MAGEVEEKALAD Elavad jõgedes ja järvedesmagedas vees Euraasia mandril on peamised mageveelised kalad ahvenlased, haiglased, siiglased, silmud jt .. Mõned mageveekalad suudavad elada ka riimvees Maailma suurimaks mageveekalaks peetakse kaluugat MEREKALAD Elavad meres, ookeanissoolases vees Vee soolasisalduse muutumis taluvad väga vähesed liigid SIIRDEKALAD Saavad elada nii soolases kui ka magedas vees Oma elu jooksul rändavad siirdekalad ühest veekogust teise. Siirdekalu nimetatakse diadroomseteks kaladeks. Tõenäoliselt kõige pikema (tuhandetesse kilomeetritesse küündiva) kudemisrände teevad angerjad Mõned kalaliigid, kaasa arvatud angerjas, pärast kurnavat rännet ja kudemist hukuvad LEPISKALAD JA RÖÖVKALAD Lepiskalad(ntsärg, latikas)hakkavad enamasti toituma taimedest ja suurematest selgrootutest loomadest(ussikesed, putukavastsed)
Taimhõljum, vetikad ja õistaimed Põhjataimestik on liigivaene Loomastik Rohkelt isendeid, kuid neil pole palju liike Loomhõljum ja väikesed selgrootud Imetajad hülged ja viigrid Riimveega kohastunud karbid Rohkelt võõrliike Kalad Elavad suurte parvedena avavees Toituvad loomhõljumist, väiksematest kaladest või põhjaloomakestest Riimvees on paljunemine ja kudemine raskendatud - siirdekalad Läänemeres elavad näiteks: räim, kilu, tursk, lest, lõhe, forell, angerjas, lõhi Toiduahelad Algavad fütoplanktonist -> zooplankton -> väike kala -> suur kala Näiteks: taimhõljum -> loomhõljum -> ahven -> haug Inimkäsi võib mõjutada toiduahelaid, mis omakorda mõjutavad toiduvõrgustikke ja seeläbi populatsioonidevahelisi toiduahelaid Tänan kuulamast!
Lõhevarud on jätkuvalt väikesed. Eestis on üheks enampüütavaks kalaliigiks lest, mille varud Läänemeres on head. Viimastel aastatel on rannikumeres paranenud meritindi, ahvena ja haugi varu. (Keskkonnaministeerium) Kliimamuutused Kalavarude olukord sõltub olulisel määral mereökosüsteemide seisundist, mis on mõjutatud kliimamuutuste poolt. Aasta- aastalt on muutunud kalade rändeteed, see põhjustab ka kalavarude muutumist. Lõuna- Euroopas kõrgelt hinnatud siirdekalad, näiteks Atlandi pelamiinid, sinikala ja makrell rändavad reeglina sügisel lõuna poole, Vahemerre ja kevadel põhja, Musta merre kudema. Aastate lõikes on läbi Türgi väinade rändavate kalade arv pidevalt vähenenud. (Euroopa Keskkonnaagentuur, 2010) Kalade rändeteekonda on ebasoodsalt mõjutanud veetemperatuuri ja vajalikke hoovuseid tekitavate hooajaliste tuulte muutused. Vahemeres elavad kalaliigid vajavad kindlaid
Kala ja kalatooted Kalad on kõigusoojased veeloomad, kelle keha on enamasti voolujooneline. Keha katavad soomused. Eristatakse pea-, kere- ja sabapiirkonda. Liigitatakse keha kuju, soomuste, uimede arvu, suu asetuse järgi ning kas on luu või kõhrkala. Samuti liigitatakse selle järgi, kas on merevee, magevee või siirdekalad. Elupaiga vee omadused määravad kala maitse. Liigitatakse ka selle järgi, kuidas söögiks valmistatakse (suuruse järgi ning rasvasuse järgi). Lahjadel kaladel on kogunenud peaaegu kogu rasv maksa, kalaliha vähese maitsega ja kuiv. Rasvasteks kaladeks on näiteks forell, lõhe, tuunikala. Rasvased kalad on tumedama lihaga ja tugevama maitsega, rasv jaguneb kehas ühtlaselt. Sisaldavad kergesti omastatavaid täisväärtuslikke valke, mis aga lagunevad kergesti. Valkusid
iucnredlist.org/ Selgrootud · Üle 12 000 liigi, neist u. 10 000 kuuluvad putukate hulka Põderpõrnikas Putukad karukuklane vapsik kuningkiil sõõrsilmik Kirjukaan (apteegikaan) Teod, karbid ja vähid salu-vööttigu ebapärlikarp viinamäetigu jõevähk Kalad · Eestis leidub 75 liiki kalu 30 liiki elab ainult meres 10 liiki elab ainult siseveekogudes Ülejäänud on siirdekalad Kalad lõhe Atlandi tuur säga harjus Kahepaiksed · Eestis leidub 11 liiki kahepaikseid 2 liiki sabakonni 9 liiki päriskonni Kahepaiksed harivesilik juttselg-kärnkonn rohekärnkonn mudakonn Roomajad · Eestis leidub 5 liiki roomajaid 2 liiki madusid 3 liiki sisalikke Roomajad kivisisalik rästik nastik vaskuss
haistmine – ……………………. maitsmine – …………………… kompimine – ………………….. vee liikumise taju – …………… KOHASTUMUSED ELUKS VEES • Voolujooneline kehakuju • Selg tume, kõht hele • Soomused ja lima • küljejoon • Lõpused • Uimed • Ujupõis MITMEKESISUS Elupaiga järgi jaotatakse: • Merekalad: (3näidet)……………………. • Mageveekalad: (3näidet) ………………. • Siirdekalad: (3näidet) …………………… Elukoha järgi jaotatakse: • Põhjakalad: (3näidet) …………………… • Avaveekalad (3näidet) ………………….. • Taimestikuvööndi kalad: (3näidet)……… Kuidas on kalade välimus (kehakuju, värvus) seotud nende elukohaga? Too näiteid! .................................................................................................................................... ......................................................
Ajalooliste tegurite (varasemad ühendused teiste veekogudega, kunagised elutingimused, veekogu iga) osatähtsus on mõnevõrra varjatum ja esimesel silmapilgul raskesti märgatav. Läänemeres kaasajal valitsevatest ökoloogilistest tingimustest avaldavad kalastiku koostisele suurimat mõju soolsuse- ja temperatuuritingimused. Suhtumise järgi keskkonna soolsusesse liigitatakse kalad tavaliselt mere-, siirde- ja mageveekaladeks. Merekalad veedavad kogu oma elu meres, mageveekalad magevees. Siirdekalad sooritavad rändeid ühest keskkonnast teise: anadroomsed siirdekalad (näiteks lõhe) toituvad ning kasvavad meres ning sigimiseks rändavad magevette, katadroomsed siirdekalad, nagu angerjas, toituvad ning kasvavad magevees (või riimvees) ja sigimiseks siirduvad ookeani. Lisaks nendele põhijaotustele eristatakse veel poolsiirdekalu, kes toituvad ja kasvavad riimvees (peamiselt jõgede suudmealadel), kuid kudemiseks rändavad jõgedesse (näiteks vimb)
Kalade liigitus: Kalad liigitatakse sugukondadesse järgmiste näitajate järgi: · keha kuju (piklikovaalsed, lamedad...) · soomuste olemasolu (suured või väikesed) · uimede arv, asetus, kuju · suu kuju ja asetus · luu- ja kõhrkalad. Elukoha ja toitumise järgi liigitatakse: · merekalad (elavad meredes, ookeanides) · mageveekalad (elavad jõgedes, järvedes) · riimveekalad (rannikulähedastes mereosades) · siirdekalad (elavad meredes aga koevad jõgedes ja vastupidi) Kalatooted: Pool- ja kulinaartoodete valmistamine: · suurendab kalakaupade sortimenti · kergendab tööd · kiirendab toidu valmistamist. Pooltooted (külmtöödeldud) on: · toored kalakotletid · kalatükid (naturaalselt ja paneeritult) · kalafilee kulinaartooted (kuumtöödeldud) on: · praetud kala · kalakonservid · kala tarrendis · kala marinaadis Realiseerimisaeg 12-72 tundi.
olulist osa. Linnud on olulised ka bioindikaatoritena, et jälgida ja hinnata meid ümbritseva keskkonna seisundit. Eesti linnustik on pidevas muutumises. Mitmete liikide arvukus langeb, osa liike kaob. See on seotud eelkõige sobivate pesitsus- ja toitumispaikade vähenemisega tänu inimtegevusele. Kalad – umbes 30 liiki elab meres, 35 liiki nii siseveekogudes kui rannikumeres, 10 liiki siseveekogudes. Angerjas ja lõhe on siirdekalad. Meres on olulisemad kalad räim, tursk, kilu ja lest, Peipsi järves tint, rääbis, siig. Eesti jääb piirkonda, mida iseloomustab lõheliste suur hulk. Nendest iseloomulikumad on rääbis, lõhi, peipsi tint ja haug. Säga on suhteliselt soojalembene liik, kes juba meist põhja pool, Soomes, üldiselt ei esine. Eestis on mitmeid rabajärvi, kus kalastik on esindatud vaid üheainsa liigiga, milleks on ahven. Paljude toitaineterikaste väikejärvede ning tiikide elustikus esineb vaid koger
MULDKATE; Eesti muldade teket ja arengut mõjutavad taimekooslused, lähtekivim(sete või aluspõjakivim, milles muld on tekkinud) ja veeolud. Tänapäeval ka inimtegevus. Põllumuldade omadused muutuvad loodusliku taimkatte hävimise,harimise,väetamise ja eriti kuivenduse tulemusel. Eest muldkatet iseloomustab:1)muldade mitmekesisus, mis tuleneb lähtekivimi koostise ja veeolude muutlikkusest.2)soo-jasoostunud muldade suur osatähtsus3)kubjarikaste muldade rohkus, eriti Põhja- ja Lääne-Eestis.4)muldade kivisus. Mulla ehituse määrab mullalõimis e. Mulla mehaaniline koostis.Lõimis näitab, kui suur on erisuuruste osakeste protsenntuaalne hulk mullas ja lähtekivimis. Eristatakse nt. Kruusa(,iööapsakeste läbimõõt 1-10mm. Mullaprofiil on mullahorisantide-erineva tiheduse,värvuse ja omadusega mullakihtide-läbilõige.Eestis eristatakse kümmekond mullatüüpe,mis erinevad üksteisest oma leviku, kujunemise ehituse,omaduste ning kasutusviisi poolest.Eestile o...
h.) Rasva oomega-3 rasvhapped (0,3-35%), oluline närvisüsteemine, vereringeks, ajule Vitamiinid A,D,B-rühma, E, K Mineraalid 3% - J,P,Ca,K, Fe Süsivesikud 0,5-1% Kalade liigitus Sugukondade järgi: - Keha kuju - Soomuste olemasolu, - Uimede arv - Asetus ja kuju jne Elukoha ja toitumise järgi: - Merekalad - Mageveekalad - Riimveekalad (ranniku lähedal meres) - Siirdekalad (nt elavad jões ja koevad meres või vastupidi) Rasvasuse järgi - Lahjad kalad (alla 2%) nt: tursk, luts, koha ja haug - Keskmise rasvasusega (2-5%) nt: karpakala ja latikas - Rasvased kalad (5-15%) nt: kilu ja siig - Eriti rasvased (üle 15%) nt: lõhe ja angerjas NB! Rasvasus oleneb ka aastajast ning kalaliigist Kala värskuse hindamine Silmad värskel kalal selged, heledad ja punnis. Vanal silm punane ja silm sees.
Läänemere kalad Merekalad · Räim ehk läänemere heeringas (Clupea harengus membras) · Läänemere kilu balti kilu ehk kilu (Sprattus sprattus balticus või Clupea sprattus balticus) · Lest ehk jõelest (Platichthys flesus) · Tursk ehk atlandi tursk ehk kabeljoo (Gadus morhua) Mageveekalad · Haug ehk harilik haug ehk havi (Esox lucius) · Ahven ehk harilik ahven (Perca fluviatilis) Siirdekalad · Angerjas ehk harilik angerjas (ka jõeangerjas ja euroopa angerjas) (Anguilla anguilla) · Lõhe ehk lõhi (Salmo salar) Räim - on suhteliselt väike, hõbedaläikeline kala tume- sinakasrohelise seljaga, kes asustab Läänemere keskosa ning...
Ajalooliste tegurite (varasemad ühendused teiste veekogudega, kunagised elutingimused, veekogu iga) osatähtsus on mõnevõrra varjatum ja esimesel silmapilgul raskesti märgatav. Läänemeres kaasajal valitsevatest ökoloogilistest tingimustest avaldavad kalastiku koostisele suurimat mõju soolsuse- ja temperatuuritingimused. Suhtumise järgi keskkonna soolsusesse liigitatakse kalad tavaliselt mere-, siirde- ja mageveekaladeks. Merekalad veedavad kogu oma elu meres, mageveekalad magevees. Siirdekalad sooritavad rändeid ühest keskkonnast teise: anadroomsed siirdekalad (näiteks lõhe) toituvad ning kasvavad meres ning sigimiseks rändavad magevette, katadroomsed siirdekalad, nagu angerjas, toituvad ning kasvavad magevees (või riimvees) ja sigimiseks siirduvad ookeani. Lisaks nendele põhijaotustele eristatakse veel poolsiirdekalu, kes toituvad ja kasvavad riimvees (peamiselt jõgede suudmealadel), kuid kudemiseks rändavad jõgedesse (näiteks vimb)
Kala ja kalatooted Kui pikki aastakümneid peeti loomulikuks, et kalavarud maailma veekogudes on ammendamatud, siis nüüdseks on optimism raugenud.Ülepüük ja halvenenud keskonnatingimused on kalasaake mäegatavalt vähenenud.Nõudlus ületab pakumise .Kes ja kus tohib kala püüda, on tekitanud palju riikidevahelisi vaidlusi . Kvoodid on ookianipüügile pandud reguleerivad kalapüügipiirangud.Nii saab kalavarusid kaitsta .Ei saa väita , et kala pole. Halvad aastad vahelduvad parematega . Kui vadelda kala keemilist koostist toiteväärtuse seisukohalt , siis kalad sisaldavad kergesti omastavaid täisväärtuslikke valke,mis ka kergesti lagunevad fermantide toimel. Ka rasvad on hästi omastavad ja sisaldavad eluks tähtsaid rasvas lahustavaid vitamiine(A,D). Mitte vähem tähtsad pole mineraalained, eriti Ca, P, J , Fe ja mikroelemendid Cu,Zn,Co. Ekstraktiivained annavad kaladele toidu valmistamisel meeldiva maitse. Suurem ekstraktiivainete sisaldus on näi...
rabahanesid (üle 100 tuhande). Ka värvulisi rändab meie aladelt hulgaliselt läbi, kuid nende rännet on raskem märgata. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kalad umbes 30 liiki elab meres, 35 liiki nii siseveekogudes kui rannikumeres, 10 liiki siseveekogudes. Angerjas ja lõhe on siirdekalad. Meres on olulisemad kalad räim, tursk , kilu ja lest, Peipsi järves tint, rääbis, siig. Eesti jääb piirkonda, mida iseloomustab lõheliste suur hulk. Nendest iseloomulikumad on rääbis, lõhi, peipsi tint ja haug. Säga on suhteliselt soojalembene liik , kes juba meist põhja pool, Soomes, üldiselt ei esine. Eestis on mitmeid rabajärvi, kus kalastik on esindatud vaid üheainsa liigiga, milleks on ahven. Paljude toitaineterikaste väikejärvede ning tiikide
Bioloogia kogu 7.klassi kordamine Ptk. 1 Teadus on ühtaegu nii uurimisprotsess kui ka teadmiste kogum, mis uurimistöö tulemusena sünni. Loodust uurivad ja käsitlevad loodusteadused, eluslooduse uurimisega tegeleb bioloogia. Tehnoloogia on toodete valmistamise viis. Botaanika uurib taimi, zoloogia uurib loomi, mikrobioloogia baktereid jt mikroorganisme, mükoloogia seeni ja rakubioloogia rake. Ptk. 2 Vaatluse käigus jälgitakse objekte hoolikalt sellisena, nagu nad on. Teadlased loovad katse tegemiseks kindlad tingimused. Teaduslik uurimismeetod: 1. uurimisküsimuse esitamine 2. info kogumine 3. hüpoteesi püstitamine 4. hüpoteesi kontrollimine 5. katseandmete kogumine ja analüüsimine 6. järelduste tegemine Ptk. 3 Organismid koosnevad rakkudest. Kõike elusat iseloomustab kasvamine, arenemine, paljunemine, ainevahetus ja reageerimine keskkonna muutustele. Organismid jagatakse 5 suurde rühma: 1. bakterid (piimhap...
haug, särg, teib, säinas, lepamaim (järvedes puudub), roosärg, tõugjas, mudamaim, linask, rünt, viidikas, latikas, koger, hink, vingerjas, luts, luukarits, koha, ahven, kiisk, võldas; 3). Liigid, kes esinevad jõgedes, kuid kes seal reeglina (või mitte kunagi) ei sigi ja kelle levik jõgedes sõltub peamiselt nende sisselaskmisest sinna (3 liiki): vikerforell, karpkala, angerjas; 4). Jõgedes kudevad siirdekalad (4 liiki + 1 takson): jõesilm, lõhe, meriforell, vimb, ogalik. 5). Jõgedes esinevad juhukülalised (1 liik): lest. Temperatuurinõudluse järgi võib Eesti jõgede kalad jaotada nelja rühma: 1. Eurütermsed liigid (laia temperatuuri taluvusega). Need on liigid, kelle esinemist veetemperatuur kas ei piira või piirab vähe. Rühma tüüpilised esindajad on haug, luukarits, lepamaim, trulling ja võldas. Suhteliselt
KALANDUS JA VILJELUS Kaisa Linder 11 klass Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium 2019 Sisukord Peatükk 1 Sissejuhatus lk.3 Peatükk 2 Kalandus ja vesiviljelus lk.4 Peatükk 3 Kalanduse ja vesiviljeluse geograafia lk.4-5 Peatükk 4 Kalandus ehk kalamajandus lk.5 Peatükk 5 ÜRO mereõiguste konventsioon lk.5-6 Peatükk 6 Kalapüügi vormid lk. 6 Peatükk 7 Kokkuvõte lk.7 Peatükk 8 Kasutatud kirjandus lk.8 Peatükk 9 Lisad lk.9 Sissejuhatus 2 Kalandus on majandusharu, mis tegeleb kalade ja teiste veeorganismide (vähid, molluskid, veetaimed) püüdmise ja kogumisega maailmamerest ja siseveekogudest, saagi töötlemise ja valmistoodangu turustamisega. Kalanduse strateegiline eesmärk on tagada kalapopulatsioonide hea seisund ja kalaliikide mitmekesisus. Kalanduse alla arvatakse ka kalakasvatus ja kalakaitse, viimane hõlmab ka kalavarude ratsio...
(seksikam). Migratsioon Migratsiooni on kolme liiki (kui mitte arvestada aeg-ajalt ette tulevaid nn. enesetapumigratsioone, näiteks vaalade juures). Nimetetekse neid, kasutades raudteeterminoloogiat. 1. Mitmekordse kasutusega pilet (kuupilet, aastapilet, vms.). Migreerutakse kord aastas toitumispaika ja kord aastas paljunemispaika. See on väga levinud migratsioonitüüp iteropaarsetel liikidel. Näiteks rändlinnud, kärnkonnad, siirdekalad (särg ja teib meie rannikualadel), keiserpingviinid, jne. 2. Edasi-tagasi pilet. Migreerutakse kord elus toitumispaika ja kord elus paljunemispaika. Tavaline semelpaarsetel liikidel. Näiteks Vaikse Ookeani lõhelised (toituvad ookeanis, paljunema lähevad kord elus jõgedesse), angerjas (elab üleilmselt, paljuneb ainul Sargasso meres), sääsed (munevad vette, toituvad maismaal), jne. 3. Ühe otsa pilet
Püügikala., millest valmistatakse konserve ja vürtsikilu On räime sarnane, kuid väiksem, kareda kõhualusega Kilust toituvad röövkalad, hülged ja merelinnud Tursk Tursasaak on kõikuv Elab merepõhja lähedal Kasvab kuni 110cm pikkuseks Toitub kaladest, selgroogsetest Lest Laia ja lapiku kehaga põhjakala Läänemere lõunaosas elav lest koeb avamerel, põhjaosa lest koeb madalas vees Sööb merikarpe ja väikesi kalu Siirdekalad Angerjas, meriforell, lõhe Osa oma elust saadavad mööda meres, osa siseveekogudes Angerjas Lõhe Meriforell Loomastik Läänemere imetajad Viigerhüljes Hallhüljes Pringel Viigerhüljes Ujuvad osavasti loibadega sõudes Naha all on paks rasvakiht Toitub kaladest Veebruaris sünnitab jääpankadele valgekarvalise poja
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Oncorhynchus kisutch Kisuts TARTU 2009 1. Sissejuhatus Idalõhed elavad Vaikse ookeani vesikonnas. Sellel perekonna kaladel on pärakuuimes 10 16 hargnenud kiirt, soomus keskmise suurusega või väike, marjaterad suured, punakasoranzid. Nad on siirdekalad, kes koevad Aasia ja Põhja Ameerika magevetes, turgutuvad meres. Tuntakse kuut hästi eristatavat liiki: keta, gorbuusa, tsavõõtsa, nerka, kisuts, sima. Kõik idalõhed koevad vaid kord elus, hukkudes seejärel. Ei ole teada ainsatki juhtu, mil idalõhed oleksid pärat kudemist ellu jäänud, selle poolest erinevad nad kõigist teistest lõhelastest. Imetlusväärne on see, et lõhed arvatavasti leiavad üles jõe, milles sündisid. Kuidas nad seda suudavad, ei ole kindlalt teada
2.3 Luukalade elupaik Luukalad on levinud kõigis meie planeedi vetes poolustest ekvaatorini, magevetes, riimveelistes meredes ja ookeanides, mägijärvedest ja ojadest ookeani süvikuteni, päikesepaistelistest paikadest pimeda süvamereni. Kuid ka ränded on paljude kalade elutsükli lahutamatu osa. Juhindudes hoovustest, vee temperatuurist ja soolsusest ja toiduorganismide jaotumusest, sooritavad paljud kalad toitumis- ja kudemisrändeid. Paljud siirdekalad kasvavad ja toituvad meres kuid koevad magevees. Kuid on ka siirdekalu, kes elavad ja toituvad magevees, aga kudema laskuvad merre. (Loomade elu, 4 köide) 2 2.4 Luukalade sigimine Kõhuõõnes paiknevad sigimiselundid, isaskalal seemnesarjad ja emaskalal munasarjad. Kui sugurakud on küpsenud, jõuab kätte sigimisaeg, mis on kaladel enamasti kevade lõpul, suve algul.
noorkalade kasvatamine selleks, et asustada neid looduslikesse veekogudesse kas haruldaste, ohustatud liikide või vähearvukate püügikalade arvukuse suurendamiseks Eestis kasvatatakse looduslike vete kalavaru suurendamiseks üheksat liiki (lõhe, meriforell, jõeforell, merisiig, haug, angerjas, linask, koha, vähk) Lõhelaste kalakasvatuslik taastootmine - eesmärk, tehnoloogia, tulemuste hindamine, maht Eestis Lõhe (Salmo salar) ja meriforell (Salmo trutta) on siirdekalad, kelle jõgedes üles kasvanud noorjärgud laskuvad merre ja pöörduvad suguküpseks saades tagasi kudema oma kodujõkke. Kalakasvandustes toodetud lõhelaste noorkalu asustatakse meie jõgedesse liigi säilitamise ja populatsioonide taastamise või kalade arvukuse suuren damise eesmärgil, et kompenseerida inimtegevusest tekkinud loodusliku lisandumise puudujääki. Samal ajal loob nende asustamine rannakaluritele täiendavaid kalapüügi võimalusi
noorkalade kasvatamine selleks, et asustada neid looduslikesse veekogudesse kas haruldaste, ohustatud liikide või vähearvukate püügikalade arvukuse suurendamiseks Eestis kasvatatakse looduslike vete kalavaru suurendamiseks üheksat liiki (lõhe, meriforell, jõeforell, merisiig, haug, angerjas, linask, koha, vähk) 19. Lõhelaste kalakasvatuslik taastootmine - eesmärk, tehnoloogia, tulemuste hindamine, maht Eestis Lõhe (Salmo salar) ja meriforell (Salmo trutta) on siirdekalad, kelle jõgedes üles kasvanud noorjärgud laskuvad merre ja pöörduvad suguküpseks saades tagasi kudema oma kodujõkke. Kalakasvandustes toodetud lõhelaste noorkalu asustatakse meie jõgedesse liigi säilitamise ja populatsioonide taastamise või kalade arvukuse suuren damise eesmärgil, et kompenseerida inimtegevusest tekkinud loodusliku lisandumise puudujääki. Samal ajal loob nende asustamine rannakaluritele täiendavaid kalapüügi võimalusi
elutingimustest selles veekogus. Ajalooliste tegurite osatähtsus on mõnevõrra varjatum ja esimesel silmapilgul raskesti märgatav. Läänemeres kaasajal valitsevatest ökoloogilistest tingimustest avaldavad kalastuse koosseisule suurimat mõju soolsuse ja temperatuuri tingimused. Suuhtumise järgi keskkonna soolsusesse liigitatakse kalad tavaliselt mere -, siirde ja mageveekaladeks. Merekalad veedavad kogu oma aja meres, magevee omad magevees ning siirdekalad sooritavad rändeid ühest keskkonnast teisse. Kirjeltatud ökoloogilised jaotused ei peegelda üksikasjalikult kõiki Läänemeres esinevate kalaliikide suhtumist soolsustingimustesse. Läänemeres elab kalaliike, mis pärinevad järvedest ja jõgetest, ning ka kalaliike mis pärinevad Atlandi ookeanist. Mitmed Atlandi ookeani kalaliigid ei ole suutelised Läänemeres järglasis saama. Põhjuseks on see, et nende mari, mis soolases Atlandi
on lõhe, forell, siig ja lepamaim. Nad elavad vetes, kus hanikusisaldus on 7-11 cm³l. See teeb nende kalade kasvatamise tehislikes kasvanduses päris keeruliseks. Kalad on lühinägelikumad kui inimesed. Puhkeasendis tajuvad nad terravalt vahetus läheduses (kuni 1m) olevaid esemeid. Kaugemate objektide teravaks nägemiseks lähendatakse silmaläätse silma tagaseinale. Kalad näevad maksimaalselt 15m. Kalade haistmismeel on paremini arenenud kui inimestel. Nii suudavad siirdekalad (lõhed) eristada eri jõgede vee lõhna ja leida selle järgi üles oma sünnijõe. Paljud kalad tuginevad toiduotsinguil just haistmisele. Kalade maitsmismeel ja kuulmismeel on ka hästi arenenud. Tänapäeval kasutatakse kalade püüdmiseks kõrgeid helisid, mida kalad tajuvad sisekõrva abil. Maitsmismeelega kontrollitakse toidu kvaliteeti. Üldjuhul on kaladel maitsmispungad suus, kuid on ka kehal ja sabal. 7
Ookeani 140000 loomaliigist esineb 5-6 km sügavusel 600-700, 8 km sügavusel 120 liiki. Soolsus. Enamik liike on STENOHALIINSED, eriti vastsed. Liiga madala soolasisalduse korral on mereloomade mõõtmed väiksemad (nt. jõesuudmetes), see-eest magevee teod on riimvees väiksemad. Mere nekton. Kalad, imetajad, peajalgsed, vähid. Mere-, siirde- ja poolsiirdekalad (merekalad, kes lähevad kudema jõesuudmetesse). Põhjapoolkeral arvukad heeringalised, tursalised, ahvenalaadsed (nt skumbria). Siirdekalad: lõhilasd ja tuuralised. Poolsiirdekalad: vobla, latikas, sasaan, siiad. Imetajad: vaalalised, loivalised (morsad, hülged). Peajalgsed: kalmaarid. Vooluvete nekton- kalad, vähid, imetajad, kohalikud ja siirdekalad. Mere zoobentos. Peaaegu kõik käsnad, sammalloomad, käsijalgsed, okasnahksed- peaaegu kõik esinevad täiskasvanuna bentoses. Vooluveekogude põhjas sogases vees: ussid, limused, putukad,vähid. Taimed rohkem madalas.
Läänemeres kaasajal valitsevatest ökoloogilistest tingimustest avaldavad kalastiku koostisele suurimat mõju soolsuse- ja temperatuuritingimused. Suhtumise järgi keskkonna soolsusesse liigitatakse kalad tavaliselt mere-, siirde- ja mageveekaladeks. Merekalad veedavad kogu oma elu meres, mageveekalad magevees. Siirdekalad sooritavad rändeid ühest keskkonnast teise: anadroomsed siirdekalad (näiteks lõhe) toituvad ning kasvavad meres ning sigimiseks rändavad magevette, katadroomsed siirdekalad, nagu angerjas, toituvad ning kasvavad magevees (või riimvees) ja sigimiseks siirduvad ookeani. Lisaks nendele põhijaotustele eristatakse veel poolsiirdekalu, kes toituvad ja kasvavad riimvees (peamiselt jõgede suudmealadel), kuid kudemiseks rändavad jõgedesse (näiteks vimb). Poolsiirdekalad on justkui üleminekuks siirdekalade ja mageveekalade vahel. Võrreldes Põhjamere ja Beltidega elab Läänemeres suhteliselt vähe merekalu. Samal
(Actinopterygii), mis varem kandis nimetust klass luukalad. Kalad on kõige liigirikkamaks loomarühmaks selgroogsete seas. Kalalaadseid loomi on maailmas kokku umbes 20 tuhat liiki, neist Eestis 75 liiki. Kalad elavad vees. Kalalaadsed loomad jaotatakse kolme rühma: sõõrsuud, kõhrkalad ja luukalad. Enamik kalu kuulub luukalade hulka. Lisaks liigitatakse kalu veel toitumise järgi, vastavalt lepiskalad ja röövkalad. Kalu liigitatakse ka elukoha järgi: mageveekalad, merekalad ja siirdekalad. (Keda nimetataks kaladeks?) 3 Sõõrsuud Sõõrsuud (Cyclostomata) moodustavad kõhr- ja luukalade kõrval omaette klassi. Nad kuuluvad keelikloomade hõimkonda. Nad on maduja kehaga veeloomad. Sõõrsuud elavad nii mereliste kui ka magedaveeliste veekogude põhjas poolparasiitset elu. Kuigi varasemalt on sõõrsuid peetud luukalade klassi osaks on neil luukaladega võrreldes mitmeid erinevusi. Sõõrsuud on lõuatud
Kasvatatavate kalade bioloogia kordamisküsimused 1. Kalade süsteem ja evolutsioon, suursüstemaatilised (sõõrsuud, kõhrkalad, kõhrluused ja pärisluukalad, koaankalad). Näited neisse rühmadesse kuuluvatest kaladest, nende kehaehituse eripärad. Kalade väline, aga ka ökoliigiline, geneetiline jne mitmekesisus on äärmiselt suur. Evolutsiooniliselt on see üks rühm organisme, mille peal loodus proovis erinevaid arenguvariante, osa neist katsetustest on välja surnud ja neid teame vaid kivististena (kilp- ja rüükalad), osa on tänapäevani säilinud kurioossete haruldaste vormidena (latimeeria). Maailmas on kalu üle 20 000 liigi (võib-olla isegi üle 25 000), neist valdav osa elab troopikas mageveekalad Amasoonases, Indo-Hiinas, Aafrikas, merekalad koralliriffidel. Lisaks on olemas inimese poolt loodud vormid, näiteksakvaariumikalad vaadake värvikirevaid ja kummalise kehakujuga vorme mis neis on erinevad liigid, mis vaid sama liigi eri värv...
Kordamisküsimused kalakasvatuse eksamiks 1. Akvakultuuris kasvatatavad organismid, nende toodangu maht ja proportsioonid, nende muutumine läbi viimase aastakümne, akvakultuuri levik maailmas. Kalu, limuseid (austrid, kammkarbid, pärlkarbid) , vähilisi (krevetid, krabid, vähid), veetaimi jt veeorganisme Näiteks: atlandi lõhe , vikerforell, karpkala (See on maailma vanim kodustatud kala liik), tiigerkrevett, hiiauster, pakslaup, valgeamuur, pruunvetikas, kammkarp, jämepea ning vähilised. Kõige suurem toodangu maht on pakslaubal (3,66milj.tonni), teisel kohal on valgeamuur (3,61 milj.tonni) kolmandal ja neljandal kohal on karpkala ja jämepea. Need andmed on aastast 2007. Maailma vesiviljeluse kogutoodang ulatus 2003. aastal 51,4 miljoni tonnini. Kalad moodustasid sellest nii koguselt kui väärtuselt ligikaudu poole. Veidi alla poole akvakultuuri toodangust tuli sisevetest. Juhtival kohal on Vaikse ookeani äärsed Aasia riigid, kus on ...
Eesti Merekool Kalapüügi alused referaat Koostaja: Juhendaja: Lembit Liimand TALLINN 2014 SISUKORD Sissejuhatus .........................................................................................................................................2 PÜÜGIOBJEKTID LÄÄNEMERES,NENDE LIIGUTUS JA LEVIK.......................................... 3-4 LÄÄNEMERE ISELOOMUSTUSE JA SELLE TÄHTSUS KALA PÜÜGIL.................................. 5 VÄLISKESKONNA TEGURID , MIS MÕJUTAVAD KALADE KÄITUMIST...............................6 KALAVARUDE PROGNOOSIMINE JA SELLE TÄHTSUS KALAPÜÜGIL.................................7 KALANDUSE ADMINISTREERIMINE EESTI VABARIIGIS........................................................8 KALAPÜÜGI ALANE KONTROLL KALAPÜÜGILAEVASTIKUS...............................................9 KALAPÜÜGISEADUS JA SELLEST TULENEVAD NÕUDED KALAPÜÜGIL....................
1. Ökoloogiateaduse uurimisobjektid ja ökoloogiliste tasemete hierarhia. 2. Ökoloogia põhimõisted: populatsioon, kooslus, ökosüsteem, maastk, bioom, biosfäär. Populatsioon – rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal ja samas paigas. Pop. iseloomustab funktsionaalne struktuur (geneetiline, fenotüüpiline, vanuseline, suguline, füsioloogiline, ruumiline, sesoonne jm) ning arvukuse dünaamika. Pop. määratlemine oleneb sellest, millise oranismirühmaga on tegemist. Kooslus (tsönoos, biotsönoos) – organismide (populatsioonide) kooselu vorm - looma-, taime-, seene-, bakterite kooslused koos Ökosüsteem – funktsionaalne süsteem, kus toitumissuhete kaudu seostunud organismid (aineringe ja energiavoo kaudu) + keskkonnatingimuste kompleks moodustavad isereguleeriva areneva terviku. Maastik – ala, kus seaduspäraselt korduvad vastastikku sõltuvad pinnavormid, mullad, taimekooslused ja inimtegevuse avaldused. Maastiku struktuur kajas...
- nokis- suuavast ettepoole jääv pea osa - nokise alaküljel ninaavad - pea külgedel silmad - paaritud uimed - rinna ja kõhuuimed paarilised - NS ja meeleelundidh ästi arenenud - vere ringlemine aeglane ANATOOMIA JOONIS: (hai) HAIDE JA RAIDE ERINEVUSED/ SARNASUSED: HAID RAID 51 CL kiiruimsed actinopterygii (luukalad) LEVIK: meredes ja magevees, siirdekalad LIIKIDE ARV: üle 20 000 liigi PALJUNEMINE: lahksugulised (esineb hermafrodiite) EHITUS: - rohkesti luid - nahas tõelised soomused - keha külgedelt lamendunud - suured silmad, laugudeta - küljejoo- vee liikumist tajuv meeleelund - võib esineda elektrielund - ujupõis - hingavad lõpustega - kasvavad kogu elu ANATOOMIA JOONIS: (üldistatud luukala) 52 CL kopskalad dipnoi LEVIK: LIIKIDE ARV: PALJUNEMINE: EHITUS:
läänemere krevett, põhjamere garneel, hiina villkäpp-krabi, kootvähk, kirpvähk, põlvikvähk, roheline ja balti lehtsarv, merikilk, vesikakand, meririst, meriseen, meritikker, aerjalalised, keriloom, 17. Läänemere rannikul kasvavad taimed. Sinerõigas Liiv-vareskaer Merikapsas Merihumur Merihein 18. Läänemeres elavad kalad ja imetajad ning Läänemerega seotud linnud. kalad: räim, kilu, lest, põhjakala, merihärg, tuulehaug, makrell, nigli, meripühvel, siirdekalad: meriforell, angerjas, lõhe linnud: hahk, kivirullija, alk, Partlased: ristpart, rohukoskel, merivart, tõmmuvaeras. Tüllaste sugukond: merisk e. meriharakas, liivatüll, meritüll, punajalg-tilder, alpi risla ja naaskelnokk. Kajaklased: merikajakas, hõbekajakas, tõmmukajakas. Tiirlased: tutt-tiir, väike tiir, röövtiir, randtiir. Västriklased: randkiur. Kõige liigirikkamalt on Läänemeres esindatud partlased: tuttpart, punapea-part, sinikael-part,
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Müüja Kati Salak Kala ja Kalatooted referaat Juhendaja: Kaie Pärn PÄRNU 2012 SISUKORD Sisukord......................................................................................3 Sissejuhatus................................................................................4 Kala tähtsus talurahva toidus.....................................................4-6 Kalade haigused.........................................................................6 · Difüllobotrioos................................................................6-7 · Gaasimullihaigus........
kehtsetatud nii et keelatud kudeajal püüda ja keelukohad ka tihti seotud sellega et tagada kalade kudemiskohad. Nt. Vooluveekogude suudmete lähedal meres on igasuguste kalapüük keelatud 500 m raadiuses+ ajutised rakendatakse siiski kui on mingi kalaliigi varu saab kannatada, tavaliselt toimub teadlaste ettepanekul. Selleks et siirdekalad saaksid üles jõkke ja alla jõkke. Põhjatraalnooda keeld Liivilahes. Ajutiste keeluaegade ja keelukohtade üle otsustab keskkonnaministeerium. Nt. Läänemerel on keelatud triivpüük. Parimad meetmed kalapüüki reguleerida on keeluaegade ja kohtade kehtestamine. Miinus: keht midagi keeluala-keelukohal mitte adekvaatsel andmetel, pole uuringuid. Püsikeeluala-kohad ei arvesta reaalselt ilmastiku olukorda. Rannapüügil on eriti
Mõistete seletav sõnastik Abiootilised (keskkonna)tegurid organisme ümbritsevast anorgaanilisest (eluta) maailmast tulenevad ökoloogilised tegurid. Adaptatsioon, adapteerumine organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks, st see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise. A. tagajärjel suureneb organismi ja keskkonna kooskõla, tekib võimalus uut tüüpi toidu, uute elupaikade, signaalide jms. kasutuselevõtuks, suureneb organismi elutegevuse tõhusus. A. võib toimuda nii organismi elu jooksul (kohanemine e. isendiline a.) kui ka paljude põlvkondade kestel (kohastumine e. evolutsiooniline a.). A-ks nimet. ka kohastumise tulemust kohastumust. Aerotank aeratsioonikamber, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegev...
kõrgendikega. Rannik on lainete kujundatud ja nende mõju all olev kitsas vöönd mere ja maismaa vahel. Merevee omadused Merevesi on soolane (keskmine soolasus on 35) Suurte jõgede suudmealadel on vesi peaaegu mage. Madala soolsusega vett nimetatakse riimveeks. Elutingimused Vee soolsus on erinev. Tugev tuul. Õhk mere läheduses on niiske. Kliima on keskmisel soojem. Loomad läänemeres Kalad: räim, kilu, lest, tursk jne Siirdekalad: angerjas, lõhe, meriforell. Karbid: söödav rannakarp, söödav südakarp. Imetajad: viigerhüljes, hallhüljes, pringel. Linnud: kajakad, tiirud, kühmnokk-luik jne. ORGANISMIDEVAHELISED SUHTED Parasitism ehk nugilisus on looduses esinev organismidevaheline suhe, kus üks organism (parasiit) kasutab teist organism (peremeesorganismi) oma elutegevuseks, põhjustades peremeesorganismile toitainete kaotust, hävitades kudesid, saastades teda
Hea võimalus on kombineerida asustusmaterjali 3 KALAKASVATUSE ERIALA tootmine kaubavähi kasvatamisega tiikide harvendamisel saadud 2-3 aastased vähid müüakse asustusmaterjaliks. Kalakasvandustes kasvatatud noorkalade asustamine Eesti looduslikesse vetesse. 13. Lõhelaste kalakasvatuslik taastootmine a. Lõhe (Salmo salar) ja meriforell (Salmo trutta) on siirdekalad, kelle jõgedes üles kasvanud noorjärgud laskuvad merre ja pöörduvad suguküpseks saades tagasi kudema oma kodujõkke. Seetõttu ohustab neid inimtegevus rändetee tõkestamine paisudega ning ülepüük, eriti kudematulevate kalade püük rannikul ja jõgedes. Kalakasvandustes toodetud lõhelaste noorkalu asustatakse meie jõgedesse liigi säilitamise ja populatsioonide taastamise
1.Eluslooduse süsteem Maal on kokku u 1,5miljonit liiki, neist loomad 1,3 miljonit (750 000 putukat ja 280 000 muud), prokarüoodid 4800 liiki, seened 69 000, taimed 250 000 ja protistid 57 700. Prokarüoodid: Planeedil Maa on korraga umbes 5*1030 bakterit. Üks inimese soolestikus elav bakter Escherichia coli suudab ühe ööga tekitada populatsiooni suurusega 10 miljonit bakterit. 1cm2 inimese nahal on 1000 – 10 000 bakterit. Eluvormid ja uurimisvaldkonnad: bakterid (sinivetikad e sinikud) – bakterioloogia vetikad (osa protiste) – algoloogia seened, sh samblikud(seen+vetikas) – mükoloogia ja lihenoloogia taimed – sammaltaimed – brüoloogia; sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed, katteseemnetaimed – botaanika Eluvorm on sarnase välimuse ja eluviisiga organismide rühm. Taimede uurimine: botaanika – teadus taimedest botaanika valdkonnad: taimemorfoloogia, taimeanatoomia, taimefüsioloogia, taimegeneetika, taimeembrüoloogia, taimeökoloogia, taime...
· Vesikirbulised · Aerjalalised · Mantelloomad Läänemere taimestik Rohevetikad ca 1 m sügavusel, üheaastased, olulised veeloomadele. Mändvetikad moodustavad veealuseid aasu, olulised kalade jt. veeloomade elupaigad. Pruunvetikad kuni 30 m sügavusel. Veel sügavamal punavetikad. Läänemere loomastik · Kalad: räim ehk heeringa kääbus-alaliik, kilu, tursk, lest, emakala, merihärg, mudilad, merivarblane, tuulehaug jne. 14 · Siirdekalad: meriforell, lõhi, angerjas · Linnud: merelindudest hahk, kivirullija, alk. Teised linnud võivad mujal pesitseda ka väljaspool rannikuid: merisk, naaskelnokk, merikajakas, randtiir, liivatüll jt. Palju mageveelinde ka rannikuil. · Imetajad: viigerhüljes, hallhüljes, pringel. NÕMMED JA LIIVIKUD. VÄIKEELUPAIGAD NÕMMED JA LIIVIKUD Primaarselt või sekundaarselt kujunenud elupaigad liivapinnasel.
Looduskaunis koht pakub inimestele positiivseid emotsioone ja kunstnikele inspiratsiooni loominguks. Omaette tegevusalaks on tänapäeval kujunenud loodusturism, mis annab paljudele inimestele tööd. Loodusturism on isegi paljude riikide, näiteks Keenia, Brasiilia ja Islandi oluline majandusharu. * Milline on sinu kodukoha lähim esteetilise ja emotsionaalse väärtusega looduspaik? Ülesanne (probleemide lahendamine) Mis on juhtunud Läänemere lõhega? Lõhed on siirdekalad, kes lähevad kudema oma kodujõkke, kus nad kunagi marjateradest koorusid. Seepärast võib iga jõe lõhesid pidada omaette populatsiooniks, kes on kohastunud just selle jõe tingimustega. Hüdrojaamade rajamise, tammide ehitamise ja vee reostamisega on kahjustatud paljude Läänemerre suubuvate jõgede ökosüsteemid ja lõhed on kaotanud oma koelmud. Selle tulemusel on paljud lõhepopulatsioonid kadunud või jäänud vähearvukaks ja
Kalad: Eesti kalastikku kuulub kolm liiki sõõrsuude ning 75 liiki ja alamliiki luukalade klassist. Esindatud on 29 sugukonda. Kalad levisid Eesti alale pärast jääaega. Elupaiga järgi jagunevad kalad mageveekaladeks ja merekaladeks. Kuna Läänemeri on Eesti piires väga riimveeline, siis kohtab lahtedes ja väinades või vähemalt jõgede suudmealadel hulka muidu mageveelisi kalu. Paljud kalad on siirdekalad ja poolsiirdekalad, kes lähevad kudemiseks merest jõkke või vastupidi; osa sooritab mere piires pikki kuderändeid. Suur osa kalu on majanduslikult tähtsad. Püügikalade saagikuselt on Eesti mageveekogudest olulised Peipsi ja Võrtsjärv. Peipsi tähtsaimad püügikalad on peipsi tint, ahven, koha, latikas, särg ja haug, Võrtsjärves latikas, angerjas, koha ja haug. Merekalapüügis on saagikuselt kolm esimest räim, kilu ja tursk (viimase arvukuses on suuri
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
