Kerli Juhkam 12-K1 Magavale kassile hiir suhu ei jookse Kas kõikvõimas ja armastatud kuningas Odüsseia oli tark või loll? Juba eepose alguses tundus, et see mees astus ühest äbrist teise. Mõnel lihtsalt ei vea, satub ühest sekeldusest teise ning ei oska ise sellest välja tulla. Vajab abi, et keegi ütleks mida edasi teha. Senikaua lihtsalt istun ja ootan, ise midagi ette ei võta, elan teiste najal. Kas selline ongi siis kangelane, kes on hädapätakas ja alalõpmata juhtub temaga midagi.
Kergejõustik Kergejõustik on üks vanimaid ja harrastatavaimaid spordialasid. Kergejõustik hõlmab jookse, sportlikku käimist, hüppeid, heiteid ja mitmevõistlusi. Suurte võistluste kavva kuulub kuni 40 ala. Enamik võistlusi sooritatakse spordiväljakul või staadionil, pikamaajookse ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail, krossivõistlusi pargis, metsaradadel jm. Kergejõustiku ajaloost Lihtsaid jooksu, hüppe ja viskevõistlusi korraldasid paljud rahvad juba mitu tuhat aastat tagasi. Kergejõustiku kui nüüdisaja spordiala ajalugu algab antiikaja esimeste olümpiamängudega. 776 eKr võisteldi ainult nn. ühe staadioni jooksus, hiljem lisandusid pikemad jooksud, viievõistlus (kettaheide, kaugushüpe, odavise, kiirjooks ja maadlus) ja relvisjooks. Iirimaal korraldati 12. sajni nn. Tailtenne'I mänge, mille kavva kuulusid peale võidujooksude kivitõuge, sepavasara heitmine (nüüdisaja vasara...
Kaugushüpe Kaugushüpe on kergejõustiku ala, milles sportlased püüavad hüpata lähtepunktist võimalikult kaugele. Võistlejad sprindivad jooksurajal (mis on tavaliselt kaetud kummeeritud rajakattega), hüppavad maapinnast pisut kõrgemale ulatuvalt puust pakult nii kaugele kui suudavad, maandudes kastis, mis on täidetud peenikese kruusa või liivaga. Mõõdetakse vähimat kaugust paku ning võistleja poolt jäetud jälje vahel. Äratõukel ei tohi jääda osa jalast pakust ettepoole (selle tuvastamiseks on pakust eespool plastiliinikiht). Hüpe koosneb neljast osast: hoojooks, äratõuge, lend ja maandumine. Võistluskorraldus võib olla erinev, kuid tavaliselt saab iga võistleja teatud arvu katseid pikima hüppe tegemiseks ning tulemuseks loetakse pikim määrustekohane hüpe. Võitjaks kuulutatakse võistleja, kes võistluse lõpuks on sooritanud pikima määrustekohase hüppe. Suurvõistlustel antakse tavaliselt kõigepealt 3 katset; need 3, kes ületavad nõutud kau...
Kergejõustikualad Kergejõustik on üks vanimaid ja harrastatavaimaid spordialasid. Kergejõustik hõlmab jookse, sportlikku käimist, hüppeid, heiteid ja mitmevõistlusi. Suurte võistluste kavva kuulub kuni 40 ala. Enamik võistlusi sooritatakse spordiväljakul või staadionil, pikamaajookse ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail, krossivõistlusi pargis, metsaradadel jm. JOOKSUD
Soovituslik suvine treeningkava 7-12. aastastele judokatele Eesmärk: iseseisva sportimisharjumuse kujundamine, üldfüüsilise vormi parandamine Harjuta 3-5 korda nädalas 1. Sörkjooks rahulikus tempos (jookse sellise kiirusega, et oleksid võimeline sõbraga samal ajal vestlema). Kokku jookse nii mitu minutit kui vana oled. Igal nädalal jookse 1 min rohkem kui eelmisel nädalal. 2. Võimlemine: käteringid, puusaringid, põlveringid, painutused ette ja taha, käte vibutused jms (vali ise 5-10 harjutust) Vali järgmiste harjutuste hulgast 4-6 harjutust (ühel päeval vali erinevate värvide seast), vali erinevatel treeningpäevadel erinevaid harjutusi. 3. Põlvetõstejooks: 10 sekundit kiiruse peale, tee seda ühel treeningul 2-4 korda vastavalt enesetundele 4
Töö VBA Kodutöö Üliõpilane Õppemärkmik Õppejõud Kristina Murtazin Õpperühm kaülikool nstituut A Kodutöö Õppemärkmik Õpperühm ringe aeg_1 aeg_2 aeg_3 paku võitja võitja 2 9,140625 9,296875 9,2539063 loom_1 loom_1 START PEATU MÄNGU PÕHIMÕTE U PÕHIMÕTE Objektid Protseduurid *Loomad (loom_1, loom_2, loom_3) * Peaprotseduur jookse ja alamprots *Päike jookse- seob objektid (loomad) muut *Tüdruk muutujad, kustutab lahtrid, fikseerib *Pilv kontrollib loomade jooksmist, kasuta *Piksenool protseduuri Tee_samm. *Lahtrid (loom_1,loom_2, loom_3, *Tee_samm- selle igal täitmisel fikse ringe, paku_võitja, võitja) muudetakse ühe looma asukohta sa
Nende abil harjuvad jalad pikaajalise koormusega ja korduvate löökidega vastu maad. Organism õpib samal ajal kasutama rasvu energia saamiseks. Pikkade treeningute pikkust tuleb kasvatada vähehaaval, nii et pikemate otsade pikkus on lõpuks u. 25-35 km. Pikka maad mine jooksma vaid hästi puhanuna ja peale jooksu tangi kindlasti uut energiat ja vedelikku. 2.Jookse kiiresti Kuigi treenid eesmärgiga läbida 42 km, peaks treeningute seas olema ka lühikesi ja kiireid jookse. Need parandavad maksimaalseid vastupidavusomadusi, koordinatsiooni ja jooksu efektiivsust. 3-21 kilomeetrised võistlused arendavad väga hästi maratonil vajaminevat kiirusreservi. 3.Jookse aeglaselt Aeroobsed, väga rahulikud jooksud on vajalikud mitmel põhjusel need aitavad organismil taastuda kiiretempolisest jooksust ja samal ajal siiski lisavad treeningkilomeetreid. Kerged jooksud annavad ka võimaluse ringi vaadata ja võtta energiat loodusest ning joosta rahulikult koos sõpradega
Peaks tundma venitust seljalihastes. 3) Reielihaste harjutused jalad õlgade laiuselt, kõverdad põlvi nagu hakkaksid tooli peale istuma. Hoia 30 sek. Treenib reielihaseid, harjutus on aeroobne. Venitus: tõstad jalga taha nii, et kand oleks tuharalihase vastas, hoia käega kinni selja taga jalga kinni, et tunda venitust eesmistes reielihastes. 4) Kohapeal põlvetõstejooks tõsta kiiresti kordamööda põlvi puusakõrgusele, jookse nii kiiresti kui saad, et oleks tõhusam. Aeg 30 sekundit. Harjutus on aeroobne. Venitus reielihastele, sama mis eelmisel harjutusel. Ning samuti venitada ka säärelihaseid. Toetada jalg vastu seina nii, et kand toetab vastu maad ja pöid on vastu seina, venitust peaks olema tunda säärelihastes. 5) Kohapeal sääretõstejooks jookse ühe koha peal nii, et puudutad kannaga iga kord tuharalihast
NAD TAHAVAD TULLA TUTTAVATE JUURDE KUHU? TUND LINN I A KOOL I LÄHEN...EI LÄHE... TRAMM I SÕIDAN....EI SÕIDA... PEALE LOOMAAED A AEDA KIIRUSTAN....EI KIIRUSTA TROLLI PEALE JOOKSEN....EI JOOKSE.... KINNO PARKI BUSS SAMMUN.....EI SAMMU PEAL E SÕBRA KÖÖK JUURD I MUL ON VAJA...MINNA...JOOSTA E SUL ON VAJA....SÕITA...KIIRUSTADA... TAL ON VAJA.....SAMMUDA...MINNA VANAEMA TRENN
Kahe võrdse jämedusega peenema trossi või liini jms kokkusidumiseks kasutatakse õigesõlme Rehvisõlm Rehvisõlme abil seotakse purje rehvimisel rehvipaelad kokku. Tseppelini e hunteri sõlm Saab lihtsalt lahti harutada, ka peale suurt koormust.Kahe sõlme sidumiseks.Ei jookse kinni. Õhulaevu seoti sellega Lamesõlm Lamesõlme kasutatakse omavahel erineva jämedusega trosside sidumisel. Ka ühejämedusi, kui on suured pinged. Kaluriaas e ankrusõlm Kaluriaasa kasutatakse, kui on vaja trosse või püüniseid kinnitada. Sõlm ei jookse kinni ning tuleb kergelt lahti. Vebling ehk seasõrg
Mäng: Mäng:Juku pääsemi Juku pääsemine Allar Plaksi EALB-41 Juhendaja: Ermo Täk upääsemine u pääsemine Plaksi LB-41 : Ermo Täks Protseduuride loetelu ja otstarve: alusta - Alustab mängu, tuues peategelase Juku stardipositsioonile jookse - Juku alustab jooksmist hüppa - Nupule vajutades Juku hüppab tagasi - Mängule tehakse restart, kõik elemendid pannakse algpositsioonile tagasi seisa - Peatab mängus kõik liikumised kiirabi - Kutsub vigastatud Jukule kohale kiirabi, mis ta minema viib Parameetrid ja muutujad: Muutujad: k (kiirus), h (hüppevõime) Kujundid: Juku, Magnet, Maa, Auk, Ogad, Veri, Kiirabi Rakenduse stsenaarium ja kasutamise põhimõtted: Mängu eesmärgiks on mängu peategelasele Jukule valmistada võimalikult vähe piinu. Mängu alguse mängijal valida Juku liikumise kiirus ning tema hüppevõime. Seejärel vajutada nupule "Alusta" ning oo on oma stardipositsioonile jõudnud. Nupuga "Jookse" alustab Juk...
,,Jänku hüppas metsa all, lõbus tuju oli tal. (Hüpita jänest üles-alla, keeruta teda ringi.) Vaatas üles, (tõsta jänes õhku) vaatas alla, (pane jänes põrandale) jooksis peitu kuuse alla." (Peida jänes selja taha.) Hiiremäng Eesmärk: Arendab kõneoskust ja lihtsamaid motoorseid oskusi. Hoia käsi enda ees. Loe järgmist salmi ja tee nõutud liigutused: ,,Jookse, jookse, hiirelaps, sind ajab taga kassipaps! Jookse, jookse hiirelaps, lipsa urgu, vups!" (Pigista üks sõrm pihku.) Korda salmi, peites iga kord pihku järgmise sõrme. Tore sõber Eesmärk: Arendab lapse kuulamisoskust ja koordinatsiooni. Mängige tuntud laulumängu: ,,Mul on üks tore sõber, see sõber on voh nii! (Tõsta pöial tunnustavalt püsti) ja kui see sõber tantsib, siis jalad käivad nii."
meie vahel valitseb! Ta peab end kassiks, kellele on hiired vaid mänguks! Ainus põhjus, miks ma teda veel talun seisneb selles, et...et... Adeele: Et? Marc: Et... Adeele: Marc? Marc haarab Adeele embusse ja tahab teda suudelda, muusika taas, forte põhjas ja Adeele tõukab Marci vastikusega eemale. Adeele: Reetur! Adeele jookseb minema, Marc naerab kogu südamest, kuid lõpuks ta naer kurveneb ja vaibub, kuni muutub nuuksatusteni. Marc: Jah, kallis lapsuke, jookse, jookse selle maailma eest, kus kohtad vaid minusuguseid maske...jookse...jookse, kallis Adeele...mu armas Ada...jookse! Kardinad, muusika (vali, lausa rangelt dramaatiline) veel ei lange ära, vaid mängib paar minutit. Siis saabub fantastiline lõpuakord, mängu kulminatsioon ja kogu lava tuled kustuvad on saabunud vaheaeg. VAHEAEG IV vaatus Alexa on isa talus, oma kodus ja mängib iseendaga kaarte. Kostab koputus uksele. Alexa: Ah? Mida? Koputatakse taas
Känguru Rauno leppik 7.A · Kängurud ei jookse, vaid hüppavad. · Neil on suured tagajäsemed ja tasakaalu hoiavad nad suure sabaga. · Tugevate tagajalgadega 3- 4 meetriseid hüppeid tehes võib ta saavutada kiiruse 40-50 km/h. · Ema kukrust väljub poeg alles mitme kuu möödudes. Punane hiidkänguru · Punane hiidkänguru on imetaja. · Punane hiidkänguru esineb vaid Austraalias. · Ta on kõigist kukrulistest kõige suurem, aga toitub ainult rohust ja põõsaokstest. · See känguru on ainuke punase karvaga känguru.
LAUAD RUUTUDEKS 4,8 LAUDU 13 TK LAIUS 100 MM PIKKUS 4800 MM 1000000 1000 HIND JM 19,9 JOOKSE 62,4 6,24 M2 1000 HIND* 1241,76 *SUMMA EI OLE TÄPNE RUUDUD LAUDADEKS RUUDUD 1 LAIUS 110 MM PIKKUS 4500 MM 4,5 JOOKSUD 9,09 JM HIND JM 37,00 2,02 LAUDA KOOD 124918 HIND* 336,36
Aitad hädas inimest, kuna ta on samasugune. Meedia aga ajab suud vahule ning otsa ega äärt ei paista tulevat. Meediameri ei lase meid tagasi mandrile. Kui varem jahtisid meid tankid, siis praegu ajavad meid taga roosad Vanishid ja rohelised Arielid. Tempo on igatahes kiire, midagi quickstepi ja sprindi vahepealset. Samas peaks ju kiirel tempol olema ometi eesmärk, sihtpunkt, kuid kõik see jääb selgusetuks. Aina jookse ja jookse sihitult meediapõllul. Internet, televisioon, kõrgustesse ulatuvad reklaampalakatid kõik see on lihtsureliku võrku meelitamiseks. Meedia on nagu sotsiaalne kameeleon midagi igale inimesele. Igasugune sündmus, olgu pealegi, et kauge, toob meie argisesse ellu süzeelisust. Me vaatame ja võtame teadmiseks kuni uue kuuma suutäieni, mida õhu asemel endale sisse ahmime. Seda suutäit pakutakse meile nii vabatahtlikult kui ka vägisi, uksest ja aknast
graafiline kasutajaliides Aqua ja failihaldur Finder. BSD-l põhinev operatsioonisüsteem, mis on läbinud UNIX 03 sertifitseerimise Miks valida leopard? Apple reageerib võimalikele turbeohtudele kiiresti, pakkudes tarkvaravärskendusi ja turbetäiustusi. Kontrollib kõik failid üle mis tulevad internetist. Saab fotode, filmide ja muusikaga hämmastavaid asju teha. Plussid On lihtsam kui windows. Pole viiruseid. Väga ilus disain. Ei jookse kokku. Sündides valmis Miinused On mõeldud põhiliselt Mac arvutile. Osad mängud ei hakka tööle. Eestis on kallis. Aja lugu Idee tavakasutajale mõeldud personaalarvutist tekkis 1970ndate lõpus. 1979. aastal asutati Apple'is selle arendusmeeskond Macintosh 128K, tuli müüki 24. jaanuaril 1984 ja see oli esimene laiatarbearvuti, millel oli hiir ja graafiline kasutajaliides. Pilt Mac OS
kursusega. Iga kell olen valmis 3-ndat kursust aitama/toetama nii füüsiliselt, moraalselt kui majanduslikult. Tõotan, et ei tee mitte kunagi meie koolile või 3-ndale kursusele häbi. Luban tuua igapäev kolmandale kursusele poest nänni ja kummardada nende ees kui nad vastu tulevad. Luban igal hommikul helistada ja ajada kolmanda kursuse õpilased üles, et nad jõuaks õigel ajal kooli. Suhtun õpetajatesse austusväärselt ja ei jookse tundidest minema. Antud lubaduste mittetäitmisel tabagu mind suu-, sõra- ja marutaud.
Vaatan üle ukseprao, mis seal toimub (NäebVanapaganat ja teeb risti ukse ette, läheb sauna tagasi). VANAPAGAN (väljast): Tule nüüd välja tütreke, lähme ära! VAESLAPS: Ei ole riideid, ei saa tulla! VANAPAGAN: Küll lasen kodust riided tuua, ütle mis sulle tarvis? HIIR (saunanurgast õpetades): Ühe kaupa, ühe kaupa, õeke! VAESLAPS: Ei ole särki selga panna. VANAPAGAN (pöördudes poja poole): Jookse, poega, jõua, poega, heida jalga enese pärast, naise saad sa naljapärast! Tood kodust siidisärki! (Vanapagana poeg toob kiiresti siidisärgi). VANAPAGAN: Säh, tütreke, siin on siidisärk. Lähme nüüd. VAESLAPS: Ei või tulla, ei ole kuldkörti ümber panna. Vanapagana kolmas poeg toob seeliku. VANAPAGAN: Säh, tütreke, siin sulle kuldkört. Lähme nüüd! VAESLAPS: Ei või tulla, ei ole kirjut vööd peale panna. (Vanapagana poeg toob vöö).
(1) Väljaku kummaski otsas asub puuvaiadest värav. Mängija ühest meeskonnast (söötja) viskab palli ühest väravast teise. Mängija vastasmeeskonnast (lööja) proovib kurika abil hoida ära palli lendamise vastu väravat. Teine lööja seisab söötjapoolses väravas oodates.(1) Kui lööja lööb palli kurikaga, võib ta joosta teise väravasse ja vahetada sealse lööjaga kohad. Nii võidab ta jooksu (punkti). Lööja meeskond püüab koguda nii palju jookse kui võimalik, samal ajal kui söötja meeskonna liikmed toimetavad palli ühte väravasse. Kui pall lööb väravat samal ajal, kui lähim lööja veel jookseb, siis on see lööja mängust väljas. Lööja on mängust väljas ka näiteks juhul, kui ta ei suuda väravat palli eest kaitsta või kui mõni püüdja tema löödud palli õhust kinni püüab. (1) Välja läinud mängija asendatakse meeskonna järgmise lööjaga. Kuna väljakul peab
need olid väga suured ja tugevast materjalist. Seal oli ka väga palju teadete tahvleid kust sai informatsiooni erinevate okupatsioonide ja sõjaaegade kohta. Väga palju oli muuseumis just vanu vene ja saksa relvi. Oli ka vanades mundrites näidis nukke. Minu lemmikud vaatamiseks välja pandud atraktsioonid olid Moskvich 400, Lada 2106 ja Lenini puust ülakeha kuju. Selle muuseumi külastus oli väga meeldiv ja soovitan kõigile, seal pakutav info ei jookse kindlasti külgemööda alla ja saab korraliku ülevaate selle aja olemuse ja tegude kohta!
Kas Eestil on vaja sõjaväge? Et sellel teemal arutleda peaks tegema endale selgeks mõned mõisted. Mida tähendab üldse sõjavägi või kaitsevägi? Ning peab teadma, mis on selle eesmärk ja printsiip.Kaitsevägi on vabariigi valitsuse alluvuses olev sõjaväeliselt korraldatud täidesaatva riigivõimu asutus, mis asub kaitseministeeriumi valitsemisalas. Kaitseväge ja Kaitseliitu juhib kaitseväe juhataja, sõjaajal kaitseväe ülemjuhataja. Eesti riigikaitse on üles ehitatud totaalkaitse printsiibil ja riigikaitse eesmärk on säilitada Eesti iseseisvus ja sõltumatus, tema maa - ala, territoriaalvete ning õhuruumi lahutamatu ja jagamatu terviklikkus, põhiseaduslik kord ning rahva turvalisus. Riigikaitse juhtimisstruktuur tagab kaitseväe valmisoleku rahuajal ja kriisiolukordades. Sõjalise kaitse teostajad on kaitsevägi ja Kaitseliit. Kas on siis meil seda vaja?? Kuigi Eesti riik on väike, tal on vaja kaitset. Kaitse...
tohiks kunagi iseenesest mõistetavana võtta lähedaste inimeste toetust ja olemasolu, sest kunagi elus võib tulla hetk, kui seda inimest su kõrval enam lihtsalt pole. Paljude jaoks on ülimalt oluline hea hariduse omamine. Eriti pannakse õppimisele rõhku praegusel ajal, sest tööd on raske leida ja vabadele töökohtadele on tihe konkurents. Tarkus ja teadmised on ainukesed asjad, mida keegi ei saa teiselt ära võtta, seega ei jookse enda lisaks harimine kunagi mööda külgi maha. Kuna tänapäeva maailm on niivõrd materiaalne, väärtustatakse palju karjääri ja sellega kaanevat sissetulekut ehk raha. Kõik näib viimasel ajal üha rohkem keerlevat raha ümber ning pole ka harv juhus see, et kel raha sel õigus. Peab tõdema, et ilma rahata on elu muidugi nigel, ent ma ei pea õigeks ka seda, et inimesed muutuvad üha auahnemaks, kasutades seejuures ebaausaid võtteid. Tahetakse teenida üha rohkem ning vahendeid
Konkreetne piir nende kahe vahel tuhmub veelgi, kui hakata äsja püstitatud küsimuse üle pikemalt juurdlema. Hiljuti kirjutasid kõik ajalehed Rakvere Tarva mängujuhi Kristo Saage siirdumisest Leedu korvpalliklubisse KK Kaunas ning fännide rõõmukisa kostus taevani. Skeptikuna uurisin asja lähemalt ning selgus, et kõige selle taga on poliitika. Leedu klubi suursponsor on kihlveokontor Triobet, kes ähvardas meeskonna toetamisest loobuda, kui Eesti mehi väljakul ringi ei jookse. Kui eestlane mängib sealses liigas, on Maarjamaal huvi selle vastu suurem ning Triobet saab rumala talurahva ennustuspanused enese taskusse ajada. Poliitika spordis oma kõige ehedamal kujul. Kas siis üldse ongi piiri spordi ja poliitika vahel? Tõenäoliselt peab sellisele küsimusele tänasel päeval negatiivselt vastama. Samastada neid kahte, tõsi küll, päriselt ei saa, kuid siiski tuleb tõdeda, et teineteiseta neid kahte enam ei eksisteeri. Konkreetset piiri
kaaskodanikke. Selle põhjal on seega ka võmalik aru saada ja ära tunda isikut, kel puudub eneseväärikus. Eneseväärikat inimest ei mõjuta teiste arvamused- tal on oma kindlad põhimõtted ja alustalad millele toetuda. Ta jääb oma mõtetele ja ideedele truuks hoolimata lahkhelidest, mis võivad tekkida erinevate inimeste arvamustest. Kui juhtub, et oma aususe ja põhimõtete tõttu jätab üks seltskond inimese kõrvale, ei jookse eneseväärikas inimene looma võltssõprussuhteid, sest ta teab, et alati leidub samasuguseid inimesi. Eneseväärikad inimesed on igas olukorras võimelised hakkama saama ehk nad on väga tugevad karakterid.
• Mälu arendamiseks paluge lapsel mõnd lihtsat ülesannet täitma asudes enne juhiseid valjusti korrata. • Mälu arendavad ka mitmesugused mängud: otsimise mängud „Mis on kadunud? Liigutuslik areng koos kõnega. • Jooksmine erineva kiirusega ja erineval distantsil – jookse kiiresti /jookse aeglaselt • Hüppamine - ülalt alla, alt üles, kaugele, ühel jalal, parem, vasak. • Viskamine - eri suuruse ja raskusega asjade viskamine , kõrgele, kaugele, raske, kerge • Ronimine – ülesse , alla • Kõndimine – kiiresti , aeglaselt , kehaosad , parem,vasak, ring . 6
Ma nagin üht TÜDRUKUT Liis Kams Selle raamatu on kirjutanud 13. Aastane tüdruk, kes sündis 1995. aastal. Ta oli neid luuletusi kirjutades alles teismeline eesti koolitüdruk. Liisa loomingu on kahel järjestikusel aastal päritud Kalju Lepiku luulevõistlusele laureaadi tiitliga. Ta pani oma mõtteid ja tundeid nendesse luuletustesse.Tema luuletused käsitlevad inimsuhteid, ühiskonda, unistusi, igatsust ja tulevikku, kuhu me suunduda võime, andes aimu uue kasvava põlvkonna väärtustest,maailma mõistmisest ja vaadetest elule. Näiteks: Aeg ei mahu piiratud seltskonda Aeg ei ole ajaline mõiste Aega ei sa hääletult öelda Luuletused on erinevates meele oludes.Mõni on huvitav, tõsine,kurb. Näiteks: Ta paotab oma läikivaid huuli Sädelusehelk, mis pimestab silmi Keegi ei näe enam selgesti Nad ei tea, mille nad kaotavad lummuse haardes Need luuletused on vabavärsilised.Mõnes luules on kordusi, näiteks ühel luuletus iga salm...
100 ja 400 meetri jooks 100 ja 400 meetri jooksu alustatakse stardiga. Kokku on kolm käsklust kohtadele, tähelepanu, start. Käsklusel ,,kohtadele" on käed joone taga õlgade laiuselt. Ees olev jalg on joonest 1,52 pöida ja taga olev jalg veel 11,5 pöida tagapool. Tagajala põlv on maas. Pea kui kehapikendus on otse. Käskluse ,,valmis" asendis on puusavöö õlgadest pisut kõrgemal ja kõik neli toetuspunkti (käed ja jalad) võrdselt koormatud. Käskluse ,,start" korral jookse stardipakkudelt edasi nii, nagu jookseksid õlgadest ja pealaest läbi, asetades tõukejala pöia (varvas üles) enda alla toele. Püüa liikuda nii, et tekib tunne, nagu kukuks pikali. Joosta tuleb kogu aeg kõrgel päkal, varbad enda poole, selg on nõgus, kõht on õõnes ja pinges. Käed töötavad nii, nagu karatekad lõhuvad laudu. Kuna jooksu juhivad käed, tuleb kätetöö harjutusi teha paigal, kõndides, liikumisel ning erinevas rütmis. Pärast jooksu kindlasti teha
Gert Helbemäe ,,Ohvrilaev" Helbemäe ,,Ohvrilaev" räägib ühest kooliõpetajast Martin Justusest ja team armukesest Isebelist. Martin Justus saadab enda naise ja tütre Astridi suvepuhkusele ning ise plaanib asuda tööle- nimelt hakkab ta kirjutama raamatut Sokratesest ja ohvrilaeva sõidust Delose saarele. Justuse töö nurjub kuna tal mõte ei jookse. Justus tutvub naabertänavast pärist mustlastüdruku Isabellaga (päris nimi Isebel). Isabella on 20 aastane ilus neiu kelle ema peab väikest nurgapoodi ning isa on tal surnud. Isabella ise armastab muusikat ja on hea klaverikunstnik. Isabella on pooleldi juut ning ta ema väidab, et ka Prantslane. Justusel ja Isebelil tekib armusuhe ning nad mõlemad elavad fantaasiais kus 30- päeva pärast lahkub ohvrilaev Delose saarele, nad leppisid kokku, et 30- päeva pärast nad enam ei suhtle
Bioloogia Närvisüsteem Sisekeskkonna püsivus-homöostaas. Ensüümide tööks on vajalik kindel temperatuur. Dendriidid toovad signaale, akson ehk neuriit viib erutust välja. I KESKNÄRVISÜSTEEM Peaaju - töötleb, salvestab, jagab käsklusi. Seljaaju Gliiarakud: tagavad neuronite stabiilsuse, kõrvaldavad hukkunud neuroneid,osalevad neuronite uuenemisprotsessis. Aju võimekus sõltub aju välispindala suurusest, teiste imetajate aju ei ole nii kokku volditud. Närv närvikidude kimbud koos sidekoega II PIIRDENÄRVISÜSTEEM Moodustavad närvid, mis ühendavad pea- ja seljaaju. Osa närvisüsteemi juhitavatest tegevustest on tahtelised, teised tahtest sõltumata ehk autonoomsed. JAGUNEB KOLMEKS: I SENSOORNE: Retseptoritest kesknärvisüsteemi signaale toovad tundenärvid II SOMAATILINE: Kesknärvisüsteemist skeltilihastele signaale viivad motoorsed närvid III AUTONOOMNE: Näärmetesse, elunditesse ja silelihastesse signaa...
kukrus paiknevad piimanäärmed vastsündinud kinnituvad nisade külge Liigid koaala potoroo känguru vombat kukkurmutt kukkurkurat vallabi kukkurhunt vallaroo kukkurhiir kuskus pademelon opossum kukkur-sipelgakaru Kängurud Kängurud kängurupoeg võib ema kukrus veeta kuni 11 kuud kängurud ei jookse, vaid hüppavad känguru jalgadel on teravad küünised känguru võib ainult ühe tagajala löögiga inimese või koera kõhu lõhki rebida kängurud söövad rohtu ja teisi taimi nad ei ole väljasuremise ohus Kängurud känguruid on üle 50 liigi, suurim neist on hiidkänguru, kes võib kasvada kuni kolme meetri pikkuseks kängurud on põhiliselt aktiivsed öösiti kängurud on kohastunud elama kuivades kohtades
Kuidas lookleb minu tee järgnevad 20 aastat? Maailmas on nii palju erinevaid inimesi, kelle elutee kulgeb ka erinevalt. Mitte kellegi elu ei kulge läbi liblikate ja lillede. Kõigil on tõuse ja mõõne. Hea, kui inimestel on juba noores eas siht silme ees, milleni püüelda. Hetkel käin gümnaasiumis alles esimest aastat. Kõik on nii uus ja raske ja harjumatu. Enam ei jookse õpetajad õpilastel järgi, et parandaksid oma hinded ära. Gümnaasiumis on paljud asjad vastupidi. Vanus on juba seal maal, et peaks ise ka muretsema oma korda tegemata ainete ja hinnete pärast. Loodan, et olen 2aasta pärast rõõmsameelne ja uhke abiturient, kellel sihid silme ees. Ootan mõnes-mõttes tulevikku nii väga, kuid ei taha eriti gümnaasiumi lõppu. Klass on nii tore! Raske mõelda, et tulevikus läheb meie lahe seltskond laiali ja igaüks hakkab sammuma oma radapidi
Üha enam kolivad Eesti noored peale keskkooli mujale riikidesse. Näiteks minnakse ülikoolidesse õppima erialasi, mida Eestis ei ole. Paljud lähevad ka kõrgema palga pärast tööle. On ka lihtsalt seiklejaid, kes tahavad ennast kurssi viia teiste rahvaste kultuuridega ja tavadega ning saada uusi elukogemusi. Välismaale kolimine on hea võimalus keskkonna vahetuseks ja oma silmaringi laiendamiseks ning saadud elukogemused ei jookse mööda külge maha ja nii on kergem ka edaspidises elus hakkama saada. Sageli ei arvestata sellega, mida muutus võib kaasa tuua meile eestlastele, kes me oleme tihtipeale liiga sinisilmsed ja kitsarinnalised. Kuid kas siis minna või mitte? Põhilised põhjused miks noored mujale riikidesse kolivad on just kool ja töö. Eestis on väga väike tõenäosus, et sa suudad saavutada midagi maailmatasemel. Tööle minnakse just sellel
RASEDUSAEGNE TREENING Mina isiklikult leian, et liikumine ja trenn ei jookse külge mööda alla raseduse ajal. Kui end raseduse ajal koju istuma jätta, siis ma arvan, et on suurem võimalus rasedusjärgse depressiooni saamiseks. Olin loomulikult üllatunud kui teada sain et on oodata juurdekasvu ning loomulikult pälvis arstide tähelepanu ka kõhu puudumine. Selgitust sellele kahjuks ei leitud ent kõik on nii lapse kui ka minuga korras. Minu olukord oli väga kerge, sest mulle ei tekitanud
kus on õhk tugevasti saastatud. Sammaltaimed paljunevad eostega.Sammaltaime eosest areneb uus taim mille moodustavad suguorganid.Sammaltaime munarakust areneb taime tipmises osas eoskupar ja seal sees moodustuvad eosed.Eosed levivad tuulega ja valivad idanemiseks soodsa koha. On võimalus ka,et samblad paljunevad vegetatiivselt ehk mitte suguliselt näiteks sigikehakestega. Samblad on loodusele väga kasulikud.Näiteks sammal maja katustel on hea selle pärast et vihma ja lumesulamis veed ei jookse kiiresti ära vaid samblavaip püsib seetõttu kaua niiskena. Sammaltaimed on ka koduks putukatele ja ämblikele kus nad end pesitsevad.Peamiselt kasutatakse ka turbasammalt tööstuses briketi tegemiseks ja ka põllumajanduses.
olulisemaks ning need, kes proovivad end igal moel ühiskonnale tõestada. Õnneks leidub neid viimaseid tänapäeval päris palju, sest võimalusi oma hobidega tegelemiseks tekib pidevalt juurde. Võimalusi eneseväljenduseks on küll ja küll. Need, kes väidavad, et pole endale midagi sobivat leidnud, pole tavaliselt isegi vaevunud otsima. Nii nagu ütleb ka Eesti rahva vanasõna, et ega magava kassi suhu hiir ei jookse. Kõige lihtsam viis enesetõestuseks on astuda oma kooli õpilasesindusse. Ka sellises väikses organistatsioonis on võimalus end arendada. Õpilasesindused korraldavad koolisiseseid üritusi ja kaitsevad õpilaste õigusi. Selline kogemus tuleb elus kõigile kasuks. Kui ainult õpilasesindusest ei piisa, võib astuda ka ESCU liikmeks. ESCU on Eesti Õpilasesinduste Liit ning kaitseb kõigi õpilasesinduste õigusi. ESCU töö on rahvusvaheline
Ekskursioonid on vaheldus õpilase ellu.Õpetaja plaanib väljasõitu, terve klass on elevil, eriti kui kavandatakse välismaale minekut. Viimasel juhul on vähemalt pooltel õpilastel käed püsti. Väljumishommikul on kõigil asjad pakitud ja valmis minekuks, lastel silmad säravad ja suud on naerul ning juba kaugele on näha laste elevust. Seega klassiekskursioonid on siiski õpilastele vajalikud, kui vaheldus raskesse ja rutiinsesse koolipäeva ja ega see jookse ka õpetajatel mööda külgi maha. Paljud õpilased näevad koolis ainult muresid ja porbleeme ning keelduvad aru saamast, et kool on koht, kus on halbade külgede kõrval ka head küljed, neid on võib-olla isegi rohkem kui halbu. Kool ju tahab sulle tegelikult ainult head.
Eesti keele iseloomustus 1. Eesti keele ajalugu · Eesti keel hakkas kujunema 2000 kuni 2500 aastat tagasi läänemeresoomealgkeelest. · Eesti keelt on viimase 1000 aasta jooksul mõjutanud erinevad sotsioperioodid: muinasaeg, orduaeg, Rootsi aeg, mõisaaeg, ärkamisaeg, venestusaeg, Eesti aeg, nõukogude aeg, üleilmastumise aeg. 2. Eesti keele foneetika (häälikusüsteemid): · Eesti keeles on 20 konsonanti ja 9 vokaali. · Konsonandid omakorda jagunevad sulghäälikuteks (k, p, t, g, b, d) ja ahtushäälikuteks (h, j, l, r, s, f, v + ninahäälikud n ja m). · Samuti jagunevad häälikud helilisteks häälikuteks, mille hääldamise korral on tunda häälepaelte vibreerimist ja helituteks häälikuteks. · Palatalisatsioon on konsonandi peenendus (see on häälikute ,,pehmemalt" hääldamine). Nt: kunn, kass, suss jne. · Prosoodias (kõnelõ...
hakkasin oma oskustes kahtlema ma ei oska ju minimaalselgi kujul programmeerida. Kas saan ikka hakkama? Peale sõprade julgustust, et ma ju tulengi siia õppima, sai asi otsustatud. Kas siiani on kõik vastanud ootustele? Sellele on võrdlemisi raske vastata. Ma arvan, et on. Vaadates ainekava leiab aineid, mille võiks esmapilgul välja jätta kuid järelemõeldes võib igasugune infokild õiguse vallast enese huvide kaitsel igati abiks olla ning samuti ei jookse mööda külge maha oskus enda esitlemiseks nii kirjapildis kui ka kõnes. Rääkides õppetingimustest siis selle koha pealt ei ole midagi kriitilist öelda. Kõik õppehooned on omavahel ühendatud ja lähestikku. Muidugi kui välja arvata IT-maja kuid seni pole seal väga palju käimist - kõigest 1 kord nädalas. Mis meeldib? Mis ei meeldi? Mis võiks olla teisiti? Võiks öelda, et meeldib kõik. Ei ole tõesti ühegi asja otsa sattunud, mis ei meeldiks. Kuna meie
Võimalusi eneseväljenduseks on piisavalt. Aastate jooksul on ühiskond muutunud noorte suhtes sallivamaks ning aina enam teismelisi võtab osa mittetulundusühingute ja heategevusprojektide tegevustest. Lisaks leidub aina enam huvitegevusringe, kus on võimalik tegeleda omale meelepärasega laulmisest ja tantsimisest kuni robotide ehitamiseni välja.Leidlik noor leiab enda jaoks alati midagi sobivat. Nii nagu ütleb ka Eesti rahva vanasõna, et ega magava kassi suhu hiir ei jookse. Kõige lihtsam viis eneseteostuseks on astuda õpilasesindusse. Ka sellises väikeses organisatsioonis on palju võimalusi enese arendamiseks saab korraldada üritusi, kaitsta õpilaste õigusi, võtta osa erinevatest koolitustest ja tutvuda teiste aktiivsete õpilastega. Aina enam aktiivseid noori astub ka maakondlikesse noortekogudesse. Seal korraldatakse konverentse, koolitusi, arutatakse piirkondlike probleemide üle ja aidatakse erinevaid noorteühendusi
Austatud Kalle Laas Täname, et olete otsustanud just meie poole pöörduda. Oleme kokku pannud Teile detailse õpetuse, kuidas Linuxit installida. Linux on väga hea OP süsteem ja ta on tasuta! Linux sööb ka vähem ressursse, tänu sellele on võimalik ka vanemaid arvuteid tööle panna. Linuxiga ei pea ka nii palju muretsema viiruste pärast, kuna sellel neid peaaegu, et ei olegi. Linuxi süsteem toimub paremini ja ei jookse eriti kokku, seetõttu on ka kasutamine palju efektiivsem. Kõige pealt, et installeerida Linux’it, peate alla tõmbama Linux’i faili, olenevalt millist versiooni soovite. Kui soovite, siis on olemas eesti keelne linux estobuntu. Kuid erinevaid Linuxeid on palju, seega lisan erinevaid allalaadimislinke lisadesse. Nüüd, kui Teil fail olemas, siis see tuleb mälupulk teha Linuxi installeeriks. Siis tuleb alla laadida programm nimega UNetbootin (https://unetbootin.github.io/). Avage programm ja kui tel on juba alla laetud sobiv L...
Austatud Kalle Laas Täname, et olete otsustanud just meie poole pöörduda. Oleme kokku pannud Teile detailse õpetuse, kuidas Linuxit installida. Linux on väga hea OP süsteem ja ta on tasuta! Linux sööb ka vähem ressursse, tänu sellele on võimalik ka vanemaid arvuteid tööle panna. Linuxiga ei pea ka nii palju muretsema viiruste pärast, kuna sellel neid peaaegu, et ei olegi. Linuxi süsteem toimub paremini ja ei jookse eriti kokku, seetõttu on ka kasutamine palju efektiivsem. Kõige pealt, et installeerida Linux'it, peate alla tõmbama Linux'i faili, olenevalt millist versiooni soovite. Kui soovite, siis on olemas eesti keelne linux estobuntu. Kuid erinevaid Linuxeid on palju, seega lisan erinevaid allalaadimislinke lisadesse. Nüüd, kui Teil fail olemas, siis see tuleb mälupulk teha Linuxi installeeriks. Siis tuleb alla laadida programm nimega UNetbootin (https://unetbootin.github.io/). Avage programm ja kui tel on juba alla laetud sobiv L...
Referaat Kergejõustik on üks vanemaid spordialasid. Kergejõustik hõlmab jookse, sportlikku käimist, hüppeid, heiteid ja mitmevõistlusi. Suurvõistluste kavva kuulub üle 40 ala. Enamik võistlusi peetakse spordiväljakul või staadionil. Pikamaajookse (näiteks maratonijooks) ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail, krossivõistlusi pargis või metsaradadel. Olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel on meestel kavas 24 ja naistel 22 ala. Mehed võistlevad 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooksus, 110 ja 400 m
Uju tähistatud, kontrollitud ja valvatud ujumispiirkonnas Uju piki kallast või kalda poole ja sellisel sügavusel, et jalad ulatuvad põhja Tundes väsimust, tule viivitamatult veest välja Tundes külma, tule viivitamatult veest välja Ära mängi kunagi uppumist Ära võistle hinge kinnipidamisega, vee all ujumisega Ära suru ega tõmba kedagi vee alla Basseinis, sildadel, kaidel, purretel Järgi kõiki ohutusnõudeid, personali, vetelpäästjate korraldusi Ära jookse, tõukle ja proovi kedagi vette lükata Ära hüppa vette pea ega jalad ees selleks mitte ettenähtud kohas või sügavusel Ära uju sildade, kaide, purrete jms alla Sillad ei ole mõeldud hüppetornideks Hüppetornis Järgi kõiki ohutusnõudeid, personali, vetelpäästjate korraldusi Ära jookse, tõukle ja proovi kedagi vette lükata Kui vetelpäästjat pole veendu enne hüppamist, et kedagi ei ole ega vees torni all
Inimese homöostaas homöostaas - organism püüab kogu aeg säilitada sisekeskkonna püsivust. (sisekeskkonna tasakaaluolek) Homöostaasi saavutatakse peamiselt närvide (neuraalne) ja hormoonide (humoraalne) abiga. Rakkude suhtlemise võimalused: ● Hormoonidega: Aeglased ja pikaajalised. Liiguvad veres, kuid mõjutavad ainult teatud rakke. ● Närvirakkudega (neuraalne, elektrilised närviimpulsid): Kiired ja lühiajalised: signaalid põhinevad lihasrakkude tööl (nt. aistingud, mälu). Rakke saab mõjutada tema kuju muutes (nt. valge verelible) või kasvufaktoriga (kiirendavad või aeglustavad rakkude kasvu). Raku elutegevuse lõpetamine - apoptoos. Neuraalne regulatsioon Neuron (närvirakk) - ül juhtida erutuslainet ja tekitada närviimpulsse. Dendriidid toovad erutuse; akson e. neuriit viib erutust välja. Müeliinkihiga närvikiu osas liigub erutus 10x kiiremini kui ilma kihita. Neuronite jaotus funktsiooni alusel: ● af...
meie puhul lühikest aega. Me andestame kiiresti ja jätkame sealt, kuhu pooleli jäime. Meie puhul kehtib tavaline reegel: tülitseme tihti, kuid leiame kiiresti oma probleemidele lahenduse ja õigepea avastame end taas sõbrannadena. Teie, poisid, olete samas meie vastandid. Teiegi suudate kiiresti leida ühised jututeemad, kuid ei kiirusta sõprussidemete loomisega. Te valite hoolega oma sõpru. Teil läheb aega, et leida see üks ja õige- tõeline sõber. Erinevat tüdrukutest ei jookse poisid teineteisel pidevalt sabas. Poisid teevad koos midagi põnevat ja neile piisab sellest. Tänu sellele ei esine nende vahel ka tihedaid kokkupõrkeid. Tülid on poiste jaoks harv nähtus ja lahkhelide tekkides on sõprade vahele tekkinud suur mõra, mille parandamiseks kulub väga palju aega. Vastandina tüdrukutele kehtib noormeeste seas seadus, mille kohaselt tülitsevad poisid haruharva ja leppimiseks kulub neil palju aega. Nii meie kui ka teie sõprust sobib
tööle, sest seal on põhimõtteliselt mitu korda suurem palk ja see aitab neil palju paremini ja muredevabalt elu elada. Soomlastest tööandjad võtavad samuti hea meelega Eesti tööjõudu vastu, kuna ka nemad pole kohustatud riigile makse maksma. Mina arvan, et on küll hea, kui inimesed tahavad mustalt töötada, aga mina enda seisukohalt leian, et mul on vaja haridust, kui ma tahan enda elus midagi saavutada. Mitte ükski lisateadmine ei jookse mööda maad laiali, kunagi ei tea, kuna sul milliseid oskusi/teadmisi vaja minna võib. Seega inimesed peaksid pingutama väga palju, et oma eesmärkide poole püüelda ja ei tohi kiirelt loobuda, see põhjustabki selle, miks meie tööturul on nii palju töötuid, kes on töötukassas arvele võetud, riik maksab neile toetust ja selle kõrvalt teevad veel mustalt ka juhutöid. Inimestel on alati omad kasud sees ja seda ei saa paraku mitte kuidagi ka muuta.
mida iganes. Rahaga on lihtsam oma unistused ja eesmärgid täide viia. See on vahend, mida me kasutame iga päev. Ilma selleta pole võimalik elada, sest meil on vaja makse maksta, süüa osta ja muid teenuseid kasutada. Niisiis üheks minu elu mõtteks on rahateenimine. Inimene ei toitu ainult leivast, vaja läheb ka vaimuvara - on tänapäeval laialt levinud arvamus. Seepärast elame me teadmisega, et inimene peab iga päevaga üha rohkem uusi tarkuseterakesi koguma. Teadmised ei jookse meile kergelt kätte, viljaterast pirukani on siiski pikk tee. Hariduse omandamisega alustame juba varakult, lehitsedes raamatuid põnnieas, astudes üle koolimaja läve ja avades oma esimest aabitsat. Jõudmaks välja oma teenitud pirukani, peame oleme pühendunud õpingutele, jätkates neid ka ülikoolides. Hariduse omandamine on kindlasti oluline osa elus. Haritud ja ühiskonnas toime tulev inimene võib enda üle uhke olla.
1. Isa jõudis Arnoga koolimajja ent tunnid olid juba läbi. 2. Oli näha vaid udusse kaduvat siluetti Kristo lahkus elegantselt. 3. Ise küsin ise vastan. 4. Miks te nii apaatsed olete? Suhelge minuga muidu panen teid kõiki hilinejaks või võtan hindest alla hüüdis õpetaja. 5. Pipi Pikksukk ei osanud seda kuidagi ette näha ta oligi suureks saanud. 6. Vahel tundub veider kuid su mõttest aru saan ometi on meie vahel segased lood. 7. Jookse mis sa jooksed puhveti järjekord on ikka liiga pikk. 8. Liisa ei taha minna kööki ega keeta sööki samuti on Solaris liiga kaugel. 9. Marco ei naernud Erki nalja peale vaid küsis surmtõsiselt Erki, kas sa tahad võdiseda nagu moos või pudiseda nagu sepik 10. Hull hüppas aknast alla pole hullu. 11. Kauges külas ei olnud pangaautomaati niisiis otsustasime vanaemaga Tallinnasse kolida. 12
See võib kõlada küll väga isekalt, kuid tuletan meelde, et meil on tasuta kõrgharidus statsionaar õppes. Miks peaks jätma selle võimaluse kasutamata? Endal lasub vaid kohustus käia koolis kohal ja sooritada kõik vajalik, riik maksab kõik kooliga seonduvad kulud. Kas poleks mitte patt jätta selline võimalus kasutamatta või mis? Minu arvates, kui selline võimalus on antud, tuleks see ära kasutada. Kõik uus mis omandatakse ei jookse mööda külge maha. Seega tasub alati õppida ja õppida ei ole kunagi liiga hilja.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
