Seakasvatus Eellased: Entelodondid ehk põrgusead ehk terminaatorsead. Elasid ligikaudu 21 miljonit aastat. Olemas kogu komplekt hambaid-lõikehambad, silmhambad,purihambad-viitab segatoidulisele ratsioonile nagu tänapäeva sead. Omnivoorid nagu tänapäeva sead-süües nii liha kui taimi. Lõhenenud sõrad, kus 2 varvast toetub maapinnale. Daedon-kuulus entelodondide rühma-piisoni suurune. Sigalaste sugukonda kuuluvate imetajate tunnused: *pikk koon, mis lõppeb kärsaga, kuhu avanevad ninasõõrmed *kõigesööjad *neli varvast *kihvad suured *magu lihtne, umbse kotiga Kodusead pärinevad: Euraasia ulukseast, Kaug-ja Ida-Aasia ulukseast, Vahemere ulukseast. Kodusigadel on suurem elusmass, viljakus ja parem söödaväärindus. Kodusigadel on säilinud mõned mets-ehk uluksigade omadused: terav kuulmine, hea haistmine, halb nägemine, ujumisoskus, kõigesöömine. Kodusigadel on võrreldes metsikute eellastega: lühem ja väiksem pea, nõrgemad hambad, nuumavõime...
kikkis kõrvadega, tugevasti harjastega käetud. Mõlemat tüüpi sead olid toore kehaehitusega, madala lihaproduktiivsusega, kuid hästi kohanenud kohalike söötmis-pidamis-tingimustega. Kohalikud sead ei rahuldanud talumeeste sel ajal üha kasvavaid nõudmisi sealiha tootmisel. 19. saj. alguses hakati Taanimaale sisse tooma sigu Saksamaalt, Inglismaalt, Portugalist, Hispaaniast, Indiast, Hiinast jm. Suurenes sigade arv ja paranesid nende produktiivsus-omadused. Seakasvatus hakkas jõudsasti edenema. Juba 1850. aastal eksportis Taani Hamburgi ja teistesse Põhja-Saksamaa sadamatesse 2000 elussiga ja 900 tonni sealiha. 19. sajandi II poolel algas plaanipärane aretustöö, et välja kujundada tõug, mis vastaks nii Saksa kui ka Inglise turu nõuetele. Pika ajajooksul oli põhiliseks Saksa turg, kus maksti kõrget hinda 120-150 kg kehamassiga noorte nuumatud sigade eest. Peale selle müüdi peekonisigu Inglismaale ning rasvasigu Rootsi, Norrasse ja Põhja-Aafrikasse
EESTI MAAÜLIKOOL Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatus instituut MAHEPÕLLUMAJANDUSLIK SEAKASVATUS EESTIS Koostaja: Sigrit Saar Juhendaja: Marko Kass Tartu 2013 1. Sisukord 2. Sissejuhatus Maheseakasvatust on Eestis kahjuks praegu väga vähe, kuid sel on hea perspektiiv kasvada. Nõudlus mahesealiha järele on suur. Järjest rohkem inimesi on huvitatud toidu heast ja kõrgest kvaliteedist. 3. Mis on mahepõllumajandus?
Seakasvatus 1) Sigade bioloogilised ja majanduslikud omadused. 1. Sigade suur viljakus. Noorte emiste kasutamine suguloomadena peaks algama 8-kuuselt ning korraliku söötmise ja pidamise puhul on nende kehamass 110–120 kg ümber. 2. Suhteliselt lühike tiinusperiood. Emise kandeaja kestus on keskmiselt 111–117 päeva. 3. Varavalmivus. Sead saavutavad suhteliselt noores eas nii füsioloogilise kui ka majandusliku küpsuse. Varavalmivust väljendatakse päevades, millal siga saavutab teatud kehamassi, peekoninuumal näiteks 100 kg. Meie söötmis-pidamistingimustes on selleks kulunud 6–7 kuud. 4. Kõrge tapasaagis – sigadel 75–85%. 5. Sealiha kõrge toiteväärtus ja selle head kulinaarsed omadused. 6. Hea söödaväärindus – 1 kg kehamassi juurdekasvuks kulub peekoninuumal keskmiselt 3– 3,5 kg. 7. Sead on kõigesööjad. 2) Imetavate emiste söötmine ja pidamine. Üldjuhul söödetakse imetavaid emiseid puderja söödag...
Kordamisküsimused Toiduainete loomne toore seakasvatuse osa 1. Sealiha tootmine (maailmas, Eestis). MAAILM: Kõige olulisemad tootmispiirkonnad on Aasia, Euroopa, Põhja- ja Kesk- Ameerika. Seevastu Aafrikas ja Austraalias hõlmab seakasvatus lihatoodangust väikest osa. Maailmas tervikuna toodeti 2009. aastal 281,6 miljonit tonni. Kõige rohkem toodetakse sea- liha, mille osatähtsus kogu maailma lihatarbimises oli 2009. aastal ligikaudu 38%. Loomaliha osatähtsus moodustab kogu lihatarbimisest 22% ja linnuliha 28% Maailma suurimateks sealiha tootjateks on Hiina, kus toodetakse ligikaudu 50% sealihast, samuti USA, Saksamaa, Prantsusmaa, Hispaania, Taani, Holland, Jaapan.
1. Sealiha tootmine (maailmas, Eestis). MAAILM: Kõige olulisemad tootmispiirkonnad on Aasia, Euroopa, Põhja- ja Kesk- Ameerika. Seevastu Aafrikas ja Austraalias hõlmab seakasvatus lihatoodangust väikest osa. Maailmas tervikuna toodeti 2009. aastal 281,6 miljonit tonni. Kõige rohkem toodetakse sea-liha, mille osatähtsus kogu maailma lihatarbimises oli 2009. aastal ligikaudu 38%. Loomaliha osatähtsus moodustab kogu lihatarbimisest 22% ja linnuliha 28% Maailma suurimateks sealiha tootjateks on Hiina, kus toodetakse ligikaudu 50% sealihast, samuti USA, Saksamaa, Prantsusmaa, Hispaania, Taani, Holland, Jaapan.
Sealiha Maksim Šušarov Sigalsed • Sigalased on sõraliste seltsi kuuluv sugukond. Lisaks arvukatele väljasurnud liikidele kuulub sigalaste sekka kuni 16 praegu elusolevat liiki, sealhulgas neist levinuim, kodusiga. Elusolevad liigid jagatakse nelja perekonna. Nende hulgas on metssiga, babirussa ja tüügassiga. Kõik sigalased pärinevad Vanast Maailmast. Nende looduslik levila ulatub Aasia saartest Euroopa ja Aafrikani. Seakasvatus • Seakasvatus on loomakasvatuse haru, mis tegeleb kodusigade ehk sigade kasvatamisega. Sigasid kasvatatakse enamasti toiduks, vähem nende naha pärast. Sigasid kasvatatakse sigalates. Kasutus • Siga nahast tehakse kõige rohkem: kottid, kingad, jopped, püksid. • Sigade sisseorganid kasutatakse ravimite tootmises. • Sealiha on väga populaarne maades, kus ei usu islami. Kasvatus • Peaaegu pool maailma sigadest
Põllumajandus 9.klass Märtin Post Põllumajandus koosneb • Loomakasvatus • Linnukasvatus • Taimekasvatus • Saadused Loomakasvatus jaguneb • Piimaveisekasvatus • Lihaveise kasvatus • Seakasvatus • Lamba- ja kitsekasvatus • Hobusekasvatus Piimaveisekasvatus • Tegeleb piima tootmisega • Tuntumad tõud Eestis on: Eesti Holstein, Eesti Punane ja Eesti Maatõug • Vajab palju hooneid • Vajab sööta: hein, silo, odrajahu, soola(mineraale) • Mida suurem kari seda rohkem maad on vaja Tõud Eesti Holstein Eesti Punane Eesti Maatõug
PÕLLUMAJANDUS 1. Tooraine tootmine tööstusele (liha, piim, vill) 2. Elanikkonna varustamine toiduainetega (isevalmistamine, sissevedu) 3. Loomasööt veisekasvatus, seakasvatus Eesti põllumajanduse põhiharu on loomakasvatus, sest meil on palju mahlakat sööta. Põllumajandus jaguneb kaheks haruks: 1. Loomakasvatus o Veisekasvatus (piim, liha) o Seakasvatus o Linnukasvatus o Lambakasvatus o Hobusekasvatus o Jänesekasvatus o Mesindus 2. Taimekasvatus o Teraviljakasvatus o Viinamarjakasvatus o Aiandus o Köögiviljakasvatus o Puuviljakasvatus o Lillekasvatus o Kartulikasvatus o (Tehniliste kultuuride kasvatus) Põllumajandust mõjutavad tegurid: I LOODUSLIKUD TEGURID
Taimekasvatu s Loomakasvatus Köögivilja- kasvatus Teravilja- ·Kapsas, kasvatus Kartuli- · porgand, kasvatus ·peet, jne. ·Nisu ·Kaer ·Mais TOIT ·Tatar ·Oder Loomad Inimesed ·rukis seakasvatus Linnukasvatu Veise- s kasvatus Kalandus Kana ·Muna Vutt ·Liha ·Piim ·Liha ·Nahk TOIT AITÄH!
11.A Kadi Remann Satelliidipildid Asukoht ja maastiku üldilme Hispaania keskosas Vahemereline kliima Joonis 3 Suured põllud, puud paigutatud korrapäraselt Mäestikuline pinnavorm Joonis 1 Joonis 2 Taime- ja loomakasvatus Haritav põllumaa hõlmab üle poole Hispaania pindalast Hispaanias kõige suurem taimekasvatus on viinamarjukasvatus (5 Mln t), oliividekasvatus (3.6 Mln t) Kõige suurem loomakasvatus on seakasvatus (25.4 Mln t), lambakasvatus (16 Mln t) Põllumajandusliku maa-ala kasutus Intensiive põllumajandus maa väga efektiivne kasutamine. Puuduvad võsad, kasutamat alad. Kogu maa-ala on kasutuses, läbimõeldud teedevõrgustik, maksimaalne korje ja kastmissüsteemide rakendamine Kaubaline põllumajandus läheduses ei paikne elamuid ning haritavad maaala on suuremõõtmelised. Satelliidipilt Joonis 4 Põllumajanduse mõju keskkonnale
Põllumajandus,kaland us ja toiduainetööstus Põllumajandus Põllumajandus sõltub väga palju looduslikest teguritest. NSV Liidu ajal läks Moskva ja Leningradi tarbeks 40% Teraviljad Kogusaak on võrreldes 1990. aastaga vähenenud peaaegu 2 korda. Eestlaste peamine toiduvili on Rukis. Loomakasvatus Söödataimed kasvavad meie kliimas hästi. Enamasti kasvatatakse piimakarja. Oluline on ka seakasvatus. Kasvatatakse ka lambaid ja kanu. Eestis aretatud tori hobuse tõug on hääbumas. Kolhoos Eestis on üle 50 000 talu. Keskmine talu suurus on 21 hektarit. Toiduainetööstus Enamik põllumajanduse toodangust vajab enne tarbijani jõudmist töötlemist. Sellega tegeleb toiduainetööstus. Piimatööstus Piimatööstus annab veerandi kogu toiduainetööstusest. Valmistatakse joogipiima, jogurtit võid, juustu, kohupiima ja muid piimasaadusi.
1960- Stalini hirmu kadumine tõi kaasa isikuvabaduse, optimistlikuks muututi, aktiivsemaks muututi igas valdkonnas, ka poliitikas. Rahvuskommunistide pk- olid veendunud et olemas olevat režiimi saab inimlikustada, demokratiseerida ja elamisväärsemaks muuta. Noorte aktiivsus kasvas( EÜE ja EÕM). Tekkis komsomoliorganisatsiooni kõrgaeg 67-68 (keskus Tartu). EKP mõnevõrra eestistus. Kukutati Hruštšov. Varsti algas stagnariseerimine, kuldsete 60ndate ideaalid sobisid vähem. 60-ndate teisel poolel tekkis dissidentide liikumine, valitseva režiimi vastu. Demo liikumised polnud ainult eestlastel, liitusid ka muulased kes tahtsid NSVL demokratiseerida. Põllumajanduse spetsialiseerimine, majandid läksid kindlale tootmisele( linnu-, piimakarjandus ja seakasvatus). Kolhooside-sovhooside juurde abimajandid nt konservitehased. Tööstus- ja tsiviilehitus, rekonstrueeriti ehitusmaterjalide mitu vana suurettevõtet ja rajati uusi. Tal, Tar majaehituskombi...
säilinud peamiselt mägedes. Alpide madalamatel nõlvadel kasvavad tammed ja pöögid, kõrgemal kasvab kuuse- nulumets. Apenniinides leidub igihalast lähistroopilist metsa ja makjat. nimtegevus Itaalias Itaalia on heatasemelise põllumajanduse ja kõrgelt arenenud tööstusega riik. Kultuurtaimedest kasvatatakse siin suhkrupeeti, nisu, maisi, oliive ja puuvilju. Oluline on kindlasti ka viinamarjakasvatus kuulsate Itaalia veinide tootmiseks. Loomakasvatuse põhiharud on piima-lihaveise ning seakasvatus Põhja-Itaalia tasasematel aladel. Kesk- ja Lõuna-Itaalia mägistes piirkondades on levinud lamba- ning kitsekasvatus. Maavaradest leidub siin rauamaaki, väävlit, elavhõbedat, kivisütt, naftat, maagaasi, marmorit, kipsi, kaadmiumi ja hõbedat. Kõrgel tasemel on masinatööstus ja kergetööstus. Toodetakse autosid, laevu, busse, jalgrattaid, elektroonikatooteid, tööpinke jms. Kergetööstus annab kvaliteetset toodangut traditsiooniliste kaupade näol (tekstiil, rõivad ja jalatsid).
Iseseisev töö geograafias: Põllumajandus Minu valitud riik:Taani 1.1.) 2.), Taani on ääretult madal maa, pinnamood on valdavalt tasane või laugjas,mis annab eeldused põllumajandusele. Kõrgeim punkt (Yding Skovhoj) on vaid 173 meetrit üle merepinna. Aluspõhja moodustab peamiselt lubjakivi. Paljandub ka kriidikaljusid. Leidub ka fjordrannikuid. 3.) Kliima on pehme, nagu merelise kliimaga aladel tavaliselt ongi. Kõige külmema kuu temperatuur ulatub harva alla nulli. Väinad on alati jäävabad.Keskmine temp. on 17C. Keskmine sademete hulk on 570 mm aastas. Vegetatsiooniperiood 8-9 kuud. Üks saak aastas. Asub parasvöötmes. 4.) Taanil on viljakad mullad. 5.)Taanis ei ole vaialik teostada maaparandustöid kuna kliima on hea mis annab piisavalt niiskust kuid mitte ka ülearu. 6.)Igal pool põllumajandusega ikkagi tegeleda ei saa kuna 12% Taanist on metsaalad,kus põllutegevust ei saa toimuda.Ka mere äärsetes kohtades ei saa tegeleda kuna pool...
Enamik põlde paiknevad Jüüti poolsaarel Põllumajandus kasutab riigi pindalast ära kolm neljandikku Teraviljast (odrast) pruulitakse maailmakuulsat Carlsbergi ja Tuborgi õlut Kasvatatakse ohtralt suhkrupeete. Taani on spetsialiseerunud loomakasvatusele ... Olulisel kohal on kalapüük. Püügi maad on Gröönimaa ümbruses ja Fääri saarte kalarikas rannikumeres. Kõige rohkem püütakse turska, makrelli, heeringat ja hiidlesta. Kõige tähtsamaks põllumajandusharuks on seakasvatus ning sealiha moodustab kõige suurema osa Taani põllumajandussaaduste ekspordist Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Eksport Absoluutkogustes on Taani maailma üks suuremaid sealiha eksportööre Piimatooted Kala Ravimid Mööbel Tuulegeneraatorid Keskkonnaprobleemid Õhu saastumine (peamiselt transpordivahendite ja elektrijaamade tõttu)
vaid siidiusse. Praegu on endiselt riisi ja köögiviljakasvatus Jaapani põllumajanduse põhiharud. Hästi on arenenud ka puuviljakasvatus, endisest rohkem kasvatatakse ka teepõõsast aga ka suhkrupeeti ja suhkruroogu. Loomakasvatuse, mis on tööstusliku iseloomuga (linnuvabrikud ja tornlaudad), tarbeks on osa maid jäetud söödakultuuride alla. Piimakarja peetakse enim suurt taludega Hokkaido saarel, mujal on levinud linnu ja seakasvatus. Traditsiooniline siidiussikasvatus ei tasu end tänapäeval enam ära ja on oluliselt vähenenud.
Liiduga ning aastast 1994 on Mehhiko Põhja-Ameerika Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (NAFTA) liige. 3. Mehhiko põllumajandus on spetsialiseerunud nii taime-, kui ka loomakasvatusele. 1) Peamisteks põllukultuurideks on: suhkruroog, kohv, tomat, nisu, apelsiinid, mais , kartul, banaan (Kasvatatakse ka kanepit). 2) Enamarenenud loomakasvatusharud on: veise-, kana- ja seakasvatus. 4. 1) Mehhiko impordib järgnevaid põllumajandustooteid - sojauba, nisu, sorgo ja rapsi. 3) Mehhiko ekspordib järgnevaid põllumajandustooteid - tomatit, paprikat, kohvi, maisi ja arbuuse. 5. Džungel, mis põletati
Peamine VIINAMARJA tootja EUROOPA (Itaalia, Prantsusmaa ja Hispaania annavad 38% ) Loomakasvatuse geograafia Loomakasvatusega tegeletakse 1/3 põllumajanduslikust maast Enim levinud veise-, sea-, lamba ja linnukasvatus Mõni haru sõltub regiooni valitsevast usundist Veisekasvatus kõige levinum, maailmas 1,3 mld veist (1/3 Aasias, 1/3 Ameerikas) Euroopas domineerib piima lihakarjakasvatus, või ja juustu tootmine Loomakasvatuse geograafia Seakasvatus annab 40% kasvatatavast lihast Aasias 50% ja Euroopas 25% sigadest ( maailmas kokku 0,9 mld siga, enim HIINAS 2/5) Lambaid peetakse enamjaolt looduslikel rohumaadel (maailmas kokku 1,1 mld lammast) Lambaid kõige rohkem Aasias (1/3) AUSTRAALIA ja UUS-MEREMAA annavad poole 2,5 mln t-st villatoodangust Loomakasvatuse geograafia Linde kasvatakse kõikides riikides, arv seotud riigi rahvaarvuga Suuremad tootjad Hiina, USA, Jaapan. Kaameleid kasvatakse Aafrika-ja Aasia
Ülimalt oluliseks majandusharuks on Itaalias turism, sest seal on väga soodne kliima ja riigis on palju kultuurilisi vaatamisväärsusi ning ajaloolisimälestisi säilinud. Kultuurtaimedest kasvatatakse seal suhkrupeeti, nisu, maisi, oliive ja puuvilju. Kindlasti ei saa mainimata jätta viinamarjakasvatust, sest nagu teadagi on paljud kuulsad veinid just Itaaliast pärit (ning viinamarju kasutatakse veinide tootmiseks.) Loomakasvatuse põhiharud on piima- lihaveise ning seakasvatus Põhja-Itaalia tasasematel aladel. Kesk- ja Lõuna-Itaalia mägistes piirkondades on levinud lamba- ning kitsekasvatus. Itaalial on väga olulised suhted väliskaubandusega. Peamiseid kaubaduspartnereid on Saksamaa, Prantsusmaa, USA, Suurbritannia, Holland ja Belgia. Enamusel aastatel ületab import ekspordi tänu energia ja loodusressursside impordivajadusele. Seda kaubandusdefitsiiti tasakaalustavad turistide poolt Itaalias tehtud kulutused. Umbes neljandik Itaalia väliskaubandusest toimub
algas põllumajanduse vaevaline toibumine. Taastumine toimus tasapidi, näiteks teraviljasaak jõudis sõjaeelse tasemini alles kümne aasta pärast. Sarnane oli olukord piima- ja lihatoodanguga. Kahjumit tekitas aga N. Hrustsov, kes katsetas maisi kasvatust, kartuli ruutpesitsi panekut jm. 1960. aastal hakkasid tekkima spatsialiseerunud majandid, millega seoses mindi üle mingi kindla saaduse tootmisele. Esimeseks spatsialiseerujaks oli linnukasvatus, mille järgi tulid piimakarjandus ja seakasvatus. Oli märgata majanduse ja maaelanike elu paranemist, kuid peagi sai näha ka negatiivseid külgi: põllud ja maad olid ülekoormatud ning keskkonna olukord oli halvenemas. Majanduslik ummik 1970. aastatel aga majanduse arenemise võimalused jäid ummikseisu. ENSV paistis silma NSVLi ühtete kõrgemate majandusnäitudega, kuid siiski ka seal oli tunda allakäiku. Rahva toidulaud jäi aina nigelamaks ning poeletid olid tühjad oli toiduainetekriis.
Eestis on kasutusel 965 907 hektarit põllumajandusmaad 2013.aasta seisuga. Põllukultuuride kasvupind sellest 609 395 hektarit. Statistikaameti andmetel oli 2014. aastal põllumajanduse majandusharu toodang kokku 899,5 miljonit eurot, 1 sellest ligi 48% moodustas loomakasvatustoodang ja 43% taimekasvatustoodang. Suurimad tootmisharud on piimatootmine (28% kogutoodangust), teravilja- ja õlikultuuride kasvatus (25%), seakasvatus (9,6%) ja kartulikasvatus (5,3%). (Eesti Põllumajandus Kaubanduskoda) Metsandus Eesti maismaast peaaegu poole ehk 49% katab mets. 2014. aastal oli Eesti metsamaa pindala 2.3 miljonit hektarit. Levinumad puistud on männikud 33%, kaasikud 30,7%, kuusikud 16.9% ja hall-lepikud 9,1%. ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni andmetel on Eesti oma territooriumi metsasuse poolest Euroopas kuuendal kohal. Metsaga on otseselt seotud 35 000 töökohta metsasektoris ning kaudselt paljud
Nii palju põllumajanduslikku maad inimese kohta on vaid vähestes riikides. Põllumajandusliku tootmisega tegelevad peamiselt: 1. Talud 2. Riigiettevõtted 3. Ühistud Põllumajandus jaguneb reaks allharudeks, kuid kõik need ei ole Eestis sugugi võrdsel määral arenenud. / Taimekasvatus teraviljade kasvatus, söödakultuuride kasvatus, kartulikasvatus, köögiviljakasvatus, puuvilja- ja marjakasvatus, muud harud(lina, raps, suhkrupeet) + Loomakasvatus veisekasvatus, seakasvatus, lambakasvatus, linnukasvatus, hobusekasvatus, muud harud(karusloomad, mesilased). Looduslike olude tõttu on Eesti põllumajandus spetsialiseerunud piimakarjakasvatusele, sest Eestis on soodsad tingimused heina- ja karjamaade rajamiseks. Sea ja linnukasvatus on samuti elujõulised, vaatamata imporditava liha suurele osatähtsusele Eesti turul. Loomakasvatussaaduste kogutoodang on vähenenud. Kalandus Eestis on kalandus olnud alati oluliseks tegevusvaldkonnaks nii rannikualadel, sisevete
8) Majandus: Norra on arenenud majandusega riik. Majandus põhineb enamasti teenindusel, nafta-ja maagaasi tootmisel. Norra on suhteliselt rikas maavarade poolest: nafta, hüdroenergia, kalavarud, mets ja mitmesugused mineraalsed maavarad. Põllumajanduslikus kasutuses on 3,2% maast. Maastiku suure mägisuse tõttu on künnimaad ainult 2400 km². Kasutusele on võetud kaasaegne tehnika. Põllukultuurid on: oder, nisu ja kartul. Loomakasvatuses on levinud piimakarjad, seakasvatus, lambakasvatus ja veisekasvatus. 9) Veondus: Norra infrastruktuur on küll hästi arenenud, kuid looduslikud olud ei soodusta seda. Norra raudteevõrk on kõikehõmav, kuid väga kallis. Norras ei ole palju laevatatavaid jõgesid. Sisevedudeks kasutatakse raudteed ja maanteid , reisijateveoks ka lennutransporti. Raudteed sellepärast , et vahemaad on suured ja nii tuleb odavama kaupu vedada. Autoteid kasutatakse põhiliseks ühenduseks linnade vahel
1. Hitleri võimuletulek. Peale IMS olid Saksamaal karmid võlad, sest pidid maksma Prantsusmaale ja muudele sõja võitnud riikidele tagasi nende sõjakulutused. Saksamaal oli väga kehv olukod. Hitler sai Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölispartei juhiks ja üritas korralada riigpööret, aga ebaõnnestus. Vanglas kirjutas raamatu "Mein Kampf" Kuulutas Saksamaale hiiglasliku tulevikku. Kuna Saksamaal oli vaesus, siis kasutas seda ära ja inimesed liitusid temaga. Sai järjest võimsamaks ja hakkas kasutama terrorit, et saavutada ainuvõimu. 2. Külm sõda Algus: Berliini blokaad (NSVL koostas blokaadi, et Lääne-Saksamaale enam ressursse mitte saata) Churchill ajendas kummunistide vastu võitlema ja Stalin valmistus uueks sõjaks. 1947 - Truman doktoriin - vabade rahvate toetus. 1948-52 Marshali plaan - USA andis majandusliku ja tehnilist abi. Külm sõda oli kommunistide ja demokraatia (lääne) vastasseis (kõik elu valdkonnad). Polnud otsest sõjategevu...
Sellised programmid on olemas veiselihal, vasikatel, sojaubadel, ja sealihal. Põllumajanduskultuuridel ja loomadel on olemas kindlustus, mille maksab riik, kui taimi või loomi on tabanud haigus/kahjustus. Jaapani põhilised põllumajandus harud on riisi-ja köögiviljakasvatus, endisest rohkem kasvatatakse teepõõsast, suhkruroogu ja suhkrupeeti. Levinud on ka maisi- ja hirsikasvatus. Hokkaido saarel on levinud piimakarjakasvatus, mujal Jaapanis aga linnu- ja seakasvatus. Traditsiooniline siidiussikasvatus on oluliselt vähenenud, kuna see ei tasu end ära. Jaapanis kasutatakse enamjaolt riisi, maisi, hirssi söömiseks. Hävinenud riisi, aga ei visata ära, vaid kasutatakse tööstussektori juures ära, et miski ilmaasjata kaotsi ei läheks. Jaapan on suuruselt teine importija maailmas. Enamjaolt imporditakse maisi, nisu, sorgot ja sojaube, peamiselt Ameerika Ühendriikidest. Eksporidakse kõige rohkem riisi, seejärel puuvilju(mandariinid,
Nimelt koristati ühelt maalapilt 9 tonni otra hektari kohta. Maid väetatakse nii kompleksväetiste kui sõnnikuga, samuti kasutatakse taimekaitse vahendeid. Üldiselt kasvatatakse üheaastaseid taimi ning igal aastal vaheldub põldudel kasvatatav kultuur. Probleeme on väetamise hooajal, kui läga laotades on külades tugev hais, mille peale inimesed kaebusi esitavad. Lisaks asub Pihtla vallas Kaali külas ka üks Saaremaa suurimaid sigalaid, mis kuulub Ääre Seakasvatus OÜ-le. Seakasvatus on teinud läbi tohutu arengu ja pidevalt probleemiks olnud hais on viidud minimaalseks. Praegu on seakasvatusel rasked ajad seakatku ning Venemaa sanktsioonide tõttu, aga ehk peab firma vastu. Arenemas on tublisti ka puidutööstus mida esindavad Sandla Puit OÜ, Vätta Puit OÜ, Kõljala Okas OÜ. Vätta puidutööstuses valmistakse puitpaate, aknaid-uksi jm. Sandlas arendatakse puitmajade tootmist. Kõljalas tegeletakse kõiksuguste puidutöödega mis vajavad saekaatrit
Mis oli venestamise sisuks? Kuidas viidi ellu? Millised olid tagajärjed? · Muuta kultuur, kohtusüsteem, sotsiaalne süsteem ning haridus vene keelseks · Õppetöö hakkas järk-järgult vene keelele üle minema, samuti ka asjaajamiskeel. Kohtusüsteem ühtlustati Venemaa omaga ning sooviti levitada õigeusku eestlaste, lätlaste ning baltisakside seas. · Kui haridus muutus venekeelseks langes ka kirja-kui ka lugemisoskus. 1886.a, kui tehti vene keel ametlikult asjaajamiskeeleks valdades ning linnavalitsuses, siis kaotasid paljud tööd ning valdade arv langes. Tartut nimetati ümber Jurjeviks ning Tartu Ülikooli Jurjevi Ülikool. Välja vahetades baltisaksa ning külalis- professorid hakkas langema kooli tase Linnaseadus Valida said rikkad ja vene keelt kõnelevad. Majandus 20. sajandil · 20. sajandi algul oli Eesti Vene Tsaaririigi kõige arenenum osa nii majanduse, põllumajanduse arengu ja kirjaoskuse järgi. · Eesti majandus oli ...
Loomakasvatust peaaegu ei eksiseerinud, kasvatati vaid siidiusse. Praegu on endiselt riisi- ja köögiviljakasvatus Jaapani mõllumajanduse põhiharud. Hästi on arenenud ka puuvillakasvatus, endiselt rohkem kasvatatakse ka teepõõsast aga ka suhkrupeeti ja suhkruroogu. Loomakasvatuse, mis on tööstusliku iseloomuga (linnuvabrikud ja tornlaudad), tarbeks on osa maid jäetud söödakultuuride alla. Piimakarja peetakse enim suurte taludega Hokkaido saarel, mujal on levinud linnu-ja seakasvatus. Traditsiooniline siidiussikasvatus ei tasu end tänapäeval enam ära ja on oluliselt vähenenud. Jaapan on etniliselt homogeenne riik, kus põhirahvus jaapanlased moodustavad 99,4% elanikest. Rahvastik on jaotunud väga ebaühtlaselt. Valdav osa inimesi elab suurlinnastutes. Kõige hõredamini on asustatud Hokkaido saar. Jaapanlaste keskmine oodatav eluiga on 81.25, mis on üks kõrgemaid maailmas. Rahvastik vananeb
• VEETAIMI • JT. VEEORGANISME. • 2020 aastaks toodang ca 130 milj. tonni kala VESIVILJELUSE ISEÄRASUSED ERINEVUSED PÕLLUMAJANDUSLOOMADE KASVATAMISEGA TULENEVAD: 1. KÕIK PROTSESSID TOIMUVAD VEES. 2. ORGANISMID ON KÕIGUSOOJASED JA NENDE HEAOLU,KASV NING ARENG JA JÄRGLASTE SAAMINE SÕLTUB VEE TEMPERATUURIST. 3. KORRAGA SÜNNIB VÄGA PALJU JÄRGLASI. 4. KASVATATAVATE LIIKIDE MITMEKESISUS ON VÄGA SUUR. Vesiviljelus erineb veeorganismide püügist sama palju kui seakasvatus seajahist VESIVILJELUS Vesiviljeluse vormide ja viiside järgi võib seda liigitada vastavalt; • tegevuse eesmärgile, • tootmise intensiivsusele, • veevarustusele, • tootmis tsükli iseärasustele. VESIVILJELUSE HARUD Vesiviljeluse kaks olulisemat haru on- • toiduna tarbimiseks määratud organismide kasvatamine; • looduslike veekogude varude suurendamiseks, rikastamiseks või taastamiseks. VESIVILJELUSE SELETAV SÕNASTIK
Meie tööstuse kogutoodangust viiendik kulub puidutööstusse (ehk metsa-, puidu, tselluloosi- ja paberitööstusele) 14. Miks on põllumajanduse tähtsus vähenenud? Kuna peale taasiseseisvumist polnud vaja nii palju enam toota, (arvestada tuleb ka looduslike tingimustega) 15. Kumb on tähtsam ja miks, kas loomakasvatus või viljakasvatus? Kuna meil kasvavad hästi söödataimed, on loomaksavatuse tähtsus suurem. Pealmiselt kasvatakse piimakarja, oluline on ka seakasvatus. 16. Mida võiks toota Eesti masinatööstus ja miks? Kuna Eestis ei leidu ega kaevandata rauamaaki ja värvilisi metalle, tuleks teha masinaid, milleks kulub vähe metalli nagu aparaadiehitus ja mikroelektroonika 17. Nimeta veonduse peamised liigid (kõik on ka Eestis esindatud)? Raudtee-, maantee-, mere-, jõe-, õhu-, torutransport. 18. Miks on raudteede tähtsus langenud? Kuna kaup tuleb enamasti peale raudtee vedu laadida ümber autole, raudteed ei
Tori vald asub Pärnumaa kirdeosas. Ta on Pärnumaa piirivallaks, seegi eraldab vallapiir Pärnumaad ja Viljandimaad. Tori valda ulatub Soomaa rahvuspark. Valla idapiir kulgeb mööda metsi ja soid, lõuna- ja põhjapiiril on maastik ka suhteliselt metsastunud. Põllumajandusega tegelemiseks on Pärnumaal seoses mere lähedusega suhteliselt soodne ilmastik, kuid maaviljakus on allpool keskmist. Põllumajandusliku tootmistegevuse põhisuundadeks on tõuveisekasvatus, lisaks seakasvatus ja Tori Hobusekasvanduses hobusekasvatus. Peale põllumajandusreformi on põllumajandusettevõtetest alles veel OÜ Selja , OÜ Piistaoja Katsetalu ja OÜ Variin Agro. Tori vallas on kaks põhikooli ja üks algkool. Kultuurielu keskuseks on Tori Rahvamaja- seal tegutseb palju mitmesuguseid huviringe, toimub üritusi ning korraldatakse näitusi. Vallas on kaks raamatukogu: Jõesuu ja Tori raamatukogu. Tori kirikust on saanud peale
põllumajandusliku maa laienemise või kariloomade arvu suurendamisega, hõredalt asustatud alad, kus maad on piisavalt ja tööjõud on piiratud, teraviljatalu, rantso, rändkarjakasvatus, lamba ja veise kasvatus, alepõllundus Usa, Kanada, Argentiina. Intensiivne toodangu kasv saavutatakse väikeselt maa alalt suurte kapitali mahutuste, tööjõu ja rohke väetise kasutamise arvel, kõrgelt arenenud riigid, tihe asustus, piimakarja kasvatus, aiandus, segatalud, linnukasvatus, seakasvatus, looma vabrikud. Teravilja talu väga suur pindala, väikesed tootmis kulud, kulub vähe tööjõudu. Rantso suur pindala, suured tootmis kulud, kulub palju tööjõudu. Maailma toidu ja keskkonna probleemid põhjused: traditsiooniliste tootmisvormide säilimine, maa puudus, suur rahvaarv, halvad loodusolud. Esinemis piirkonnad: Aafrika, Lõuna Aasia, Ladina Ameerika, Andide piirkond. Põllumajandusega seonduvad keskkonna probleemid kuivendamine, niisutamine,
vaid ühele tooteliigile. Eesti on spetsialiseerunud nii looma- kui ka taimekasvatusele, kuigi rohkem ikkagi taimekavatusele. Aretati talvekinde nisusort. Peamised põllukultuurid on taliteravili, rukis, talinisu, talioder, suveteravili, suvinisu, oder, kaer, segavili, tatar, õlilina, raps, kapsas, kurk, söögipeet, porgand, mugulsibul, küüslauk, roheline hernes, kaalikas, kartul, sööda juurvili. Enim arenenud loomakasvatusharud on piimakarjakasvatus, lihakarjakasvatus, seakasvatus, linnukasvatus. Eesti pole loomakasvatusharu ega ka mitte kultuuride kasvatamise arengult esimeste seas. Eesti varustab ennast ise eeltoodud põllukultuuridega. Eesti ekspordib masinaid ja seadmeid (25% aastasest ekspordimahust), mineraalseid tooteid (16%), puitu ja puittooteid (9%), metalle ja metalltooteid (9%). Aastas eksporditakse 1,562 miljardit kWh elektrienergiat. Eesti impordib masinaid ja seadmeid (25% aastasest impordimahust), mineraalseid tooteid
(intensiivne) Kütid ja Rändkarjakasvatu Ekstensiivne veise- ja Segatalud korilased s lambakasvatus. Nt. Ameerika (intensiivne) (ekstensiivne) (ekstensiivne) rantsod Piimakarja- ja seakasvatus (intensiivne) Linnu- ja seavabrikud (intensiivne) Rändav eluviis Paikne eluviis Eesti põllumajandusele mõjuvad majanduslikud tegurid:
PALJUDES AAFRIKA RIIKIDES ON PÕLLUMAAD ALLA 5% EUROOPA RIIKIDEST ON PÕLLUMAAD VÄHIM NORRAS - ~ 3%; ROOTSIS - ~ 7%; SOOMES - ~ 7% PÕLLUMAAD SAADAKSE METSADE MAHARAIUMISEL LIIGNIISKETE ALADE KUIVENDAMISEL KUIVADE ALADE NIISUTAMISEL MERE, VEEKOGUDE ARVELT – POLDRID (HOLLANDIS – 40% ON ALLPOOL MERE-PINDA, PÕHJA-SAKSAMAAL, VÕRTSJÄRVE MADALIKUL) PÕLLUMAJANDUSHARUD TAIMEKASVATUS LOOMAKASVATUS TERAVILJAD VEISEKASVATUS MUGULKULTUURID SEAKASVATUS TEHNILISED LAMBAKASVATUS KULTUURID LINNUKASVATUS SÖÖDAKULTUURID HOBUSEKASVATUS KÖÖGIVILJAD KALAKASVATUS PUUVILJAD MESINDUS ISTANDUSKULTUURID SIIDIUSSIKASVATUS LILLED KARUSLOOMAD TEHNILISED KULTUURID KIUDKULTUURID – puuvill, lina, kanep, agaav, džuut ÕLIKULTUURID – päevalill, raps, sojauba, õlipalm, õlipuu (oliiv), arahhiis (maapähkel), puuvill SUHKRUKULTUURID – suhkruroog, suhkrupeet
Tööstuspiirkondade tegevust reguleerivad mitmed seadused. Samas seadus ei näe ette tööstuspiirkondade maksusoodustusi või otsest doteerimist. 3. 1. Itaalias on ülekaalus taimekasvatus. Kavatatakse peamiselt teravilja (nisu, maisi, riisi), viina- ja õlipuid, tsitrusi ja teisi viljapuid. Tehnilistest kultuuridest eriti suhkrupeeti, vähem tubakat ja kiudtaimi. 2. Arenenud on siiski ka loomakasvatus. Loomakasvatuse põhiharud on piima- lihaveised ja seakasvatus. Lombardia madalikul kasvatatakse veiseid ja sigu. Kesk- ja Lõuna-Itaalia mägialadel peetakse rohkem lambaid ning kitsi. 4. 1. Itaalia varustab ennast peamiste toiduainetega ise. Viljeldakse nisu, maisi, riisi, suhkrupeeti ja öögivilja. Kasvatatakse oliive, viinamarju, apelsine ja sidruneid. 2. Peamised impordiartiklid on elektroonika ja elektrotehnika tooted, metall/metalltooted, elekter, energia/toorained, transpordivahendid ning keemia- ja
............................................................................................ 17 Lisa C. II Ajagraafik........................................................................................... 18 Lisa D. III ajagraafik........................................................................................... 19 3 SISSEJUHATUS Suvel praktikal olles puutusin kokku sigadega ning ka mu lõputöö sisuks on seakasvatus ja sellega kaasnev. Seetõttu osutus ka mu ainetööks sööda teekond sigalasse. Töös toon välja olulised punktid ning kirjeldan neid, mis on tingimata vajalikud, et sööt ikka sigadeni jõuaks. Eesmärk on näidata ühe ettevõtte põhjal, kuidas seal logistika toimib, millest peaks algma logistika teekond, mis on vahepealsed lülid ning millega peaks lõppema kogu logistiline teekond. Kuna logistikas on oluline aja planeerimine, siis tuli ainetöös teha
Puidutööstus Sinna alla kuuluvad metsatööstus, mööblitööstus, tselluloosi- ja paberitööstus. Põllumajandus Sõltub väga palju looduslikest teguritest. Otra, nisu ja kaera kasvatatakse peamiselt loomasöödaks. Pehmed talved soosivad puuviljaaiandust: kasvatatakse õuna-, prini-,ploomi-, kirsipuid ja marjapõõsaid. Kuna söödataimed kasvavad meie kliimas hästi, on Eesti põllumajanduse tähtsaim haru Loomakasvatus- piimakari, seakasvatus ja kanaliha- munatoodang. Eestis on olnud vahepeal ka kolhoosid ja sovhoosid. Enamik põllumajanduse toodangust vajab enne tarbijani jõudmist töötlemist. Sellega tegeleb toiduainetööstus. Piimatööstus annab veerandi kogu toiduainetööstuse toodangust. Lihatööstus ja kalatööstus ning kondiitritööstus on samuti tähtsad. Metalli- ja masinatööstus Kergetööstusettevõtetes valmistatakse kangaid, pesu ja sukki-sokke.
Vana- Kreeka Hellenismi ajajärk. Aeg, mil loodi Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia". Teadus: Kreekas ristusid paljud kaubateed. Teadmishimulised kreeklased õppisid tundma Egiptuse, Babüloonia, India ja teiste idamaade teaduse saavutusi, võtsid neid üle ja arendasid edasi. Kreeklaste suur teene oli teadmiste viimine loogilisse süsteemi. Inimesi, kes püüdsid jõuda selgusele maailma tekkimise ja arenemise kõige üldisemates seaduspärasustes, hakati kutsuma teaduse sõpradeks e. filosoofideks. Vana-Kreeka teaduse ja filosoofia rajaja oli Thales Mileetosest, kes pidas kõige olemasoleva aluseks liikuvat vett. Ka peetakse teda matemaatika ja loodusteaduste isaks. Ta oli esimene, kes väitis, et taevakehad on loodusnähtused ja ta oskas ennustada päikesevarjutusi. Pythagoras väitis, et just arvud on maailma aluseks. Avastas muusikalise harmoonia matemaatilised alused. Demokritose järgi...
Unit 1. The ways of working. Commute-edasi-tagasi liikuma,pendeldama Employee-töötaja Employer-tööandja Flexible-paindlik Freelance-vabakutseline Intention-kavatsus Mill-vabrik Premises-valduse,territoorium Replace-asendama,välja vahetama Restriction-piirang,kitsendus Shift-vahetus Flexible working hours-paindlik töögraafik Flexitime-paindlik aeg Teleworking-kaugtöö Job share-töökoha jagamine (works in a bank job share) Career break-tööpaus,palgata Long hours culture-ületundide tegemine To keep in contact To go freelance Work shifts Working part-time – osaline tööaeg Have my career –käia tool Cut back-kulusid vähendama Short-term – lühiajaline (almost all on short-term contracts) Come in from school-koju tulema By e-mail,fax,phone Renew her contract for another 3 months Kas sulle meeldiks töötada osalise tööajaga? Would you like to work part-time? Teie lepingut uuendatakse veel 6 kuuks. Your contract will be renewed for another 6 mon...
soodustas vana-venes kaht tüüpi hobuste kujunemiset 1) kerge, kuiv, ratsaväehobune 2) raskem, ,,bojaari"- tõugu hobune, kes sarnanes Lääne- Euroopa rüütelihobusega. Teised loomad jäid rohkem talupoegade kasvatada ning suuremaid edasi arenguid siin ei toimunud. Alles XVII sajandist hakati loomtõuge parandama Paljude kirjandus andmete kohaselt oli Lääne- Euroopas loomakasvatus feodalismi ajal väga madalal tasemel. VI sajandil oli seal arenenud seakasvatus liha tootmiseks, kuid selle tehnika oli väga madal. Näiteks karjatati neid sigu metsas. Peamiseks veoloomaks oli härg. Araablased, kes võtsid üle vana maailma kultuuri ja suutsid seda säilitada, aretasid üle maailma tuntud aarabia hobuse. See tõug ei ole oma tähtsust kaotanud veel tänapäevalgi. Feodalismi ajal paranesid ka peenvillalambad. Keskaja Euroopa lambakasvatajad saavutasid märgatavat edu lammaste hindamisel eksterjööri ja villa kvaliteedi
....................................................25 LISAD......................................................................................................................................................26 2 SISSEJUHATUS Seapidamine on maailmas enam levinud põhjapoolkeral mõõdukas kliimavöötmes. Maailma suurimateks sealiha tootjateks on Hiina, USA, Saksamaa, Prantsusmaa, Holland ja Jaapan. Seakasvatus on sajandite jooksul olnud ka Eesti põllumajanduses nimetamisväärseks tootmisharuks. Eesti Vabariigi algusaastatel sai sigade pidamine talumajanduses arvestatavaks tuluallikaks. [1, lk. 2]. Sigu peetakse põhiliselt sealiha saamiseks. Sealiha osatähtsus kogu maailma lihatarbimises on ligikaudu 40%. Loomaliha osatähtsus moodustab kogu lihatarbimisest 29% ja linnuliha 23%. Sigade majanduslikult kasulikud omadused tulenevad nende bioloogilistest iseärasustest, milleks on suur
Metsa majandatakse hoolikalt. Metsa kasutatakse taanis mööblivalmistamiseks, paberi valmistamiseks ja ka kütteks (soojus). Olemas olevadid puidu varusid on vähe, kuid aastatega on Taani puidu varud suurenenud (ekspordivad puitu ja puidutooteid) . 3.7 Põllumajandus Taani põllumajandust iseloomustab kõrge tootlikkus ja kontsentreeritus. Samas on põllumajanduses hõivatud 3,3% tööjõust. Põllumajandustooted moodustavad 12% Taani ekspordist. Kõige tähtsamaks põllumajandusharuks on seakasvatus ning sealiha moodustab kõige suurema osa Taani põllumajandussaaduste ekspordist. Ka absoluutkogustes on Taani maailma üks suuremaid sealiha eksportööre. Taanis on 14 miljonit siga. Seakasvatusi viiakse riigist järk- järgult üle odavamate tootmiskuludega Ida-Euroopasse, peamiselt Poola ja Ukrainasse. 3.8 Kalandus Taanis oli 2006. aasta lõpus registreeritud 3400 kalapüügialust koos 5400 kalamehega. Kalatööstuses töötas u. 6500 inimest. Taani kalapüügialused püüdsid 2006
1951.aastal loodi Eesti Põllumajanduse Akadeemia 2) Vaevaline taastumine a. teraviljasaak ja piimatootmine oli 1950.aasta viimase kolmveerandi tasemel b. sõjaeelse taseme saavutas lihatootmine c. halvalt mõjusid N. Hruštšovi “eksperimendid”- külviseemne jaroviseerimine, maisi sundkasvatamine, kartuli panek ruutpesti jms 3) Ulatuslikum põllumajanduse spetsialiseerumine a. tööstuslikule alusele viidi üle linnu-, piima- ja seakasvatus 4) 1970. aastad olid suurmajandite ja -farmide loomise ajaks a. üha enam andis endast tundma gigantomania b. ülepingutamine laostas ajalooliselt väljakujunenud asustuspildi c. kurnas viljakad maad d. halvendas keskkonna olukorda VI Industrialiseerimise laienemine 1)Põlevkivitööstused a. anti üleliidulisest vajadusest lähtuvalt täielikult kütte-energeetiline suund b
mehhaniseeritud ja rohket kaubatoodangut andvad majandid. Lõuna-Itaalias on säilinud väikesteks renditaludeks killustatud suurmajandeid, kus rakendatakse saagiosarenti ja aegunud agrotehnikat. Ülekaalus on taimekasvatus andes 58% põllumajanduse kogutoodangust. Kasvatatakse nisu, maisi, riisi, viina- ja õlipuud, tsitrusi ja teisi viljapuid. Tehnilistest kultuuridest kasvatatakse suhkrupeeti, tubakat ja kiutaimi. Loomakasvatuse põhiharud on piima-, lihaveise ja seakasvatus. Kesk- ja Lõuna-Itaalias peetakse rohkem lambaid. Veondus Sissevedudes on esikohal autotransport ja teisel kohal raudteetransport. Itaalias on 292 000 km maanteid ja üle 25 miljoni auto. Teestik on tihedam Põhja-Itaalias. Itaalias on 12 rahvusvahelist lennujaama. Sisse veetakse kütust, toorainet ja masinaid. Väljavedudes on valdav meretransport ning suureneb torujuhtmete osatähtsus. Suurimad sadamad on Genova ja Trieste sadam. Välja veetakse masinaid,
miljonit. Lõuna-Rootsist lahutab Kopenhaagenit Sundi väin. Kopenhaageni järel on suurimad linnad Århus, Odense, Aalborg, Frederiksberg ja Esbjerg[2]. 2. Esmasektor 2.1 Põllumajandus Taani põllumajandust iseloomustab kõrge tootlikkus ja kontsentreeritus. Samas on põllumajanduses hõivatud 3,3% tööjõust. Põllumajandustooted moodustavad 12% Taani ekspordist. Kõige tähtsamaks põllumajandusharuks on seakasvatus ning sealiha moodustab kõige suurema osa Taani põllumajandussaaduste ekspordist. Ka absoluutkogustes on Taani maailma üks suuremaid sealiha eksportööre. Taanis on 14 miljonit siga. Seakasvatusi viiakse riigist järk-järgult üle odavamate tootmiskuludega Ida-Euroopasse, peamiselt Poola ja Ukrainasse[2]. 2.2 Metsandus Taani on Euroopa mõistes metsavaene riik. Taanis kasvab 486 000 h metsa, mis moodustab 11,3% Taani territooriumist
Loomakasvatus Loomakasvatus ala hõlmab kolmveerandi maakera põllumajanduslikust maast. Seal on tähtsamad veise-, sea-, lamba-, linnukasvatus. Euroopat iseloomustab intensiivne loomakasvatus. Veisekasvatus on laialt ja ühtlasemalt arenenud loomakasvatusharu. Võrdselt 1/3 veistest on Aasias ja Ameerikas. Euroopas on domineerivaks piima- ning piima- lihakarjakasvatus, selle baasil või ja juustu tootmine (Sveits, Holland, Prantsuse juustud). Seakasvatus annab 40% maakeral toodetavast lihast. Aasias ja Euroopas on vastavalt pool ja veerand maailma sigadest. Liider on Hiina. Lambakasvatus on arenenud looduslikel rahualadel. Austraalias ja Uus- Meremaal kasvatatakse neid villa saamiseks (1/2 maailmatoodangust). Lammaste arvu poolest liider on Aasia (Hiina). Linnukasvatus hõlmab laia ala. Neid kasvatatakse kõikides riikides. Suuremad tootjad on Hiina, USA ja Jaapan.
Tööstuse põhiharu oli masinatööstus, mis paiknes peamiselt riigi lõunaosas. Tähtsuselt teine oli keemiatööstus, mis töötles pruunsütt, kivi- ja kaalisoola ning NSV Liidust naftajuhet pidi saadavat naftat. Suuremad keemiatehased asus Halle ja Leipzigi ringkonnas ning naftat töödeldi Schwedtis ja Leunas. Suurim musta metallurgia kombinaat asus riigi idapiiril Eisenhüttenstadtis. Põllumajandus oli kollektiivne, palju kasutati masinaid ja väetisi. Tähtsaim oli pimmakarja- ja seakasvatus. Kasvatati söödataimi, suhkrupeeti, põhjas rukist, lõunas nisu. Suurem osa kaubatranspordist käis mööda raudteid. Suurimad meresadamad asusid Rostockis, Wismaris ja Stralsundis. Kolmveerand Saksa DV väliskaubandusest toimus sotsialistlike riikidega, sellest umbes pool NSV Liiduga. Pärast II maailmasõda tehti Saksamaal NSV Liidu okupeeritud alal demokraatlikke ümberkorraldusi. Monopolide vara riigistati ning 560 000 maata ja vähese maaga talupojale anti
1950-ndatel piimatoodang langes. Kuid alates 1960-ndatel hakkas see tõusma, kuni 1990- ndateni. Siis hakkas aga jällegist langema – 2000ndatel oli toodand natukene rohkem kui 1950ndatel aastatel. Pärast 2000ndaid on see jällegi tõusnud. Veisekasvatus kuni 1960ndateni oli stabiilne, siis on hakanud tõusma tasapisi kuni 1990ndatel aastatel see langes pea poole võrra. Lambakasvatus on aastataega pidevalt tasapisi langenud, kuid 2000ndatel veidi tõusnud. Seakasvatus aga vahelduvaeduga koguaeg pidevalt tõusnud kuni 2000ndate aastateni ning siis jällegi on hakanud tõusma. 4. Põllumajanduse osatähtsus tööhõives, % (2008): Suurbritannias ja Luksemburgis on osatähtsus kõige väiksem – 1,4%. Rootsis 2,1%. Eestis on aga põllumajanduse osatähtsus 3,7%. Ning küllaltki sarnane on see Eestiga ka Sveitsis ja Hispaanias. Üle 10% on see näiteks Portugalis ja Kreekas. Ning üle 20% Türgis. Moldaavias on aga osatähtsuse protsent 31. 5
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
