Karnivoorid Siga Veis Hobune Esineb sarnanäsa Ülamoka keskosa Teravalt sarvestunud Pikk ja kitsas (tsügomaatpapill). liitunud ninatipuga mokanäsad mokkade suuõõs. Puuduvad Keelel on (kärss). Kärsapeegel siseküljel ja põsenäsad. lamendik ja Suuõõs ja keel olemas kõik (planum rostrale). Puuduvad ülemised mokavagu. Väga papilliliigid. Kõvasuulae eespoolse lõikehambad, mida pikk Keelemandel osa limaskest on asendab pehmesuulagi, puudub. Kassil näärmeline. Tal on hambapadjand mis ei võimalda kare keel – suulaenibu (uvula) (pulvinus dentalis). hingata suu sarvestunud nagu inimestel. Ke...
Mida hindan noormehes? Igal tüdrukul on juba lapsepõlvest saadik olnud kujutelm oma tulevasest dzentelmenist. Kes on unistanud superkangelasest, kes kooli kõige populaarsemast poisist või hoopis printsist valgel hobusel. Neid variante on palju, kuid aja jooksul on nii mõnigi neist muutunud. Saades vanemaks mõistame me, et elu ei ole vaid muinasjutt ja mängumaa ning hakkame asju rohkem reaalselt enda ümber nägema ja nõudmisi ning vajadusi kasvab aina juurde. Veel paar aastat tagasi unistasin, et mul võiks olla poiss, kes on väga populaarne, megakihvt ja üliilus. Ma ei osanud muud nagu tahtagi see tundus kõik, mis vajalik. Praegu aga ei mõista ma, kuidas küll nii rumalasti sain üldse mõelda
abaluukõhr esineb kitsa triibuna. Abaluuharja ventraalses osas paikneb konksjätke ja kassil veel lisaks konksuülene jätke. Kassil esineb rangluu 2-5cm pikkuse kepja, kaardus luukesena, koeral luu puudub või esineb ebakorrapärase luutükina õlavarrepea-lihases. 7. Abaluu iseärasused mäletsejalistel. Harjaüline auk on tunduvalt väiksem kui harjaalune auk, abaluukõhr on poolkuuja kujuga. 8. Abaluu iseärasused seal ja hobusel. Neil puudub õlanukk, harjaköber hästi arenenud. Hobusel on abaluukõhr ja kaarnajätke kõige paremini arenenud. 9. Õlavarreluu põhiosad. Pea, kael, keha ja kaks põnta 10. Õlavarreluu iseärasused karnivooridel. Deltaköprus vähearenenud, taksikoertel ja lühijalgsetel koertel on õlavarreluu tugevasti kõverdunud, kassil paikneb kodarluuaugust mediaalselt koronoidauk (fossa coronoidea), neil paistab mediaalsest põndapealisest
1998-MK võit Vilniuse etapil ja III MK etapil Tallinnas 1999-Talvine KV võit, III koht MK etapil Tallinnas 2000 -Moskvas I koht 145 cm ,Talvine KV võit,Tallinna MK etapil IV koht... 2001 MK etapil Tallinnas II koht ,MK etapil Riias II koht ,MK etapil Vilniuses III koht,Mastersi võit Bastioni Horse Showl, Bastionis Grand Prix 160 cm II koht ,Mastersi võit Luunjas. Gunnar Klettenberg hobusel Novesta saavutas Poolas toimunud Kesk-Euroopa liiga finaalvõistlusel Grand Prix` sõidus teise koha, tõustes nii liiga üldkokkuvõttes kolmandaks ning tagades endale pääsu MK-sarja suurele finaalvõistlusele Kuala Lumpuris. Gunnar Klettenberg hobusel Novesta sõitis parkuuri puhtalt ning pääses koos 10 teise võistluspaariga edasi ümberhüpetele. Ümberhüpetel oli neist kiirem vaid
1. Kuidas jaguneb selgroog? Kaelalülid (vertebrae cervicales), rinnalülid (vertebrae thoricicae), nimmelülid (vertebrae lumbales), ristluulülid(vertebrae sacrales)sabalülid(vertebrae caudales) 2. Nimeta selgroolülide arv loomaliigiti. (vt tabel) 3. Kandelüli(atlas) iseärasused. Puudub lülikeha, selle asemel dorsaalne ja ventraalne kaar, ogajätke ja ventraalse harja asemel kaudaalne ja kraniaalne köbruke, liigesjätkete asemel liigeslohud. Koeral ja hobusel läbib ristijätket foramen transversarium ning koeral on foramen alare asemel incisura alaris 4. Telglüli(axis) iseärasused. Hamba ja ogajätke kujud loomaliigiti erinevad vt tabel. Kraniaalse lüliotsa asemel on hammas e dens. 5. Kus asuvad telglüli kaudaalsed/kraniaalsed liigesjätked? Ogajätke kaudaalsel serval ning kraniaased hamba lähedal 6. Kolmanda kuni kuuenda kaelalüli iseärasused? Madal ogajätke, tugevad liigesjätked, kaheosalised ristijätked. 7
Koostada ERD mudel, mis rahuldab all pool kirjeldatud tingimusi. Skeem tuleb joonistada ainut infoloogilisel tasemel st. olemite omadusi pole vaja kirjeldada. Aga kes seda selguse mõttes soovib teha see võib seda teha. Meil on hipodroom ja hobusetallid üks kena pisike firma. Talle on mitu. Tallides on latrid ja latrites elavad hobused. Igas latris on korraga üks hobune või on see tühi. Hobune võib aja jooksul olla erinevates latrites. Meil peab olema näha, millistes latrites hobune on aja jooksul olnud. Hobusel on omanik. Hobuse omanik võib vahetuda. Me peame saama näha kogu omanike ajalugu. Omanikke võib olla korraga ka mitu. Me peame teadma kui suurt osa mingist hobusest mingi konkreetne omanik omab. Samal omanikul võib olla osalus mitmes hobuses. Hobusel on treener. Aja jooksul võib olla tal neid treenereid mitu. Me peame näha saama, kes seda hobust on treeninud ja kes teda praegu treenib. Tegelikult võib hobusel olla korraga k...
samalaadsed, ning üksikute luu leidude alusel ei saa midgi tõestada. Samas metshobuste luid on leitud tänapäeval väga vähe, mis näitab seda, et ürgset karjakasvatust ei eksisteerinud sellel ajal Eesti aladel . Kuna metsatõud alates Skandinaaviast kuni Jaapani saarteni on kõik ühte moodi, siis hobusetõu erinevate indekstide ja mõõtmete uurimine ei selgita tõu põlvenemist.(Tamsalu 2001: 7) Eesti hobusel kui ka temale saranasel tõul, soome hobune, on kahtlemata pärit Kesk-Aasiast, sest nad omavad Aasia hobusele omaseid tunnuseid nagu karvkatte värvus ja tume vööt pikuti selga.(Bellegarde 1940: 141) 3 2. EKSTERJÖÖR Eesti hobune on säilitanud aborigeensele hobusele iseloomulikuid jooni ning ei ole üldiselt muutunud teiste tõugude ristamise teel.(Tamsalu 2001: 64)
Hobuse puhastamine Hobuse igapäevase hoolduse hulka kuulub põhilise osana puhastamine. Hobuse puhastamise tähtsaks osaks on harjamine, mille eesmärgiks on hoida puhtana hobuse nahk ja karvkate, ergutada vereringet, masseerida lihaseid ja hoida nahk elastsena. Hobust peab harjama vähemalt kord päevas, soovitavalt siiski tihedamini. Eriti tähtis on harjamine enne treeninguid. Kui sadula ja valjaste alla jääb palju mustust, võib see hobuse nahka vigastada. Puhastusvahendid · Igal hobusel peavad olema isiklikud puhastusvahendid ja neid peab hoidma kuivas ning soojas kohas, et need püsiksid kuivadena. · Kummikammiga hõõrutakse nahalt mustus ja higi ümmarguste liigutustega, sellega masseerime samaaegselt lihaseid. · Pehme harjaga tehakse lõplik harjamine. · Tolmuharjaga eemaldatakse nahalt tolm ja kergem mustus. · Metallkammi kasutatakse teiste harjade puhastamiseks. · Kabjakonks on vajalik kapjade puhastamiseks.
Olümpiamängudel aastast 1896, maailma Võimlemise juured ulatuvad antiikaega Vana-Kreekasse, kus 600 eKr olid olemas võimlemise-spordi asutused. Tänapäevane kooli- ja tervisevõimlemine sündis Euroopas 18. sajandil. Riistvõimlemine oli kavas juba esimestel olümpiamängudel - 1896. aastal Ateenas ja Euroopa meistrivõistlustel aastast 1903 ja 1955. Võistlesid ainult mehed, kavas olid köielronimine, toenghüpped, sangadega hobusel hooglemine ning harjutused rööbaspuudel, kangil ja rõngastel, meeskondlikult harjutused rööbaspuudel ja kangil. 1970. aastatel osales Eesti meistrivõistlustel mõnikümmend meest ja naist. Üks tuntum tegija oli Andres Truupõld, kelle filigraanne risti sooritamine rõngastel andis elemendile nime "Andrese rist" Võimlemisriistad, hõlmavad põhiliselt rööbaspuud, kangi, rõngad, poomi, hobuse, sanghobuse (hooglemisriist) ja kitse. Paljud neist võttis kasutusele
rind ja rinnakorv on lai ja sügav, roided hästi kaardunud, kõht mahukas. jalad kuivad, lihaselised, tugevate kõõluste ja liigestega, kabjad on korrapärased ja tugeva tinakarva sarvega. Iseloom Eesti hobuse iseloom on elav, aga rahulik, elurõõmus ja asjalik, temperament energiline. Eesti hobuse iseloom on eriti sümpaatne ratsahobuste suure pretensioonikuse ja raskeveohobuste osavõtmatu ükskõiksuse vahel. Värvus Tõule omast värvust eesti hobusel ei ole. Värvuselt on eesti hobused keskmiselt 25,8% kõrvid, 15,3% raudjad ja punased, 11,1% mustad, 20,5% hallid, 10,0% kollased, 11,6% võigud, 5,3% hiirjad ja 0,5% albiinod. Aborigeense tunnusena on eesti hobusel tume vööt seljal ja laudjal. Ajalugu Eesti hobuse aretuse alguseks võib lugeda 1921. aastat, mil Haapsalus asutati hobuste tõuselts ja hakati pidama tõuraamatut
· Skelett koosneb erinevatest luudest (paarsada üksikut luud), mis annavad pehmetele kudedele kinnituspunkte ja pakub kaitset olulistele organsüsteemidele (süda, kopsud jne). · Luud on väljaspoolt kaetud sidekoelise kestaga, mida nimetatakse periostiks ehk luuümbriseks. Periosti abil kasvavad luud paksuses. Kasvavatel lomadel on luuotsad luukehast eraldatud epifüüsikõhrega, mis võimaldab luude kasvamist pikkuses. Sellised kasvutsoonid luustuvad hobusel enamasti 5 aastaseks saades. · Luude õõnsustes sisaldub luuüdi -- punane osaleb verelibleda taastootmisel, kollasel on oluline roll organismi immuunsüsteemis. Mõned koljuluud on seestpoolt kaetud limaskestaga ja täidetud õhuga -- ninakõrvalsiinused. Lihased, kõõlused, sidemed,liigesed. · Luud võivad omavahel ühenduda mitmeti --sidekoe vahendusel, kõhre abil, sünoviaalne ühendus ehk liiges. Liiges on kõige levinum luude ühendusviis
Sagedus, mis on allüüri sammude arv ühes minutis. Pikkus on traavisammupikkus, galopisammu pikkus, hüppe pikkus. Samm inglise keeles pace MITTE STEP. Liikumistsükkel periood mille vältel hobune viib edasi kindlas järjekorras kõik neli jäset. Liikumisel on aktiivne osa, kui hobune toetab jalaga vastu maad. Kaks faasi: toetusfaas ja lennufaas. Sammu pikkus on tähtsam kui sammu sagedus, nii sammumisel kui teiste allüüride puhul. 5/9 raskusest langeb hobusel esijäsemetele. Sammul on ainult üks jäsemetest õhus. Sammu pikkus on tavaliselt Tori hobustel 1,52 m. Eesti hobusel on 1,34 m. kui treenida, siis saame 1,8 m. sammu pikkus ja sammu sagedus muutuvad tööpäeva kestel. Kui hobune on peale söömist väljas, siis tema samm on lühike ja ta ei ole küllalt sage, kui ta aga liigub, läheb soojaks, läheb samm pikemaks ja tema sammusagedus tõuseb. Traav on allüür, kus jäsemed viiakse edasi kord korralt diagonaalselt. Kaks jäset on maas ja
edukalt, saavad arvessemineva tulemuse. Seega kõige tähtsam on vormi ühtlane jaotamine ning taastmine, mitte tingimata esimesena finišijoone ületamine. [www] http://hobumaailm.ee/?page=13 Õige varustus on isegi olulisem kui teiste ratsaspordialade puhul. Ratsanik peab sadulas olema väga pika aja vältel. (Hermsen 1997: 249) Kestvusratsutamise hobune peab olema kerge, ökonoomse liikumisega ja minimaalse vigastusohuga. Hobusel peab olema vastupidav süda, kuna teekond on keeruline ja raske ning hobune peab enda kiiresti koguma. (Hermsen 1997: 249) 1.3. Ratsaspordi arengulugu Eestis Ratsutamine ja ratsasport on inimeste meeli köitnud läbi aegade. Ratsutamine pakub inimesele unikaalse võimaluse teha ja nautida koostööd hobusega. On ju hobune olnud loom, kes ajaloo vältel teinud inimese kõrval igapäevast rasket tööd, abistanud teda lahinguväljal ja lahutanud ka meelt, näiteks spordivõistlustel
Vana-tori hobuse välimik Vana-tori hobune on kuiva, tugeva kehaehitusega, ühtlase välimikuga ja hästi kohanenud ilmastiku-, söötmis-, pidamis- ning kasutamistingimustega. Domineerivaks värvuseks on vana-tori hobustel raudjas tumedamate ja heledamate varjunditega. Esineb ka musta, kollase, kimmli ja kõrvi värvusega hobuseid. Paljudel hobustel esineb peal ja jalgadel valged märgised. Pea on vana-tori hobusel keskmise suurusega sirge profiiliga. Sõõrmed avarad, ninaselg lai. Kõrvad on keskmise pikkusega, püstjad ja laia lauba tõttu teineteisest eemalseisvad. Tavaliselt võrdub pea pikkus laudja pikkusega. Kael on harilikult võrdne pea pikkusega või veidi pikem, hästi lihastunud, sügav, selgesti märgatava kägivaoga. Rind on lai, hästi lihastunud ning sügav. Roidekaar on kumer. Turi on lai ja hästi lihastunud, pigem madal ning lühike, kuid võib olla ka keskmise kõrguse ja pikkusega
ja seinavälisteks ehk suurteks näärmeteks. Kõige olulisemat osa etendavad seinaväilised ehk suured süljenäärmed, mis asetsevad suuõõnest väljaspool ja on viimasega ühenduses pikkade juhade abil. Suuri süljenäärmeid on kolm paari: Kõrvasüljenäärmed, alalõuasüljenäärmed ja keelealused süljenäärmed. Kõrvasüljenääre ehk parootis katab ülemise osa kõrvajuurest ning ulatub siit alla alalõualuu nurgani, olles kõige suuremaks süljenäärmeks seal ja hobusel. Parootise juha väljub näärme alumisest osast, suundub üle alalõualuu soontesälgu põselihase lateraalsele pinnale ja avaneb põske läbides süljepapilliga esimese molaari kohal. Alalõuasüljenääre ehk mandibulaarnääre paikneb mediaalselt parootisele kandelüli ja keeleluu vahel. Mandibulaarnäärme juha avaneb suupõhja keelealusesse lihakesse või selle kõrvale. Keelealune süljenääre ehk sublingvaalnääre asetseb alalõualuu keha ja keele vahel. Ta
tõugudega. Teised, eeskätt talupojad, tõestasid katsete ja näidete varal, et eesti kohalikud hobused on vähenõudlikud, tugevad ja vastupidavad ning nende suuremaks muutmine peab toimuma puhasaretuse teel. Plaanitud katsed parandada eesti hobust soome, araabia ning hiljem ardenni ja norra hobuse abil ei andnud puhasaretusest paremaid tulemusi. Hobuste veojõu üle otsustati vaid välimuse, st. suuruse järgi, ja ei osatud arvatagi, et ka väikesel hobusel võib olla imestamisväärselt suur veojõud. Tori Hobusekasvanduse II perioodil (1880...1908) mindi Toris sõjaväe tellimuse kohaselt üle ratsahobuste aretamisele, kelle eest tsaarivalitsus maksis kõrget hinda. Kohalikke märasid paaritati orlovi traavli, anglo-araabia, täisverelise ratsahobuse, idapreisi jt. täkkudega, kes paraku ei muutnud kohalikku hobust sobivaks põllutööhobuseks. Sangaste krahv Fr. G. M. v. Berg hakkas kasutama Poolast ostetud norfolk-roadsteri
lubavad neil lõdvestuda ka püsti seistes. Hobune on taimtoiduline loom. Tema pikk kael hõlbustab tal maast rohtu kätte saada. Taimetoiduga on kohanenud ka tema hammastik ja seedekanal. Lõikehambad asetsevad tihedasti kõrvuti ja on suunatud ettepoole. Nendega rapsib hobune maast rohtu, haarab seda liikuvate mokkadega ja lõikab läbi järsu pealiigutusega. Rohu pureb ta kohe tugevate purihammastega hoolikalt peeneks. Hobuse hammaste järgi määratakse ka tema vanust: vanal hobusel on hambad kulunud. 3 Hobuse peamiseks toiduks on rohi, hein, põhk või söödajuurvili. Ka soola tuleb talle anda. Raske töö ja sõitude puhul antakse talle veel jõusööta: kaera. Hobune sööb ainult puhast toitu ja joob ainult puhast vett. Seda, mis kõlbab süüa, mis mitte, eristab ta haistmise abil. Hobusetõud jagatakse nende kasutuse järgi: · Ratsahobused/Sporthobused · Traavlid · Raskeveohobused
kõõluste töötlemine, nahakasvajate eemaldamine, nisajuha laiendamine); - raviprotseduurid ja ravimite manustamine (ninaneelusondi kasutamine, rautamine). 5. VASTUNÄIDUSTUSED Mitte kasutada südame- või hingamisteede haigusega loomadel. Mitte kasutada maksa- või neerupuudulikkusega loomadel. Mitte kasutada üldiste terviseprobleemidega loomadel (nt dehüdreeritud loomad). Mitte kasutada tiinuse kolmel viimasel kuul. Mitte kasutada koos butorfanooliga koolikute all kannataval hobusel. Mitte kasutada koos butorfanooliga tiinetel märadel. MANUSTAMISVIIS:Ainult intravenoosseks (i.v.) manustamiseks. Ravimit tuleb süstida aeglaselt. Toime algus on intravenoosse süstimise järgselt kiirem.
ja seinavälisteks ehk suurteks näärmeteks. Kõige olulisemat osa etendavad seinaväilised ehk suured süljenäärmed, mis asetsevad suuõõnest väljaspool ja on viimasega ühenduses pikkade juhade abil. Suuri süljenäärmeid on kolm paari: Kõrvasüljenäärmed, alalõuasüljenäärmed ja keelealused süljenäärmed. Kõrvasüljenääre ehk parootis katab ülemise osa kõrvajuurest ning ulatub siit alla alalõualuu nurgani, olles kõige suuremaks süljenäärmeks seal ja hobusel. Parootise juha väljub näärme alumisest osast, suundub üle alalõualuu soontesälgu põselihase lateraalsele pinnale ja avaneb põske läbides süljepapilliga esimese molaari kohal. Alalõuasüljenääre ehk mandibulaarnääre paikneb mediaalselt parootisele kandelüli ja keeleluu vahel. Mandibulaarnäärme juha avaneb suupõhja keelealusesse lihakesse või selle kõrvale. Keelealune süljenääre ehk sublingvaalnääre asetseb alalõualuu keha ja keele vahel. Ta
nahka pistab momentaalselt muuta katkendiks Lumivalgekesest, kus Lumivalgeke printsiga abiellub. Kreeka filosoofilt Aristoteleselt pärineb mõte: "Vastumürk viiekümnele vaenlasele on üksainus sõber." Tõsi, inimene võib kaotada töö, kogu oma maise vara, kallima, ent kui tal on kasvõi üksainus sõber, kes temast hoolib ja teda toetab, pole ta veel üksi. Ja teadmine, et on olemas see keegi, kes kui prints valgel hobusel appi tõttab, kui kõik teised selja pööravad, on väga julgustav. Muusika. See on miski, mis suudab kõige masendavama päeva veidi helgemaks muuta. Muusikas on peidus nii palju tundeid, nii palju ilusaid sõnu, nii palju hinge. Muusika on nagu hea sõber, kes on alati olemas. Kui hinge koormab viha, on muusika see, mis vastab oma toore, agressiivse ja otsekohese metal-iga. Kui tuju näib lootusetult kadunud olevat, on
Hobune on taimtoiduline loom. Tema pikk kael hõlbustab tal maast rohtu kätte saada. Taimetoiduga on kohanenud ka tema hammastikja seedekanal. Lõikehambad asetsevad tihedasti kõrvuti ja on suunatud ettepoole. Nendega rapsib hobune maast rohtu, haarab seda liikuvate mokkadega ja lõikab läbi järsu pealiigutusega. Rohu pureb ta tugevate purihammastega kohe hoolikalt peeneks. Hobuse hammaste järgi saab määrata tema vanust: vanal hobusel on hambad kulunud. Hobuse peamiseks toiduks on rohi, hein, põhk või söödajuurvili. Ka soola tuleb talle anda. Raske töö ja sõitude korral antakse talle veeljõusööta: kaeru. Hobune sööb ainult puhast toitu ja joob ainult puhast vett. Seda, mis kõlbab süüa, mis mitte, eristab ta haistmise abil. Mõtlemine Ratsanik saab hobusele mõju avaldada neljal viisil: kehamassiga, istakuga, säärtega ja ratsmetega. Kõige rohkem mõjutab inimene hobust ristluu ja säärtega.
Edgar Degas 1834 - 1917 Elulugu · Sündis Pariisis viielapselise pere esiklapsena · isa oli prantslasest pankur ning ema oli ameeriklanna · Ema suri 1847, kui Edgar oli 13-aastane · 18-aastaselt asus ta isa soovil õppima õigusteadust · 20-aastaselt katkestas juuraõpingud ning asus õppima maalimist · Külastas tihti Itaaliat, kus tutvus kuulsate kunstnike loominguga · 1860. aastatel avas Pariisis oma maalistuudio · Baleriinid ja hobused on saanud Edgar Degas' loomingu nii-öelda visiitkaardiks · 1880. aastatel hakkas Edgari nägemine halvenema ning lõpuks ei saanud ta enam nii maalida kui varem · Ta läks üle pastelljoonistustele ning skulptuuridele · Edgar suri 83-aastaselt 27. septembril 1917 Edgar Degas Tantsija (1874) Edgar Degas Concorde´i väljak (1875) Edgar Degas Absint (1875-1876) Edgar Degas Täht laval (1876-1877) Edgar Degas Tantsuklass (1873-1876) ...
HOBUNE Hobustel on pikad peened jalad ja sale keha, mis võimaldab neil kiiresti liikuda. Hobused magavad püsti seistes. Hobune on taimtoiduline loom ja tänu oma pikale kaelale saab ta hästi maast rohtu kätte. Hobuse peamiseks toiduks on rohi, hein, põhk või söödajuurvili. Hobusele tuleb anda ka soola. Hobuse hammaste järgi saab määrata ka tema vanust, vanal hobusel on hambad juba kulunud. Hobune on veoloom, ta on abiks põllutöödel ja temaga saab ka ratsutada. Emast hobust nimetatakse mära ja isast hobust täkk. Hobuse poeg on varss. Hobused võivad olla valged, mustad, hallid, pruunid, kollased või kirjud. Koduhobused elavad peamiselt tallis. Päeval lastakse nad õue aedikusse või karjamaale jooksma ja õhtul tagasi talli. Metsikud hobused elavad looduses karjana, nende elupaigaks on Aasia stepid ja poolkõrbed. Jääkülmi talvi
Järvamaa kutsehariduskeskus REFERAAT EESTI HOBUNE Elsa Tamm PH11 1 Järvamaa kutsehariduskeskus SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 EESTI HOBUSE AJALUGU......................................................................................... 4 EESTI HOBUSE OMADUSED..................................................................................... 5 EESTI HOBUSE KASUTUS........................................................................................ 6 EESTI HOBUSE LEVIK.............................................................................................. 7 KOKKUVÕTE............................................................................................................ 8 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................
Quentin Massys Rahavahetaja ja ta naine Pieter Brueghel vanem Maastik Ikarose kukkumisega Jahimehed lumes Pimedad Talupoja Pulm Michel Sittow Taani kuninga Christian II portree Aragoni Katariina portree Arent Passer Tallinna mustpeade maja fassaad Pontus de la gardie hauamonument PRANTSUSE Chambord'i loss Blois' lossi keerdtrepp Chenonceaux' loss Jean Clouet Francois I Jean Goujon Nümfid Pariisi Süütute kaevult Jean Decourt Henry III portree Francois Clouet Francois I hobusel Austria Elisabethi portree Germain Pilon. Diana hirvega
sulgurlihasega. 18) Jämesool jämesoole mahu, pikkuse kuju ja asendi liigilised erinevused on suuremad kui peensoolel. Et jämesoole kaudu omastatakse peamiselt raskesti seeditavaid toitaineid, mille lõhustumine nõuab pikemaajalist viibimist seedekanalis, siis on mõistetav, et kõige pikem jämesool esineb taimtoidulistel loomadel. Umbsool on umbselt algav jämesoole algusosa kuni niudesoole suubumiskohani. Umbsool asetseb kõhuõõne nimmepiirkonnas, mäletsejalistel ja hobusel paremal küljel ning seal mediaantasandist veidi vasakul.Umbsoole pikkus on veisel 50-70 , seal 30-40 ja hobusel 80-130 cm. Umbsoole limaskesta pikilihaskiht on koondunud seal ja hobusel soolepaelteks, mida hobuse umbsoolel on neli ja seal kolm. Käärsool ehk koolon- mäletsejalistel ja seal läheb umbsool vahetult üle käärsooleks niude-umb-käärsoole suunaga. Alates umbsoolest ja paiknedes vatsa paremal küljel moodustab käärsool algul lühikese käärsoole
põllumajandusärisse. Mort'i isa arvates Mort mõtles liiga palju, see tegevus muutis tema arvates võimatuks saavutada midagi praktilist. Aga ikkagi viis tema isa teda kohalikule töölaadale, lootes, et Mort saab mõnele oskustöölisele õpipoisiks. Ning mitte ainult ei paku talle tööd, vaid muudab ka tema poja kalduvuse mõelda, kellegi teise probleemiks. Laadal ei olnud Mort'il alguses üldse vedamist, aga enne kui kell lõi keskööd, saabus mees mustas keebis oma valgel hobusel ja ütles, et otsib noort meest teda abistama oma töö juures ja valis endale appi Mort'i. See mees osutus Surmaks ja andis Mort'ile teadmisi hingede teisse ilma viimiseks (kuigi tema isa arvas, et Mort'ist saab surnumatja). Mina arvan, et Surm valis Mort'i sellepärast, et sõna "Mort" tähendab Prantsuse keeles surma ja see tuleneb ladinakeelsest sõnast "mortuus", tähendades surnut. Töö surve (ja armumine noorte printsessi, kes on määratud surema) sunnib Mort'i
Hastingsi lahingus, milles Harold II hukkus. William teostas edukaid sõjaretki ka Walesi ja Sotimaa vastu ja lasi koostada Viimsepäevaraamatu (maksu- ja arveraamat). William I suri hobuse seljast kukkumisel saadud vigastuste tõttu. Ta maad jagati peale ta surma kaheks: Normandia läks tema vanimale pojale Robertile ja teine poeg William sai endale Inglismaa. Tal olevat olnud märkimisväärselt tugevad käed ja hea vastupidavus, nii et ta suutnud galopeerival hobusel atsutades vibu lasta. Tal olevat olnud ka muljetavaldav välimus ja raevukas ilme. Tema tervis oli surmani suurepärane, kuid hilisemas elus muutus ta paksuks. Kasutatud allikad: http://et.wikipedia.org/wiki/William_Vallutaja http://en.wikipedia.org/wiki/William_the_Conqueror
Mis oli rüütellikkus? Termin "rüütel" tuleneb prantsusekeelsest sõnast chevalier-mees kes ratsutab hobusel. Turvistatud ratsasõdalasi hakati Prantsusmaal sedasi kutsuma 10. sajandi teisel poolel. Rüütlid said põhjaliku sõjalise väljaõppe, kallihinnalise sõjaratsu ning esmaklassilised relvad, see kõik eeldas suurt jõukust ja prestiizi. Rüütellikkus on suursugustele meestele omistatav käitumiskoodeks, mis eelkõige avaldub sügavas lugupidamises, suuremeelsuses, abivalmiduses kokkupuutel teise inimesega.
Rakuvedelik 28 l märgistatakse viiliga ja murtakse erütropoetiini mõju. inimesel 4000-10 000, seal 15 000- vereplasmas lahustunud valgu Kapillaari endoteel sobiv pikkus, niisutatakse seest Eluiga · inimesel 100-120 päeva 20 000, hobusel 8000 11 000, fibrinogeeni lahustumatuks niitjaks Rakumembraan hepariinilahusega, täidetakse · hiirel 20-30 · seal 60-70 · koeral lehmal ja lambal 7000 10 000, fibriiniks. Fibriin koos kiudude Lümf, Vesi, toit,õhk, Uriin, kolmveerandi ulatuses verega, 120 · hobusel 150 päeva · 20. Leukotsüütide funktsioonid
Sportvõimlemine rööbaspuudel Sportvõimlemine ehk riistvõimlemine on ala, mis koosneb riist - ja vabaharjutustest. Riistvõimlemises sooritatakse peale vabaharjutuse ka harjutusi hobusel, rööbaspuudel, kangil, rõngastel ja poomil Iga harjutuse eest saab sportlane hinde (ühest kümneni). Poom ja rööbaspuud on pea iga kooli kehalise kasvatuse tundide osaks, kuid võistlusi riistvõimlemises pole Eestis korraldatud alates 2000 aastast. Sportvõimlemise ehk riistvõimlemise areng eestis. 1970. aastatel osales Eesti meistrivõistlustel mõnikümmend meest ja naist. Üks tuntum tegija oli Andres Truupõld, kelle filigraanne risti sooritamine rõngastel andis
kõrge katus. Palazzode mõjul pole lossidel kindluslikku ning sõjalist välimust. François I oli mitme lossi ehitaja ja arendaja. Chambordi loss Blois'i loss Chenonceaux' loss Fontainebleau loss P R A N T S U S E R E N E SS A N SS M A A L Järgiti enamasti Itaalia eeskujusid. Prantslased olid iseseisvad portreekunstis. Tuntumad portretistid Jean Clouet ja tema poeg François François I hobusel Henri III P R A N T S U S E R E N E SS A N SS - S KU L P T U U R Skulptorite sagedaseks tööks olid valitsejate ja kõrgaadli haua monumendid. Germain Pilon (1528 - 1590) andis uue lahenduse hauamonumentidele, kus surma õuduse asemel näidatakse lahkunute väärikus ja ilu. Tema tehtud on Caterina de' Medici ja Henri II hauamonument. Jean Goujon (u. 1510 - u. 1566) Henri II ja Caterina de' Medicii
Elukoht ja elanik olid lahutamatud. Perekonna maatükk koos seal asuva õuega, isikliku eluasemega, oli talu. Ka eesti talupoeg oli tihedalt seotud loodusega. Suur austus oli nii taime- kui loomariigi vastu. Loodus ja inimene elasid ühes rütmis. Talupoja jõuetus looduse ees kajastub kujukalt eesti rahvaluules. Lauludes palutakse loodusjõude ja püütakse nendega hästi läbi saada. Loodus võis anda haigusi ja neid ka ära võtta. Eriline koht talupoja mõttemaailmas oli hobusel, kellest olenes talutöödega toimetulek. Vanasõnas öeldakse: "Kel naine kooles - õnnelik mees, kel hobune kooles - õnnetu mees." Inimese surm oli vaevadest vabanemine, hobuse hukkumine õnnetus kogu talule. Hoolikust tuli üles näidata külvamisel. Viljasaagi kindlustamiseks olid talupoegadel viljakushaldjad, puust nukud, mida hoiti viljasalves, toalakas vm. ja kellele viidi ohvriande. Töö oli talupoja tõekspidamiste järgi inimese loomulik olelusvorm: "inimene on
#avingnoni neiud #Nuttev naine #Viiul ja viinamarjad. Skulptor C. Brancusi# lind avaruses. Futurism-1909-1914kõrgaeg. Tekkis Itaalias. Taheti järele jõuda Lõuna Euroopale.Oma kavatseva loomingu nim. Nad futurismiks. Futuro- itaalia keeles tulevik.Futurism kui programm sündis enne kui kunst.F. T. Marinetti avaldas ajalehes manifesti kus ya ütles et vana kunst on kõlbmatu, muuseumid, surnuaiad. Futuriste vaimustas tehnika areng, kunsti ülessanne on väljendada liikumist.Näiteks jooksval hobusel on 20 jalga.G. Bella# koer keti otsas #Viiuldaja käed.Arhitektuuris taheti pilvelõhkujaid ja mitmekordseid sõiduteid.Skulptor U. Boccioni #inimkeha liikumises .
Kanast kasvas kena neitsi, Tedremunast teine tütar; Kanast sai Salme, sula neitsi, Tedrest Linda, libe neitsi. Varesest sai vaenelapsi, Ohtupäine orjatüdruk. Salme kosimine Salmel hakkasid käima kosilased. Esimesed olid Kuu ja Päev. Salme lükkas mõlema ettepanekud tagasi, kuid kolmandana tuli Täht, kellega Salme otsustas ka abielluda. Tuli tähti-poisikene, Põhjanaela vanem poega, Viiekümmenel hobusel, Kuuekümmenel kutsaril; Tahtis Salmet kaasaks saada, Neidu kihlul kinnitada. Salme ja Tähe pulmad Pulmi peeti kaua ja toredalt. Pulmade ajal käisid ka Kuu, Päike, Vesi, Tuul ja isegi Kungla kuningapoeg. Kõik tahtsid seekord Lindat endale naiseks paluda, aga Linda lükkas nad kõik tagasi. Lõpuks tuli Kalev. Tahtis Lindat liivitseda, Tedretütre naiseks võtta. Kalev oli Lindale meelepärast ja pulmad korraldati suured ja uhked.
A N T Francois Coulet Jean Clouet Pierre Lescot Francois Jean Goujon Germain Pilon Germain Pilon Jean Decault S Francoi I hobusel Francois I Louvrei lossi fassaad Pariisis Blois' lossi keerdtrepp Süütute kaev Diana hirvega Henry II ja Kuninganna Caterina U Henry III de' Medici hauamonument Austria Elizabethi S portree E
must kaabu. 2. Pildi pealkiri on ,,Keskhommik´´ 1943 a. (Õli) Pildil on näha ühte naist, nelja meest, ning hobust. Pildil räägivad tagapool juttu kaks meest, ning ühel mehel on käes hark. Eespool räägivad naine ja mees, ning naisel on käes kauss puuviljadega ja mehel on käes hark. Neljas mees tegeleb hobusega. Tundub olevat tööhobune kuna hobusel on taha rakendatud puidust käru. Tegevus toimub maal. On pilvine keskhommik. Mees kes räägib naisega tundub olevat peremees ning ülejäänud kolm meest tunduvad olevat sulased. 3. Pildi pealkiri on ,,Natüürmort kahvliga´´ 1943 a. (Õli) Pildil on näha veinipudelit, keraamilist piimakannu, puuvilju taldrikul, keraamilist kaussi marjadega, keraamilist kohvitassi, ning kahvlit. 4
tegutsemise paindlikkus 4)originaalsus 5)ideede elluviimis ja esitamis võime Loovus on hea, sest ta aitab eluga paremini toimetulla ja iseendaga rahulejääda. Loovus on võime välja mõelda ja teha midagi uut, seniolematut, mis on kellgeile kasulik või nauditav. Pole ainult võime vaid ka eriline avatud paindlik eluviis. Ajurünnaku IV reeglit: 1)ei kriitikale; 2)mida rohkem, seda uhkem; 3)mida metsikum, seda parem; 4)Sa võid ratsutada ka võõral hobusel Heas kuulamises sisaldub: 1)tähelepanelik vaikus 2) empaatiline näoilme ja zestid 3)sõbralikud ,,mõminad" 4)"ukseavajad" 5)aktiivne kuulamine (jutusisu ümberjutustamine, tunnete peegeldamine) Peeglitest pandi pärdikud peegli ette ja vaadati, kas nad saavad aru, et need nemad on. Eneseteadvuse leidmine. Psühholoogia on teadus, mis uurib inimeste ja loomade tundeelu, hineolukorda ja hingeseisundit. Esimene psüholoogialaane teos Aristoteles ,,Hingest"
Minu unelmate prints Aastaid tagasi kirjeldas S. Kierkegaard maailma läbi armunu silmade nii: " Kui kord on astutud täielikult armastuse riiki, siis muutub maailm ja armastatu kõigi oma puudustega kauniks ja rikkaks, sest nüüd on see täis vaid teie armastust" Ma ei unista enam ammu sellest, et mu unelmate mees peaks olema prints valgel hobusel. Kuid üks armumise põhitunnuseks on just fantaasiakujutlused partnerist. Paljudel juhtudel hakkab armunu oma armastatut kõikvõimalikel viisidel positiivsete joontega täiendama. Idealiseeritud inimesel on veel peale enda heade omaduste juurde mõeldud ka need omadused, milleni ta võib pürgida. Kuid rääkides reaalsuse piirides, siis peaks minu tulevane mees olema aus, sõbralik ja arvestav. Pidama oma elus tähtsal kohal perekonda ja omama enda arvamust ning, mis veel kõige tähtsam, julgema seda ka välja öelda. Ning egas hea suhtlemisoskuski mööda külgi maha ei jookseks. T...
Vanad eestlased nimetasid teda lihtsalt "meie hobuseks", hiljem kutsuti teda ka "liivimaa hobuseks", pidades silmas selle tõu levikut Eesti, Liivi ja Kuramaal. Kirjanduses esineb veel klepperi ja topeltklepperi nimi. Tänapäeval aga tuntakse teda lihtsalt saaremaa hobuse nime all. 19. sajandi seitsmekümnendatel aastatel omandas eesti tõug hobusekasvatajate seas üleeuroopalise kuulsuse hea eksterjööriga ja väljapaistvate saavutustega veovõistlustel. Eesti hobusel on mõned iseärasused, mille poolest ta erineb teistest tõugudest. Olles aastasadu harjunud elatuma rannikualade madalast kasinast rohust ja talvel napist heinast, mida ikaldusaastatel tuli suurelt osalt asendada põhu ja isegi katuseõlgedega, kujunes ta sööda suhtes vähenõudlikuks ja heaks söödakasutajaks. Ta suudab rohtu hammustada madalamalt kui kultuurtõud ja püsib heas toitumuses seal, kus teised hobused lahjuvad
Jälgi *limaskestade värvust: nii hindad perifeerset vereringet, kaudselt ka verevarustust hapnikuga (nt tsüanootilised limaskestad viitavad hapniku vaegusele, hingamispuudulikusele), KTA (kapillaaride taastäituvusaeg) peab olema 1,5 - 2 sek; üle 2 sek- halvenenud perifeerne vereringe, puudulik südametegevus; alla 1,5 sek ja hüpereemilised limaskestad – kõrge kehatemperatuur, septiline seisund, erutus) *jälgimiseks sobib suu/igemete limaskest, hobusel ka ninasõõrme limaskest Anesteseeritud loomal saab jälgida südametegevust/hingamist/ hapnikusisaldust perifeerses veres (HR - heart rate, RR –respiratory rate, O2, CO2) pulssoksümeetri abil. Pulssoksümeetriandur kinnitatakse looma keele või kõrvalesta külge, hobusel ninaseptile. Pulssoksümeetri kasutamisel võib esineda ka valeandmeid ja valehäireid. Kindlam on kontrollida paralleelselt auskultatsiooni ja palpatsiooni abil.
seedetrakti toiduosakeste lagundamiseks. 25 kg koer toodab ööpäevas 5 l seedenõresid. Mikrobiaalne seede – molekulaarsed substraadid lõhustatakse bakterite jt mikroorganismide elutegevuse tulemusena. Ensüümid, mis lõhustavad, on mikrobiaalset päritolu, see on tunduvalt aeglasem kui peremeeslooma keemiline seede ja substraate muundab tunduvalt rohkem. Toimub kas eespool või tagapool magu. Kui eespool, siis toimub eesmaos (ruminadid, kaamlid). Hobusel ja rotil pole eesmagu, neil toimub mingi fermetatiivne seede mao proksimaalses näärmetus osas. Pärast peensoolt toimub fermetatsioon umbsooles ja käärsooles. Imendumine – seedeproduktide liikumine läbi peensoole limaskesta veresoonte süsteemi laialijaotamiseks. Väikeste molekulide (k.a vee, ioonide ja vitamiinide) liikumine läbi soole seina verekapillaaridesse ja lümfikapillaaridesse. Difusioon ja aktiivtransport (energiakulukas). Imendumata osa väljutatakse roojana
Prantsuse kunst 16.saj. Renessanssi jõudmine: tellijaks kuningas, õukond, suuraadlikud. Mõjutasid prantsuse sõjakäigud Itaaliasse. Tänu nendele gootikast loobumine ja uue maitse omaksvõtmine. François I, renessanslik valitseja, püstitati uhkeid losse, kunstide esindaja. Loire'i oru lossid: püstitati kuningale ja kõrgaadlile, olid residentsid. Vaja, et olla eemal lihtrahvast ja seda ümbritses jahipidamiseks sobiv maastik. Chambord'i loss: esindab 16. saj. Alguse segast stiili. Ühinevad keskaegsete linnuste jooned nagu masside jaotus ümartorne meenutavad vormid nurkadel, kõrge katus, ja renessanslike palazzode jooned, pole aga kindluslikku sõjalist välimust. Fassaadi ilmestavad akende read ja renessanslikud dekoratiivdetailid. Katuseid katab erineva kõrgusega tornikeste ja kaminakorstnate padrik. Fontainebleau loss: kujunes välja omaette arhitektide, sisekujundajate, sku...
"Kahe jalaga hobune" Käisin PÖFF´il (Pimedate ööde filmifestival) vaatamas Iraani rezissööri Samira Makhmalbaf´i filmi "Kahe jalaga hobune." See oli filmitud Afganistanis, kuna Iraanis, kus seda algselt filmida plaaniti, ei antud võteteks luba. Minu arvates oli see väga ärritav ja närvesööv film, mis näitas tegelikku inimestevahelist vägivalda. Tegelikkuse näitamiseks oli esile kergitatud kaks peategelast, kellest üks oli rikka isa jalutu poeg, kes kasutas teist poissi hobusena. Nende omavaheline läbisaamine on väga konfliktirikas, sest jalutu poiss ei mõtelnud üldse sellele, et ka vaene kodanik on inimene ning sundis teda teiste päris hobuste ja eeslitega võidu jooksma. Jalutu käskis "hobusel" heina süüa ja muudki ebainimlikku teha ning ei pööranud tähelepanu tema kurnatusele. Väike poeg oli aga terve filmi jooksul arvamusel, et nii kaua, kuni tal on raha, peab ta kõik enda tahtmise saavutama. ...
Kõik kolm on aluselise reaktsiooniga (pH 7,4-8,3) ja sisaldavad mitmesuguseid seedeensüüme, sapp aga ainevahetusjääke ning ainevahetust soodustavaid aineid. Pankrease- ja soolenõre ensüümide ning sapi mõjul jõuab peensooles lõpule kõikide toitainete hüdrolüüs ja siin toimub ka lahustunud ainete peamine imendumine. Peensoolele järgnevas osas, jämesooles, jätkub seedimine võrdlemisi intensiivselt mäletsejalistel ja hobusel, ainult osaliselt seal. Siin allub soolesisu täiendavalt bakteriaalsele fermentatsioonile, toimub vatsas lõhustumata jäänud toorkiu täiendav seedimine. Kahekordse käärimise tõttu seedivad mäletsejalised toorkiudu võrdlemisi hästi.
Viimaks tüdinud Mari annab järgi ja hakkab mõisahärra armukeseks. Tõnu saab oma piimamehe-lepingu, Kuru Jaan lastakse lahti. Mida tehing nende jaoks tähendab? Kremer- Saab endale lõpuks naise, seejuures enda au rikkumata. Prillup-Saab soovitud piimaäri e. soovitud rikkuse. Mari- Ohverdas end teadmises, et neid välja ei tõstetaks. Tegelikkuses enda abikaasa soovide täitumise nimel. Väited- 1. Prillup on ise oma surmas süüdi: Prillup jõi end purju ja hobusel koju minnes jäi magama, külmudes seejuures surnuks. 2. Mari armastab Prillupit: Ta ei tahtnud üldse mõisniku juurde minna, teeb seda vaid Tõnu soovide täitmiseks. Mari ei taha, et Tõnud jooma läheks ja on kurb kui Tõnu sureb. 3. Kremer on vilets, põhimõteteta enesearmastaja: Teda ei huvitanud mis teistest saab. Näiteks Jaanist, ta ei mõelnud tema peale. Lõpuni välja mõtles ainult kuidas saaks Mari enda juurde. 4. Prillupi tehing Kremeriga näitab mõlema mehe
PÄRTLIPÄEV PÄRTLIPÄE V Marili Järv MO11 24.AUGUST ESIMENE SÜGISPÄEV Pärtlipäev on apostel Bartolomeuse mälestuspäev. Rahvakalender peab pärtlipäeva sügise alguseks. Pärtlipäev tähistas lõikusperioodi keskpaika. ,,Räägitakse, et sel ööl ratsutab metsas kolmejalgsel valgel hobusel hall vanamees ja külvab seeni." BARTOLOMEUS Bartholomeus oli üks Jeesuse kaheteistkümnest jüngrist. Tagakiusajad nülgisid ta elusalt. Püha Bartolomeuse sümbol on nülgimisnuga. Keskaja parkalid, raamatuköitjad, kingsepad, nahakauplejad ja lihunikud valisid ta oma kaitsepühakuks. Püha Bartolomeusele on pühitsetud Inglismaal 165 kirikut. Eestis on üheks näiteks Palamuse kirik. Põrm Rooma Bartholomeuse kirikus.
Hemokontsentratsioon - veri pakseneb vedeliku vähesuse tõttu Biokeemia - uurea, kreatiniini kõrge kontsentratsioon, kaltsiumi kõrge tase Proteiini kõrge tase uriinis Röntgen - takistused kuseteedes, neerude suurus ja struktuur Väiksem neer - krooniline neeruhaigus Suurem neer - akuutne neerupuudulikkus või obstruktsioon Koeproov neerust, et diagnoosida neeruhaigust, elimineerida teisi akuutseid/kroonilisi neeruhaiguseid Iseärasused Hobusel ja veisel on renaalse asoteemia korral uurea hulga suurenemine minimaalne Kreatiniini hulga suurenemine glomerulaarfiltratsiooni vähenemine Veisel: Metaboolne alkalaas NaCl vähenemine Polüuurilise neerupuudulikkuse puhul hüpokaleemia Oliguurilise neerupuudulikkuse puhul hüperkaleemia Hobune NaCl tõuseb Akuutse neerupuuduse korral - kaltsium madal, fosfaat kõrge Krooniline neerupuudulikkus - hüperkaltseemia ja hüpofosfateemia
Prantsuse kunst 16. sajandil · renessansskunst arenes põhiliselt kuninga, õukonna ja suuraadlike tellimusel ehitati uhkeid losse · Loire'i oru lossid · kuninga ja kõrgaadli residentsid, kus pole lihtrahvast ja saab jahti pidada · François oli mitmete losside ehitaja või täiendaja Blois' lossi õue trepp tema nimega · uutest lossidest tähtsaim Chambord · esindab segastiili linnused ja palazzod · peahoone on 3-korruseliste tornide ja hoonetiivaga, tagumised nurgatornid on 1-korruselised · peahoone keskel on omapärane keerdtrepp, kus ülesmineja ei kohtu allatulijatega · linnus ümartorne meenutavad vormid ja kõrge katus · palazzo lossil pole sõjalist välimust fassaadil akende read ja dekoratiivdetailid · Fontainebleau loss · seal kujuned arhitektide, sisekujundajate, skulptorite ja maalijate koolkond sh ka itaalia maneriste · siseruumid on rikkalikult kaunistatud vä...
RAFFAEL (1483-1520) Raffaello Santi sündis 6.aprillil 1483.a. Urbinos vähetähtsa maalija ja õuelauliku pojana. Esimesed teadmised kunsti vallast sai ta isalt, kes suutis pojasse sisendada armastust kaunite kunstide vastu, arendas ta maitset ja tutvustas kaasaegse kunsti maailma. Hiljem õpetas Raffaeli arvatavasti Urbino hertsogite õuekunstnik. Seejärel töötas mõned aastad Perugias. Tuntuim noorpõlvetöö on ,,Püha Jüri võitlus", kus kangelane lumivalgel hobusel kartmatult draakonile vastu sööstab. Draakon ei mõju just eriti hirmuäratavalt. Hobuse diagonaalne paigutus elustab liikumist ja annab kunstnikule võimaluse rõhutada hobuse ümaraid vorme. Maal on tasakaalustatud ülesehitusega. 1504.a. läks Raffael Firenzesse, kus viibis kolm aastat. See oli oluline aeg Raffaeli kunstnikuks kujunemisel ja isikupärase loomingulise käekirja leidmisel. Tähtis koht oli läbikäimisel vanemate meistritega, teda mõjutasid Leonardo da Vinci ja Michelangelo
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
