahtrisse E2 sisesta arve kirjutamise kuupäev. Kui Sa soovid, et kuupäev uueneks automaatselt vastavalt arve kirjutamise kuupäevale, siis kasuta selleks Exceli kuupäeva funktsiooni. 2 Automaatselt uueneva kuupäevafunktsiooni leiad funktsioonide loetelust. Kas Insert menüüst Function või töövahendi ribalt nupu alt. 1. 2. Avaneb funktsioonide valimise aken. Vasakus servas on funktsioonitüüpide loetelu (statistilised, finantsilised....), paremal viimati või enam kasutatud funktsioonid. Automaatse kuupäeva funktsiooni nimi on TODAY, tee sellel hiireklõps ja vajuta OK. (Kui Today funktsiooni ei ole parempoolses loetelus, vali vasakult loetelust Date and Time ja otsi paremalt poolt tähestikulisest järjekorrast). Avaneb uus kast ja klõps jällegi nupul OK. Ning automaatne kuupäev on sisestatud.
Pall pannakse mängu pallinguga ehk serviga, mis viib palli vastase väljakule. Palli mängitakse seni, kuni see puudutab vastase väljakut, läheb sellelt välja (auti) või võistkond eksib reeglite vastu (võrgu puudutamine kehaga, nn soe pall või tehniline praak). Palli võib mängida ka jalaga. Keskjoone kohal asuva võrgu kõrgus on meestel 2,43m ja naistel 2,24m, pikkus 9,5m. Võrk on meetrilaiune ja koosneb mustadest ruudukujulistest võrgusilmadest. Võrgu ülemises servas on 7cm laiune valge lint, mille sisse on tõmmatud painduv tross. Võrgu alumises servas on teine, 5cm lai lint, sellest on läbi tõmmatud nöör, millega võrgu alumine osa tõmmatakse pingule. Võrgu ääres on antennid painduvad 1,8m pikkused ja 10mm läbimõõduga vardad, mis on valmistatud fiiberklaasist või sellega sarnasest materjalist. Kui pall puudutab mängus antenni, loetakse see veaks, vastasvõistkond saab sel puhul punkti.
Perekond tsuuga (Tsuga) ja nulg (Abies) Tsuga - Pk üldiseloomustus Okkad on lamedad, lühikesed, kinnituvad võrse madalale näsakesele roheka, pika liibuva okkarootse abil. Okka servas madalad hambakased või serv terve, tipus tömpteravad või madala sisselõikega, alumisel küljel õhulõhevööd. Võra koonusjas,oksad mittemännastes, võrsete tipud ja latv longus. Koor õhuke ja pikisuunas lõhenev. Pungad vaiguta, väga väikesed. Käbid väikesed, rippuvad. Puit küpspuiduline. Liikide arv u 10, mis levinu Põhja Am ida ja lääneosas, Himaalajas, hiinas, Jaapanis.
Jaapani aiakunsti omapära mõistmiseks on vaja tutvuda selle ajalooga. 3 Maalikunst: Jaapanis kasutati maalikunstis pintslit ning vesivärve. Nendega maaliti kas siidile või paberile. Tusimaaliga tegelesid algselt mungad, kuid pärast see levis ka muu inimkonna seas. Umbes 1500 aastal tekkis ka omapärane kunstivorm, mida hiljem hakati nimetama e-makimono. E-makimono kujutas endast teksti illustreeritud piltidega üleval servas. Maaliti makimonodele ja kakemonodele, mis kujutasid endast laiasid pildirulle, mis rullitakse kokku lühemas servas oleva kepi ümber. Makimonod olid põikrullid ja kakemonod ripprullid. Pikal paberirullil algas tekst paremalt, teema võeti tavaliselt budistlikust kirjandusest, värvidest kasutati esiialgu ainult punast, rohelist ja kollast. Lisaks leidus dekoratiivseid maale albumilehtedel, liikuvatel vaheseintel ja paarissirmidel. Kunstnikud ei huvitunud eriti inimkeha realistlikust
Ma seisin kui paigale naelutatult ja värisesin hirmust. Ma kuulsin õudset, lõputut looduse karjet." See nähtamatu karje täidab kogu pildi, see paiskub nii silmist kui avatud suust, mis on kompositsiooni keskmeks. Esiplaanil on kätega pead hoidev figuur, taamal tema selja taga laiub süngelt tumesinine veepind, mis loob kontrasti punaste viirgudega kollases taevas. Maalil ,,Elutants" kujutab Munch inimese elu etappe naisterahvaste kleitide värvidega. Maali vasakus servas seisev daam kannab valget kleiti, mis sümboliseerib elu algust, lootusi. Keskel tantsiv naine kannab punast kleiti. See sümboliseerib elu, kõik keerleb ja on täisväärtuslik. Maali paremas servas seisva naise must kleit sümboliseerib elu eelõhtut, pettumust, lootuste purunemist. Mõnda aega elab Munch Saksamaal, kus maalib mitmeid töid ja viibib depressiooni tagajärjel haiglas. Naaseb seejärel kodumaale, elab siin-seal ja lõpuks ostab pealinna lähedale mõisa, kuhu jääb elu lõpuni
Ta asustab suuremaid loodusmassiive, kusjuures eelistatuim elupaik on raba. 20. sajandi alguses võis meil pesitseda tõenäoliselt 2030 kaljukotkapaari. Aastail 19641973 kohati neid kõigest kuni 12 pesapaigas ning pesitsemine õnnestus igal aastal vaid 46 pesas. Viimase paarikümne aasta jooksul on olukord paranenud ja viimaste aastate arvukus on olnud üsna stabiilselt 4050 paari. Üksikuid pesi on leitud ka ebatraditsioonilistes kohtades, näiteks turbamaardla servas või järve kaldal. http://www.kotkas.ee/Kaljukotkas.htm http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/AQUCHR3.htm http://www.llk.ee/galerii/photo.php?photo=785&exhibition=36&ee_lang=est&&u=37314
Samas peab takistama palli maandumist oma väljakupoolel. Võrkpall sündis USA-s 1895. aastal. Ala loojaks peetakse Ameerika võimlemisõpetajat William G. Morganit. Morgan nimetas mängu mintonetteiks. Võrkpali väljak on tavaliselt 18x9 m. Väljaku eraldab kaheks keskjoon, millel on 9,5 m pikkune ja 1 m laiune võrk. Võrk on tõmmatud kahe posti vahele nii, et ülemine serv on väljakust 2,43 m kõrgusel (naistel 2,24 m). Võrgu ülemises ja alumises servas on valge kant, mille sees on painduv tross (ülemises) ja nöör (alumises). Selle nööri abil tõmmatakse võrk pingule. Võrgu äärtes on painduvad 1,8 m pikkused vardad (antennid). Kui pall puudutab mängus antenni, siis see loetakse veaks ja vastasvõistkond saab selle eest punkti. Võrkpalli pall kaalub 260-280 grammi ja ümbermõõt on 65-67 cm. Võistkonnal on õigus registreerida koos 12 mängijaga üks kaitsemängija, nn libero. Libero
Silm Silm on nägemiselund.Umbes 90 % väliskeskkonna infost võtme vastu silmade abil. Inimese silmad asuvad luudest moodustunud silmakoobastes, mis neid külgedelt ja tagant kaitsevad. Eest kaitsevad silmamuna silmalaud ja ripsmed. Ripsmed kasvavad laugude servas mitmes reas, takistades tolmu ja teiste väikeste võõrosakeste silma sattumist. Silmade kaitsesüsteemi kuulub veel silmamuna niisutav pisaravedelik. Pisaravedelikku eritub kogu aeg ja see hoiab silmamuna niiske, vähendab hõõrdumist, takistab mikroobide arengut, uhub silma pinnalt ära väiksemad tolmuosakesed ning parandab silma optilisi omadusi. Nägemisnärvi juures ei ole nägemisärritusi vastuvõtvaid rakke, seda piirkonda võrkkestal nimetatakse pimetähniks
Inimese silmad on hästi kaitstud Inimese silmad asuvad luudest moodustunud silmakoobastes, mis neid külgedelt ja tagant kaitsevad. Eest kaitsevad silmamuna silmalaud ja ripsmed. Ripsmed kasvavad laugede servas mitmes reas, takistades tolmu ja teiste väikeste võõrosakeste silma sattumist. Silmade kaitsesüsteemi kuulub veel silmamuna niisutav pisaravedelik. Pisaravedelikku eritub koguaegja seehoiab silmamuna niiske,vähendabhõõrdumist, takistab mikroobide arengut, uhub silma pinnalt ära väiksemad tolmuosakesed ning parandab silma optilisi omadusi. Silmi hoiavad paigal või liigutavad välised silmalihased. Need lihased kindlustavad ka silmade
arutlustele, mis vahel igava ja kuivana võivad tunduda. Näiteks avastavad tegelased kummalise spiraalse kosmoselaeva, aga selle lähemal uurimisel tungib neile kallale ja seab ohtu nende elud kummaline olend, kes meenutab musta risti. Kui raamatus puuduksid seletused, oleks selle sisust, mis mõnikord tundub pisut keeruline, veelgi raskem aru saada. Mõisteid seletavad tegelased omavahelistes kõnedes ning samuti on mõistete seletused lehekülje all servas. Leidub nii fantastilisi kui ka tegelikult olemasolevaid mõisteid. Teos sobib enamasti pisut vanematele inimestele - noorukitele, täiskasvanutele. Noored lapsed ei pruugi teosest eriti aru saada, sest see nõuab ka mingil määral teadmisi astronoomia ja füüsika vallas.
pikkade kandvate seinte ristumiskohtades seinte ühenduskohad postide ja pilastritega ühel või mõlemal pool kõiki ukse ja aknaavasid juhul, kui pole tarvitusel muid pragude avanemist takistavaid meetmeid (vuukide armeerimine, armatuurvööd) Sillustel tuleks asetada vähemalt ühe otsa alla bituumen või metallleht, et võimaldada sillusel liikuda. Kõik avad müüritises on potentsiaalsed pragude tekitajad. Alla 1,8 m laiustele avadele on vuuk tarvilik ühes servas, üle 1,8 m laiustele avadele tuleb vuuk ette näha mõlemasse serva. Deformatsioonivuuk metalllatiga Täiteplokid deformatsioonivuukidega Müürsepa töökoht Müürsepa töökoht peab olema puhas ja kõik asjad peavad olema lähedal, et neid oleks hea ja lihtne võtta. Töökoht peab olema küllalt avar, selleks et müürsepp saaks seal takistamatult töötada. Tööriistad ja kaitsevahendid Tööriistad on mördilabidas, kombineeritud kellu ja vuukrauad.' Kaitsevahendid on kindad.
Kuidas tekkis Maa? Meie praegust päikesesüsteemi poleks võimalik ära tunda sel ajal, kui see ühes Linnutee kaugemas servas 4,6 miljardit aastat tagasi moodustuma hakkas. Siis oli tegu lihtsalt ühe keerleva gaasi-ja tolmupilvega. Tolm selles pilves oli kleepjas ja hakkas lumehelvestena kokku jääma, sellised klombid kleepusid üksteise külge, moodustades kivimkehasid, mida võiks pidada planeedialgeteks. Nende läbimõõt on vaid mõni kilomeeter. Külgetõmbejõu tõttu hakkasid need planeedialged üksteisega kokku põrkama ja üksteise külge jääma. Aegade jooksul said nendest planeedid ning nendest, millest
hõbedane loss. · Ühel tornil kuldne teravatipuline kiiver tuulelipuga KURESSAARE 1563 · Väravas langevõre all seisab hõbedane kotkas · Vapi kilbil lint: I.P.E.V. (seletus all) · Johannese evangeeliumi I lause: in printsipo erat verbum (alguses oli sõna) VALGA 1584 (Stefan Batory)- WALK · Rohelisel kilbil vasakus servas asuv hõbedane pilv, millesy väljaulatuv kullaga ääristatud soomusrüüs käsi · Käsi hoiab ülestõstetud kõverat hõbedast mõõka PALDISKI 1783 (Katariina II) · Hõbedase kilbi külgedest eenduvad punased, alt lainelõikelised sadamamuulid · Parempoolsel muulil punane torn PALDISKI 1783 · Sinisel lainelõikelisel vapitüvel võrdsete
linnanõukogu ehk raad. Sinna kuuluvad tavaliselt rikkamad kaupmehed. Nende otsustada on kõik linnas toimuvad asjad. Linnas on ka palju kirikuid, mils jäävad teele. Mõnda on näha juba kaugelt, sest kirikutornid on sageli pikad. Pärast pikka teekonda jõuangi linna südamesse ehk turule ning saan oma koha seal sisse seada. Kõik müügikohad on vabalt valitavad. Laupäeviti on turul palju rahvast, millega kaasneb ka palju lärmi ja sagimist. Turuplatsi servas asub suur rist. See tähendab, et jumal jälgib meid koguaeg. Seal asub ka häbipost neile, kes on seadust rikkunud või kurja teinud. Vahest peetakse turuplatsil ka pidusid. Pidudel esinevad rändmuusikud ja veiderdajad. Mõnikord ostetakse kartulit vähem, mõnikord rohkem. Tavaliselt läheb mul kartuli müügiga hästi. Pärast pikka väsitavat päeva turul, saan viimaks oma hobusega tallu tagasi ratsutada.
Laamtektoonika: Ookeanilaamade lahknemine * ookeaniline maakoor rebitakse kaheks teineteisest eemale triivivaks pooleks * tekib juurde uut maakoort tekib ookeani kaskahelik * võivad tekkida saared * esineb pangasmäestikke * aktiivne vulkaanitegevus, maavärinad * Island Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine * raskem ookeanilaam sukeldub kergema mandrilaama alla ja hävib * tekivad kitsad ja sügavad süvikud * mandrilaama servas olevad kivimid pressitakse kurdudeks, tekib kurdmäestik * vahevöösse vajunud kivimid sulavad osaliselt üles ja tekivad magmakolded * põrkumispiirkonnas esineb tugevad maavärinaid ja sagedasi vulkaanipurskeid Laamade liikumine külitsi * laamad nihkuvad üksteise suhtes piki kokkupuutejoont, siis nad takistavad teineteise liikumist * tekivad tugevad maavärinad * Californias Kahe mandrilise laama põrkumine * laamade servad purunevad, painduvad ja kerkivad kõrgeks mäeahelikuks
üleskirjutamise režiimi vahel. Proovi kui julged . Klaviatuuril on ka terverida funktsiooni klahve. Need on klahvid F1 kuni F12. Ainus mis on kõikides programmides sama on F1 ehk abi (Help). Muud funktsiooniklahvid sõltuvad programmist kus neid kasutada. Kõige suurem klahv on tühik (Space) mida kasutatakse teksti kirjutamisel sõnade vahele tühiku jätmiseks (said aru, ÜHE tühiku jätmiseks). Eraldi osa on klaviatuuril numbriklaviatuur, mis on klaviatuuri paremal servas. Erinevad märgid klahvidel Tihti on vaja kasutada (ümmargusi sulge). Olles juba koodikirjutaja, siis on vaja {loogelisi sulge}, kui ka [kandilisi sulge]. Elementaarne on ka märgi < on väiksem ja märgi > on suurem kasutamine. Olles aga kasutaja tabelarvutuses, siis seal algavad kõik valemid märgiga = ehk võrdlusmärk. Vahel on vaja ka astendada, siis kasuta märki ^. Palju tuleb tegemist hindadega, seega $ dollar, € euro ja isegi £ nael on vajalik. Käsureal on vajalik klahvi |
· 20-aastasena töötas pruudi- ja beebikaupade äris ning tegi eraviisiliselt õmblejatööd. · Töötas õmbelja, müüja, lauljanna ja tantsijannana · Ta esines ka lauljana varietees, sellest ajast pärineb ka tema nimi COCO (publik kutsus teda nii) · Tal oli mitu elukaaslast, ei abiellunud ta kunagi, vaid pühendus oma tööle ja karjäärile. LOOMING · 27aastaselt avas ta kübaraäri (lihtsad õlgkübarad, servas mõni lehv, pitsi või lilleke) LOOMING · ,, Väike must kleit" LOOMING · ,,CHANEL No. 5" - esimene parfüüm, mida müüdi kogu maailmas LOOMING · Esimene õlarihmaga kott (ketist rihm ja läbi tepitud ruudukestega muster KOKKUVÕTE · Hindas elus vabadust ja loomulikkust · Soovis naistele kinkida liikumisvabaduse ja tal õnnestuski see
2.7 Pitsatid ja templid Pitsatite ja templite tellimise õigus on vastava valdkonna juhil või tema poolt määratud vastutaval isikul. Templite tellimise õigus on teenistuse või osakonna sekretäril/assistendil ja kantselei sekretäril. Asutuses on ametliku pitsatina kasutusel sinise värviga sõõri kujuline pitsat (sõõri läbimõõt 28 mm). Ametliku pitsati kohustuslikud rekvisiidid on: sõõri keskel läbiva suure tähega kiri - XXX; sõõri ülemises servas läbiva suure tähega kiri OSAÜHING; sõõri alumises servas läbiva suure tähega kiri EESTI VABARIIK; Ära on määratletud ametliku pitsati kasutamise kord ja pitsati haldamise vastutus. Igal struktuuriüksusel võib olla oma struktuuriüksuse pitsat. Struktuuriüksuse pitseriga kinnitatakse asutuse dokumentidest tehtud koopiaid ja väljavõtteid nende saatmisel teistele asutustele. Kasutuselt kõrvaldatud pitsatid ja templid hävitatakse struktuuriüksuse siseselt, koostades
Laamad on maakoore lõhenenud osad. Nende liikumist tekitab vahevöös sulanud magma, mis kuumenedes maakoore suunas tõuseb. Laamade servades võib toimuda põrkumine või lahknemine. Kahe mandrilise laama lahknemisel moodustub tühimik, mis omakorda surub kivimassi maapinnale moodustades vulkaane. Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumisel sukeldub ookeanilaama serv mandrilise alla, millest tekib tühimik merepõhjas ning mäestik mandri servas. Ookeanilaama kivimid sulavad ning tekitavad vulkaane. Tekib ka maavärinaid. Kahe ookeanilise laama põrkumisel sukeldub samuti ühe laama serv vahevöösse, millest tekivad kas veealused vulkaanid või vulkaanilised saared. Kahe mandrilise laama põrkumisel kerkivad servad kõrgeteks mäestikeks. Vahevöösse kumbki laam ei sukeldu. Esineb rohkem maavärinaid. Maavärin on maapinna võnkumine, mida tekitab laamade järsk liikumine teineteise suhtes.
Väikesed inimesed Kuuldes väljendit ,,väikesed inimesed", siis esimese asjana hakkab mul peas kummitama Peeter Tooma protestilaul: " Väiksed kastid, linna servas. Väiksed kastid, tehtud tiki-taki. Väiksed kastid linna serval. Kõigil neil on nägu üks." Need lauluread sobivad väikesi inimesi iseloomustama suurepäraselt, kuna kastid on kõik tavaliselt väga ilmetu värviga kandilised esemed. Kastid võivad küll olla eri suurusega, aga nad on ikkagi ühesugused oma vormilt. Sama on väikeste inimestega, nad on üksteisega sarnased vaid sisemiselt. Nad on kõik nagu pruunid papised kastid. Väikeste inimeste kohta võib öelda ka tühised inimesed
reavahet 1,5. Vabade servade laius on 2,5 cm. Peatükkide pealkirjad kirjutatakse veidi suuremalt (tähesuurus 14 ) Iga uus peatükk võiks alata uuelt lehelt. Enne pealkirja jäetakse 2 tühja rida. Peatüki pealkiri käib vasakusse serva. Uus alapeatükk võib alata samalt lehelt, kui lehekülje lõppu mahub vähemalt 2 rida peatüki teksti. Alapeatüki pealkiri on vasakus servas. Esimese ja teise taseme pealkirja järel punkti ei ole, kolmanda (vaid viimase) järel on. Põhiosa peatükid tuleb nummerdada. Peatüki number peab olema pealkirja ees nii sisukorras, kui põhiosas. Alapeatükid eralda lisanumbritega, näiteks 1.1. Referaadi kirjutamise ajal joondatakse read vasaku serva järgi ja sõnade poolitamist ei kasutata. Vajadusel tuleb nõu pidada õpetajaga ja näidata talle oma pooleliolevat tööd, et vältida suuremaid
Päikesesüsteemi planeediks nimetatakse taevakeha, mis tiirleb ümber Päikese, on piisava massiga, et ületada jäiga keha jõud ning hoida hüdrostaatiliselt tasakaalulist (keralähedast) kuju ning on oma gravitatsiooniga tõmmanud oma pinnale väiksemad kehad oma orbiidi ümbruses (on "puhastanud oma ümbruse"). Üheks selliseks planeediks on ka Maa. Meie kodu - planeet Maa hakkas moodustuma umbes 4,6 miljardit aastat tagasi ühes Linnutee galaktika kaugemas servas. Siis oli tegu lihtsalt ühe keerleva tolmu- ja gaasipilvega. Kuid enamus meie planeedi pinnast on siiski noorem, sest Maa pind on välja kujunenud praeguste nö. looduskatastroofide nagu maavärinate, tormide, vulkaanide ja samuti ka liustike ja mandrite triivimise tulemusel. Maa tekkimise kohta on levinud mitmeid erinevaid teooriaid. Kõige tuntumad neist on Suure paugu teooria ja ei saa me mitte mööda vaadata ka teooriast, et Jumal lõi maailma
Isoluumustab suurejoonelisus, rangus, võimas realism, sulav maalitehnika. Portinari altar- Uffizi muuseumis Firenzes. Itaalia kaupmehe Portinari tellimus. Sensatsioon, kõrgetasemeline peenmaal, õlivärvid olid teistele itaallastele eeskujuks. Hieronymus Bosch- pessimistlik fantast. Uskus, et inimene on armetu, määratud hukule. Tegi kolmeosalisi altarimaale: vasakpoolsel pildil pattulangemine, Paradiisist väljaajamine, keskel maine elu pattudega, paremas servas karistus põrgupiinade näol. „Naarilaev“ „Püha Antoniuse kiusamine“ „Kadunud poeg“ Kasutatud allikad: Jaak Kangilaski, (2004), „Kunstikultuuri ajalugu 11. Klassile“, Tallinn: Printon.
tihenema. Päike moodustus pilve keskosast, välistest rõngastest said aga planeedid, mis hakkasid tiirlema ümber Päikese. Mõned planeedid said endale ka kaaslased - kuud, mis omakorda tiirlevad ümber nende endi. http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/maa_uldiseloomustus_gerda.htm Maa tekkimine Meie praegust päikesesüsteemi poleks võimalik äragi tunda sel ajal, kui see ühes Linnutee galaktika kaugemas servas 4,6 miljardit aastat tagasi moodustuma hakkas. Siis oli tegu lihtsalt ühe keerleva gaasi- ja tolmupilvega. Ent enamus planeedi pinnast on palju noorem. Selle põhjuseks on Maa pindmiku pidev ümberkujunemine vulkaanide, maavärinate, tormide, liustike toimel ja samuti mandrite triivimise tulemusena. Maa sisemuse moodustas 4-5 miljardit aastat tagasi keev-mullitav põrgulikult tuline sulakivim. Rasked elemendid nagu raud ja nikkel koondusid keskele, moodustades Maa tahke südamiku
g. 1904 Metobs hankis Hvolsoni aktinomeetri ja B.I. Sreznevski juhendamisel alustati aktinomeetrilisi vaatlusi. h. 1919 Eestis hakati ametlikult ilma ennustama. i. 1922 Ernst Öpik määras Andromeeda udukogu kauguse. j. 1924 ilmus esimene Tähetorni Kalender. k. 1950 Füüsika, Matemaatika ja Mehaanika Instituudi direktoriks sai Aksel Kipper. l. 1950 Tartu linna servas rajati aktinomeetriajaam, mille juhatajaks sai Juhan Ross. m. 1958 Tõraveres alustati uue observatooriumi ehitamist. n. 1964 14. septembril avati F.G.W. Struve nimeline Tõravere observatoorium. o. 1964 Moodustati rahvusvaheline helkivate ööpilvede andmetöötluskeskus. p. 1965 Aktinomeetriajaam alustas tööd Tõraveres. q. 1973 Astrofüüsika ja Atmosfäärifüüsika Instituudi direktorina asus tööle Väino
Kõige tuntum ehitis on Hagia Sophia katedraal o Suurim basiilika Konstatinoopolis - Jätab mulje nagu oleks tsentraalehitis o 1 hiigelkuppel + 2 poolkupplit o Kõige suurem kuppel ripub osaliselt õhus o Mahutas umbes 20 000 inimest o Rõdud [kirikutes nimetatakse neid empoorideks] o Viklid o Piilarid o Kahekorruselised külglöövid, kesklöövi külgseintes on kaks rida aknaid, aknad on ringina ka kupli alumises servas. Nõnda on kesklöövis rohkem valgust kui hämarates külglöövides. o Minaretid San Vitale o tüüpiline tsentraalehitis o asus Ravennas, mis oli Bütsantsi võimu keskuseks Põhja- Itaalias. o 8 tahuline o Empoorid o Palju mosaiike Talumid Liseenid Petikud süvendid, mis on kaunistuseks. [kui neil süvenditel on otstarve, siis need on hoopis nissid] Apostlite kirik o Hävinud o Põhiplaan meenutab võrdhaarset kreeka risti
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
