· võimalusel automaatjooturid · mitte lasta juua suuri koguseid külma vett peale treeningut-> külmetamise oht 5,23 traav (mJ seeduvat energiat) 10,05 gaopp 16,33 töö kerge töö 6,9x106kerge töö Nm päevas keskmine 7-12,8 N/m päevas raske 12,9-22,1 AJALUGU Toril TA-raskem, ja TB-kergem tori hobune,. Hetmani liinid: Halis, Hoius, Hingstar, Hasmo. Postjee- Bretoon: Tuhje, Loots, Virk, Tugev, Sammur(karvased jalad) ja Lembo massiivsus, hea lihastik, hea veojõud. Hingstar korrapärane eksterjööd, keskm. tüsedus. pehme selg, kitsas käik. Hasmo- saledamad, elegantsem kehaehitus, kiire traav, head allüürid, luustik peenem, väiksem massiivsus. hetkel perspektiivne. Pransuse omad -tüsedamad, suurem rinnasügavus, lühemad jäsemed. Lembo massiivne, kõrgekasvuline. Postjee bretooni veresus hakkas vähenema 1973. a jäi järgi ühtne T tüüp
15. a)ristamiskatsed eesti hobuse(maahobuse baasil) raskeveohobusega, ida friis soome hobusega, anglo normann ardenniga, hannover norra hobusega, inglise täisvereline b)esimesed võimiskatsed? Korraldati eestis kuressaares linn? aastal.1848.? c) kõrbi, vapsikas d) Tori roadsteri ja mägiardenni tõugu, 1) eesti tori 2)eesti ardennide kasv selts3)eesti maahobuste kasvatajate selts e) tori hobusekasvandus loodi 1856 aastal, saaremaa märad 16. a) soome tõugu täkke, postjee-bretoon b) täkud mõjutasid: avar samm, hiljavalmivad, värvus väga erinev c) ponid- 140 cm turjakõrgus 17. a) norfolkroadster tõug, nimi Hetman b) toodi avinurme Mõisast c) prantsusmaalt tõug oli postjee-bretooni d)ardenni e) nõukogude raskeveohobuseid 18. L- euroopa raskeveohobused on: Prantsuse raskeveohobused, Belgia raskeveohobused ja Inglismaa raskeveohobused. 19. a) hobune on emaka seemendusega loom, spermidele halvem keskk. on tupes b) mära indleb 7-10 päeval pärast varssumist
b) eesti hobuse liinid: maahobuse ja aretatud hobused c) Hetman oli kasutusel Toris 1892 aastal.. 15. a) täisverelised tõud on araabia ja inglise, belgia,anglo araabia b) 1880 c) mis põhimõttel eksiteerivad poolverelised?-poolvereliste tõugude puhul kasutatakse aretuses iga 3-4 põlvkonna tagant inglise või araabia täisverelist täkku d) kiiruse ja varavalmivuse suunas 16. Lääne- Euroopa raskeveohobused on: belgias-ardenn ja barbansoon, prantsusmaal- persera ja fostjae bretoon, inglismaal-saie, klaidsteil, suffolk Nende kasutuseesmärk: 17. a) krahv A. Orlov-Tsemenski poolt b) vene traavel on kiirem(orlovi on ilusam) c) vene traavel on saadud orlovi ja ameerika traavli ristamisel d) veel tähtsad traavlid on prantsuse traavel ja taani traavel e) tori tõug 18. a) trakeeni on pärit saksamaalt ja ida-preisi piirkonnast b) sõidu ja sõjaväe c) Tori d)eesti hobuse / tori e) kaera- 2kg põldheina- 10kg juurvilja- 6kg söödafosfaati- 80g keedusoola- 60g 19.
populats.Tõu kujunemine-välja kujunenud aastate vältel metsikutest ja kohalikest loomadest.Sugulastõugude kasut. Veisekasv.-eesti punane ja punasekirju tõu järglased on puhtatõulisedEesti seatõud ja sugulastõud- suur valge-jorksirid ja suured valged kõigis riikides. Eesti peekon-landrassid kõigis riikidesEesti lambatõud-eesti tumedapealine-sropsir,saksa tumedap. Eesti valgepaeline- seviot,ildefrans,soome maalammasEesti hobusetõud-tori tõug-hannover,postjee-bretoon,norfolk-roadster,eesti raskeveotõug-ardennid,külmaverelised tõud,eesti hobune- soome hobuneKunstliku seemenduse aretuslik hinnang- jaapanlaste ja prantslaste leiutis.sperma sügavkülmutusEmbrüosiirdamine-töötati väja Usas,et vältida nakkushaiguste levikut euroopast USA- sse,munarakkude in vitro viljasatamine. Embrüod kantakse vähemväärtuslikele emasloomadele,kes kannavadneid lootelise perioodi jooksul.nii saadakse
12. Poolverelised tõud Kui üks vanematest on täisvereline ja teine mitte, siis nimetatakse poolvereliseks tõuks. hannover, holstein, oldenburg, trakeen, budjonnõi 13. Ratsahobuste tõud Araabia ja inglise täisverelised ratsahobused 14. Traavlite tõud, ratsa-rakke (universaal)hobused Ameerika, prantsuse, orlovi ja vene traavlid 15. Lääne-Euroopa raskeveohobused, ponitõud *belgias-ardenn ja brabansoon; *prantsusmaal-persera ja fostjae bretoon; *inglismaal- saie, klaidsteil, suffolk. Ponid - setland
1500 a e.m.a tõrjus hobune välja kandetooli. Xenopon 4 sajandil e.m.a kirjutas raamatu ratsutamiskunst Eestist on leitud vanimad hobused Kundast 7.-6. aastatuhandest e.m.a. Hilisemad leida on ka leitud Otepäält. 11 saj. A. Bremen kirjutas eesti heade hobuste ja kulla rikkustest. 1900aastal-204000 hobust eestimaal. Mõisates olid kasutused raskeveohobused: belgia-ardenn, brabansoon; inglise-sair, sufolk,klaidsteil; prantsusmaalt: perseron, postjee-bretoon. Traavlid: ameerika traavel, orlov prantsuse traavel. Ratsutamine mõisates kasutati: inglise traavel, araabia. 08.02.07 ... Eesti hobune oli postiteenistuses kasutuses. Hiljem oli Orlovi traavel postiteenistuses. 19 saj algus. Aleksander I oli haaratud paljudest valgustusideedest. Ta oli palju rännanud ja haritud mees ning hoidis ennast kursis lääne maailmas toimuvaga. Tema ajal said mõisnikud eriti suured privileegid. Ja linnad anti Talle rõõmuga üle.
Tõugu iseloomustavad suured märgised peal ja jalgadel Saföki tõug on suuruselt ligilähedane sairi tõule, jalad on peened. Värvuselt on punased. Prantsusmaa veohobused Prantsusmaal on väljapaistvamad tõud perseroni ja bretooni. Perseroni hobused on varavalmivad ja kuiva konstitutsiooniga. Massiivsus on ühendatud hea liikuvuse ja elava temperamendiga. Eeskeha on arenenud paremini kui laudjas. Bretooni hobusetõu hulgas on 3 erinevat tüüpi: postjee-bretoon, tree-bretoon ja ptii-tree-bretoon. Tree-bretoon on sammuhobune, elava temperamendiga. Rind on sügav ja lai. Kõrgus on umbes 150 cm. Ponitõud Poniks loetakse hobune kelle turjakõrgus on kuni 148 cm.. Setlandi poni on maailma väikseim hobusetõug, turjakõrgus 98..102 cm. Nad on madalajalgsed, lakk ja saba on tihedad ja pikad. Pea on väljendusrikas, laia otsmikuga. Fjordi hobune on peeneluuline, poolikult arenenud lihastiku, luiplaudjaga hobune
annaabi.ee 
