Taani väinadest Neeva jõe suundmeni. Läänemeres elavad seega ühelt poolt liigid, kes koevad: · Magevees o näiteks haug, luts, lõhelised, karpkalalised, ahvenalised · Põhjameres ja ookeanis o näiteks tursalised, lestalised (soomuslest), angerjas · Läänemeres o näiteks lestalised (kammeljas, merilest, lest), meritint Kalapüük läänemerel Läänemerest 1970-2000 enampüütud liigid (Enin ja Gröger, 2004) · Põhjalise eluviisiga liigid: o Tursk, lest, soomuslest, merilest, kammeljas, silekammeljasLeedulastel lisaks nolgus ja merivarblane (Statkus,2006) · Avaveeliigid
· Väga aeglaselt kasvavad ogalik, mudamaim, tippviidikas. · Aeglaselt kasvavad ahven, koger, emakala, teib. · Keskmise kiirusega kasvavad säinas, latikas, angerjas, linask · Kiiresti kasvavad haug, koha, meriforell, peipsi siig Meie kalu: 1. angerjas 8. vingerjas 15.koger 2. säga 9. madunõel 16.latikas 3. tursk 10. luts 17.nurg 4. haug 11. meritint 18.hõbekoger 5. ogalik 12. merinõel 19.vimb 6. luukarits 13. trulling 20.linask 7. hink 14. tuulehaug 21.harjus Eestis 80 liiki kalu, kõige tavalisemad on ahven, haug, särg. Kõige väiksemad on lepamaim ja ogalik. Kõige suuremad on säga, tuur ja haug. Pealt soomustega on kaetud enamus kalu.Ilma soomusteta on angerjas, luts, silm, vingerjas. Kui rasked võivad kalad olla?
SILMULISED: · Merisutt · Jõesilm Ojasilm TUURALISED Atlandi tuur HEERINGALISED Räim Kilu Vinträim Ansoovis LÕHELISED Lõhe Meriforell Jõeforell Vikerforell Rääbis Siig Harjus TINDILISED Meritint Peipsi tint HAUGILISED Haug ANGERJALISED Angerjas KARPKALALISED Särg Roosärg Teib Turb Säinas Tõugjas Viidikas Tippviidikas Mudamaim Lepamaim Rünt Latikas Nurg Vimb Nugakala Linask Koger Hõbekoger Karpkala Hink Trulling Vingerjas SÄGALISED Säga TUULEHAUGILISED Tuulehaug TURSALISED Tursk Luts OGALIKULISED Ogalik Luukarits Raudkiisk Merinõel Madunõel AHVENALISED Ahven
kuuluvaks. Liivasonglane kaevub põhjasetetesse, kus toitub vetikatest ning taime- ja loomajäänustest. Ta kasvab ja toitub ainult suvel. Selline vastse-elu kestab 4...5 aastat, alles seejärel toimub moone täiskasvanud silmuks. Nüüd tekivad ka silmad ja imilehter ning seejärel algab rännak merre. Meres on esimeseks mureks sobiva saakkala leidmine, kelle külge end imilehtri abil puurida. Ohvriteks on sagedamini räim, kilu, meriforell, lõhe, säinas, tursk ja meritint. Parasiidina toitub ta peremehe kudedest, verest ja siseelunditest. Meres veedab silm oma elust järgnevad 1...3 aastat, et siis jõkke kudema siirduda ja seejärel surra. Jõesilm on kõrgelt hinnatud delikatesskala, kelle liha süüakse röstitult ja marineeritult. Röövtoidulisena ta siiski suurt kalavarude vähenemist ei põhjusta, sest olles kehv ujuja, langevad ta ohvriks eeskätt haiged ja viletsad kalad. Looduskaitse alla ei kuulu.
jäänud samaks. Eesti kalandus Kalanduse valdkonnas on esindatud Eestis erinevad suunad: kaug- ja rannapüük, sisevete kalandus ja kalakasvatus. Suurema osa kalast püüavad Eesti kalurid Läänemerest, kuid tööstuses ja kaubanduses on esindatud ka sisevete saak ja kasvanduste toodang. Läänemeres püütakse kala nii avamerelt kui ranniku lähedalt. Avamerepüügi levinumad kalad on kilu, räim ja tursk, rannapüügil on valik mitmekesisem: räim, ahven, meritint, lest, tuulehaug, koha, särg, hõbekoger, merisiig ja -forell, haug, vimb ja angerjas. Majanduslikult on olulisemad kilu ja räim. Need kalaliigid on ka Eesti kalatööstuste põhiline tooraine. 75 % püütud kalast läheb Eestis ekspordiks. Kilu- ja räimevarusid Pärast Eesti ühinemist Euroopa Liiduga reguleerib siinset kalandust ühine kalanduspoliitika, mis hõlmab nelja omavahel tihedalt seotud valdkonda: kalavarude kasutamine ja kaitse,
kaljukotkas ja väike-konnakotkas. Sisevetes on kaladest enimlevinud haug, ahven ja särg. Enamikus Lahemaa jõgedes koeb meriforell ja silm, Loobu jões ka lõhe. Kõige mitmekesisema kalastikuga on Pudisoo, Loobu ja Valgejõgi. Elu järvedes oleneb toidust. Lohja on hinnatud ainulaadse karpkalajärvena. Kahala järves kasvavad eriti hästi linask ja koger. Lahemaa rannikumeres on tähtsamad kalad ahven, särg, vimb ja siig. Kudema või toituma tulevad siia räim, lest, angerjas, meritint, lõhe, meriforell ja tursk. LAHEMAA RANNIK Lahemaa rannik, nii nagu kogu Põhja-Eesti rannikumadalikki, on rikas suurte rändrahnude ja kivikülvide poolest. Need on siia hiiglaslike mandriliustike poolt kantud Soomest ja Skandinaaviast, kus taolised kivimid paljanduvad otse maapinnal. Seega annavad nad väärtuslikku informatsiooni liustike liikumise suuna ja ulatuse kohta viimasel jääajal. Suuri kivikülve võib kohata Juminda
11.2 Praetud räimed koduses marinaadis Koostis: Räimed, sibul, porgand, vesi, suhkur, taimeõli, sool (maks 2%), happesuse regulaatorid E260, E330, maitseained, säilitusaine E211 12.Suitsutatud 12.1 Suitsuräimed õlis 240 g 13 Suitsutatud räim, taimeõli, sool (maks 2,5%). Säilivusaeg 24 kuud, säilitamine 0°...+25°C. 12.2 Suitsutatud meritindid õlis 100 g Suitsutatud meritint, taimeõli, sool (maks.2,5%). Säilivusaeg 24 kuud, säilitamine 0°... +25°C. 14 13.Kalapasteet 13.1 Sprotipasteet 160 g Suitsutatud kilu ja räim, taimeõli, nisujahu, sibul, sool (maks. 2,5%), maitseained. Säilivusaeg 18 kuud, säilitamine 0°... +25°C. 13.2 Kalapasteet Laine 160 g Säilivusaeg:24 kuud 0°…+25°C 15 14
jõe suudme lähedal kevadel 0–0,8, sügisel kuni 5,5‰, jääkate detsembrist aprillini (keskmiselt 142 päeva); aju- ja pagunähtus suur, suurim veetaseme kõikumine mõõdetud Pärnus (373 cm). Laiaulatusliku liivaranna (Pärnus, Uulus, Valgerannas) ja suvise sooja merevee tõttu on Pärnu lahe äärsed suplus- ja puhkepaigad Eesti parimaid. Laht on ka Eesti ranniku tähtsaim kalapüügipiirkond (räim, meritint, koha, ahven, vimb, angerjas). 11 Pärnu laht 2.2 Narva laht Narva laht, Soome lahe lõunaranniku suurim avalaht, asub Viru ranniku ja Kurgolova (Kurkola) poolsaare vahel Eesti ja Venemaa piiril. Lootsiraamatuis on Narva laht mereala, mille piir kulgeb Letipea neeme – Tütarsaart – Vigrundi saare – Gakkovo (Hakaja) neeme (Kurgolova poolsaarel) joonel. Avaosa sügavus ulatub kohati üle 60 m. Veetemperatuur
pisemaid soid, need on samblasood, kus leidub väikesi rabalappe. (Vikipeedia 2013) Ruhnu on klindisaar ja kuulub Balti klindi aluspõhja kivimitesse murrutatud astangute süsteemi. Ruhnu saarelt pärineb Eesti tuulekiiruse rekord 47 m/s (Vikipeedia 2013) Ruhnus elavad loomadest metskits, rebane, rändrott, koduhiir, juttselg- kärgkonn (looduskaitse all), nastik jt, meres elavad viiger- ja hallhüljes ning sagedasemad kalad on lest, siig, lõhe, räim, ahven, koger, merihärg, nolgus, meritint, kiviluts. (Vikipeedia 2013) Liigid mis on kaitse all: Niidurüdi (Calidris alpina schinzii) Herilaseviu (Pernis apivorus) Raudkull (Accipiter nisus) Hiireviu (Buteo buteo) Rukkirääk (Crex crex) Liivatüll (Charadrius hiaticula) (EELIS 2013) 5. Kultuurilugu Ruhnut on esimeselt mainitud kirjasõnus 1341 aastal Kuramaa piiskopi vabaduskirjas, milles
või hävida. Maismaaloomade ja –taimede elupaigad on omakorda hävitatud metsaraide, linnastumise ja kaevandumise tõttu 3.3. Eksootilised liigid Eksootilised ehk bioinvasiivsed liigid ka mõjutavad ökosüsteemit. Olles toonud uuesse ökosüsteemisse need liigid, kellel pole vastaseid toitumisahelas, asendavad pärismaiseid 10 liike. Nii Suures Järvistus on mõjutanud populatsioonidele bioinvasiivsed merisutt, karpkala, meritint, hallselg-aloosa, idalõhe, rändkarp. Need tekitavad bioloogilise mitmekesisuse kaotust. 3.4. Probleemide lahendamine See piirkond on liiga oluline inimeste jaoks selleks, et jääda neid probleeme lahendamata. Mitu komisjonit olid loodud selleks, et keskkonnasituatsiooni Suures Järvistus korraldada. The International Waterways Comission oli rajatud 1905. aastal eesmärgiga, et see komisjon konsulteeriks USA ja Kanada valitsusi Suure Järvistu veetasemest ja vooludest.
aastal kogu Läänemerel. Viiger Viigerhüljes (Pusa hispida) on väiksem kui hallhüljes. Teda võib leida põhjapoolkera merede põhjaosast, Läänemerest ning Saima ja Laadoga järvedest. Läänemeres eelistab ta elada kalda lähedal laidude ja saarte vahel, nende peamisteks asualadeks Botnia lahe põhjaosa, Merekurk, Riia laht ja Soome lahe idaoa. Läänemere viigerhülge põhitoiduks on avaveekalad nagu räim ja meritint, kuid ka põhjaliigid nagu merihärg ja emakala, lisaks kaladele ka näiteks merikilke. Vähem tarvitab ta söögiks vähilaadseid ja limuseid. Läänemere viigerhüljes on maailma väikseim hüljes tema kehapikkus on 130150 cm ja kaal 5060 kg. Kaal kõigub sõltuvalt aastaajast, ulatudes sügisel kuni 100 kilogrammini. Viigerhülge iseloomulikuks jooneks on tema karvkatte muster: heledad ringikujulised laigud seljal ning tumedad kõhul
Ta on süstja kehakujuga, kuni 0,5 meetri pikkune, külgedelt lamendunud kala, keda iseloomustab hästi pikk ja kõrge seljauim, mis kudemisperioodil värvub küütlevate vikerkaarevärviliste triipudega lillakaspunaseks. Peale selle olevat harjusel iseloomulik aed- liivatee lõhn. Harjus on külmalembene kala, kes armastab selget, kiirevoolulist ja taimestikuvaest vett. Ta on paikse eluviisiga ja territooriumihoidja. Sugukond tintlased. MERITINT. (suur suu, sale, sabauim sügava väljalõikega) 3 PEIPSI TINT (suur suu, sale, silmad suuremad, kui meritindil) Tintlased on väikesed sihvakad kalakesed tumeda selja ning hõbedaste külgede ja kõhuga. Neile iseloomuliku värske kurgi lõhna tõttu kutsutakse neid tihti ka "kurgikaladeks". Peipsi tindile on meelepärane aeglaselt voolav või seisev vesi. Nad on mageveekogudes põhja lähedal
sügavusel 209. Kultuurkarpide kolm teisendit on 1. soomuskarp 2. peegelkarp 3. nahkkarp 210. Luukalade paarilised uimed on 1) rinnauimed 2) kõhuuimed 211. Luukalade paaritud uimed on 1) seljauim 2) pärakuuim 3) sabauim 212. Enamusel luukaladel on toidu peenestamiseks hambad vale 213. Millest toitub läänemere tursk? Toitub peamiselt räimedest ja kiludest 214. Mereangerjas on siirdekala vale 215. Rääbis ja meritint kuuluvad seltsi lõhelised 216. Millisest karplasest on aretatud akvaariumi kuldkalad hõbekogrest
· marja valvamine pesas, ogalik, võldas, merivarblane; · marja ja maimude suus hoidmine, tilapia; · elussünnitamine, emakala, haid, gupid. 9. Kalade ränne ja selle tüübid. Toitumis-, kudemis- jm ränded. Siiredekalad, anadroomne ränna, karadroomne ränne. Poolsiirdekalad. Siirdekalad: 13 · anadroomne ränne meres toitumine ja magevees sigimine (lühe, meriforell, meritint) · katadroomne ränne sigimine meres, toitumine magevees (angerjas) Paiksed kalad mere või mageveekalad, ag aka neil toimub kuderänne (Peipsi latikas Värska lahte, meresärg jõgedesse, räim koelmutele). Üleminekud, poolsiirdekalad poolsiirdesiig (Pärnu siig), vimb, vobla. 10. Kalade mõõtmed, kehaproportsioonid ja kasv. Kala pikkuse mõõtmine, kala kaalumine, tüseduskoefitsient Fultoni ja Clarki indeksid, suguküpsusastmed, plastiliste tunnuste
Eesti jaoks on majanduslikult tähtis Läänemerest püütav kilu ja räim. Nende varude seisundit hinnatakse Eesti majandusvööndis heaks, kuid varu väheneb. Samas tursa- ja lõhevaru hinnatakse ebarahuldavaks.Läänemere püük jaotub avamerepüügiks ja rannapüügiks. Avamerepüügi sihtliikideks on kilu, räim ja tursk. Peamisteks püügivahenditeks on traalid. Rannapüügil püütakse palju erinevaid kalaliike. Majanduslikult tähtsamad on räim, ahven, meritint, lest, tuulehaug, samuti koha,särg ja vimb. Peamisteks püügivahenditeks on mõrrad, võrgud, õngejada. Peale kalade omab kutselises rannakalanduses olulist osa ka agariku varumine. Kalu saab liigitada suurusjärgult kolme tüübi alusel elukoha järgi, toitumise järgi ja toese järgi . Mis oma korda veel jagunevad alakrupiteks. Elukoha järgi : 1.Merekalad ( nt lest,räim,kilu jne) 2.Mageveekalad (nt linask,ahven,haug,koger jne Mitmed mageveekalad võivad elada ka madala
Sabauim lõpeb otseselt, vanematel isenditel ka kumeralt. Kogu kehal esinevad tumedad täpid. Täpsemalt võimaldab liigilist kuuluvust määrata kala suulaes paiknev sahkluu, mis meriforellil on hammastatud. Koeb samuti jõgedes, kuid ei rända nii kaugele kui lõhe, sageli koeb ka väiksemates rannaojades. Kudemine toimub sügisel. Max pikkus üle 1 meetri. Kaal kuni 15 kg. Meie rannikuvetes on meriforell arvukam kui lõhe. Toit: räim, kilu, tobiad, meritint, ogalik, merikilk ja kirpvähilised. 4. MERITINT on siiglastele lähedane kalaliik. On rasvauim. Toores kalaliha lõhnab nagu värske kurk. Läänemeres on levinud peamiselt jõgede suudmealadel ja rannikulähedastes magestunud piirkondades. Üsna arvukas Kura säärlõukas. On pelaagiline, parvedes elav kala. Noor kala sööb planktonit, täiskasvanu suuremaid koorikloomi, kalade marja, noori räimi ja väiksemaid liigikaaslasi. Kasv kuni 30 cm
meripühvel, merihärg, nolgus, must mudil, kollakas pisimudil, väiksesilmaline mudilakene, väike mudilakene,merivarblane, merinõel, madunõel, võikala, liiperkala, raudkiisk, tuulehaug, neljapoisene meriluts, isandi limuski, makrell, merikukk ja kivinolgus. Merekalad eksikülalised: Kilttursk, merlang, siil-lest, mõõkkala, harilik merehunt, süsikas, ansoovis, heeringhai, merilohe, hobumakrell, õhukesehuuleline kefaal ja pollak. Siirdekald ja poolsiirdekalad: Angerjas, lõhe, iherus, meritint, vimb, merisiig, ogalik, jõesilm, merisutt, noakala, tuur, vinträim ja aloosa. Mageveekalad: Koha, ahven, kiisk, särg, latikas, nurg, haug, viidikas ja säinas. 13. LÄÄNEMERE LINNUSTIK Meri ja mererannik on elupaigaks suurele arvule linnuliikidele. Merepildis on linnud üheks silmapaistvamaks loomarühmaks, ning annavad sellele rohkesti ilu ja omapära. Seotus merega on erinevatel linnuriikidel suuresti erinev. Osa liike veedavadb
Jõeforell: P eesserv muutub valkjaks, i-l tekib alalõuale vaevu märgatav kõhrjätke. Vikerforell: i-muutub tumedamaks, seljale tekib küür. Merisiig: i-l (ja mõnel e-l) külgedel piimjas hk. Peipsi siig: i-l (ja mõnel e-l) külgedel hk. Peled: värvus muutub kahvatumaks, i-l peas, seljal ja vähem külgedel hk. Harjus: i-l külgedel nõrk hk, uimed muutuvad eredamaks. S-le tekib lilla välisserv. Meritint: i-l tugevam ja e-l nõrgem hk peas ning seljal. Peipsi tint: i-l peas ja seljal nõrk hk. 29 Angerjas: kudemisrände algul selg muutub mustaks, küljed ja kõht hõbedaseks, silmad suurenevad tugevasti. Karpkala: i-l peas, lõpuskaantel ja R-l nõrk hk. Särg: i-l peas ja seljal hk. Roosärg:i-l peas ja seljal hk. Teib: i-l peas ja seljal hk.
Püügivõimalused jaotatakse kutseliste kalurite vahel ajaloolise püügiõiguse alusel püügivahendite piirarvudena. Blokk-kvoodi raames toimub püük Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ja rannapüük tursa, räime, lõhi ja kilu osas. Püügikorralduste aluseks on teadlaste soovitused püügivahendite arvu ja lubatud saakide kohta. Rannapüük merel toimub 12 meremiili ulatuses või kuni 20 m samasügavusjooneni. Majanduslikult tähtsamad liigid, mida püütakse on räim, ahven, koha, meritint, lest, 28 tuulehaug, särg, hõbekoger ja vimb ning olulisemad püügivahendid on mõrrad ja võrgu. Peale kalapüügi omab kutselises rannakalanduses olulist osa ka agariku varumine. Sisevete peamised püütavad liigid on ahven, koha, latikas, haug, jõesilm, luts, särg ja angerjas. Püügivahendid on mõrrad, võrgud, seisev- ja põhjanoodad. Peipsi, Lämmi-ja Pihkva järve püügikorraldus ja mahud lepitakse igal aastal kokku
) IV selts: LÕHELISED, SALMONIFORMES 4. sugukond: Lõhilased, Salmonidae 6. Lõhi, Salmo salar L. 7. Meriforell, Salmo trutta trutta L. 7a. Jõeforell, Salmo trutta trutta morpha fario L. 8. Vikerforell, Oncorhynchus mykiss (Walbaum) 9. Rääbis, Coregonus albula (L.) 10. Peled, Coregonus peled (Gmelin) 11. Merisiig, Coregonus lavaretus lavaretus (L.) 11a. Peipsi siig, Coregonus lavaretus maraenoides Poljakow 12. Harjus, Thymallus thymallus (L.) 5. sugukond: Tintlased, Osmeridae 13. Meritint, Osmerus eperlanus eperlanus (L.) 13a. Peipsi tint, Osmerus eperlanus eprlanus morpha spirinchus(Pallas) 6. sugukond: Hauglased, Esocidae 14. Haug, Esox lucius L. V selts: ANGERJALISED , ANGUILLIFORMES 7. sugukond: Angerlased, Anguillidae 15. Angerjas, Anguilla anguillia (L.) VI selts: KARPKALALISED, CYPRINIFORMES 8. sugukond: Karpkalalased, Cyprinidae 16. Särg, Rutilus rutilus rutilus(L.) 17. Teib, Leuciscus leuciscus (L.) 18. Turb, Leuciscus cephalus cephalus (L.) 19
-püügikala, millest valmistatakse konserve ja vürtsikilu -räime sarnane, kuid väiksem, kareda kõhualusega -kilust toituvad röövkalad, hülged ja merelinnud Tursk – levila hõlmad Läänemere avaosa, suurima arvukuse saavutab Läänemere lõunaosas. Tursk elab põhjalähedastes külmemates veekihtides, kus temperatuur on alla 6 kraadi. Toitub koorikloomadest, nt. merikilk, lõhkjalalised, ja kaladest, nt. räim, kilu, emakala, noor-tursk, tobiad, meritint. Kudemiseks sobivad alad on süvikud. Tursasaakide suuruse määravad 3-5a isendid. -tursasaak on kõikuv -elab merepõhja lähedal -kasvab kuni 110cm pikkuseks -toitub kaladest, selgroogsetest Lest - levinud Läänemere avaosas ning Põhjalahe ja Soome lahe soolasemates osades. Tavaliselt elab merepõhjal, mõnikord kaevub liivasesse. Noored elavad madalas rannikuvees, vanemad siirduvad järk-järgult sügavamale
· suhteline viljakus marjaterade arv emaskala ühe kg kohta. gg. Küpsuskoefitsient ehk gonadosomaatiline indeks, lühend GSI sugunäärmete hh. (gonaatide) % kehamassist. 35. Kalade ränne ja selle tüübid. a. Siirdekalad: · anadroomne ränne meres toitumine ja magevees sigimine (lühe, meriforell, b. meritint) · katadroomne ränne sigimine meres, toitumine magevees (angerjas) c. Paiksed kalad mere või mageveekalad, ag aka neil toimub kuderänne (Peipsi latikas d. Värska lahte, meresärg jõgedesse, räim koelmutele). e. Üleminekud, poolsiirdekalad poolsiirdesiig (Pärnu siig), vimb, vobla. 36. Kalade analüüsi meetodid. 37. Kalade mõõtmed, kehaproportsioonid ja kasv. a
Liha värvus võib olla roosakaspunane või valge. Sugukonda kuuluvad lõhe (võib kaaluda kuni 40 kg), kaug-ida lõhelased keta, gorbuusa, nerka jt., meriforell, vikerforell, merisiig, peipsi siig, rääbis jt. Kasutatakse soolatult, suitsutatult, pooltoodete ja konservide valmistamiseks. Kaug-ida lõhelastelt saadakse punast kalamarja. Tintlased on väikesed kalad. Neil on nagu lõhelastelgi üks seljauim ja sabauime lähedal rasvauim. Tintlased on meritint, peipsi tint ja moiva (Atlandi ookeani põhjaosas). Tintlasi suitsutatakse, peipsi tinti ka kuivatatakse. Karplaste sugukonda kuuluvatel kaladel on kõrge, külgedelt kokkusurutud keha. Selja keskosas üks seljauim. Nahk on kaetud paksu soomusega (soomkalad), neil on hästi nähtav küljejoon. Liha on üldiselt keskmise rasvasusega (8%), kuid sisaldab palju väikesi luid. Enamik karplasi on mageveekalad. Karplased on latikas, karpkala, vobla,
variatsiooni) ohustatud kalu, neist enamik merekalad. Sel ajal kehtinud kategooriasüsteemi järgi jagunesid nad järgmistesse ohustatuse kategooriatesse: 0 (hävinud või tõenäoliselt hävinud) kategoorias oli atlandi tuur, 1. (eriti ohustatud) kategoorias mersiia siirdevormid, lõhi, säga ja harjus, 2. (ohualtid) kategoorias sügisräim, merisiia meres kudevad vormid ja meriforell, 4. (tähelepanu vajavad) kategoorias tippviidikas, rääbis, peipsi siig, võldas, ojasilm, meritint ja jõeforell, 5. (määratlemata) kategoorias tõugjas, hink, merivarblane, suurtobias, pullukala, suttlimusk, vingerjas, nolgus, võikala, meripühvel ja merihärg. 2008. aasta veebipõhises Eesti punases raamatus kasutati Maailma Looduskaitseliidu(IUCN) uut kategooriasüsteemi ja nii kuuluvad äärmiselt ohustatute kategooriasse peipsi siig ja peipsi tint ning lõhi, ohulähedaste kategooriasse meritint, meriforell ja jõeforell. Puuduliku andmestikuga kategooriasse kuulub 22 liiki kalu. 1
annaabi.ee 
