siis leidub neid Võrtsjärves ainult soojemal perioodil, maist kuni septembrini. Zooplanktoni üldise hulga aastajalisel muutumisel on suhteliselt selge ja muutumatu iseloom: talvel külmas vees on teda vähe, suvel soojas vees aga palju ning ta on jaotunud ühtlaselt kogu järve ulatuses. Zooplankton koosneb suures osas herbivoorsetest loomakestest, kes toituvad primaar- produtsentidest - vetikatest, ise on ta aga toiduks planktontoidulistele kaladele. Zooplankton on toiduahela keskne lüli ning tema võimsusest vetikasööjana ja sobivusest kalatoiduna oleneb toiduahela efektiivsus. Mida rohkem orgaanilist ainet jõuab vetikatest kaladesse, seda efektiivsem on toiduahel. Ainult suured zooplankterid suudavad süüa vetikaid ning olla kaladele sobivaks toiduks, seega suudavad vaid nemad olla efektiivsed energia transportijad. Teades Võrtsjärves domineerivaid zooplanktereid, on selge, et seal ei ole võimsaid vetika- sööjaid
Teatud juhtudel võib põhjustada kalade hukkumise ja olla toksiline inimesele. (2) Nende teket oluliselt soodustavaks teguriks on veekogude eutrofeerumine inimtegevuse tagajärjel. Veeõitsengute sagedus kasvab, kui veekogusse satub rohkelt fütoplankterite kasvuks vajalikke mineraaltoitaineid, mille madal kontsentratsioon oli varem vohavat kasvu limiteerivaks teguriks. (3) Veeõitseng esineb eelkõige rohketoitelistes järvedes, tiikides ja rannikumeres. (2) 3.Zooplankton Zooplankton ehk loomne hõljum on veemassiivi asustavate planktilise eluviisiga loomade kogum. (2) Meredes koosneb zooplankton valdavalt protistidest, vähkidest, ainuõõsetest ja teistest väikestest hõljuvatest selgrootutest. Mageveekogudes domineerivad protistid, keriloomad, vesikirbulised ja aerjalalised. Osa zooplankteritest on nähtavad palja silmaga, kuid leidub ka mikroskoopilisi organisme. Zooplankton toitub vees leiduvast hõljumist ja detriidist ja on ise toiduks paljudele teistele
Peipsi karakterliik on Aulacoseira islandica, suhteliselt suurte mõõtmetega jahedalembene niitvetikas. Ta on praegu üks dominante Skandinaavia järvedes, Laadogas, Äänisjärves ning Põhja-Ameerika suurtes järvedes. Rohevetikad konkureerivad planktonis liikide arvult kahe eelmise rühmaga. Biomassilt on nad kolmandal või neljandal kohal, jäädes vahetevahel alla neelvetikatele. Arvukad on perekonnad Scenedesmus ja Pediastrum. (J. Haberman, T. Timm, A. Raukas, 2008) 2.4 Zooplankton Zooplankton on vees vabalt hõljuvate loomakeste zooplankterite kogum. Tegemist on nn ökoloogilise rühmaga, keda ei ühenda mitte niivõrd sugulus, kui ühine elukeskkond (vesi). Zooplanktonite rühmad on vesikirbulised, keriloomad, aerjalgsed ja rändkarp. Vesikirbulised on zooplanktoni tähtsaim rühm. Toitudes vetikatest ja olles ise toiduks planktontoidulistele kaladele, on nad põhilised veekogu orgaanilise aine ja energia transportijad vetikatest kaladesse
Vee mikrobioloogia kordamisküsimused 1. )Mikrobioloogia kui teaduse määratlus Mikrobioloogia on mikroorganismide uurimisega tegelev teadusharu. Mikrobioloogia- teadus mikroobidest ja nende põhjustatud protsessidest. olulised on : - mikroorganismide omavahelised suhted - mikroorganismide ja teiste organismide suhted - mikroorganismide toime väliskeskkonnale 2.) Prokariootsed ja eukariootsed mikroorganisimid prokariootsed- ehk eeltuumsed (rakutuuma pole) a) prioomid (nende kaudu nakkuste otsene levik) b) viirused (saavad paljuneda ainult peremees rakus, säilida suudavad ka väliskeskkonnas) dna viirused ja rna viirused c) bakterid - klamuudiad, riketsiad, mikroplasmad, spirokeedid (paljunevad iseseisvalt) päristuumsed ehk eukariootsed (rakutuum olemas) seened, algloomad 3.) Bakterite kasvufaasid (joonis) Bakterite paljunemiskiirus sõltub mikroobi liigist, kultuuri vanusest, toitekeskkonnast, temp...
Planktonit saab jagada kahte rühma: holoplankton ja meroplankton. Holoplanktoni rühma kuuluvad organismid, kes on planktilised terve oma elutsükli vältel. Meroplanktoni rühma kuuluvad organismid on planktilised vaid oma elutsükli mõnes faasis (tavaliselt vastse faasis). Suurus. Suurim: megaloplankton. (Loomad, nt meduus.) Väikseim: femtoplankton. (Mereviirused.) Kokku on suurusegruppe 7. Toitumine. Fütoplankton, zooplankton, bakterplankton. Fütoplanktoni alla kuuluvad autotroofsed vetikad, kes elavad veepinna lähedal, kus on fotosünteesimiseks piisavalt valgust. Zooplanktoni moodustavad protistid või väiksemad loomad, ka suuremate loomade vastsed. Zooplankterid toituvad fütoplanktonist või teistest väiksematest zooplankteritest. Bakterplanktoni moodustavad bakterid ja arhed. Elukeskkond. Meres elav: haliplankton Riimveeplankton ehk hüfalmüroplankton. Järve elav ehk limnoplankton
Ahvena arvukus on vähenenud,kuna tugeva põlvkonna puudumine ja intensiivse püügi suurenemine. 7. 2.kaitsekategooria Arvukus väheneb. Leviku vähenemine ülekasutamise,elupaikade hävimise või rikkumise tagajärjel 8.Ökosüsteem Järv ,jõgi Elab mitmetes mage -ja riimveelistes veekogudes 9.Liigi arvukuse regulatsioon Troofiline tase reguleerib arvukust.Seetõttu ei saa ühegi troofilise taseme organismide arv piiramatu olla. Näide:Zooplankton reguleerib ahvena arvukust.Kui zooplankton hävitab taimestiku, tekkib toidupuudus,arvukus väheneb.See võimaldab ahvenal areneda ja taastuda. 10.Toiduahelad Zooplankton - Fütoplankton koger ahven Rohevetikas vesikirp ahven - haug - saarmas 11.Kokkuvõte Ahvena elu on mõjutatud erinevate ökoloogiliste tegurite poolt.Ahvena popluatsioon väheneb ja teda liigitatakse teise kaitsekategooriasse.Ökosüsteemi ks on mageveekogud ja arvukus on seotud iseregulatsiooniga. Kasutatud allikad: http://bio.edu
VÕRTSJÄRVE LOOMASTIK Koostanud: ... 2013 VÕRTSJÄRV Asub LõunaEestis Eesti suurim sisejärv Pikkus ligikaudu 35 km, järve keskmine sügavus 2.8 m, pindala 270 km2 Järv pakub tööd kalameestele ning sealt leiab ka harrastuskalureid Puhkuse veetmiseks sobiv paik (Vehendi, Vaibla, Kivilõpe ja Tamme) Võrtsjärv on koduks paljudele loomaliikidele. Võrtsjärve loomastik on mitmekesine ning liigirohke. ZOOPLANKTON Zooplankton ehk loomne hõljum on mikroskoopilised, vabalt järves või meres ujuvad loomad Toituvad detriidiosakestest, bakteritest või teistest zooplanktoni isenditest ja vetikatest Peamiseks toiduks kalamaimudele Eristatakse ainurakset ehk protozooplanktonit ja hulkrakset ehk metazooplanktonit ZOOPLANKTON Metazooplanktoni tähtsaimad rühmad on keriloomad, vesikirbulised ja aerjalalised Protozooplankterite hulka kuuluvad ripsloomad ehk tsiliaadid, viburloomad ja juurjalgsed
· H. Riikoja 1925-1931: Eesti rannikumere planktonitabelid. · E. Häyren, 1930, 1936: Eesti rannikumere fütoplankton. · M. Rapoport 1929: Riia ja Kesk-Läänemere plankton. · B. Berzins 1932: Riia lahe plankton, hiljem töötas Lundis. · H. Skuja 1929, 1930: Riia lahe fütoplankton, hiljem töötas Uppsalas. 1 · Rylov 1923, M. Sokolova 1935-1949 : Neeva lahe zooplankton. 1914 1939 I Maailmasõda 1914-1918 Veebruarirevolutsioon 1917.a. kukutab Venemaal tsaari Aleksander II 24.02.1918. Eesti Vabariigi väljakuulutamine. Pärast II maailmasõda Uuringute üldiseloom: komplekssed uuringud. · K. Mölder 1938-1962. Ränivetikate uuringud. · Halme 1944, 1958 : Soome lahe plankton.
Pühajärv Abiootiline keskkond · Liigestatud kaldajoon · Pruunikaspunane vesi · Hea läbivooluga (vesi on vähe läbipaistev vahetub 13 kuu (1,2-1,5 m) tagant) · Madal veetase · Põhja- ja kaldaallikad · Hapnikurikas · Mitmekesine põhareljeef Taimekooslus · Taimestik ¼ järvest · Vesikatk · Fütoplankton - · Vesihernes niitrohevetikad · Plankton · Zooplankton - vesikirbuline · Järvkaisel · Pilliroog · Särjesilm · Hundinui · Penikeel · Valge vesiroos · Vesilääts Vesikatk Vesihernes Järvkaisel Särjesilm Penikeel Valge vesiroos Loomad ja kalad · Latikas · Tuttpütt · Linask · Sinikaelpart · Roosärg · Kõrkja-roolind · Haug · Hallhaigur · Koha · Luts · Koger
Loomhõljum ja väikesed selgrootud Imetajad hülged ja viigrid Riimveega kohastunud karbid Rohkelt võõrliike Kalad Elavad suurte parvedena avavees Toituvad loomhõljumist, väiksematest kaladest või põhjaloomakestest Riimvees on paljunemine ja kudemine raskendatud - siirdekalad Läänemeres elavad näiteks: räim, kilu, tursk, lest, lõhe, forell, angerjas, lõhi Toiduahelad Algavad fütoplanktonist -> zooplankton -> väike kala -> suur kala Näiteks: taimhõljum -> loomhõljum -> ahven -> haug Inimkäsi võib mõjutada toiduahelaid, mis omakorda mõjutavad toiduvõrgustikke ja seeläbi populatsioonidevahelisi toiduahelaid Tänan kuulamast!
Tipptarbijad Ookeanides on üldjuhul tipptarbijad hailised ja muud suuremad kiskjad, kes teisi kalu söövad, aga neid ei sööda ega tapeta. Ookeanides on tipptarbijad näiteks: Hailised (sidrunhai, mõrtsukhai, tiigerhai, hiidhai, hallhai), raid, tiibkala, noolhaugid. Ökopüramiid: sidrunhai kiviahven riffkalalised zooplankton fütoplankton 5 Mida kõrgemale püramiid läheb, seda väiksemaks muutub biomass ja toimub energia vähenemine, sest zooplankton sööb fütoplanktoneid ja neid viimaseid ei saa olla vähem kui zooplanktoneid, sest muidu fütoplanktonid hävineksid. Sama lugu on ka teiste lülidega, ei saa olla söödavat vähem, kui on sööjaid. Üldse on tipptarbijaid kõige vähem, sest neid ei söö
1. Ava lehekülg http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0006/kullahind.html ning tutvu probleemiga, mis juhtud Baia Mares. a) mis oli õnnetuse põhjus b) mis tagajärjed olid sellel õnnetusel c) kuidas oleks saanud sellist õnnetust ära hoida a)Baia Mares oli tol õhtul õnnetuse põhjuseks tugev vihmasadu, mis aitas kaasa ka lume sulamisele. b)Suurimat kahju kannatas vee-elustik, eelkõige kalad, zooplankton ning bentilised organismid. Läbi toiduahela kahjustas reostus vee- keskkonnast kaudselt sõltuvaid ökosüsteeme (linde, imetajaid, taimestikku jne.). c) kiirustades ehitati ning spetsialistide nõu ei võetud kuulda. Koosta antud teema kohta 2 küsimust, mis tunduvad sulle kõige olulisemad ja ka vasta nendele. 1.kus kohas õnnetus täpsemalt juhtus? Loode-Rumeenias Maramuresi maakonnas Baia Mares 2.mida tähendab Baia Mare
Rannaniit Iseloomustus Rannaniit – ranniku osa, mis allub mere mõjule või külgneb merega. Poollooduslik kooslus- tekkinud ja säilitatav vaid inimese ja looduse koostööna. Suur tähtsus paljude linnuliikide pesitsus- ja puhkealadena. Taimestik ainulaadne, sest seda ujutatakse suurveega pidevalt üle. Taimed Taimkatet iseloomustab soolalembeste liikide rohkus. Rannaniidu võib jagada kolmeks tasemeks sõltuvalt veeseisust. 1. Kõige madalam osa, mis on kõige sagedamini vee all. 2. Ülalpool keskmist veepiiri, siiski vee all kõrgvee ajal. 3. Rannalähedane niit, mis on ülalpool kõrgvee piiri. Esimene tase Ala, mis on kõige sagedamini vee all. Nõelalss Kare kaisel Meri-mugulkõrkjas Teine tase Ala, mis jääb kõrgvee ajal vee alla. Valge kastehein Punane aruhein Tuderluga Randteeleht Kolmas tase Merevesi ei ulatu, kuid tuule ja soolapritsmete kaudu on taimestik siiski mõjutatud m...
· Kõige tundlikumad alad on rohke taimestikuga elustikurikkad lainetuse eest varjatud merealad ja piirkonnad, kuhu kogunevad linnud ja hülged. · Rannikumeres on naftareostuse suhtes kõige vähemtundlikud lainetuse avatud vähese elustikuga liivarannad · Erinevate elustiku komponentide tundlikus õlireostusele on erinev. · Pika elutsükliga organismid on tundlikumad, kui lühemaga. · Fütoplankton Mõju vähene, taastumine kiire. · Zooplankton Mõju suurem, avaldub ka väiksema reostuse puhul. Mõju loomastikule · Põhjaloomastik hävib · Muutused hingamises, paljunemise, toitumises, käitumises, kasvus ja arengus' · Tundlikumad on filtreerijad ja hüdrofoobse kehaga vähilised (Õli kiire imendumine) · Muutused põhjaloomastikus mõjutavad planktilisi kooslusi, põjataimestiku, kalade ja lindude toidubaasi. Mõju kaladele · Otsene · Letaalne mürgitus, eriti tundlikud on mari ja maimud.
milliliitris. o 0,4 8,8x106 (2,5 3 milj) Algloomad: o Ripsloomad (57 ripsloomataksonit) o Viburloomad (600 isendit ml) o Juurjalgsed 2.3 Vetikad · Üle 1000 vetikataksoni (pooled ränivetikad) · Tähtsal kohal: - sinivetikad * paari-kolmemillimeetrise läbimõõduga * liigirohke perekond Anabaena - ränivetikad * karakterliik Aulacoseira islandica - rohevetikad * arvukad perekonnad Scenedesmus, Pediastrum 2.4 Zooplankton 1. Vesikirbulised - tähtsaim rühm - toituvad vetikatest - põhilised veekogu org aine ja energia transportijad vetikatest kaladesse 2. Keriloomad - kõige väiksemad - arvukaim keriloom Keratella cochlearis - domineerivad arvukuselt 3. Aerjalgsed - kõige rohkem juunis, vähem oktoobris - Eudiaptomus gracilis 4. Rändkarp - elab veekogu põhjale kinnitunult - arvukuselt moodustavad 2-3% 2.5 Põhjaloomastik · Ligi 500 liiki · Vormirohkeimad rühmad:
kuidas liiguvad ökosüsteemis ained ja energia? Aine liigub ökosüsteemis tsükliliselt, energia ühesuunaliselt mis on ökosüsteem? ökotoop? Ökotoop- elukeskkond. Ökosüsteem on isereguleeruv süsteem , millesse kuuluvate populatsioonide koosseis ja arvukus on pikema aja jooksul stabiilne. milles seisneb ökosüsteemi iseregulatsioon? Iga troofiline tase reguleerib eelmise arvukust. Seetõttu ei saa ühegi taseme organismide arv piiramatult kasvada. Nt. Zooplankton piirab fütoplanktoni arvukust ja kui suur osa taimestikust hävib, tekib ka neil toidupuudus ja ka nende arvukus hakkab vähenema. See võimaldab fütoplanktonil taas senisest edukamalt areneda. mis on suktsessioon? Too näide. suktsessioon ehk koosluste vahetus tähendab, et esmalt tekib rohutasand ehk domineerivateks taimedeks on rohttaimed ja põõsad. Tekib soodne keskkond seemnete ja eoste idanemiseks. Lagedal rohumaal hakkavad kasvama esimesed
Organismide elutegevust mõjutavaid keskkonnategureid nim. Ökoloogilisteks teguriteks. abiootilised tegurid - organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid; eristatakse elukeskkonnaga (õhk, muld ja vesi) ning kliimaga seotud tegureid. biootilised tegurid- organismide elutegevust mõjutavad elusa looduse tegurid, mis tulenevad organismide kooselust. Abiootilised ja biootilised kas soodustavad või pidurdavad organismide elutegevust. ökoloogiline amplituud- Ökoloogilise teguri intensiivsusvahemik, milles organism saab areneda, elada ja paljuneda. Organisme vastastikku mõjutavaid tegureid nim. Biootilisteks ökoloogilisteks teguriteks. antropogeenne tegur - inimtegevuse mõju organismide elutegevusele. sümbioos - eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. kommensalism - eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele poolele kasulik ja teisele kahjutu. konkurents - sama või eri liiki organismide vastastikku piirav kooseluv...
näiteks turbajärvedes on ta täiesti tume. Eesti järvedes on ahven koos haugiga kõige levinum kalaliik, samuti elab ahven peaaegu pooltes vooluveekogudes ja kõikjal rannikumeres (arvukamalt Väinameres). Mõnedes metsa- ja soojärvedes on ahven ainuke kalaliik. Ahven moodustab suurtes veekogudes harilikult kaks vormi: rohuahven ehk rooahven, kes elab kalda ääres, ja suur järveahven ehk avaveeahven. Rohuahven kasvab aeglasemalt ja on väiksem. Põhiosa tema toidust moodustavad zooplankton ja putukavastsed. Järveahven kasvab kiiremini ja suuremaks, mitte niivõrd pikemaks kui laiemaks ja paksemaks, mistõttu tundub küürakana. Järveahvena põhitoiduks on tint, kiisk, särg ja liigikaaslaste noorjärgud. Ahvenad võivad moodustada suuri, suhteliselt suuri kogumeid, milles kalad on üsna harvalt, üksteisest 0,3-0,5 m kaugusel. Õhtu eel hakkavad parved hõrenema. Suurematel veekogudel kalastades ongi kalameeste eesmärgiks leida üles, kus paikneb ahvenaparv.
soojalembeseid liike *Raske pantsriga liigid püsivad veekihis vaid suurtes liikuva veega järvedes ja meres, väikejärvedes vee vertikaalse ringkäigu ajal Fütoplanktoni osa veekogus - Põhjustab vee õitsemist. Peipsis ja rohketoitelistes järvedes. Põhjustab limast vett ning pruunika värvusega vett. Euroopa suurjärved suuruse järjekorras, lisada Peipsi pindala - Laadoga, Oneega (Äänisjärv), Väner, Saima, Peipsi 3558 km2 Millistest rühmadest koosneb zooplankton - *keriloomad e. rotatoorid (Rotatoria) *vesikirbulised e. kladotseerid (Cladocera) *aerjalgsed e. kopepoodid (Copepoda) *veekogus, kus esineb bentoseloom rändkarp (Dreissena polymorpha) esinevad zooplanktoni hulgas ka rändkarbi vastsed *ühest rakust koosnevad loomakesed ainuraksed e. protistid (Protista) Zooplanktoni jagunemine toitumisviisi aluseltaimtoidulised/Herbivoorid/filtraatorid, kes eriliste
Järvest on leitud mammuti ja ürgveise luid. Järv on suure valgala ja tugeva läbivooluga. Järve voolavad Võhandu e. Pühajõgi, Kondi oja, Kivioja, Üra oja, lisaks pisemad kraavid ja kaldaallikad. Järve kirdesopist lähtuv Võhandu jõgi viib (nn. Itaalia kanali kaudu) Vagula vee Peipsisse. Järve vesi paistab vähe läbi. Olulist temperatuurikihistust ei ole, kuid põhjalähedane veekiht on väga hapnikuvaene. Taimestik kattis 1952 viiendiku järvepinnast. Füto- ja zooplankton on rohke ja liigirikas. Viimaste hulgas leidub haruldusi. Põhjaloomastikku oli 1952. a. keskmiselt; on leitud haruldusi. 19. sajandi lõpul oli järv väga vähirikas; vähikatk jõudis siia 1898 ja hiljem vähistik ei taastunud. Järve kalastik on liigirikas. Kõige ohtramad on latikas, ahven ja särg; leidub hauge, kohasid, säinaid, linaskeid, kiisku, viidikaid, rünte, hinke, vingerjaid, luukaritsaid, teibe, turbi, jõeforelle, vikerforelle, ojasilmu, lepamaime ja isegi peipsi siigu
tema kehakaalu. Loomne hõljum, mille kehakaal on 10 astmel miinus 3 grammi, suudavad 10 päevaga toota oma kehakaaluga kudesid. Kala, kes kaalub 100 grammi, suudab oma kahekordistada oma kehakaalu kordistada 100 päevaga. EKSAMIS Veesiseste organismide rühmad 1) planktonorganismid (hõljum) - nii järve kui mere avavees elavate vetikate/loomade kogumid, mis on passiivsed või liiguvad vähe. Neid kannavad edasi veemassid. Loomne hõljum ehk zooplankton liigub üles ja alla. Suudavad hästi liikuda hor. suunas, kuid nad ei uju, sest nad liiguvad koos vee erinevate kihtidega. Liigub intensiivselt vertikaalsuunas. Öösel on nad ülemistes veekihtides, päeval alumistes (mitte langeda kalade saagiks). Zooplankton toitub fütoplanktonist. Fütoplankton on selline taimne ollus, millel puuduvad jalad/juured, nad on üherakulised ning püsivad veemassis. Pindala on neil suhteliselt suur, sest toitu saavad nad difusiooni teel (Na, L, ammooniumsoolad)
Võrumaa Kutsehariduskeskus Referaat Põlevkivi Autor: Margus Sööt Juhendaja: Andres Kapp Võru 2012 Mis on põlevkivi? Põlevkivi on settekivim, mis on moodustunud järvede ja merede põhjas 400 kuni 450 miljonit aastat tagasi.Põlevkivi koosneb orgaanilistest ainetest nagu ainuraksed organismid, bakterid, füto- ja zooplankton ning vetikad, mis moodustasid eelajalooliste järvede ja merede biomassi. Põlevkivi ei ole maailmas uus avastus.Sarnaselt kivisöele saab seda kasutada kütusena.Põlevkivi kasutamine energiatootmises on enamikule inimestest teadmata, kuna selle osakaal tänapäeva maailma energiatootmises on võrreldes selliste tuntud loodusressurssidega nagu nafta ja kivisüsi, minimaalne.Siiski, nafta kõrge hind ja vähenevad varud nagu ka kolmandate riikide kasvav nõudlus on põhjuseks, miks
Pähksaar Island is totally overgrown with yellow and white lilies, pondweeds, arrowhead, bulrush, and other water plants. The amount of planktonic algae can reach 30g per cubic metre, with blue- green algae prevailing in summer. Water is turbid, yellowish-green or greenish yellow, with a transparency of about 1m. Mud particles stirred up by the wave action contribute to turbidity. The zooplankton of the lake consists of smaller animals building up the summer biomass. The amount of bottom animals is low but variable in different years. pic: plaktonic algae About 35 fish species are in Lake Võrtsjärv. Pike-perch, eel, bream and pike are the most important commercial fishes. In the fifties and sixties Võrtsjärv was known as a ruff lake since inferior fish prevailed in catches. After the application of measures proposed by scientists of the
organismide elutegevst mõjutavaid keskonnategureid nim. ökoloogilisteks teguriteks.ABIOOTILISED TEGURID - pärit organisme ümbritsevast eluta loodusest. elukeskonna ja kliimaga seotud tegurid.olulisel kohal on konkreetse elukeskonna kliimategurid. BIOOTILISED TEGURID- tulenevad organismide kooselust.nende mõju võib olla kas kasulik, neutraalne, kahjulik. abiootilised ja bioo. tegurid kas soodustavad või pidurdavad organismide elutegevust. mõjutavad organismide arengut, pärilikkust, tunnuste väljakujunemist ning evolutsiooni. Organismide reaktsiooni ööpäevase välguse- ja pimedusperioodi muutustele nim. fotoperiodismiks. kõige selgemini avaldub see taimeriigis. päeva pikkuse muutumune kutsub taimedes esile mitmesuguseid ehituslikke ja talitluslikke muutusi. nt. sõltub paljude taimede õite moodustumin ööpäevase valgus- ja pimedusperioodi pikkusest.eristatakse kaht taimerühma: lühi- ja pikapäevataimed. LÜHIP.-riis, kane...
Kala talub suuri temperatuuri vahemike (0–38°C), tunneb end hästi ka riimvees (soolsus kuni 10‰) ning talub hapnikusisalduse langust kuni 0,5 mg/l. Looduslik areaal hõlmab Ida-Aasias Venemaa ja Hiina piiril paikneva Amuuri jõe kesk- ja alamjooksu ja sellest jõest lõuna poole jäävaid siseveekogusid kuni Põhja-Vietnamini. Tema elupaigast on tulnud ka nimi, mis viitab Amuuri jõele. Toitumine ja kasv Maimueas toiduks zooplankton ja põhjaloomad, aga ka vetikaid. Maimueast väljajõudnuna peaaegu eranditult ainult kõrgem taimestik. Toidu peenestamiseks kasutab tugevaid neeluhambaid. Lühikese sooltoru ja tselluloosi lagundava ensüümi puudumise tõttu on valgeamuuri seedimise efektiivsus suhteliselt madal. Samuti puuduvad tema soolestikust sümbioosis elavad mikroorganismid, kes suudaksid tselluloosi lagundada. Seeduv osa taimedest ei ületa 50%. Parasvöötmes elavatest kaladest kõige taimetoidulisem kala.
Biosfäär 1.04 Alt ülesse produktsiooni kontrollib - toitained vesikeskkonnas (paneb vetikad vohama) Ülevalt alla produktsiooni kontrollib - herbivoorid, need kes toituvad vetikates Zooplankton koosneb ainuraksetest, aineõõsetest, kammloomadest, harjaslõugsetest, rõngasussidest, molluskitest, koorikloomadest (kõige arvukamad), keelikloomadest. Ookeanidel 3 kihti: Ülemine epilinnium(segunenud kiht), keskmine termokliin(metalinnon), sügav hüpolinnium Aastas eraldub ookeanis keskmiselt 1,1 gigatonni süsinikdioksiidi. 04.02 Mereökoloogia areng on jaotunud:
Ökosüsteem koosneb biotsönoosist, kuhu kuuluvad taimekoolsused, seenekooslused, loomakooslused ja mikroorganismid ning ökotoobist, kuhu kuuluvad õhkkeskkond, vesikeskkond ja muldkeskkond. 4. Kuidas on ökotroop seotud biotsönoosiga? Ökotoobi all mõistetakse nii territooriumi, millel biotsönoos paikneb kui ka abiootilisi tegureid, mis seda mõjutavad. 5. Koostage konkreetsetest liikidest toiduahel, mis koosneb tootjast ja kolmest tarbijast. Fütoplankton zooplankton konn - haug 6. Milles seisneb ökosüsteemi iseregulatsioon? Iga troofiline tase reguleerib eelmise arvukust. Seetõttu ei saa ühegi taseme organismide arv piiramatult kasvada. Nt. Zooplankton piirab fütoplanktoni arvukust ja kui suur osa taimestikust hävib, tekib ka neil toidupuudus ja ka nende arvukus hakkab vähenema. See võimaldab fütoplanktonil taas senisest edukamalt areneda. 7. Kuidas kujuneb ökoloogiline tasakaal?
Talve veedavad nad veekogude põhjamudas. Ta on paikse eluviisiga ning võib elada nii parves kui üksikult. (http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/...) Haugi toiduks on ahvenad, kiisad, viidikad ja latikad. Suuremad isendid söövad ka konni, pardipoegi ja pisiimetajaid. Toidupuudusel esineb ka kannibalismi. Maimud toituvad planktonvähkidest ja putukavastsetest. (http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/...) Kogre toiduks on põhjaorganismid (eriti surusääsklaste vastsed), ka zooplankton ja taimse kõdu rikkas põhjamuda. (http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/...) Haug koeb madalas kuni 0,5 m sügavuses vees suurveest üleujutatud luhtadel. Kudemine võib alata kohe peale jäälagunemist, mõnikord toimuda isegi jääkatte all, kuid tavaliselt leiab kudemine aset aprillis-mais. Koetud mari kinnitub veetaimede põhjalähedastele osadele. Marja hulk on 2 kuni 170 tuhat ning marjatera läbimõõt 2,3 kuni 2,4 mm. (http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/...) Koger koeb juunist augustini veekogu
ATMOSFÄÄR 1. Mis on õhk ja millest see koosneb? Õhk on Maa atmosfääri moodustav gaaside segu. Koosneb lämmastikust 78%, hapnikust 21% ja argoonist ~1%, CO2 ~0,04% 2. Atmosfäär jaotub järgmisteks kihtideks: 1. Troposfäär- ulatub 0-10km, ekvaaatoril 15-16km, enamus õhkkonna massist. Iga km kohta langeb temperatuur kraadi C õhurõhu muutuse tõttu. 2. Stratosfäär ulatub 50-56km kõrguseni, suurem osa sellest sfäärist moodustab osooni kiht. 3. Mesosfäär ulatub 85km kõrguseni, seal on temperatuur järsus languses ja gaasimolekulid muutuvad 4. Termosfääris tekivad virmalised 5. Termosfäär läheb üle järk-järgult kosmose ruumiks. 3. Nimeta kliimatekketegurid: Geograafiline laius, päikesekiirguse hulk, päikesekiirguse jaotumine aasta jooksul, valitsevad õhumassid, mererannast kaugus, soojad ja külmad hoovused, kõrgus merepinnast, pinnamood, mäeaheliku su...
Maailmamere bioloogilised ressursid ja nende kasutamine Õppejõud Sirje Vilbaste Sekundaarne produktsioon: · Primaarproduktsioon on aluseks kõrgemate troofiliste tasemete moodustamisele. · Herbivoorid (nt väike zooplankton) söövad otse fütoplanktonit. · Karnivoorbid (nt kalad) söövad kas herbivoore või teisi karnivoore. · Toiduahelad võivad olla erineva pikkusega (2-6) lüli Energia liikumine toiteahelates: Organismide poolt talletatud energia (päikese energia fotosünteesivatel taimedel ja vetikatel; keemiline energia kemotroofidel) liigub piki toiduahelaid kõrgematele tasemetele. Piki toiduahelat toimub pidev energia kadu. Taimed suudavad siduda ca 2% maale jõudvast päikeseenergiast. Hästi jäme reegel on, et igale järgmisele tasemele jõuab ainult 10% eelmise taseme energiast. ...
Varem arvati, et naftast tekkinud, kuid on pigem nafta moodustumise algetapp. Elutingimused soolajärvedes: · pH põhjal nii happelisi kui aluselisi (sooda järved, pH 11). Viimased tavalisemad ja rikkama elustikuga. · Hapniku lahustuvus väheneb soolsuse tõustes. Küllastuskontsentratsioon magevees 0 kraadil 14 mg/l, kui soolsus on 260 ppt langeb kuni 2 mg/l. · Valgustingimused head. Punase värvuse võivad anda bakterid, rohevetikas Dunaliella, aga ka zooplankton Soolsuse tõustes väheneb bioloogiline mitmekesisus, kuigi keskmiselt soolastes järvedes võib olla elustik suhteliselt rikkalik. Tsüanobakter Spirulina looduslik levila Kesk- ja Ida-Aafrikas ning Mehhikos, S. platensis ja S. maxima on olulised oma körge proteiinisisalduse poolest. Ei vaja magedat vett, seob CO2. Hüpo- ja mesohallinsetes järvedes on köige arvukamad ränivetikad. Kõige soolataluvam liik on ülemaailmse levikuga Dunaliella parva. Talub 20-350 g/l
sissevoolust merre (suurte jõgede suudmete juures on merevee soolsus märgatavalt väiksem estuaaripiirkonnad). Ka merejää sulamise tõttu väheneb merevee soolsus. Kõige suurem merevee soolsus on Punases meres (42 promilli), kõige väiksem Läänemere Soome lahes (12 promilli lahe idaosas). Maailmamere toodetav orgaaniline aine plankton-Merevee soolade sisaldus mõjutab liikide arvu, isendite rohkust ja nende tekke ehk bioproduktsiooni. Alglüliks fütoplankton, järgneb zooplankton, väikesed kalad ja mereloomakesed, keda kasutatakse toiduks, suured kalad, kes on püügiobjektsiks. Kõige rohkem planktonit tekib atlandi põhja osas suurte jõgede suudmetes, põhjameres, külmasooja kokkupuute alal, madalvees. Bioproduktsioon ulatub u 200m sügavusele, kuni on päikesevalgus ja toimub fotosüntees. Rannik on randlat ja sellega piirnevat merepõhja ja maismaad hõlmav vöönd. Rannikud jaotatakse järskrannikuks-järsult sügavneva merepõhjaga rannik ja laugrannikuks-lauge
selgrootutele ning kaladele, eriti noorkaladele. Põhjataimestiku olemasolust või puudumisest, samuti selle struktuurist oleneb ökosüsteemi püsivus. Järveloomastik Kalateadlased on selgitanud, et Ülemiste järve ökosüsteemis on paigast ära röövlooma saaklooma suhted: röövkalu on vaid 5% kalastikust. Sel põhjusel ei toimi siin normaalselt klassikaline toiduahel röövkalad, lepiskalad, zooplankton, fütoplankton ja järve kalastikus valitseb latikas. Seda põhjatoidulist lepiskala peetakse ka üheks vee hägususe põhjustajaks, sest põhjasetetes elutsevaid loomakesi hankides songib ta vee sogaseks. Pealegi ei lase latikas pidevalt põhja üles tuhnides taimedel uusi alasid asustada. Ülemiste järve muistendid Miks Tallinn iial valmis ei tohi saada
-) Hüpertroofsed ehk liigtoitelised järved vetikaid on väga palju. Muu elustik on vaesunud. -) Düseutroofsed ehk segatoitelised madal, mudane, rikas elustik. Viimane eluetapp järvel. Siis kasvab kinni sooks. -) Eutrofeerumine veekogude muutumine rohketoiduliseks. Tänapäeval on see tõsine keskkonnakaitse probleem vette sattuvate väetiste, lämmastiku ja fosforirikaste reovete tõttu. * Vee-elustik koosneb kolmest ökoloogilisest rühmast. -) Plankton fütoplankton, zooplankton. Järvedes rohkem. -) Bentos põhjaelustik. Järvedes rohkem. -) Nekton ujum ehk vees liikuvad aktiivsed loomad. Jões rohkem. * Meri on kõige liigirikkam. Evolutsioon on põhjuseks. * Veekogude isepuhastumisvõime reoained vees muutuvad järk-järgult kahjutuks organismide elutegevuse ning füüsikaliste ja keemiliste protsesside tulemusena. Isepuhastumisvõime kehtib veel siis, kui 1 kilo tahket ruutmeetri vee kohta. Läänemeri * Läänemeri riimveeline veekogu
Põlevkivi kaevandamine Eestis. Põlevkivi on settekivim,teda nimetatakse ka kukersiidiks. Põlevkivi tekkis järvede ja merede põhjas 400 kuni 450 miljonit aastat tagasi. Põlevkivi tekkis eelajalooliste järvede ja merede biomassist,põlevkivi koosneb orgaanilistest ainetest nagu ainuraksed organismid,bakterid füto-ja zooplankton ning vetikad. Vee temperatuuri tõusmisel tarbisid lubjabakterid ära vees leiduvad lämmastikuühendid. Bakterite elutegevuse mõjul vetikad taandusid ja hakkasid settima kaltsiumisoolad, mis moodustasid veekogu põhjas lubjakivikihi. Vee temperatuuri langemisel võtsid veekogus ülemvõimu vetikad ja teised veetaimed ning algas uuesti orgaanilise põhjasette kujunemine, millest moodustus orgaanilise aine poolest rikkam põlevkivikiht.
millised parafüleetilised. 84. Kalade (Pisces) laiemas mõttes, või kalade ja sõõrsuude (Cyclostomata) jaotamine klassideks, nonde lühike võrdlus. 85. Maismaaselgroogsete ehk neljajalgsete (Tetrapoda) tekkimine: eelkohastumisi neljajalgsuseks kalade seas. 86. Eesti vetes elavate imetajate ja lindude näiteid (loengukonspektis sellest palju pole, kuid mõtelge ise välja!). 87. Bentaali ja pelagiaali, bentose ja planktoni mõisted; näiteid bentose ja planktoni loomadest. 88. Zooplankton, nekton, neuston: mõisteid, näiteid Eesti vetest. 89. Zooplanktoni kolm tähtsat süstemaatilist rühma Eesti järvedes, nende lühike võrdlus, näiteid. 90. Makrobentos, meiobentos ja "megabentos" Eesti järvedes ja jõgedes: mõisted, suurusjärk, näiteid. 91. Bentos, nekton ja nektobentos: mõisted ja näiteid Eesti vetest. 92. Magevee ja ookeani loomastiku (nii bentose, planktoni kui nektoni) tähtsamaid erinevusi. 93
Väga oluline on veekogu ökoloogilise seisundi hindamisel leida uuritavale veekogule omased eripärad, peamiste ökoloogiliste protsesside olemus ja intensiivsus. Näiteks on oluline kindlaks teha, kas veekogu produktsioon baseerub laguahelale või sünteesiahelale. Teine näide: kas veekogus on valdav klassikaline toiduahel või on valdav näiteks nn. detriidiahel *Järve veevahetus, järve potentsiaalne reostuskoormus, hüdrokeemia, mikrobioloogia, suurtaimestik, fütoplankton, zooplankton. 8.Valik ökoloogilise seisundi abiootilistest näitajatest. Nende seletus. Läbipaistvus ja toitesoolade sisaldus. Veekogude seisundis on viimase paarikümne aasta jooksul toimunud suured muudatused. Järsult on tõusnud toitainetesisalduse nivoo järvede vees. Ärevaks teeb fosfaatide esinemine paljude väikejärvede vees aastaringselt, mis kõneleb tasakaaluprotsesside rikutusest. Nendesse veekogudesse sissekantud fosfor jääbki funktsioneerima süsteemisiseses aineringes
· Parasvöötme metsad: põhja,-lõuna parasvöötme metsad, taiga · Troopilised vihmametsad. VEEÖKOSÜSTEEMID · Meri · Jõed =>Eutrofeerumine · Järved isepuhastusvõime Järvede tüübid: · Oligotroofsed- vähetoitelised · Düstroofsed-huumustoitelised (rabad) · Eutroofsed-rohketoitelised · Hüpertroofsed- liigitoitelised Järvede elustik: · Plankton: füto,-ja zooplankton · Bentos: füto,-ja zoobentos · Nekton: füto,-ja zoonekton MAISMAAÖKOSÜSTEEMID · Metsad · Niidud =>Karakterliik · Rabad Indikaatorliik Metsad Eristamine kasvukohatüüpide järgi: · Pinnase niiskussisalduse järgi · Pinnase toitainetesisalduse järgi · Karakterliikide järgi Metsatüüpe: 1) · Loometsad · Nõmme (kuiv) · Palu (männimets, pohl) · Salu (lehtpuumetsad)
Läänemere üldiseloomustus Õppejõud Sirje Vilbaste Eesti rannikumere uurimise ajalugu Läänemere uurimine algas 19. sajandil. Esimesed veetemperatuuri ja soolsuse proovid pärinevad 19. sajandi esimesest poolest. 1840-del aastatel võeti Tallinna, Haapsalu ja Pärnu lahest proove, et määrata vee soolsust. Haapsalu ja Kuressaare olid 19. sajandil tuntud Läänemere kuurordid. Dr Hunnius (1797-1851) avastas Haapsalu lahest ravimuda ja teostas mitmeid mõõtmisi (temperatuur). 1863-67 Dr von Sass uuris Saaremaa ümbruse merevee hüdroloogiat ja hüdrokeemiat. Esimesed andmed Eesti rannikumere (Tallinna, Haapsalu ja Kuressaare laht) fauna ja floora kohta pärinevad Eichwaldilt. Ta publitseeris mitu tööd "Infusooride" leviku kohta. Infusooride alla kuulusid tal mitmed selgrootud, aga ka näiteks ränivetikad. 1874-1880 ilmus Gobi sulest mitu tööd mere makrofloora kohta. Tema ...
1 . Mineraalide ja kivimite porsumistundlikus. Erineva porsumistundlikkusega mineraalide/kivimite suhteline järjestus . Kivimi ja mineraali porsumistundlikkus sõltub eelkõige veest. Valdav osa mineraalidest rohkem või vähem lahustuvad ka neutraalses ja mõõdukalt happelises keskkonnas. pH= 4-9. Lahustuvus sõltub oluliselt keemiliste ühendite mineraalvormide kristalliseeritusest. Näiteks: kristalse kvartsi lahustuvus pH= 5-8 juures on ~6 ppm (parts per million) kuid amorfse, kristalliseerumata räni ainese (nt. opaal) korral ulatub see 115 ppm-ni. Praktiliselt lahustumatud normaaltingimustes on Al oksiidid ja Fe3+ oksühüdraadid. 2. Rabenemise ja porsumine tüüpilised klimaatilised tingimused. Rabenemine toimub aladel, kus on suhteliselt suure amplituudiga ja lühiperioodilised õhutemperatuuri kõikumised ning väike sademete hulk. Porsumine toimub aladel, kus on piisaval hulgal sademeid (vihmana) ja kus valitseb suhteliselt soe kliima. 3. Sete...
· Taimne aine kõrge · NO3 ja NH3 madal, peale termokliini kõrge · Tugev setete lisandumine Oligotroofne toitaineid on väga vähe · Lahustunud O2 läbi veekogu kõrge. · NO3 madal, peale termokliini pisut tõuseb, NH3 väga madal, taimne aine madal · Piiratud setete lisandumine. Plankton · Vees leiduvad elu väikevormid · Jagunemine: Fütoplankton e taimhõjum peamiselt vetikad Bakterioplankton bakterid, mikroseened Zooplankton e loomplankton ainuraksed, meduusid, vesikirbulised, aerjalalised Lisaks leidub putukate mune ja vastseid · Hulk sõltub vee nt temperatuurist, toitumisoludest. · On toiduks kaladele. Soojuskihistus · Stratifikatsioon · Veekogu jaotumine erineva temperatuuriga kihtideks · Sellest oleneb veekihtide tihedusest · Suurim tihedus 4 °C · Kevadel, sügisel vee segunemine /tsirkulatsioon · Suvel, talvel kihistumine /stratifikatsioon Süsinikuringe
d) Genotoksilisus ja mutageensus · Mutageensuse ja genotoksilisuse osas andmed puuduvad. e) Muud toksilised efektid · Endokriinsüsteemi muudatused (stuuma teke) · Seedeelundkonna vaevused (iiveldus, valu) · Maitsemeelte vaegus · Ödeem, paistetus · Allergilised reaktsioonid nagu palavik, nõgestõbi, nahaverejooks, eosinofiil, äge nahalööve. · Neeru efekt f) Ökotoksikoloogia · Zooplankton ehk loomhõljum (veekirp, 48h jooksul, LC50 = 330 µg/l) · Seened (LOEC=70 µg/l) 9 · Kalad (sõltuvalt kala tundlikkusest) LC50 = 1,63-3,00 µg/l. Näiteks merihunt, 24h jooksul, LC50 = 440 µg/l. 6. Kokkupuude Kuna joodi ja tema elemente kasutatakse tööstuses näiteks tsrkooniumi ja titaani jodiidrafeerimisel ja katalüsaatorina orgaanilises sünteesis, siis kõige rohkem võivad joodiga
Vee tähtsus veeorganismide elus: Füsioloogilised vajadused Organismidele toeks Hapnik ja toit Vesi kannab ära ainevahetusjäägid Kannab edasi organismide järglasi Võimaldab eksisteerida substraadile kinnitunud organismidel Eluvormid veekogudes Pelagos avavee asustavad organismid (vaal) Plankton vees vabalt hõljuvad organismid Fütoplankton taimsed organimid (mikrovetikad) Zooplankton loomased organimsid (algloomad, keriloomad) Bakterplankton avaveebakterid Nekton- suured veeloomad, aktiivse liikumisvõimega (kalad ja imetajad) Bentos põhja ja selle lähedast veekihti asustvad organismid (korallrifid) Neuston vee ja õhu piirpinda asustavad organismid (karbid) Pleuston organimsid, millil osa kehast asub veel ja osa veepinna kohal (ujutaimed) Pelagiaal avaveeosa
Eesti looduskeskkond Eesti floora: · Vetikad · Sammaltaimed · Sõnajalgtaimed · Paljasseemnetaimed · Õistaimed ja nende morfoloogia, enamlevinud liigid · Samblike ja seente morfoloogia ja enamlevinud liigid Fauna: · Lülijalgsete, kalade, roomajate, kahepaiksete, lindude ja imetajate morfoloogia, elupaigad, eluviisid, tegutsemisjäljed ning enamlevinud liigid · Jahilinnud, ulukid ja jahikorraldus · Kalastus ja vähipüük Maastikuvaldkonnad: · Põhja-Eesti · Lääne-Eesti · Vahe-Eesti · Ida-Eesti · Lõuna-Eesti · Nende maastikukomponendid ja rekreatsiooni ressursid. Mis on ökoloogia? · Loodus on vastastikuste sõltuvuste keerukas võrk · Inimene on selle võrgu üks osa · Ökoloogia tugineb aastatuhandete jooksul talletatud teadmistele selle võrgustiku erinevate osade ( taimede, loomade, seente) eluviisist. · Esimene definitsioon 1866.a. sakslaselt Hans...
silmapaistev on suure biomassiga Gloeotrichia chinulata õitsemine. vetikate hulgas leidub palju haruldusi taimhõljumit on rohkem rohketoitelistes järvedes, eriti nende pinnakihis, kus on valgem arvukad vetikad on järvedes põhilised hapniku ning orgaanilise aine tootjad taimhõljumist toituvad väikesed loomhõljumi hulka kuuluvad organismid ja kalamaimud. 3. Järvede loomastik. Loomhõljum e zooplankton, põhjaloomastik. Käsnad – (järvekäsn ja tavaline jõekäsn) Ainuraksed – viburloom Ainuõõsed- hüdraloomad Lameussid – kindlaks tehtud vähemalt 17liiki (paeluss ja lameuss) Ümarloomad- keriloomad Kärssussid- elavad valdavalt meres Rõngussid- pisikaan Limused – punntigu Karbid – rändkarp Lülijalgsed – kirpvähiline, putukad Kalad- ahven, haug, särg, luts, latikas
o Hämariku- ehk düsfootiline tsoon (100-200m) o Pimedus- ehk afootiline tsoon ( alates 200m) Toiduahel ookeanis Pinnakihis toimub fotosüntees, milles toodetud org. aine on aluseks kõikide veekihtide toiduahelatele. Süvakihtides akumuleeritakse org aine lagunemisproduktid sh. Toitained, mis hoiavad ülal produktiivsust. · 1. aste fütoplankton, kõrgemad veetaimed, anaeroobsed sünteesiad bakterid. · Herbivoorid zooplankton, kalad, zoobentos · Kiskjad selgrootud ja selgroogsed · Orgaanilise aine lagundajad heterotroofsed veebakterid, zooplankton, zoobentos, kalad. Primaarproduktsiooni soodustavad nähtused hea mineraalainete ja valguse kättesaadavus . · Apvelling toitainete kandumine sügavamalt pinnakihtidesse. · Advektiivne segunemine vertikaalne. · Horisontaalne vee liikumine jaotab toitaineid ümber.
kahest poolmest koosnev koda sisaldab rikkalikult räni. Ränivetikad on riimvees esindatud suurema arvu liikidega kui meres või magevees. Sellega seletub ka ränivetikate liigiline rohkus Läänemere planktonis. Kõige massilisem arenemine langeb külmale aastaajale, eriti kevadele. Fütoplanktoni liigiline koostis ja levik sõltub soolsusest, temperatuurist ja ka vee liikumisest. LÄÄNEMERE ZOOPLANKTON karmid klimaatilised tingimused, väike soolsus zooplankton liigivaene. 1. Ainuraksed ripsloomad ehk infuusorid. Levinud peam. Magevetes. 2. Ainuõõssed vähe like: meduus, meririst, meriseen ja meritikker. 3. Keriloomad ehk rotaatorid 4. Vesikirbulised ehk kladotseerid. 5. Aerjalalised ehk kopepoodid. 6. Harjaslõugsed väikese pikliku kehaga väga liikuvad planktilised loomad. LÄÄNEMERE PÕHJALOOMASTIK
Järvest on leitud mammuti ja ürgveise luid. Järv on suure valgala ja tugeva läbivooluga. Järve voolavad Võhandu e. Pühajõgi, Kondi oja, Kivioja, Üra oja, lisaks pisemad kraavid ja kaldaallikad. Järve kirdesopist lähtuv Võhandu jõgi viib (nn. Itaalia kanali kaudu) Vagula vee Peipsisse. Järve vesi on paistab vähe läbi. Olulist temperatuurikihistust ei ole, kuid põhjalähedane veekiht on väga hapnikuvaene. Taimestik kattis 1952 viiendiku järvepinnast. Füto- ja zooplankton on rohke ja liigirikas. Viimaste hulgas leidub haruldusi. Põhjaloomastikku oli 1952. a. keskmiselt; on leitud haruldusi. 19. sajandi lõpul oli järv väga vähirikas; vähikatk jõudis siia 1898 ja hiljem vähistik ei taastunud. Järve kalastik on liigirikas. Kõige ohtramad on latikas, ahven ja särg; leidub hauge, kohasid, säinaid, linaskeid, kiisku, viidikaid, rünte, hinke, vingerjaid, luukaritsaid, teibe, turbi, jõeforelle, vikerforelle, ojasilmu, lepamaime ja isegi peipsi siigu
eraldab primaarsetest produtsentidest, millised asuvad esimesel troofilisel tasandil. Kui kaks organismi asuvad ühekaugusel produtsentidest, on nad samal troofilisel tasandil. Trophic level the position that an organism occupies in a food chain. -- , . Madalaveeline ökosüsteem troofiliste tasanditega Neljas tursk troofiline tiir tasand Kolmas troofiline kilu mudakrabi hoburaudkrabi tasand Teine zooplankton troofiline krevetid austrid tasand pindmised vetikad ja detriit Esimene diatoomid veepiiril troofiline tasand (produtsendid) Kümne protsendi seadus Termodünaamika II seaduse kohaselt kaasneb iga energia ülekandega selle oluline kadu (hajumine keskkonda soojusena). Kümne protsendi seadus: ainult ligikaudu 10% teatud
massiliselt surnud. 2 1 ,,Eesti jõgede ja järvede seisund ning kaitse" Teaduste akadeemia kirjastus 1994 2 ,,Eesti loodus" Anto Raukas ,,Valgus" 1995 3 Elustik Vaatamata elupaikade vähesele mitmekesisusele on Võrtsjärve elustik üsna liigirikas. 1995 aastal oli leitud juba 600 taime- ja 900 loomaliiki. Liigirikas on ka Võrtsjärve linnustik, leitud on 92 linnuliiki. Vee hea segunemise tõttu on füto- ja zooplankton levinud ühtlaselt. Toitesoolade rikkus tingib bakter- ja fütoplanktoni rohkuse. Avavees on keskmiselt 5,17,4 mln. bakterirakku ja fütoplanktoni suvine biomass on harilikult üle 20 mg/l. Vee rahuldavale sanitaarsele seisundile viitab küllalt hea kolitiiter avavees 103, kaldavöötmes 51. 2 Võrtsjärve suubuvate jõgede looduslikust suurem reostuskoormus on tingitud kahest peamisest