kuivatamiseks. Ca(NO3)2 kaltsiumnitraat Kaltsiumnitraati tuntakse norra salpeetri nime all. Ta võib esineda mitme kristallhüdraadina (di-, tri ja tetrahüdraadina). Kaltsiumnitraat on värvusetu, vees hästi lahustuv kristalne aine, mis kõrgemal temperatuuril laguneb oksiidiks, nitraadiks ja vabaks hapnikuks. 2Ca(NO3)22CaO + 4NO2 + O2 Kaltsiumnitraati kasutatakse väetistena, puhta CaO saamiseks, kuid ka lõhkeainetes. Ca3(PO4)2 kaltsiumfosfaat Kaltsiumfosfaat on värvusetu kristalne aine, mis vees praktiliselt ei lahustu. Ta esineb selliste mineraalide nagu fosforiit ja apatiit koostises. Viimastest valmistatakse superfosfaati, mida kasutatakse põllumajanduses väga tähtsa fosforiväetina. Superfosfaat on kaltsiumdivesinikfosfaadi Ca(H 2PO4)2 ja kaltsiumsulfaadi CaSO4 segu. Väga raskeski lahustuva ainena annab ta luudele kõvaduse ja tugevuse.
orgaaniliste vedelike kuivatamiseks. 6) Ca(NO3)2 kaltsiumnitraat Kaltsiumnitraati tuntakse norra salpeetri nime all. Ta võib esineda mitme kristallhüdraadina (di-, trija tetrahüdraadina). Kaltsiumnitraat on värvusetu, vees hästi lahustuv kristalne aine, mis kõrgemal temperatuuril laguneb oksiidiks, nitraadiks ja vabaks hapnikuks. 500 ºC 2Ca(NO3)2 _ 2CaO + 4NO2 + O2 Kaltsiumnitraati kasutatakse väetistena, puhta CaO saamiseks, kuid ka lõhkeainetes. 7) Ca3(PO4)2 kaltsiumfosfaat Kaltsiumfosfaat on värvusetu kristalne aine, mis vees praktiliselt ei lahustu. Ta esineb selliste mineraalide nagu fosforiit ja apatiit koostises. Viimastest valmistatakse superfosfaati, mida kasutatakse põllumajanduses väga tähtsa fosforiväetina. Superfosfaat on kaltsiumdivesinikfosfaadi Ca(H2PO4)2 ja kaltsiumsulfaadi CaSO4 segu. Väga raskeski lahustuva ainena annab ta luudele kõvaduse ja tugevuse. 2.7 Vee karedus 2.7.1 Pehme ja kare vesi
Üks Eesti tähtsamaid maavarasid, paekivi ehk paas on samuti lubjakivi. Paekivi alla käib ka dolomiit. Marmori ja lubjakivi kui ehitusmaterjalide puuduseks on nende tundlikkus happevihmade suhtes. Kaltsiumkarbonaat vees praktiliselt ei lahustu, kuid reageerib pikkamööda loodusliku veega, mis sisaldab lahustunud süsihappegaasi. · Kaltsiumiühenditel on väga oluline tähtsus eluslooduses. Luudele annab kõvaduse vees väga raskesti lahustuv kaltsiumisool kaltsiumfosfaat. Kaltsiumiühendeid sisaldub ka veres ja kudedes. Ka kasvavatele lastele on oluline saada võimalikult palju kätte päevas kaltsiumiühendeid. Kaltsiumfosfaat on ühe olulise Eesti maavara fosforiidi põhikoostisaine. · Ka magneesium kuulub elutähtsate elementide hulka. Magneesiumirikkad toiduained on näiteks lõunamaised puuviljad. Magneesium on ka väga oliline taimede elutegevusele.
Kriit Kaltsiumkarbonaat Glaugrisool Naatriumsulfaat Osoon Trihapnik Lubjapiim Kaltsiumhüdroksiidi piimjas lahus Naurugaas Dilämmastikoksiid Vesinikülihapend Vesinikperoksiid Liiv Ränidioksiid Teemant Süsinik Põrgukivi Hõbenitraat Vesi Divesinikoksiid Väävelvesinik Divesiniksulfiid Vesiklaas Naatriumsilikaat Kvarts Ränidioksiid Apatiit Kaltsiumfosfaat Nuuskpiiritus Ammoniaagi vesilahus Põdrasarvesool Ammooniumkarbonaat Ooleum Vääveltrioksiidi lahus väävelhappes Korund ränidioksiid Smirgel ränidioksiid Triitium Üliraske vesinik Püriit Raud II sulfiid Kassikuld Raud II sulfiid Teras Raua ja süsiniku sulam (C < 2%) Seatina plii
Avastamine Berzelius ja Pontin 1808. aastal Humphry Davy Elektrolüüsi teel Humphry Davy Ajalugu Lupja kasutati ehitusmatrjalina (7000 14000 aastat eKr) Lubjakrohvist säilinud kujud (7000 aastat eKr) Esimene lubjapõletusahi on leitud Khafajah mesopotaamiast (2500 aastat eKr) Ain Ghazal Ühendid Kaltsiumkarbonaat (CaCo3)- tsement, mört, hambapasta, paberitööstus, lubjakivi Kaltsiumfosfaat (Ca3(PO4)2)- loomasööt, väetisena, pärmitaigna toodetes ja klaasitootmises Kaltsiumsulfaat (CaSO4·2H2O) ehk kips, kriit, lahas, seinade ning lagede ehituses, krohvis Ühendid Kaltsiumoksiid (CaO)- ehk kustutamata lupja kasutatakse metallide tootmisel, keraamikas, putukamürgina Kaltsiumhüdroksiid (Ca(OH)2)- ehituses mördi ja krohvi koostisosana, juuksepehmentajates seebikivi asendajana Kaltsiumkloriid (CaCl2)- toidulisaainena E509,
Valemi alusel arvutatud eGFR erinevus võrreldes mõõdetud GFR-ga Inker et al., NEJM 2012 Äge neerukahjustus Krooniline neeruhaigus • Kroonilise neeruhaiguse definitsioon: Vähemalt 3 kuud kestnud neeru funktsiooni või struktuurimuutus • Klassifitseeritakse põhjuse, GFR-i ja albuminuuria alusel Krooniline neerupuudulikkus kui GFR <15 ml/min Urolitiaa s ehk neerukiv id Neerukivid • Kaltsiumoksalaat 70% • Kaltsiumfosfaat 30% • Uraatkivid 30% • Tsüstiinkivid 5% • Võib esineda korraga mitu komponenti Neerukivide patofüsioloogia • Suurenenud eritumine • Vähenenud imendumine • Uriini kontsentreerumine • pH muutumine • Fosfaatkivid tekivad aluselises keskkonnas • Uraatkivid happelises keskkonnas Laborinäitajad Ühik Kreatiniin M: Mmol/L (1 mg/dl = 88,4 N: mmol/L) Uurea Albumiin
Fosfor-P (kr.k. phosphoros valguskandja) FOSFOR Keemiline sümbol: P Järjekorra nr. : 15 Massiarv: 30,9738 Allotroobid: valge, punane ja must fosfor Stabiilseim o.-a. : +5, lisaks ka +3 ja -3 Valge fosfor helendub Leidumine looduses ja saamine Leidub ainult ühenditena fosfaadid ja apatiidid Põhiosaks kaltsiumfosfaat Ca3(PO4)2 apatiit fosforiit Allotroopia Erinevad üksteisest tunduvalt Üle 10 erineva allotroobi Tähtsaid allotroope on kolm VALGE FOSFOR tetraeedrilised molekulid P4 alles 1000oC juures molekul laguneb PUNANE FOSFOR Pikad ahelakujulised molekulid Tuntud 7 erinevatvormi Levinuim amorfne punane fosfor MUST FOSFOR Kõige püsivam ja vähemaktiivsem Vähelevinud Saadakse valge fosfori kuumutamisel kõrgel temperatuuril OMADUSED Valge fosfor
Happ Happe nimetus Soola Soola valem ja nimetus e nimetus valem HCL Vesinikkloriidhape kloriid Ca2+Cl-2 -kaltsiumkloriid e. soolhaape HBr vesinikbromiidhape bromiid Mg2+Br-2 -magneesiumbromiid HI vesinikjodiidhape Jodiid Al3+I-3 -alumiiniumjodiid HNO3 Lämmastikhape nitraat K+NO3- kaaliumnitraat H2SO3 sulfit Na+2SO32- -naatriumsulfit H2SO4 Väävelhape sulfaat Fe3+2(SO42-)3 raud(III)sulfaat H2S divesiniksulfiidhap sulfiid Fe2+S2- e H2CO süsihape karbonaat NA+2CO32- 3 -Naatriumkarbonaat H3PO4 Fosforhape ...
e väävlishape H2SO3 SO32- sulfitioon CaSO3 kaltsiumsulfit väävelhape H2SO4 SO42- sulfaatioon CuSO4 vask(II)sulfaat süsihape H2CO3 CO32- karbonaatioon CaCO3 kaltsiumkarbonaat ortoränihape H4SiO4 SiO44- silikaatioon K4SiO4 kaaliumsilikaat fosforhape H3PO4 PO43- fosfaatioon Ca3(PO4)2 kaltsiumfosfaat MnO4- permangaanhape HMnO4 KMnO4 kaaliumpermanganaat permanganaatioon Ülesanded 1. Vali õige: molekulid ei jagune lahuses ioonideks, kõik molekulid jagunevad lahuses ioonideks, osa molekule jagunevad lahuses ioonideks. Tugevad happed on sellised happed, mille kõik molekulid jagunevad lahuses ioonideks
Need on nõrgad alused. Nt. magneesiumhüdroksiid ........ raud(III)hüdroksiid ........ Pb(OH)2 .............................. CuOH ................................. Zn(OH)2 ............................. Fe(OH)3 4. SOOLAD Soolad on kristalsed ained, mis koosnevad (aluse)katioonidest ja (happe)anioonidest. kaaliumkarbonaat .......... alumiiniumsulfaat ........ raud(II)nitraat.............. kaltsiumfosfaat ........... vask(II)sulfit ............... tsinkfluoriid Na2SO4 ................................... Al(NO3)3 .................................. FeSO4 .......................................... NaCl PbCl4 ............................................. CuCO3 ......................................
KCl, KNO3 kaaliumhüdroksiid väetis . CaSO4 2H2O kaltsiumsulfaat 2vesi kips ehitus, meditsiinis CaCO3 kaltsiumkarbonaat paekivi, kriit, ehitus marmor, lubjakivi CaCO3.MgCO3 kaltsiumkarbonaat dolomiit ehitus magneesiumkarbonaat Ca3(PO4)2 kaltsiumfosfaat annab luudele kõvaduse Kas aine lahustub vees ja milline keskkond nende lahustumisel tekib? Koosta elektsonskeemi, -valem aatomile või ioonile. Muundumiste rea ül. Kristallhüdraadül
Üks nendest on flouriid, mis on hambapasta kõige olulisem koostisaine.Fluoriid taastab happerünnakus kahjustunud hambaemaili ja muudab selle tugevamaks. Tänu fluoriidi sisaldusele hambapastas on hambakaariese esinemissagedus tänapäeva maailmas drastiliselt vähenenud. Järgmine oluline komponent on abrasiivaine, mis annab pastale tema puhastusjõu, eemaldamaks kattu ja pigmenti hambapinnalt ning ühtlasi õrnalt seda poleerides. Abrasiivne komponent võib olla kas kaltsiumfosfaat, alumiinium, kaltsiumkarbonaat või räniühend(silica).Nagu enne mainitud võib flouriidil olla ka tervisele kahjulikke mõjusid, mis kõige rohkem võivad avalduda väikelastel.Kui joogivees on juba looduslikult kõrge fluoriidisisaldus (Lääne -Eestis), siis tuleb erilist tähelepanu pöörata laste hambapastadele ja kasutada fluoriidivaba pastat. Näiteks Colgate Junior Toothpaste. Fluoriidivaba pastaga peaks pesema ka lapsed, kes ei suuda veel ise pastat peale pesu välja sülitada s.o
Kaitseb siseselundeid On mineraalide talletaja On vereloome elund On rasvade talletaja Inimese skelett Luurakud Luukude on sidekude, millest moodustuvad skeleti luud. Luukoe tüübid on põimikluukude ja lamellaarne luukude. Luukude koosneb luurakkudest (osteotsüüdid ja osteoblastid), osteoklastidest (luud lagundavad rakud) ning rakuvaheainest ehk intertsellulaarsubstantsist. Rakuvaheaine koosneb omakorda 30-40% ulatuses orgaanilisest ainest ning 60-70% ulatuses mineraalidest (eelkõige kaltsiumfosfaat ja kaltsiumkarbonaat). Luude ehitus Luud koosnevad mineraalainetest ja orgaanilistest ainetest. Täiskasvanud inimese luu sisaldab ligikaudu 25 % orgaanilisi aineid, 55% mineraalaineid ning 20% vett. Iga luu on kaetud luuümbrisega, mis ühendab teda ümbritsevate kudedega. Luuümbris koosneb kahest kihist. Välimise kihi, mis teostab kaitsefunktsiooni, moodustab tihe sidekude. Sisemine kiht koosneb kohevast sidekoest ja on rikkalikult varustatud närvide ja
Sööde, pH 7,2-7,4, CO2 5%, inkubaator 37 Praktiline töö II Transfektsioon 1. Mida nimetatakse transfektsiooniks, milliseid alternatiivseid meetodeid saab kasutada? Transfektsioon = transformatsioon+infektsioon Transfektsioon on võõr-DNA viimine loomarakku plasmiidi kujul (bakterite puhul nimetatakse sarnast protsessi transformatsiooniks). Viiruste abil DNA üle kandmist nimetatakse transduktsiooniks. Keemilised meetodid tekitatakse DNA-reagent kompleks: · Kaltsiumfosfaat tekitatakse kaltsiumfosfaat-DNA sade, mis lisatakse rakkudele, avastati 1973, hea odav, probleemiks efektiivsus. · katioonsed polümeerid (PEI-polüetüleenimiin, DEAE dekstraan) - soodustavad DNA seostumist membraaniga ja endotsütoosi, puuduseks toksilisus. · dendrimeerid suured hargnevad polümeerid, mis seovad DNA-d. · liposoomid ja katioonsed lipiidid (näit. Lipofectamine) fuseeruvad membraaniga, suhteliselt efektiivne, vähe toksiline, probleemiks hind.
Lämmastikhappe reageerimisel metallidega ei eraldu kunagi vesinikku. (Cu + 4k.HNO3 Cu(NO3)2 + 2NO2 + 2H2O). · Nitraadid lämmastikhappe soolad (KNO3). Tähtsus: väetised, lõhkeained jt. FOSFOR 1. Üldiseloomustus · Asub VA rühmas 3. perioodis. · Looduses: väga levinud, peamiselt fosfaatidena (Ca3(PO4)2). Tähtis bioelement (valkude koostises, luudes ja hammastes kaltsiumfosfaat, tähtis taimedele - fosforväetised). · Allotroobid valge fosfor ja punane fosfor (tikudoosi süütepinnas). 2. Ühendid · P4O10 (fosfor(V)oksiid) tekib fosfori põlemisel. Tahke ja väga hügroskoopne. Reageerimisel veega moodustab ortofosforhappe (H3PO4). · Fosforhapped fosforhappeid on väga palju. Kõige tähtsam on ortofosforhape (H3PO4). On keskmise tugevusega hape. Soolad on fosfaadid. · Fosfaadid on fosforhappe soolad
Lahendused 1. P: +15/ 2)8)5) 1s22s22p63s23p3 min -III max +V 2 2 6 2 6 2 10 3 As: +33/ 2)8)18)5) 1s 2s 2p 3s 3p 4s 3d 4p min -III max +V Ca: +20/ 2)8)8)2) 1s22s22p63s23p64s2 min 0 max +II Sn: +50/ 2)8)18)18)4) 1s22s22p63s23p64s23d104p65s24d105p2 min 0 max +IV 2. KC l- iooniline Na2O- iooniline HNO2- kovalntne polaarne Br2- kovalentne mittepolaarne C- kovalentne mittepolaarne CO- kovalentne polaarne CO2- kovalentne mittepolaarne Al2(SO4)3 - iooniline H2- kovalentne mittepolaarne Zn(OH)2- iooniline 3. KC l- neutraalne Na2O- aluseline HNO2- happeline Br2- neutraalne C- neutraalne CO- neutraalne CO2- happeline Al2(SO4)3 - happeline H2- neutraalne Zn(OH)2- neutraalne 4. NaBr- ioonvõre S8- molekulvõre O2- mol...
Minimaalne toiteaine sisaldus massiprotsentides on 25 % P2O5. Fosfor väljendatakse anorgaanilistes hapetes lahustuva P2O5-na, kusjuures vähemalt 55 % deklareeritavast väetises sisalduvast P2O5-st peab olema lahustuv 2 % sipelghappes Osakeste suurus: vähemalt 90 % materjalist peab läbima 0,063 mm avadega sõela. Superfosfaat Kõige lihtsamaks fosforväetiseks on fosforiidi- ja apatiidijahu, kuid siin sisalduv vees raskesti lahustuv kaltsiumfosfaat on taimede poolt aeglaselt omastatav. Töödeldes looduslikke fosfaate (apatiiti) väävelhappega moodustub kaltsiumdivesinikfosfaat: Ca3(PO4)2 + 2H2SO4 = Ca(H2PO4)2 + 2CaSO4 mis on vees lahustuv ja taimede poolt kergemini omastatav. Kaltsiumdivesinikfosfaadi ja kaltsiumsulfaadi segu nimetatakse superfosfaadiks. See on üks enam kasutatavaid ja odavamaid fosforväetisi.
ELUOMADUSED Bioloogia- teadus elusolenditest 1) Paljunemisvõime a)mittesuguline-toimub ilma sugurakkudeta((pooldumine,kloonimine,eoseline paljunemine(seened,samblad)) b)suguline-viljastamine ehk muna- ja seemneraku ühinemine(ka õistaimedel) 2)Ainevahetus a)autotroofne av-rohelistel taimedel, neil on klorofül.Selline toitumisviis-fotosüntees b)heterotroofne av-peavad sünnist surmani tarbima orgaanilist ainet 3)Rakuline ehitus-kõik elusorganismid (ja ainult nemad) koosnevad rakkudest a)prokarüootne ehk eeltuumne rakk b)eukarüootne ehk tuumaga rakk 4)Reaktsioonivõime ärritajatele nt.kroonlehtede liikumine(valgus) 5)Stabiilne sisekeskkond nt.kehatemp., veresuhkru tase 6)Areng ehk teatud täiustumine nt.paljunemisvõime on arengu näitaja ELU ORGANISEERITUSE TASEMED 1)Rakk-uurib tsütoloogia. Raku tuumas on kromosoomid, mis koosnevad DNA'st DNA uurimine võimaldab: *diagnoosida haigusi *ennetada haigusi *määrata sugulust *tuvastada ku...
KORDAMINE KEEMIA EKSAMIKS 1.Aatom koosneb aineosakestest.(elektronid, prootonid, neutronid) Elektron skeem: Mg: +12| 2)8)2 12-on prootonite arv, väike number vasakul üleval. 2,8,2-on elektronide arv 2. lahus-on ühtlane segu, mis koosneb lahustunud ainest ja lahustist. lahustuvus-näitab aine massi mis saab lahustuda kindlas koguses lahustis kindlal temperatuuril. anioon- on negatiivse laenguga ioon katioon-on positiivse laenguga ioon aatom-üliväike aineosake, mis koosneb tuumast ja elektronidest molekul-aine väikseim osake, koosneb aatomitest ühinemisreaktsioon-on reaktsioon mille käigus ained ühinevad, moodustades uue aine lagunemisreaktsioon-on reaktsioon mille käigus aine laguneb kaheks või enamaks aineks redoksreaktsioon- on reaktsioon, mille käigus ained loovutavad ja liidavad elektrone ja sellega kaasneb elementide öksüdatsiooniastme muutumine neutralisatsioonireaktsioon...
CaO- oksiid; SO3- vääveltrioksiid P4O10- tetrafosforheksaoksiid; Fe2O3-diraudtrioksiid H2SO3-väävlishape-hape; H3PO4-fosforhape CuSO4-vask(II)sulfaat- sool; BaCl2-baariumkloriid Ca(NO3)2-kaltsiumnitraat; Na2CO3-naatriumkarbonaat AgNO3-hõbenitraat; Al2(SO3)2-alumiiniumsulfiit Na2S-naatriumsulfiid; K2SiO3-kaaliumsilikaat Mg(OH)2- magneesiumhüdroksiid- alus KOH-kaaliumhüdroksiid ; Fe(OH)3- raud(III)hüdroksiid LiOH- liitiumhüdroksiid Baarium-baariumoksiid- baariumhüdroksiid- baariumnitraat 2Ba+O2->2BaO; BaO+H2O->Ba(OH)2 Ba(OH)2+2HNO3->Ba(NO3)2+2H2O Fosfor-fosfor(V)oksiid-fosforhape-kaltsiumfosfaat 4P+5O2->P4O10; P4O10+6H2O->4H3PO4 2H3PO4+3CaO->Ca3(PO4)2+3H2O Väävel-vääveldioksiid-väävlishape-naatriumsulfit S+O2->SO2; SO2+H2O->H2SO3 H2SO3+2Na->Na2SO3+H2 Vask(II)hüdroksiid-vask(II)oksiid- vask(II)sulfaat-vask Cu(OH)2->CuO+H2O; CuO+H2SO4->CuSO4+H2O CuSO4+Zn->Cu+ZnSO4 Raud(III)hüdroksiid-raud(III)oksiid- raud(III)kloriid- raud(III)hüdroksiid: ...
Lumivalgekese sidruni-kohupiimakreem 150g Koostis: rasvata kohupiimapasta, rõõsk koor, suhkur, sidrunimahl (1%), paksendajad: maisitärklis ja pektiin, lõhna- ja maitseaine. 100 g toodet sisaldab keskmiselt 117 energiatkcal süsivesikuid10,4 g (491 kJ) valke 7,6 g rasvu 5,0 g Light kohupiimakreem maasika-vaarika 150g Koostis: rasvata kohupiimapasta, rasvata piim, suhkur, maasikad (2,8%), vaarikad (1,4%), piimavalk, paksendaja modifitseeritud tärklis, kaltsiumfosfaat, lõhna- ja maitseained, toiduvärv karmiin, juuretis, happesuse regulaator sidrunhape, säilitusaine kaaliumsorbaat. Tootes on 29% jogurtit. 100 g toodet sisaldab keskmiselt 82 kcal energiat süsivesikuid12,8g (346 kJ) valke 7,1g rasvu 0,2g Farmi Kohupiimakreem vaarikakeedisega, rasva 5,0% / 150 g Toote kaal 150 g Portsjonite arv 1 Säilivusaeg
1. LUUSTUMISPROTSESSID JA LUUSTIKU KUJUNEMINE 1.1 Luukude Luukude on luude kõva ja elastne sidekude. Sellesse on kogunenud mineraalaineid (kaltsium, fosfor, magneesium). Luukude koosneb luurakkudest ehk osteotsüütidest ja mineraliseerunud raku vaheainest. Täiskasvanud inimeste luustikus on umbes 2/3 anorgaanilisi ja 1/3 orgaanilisi aineid. Anorganilised ained (mineraalsoolad, näiteks kaltsiumfosfaat) põhjustavad luukoe kõvaduse, orgaanilised ained aga elastsuse. Orgaanilistest ained (valgud, rasvad) annavad luudele elastsuse. Luukoes toimub pidev ülesehitus ja lammutus. Luukude tekib luumoodustusrakkude ehk otseoblastide talitlusest : need ladestavad luukoele üha uusi kihte ja jäädes ise luukoesse, muutuvad luurakkudeks. Luukudet lammutavad suured mitmetuumalised rakud ehk osteoplastid. Esineb kahte tüüpi luukudet: kompaktne ja spongioosne. Kompaktne luukude moodustab erakordselt tugeva väliskesta spongioossele sisule, mis täidab lu...
Histoloogia ja embrüoloogia 9. loeng Tugikoed II Luukude Luukude · Luukudet iseloomustab intertsellulaarse substantsi mineraliseerumine · Koosneb rakkudevahelisest substantsist (kollageensed kiud ja põhiaine) ja luurakkudest · Mineraliseerunud intertsellulaarne substants sisaldab peamiselt kaltsiumfosfaati (kristall-vormi nimetatakse hüdroksüapatiidiks Ca10(PO4)6(OH)2) · Rigiidsus => kaltsiumfosfaat (mineraliseeritusest), teatud elastsus => orgaanilistest kollageensetest kiududest Luurakud · Luurakkudeks on osteoblastid-osteotsüüdid ja osteoklastid · Osteoblastid on noored luukudet produtseerivad rakud. Osteoblastid => osteotsüüdid · Osteotsüüdid on põhilised luurakud, mis paiknevad luulakuunides. Väikesed tubulaarsed kanalid - luukanalikesed - seostavad naaberlakuune omavahel ja sisaldavad peeneid osteotsüütide jätkeid
naatriummonofluorofosfaati (Na2PO3F) või orgaanilist amiinfluoriidi. Paljudes Ameerika Ühendriikides müüdavates hambapastades on 10001100ppm fluoriidi iooni, Suurbritannias on see kontsentratsioon sageli kõrgem. See näitab aga et odavam hambapastad on sama efektiivsed kui kallimad. Aastal 1998 hindas ajakiri Consumer Report 30 hambapastat 38st suurepäraseks. Teisi aktiivseid koostisosi kasutatakse vähem, nagu näiteks kaltsiumfosfaat remineraliseerimiseks või strontsiumkloriid hammaste tundlikkuse vähendamiseks. 3.2. Teised koostisosad ja maitsed Lisaks fluoriidile kuulub hambapastade põhikoostisesse lisaained hammaste lihvimiseks, poleerimiseks. Uuringud on näidanud, et sedasorti lisaaineid hambapastades vähendavad aega 50% võrra, mis kulub hammastelt katu eemaldamiseks. Lisaaineid, nagu hambaid poleerivad toimeained, kutsuvad esile nõrga emaili erosiooni, mida kutsutakse poleerimiseks. Mõned tootjad lisavad
lubjapõletamise protsess Ca(OH)2 kustutatud lubi, ehitusel CaO + H2O Ca(OH)2 - lubjakustutamine CaCO3 kaltsiumkarbonaat, paekivi Ca(OH)2+ h2CO3 CaCO3+2H2O krohvi kuivamine Ca(HCO3)2 kaltsiumvesinikkarbonaat, lõhed ja koopad CaCO3+ CO2+H2O Ca(HCO3)2 vee kareduse moodustumine. CaSO4 kaltsiumsulfaat, tavaliselt kips, ehitusel KNO3- kaaliumväetis, taimede kasvuks Ca3(PO4)2 kaltsiumsool, kaltsiumfosfaat, eluslooduse oluline osa Fe2O3- rooste 4Fe+ 3 O2 2 Fe2O3- rooste teke Al2O3- alumiiniumoksiid, boksiidi põhikoostises Al Al2O3+O2 7. O-a on seotud elektronide loovutamisega. Kroom- III o-a Mangaan- II või IV Raud- III või II hapnikuga reageerides. Koobalt- II Nikkel-II Vask- II Hõbe- I Tsink- II Elavhõbe- II Alumiinium- III Tina- II või IV (IV A-rühm) Plii- II või IV (IV a-rühm) 8
kasutatakse veevaba kaltsiumkloriidi ainete kuivatamiseks eksikaatoris ja gaaside kuivatamisseadmetes ning orgaaniliste vedelike kuivatamiseks *Ca(NO3)2 kaltsiumnitraati tuntakse norra salpeetri nime all. Ta võib esineda mitme kristallhüdraadina. kasutatakse väetistena, puhta CaO saamiseks, kuid ka lõhkeainetes Kaltsiumnitraat on värvusetu, vees hästi lahustuv kristalne aine, mis kõrgemal temperatuuril laguneb oksiidiks, nitraadiks ja vabaks hapnikuks *Ca3(PO4)2 kaltsiumfosfaat on värvusetu kristalne aine, mis vees praktiliselt ei lahustu. Väga raskeski lahustuva ainena annab ta luudele kõvaduse ja tugevuse. Pehme ja kare vesi. Karedaks veeks nimetatakse sellist vett, milles on palju lahustunud kaltsiumi- ja magneesiumiühendeid ja need põhjustavadki vee karedust. Eriti suure karedusega on merevesi. Karedat vett tunneb ära selle järgi, et seal peseb seep halvasti ja ei vahuta. See on tingitud
Linnukasvatuse temaatika 1. Linnukasvatussaaduste tootmine Eestis. Arvukaim lihakasvatus. Linnuliha Eestis on u üks viiendik. Üks inimene sööb aastas umbes 13kg liha. Peetakse linde, sesr neil suur sigivus, lühike generatsiooni interval ( munakanad hakkavad munele u 4, 5 kuuselt, kana haub 21 päeva) ( Generatsiooni intervallic arvutamine = aasta päevade arv / munele hakkamise päevad + haudumise kestus), hea söödavääring ( söödahulk, kg/ toodang , kg ) , noorlindude kiire kasv, suur toitainete saagis kehamassi kohta 2. Linnumunade morfoloogiline koostis (kana-, vuti-, hane- ja pardimunad). Morfoloogiline koostis % Munakoor Munavalge Rebu Kana 9,0 63,8 27,2 Vutt 14,72 55, 81 29,37 Kalkun 11,97 58,6...
Seedimine, imendumine ja toitained õpilase lisamaterjal Seedimise käigus töödeldakse toitained organismile sobivaiks komponentideks ning seejärel toimub imendumine. Lisaks seedimisele toimub seedeelundite abil ka toitainete ladustamine (maks), jääkainete eemaldamine (pärasool), hormoonide tootmine ja immuunreaktsioonid. Täiskasvanud surnu seedekulgla on peaaegu 10 meetrit pikk, elusal inimesel aga ligikaudu 5 meetrit (sest sool lüheneb seina muskulatuuri toonuse tõttu). I Inimese seedekanal: 1.1. Suuõõnes peenestatakse toit mehaaniliselt. Hambad (neid on täiskasvanud inimesel 32) abisatavad nii keel kui ka huulte ja põskede lihased. Samas seguneb toit süljega, kuni ta on poolvedel, kergesti neelatav ja libe. Süljes leiduv ensüüm amülaas alustab toitainete süsivesikute lõhustamist. Toit neelatakse alla küll nii kiiresti, et sülje amülaas jõuab peamist toimet avalda...
munandimanuseserva ja vastaspoolset vaba serva ning mediaalset ja lateraalset pinda. Munandi välispinda kattev vaginaalkesta vistseraalleht muudab munandi pinna läikivaks. luude keemiline koostis luud koosnevad orgaanilistest ja anorgaanilistest ainetest. Täiskasvanud veise luud sisaldavad vett keskmiselt 50%, rasva 15%, osseiini 12% ja mineraalaineid 13%. Luu anorgaanilise aine peamiseks koostisosaks on kaltsiumfosfaat (u.85%). Mineraalainete sisaldus luudes sõltub suurel määral looma söötmisest. Orgaanilised ained annavad luudele elastsuse,anorgaanilised annavad kõvaduse. luude seostumise vormid Luudevahelised ühendused seovad luid skeletiks, võimaldades luudevahelist liikumist ja amortiseerivad liikumisel tekkivaid tõukeid, venitusi ja põrutusi. Eristatakse kolme liiki luudevahelisi ühendusi:
tugevusele võimaldab organismil säilitada kuju. Skelett osaleb organismi liikumises ja kaitses. Ta esineb mingil kuju peaaegu kõigil elusolenditel. Jaotus kolju, selgroog, rinnakorv, vaagen, jäsemed. 4. Luude keemiline koostis Luud koosnevad orgaanilistest ja anorgaanilistest ainetest. Täiskasvanud veise luud sisaldavad vett keskmiselt 50%, rasva 15%, osseiini 12% ja mineraalaineid 13%. Luu anorgaanilise aine peamiseks koostisosaks on kaltsiumfosfaat (u.85%). Organismi kaltsiumivarudest paikneb luudes 97%. Mineraalainete sisaldus luudes sõltub suurel määral looma söötmisest. Päevavalgus ja D-vitamiin soodustavad mineraalainete ladestumist luudes. 5. Rinna-, kõhu-, ja vaagnaõõs Rinnaõõs Sarnaneb külgedelt lamendunud viltuse alusega kuhikuga, mida väliselt ümbritseb luine rinnakorv koos sellel kinnituvate struktuuridega. Läbilõikes koosneb
Maks-lehma udara kõrval organismi teine suurim nääre. Funktsioone : peale sapi produtseerib kusiainet ja kusihapet,muudab verre sattunud mürkained kahjutuks,võtab osa mikroobse infektsiooni vastasest tõrjest, toimib ka lootel vereloomeorganiga. Paikneb vahetult diafragma taga. Pankreas-pehme konsistentiga roosakashall näärmeline organ. Paikneb selgroo ning mao ja 12sõrmiku algusosa vahel,maksa tagaküljel. Suunab hormoonid,insuliini ja glükagooni verre. Nahk-selgroogsete loomade katteelundkonda kuuluv elund.Ta on mitmekülgse ülesande ja talitlusega organ. Kaitseb organismi ,kuid samal ajal on naha optimaalne ärritus teiste organite talitluse intensiivistajaks ja selle kaudu looma produktiivsuse tõstjaks. Nahakaudsed ärritused mõjutavad kogu organismi.Nahka peetakse looma tervisliku seisundi ja toitumuse peegliks. Ehituselt koosneb nahk marrasknahast,pärisnahast ja alusnahast. Hambad-paiknevad suuesiku ja pärissuuõõne vahel. Ki...
................... ....................... ................... .................. .................... ............ 11. Koosta järgmiste ainete valemid ja määra aineklass: a) dikloorheptaoksiid........................ e) nikkel(II)karbonaat........................... b) süsihape.................................... f) rubiidiumoksiid.............................. c) mangaan(II)kloriid........................ g) alumiiniumhüdroksiid..................... d) kaltsiumfosfaat............................ h) vesinikfluoriidhape........................... 12. Kirjuta nimetused: a) Cu(OH)2 ................................ e) HBr .......................................... b) Zn(NO3)2 .............................. f) Co2(SO4)3 .................................. c) SeO2 .................................... g) CaO
1. ELU OLEMUS 1) Nimetage 4 elusorganismidele iseloomulikku tunnust. Elusorganismidele iseloomulikud tunnused: rakuline ehitus, aine- ja energiavahetus;stabiilne sisekeskkond, kasv ja areng,paljunemine, reageerimine ärritusele. 2) Reastage eluslooduse organiseerituse tasemed alates lihtsamast. Tärklis, kloroplast, taimerakk, põhikude, leht, kartul. 3) Reastage antud näited vastastavalt eluslooduse organiseerituse tasemetele alates lihtsamast. Glükoos, mitokonder, loomarakk, lihaskude, maks, inimene. 2. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS 1) Nimetage peamised keemilised elemendid, anorgaanilised ja orgaanilised ained organismides. Kõige rohkem leidub organisimis keemilistest elementidest hapnikku, süsinikku, vesinikku ja lämmastikku. Anorgaanilised: vesi ja teised anorgaanilised ühendid ehk happed, alused, soolad. Orgaanilised: valgud, lipiidid, sahhariidid, nukleiinhapped. 2) Selgitage Ca, Fe ja I tähtsust organismids. Ca omastamiseks on v...
Lindude majanduslikult kasulikud omadused ja linnukasvatussaaduste tootmise kiire kasvu soodustegurid Suur sigivus Munakana ja vutt munevad aastas keskmiselt 300 muna, 85%-lise koorumise puhul saadakse 255 tibu. Lihakanadelt saadakse aastas keskmiselt 150 tibu. Lihapartidelt, kalkunitelt ja hanedelt saadakse aastas vastavalt 160, 80 ja 40 tibu. Erinevate linnuliikidega saavad konkureerida sigivuses vaid küülik ja siga, kes annavad aastas vastavalt ka kuni 60 ja 25 järglast. Emise aastatoodangu, 25 tapaküpse peekonsea elusmassi (2500 kg) katavad aga 6 lihakana tibud. Lühike tootmistsükkel Munakanad hakkavad munema 140...150-päevaselt, vutid 45-päevaselt. Koos hautamisega kulub uue põlvkonna munemahakkamiseni kanadel 161...171 ja vuttidel 61 päeva. Munakanalt saab kaks, vuttidelt 5 põlvkonda aastas. Tapaküpseks saavad kana- ja vutibroilerid 42-päevaselt. Kunstlik hautamine Linnuloote emaväline arenemine on kogu tööstusliku linnukasvatu...
ESSENTSIAALSED MAKROBIOELEMENDID (MAKROMINERAALID) Ca2+, Na+ , K+ , Mg2+, Cl Täidavad biofunktsioone ioonsel kujul Vajatakse üle 100 mg ööpäevas Enamuse makromineraalide ioonsed kontsentratsioonid on raku sees ja väljas erinevad: · Ioonse gradiendi tagavad spetsiifilised membraanvalgud KALTSIUM Levinum mineraalaine inimorganismis. (70 kg kaaluva inimese organismis on umbes 1 - 1,2 kg kaltsiumi. Ööpäevane vajadus 1000-1300mg.). Esineb kahes vormis: · Lahustumatu kaltsiumfosfaat (99%) luudes ja hammastes · Ioonne kaltsium (Ca2+) (Ioonsest kaltsiumist 50% on seotud vereplasma albumiiniga. Vaba iooniseeritud kaltsium hoitakse vereplasmas suhteliselt konstantsena.) osaleb vere hüübimises, Tähtsus: 1. tasandab südame rütmi, vähendab unetust; lihaskontraktsioonis, 2. normaliseerib KNS ja lihaste ärrituvust; neurotransmissioonis, 3
ehitusmaterjalina, kujude valmistamisel ning lahaste tegemiseks luumurdude korral. Lämmastikväetised eelkõige mitmed nitraadid (KNO3, NaNO3, Ca(NO3)2) ning ammooniumsoolad (NH4NO3). Kaaliumväetised põhilised on kaaliumkloriid KCl ja kaaliumnitrat KNO 3 Nii lämmastik- kui ka kaaliumväetised lahustuvad vees hästi, omastavad taimed neid kergesti. Fosforiühendid Ca3(PO4)2 kaltsiumfosfaat maavara fosforiidi põhiline koostisosa; vees praktiliselt ei lahustu, seetõttu ei sobi otseselt väetiseks. Superfosfaat üks sagedamini kasutatavaid fosforväetis; sisaldab Ca(H 2PO4)2, mis lahustub vees üsna hästi. Soolade saamine: METALL + HAPE SOOL + VESINIK (H2) Mg + 2HCl MgCl2 + H2 ALUS + HAPE SOOL + VESI LiOH + HNO3 LiNO3 + H2O
Näitaja Kanamuna Munare Munaval Munakoo (kooreta) bu ge r Kuivaine 25 51 12 98 Proteiin 12 17 11 3 Rasv 11 33 0,03 SV 1 1 1 Min. ained 1 1 0,6 95,1 Munakoores on kaltsiumkarbonaat (peamine) ja kaltsiumfosfaat Kanamuna tihedus on 1,07-1,09 g/kuupcm. Terve muna koaguleerub 57 kraadi juures, rebu kõrgema temp juures kui munavalge. Rebu külmumistemperatuur on madalam. Kanamuna standard Tootmise ja tarbimise seisukohalt olulisimaks tuleb pidada muna kvaliteedi- ja suuruse nõudeid. Munad jagatakse kolme kvaliteediklassi: A, B ja C. Viimasesse, C klassi kuuluvad A- ja B-klassi nõuetele mittevastavad munad ja need ei kuulu realiseerimisele kaubandusvõrgus.
Linnukasvatus Linnukasvatussaaduste tootmine maailmas Linnuliha kogutoodang maailmas on viimasel kümnendil kasvanud ligikaudu 2 miljonit tonni aastas. Prognoosi kohaselt suureneb linnuliha tarbimine 2020. a 151 miljoni tonnini (40% kogu lihast). Linnuliha tarbitakse rohkem kui veiseliha ja sealiha. Kanamunade kogutoodang: 1998. a – 52 miljonit tonni 2002. a – 55 miljonit tonni 2004. a – 58 miljonit tonni 2005. a – 59 miljonit tonni Kanamune toodetakse: Aasias 36 milj tonni Euroopas 10 milj tonni L-Ameerikas 3 milj tonni P-Ameerikas 8 milj tonni Aafrikas 2 milj tonni Lindude majanduslikult kasulikud omadused ja linnukasvatussaaduste tootmise kiire kasvu soodustegurid Suur sigivus Munakana ja vutt munevad aastas keskmiselt 300 muna, 85%-lise koorumise puhul saadakse 255 tibu. Lihakanadelt saadakse aastas keskmiselt 150 tibu. Lihapartidelt saadakse 160, kalkunitelt 80 ja hanedelt 40 tibu aastas. ...
rühmas korrapäraselt. H2O on neutraalne aine, H2S, H2Se, H2Te ja H2Po on happelised, kusjuures happelisus kasvab H2OH2Po suunas. Kalkogeenid (välja arvatud O) moodustavad kaks oksiidi EO2 ja EO3, mis mõlemad on happelised, ning neile vastavad happed H2EO3 ja H2EO4. FOSFOR---PHOSPHORUS---P 1s22s22p63s23p3 1. Leidumine looduses ja saamine. Fosforit leidub looduses ainult ühenditena fosforiitide ja apatiide näol. Nende peamiseks koostisosaks on kaltsiumfosfaat Ca3(PO4)2. Fosforit saadakse fosforiidi või apatiidi, liiva ja söe segu kuumutamisel elektriahjus: 2Ca3(PO4)2+3SiO2+10C=3Ca2SiO4+P4+10CO 2. Fosfori allotroopia. Tähtsamateks fosfori allotroopseteks teisenditeks on valge, must ja punane fosfor. Valge fosfori molekulivõre sõlmedes paiknevad neljast aatomist koosnevad tetraeedrilised molekulid P4. Ka sulanult, lahustunult või auruna esineb fosfor molekulidena P4 ja alles 1000*C juures molekul lagneb: P4=2P2
Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................................ 2 Suurjärv Võrtsjärv.................................................................................................................................. 3 Veereziim........................................................................................................................................... 3 Elustik................................................................................................................................................ 4 Ökosüsteemi seisund.......................................................................................................................... 4 Väikejärved............................................................................................................................................ 5 Kujunemine..........
energiavahetuses. 70 kg kaaluva inimese organismis on umbes 0,7 kg fosforit) Väävel sisaldub aminohapetes, hepariini koostises, koensüüm A-s jm. Rohkesti sisaldub väävlit naha, küünte ja juuste valkudes. (70 kg kaaluva inimese organismis on umbes 175 kg väävlit) Essentsiaalsed makrobioelemendid (makromineraalid) - Ca2+, Na+, K+, Mg2+, Cl- Kaltsium Levinum mineraalaine inimorganismis. Esineb kahes vormis: · lahustumatu kaltsiumfosfaat (99%) luudes ja hammastes · ioonne kaltsium - osaleb vere hüübimises, lihaskontraktsioonis, neurotransmissioonis, mitmete ensüümide aktiveerimises, vitamiin D metabolismis, hormoonide toime- mehhanismides, vere osmootse rõhu tagamises. Ioonsest kaltsiumist 50% on seotud vereplasma albumiiniga. Vaba iooniseeritud kaltsium hoitakse vereplasmas suhteliselt konstantsena. (70 kg kaaluva inimese organismis on umbes 1 - 1,2 kg kaltsiumi). Naatrium ja kaalium
LINNUKASVATUSSAADUSTE TOOTMINE MAAILMAS Linnuliha kogutoodang maailmas on viimasel kümnendil kasvanud ligikaudu 2 miljonit tonni aastas 1997. a tarbiti maailmas 58 miljonit tonni linnuliha (28% liha kogutoodangust) Prognoosi kohaselt suureneb linnuliha tarbimine 2020. a 151 miljoni tonnini (40% kogu lihast) Juba 1996. a tarbiti linnuliha rohkem kui veiseliha, 2010. a prognoositakse, et linnuliha tarbimine on suurem sealiha omast Kanamunade kogutoodang: 1998. a – 52 miljonit tonni 2002. a – 55 miljonit tonni 2004. a – 58 miljonit tonni 2005. a – 59 miljonit tonni Kanamune toodetakse: Aasias 36 milj tonni (Hiinas 26 milj t) Euroopas 10 milj tonni L-Ameerikas 3 milj tonni P-Ameerikas 8 milj tonni (USA-s 5 milj t) Aafrikas 2 milj t Kanamunade tootmise olulist suurenemist Euroopa Liidus kuni 2012. a ei prognoosita Linnukasvatussaaduste tootmine 2001–2010 Näitajad ...
Käsnaine moodustub õhukestest isekeskis käsnataoliselt seostunud luuplaadikestest ja –põrkadest Toruluudes on käsnaine koondunud luuotstesse. Lamedates ja lühikestes luudes on jaotunud ühtlaselt. Luu välispind, v.a. liigesepinnad, on kaetud sidekoelise luuümbrise ehk periostiga. 5. Luude keemiline koostis ja füüsikalised omadused: Koosnevad anorgaanilistest ja orgaanilistest ainetest. Luu anorgaanilise aine peamiseks koostisosaks on kaltsiumfosfaat. Organismi kaltsiumivarud asuvad 97% luudes. Luid iseloomustab tugevus ja elastsus ehk vetruvus. Tugevuselt on luud võrdsed malmiga. Mineraalained annavad luudele survetugevuse, orgaanilised ained aga elastsuse. Tugevad ja samal ajal elastsed on kiudjast orgaanilisest ainest kollageenikiud, mis on läbi imbunud mineraalsooladest. 6. Luude seostumise vormid: Luudevahelised ühendused seovad luid skeletiks, võimaldavad luudevahelist
→ Fibroblastid, b) Need rakud sisaldavad suuri graanuleid, mis põhjustavad allergilisi reaktsioone, võitlevad patogeenide vastu ja aitavad parandada haavu. → Nuumrakud, c) Need fagotsütoosivõimelised rakud on voldilise pinna ja neerukujulise tuumaga. → Makrofaagid 38.Millised alljärgnevatest väidetest on tõesed? *Luudele annavad vetruvuse ja painduvuse orgaanilised ained nagu osseiin ning kõvaduse mineraalained nagu kaltsiumfosfaat. *Luuümbris ja luusisekest on mõlemad sidekoest. Luukude asuvad tootma osteoblastid, luukoe säilitamise eest vastutavad rakuvaheainega täielikult ümbritsetud osteoblastid ehk osteotsüüdid ning luu- ja kõhrkude lagundavad osteoklastid. *Kollane luuüdi, mis esineb täiskasvanute toruluude õõntes, on oma nime saanud rasvarakkude järgi, mida see vererakkude asemel sisaldab. 39.Milline alltoodud kirjeldustest käib kollageensete, milline elastsete ja milline
117. Transfektsioon 118. Eesmärgiks on tutvustada transfektsiooni meetodit uuritava valgu ekspresseerimiseks loomarakus. 119. Transfektsioon on võõr-DNA (plasmiidid) või RNA (siRNAd) viimine loomarakku. Plasmiidi sisseviimiseks peavad rakud ennast hästi tundma ja paraja tihedusega olema (reeglina 50-70%). 120. Transfekteerimiseks kasutatakse erinevaid võimalusi: keemilised meetodid (nt. kaltsiumfosfaat, katioonsed polümeerid, dendrimeerid, liposoomid ja katioonsed lipiidid) ja füüsikalised meetodid (nt. elektroporatsioon, sono-poratsioon, optiline transfektsioon, magnetogektsioon, mikroinjektsioon). 121. Loomarakkudele mõeldud plasmiid sisaldab: komponente, mis võimaldavad plasmiidi bakteris paljundada (originit ning antibiootikumi resistentsusgeeni) kloneerimisala (MCS) – paljude erinevate restriktaaside lõikekohad
Valgu sisaldus tehakse kindlaks kalibreerimiskõvera järgi. Kalibreerimiskõver ise ehitatakse standaarse valgu järgi (lahjendusterea järgi), kus x teljel on kontsentratsioonid ja y teljel on mõõdetud optilise tihedus. Figure 2 illusteeriv pilt 4. Praktikum - transfektsioon Transfektsioon on võõr-DNA (plasmiidid) või RNA (siRNAd) viimine loomarakku. Transfekteerimiseks kasutatakse erinevaid võimalusi: keemilised meetodid (nt. kaltsiumfosfaat, katioonsed polümeerid, dendrimeerid, liposoomid ja katioonsed lipiidid) ja füüsikalised meetodid (nt. elektroporatsioon, sono-poratsioon, optiline transfektsioon, magnetogektsioon, mikroinjektsioon). Meie majas on kasutusel ka Amaxa Nucleofector –aparaat, mis kombineerib elektroporatsiooni ja keemilisi transfekteerimise meetodeid. Võimaldab efektiivsemalt transfekteerida rakke, mis muude meetoditega hästi ei taha transfekteeruda. Loomarakkudele mõeldud plasmiid sisaldab:
Välimises kihis on valdavalt radiaalkiud, sisemises kihis paiknevad enamuses pikikiud. Odontoblastide vahele tekkivad Korffi kiududeks. Dentiini sisemistes kihtides tangentsiaalselt paiknevad Ebneri kiudud. Dentiinis seespool paiknevad kollageensetel kiududel kristallid, väljaspool – globulaarne ja interglobulaarne dentiin. Tsement katab hambajuurt ja hambakaela. Sisaldab 45-50% orgaanilisi ja 50-55% mitteorgaanilisi aineid, millest enamuse moodustavad kaltsiumfosfaat ja -karbonaat. Eristatakse kahte tüüpi tsementi – rakuline ja rakuvaba vorm. Veresooned puuduvad. Tsemendi toitumine toimub difusiooni teel periodonti veresoonte kaudu. Inimese elu jooksul toimub hambas pidevalt uue tsemendi moodustumine ning tsement omab minimaalset regeneratsiooni võimet. 12. Jämesoole limaskesta ehitus Jämesoole pind on sile - hatud puuduvad. Proopria sisaldab sirgeid tubulaarseid krüpte e näärmeid, mis ulatuvad limaskesta lihaskihini
päraluukaar. Vaagnaõõnes paiknevad pärasool, kusepõis tühjenenud olekus ja pärak, isasloomadel kusiti vaagnaosa koos lisasugunäärmetega ning emasloomadel suguorganite kaudaalsed osad. 7. Luude keemiline koostis Luud koosnevad orgaanilistest ja anorgaanilistest ainetest. Täiskasvanud veise luud sisaldavad vett keskmiselt 50%, rasva 15%, osseiini 12% ja mineraalaineid 13%. Luu anorgaanilise aine peamiseks koostisosaks on kaltsiumfosfaat (u.85%). Veel esineb luudes kaltsiumkarbonaati, magneesiumfosfaati, kaltsiumfluoriidi, kaltsiumkloriidi ja mitmeid mikroelementide soolasid. Organismi kaltsiumivarudest paikneb luudes 97%. Mineraalainete sisaldus luudes sõltub suurel määral looma söötmisest. Päevavalgus ja D-vitamiin soodustavad mineraalainete ladestumist luudes. 8. Seedeorganite üldine iseloomustus Seedeaparaat koosneb toidu vastuvõtuks, seedimiseks ja imendumiseks ning
on luuüdi punane, kandes punaüdi nimetust. Ta funktsioneerib vereloomeorganina, produtseerib punaliblesid ja granulotsüüte. Vanemas eas säilib punaüdi üksnes käsnaine põrkade vahel, kuna üdiõõnes ta asendub rasvkoega, muutudes kollaüdiks. luude keemiline koostis luud koosnevad orgaanilistest ja anorgaanilistest ainetest. Täiskasvanud veise luud sisaldavad vett keskmiselt 50%, rasva 15%, osseiini 12% ja mineraalaineid 13%. Luu anorgaanilise aine peamiseks koostisosaks on kaltsiumfosfaat (u.85%). Veel esineb luudes kaltsiumkarbonaati, magneesiumfosfaati, kaltsiumfluoriidi, kaltsiumkloriidi ja mitmeid mikroelementide soolasid. Organismi kaltsiumivarudest paikneb luudes 97%. Mineraalainete sisaldus luudes sõltub suurel määral looma söötmisest. Päevavalgus ja D-vitamiin soodustavad mineraalainete ladestumist luudes. 12) Luude seostumise vormid. Liigese ehitus luude seostumise vormid luude vahelised ühendused e. junktuurid seovad luid skeletiks,
päraluukaar. Vaagnaõõnes paiknevad pärasool, kusepõis tühjenenud olekus ja pärak, isasloomadel kusiti vaagnaosa koos lisasugunäärmetega ning emasloomadel suguorganite kaudaalsed osad. 7. Luude keemiline koostis Luud koosnevad orgaanilistest ja anorgaanilistest ainetest. Täiskasvanud veise luud sisaldavad vett keskmiselt 50%, rasva 15%, osseiini 12% ja mineraalaineid 13%. Luu anorgaanilise aine peamiseks koostisosaks on kaltsiumfosfaat (u.85%). Veel esineb luudes kaltsiumkarbonaati, magneesiumfosfaati, kaltsiumfluoriidi, kaltsiumkloriidi ja mitmeid mikroelementide soolasid. Organismi kaltsiumivarudest paikneb luudes 97%. Mineraalainete sisaldus luudes sõltub suurel määral looma söötmisest. Päevavalgus ja D-vitamiin soodustavad mineraalainete ladestumist luudes. 8. Seedeorganite üldine iseloomustus Seedeaparaat koosneb toidu vastuvõtuks, seedimiseks ja imendumiseks ning
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
