isastel on pikad, taha ja külgedele kaarduvad. Lamba saba on lühike. Keha on kaetud tiheda lainelise karvaga - villaga. Koon on võrdlemisi terav, õhukeste ja väga liikuvate mokkadega. Lammastel pole ülemisi lõikehambaid. Selle asemel on ülahuules lõhe, mis aitab neil rohtu suhu ahmida ja lehti varre küljest lahti rebida. Lammas on mäletseja koduloom nagu kits ja veiski. Algul korjab ta vatsa rohtu täis ja hiljem, puhkeajal, mäletseb selle peeneks. Talveks pannakse lambad lauta. Laudas on söödasõimed ja joogikünad. Lambalautu ei köeta. Põrandale tuleb aga laotada ohtralt põhku, et lambad ei lamaks paljal põrandal ega külmuks. Lammaste peamiseks söödaks on hein ja silo, põhk, männioksad. Lammastele meeldib juua ka voolavat vett. Lambaid tuleb korra aastas pügada,siis pole neil suvel palav ja vill ei muutu liiga tokerjaks. Lambaid pöetakse 1 - 2 korda aastas. Vill ei tohi märg olla.
Kordamisküsimused: Veised, sead, lambad, linnud, söötmine – koosnev blokk...
ohevillakarvadega. Eesti tumedapealine lambatõug on üldiselt suurema kehamassi ning villatoodanguga kui eesti valgepealine lambatõug, kuid on viimasest mõnevõrra madalama viljakuse ja jämedama villaga. Jäärad kaaluvad ca 95 kg, uted 76 kg, villatoodang 3,7 kg ja viljakus ligikaudu 1,50 talle poeginud ute kohta. Eesti valgepealine lambatõug on varavalmiv, heade lihavormidega lihalambatõug, kellelt saadakse valget, poolpeenvilla keskmise peenusega 31 µm. Eesti valgepealised lambad on väiksema kehamassi ja villatoodanguga, kuid nende uted on suurema viljakusega ning nende villa kvaliteet on parem kui eesti tumedapealistel lammastel. Uttedel kehamass 76 kg, jääradel 88 kg, villatoodang 3,0 kg, uttedel sündis 157 talle 100 poeginud ute kohta, tallede kehamass 105 päeva vanuses oli 24,2 kg. Suffolki tõug, pärit Inglismaalt. Tõugude klassifikatsiooni järgi liigitatakse suffolki lambaid nn dauni tõugu kuuluvaks (Down Breed)
/DPEDNDVYDWXVHNRQVSHNW .RRVWDQXGGRWV3HHS3LLUVDOX /DPPDVWHWDOYLQHSLGDPLQHMDV||WPLQH 8WWHGHSRHJLPLQHLPLNWDOOHGHOHVNDVYDWDPLQHXWWHGHWHUYLVKRLG /DPPDVWHNDUMDWDPLVHNRUUDOGXVY}}UXWXVMlUJVHWHQRRUODPPDVWH SLGDPLQH 8WWHGHSDDULWXVVHVRRQMDSDDULWDPLQH 7LLQHXWHV||WPLQH N WDOONDVYDEYLLPDVHOWLLQXVQlGDODOVQQLPDVVLVW N M}XV||GDKXONDRQYDMDVXXUHQGDGDUDWVLRRQLVVHVW D HQHUJLDMDSURWHLLQLYDMDGXVNDVYDE E ORRGHNDVYDEMDUXXPLN}KX}}QHVMllEYlKHPDNV.QWVHQWUDDWLGHYDHQHMDURKXV||GDULNDVUDWVLRRQY}LE S}KMXVWDGDWXSHYlOMDODQJHPLVW N M}XV||GDNRJXVXWHNRKWDV}OWXEKHLQDY}LVLORNYDOLWHHGLVW1lLWHNVNXLKHLQDONYDOLWHHWN}UJHVLLVJ XWHNRKWD.XLKHLQDNYDOLWHHWPDGDOVLLVJXWHNRKWD N KHDNYDOLWHHGLJDKHLQDY}LVLORSXKXOSLLVDEWHUDYLOMDGHV||WPLVHVWNDHURGHUY}LQHQGHVHJX N KDOYDNYDOLWHHGLJDKHLQDSXKXOYDMDOLNYDOPLVWDGDM}XV||GDVHJXQlLWNDHURGHUPLOOHOHOLVDWDNVH SURWHLLQLNRQWVHQWUDDWLQlLWHNV3URWHPL[ N M}XV||WDRQOGMXKXOYDMDDQGDWLLQXVHYLLPDVHONXXOY}LYLLPDVHONXXON}UJHWRLWXPXVHJDXWWHGHOH N NXLKH...
tugev vill. Villakasvu pidurdust esineb tiinuse viimastel ja imetamise esimestel nädalatel. Villa kasvu mõjustab ka uttede paljupoegisus. KLIIMA MÕJU · Kliima ja aastaaegade mõju villa kasvule võib täheldada kõigil lambatõugudel, eriti aga jäme- ja pooljämevillalammastel, kellel igal kevadel esineb villkarvade vahetus ehk nn. karvaheide.Villa kasv on intensiivsem suvel ja sügisel, eriti siis kui lambad viibivad heal karjamaarohul. · Tugev päikesepaiste ja palavus mõjub lammaste villakasvule negatiivselt. Põuaajal on lammastel karjamaasöödast puudus, villakasv pidurdub ja villasse koguneb rohkem tolmu ja prügi. Talvel mõjutavad villa kasvu ja omadusi peamiselt lauda sisustus ja mikrokliima. TÄNAN KUULAMAST !
,,Inimesed on nagu paadid", (,,Inimesed on nagu paadid"). Metafoorid: ,,taevakumm kummub" (,,Suure katte all"), ,,Jälle tilgub sappi" (,,Tulge appi!"), ,,Üks lammas ütles mää! Kõik lambad kooris mää!" (,,Lambad"). Kordused: Luuletuses ,,Patt" kordub sõna tõelus. Luuletuses ,,Hingest" kordub sõna hing erinevates vormides. Luuletuses ,,Täna tuuleveskil kärbitakse tiivad" kordub fraas ,,torm võib minna tugevaks". Luuletuses ,,Täitumistingimus" kordub sõna tingimus erinevates vormides. Luuletuses ,,Sisendus" algavad esimesed kaheksa rida sõnadega ,,Ma olen...". Alliteratsioon ja assonants:
puuduvad. Kliima Valitseb mandriline kliima, temperatuur kõigub tugevasti (suvel kuni 45C, talvel p õhjaosas 40C). Sajab 50200 mm aastas. Taimed Taimedest kasvavad siin puju, okasmalts, gobi keeritsrohi, vareskaer, tamarisk, efedra, soolmalts ja teised kuivade alade taimed. Loomad Loomadest kohtab siin viiksjänest, kõrbepüüd ehk sadzat, kaameleid ja harva ka punast hunti. Asustus on väga hõre, tegeldakse peamiselt karjandusega (kaamelid, lambad, hobused). Gobis elavad rändkarjakasvatajad, kelle karjaloomad toituvad kõrbes leiduvatest väikestest põõsastest. Pildid Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase
korral 6 päeva Nakkusallikas Haige inimene Haige või Haige inimene, alates teisest pisikukandja loom eritab rooja ja haigusnädalast. (siga, sarvloomad, oksega. Pisikukandja kodulinnud, Pisikukandja harvem hobused, eritab roojaga. lambad, koerad, kassid, närilised. Haige või pisikukandja inimene. Nakkuse Fekaal- oraalne: Toidukaudne Fekaal -oraalne. ülekandeteed olmelevik, vee levik(haige looma joomisel, või linnu liha, saastunud toit, munad. veri. Fekaal-oraalne.
Lambakasvatus Lammaste pidamine 1.Loomad peetakse talvel sügavallapanuga laudas, suvel karjamaal 2.Lambaid peetakse talvisel perioodil laudas aastaringse võimalusega väljuda jalutusalale, suvel karjatatakse. Sel juhul rohusööda (silo või hein) söötmine jalutuslalal, teravilja ja mineraalide söötmine laudas, kergehitises 3. Lambad peetakse aastaringselt väljas, kus neil varjumise võimalus hoones või mujal (mets, kadastik, kergehitis). Poegimis periood Poegimisperioodil varjumise võimalus kohustuslik, et vastsündinud talled oleksid röövlindude ja – loomade eest kaitstud, Sügavallapanul ruum- poegimiseks ja individuaalsulgude paigutamiseks (utt + sündinud talled) Lambaid võib ka meie kliimas pidada aastaringselt välitingimustes, kuid eelduseks on lammaste
Bimbu Lõuna Eestis, just Kärina küla ja Savioja piiril asub külast eraldi suur kollane maja. Kiviriku pere oli siia majja alles paar aastat tagasi elama asunud. Kuna maja asus külast eemal ja selle ümber oli palju vaba maad, siis võttis Kiviriku peremees endale mõned lambad ja koera, kes kodu valvaks. Peremees armastas oma loomi ka külalistele näidataja siis ta naljatas ikka, et: ,,Näete, kus minu muruniidukid seisavad!". Koer Bimbu oli aga täielik pere lemmik. Lastele meeldis temaga mängida ja pereema võttis koera kaasa, kui poodi läks. Kui isa vahest õhtuti peale rasket tööpäeva trepile istus jalgu puhkama, tuli Bimbu tema juurde, keeras pea viltu ja vaatas oma peremehele otse silma. Koer Bimbu oli ka paras kavalpea
Lausmeliikmed: · Alus märgib lauses tegijat või olijat. Lambad sõid. · Sihitis märgib olendit asja, kellele tegevus on suunatud. Lambad sõid rohtu. · Öeldistäide täpsustab kes, mis või missugune on alus. Lambad on krussis loomad. · Määrus on lause moodustaja, mis tähistab tegevuse kaudseid osalisi või tegevusega seotud asjaolusid. Lambad sõid karjamaal. · Täiend iseloomustab põhisõna. Krussis lambad sõid karjamaal. · Üttega väljendatakse lauses seda, kelle poole pöördutakse. Lambad, tulge koju! · Lisandiga iseloomustatakse mingit nimisõna teiste sõnadega. Lambad, krussis loomad, söövad karjamaal. Liht ja liitlause Lihtlauses ei ole korduvaid lauseliikmeid. Lambad sõid karjamaal. Liitlause on lause, mis koosneb kahest või enamast sidesõna või koma abil ühendatud lausest. Lambad sõid karjamaal rohtu ning kitsed aelesid maas.
Kordamisküsimused Toiduainete loomne toore Õppejõud: dots. P. Piirsalu Õppematerjalist Lambakasvatuse alused (Lambakasvatuse alused.pdf) peatükid 1.1, 1.2, 1.3; 2.1; 2.2; 2.3; 2.4; 3.1; 3.2; 3.3; 3.4; 3.5 ja 4 Õpiobjektid http://www.eau.ee/~alo/lambad/toud/ http://www.eau.ee/~alo/lambad/kasvatus/ http://www.eau.ee/~alo/lambad/saadused/ http://www.eau.ee/~alo/lambad/vill/ 1. Lambakasvatuse olukord, lammaste arvukus Eestis, perspektiivid 2. Eesti tumedapealine lambatõug, selle saamine, jõudlus ja parandajad tõud 3. Eesti valgepealine lambatõug, selle saamine, jõudlus ja parandajad tõud 4. Teised Eestis aretatavad lambatõud 5. Lammaste lihajõudluse hindamine 6. Lamba-ja kitseliha tapajõudlusnäitajad 7. Lamba-ja kitseliha keemiline koostis 8. Lamba-ja kitseliha morfoloogiline koostis 9. Lamba-ja kitseliha rasvhappeline koostis 10. Lammaste lihakehade klassifitseerimise SEUROP süsteemi järgi 11. Lammast...
Järvamaa Kutsehariduskeskus 2012 Lambakasvatus Nimi Sissejuhatus Lambakasvatus on kodustatud lamba kasvatamine ja tõuaretus ning loomakasvatuse alamkatego-oria. Lambakasvatus põhineb liha- või villalammaste kasvatamisel. Samuti kasvatatakse lambaid piima saamiseks või teistele talunikele müümiseks. Loomade pidamine Varjupaik ja keskkond Lambaid peetakse karjadena koplites või laudas. Külmades tingimustes võivad lambad vajada varjupaika, kui nad on värskelt pügatud või poeginud. Eelkõige värskelt pügatud lambatalled võivad olla väga vastuvõtlikud märjale ja tuulisele ilmale ja võivad kergesti haigestuda. Tervishoid Lambad, eelkõige kinnise pidamise puhul, vaktsineeritakse siis, kui nad on vastsündinud talled. Talled saavad oma esimesed antikehad ematernespiima kaudu elu esimestel tundidel ja siis lisavaktsiini kaudu iga kuue nädala järel kolme kuu jooksul ja
Lammaste pidamistehnoloogia Dots. Peep Piirsalu, EMÜ Fotod: Peep Piirsalu Tüüpilised pidamistehnoloogiad lammaste pidamisel Eestis 1. Loomad peetakse talvel sügavallapanuga laudas, suvel karjamaal 2. Lambad peetakse aastaringselt väljas, kus neil võimalus vajadusel varjuda hoonesse (poegimisperioodil paigutatakse sinna sulud poeginud uttedele koos talledega) 3. Lambaid peetakse talvisel perioodil laudas aastaringse võimalusega väljuda jalutusalale, suvel karjatatakse Sel juhul sagedasti rohusööda (silo või hein) söötmine väljas, teravilja ja mineraalide söötmine laudas, kergehitises Talvisel laudaperioodil peetakse lambaid
talv *kaug-ida mussoonvaldkond- kohati vajavad suve lõpul, sügisel rohked sademed kuivendamist Soe 6 kuud või enamgi Vähene sademete hulk Üsna viljakad ja Riis, soja, mais, päevalill, parasvööde püsivad mullad viinamari. Lambad, kitsed Lähistroopilin Vegetatsiooniperiood Mandrilises valdkonnas on suur Viljakad Talinisu, mais, viinamari, e i lühendab kuiv niiskuse puudus. Läänerannikutel- oliivipuu, tsitruselised, riis. kliima suved kuivad ja kuumad, talv pehme Kitsed ja lambad ja vihmane. Idarannikutel-talvel
kõik metallid kullaks. Fatima kõrbenaine, Santiago eluarmastus Munk ESIMENE OSA Jutt algab sellega, et õhtu läheneb, väljas hämardub, kui poiss oma lambakarjaga vana mahajäetud kiriku juurde jõudis, millel katus oli ammu sisse langenud. Ta veetis seal öö. Ta magas mantli peal põrandal ja pea alla pani alati raamatu, mille ta oli just läbi lugenud. Kui ta ärkas oli õues ikka veel pime. Ta oli veel unine ning nägi und, mida oli varemgi näinud. Ta pani tähele, et enamused lambad ärkasid temaga koos, harjunud tema eluviisi järgi elama. Ta arvas, et lambad saavad temast aru kui ta nendega räägib või neile raamatutest huvitavamaid kohti ette loeb, või uudiseid räägib. Kaks päeva rääkis ta vaid ühest: tüdrukust, kes oli kaupmehe tütar ja elas temast neljapäeva kaugusel. Ta oli aasta tagasi seal külas käinud. Ta suundus nüüd tüdruku isa juurde kangapoodi, kus mees töötas, lambaid pügama ja villa müüma
Söötades leiduvad toitained lagundatakse seedimisel lihtsamateks ühenditeks ning need ühendid imenduvad verre ja lümfi, kust organism kasutab neid kehaainete sünteesiks ja toodangu moodustamiseks. Seega on väga oluline pöörata tähelepanu loomade söötmisele, kuna see määrab looma tervise, heaolu ning toodangu (Loomakasvatus; Koduloomade füsioloogia). Lambatõugude zooloogiline klassivikatseerimine käib eelkõige sabakuju, saba pikkuse, ning rasva tallendumise alusel. Lambad jagunevad zooloogilise klassifikatsiooni alusel viite rühma: 1.) lühi-kitsasabalised 2) pika-kitsasabalised 3) lühi- rasvsabalised 4) pika- rasvasabalised ja 5) rasvõnnartõud (Lambakasvataja) Lammaste lihajõudlust hinnatakse lamba välimiku, tapaeelse elusmassi, toitumusastme, tapamassi ja tapasaagise põhjal. Tapajärgselt on olulised: tapamass, tapasaagis, rümba morfoloogiline ja keemiline koostis. Lihajõudluses on määrav ka tapaeelne lihakeha mass.
aastas). Villatoodangu saamiseks kaalutakse vill peale pügamist igalt üksikult lambalt. Eestis enam jõudluskontrollis villatoodangut ei määrata, sest vill ei ole enam kasutoov lambakasvatussaadus. 3-5 kg on pesemata villa toodang, lambaid pöetakse enamasti 1 kord aastas. Lammaste pügamise aeg peab sobima tehnoloogiaga. Kui meil on aastaringne väljaspidamine, siis oleks sobivam pügada kevadel, sel juhul on lambad lühikese villaga suvel, kui on soe aeg, pikema villaga talvel, kui on külm aeg. Kui lambaid peetakse talvel laudas, siis sobiks paremini sügisene pügamine, sest sel juhul talvisel perioodil on loomad pöetud, nad on niikuinii soojemates tingimustes ja eeliseks on ka see, et poegimise ajal on loomad lühema villaga. On välja toodud, et talvise pügamise korral on tallede sünnimass suurem. Peale pügamist saadud villa nimetatakse villakuks. Villa pügamisjärgne kvaliteet
põhjaosas, kõvalehise metsa ja puna-kollased ferraliitmullad võsa rusk-pruunmullad ja (väga viljakad). hallid pruunmullad teises territooriumis on viljakad ka. Taimekasvatus Oliiv, nisu, viinamari, Suhkruroog, kartul, riis, sibul, suhkrupeet, tomat, apelsin, mais, apelsin mandariin, virsik Loomakasvatus Sead, lambad, kanad, Kanad, närilised, lambad, kalkunid, pardid veised, sead, kitsed Import Mais, nisu Mais, nisu, riis, suhkur, oder Eksport Vein, oliiv, puuvill, puu-ja Roheline kohv, kuivatatud köögivili sibul, spargel, mango
Mihklipäev 29. september Kevadest sügiseni on kariloomad väljas rohtu söömas. Kariloomad on lehmad, sead, lambad ja hobused. Mihklipäeval lõppes vanasti karjatamisaeg. Talvel on kariloomad ainult laudas. Mihklipäeval lõppes ka karjase töö. Karjane on inimene, kes valvab ja hoolitseb kariloomade eest, kui loomad on talust kaugemal. Samuti lõppes töö teistel abilistel, kes tegid suvel talus erinevaid töid. Abilised said mihklipäeval töö eest peremehelt palka. Mihklipäeval inimesed tööd ei teinud. See oli vanasti pidutsemise päev. Mõnes külas kestis pidu kolm päeva.
Soe parasvööde Veg.Periood 6 kuud 3500-4000mm/aastas Merelises viljakad ja püsivad Mais, riis,viinamari, sojauba, pruunmullad päevalill,suhkrupeet Akt.Temp. 2400-4000°C Madrilises viljakad karjamaadel kitsed, lambad mustmullad Lähistroopiline Veg. Periood 8-12 kuud 250-1700mm/aastas Mereline-mullad viljakad, puuviljad, viinamari oliivid, erosioonioht. tsitruselised, nisu, mais. Akt.Temp. 4000-8000°C
Vesi peab olema eelsoojendatud ja puhas. Hobuste karjatamisperioodi pikkus on 140-160päeva. Lammaste karjatamine Lambad söövad peaaegu kõiki kõrrelisi ja liblikõielisi heintaimi ning paljusid rohundeid. Lammastele sobivad alusheinterohked kultuurkarjamaade või looduslike karjamaade rohukamarad. Lammaste karjamaad peavad paiknema parasniisketel või kuivemapoolsetel mineraalmuldadel. Märgadel muldadel lambad haigestuvad. Karjamaapinda arvestatakse täiskasvanud lamba kohta 0,1 ha. Lammaste karjamaa jagatakse püsi- ja elektritaraga 10-15 kopliks, kusjuures ühes koplis karjatatakse 2-3 päeva. Karjatamisperioodi algul moodustatakse lammastest järgmised karjatamisrühmad : a) talledega uted, b) vabad uted ja noorlambad, c) jäärad. Karjamaal võivad lambad olla ööpäevaringselt. Peab aga arvestama, et kui karjamaa ei paikne lautade läheduses, siis tuleb ehitada varjualused.
Tegeldi jahi, kunstiga. Tööriistade kasutusoskus arenenud. Matmiskombed sängitati asula territooriumile, kaasa pandi mõned noad ja öövits, ehteid. Asulad jõgede ja järvede ääres, suured neljakandilised, postidele tuginevad hooned. b) Venekirveskultuur levik Idas ulatus Volga, läänes Reini jõeni, lõunas peaaegu alpideni. Tegeldi loomakasvatusega (kitsed, lambad, veised, sead), maaviljelusega (odra, nisu, kaer). Matmispaigad oma asulatest välja küngastele, vahel on arvatud, et surnud olid kinniseotud. Elanikud suuremad kogukonnad. III. Pronksiaeg pronksist tehti peamiselt ehteid (nõrk sulam) 1 800 500 eKr Kindlustatud paekividest tara või palkidest kaitseseinaga asulad. Nelinurkse põhiplaaniga. Rannikupiirkond (Muhu, Saaremaa, Võrtsjärv) ja sisemaal.
............................................... 6 KASUTATUD KIRJANDUS.................................................................................... 7 2 PÄRITOLU JA TEHNOLOOGIA Meriino Meriino on maailma vanim ja arvukaim lambatõug. Arvatakse, et tõug pärineb Hispaaniast või Põhja-Aafrikast. Meriinod olid ka esimesed Uus-Meremaale toodud lambad ja nüüdseks on neid seal üle 2 miljoni. Enamik meriinosid elab Lõunasaare mägistel aladel, kus see on ainus lambaliik, kes kasvab jõudsalt merepinnast niivõrd kõrgel asuvatel karjamaadel. Meriinod liiguvad kiiresti ja püsivad seejuures karjana. Hoolimata raskest villakasukast on nad küllaltki väikesed ja vastupidavad, mis tähendab nad suudavad külmas kliimas väga hästi hakkama saada. Meriinodel on tihe vill-
Aruheinade lehtedel on veel üks huvitav määramistunnus. Nende ülemine ots on sageli ühe veidi sissenöördunud kohaga, just nagu oleks keegi lehte hammustada proovinud. Leherood on aruheinadel kõik enam-vähem ühesugused. Lambaga ei ole aga lamba-aruheina nimi niisama seotud, sellel on ka tagamõte olemas. See taim on tähtis lambakarjade toit. Miks just lambakarjade? Lammas on tänuväärne koduloom, kellele kõlbavad toiduks paljud teistele kariloomadele sobimatud taimed. Nii võivad lambad pikka aega ka sellisel karjamaal elada, kust veised just äsja ära on läinud. Lamba-aruheina teised koduloomad peale lammaste eriti ei taha, kuigi taim on hea söödaväärtusega. Lammastega on see aruheinaliik veel teisti seotud. Nimelt karjatatakse viljakatel maadel enamasti suuremaid loomi, lambad on aga ikkagi mägede ja kehva maa asunikud. Just sellisel kehval toitainetevaesel pinnasel lamba-aruhein kasvabki. Ta on sageli päris liivikute asukas
saj8.saj p.Kr) Olud Eestis muutusid rahutuks. Hakati ehitama linnuseid. Maeti sageli edasi vanadesse tarandkalmetesse. Kalmetesse hakati panustena lisama ka relvi. Elavnesid taas sidemed ülemeremaadega (viikingid). Rauaaeg Noorem rauaaeg (8.saj 13.saj p.Kr) Peamiseks tegevusalaks oli maaharimine (oder, talirukis). Levis kolmeväljasüsteem ( talvevili, suvivili, kesas) Tegeldi ka loomapidamisega (veised, hobused, lambad, sead), küttimisega, kalapüügiga ja metsmesindusega. Käsitööaladest olid välja kujunenud raua tootmine ja töötlemine. Rauaaeg Tegeldi vahetuskaubandusega. Tänu soodsale asendile tegeldi edukalt ka vahenduskaubandusega. Valdavalt elati maal, elamuks hakkas kujunema rehielamu. Talud moodustasid küla, külad moodustasid kihelkonna, välisohu tõttu olid kihelkonnad liitunud maakondadeks. Rauaaeg
talvad oli rohumaad loomadele ja Nöörkeraamika sobivat mulda Nöörkeraamika Nöörkeraamika * loomakasvatus kitsed, maaviljeluseks * levis Volga jõest Reini jõeni, (venekirves kultuur) lambad, veised ja sead lõunast Alpideni * venekirved, sissepuuritud * maaviljelus- oder, nisu ja * kalmistus asulatest väljaspool silmaaukudega ja hoolikalt kaer kõrgematel küngastel
Loomakasvatussaaduste kogutoodang Eestis Piia Jairus Tõnis Jairus Mõisted Lihatoodang liha ja lihatoodete tootmise ja töötlemise ettevõtetele (tapamajadele) või kokkuostjatele tapaks, k.a ekspordiks, müüdud ning majapidamistele kuuluvates tapapunktides tapetud või teenustööna mujal tappa lastud loomade liha. Loomsed põllumajandussaadused elusloomad ja -linnud, liha, piim, munad, vill, mesi ja vaha. Loomakasvatussaadused Eestis Põhilised Eestis toodetavad loomakasvatusaadused on liha, piim ja munad. Tähtsal kohal on aga ka vill ning mesi. http://g3.nh.ee/images/pix/900x585/a379ddf2/lambad-lammas-loomad-magiveis-magiveise-vasikas-osmussaar-tall-talled http://www.nupsu.ee/wp-content/uploads/2011/09/mesilane.jpg Lihatoodang Eestis 350 300 250 200 ...
võrreldes teiste loomakasvatusharudega. Lambakasvatuse tulukus suureneb, sest lisandub mahepõllumajandustoetus. Eestis on olemas ka kaks mahelihatöötlejat: AS Saaremaa Liha-ja Piimatööstus ja OÜ Märjamaa lihatööstus. Märkimata ei saa jätta , et lammas on keskkonnakaitse seisukohalt oluline põllumajandus-loom. Eksisteerib ju Eestis palju selliseid piirkondi (saared, rannaäärsed alad, kuppelmaastikud), kus traditsiooniliste põllumajandusharudega ei tasu ega saa tegeleda. Samas lambad (ja teised rohusööjad) aitavad hooldada ja säilitada neid pool-looduslikke taimekooslusi ehk pärandkooslusi (loopealsed, puisniidud, rannaniidud, puiskarjamaad, aruniidud). Pärandkoosluste pindala on viimase 70 aasta jooksul tohutult vähenenud. Kõige rohkem on vähenenud puisniitude pindala, mil 70 aastaga on nende pindala vähenenud 1000 korda (Kukk, 1999). T. Talvi (2001) andmeil on pärandkoosluste pindala vähenemises peamisteks põhjusteks
LOOMADE PSÜHHOLOOGIA Gertrud Vardja Kristin Prüüs 11r LOOMADE KÄITUMIST MÕJUTAVAD TEGURID NÄGEMINE · Loomad näevad erinevale kaugusele. Enamik loomi ei erista värvusi ja pimeduses ei näe üldse. · Sead, lambad, hobused ja veised on täiesti värvipimedad. · Nad eristavad küll objekte, kuid ei pruugi neid enne näha, kui objektid liikuma hakkavad. Nii näeme meie... Nii näevad sead, lambad, hobused ja veised... LOOMADE KÄITUMIST MÕJUTAVAD TEGURID NÄGEMINE · Veised on halva ruumilise nägemistajuga - sellest tuleneb hirm uute objektide ees, kartus liikuda valgusest pimedama ruumiosa poole. · Lambad hea ruumilise nägemistajuga, kuid neil puudub võime eristada väikeseid detaile (näiteks ei pruugi märgata osaliselt avatud väravat). · Hobustel on raskusi pimedusega kohanemisel. LOOMADE KÄITUMIST MÕJUTAVAD TEGURID NÄGEMINE ÖÖSEL
Kodulinnud 0,3 0,3 Sead 0 0 Keskkonnakaitse Märkimata ei saa jätta, et lammas on keskkonnakaitse seisukohalt oluline põllumajandusloom. Eksisteerib ju Eestis palju selliseid piirkondi (saared, rannaäärsed alad, kuppelmaastikud), kus traditsiooniliste põllumajandusharudega ei tasu ega saa tegeleda. Samas lambad (ja teised rohusööjad) aitavad hooldada ja säilitada neid pool-looduslikke taimekooslusi ehk pärandkooslusi (loopealsed, puisniidud, rannaniidud, puiskarjamaad, aruniidud). Pärandkoosluste pindala on viimase 70 aasta jooksul tohutult vähenenud. Kõige rohkem on vähenenud puisniitude pindala, mil 70 aastaga on nende pindala vähenenud 1000 korda (Kukk & Kull, 1997). T. Talvi (2001) andmeil on pärandkoosluste pindala vähenemises
Lk2...sisukord Lk3...sissejuhatus Lk4...lammastest üldiselt Lk5...lambavill Lk6...erinevate lammaste liigid Lk7...pildid Lk8...pildid Lk9...kokkuvõte ja kasutatud kirjandus 2 SISSEJUHATUS Mina otsustasin kirjutada lambast,sest lammas on üks väga huvitav loom.Kuna meil on ka maal lambad ja olen nende probleemide ja haigustega kokku puutunud,tahtsin rohkem teada saada. Referaadis kirjutan lammastest üldiselt,lamba villas ja ka mõnest lambaliigist. 3 LAMMAS Lammas oli üks esimestest koduloomadest.Lammas kodustati Ees-Aasias juba enne meie ajaarvamist. Peas on lambal sarved. Emasloomal on need lühikesed või puuduvad, isastel on pikad, taha ja külgedele kaarduvad, tigujalt keerdus
Olen tööd illustreerinud piltidega ,et anda lastele parem ettekujutus talupidamisest. Kuna töö kirjutamise ajal puudus võimalus täpselt kõike pildistada pidin kasutama ka internetist leiduvat fotomaterjali. Pildid on üles võetud fotoaparaadiga, kuid on ka pilte mis on tehtud drooniga. 1 AJALOOST Eesti aladele jõudis algeline põllumajandus juba umbes 4000 aastat tagasi. Esimesed kultuurtaimed, keda viljeldi, olid teraviljad. Esimesed kodustatud loomad olid lambad ja kitsed. I aastatuhandel eKr maaviljeluse areng hoogustus. Võeti kasutusele uusi põlluharimisriistu (nt kuuselatväke), rakendati veoloomi (veiseid), kasvatati kiulina. 1. sajandil tekkisid põlispõllud, koduloomade sõnnikuga hakati põldu väetama. Rakendati kaheväljasüsteemi. Hoogustus aleviljelus, sest metsa raiumiseks olid nüüd paremad tööriistad kui varem. 10.–13. sajandil tekkisid feodaalsuhted, algas üldine majanduslik tõus. Talirukki
Lambaliha Esimesed kirjalikud andmed Eestimaal aretatavatest lammastest pärinevad 1794. aastast, mil W. Friebe kirjutas Eesti ja Liivimaa statistilises ja ökonoomilises aastaraamatus, et Baltimaades peeti ebaühtliku, jämeda villaga, väikesekasvulisi, kitsa rinna, kõrgete peente jalgade ja lühikese olmnurkse sabaga lambaid, kelle jäärad olid sarvedega, lambad olid enamasti mustad või hallid. Need olid eesti maalambad, keda võib pidada põhjalühisabalammasteks ja kes olid põhiliseks lähtematerjaliks eesti tumedapealise ja eesti valgepealise lambatõu kujundamisele.19. sajandi alguses oli meriinovill väga hinnaline kaup ning mõisnikud hakkasid importima meriino peenvillalambaid. 1840 oli Eestis ja Liivimaal 208 820 peenvillalammast ning peenvilla ja maalamba ristandit. Kuna meriinolammaste pidamine sai 19
Põllumajandusmaastikud kahe riigi põlumajandus võrdlus: Holland ja Vietnam • Rühmatöö • Holland asub Belgia ja Saksamaa vahel.Põllud on väga suured, maju asub piirkonnas hõredalt, põlde on palju. Põllud on enamjaolt pikad ristküliku kujuga.Talud paiknevad üksteistest eraldi. • Kasvatatakse enamjaolt kartuleid ja lambaid, kartulid kasvavad põldudel ja lambad taludes. • Holland on madalmaa, sealne kliima on parasvöötmeline, soojade ja pilviste suvedega. Sageli sajab vihma. Teed on väga sirged ja sõidetavad :D :D :D :D :D :D
Jõed, järved Aafrikas- Niiluse ülemjooks Elustik: taimed Huumus tekib aegalaselt Punakaspruunid mullad Kõrged rohttaimed, kõrrelised Puud ja põõsad Baobab ehk ahvileivapuu AKAATSIAPÕÕSAD kängurukäpp Elustik: loomad Aafrikas- Antiloobid, gasellid, ninasarvikud, kaelkirjakud, jaanalinnud, krokodillid, jõehobud Austraalia- Kängurud, koaalad, vombatid, sipelgasiil, nokkloom Antiloobid koaala suur-sipelgaõgija inimtegevus Karjakasvandus- kitsed ja lambad Istandused ja põllud Kohvi-, kautsuki-, ja kakaopuid Kasutatud allikad Geograafia õpik 8.klass 2.osa
kogu aeg...Paul tõsisemalt ja Taavet naljaga pooleks vastab. Paul arvab, et Taavet liiga uhke olemisega.) Taavet lasi sulasel kodus katust hakata maha võtma, et see asendada uue plekkkatusega. Aurukatelt oodati Aiastele. See jäi savisse kinni ja Käo Paul lükkas selle sealt välja(et eputada oma jõuga). Alustati viljapeksuga, Eesneri Eedi pandi masinistiks. Saabus kohtutäitur, kui Eedi oli masina trumlisse kukkunud(käsi ribadeks), viidi linna arstile. Hakkas oksjon. Paul ostis Taaveti lambad ja hobureha ning tahtis need Taavetile "kinkida". Taavet on vastu võtmiseks liiga uhke, armuande pole vaja. III tants- Jaanus ootab viljakuivatis Vilmat(armastatu lubas tulla). Nahistavad maas naha peal, kuni Jaanus kuuleb alt juttu. Paul sai käsu mustlane vahistada ja ajas selleks mehi kokku. Taavetit asi ei huvitanud, tema ei läinud kuskile. Vilma läheb mustlast hoiatama(see töötas sulasena nende talus). Jaanuse juurde tuli Taaveti poeg Edgar(viin, lihavõileib kaasas)
Rauaaeg Esimesed esemed ja materjalid Kui raud Eestisse tuli. tegi see eestlaste töö päris lihtsaks ja nad said paremini hakkama. Eestist on leitud ka osasid esemeid ja siin on mõned: Üks on rauast mõõk,pronksist ehtenõel ja väikeselouline kultusekivi. Tegeldi ka loomapidamisega (veised, hobused, lambad, sead), küttimisega, kalapüügiga ja metsmesindusega. Käsitööaladest olid välja kujunenud raua tootmine ja töötlemine, hiljem ka savinõude valmistamine. Valdavalt elati maal, elamuks hakkas kujunema rehielamu. Talud moodustasid küla, teatud piirkonna külad moodustasid kihelkonna, välisohu tõttu olid kihelkonnad liitunud maakondadeks. Muinas-Eestis polnud veel tekkinud seisuslikku ühiskonda, kuigi võis juba eristada vabasid kogukondlasi, kõrgema ühiskondliku positsiooniga
IMETAJAD! o Koera seemnerakud arenevad seemnesarjades, munarakud arenevad munasarjades. o Viljastatud munarakust järglane hakkab arenema emakas (emaslooma kehas). o Koeral on 2 korda aastas jookusaeg o Koerapoja ja lambatalle võrdlus: Lambal sünnib tavaliselt 1-3 poega, koeral aga 6-7. Lambatalle silmad on sündides avatud koerapojal aga ei ole. Koerapojad vajavad kuid emaslooma hoolt aga lambad suudavad mõni tund peale sündi ise jalule tõusta. o Enamikul imetajatest on 7 kaelalüli. o Imetajatel aitab säilitada püsivat kehatemperatuuri veri ja selle kiire ringlemine. o Mõlemal, nii lindudel kui ka imetajatel on neljaosaline süda. o Metskitsed ja põdrad otsivad toitu õhtuhämarustes ja varajastel hommikutundidel, kuna siis on ohutum ja kiskjad ei saa neid siis nii lihtsalt tabada.
Uued oskused Kivi lihvimine Kivisse augu puurimine Savinõude valmistamine (VIII at eKr) Niidinööri valmistamine Kanga kudumine Põlluharimine Sai alguse juhuslikult inimene sai aru, et mulda langenud seemnest kasvab uus taim Maa kobestamine Leiutati kõblas Karjakasvatus Arenes välja küttimisest liigne jahisaak säilitati elusalt Õpiti loomakarju tarandikku ajama Esimesed kodulimad lambad, kitsed, hiljem lisandusid sead ja veised Viimaseid õpiti kasutama künniloomadena Muutused Enam ei sõltutud loodusest Vähenes varane suremus ja pikenes eluiga rahvaarvu kasv Inimene muutus paikseks Vainmad teadaolevad asulad Jeeriko Palestiinas, Çatal Hüyük VäikeAasias Jeeriko Çatal Hüyük Uskumused Austati loodusjõude nendest sõltus saagikus ja kariloomade elu Päike, vihm ja maapind
Dikti (2148 m) Kedros (1777 m) Thripti (1489 m) Samaria kuristik Majandus Põlluharimine Karjakasvatus Oliivikasvatus Turism Kalandus Maavarad: Magneesium Asbest Nikkel Boksiid Kasvavad Kreetal Banaanid Laimid Apelsinid Sidrunid Kreeka pähklid Oliivid Viinamarjad Dattlid Loomad Kri Kri Eeslid Lambad Koerad Kassid Karihiired Mägrad Keskonna probleemid Vee puudus Prügi Elumaa puudus Vaatamis väärsused Knossose paleed arheoloogiamuuseum Heraklionis Euroopa pikim kuristik Samaria
Puisniit Marleen Ojaots 11.b Olemus metsavööndi üheks vanimaks inimese ja looduse tulemusel tekkinud ökosüsteem enam kui tuhat aastat olnud maarahvale oluliseks elatusallikaks. praeguseks peaaegu kõikjalt kadunud Eesti puisniitude allesjäänud osake vastab vahest ühe endise Lääne-Eesti küla puisniitude pindalale. Põllumajandus ja taimeökoloogia põllumajanduslikus kirjanduses kõneletakse puisniitudest kui looduslikest rohumaadest taimeökoloogias nimetatakse taolisi kooslusi pool-looduslikeks ehk pärandkooslusteks termin "puisniit" rohkem levinud teaduslikus ja aimekirjanduses Puisniidud olid iseloomulikud Läänemeremaadele eeskätt Eestile Lõuna-Soomele ja Rootsile vähem ja ebatüüpilisi puisniite leidus Norras, Taanis, Saksamaal ja Kesk-Euroopa mägedes. Leedus Lätis leidus üksnes lammipuisniite suuremate jõgede kallastel. Puisniitude liigitamine kuivad ja märjad (soo-)puisniidud liigivaesed ja liigirikka...
Ajalugu · Rajati viikingiajal · Vallutati ja pommitati mitmeid kordi · Peale 17. Sajandit enam ei taastatud · 19. Sajandi alguses ehitati ait, mis on säilinud Tähtsus Viljandile · Meelitab turiste · Populaarne koht pildistamiseks, piknikuteks, jalutamiseks jms · Ilus koht ürituste jaoks Läheduses asuvad ilusad kohad · Viljandi järv · Lauluväljak · Vanalinn Loodus · Imeilus vaade järvele · Lambad · Palju rohelust Ordulinnuse osad · Pealinnus (kaevumägi) · II eeslinnus (1. Kirsimägi) · III eelinnus (2. Kirsimägi) · Rippsild · Villu kelder Pärimusmuusika ait · Toimuvad erinevad üritused · Kohvik Miks valisin selle koha? · Minu arvates üks ilusamaid kohti · Käin seal tihti · Arvan, et Viljandit külastades peaksid kindlasti kõik seal käima Kasutatud materjal · https://et.wikipedia
PÕLLUMAJANDUS ja TOIDUAINETETÖÖSTUS 1. Milliseid tegevusi hõlmab põllumajandus? Tooge näitena kaks allharu 2+ 4p. PÕLLUMAJANDUS TAIMEKASVATUS • Teraviljad: nisu, riis, mais, oder hirss, rukis jt • Mugulviljad: kartul, bataat, maniokk, jamss jt • Õlikultuurid: sojauba, päevalill, puuvill • raps, õlipalm, maapähkel jt • Suhkrukultuurid: suhkruroog, suhkrupeet • Mõnukultuurid: kohv, tee, koka, kakao jt • Söödakultuurid: juurviljad, põldhein • Kiukultuurid: puuvill, lina, kanep, jt Köögiviljad: tomat, kurk, kapsas, salat jt • Puuviljad: marjad apelsin, õun, viinamari jt LOOMAKASVATUS Veised piimakari, lihakari, tööloomad Sead Lambad villa- ja lihalambad Linnud kanad, kalkunid, pardid, haned jt Karusloomad polaarrebased, naaritsad jt Muud loomad hobused, kaamelid, kitsed jt Siidiussikasvatus Mesindus 2. Kuidas on põllumajanduse osatähtsus majanduse struktuuris muutunud? 2p.Õ: lk. 6 1) Põllumajandus...
Eesti traditsiooniline vastlatoit on herne- või oasupp ja seajalad, uuemal ajal ka vahukoorega vastlakuklid. Eesti vastlapäevakombestikku kuulub kelgutamine ning pikk vastlaliug ennustab järgnevaks suveks head linakasvu. Tõnisepäev on eesti rahvakalendri tähtpäev, mida tähistatakse 17. jaanuaril. Tõnisepäeva peetakse talve keskpaigaks. Vanarahva tarkuse järgi pidi tõnisepäeval loomatoidust pool alles olema. Tõnisepäeval ei tohtinud kedrata: siis sead ei sigi ja lambad hakkavad "ümber käima". Ka kalavõrku ei tohtinud kududa ega parandada. Tõnisepäeval tuli treppi pesta, siis pidi peale talve rikkus majja tulema. Tõnisepäeva söögiks oli seapea (või seakõrvad): siis pidid sead sigima. Tõnisepäeva ilma järgi ennustati suvist heinaaega: tõnisepäeval kellaaeg 9-st 15-ni vastab suvel ajale 25. juunist 30. juulini ehk 1 tund tõnisepäeval tähendab 5 päeva heinaaega. Madisepäevi on eesti rahvakalendris kaks. Sügisene madisepäev (21
13,6%, metsad - 31,8% ja muud maad - 19,8% (mäestikud) Saksamaa territooriumist. Taimekasvatus Saksamaal kasvatatakse erinevaid kultuurisisd:nisu,kartul, nisu, suhkrupeet, raps, viinamari, õunad, õlipalmi viljad, mais, kapsad. See Riik on karismarjade ja hüpete toodangu järgi esikohal. Loomakasvatus Saksamaal peetakse palju erinevaid loomi: mesilased, pühvlid, veised, kanad, pardid, kitsed, hobused, sead(26758100), lambad, kalkunid. Vaatamis väärsused Neuschwansteini loss Kölni katedraal Heidelbergi loss ja vanalinn Brandenburgi väravad Rothenburg ob der Tauberi vanalinn Neuschwansteini loss Kölni katedraal Heidelbergi loss ja vanalinn Kasutatud kirjandus https://et.wikipedia.org/wiki/Saksamaa#Kultuur https://et.wikipedia.org/wiki/Kasutaja:Anna _Sergejevna/Saksamaa_p%C3%B5llumajandus
negatiivselt loote kasvule. Kuid tiinuse 4. ja 5.ndal kuul on vaja utte sööta kvaliteetsete söötadega ja tugevalt, sest on teada, et tall kasvab viimasel kuuel tiinusnädalal 2/3 sünnimassist. 60 kg raskune utt vajab vabal algtiinuse perioodil 9,4 MJ, lõpptiinuse ajal 14,7 MJ ja imetamisperioodi alguses (imetamisperioodi 1 pool) juba 19 MJ. Talviste söötade kulu aastas: 5 Kui lambad on tiinuse ja imetamise ajal laudas ning neid on kavas sööta heinaga, tuleb varuda orienteeruvalt 400 kg heina, 70 kg teravilja ja 10 kg mineraalsööta ute kohta aastas. Samas heina-silotüübilise söötmise puhul peab arvestama, et ute kohta vajatakse aastas 800 kg silo, umbes 100 kg heina, 70 kg jõusööta ja 10 kg mineraalsööta. Uttede söötmine imetamisperioodil: Vahetult peale poegimist eraldatakse utt koos sündinud talledega individuaalsulgu, mil utele
Merilin Laars 10B Joonis 1 Asutraalia asukoht Austraalia asub lõunapoolkeral UusMeremaast loodes ja Indoneesiast lõunas Kõrbestumine toimub põhiliselt kõrbete, poolkõrbete ja savannide äärealadel ümber Austraalia Kõrbetes on taimkate hõre, muld on huumusevaene ja kuvuse tõttu vähe seotud, sellistes tingimustes hakkab toimuma tuuleerosioon. Tuul kannab tolmuosakesed kuni kümnete kilomeetrite kaugusele ja viljakas muld mattub viljatu pinnase alla. Keskonnakahjustus Ülekarjatamine (lambad ja kitsed) Liiga suurte põldude rajamine Oskamatu niisutamine, mis võib esile kutsuda muldade sooldumise Liigne kuivus Küttepuude raie Eelnevalt nimetatutest tulenev erosioon Kliimasoojenemine Ülerahvastumine Üleväetamine Huumuserikka mulla ja põldude hävimine Põuad ja nälg Liiva ja tulmutormid Põhjavee hävimine Kõrbestumine sunnib inimesi elukohta vahetama Põldude ümbrit...
lõunaosas 8-16. Juulis on põhjaosas 16-24 kraadi, keskosas 8-16 kraadi ja lõunaosas 0-8 kraadi. Aastane sademete hulk on põhjaosas 500-1000mm, keskosas 250-500mm ja lõunaosas 100-250mm. Vegetatsiooni pikkus 7-10 kuud. Maakasutus: Haritav maa – 13.68% Püsikultuurid ehk istandused – 0.36% Muud – 85.96% Riigi SKT-st annab põllumajandus 9.3%. See moodustab 5-protsendilise osa põllumajandus tööhõivest. Tähtsamad põllukultuurid on sojauba, mais, viinamarjad, veised, lambad, kitsed. Imporditakse ja eksporditakse banaane, sealiha, kohvi, šokolaadi, kohviekstrakti, tubakat, kakaovõid, kanaliha, maisi, suhkrut. Argentiina on üks maailma suurimaid sojatootjaid. Saadus müüakse USA firmadele. Argentiina on toiduga peaaegu toiduga piisavalt varustatud, ainult alla 5% elanikest kannatavad alatoitluse all. Argentiina juures on tegemist arenenud riigiga. Kolmandik kuni pool Argentiina ekspordituludest tuleb põllumajandusest. Argentina loodustingimused ja -ressursid on
Õlikultuurid:sojauba, päevalill, puuvill raps, õlipalm, maapähkeljt Suhkrukultuurid:suhkruroog, suhkrupeet Mõnukultuurid:kohv, tee, koka, kakaojt Söödakultuurid:juurviljad, põldhein Kiukultuurid:puuvill, lina, kanep, jtKöögiviljad:tomat, kurk, kapsas, salatjt Puuviljad:marjadapelsin, õun, viinamarijt Seenekasvatus LOOMAKASVATUS Veisedpiimakari, lihakari, tööloomad Sead Lambad villa- ja lihalambad Linnudkanad, kalkunid, pardid, hanedjt Karusloomadpolaarrebased, naaritsadjt Muudloomadhobused, kaamelid, kitsedjt Siidiussikasvatus Mesindus 5) 1. Looduslikud tegurid: Kliima: temperatuur, sademed, Kasvuperioodi pikkus. Reljeef :nõlvakalle ja avatus. Mullad 2. Majanduslikud tegurid: Kapital, tehnoloogia, valitsuse poliitika, turud jmt 3. Sotsiaal-kultuurilisedtegurid Maaomand, pärimine, talu suurus jmt 3)Pm maa liigitamine :
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
