1. Kui palju silo sööb päevas lehm? 40…50 kg 2. Toitefaktorid-on need toitained mida loom ei suuda sünteesida, need peavad pärinema söödast. (energia, proteiin, rasv, 14 vitamiini, 24 mineraalelemendi, vesi ja õhuhapnik) 3. Orgaaniline aine=kuivaine-toortuhk 4. Loomade normaalseks tegevuseks on vaja energia, proteiini ja rasva. 5. Kuna algab ja lõppab lehmal laktatsiooniperiood? Laktatsioonitsükkel algab lehmadel poegmisega ja lõpeb kinnijätmisega. Sellele järgneb 40…60 päevane kinnisperiood enne uut poegmist. 6. Ternespiim annab antikehad(immuunsus) 7. Mis on asendamatud amiinohapped? On happed mida loom ei saa ise sünteesida vaid peavad saama seda söötadega. 8. Nimeta kolm vees lahustuvaid vitamiine? B-rühma vitamiinid,C- ja P-vitamiinid 9. Nimeta (ainult) kolm makroelementi. Kaltsium, fosfor,kaalium.
säilib piim kauem värskena. PIIMA KOOSTIST JA OMADUSI MÕJUTAVAD TEGURID · Laktatasiooni periood · Kogu valk langeb 14,9- 3,5 · Kaseiin langeb 5,1- 2,5 · albumiinid ja globuliinid lanevad 8,3- 0,5 · Laktoos tõuseb 4,0 - 4,6 · Rasvad langevad 6,3- 3,9 · Happelisus langeb 53,3- 19,5 · tihedus langeb 1,0397- 1,0298 Laktatsiooniperiood kestab lehmal tavaliselt 300 päeva. selle aja jooksul muutub piima koostis kolmel korral . Esiteks poegimisjärgselt saadakse viiendast kuni seitsmenda päevani ternespiima, mille koostis erineb oluliselt tavalisest piimast. 10 kuni 15 päeva enne lehmade kinnijäämist saadkse kinnijäävate lehmade piima, mis on madala happesusega, soolaka või kibeda maitsega. Kinnijäävate lehmade piimakogus on alla kahe liitri ööpäevas.
juustu tegemiseks. Piirangud pühvlipiima tootmisel Peamiseks pühvlite tootmisaretuse alustalaks on piiratud ning raskendatud oludes süstematiseeritud paaridevalik küla tasemel, mis ei ole andnud väga selgeid ja mõjuvõimsaid tulemusi. Üldiselt peetakse lüpsilehma vanusteks esmapoegimisel 24 kuni 30 kuud, ning poegimisvahemik 12 kuni 13 kuud. Laktatsiooniperiood on umbers 300 päeva 60-90 päevase kinnisperioodiga ning piimatootlikkus on 6 000 kuni 7 000 kg aastas, siis pühvli esmapoegimise vanuseks arvatakse tavaliselt 40- 60 kuud (kuigi on kõikumisi, nt vahemere-ja soo-tüüpi loomad poegisid varem, kui India omad). Poegimisvahemik on pühvlitel 15- 18 kuud. Kinnisperiood on 90-150 päeva nili-ravi tõul, kuigi murrahil võib see olla isegi 60st päevast 200 päevani. Keskmine laktatsiooniperiood varieerub 252 kuni 270 päevani. Sellest
See jaotub poegimisjärgseks ja tiinusperioodiks. Keskmise toodanguga lehmade normaalne poegimisvahemik on 365 päeva. Alaperioodid: 1) uuslüpsiperiood kestab poegimisest kuni järgmise tiinestumiseni; 2) laktatsiooniperiood ajavahemik poegimisest kuni kinnijätmiseni; 3) tiinusperiood veistel 283 päeva. Poegimisvahemik on tihedalt seotud laktatsiooniperioodiga. Laktatsiooniperiood koosneb uuslüpsiperioodist ja tiineltlüpsiperioodist. Laktatsioon algab lehmal poegimisega ning lõpeb teatud ajal pärast tiinestumist. Sellele järgneb kinnisperiood, mille jooksul lehma ei lüpsta. Tiinus kestab tiinestumisest poegimiseni. Selle pikkus varieerub olenevalt tõust ja isenditest. Tiinus moodustab umbes ¾ reproduktsioonitsüklist. Ajavahemikku poegimisest tiinestumiseni nimetatakse uuslüpsiperioodiks. Selle kestuseks oleks soovitatavalt 9597 päeva. 19
Alveoolidest koguneb piim alveolaarjuhadesse, mis omavahel seostudes moodust suuremaid piimajuhasid. Lehmapiima keemiline koostis: vesi(87,2-88,5%),kuivaine(11,5-12,8%), rasv (3,8-40%), valk(3,0-3,5%),laktoos(4-4,5%),mineraalained(0,7-0,8). Piimajõudlust mõjutavad tegurid:poegimisvahemik:laktatsiooniperiood ja kinnisperiood. Laktatsioonikõver nim laktatsiooni kuutoodangute või keskmiste ööpäevaste toodangute graafikut. Poegimisvahemik 320-365päeva, laktatsiooniperiood 260-305 p, uuslüpsi p 40-82p,tiineltlüpsip, kinnisp 50-60p,tiinusperiood 283 p. Piimajõudluse arvestus: hinnatakse piimatoodangu,piima rasva- ja vaalgusisalduse ning rasva- ja valgutoodangu alusel. Kontroll-lüpsid tehakse 1 kord kuus. Kontroll-lüpsi meetodid:standardkontroll-lüps,vahelduv kontrolll.,lihtsustatud meetod kolmekordsel lüpsil, lüpsirobotiga. Veiste märgistamine ja nudistamine. Vasikas märgistatakse 20.päeva jooksul
1. Veiste kodustamine ja põlvnemine. Kodustamine toimus enamasti ürgkondlikul ajal.On tihedalt seotud inimese ühiskondliku arenguga ja majandus-sotsiaalsete tingimustega. Veisi kodustati umbes 6-2 aastat e.m.a.Kolleteks on Kirde-Aafrika ja Edela-Aasia Niiluse, Tigrise ja Eufrati jõe aladel. 2. Veiste ulukeellased. Koduveiste ullukeellasteks peetakse ürgveist ehk tarvast.Viimased tarvad surid välja 17. Sajandil.Jakk on lähedane veistele ja anab hübridseerimisel järglasi.Ulujakk on levinud Tiibetis mäestikus. Kaguaasia veiste perekonnal on kak ulukvormi-banteng ja gaur.Piisonite alamperekonnas on ka kaks ulukliiki-euroopa piison ja ameerika piison. 3. Veisekasvatuse olukord maailmas ja Eestis. Valdav osa veistest asub aregumaades,kuna seal elab suurem osa rahvastikust maal ja tegeleb põllumajandusega.Arenenud riikides on levinud intensiivne veisekasvatussaaduste tootmine.Eestis on seoses põllumajandusreformiga ja üleminekuga...
VEISEKASVATUSE KORDAMISKÜSIMUSED 1. Veiste kodustamine ja põlvnemine. 2. Veiste ulukeellased. Veiste asend zooloogilises süsteemis. Klass:imetajad Selts:sõralised Alamselts:mäletsejalised Sugukond:veislased(Bovidae) 1.Perekond:veised(Bos) 1.1.Alamperekond:veised(Bos) Liik:ürgveis(tarvas)(Bos taurus promogenius) Kodustatud:koduveis 1.2.Alamperekond:jakid Liik:jakk Kodustatud:kodujakk 1.3.Alamperekond:kaugaasia veised(Bibos) Liik:banteng Kodustatud:baal...
1.Veiste kodustamine ja põlvnemine. Veise kodustamise ajaks võis olla u 6-2 tuhat aastat eKr . Kodustamise kolleteks on Kirde-Aafrika ja Edela-Aasia Niiluse, Tigrise ja Eufrati jõe aladel. 2. 1) Perekond:veised, 1.1 Alamperekond:veised, liik:ürgveis, kodustatud vorm: koduveis. 1.2 Alamperekond: jakid, liik: jakk, kodustatud vorm: kodujakk. 1.3 Alamperekond: kaguaasia veised, liik: banteng, kodustatud vorm: baali kari, liik: gaur, kodustatud vorm: gajaal. 1.4 Alamperekond: piisonid, liik: euroopa piison, ameerika piison, kodustatud vorm: puudub. 2) Perekond: aasia pühvlid, liik: inda pühvel, kodustatud vorm: india veepühvel, liik: filipiini pühvel, kodustatud vorm: puudub. 3)perekond: aafrika pühvlid, liik: kahverpühvel, kodustatud vorm: puudub. 3. Veisekasvatuse olukord maailmas ja Eestis. Valdav osa veistest asub arengumaades, seal elab suurem osa rahvastikust maal ja tegeleb põllumajandusega. Vajalik piima ja liha toodang saadakse tä...
· Ajavahemikku lehma poegimisest uue poegimiseni nimetatakse poegimisvahemikuks ehk reproduktsioonitsükliks. · See jaotub poegimisjärgseks ja tiinusperioodiks · Poegimine, poegimisjärgne suguelundite ja innatsükli taastumine, inna avastamine, seemendamine, tiinestumine, kinnijätmine ja uus poegimine on ajahetked, mis määravad reproduktsioonitsükli ja selle perioodid. · Poegimisvahemik on tihedalt seotud laktatsiooniperioodiga. · Laktatsiooniperiood koosneb uuslüpsiperioodist ja tiineltlüpsiperioodist. · Laktatsioon algab lehmal poegimisega ning lõpeb teatud ajal pärast tiinestumist. · Sellele järgneb kinnisperiood, mille jooksul lehma ei lüpsta. · Tiinus kestab tiinestumisest poegimiseni. Selle pikkus varieerub olenevalt tõust ja isenditest. Tiinus moodustab umbes ¾ reproduktsioonitsüklist. · Ajavahemikku poegimisest tiinestumiseni nimetatakse uuslüpsiperioodiks. Selle
selle alaosade pikkus. Poegimisvahemik e.sigimistsükkel on periood ühest poegimisest teise poegimiseni. Lehmal peaks poegimisvahemik olema 365 päeva ehk aasta. Poegimisvahemik jaguneb laktatsiooniperioodiks ja kinnisperioodiks. Laktatsiooni- e lüpsiperioodiks või lihtsalt laktatsiooniks nimetatakse piima eritamise perioodi poegimisest kuni kinnijäämiseni. Laktatsiooniperioodi normaalseks pikkuseks peetakse 305 päeva (kõikumisega 260...320 päeva). Laktatsiooniperiood jaguneb lähtuvalt tiinusest uuslüpsiperioodiks jatiineltlüpsiperioodiks. Uuslüpsi- ehk servisperiood on ajavahemik poegimisest tiinestumiseni. See peaks olema 45- 90 päeva. Tiineltlüpsiperiood on ajavahemik tiinestumisest kinni jätmiseni. Kinnisperiood on ajavahemik kinnijätmisest poegimiseni. Kinnisperioodi kui puhkeperioodi, mis on vajalik kogu organismi ettevalmistamiseks uueks lüpsiperioodiks
ninamiku kohalt kumer, emastel on lamedam profiil ja saledam ninamik. Hallhüljeste tüvepikkus on 210–330 cm (isastel kuni 330 ja emastel kuni 250 cm). Isaste kehakaal 170–310 kg ja emastel 105–186 kg. Sigimine - Läänemerel on poegimisperiood veebruarist aprillini. Emane hallhüljes sünnitab korraga ühe, väga harva ka kaks poega. Pojad kaaluvad sündides 10–12 kg. Pojad sünnivad nägijatena ja on kaetud lootevillaga, mis asendub umbes 3 nädala pärast päriskarvaga. Laktatsiooniperiood kestab keskmiselt 17–19 päeva, selle jooksul võtavad pojad kaalus juurde 30–40 kg. Iseseisvalt toituma hakkavad pojad 1–2 kuu vanuselt. Suguküpseks saavad emased 4–5-aastaselt, isasloomad 5–6-aastaselt. Paaritumine toimub umbes 3 nädalat peale poegimist. Tiinus kestab 8,5 kuud, hilinenud implantatsiooni puhul 11 kuud. Arvukus - poegade arvukust mõjutavad merikotkad, meri- ja hõbekajakad.
3. VEISEKASVATUSE OLUKORD MAAILMAS JA EESTIS Veiste arv maailmas (miljonites) s.h.Euroopas Veised 1338 105,1 Pühvlid 158,6 0,2 Valdav osa arengumaades, kus enamus rahvastikust maal ja tegeleb põllumaj. Arengumaadele iseloom. ekstensiivne piima- ja veiseliha tootmine. S.t., et vajalik piima ja liha kogutoodang saadakse tänu suurele loomade arvule, keda karjatatakse suurtel madalasaagikusega maadel. Loomade produkt. võrreldes arenenud riikidega, madal. Arenenud riikides levinud intensiivne veisekasv.saaduste tootmine-Kogut. saadakse loomade produktiivsuse suurendamise kaudu, mis võimaldab loom.arvu vähendada. Lisaks suurendatakse pidevalt ka taimede saagikust, et ratsionaalsemalt kasut.põllumaad. Eestis veiste arv pidevalt väheneb Kui 1990.a oli Eestis üle 800 tuhande veise, siis PRIA andmetel oli 30. juuni 2007. aasta seisuga 254,4 tuhat veist, s.h. 109,0 tuhat piima- ning 6,0 tuhat lihalehma. Ülej. 39,9 tuhat moodust.noor- ja nuuml. ...
Veisekasvatuse arvestus 22.02.2010 1) VEISTE KODUSTAMINE JA PÕLVNEMINE Kodustamine toimus enamasti ürgkogukondlikul ajal. Kodustamise ja põlvnemise kohta on saadud andmed enamasti arheoloogilistel kaevamistel, paleontoloogilistel uurimistel, etnograafiast, võrdlevast anatoomiast. Loomade kodustamine on seotud inimese ühiskondliku arenguga ja sotsiaal-majanduslike tingimustega. Kodustamise algus langeb kivuaega. Esmalt kodustati need liigid, keda oli vaja jahipidamisel, et tagada toit. Veise kodustamine võis olla u 6-2 tuhat e.m.a. Põlvnemine: ulukloomad on need, kes looduslikes tingimustes vabalt elavad ja sigivad. Kinnipeetuna ei sigi. Taltsutatud loomad on inimese poolt kinnipeetavad ja ka dresseeritud loomad. Ei ole kohanenud inimese poolt pakutud tingimustega ja reeglina ei sigi. Koduloomad on kohanenud inimese poolt loodud tingimustele ja ei suuda inimese abita eksisteerida. Sigivad ja annavad teatud toodangut või veojõudu...
Lambakasvatus Eestis Arvukus, saaduste tootmine Lambakasvatus on olnud Eestis veise- ja seakasvatuse kõrval täiendavaks loomakasvatusharuks. Tõsi, 19. sajandil ja 20. sajandi alguses oli lambakasvatus oma mahult põllumajanduses olulisel kohal. Suurim lammaste arv Eestis oli 1922.a. kui siin loendati 745 tuhat lammast (koos samal aastal sündinud talledega). Näiteks 1938/39. a oli Eestis 695 000 lammast (koos samal aastal sündinud talledega). Kui üheksakümnendate aastate alguses oli Eestis veel ligikaudu 140 000 lammast, siis praegu loetakse ületalve peetavate lammaste arvuks ca 72 400 lammast (tabel 1). Üheksakümnendate aastate algus oli lambakasvatusele raske periood. Taandarengu põhiliseks põhjuseks oli lambaliha- ja villatootmise madal tasuvus, põllumajandustootmise üldine allakäik üheksakümnendate aastate alguses ning probleemid lambaliha ja villa realiseerimisel. Näiteks 1993. aastal maksid lihakombi...
Poegimisvahemik ehk sigimistsükkel on periood ühest poegimisest teise poegimiseni. Lehmal peaks poegimisvahemik olema 365 päeva ehk aasta. Poegimisvahemik jaguneb laktatsiooniperioodiks ja kinnisperioodiks. Laktatsiooni- e lüpsiperioodiks või lihtsalt laktatsiooniks nimetatakse piima eritamise perioodi poegimisest kuni kinnijäämiseni. Laktatsiooniperioodi normaalseks pikkuseks peetakse 305 päeva (kõikumisega 260...320 päeva). Joonis Lehma poegimisvahemik. Laktatsiooniperiood jaguneb lähtuvalt tiinusest uuslüpsiperioodiks ja tiineltlüpsiperioodiks. Uuslüpsi- ehk servisperiood on ajavahemik poegimisest tiinestumiseni. See peaks olema 45-90 päeva. Tiineltlüpsiperiood on ajavahemik tiinestumisest kinni jätmiseni. Kinnisperiood on ajavahemik kinnijätmisest poegimiseni. Kinnisperioodi võib vaadelda kui puhkeperioodi, mis on vajalik kogu organismi ettevalmistamiseks uueks lüpsiperioodiks. Lehma
Poegimisvahemik e.sigimistsükkel on periood ühest poegimisest teise poegimiseni. Lehmal peaks poegimisvahemik olema 365 päeva e. aasta. Poegimisvahemik jaguneb laktatsiooniperioodiks ja kinnisperioodiks. Laktatsiooni- e. lüpsiperioodiks või lihtsalt laktatsiooniks nim.-kse piima eritamise perioodi poegimisest kuni kinnijäämiseni. Laktatsiooniperioodi normaalseks pikkuseks peetakse 305 päeva(kõikumisega 260...320 p). Laktatsiooniperiood jaguneb lähtuvalt tiinusest uuslüpsiperioodiks ja tiineltlüpsiperioodiks. Uuslüpsi e. servisperiood on ajavahemik poegimisest tiinestumiseni. See peaks olema 45-90 päeva. Tiineltlüpsiperiood on ajavahemik tiinestumisest kinni jätmiseni. 35 KALAKASVATUSE ERIALA Kinnisperiood on ajavahemik kinni jätmisest poegimiseni. Kinnisperioodi võib vaadelda kui
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
