Lamba- ja veisekasvatus (0)

Sarnased õppematerjalid

32

pdf

Loomakasvatuse arvestus - kokkuvõte olulisimast

Lambaid peetakse rühmasulgudes, ühes sulus kuni 50 utte. Lammaste pidamisel peab olema tagatud pidev juurdepääs joogiveele ja söödasõimele. 35 cm pikkune söödafront. Mahelambakasvatuses peab olema ühe ute kohta tagatud laudas 1,5 m2 põrandapinda lamamiseks ja 2,5 m2 jalutusalal. Ühe talle kohta on nõutav 0,35 m2 põrandapinda laudas ja 0,5 m2 jalutusalal. Uttede poegimised toimuvad rühmasulgudes. Veisekasvatus Veisekasvatuse olukord Eestis. Veiste arv pidevalt vähenenud. 2010. aastal 240 tuhat veist. Neist 200 tuhat piimaveist, kellest omakorda piimalehmi oli 96,7 tuhat. Lihatõugu veiste üldarv on pidevalt kasvanud ning neid oli 2010 a. 40,5 tuhat, kellest lihalehmi oli 12,5 tuhat. Suunad: Piima- ja veiseliha. Piima toodeti 2009. aastal 676 tuh tonni. Veiseliha toodeti 2009. aastal eluskaalus 25 tuh tonni. Ühes karjas kuskil 300 lehma.

Põllumajandus

8

pdf

Loomakasvatus

Värvuselt on loomad valged kreemika kõrvaltooniga. Ka ninapeegel, sõrad ja sarved on heledad. Lihastik on väga hästi välja kujunenud turjal, landel, laudjal ja sinkidel. Suur sünnimass (üle 40 kg) põhjustab raskeid sünnitusi. Pole harvad keisrilõikused. Seepärast ei saa kasutada piimatõugu mullikate seemendamisel. Hele akviteen e. akviteeni hele: aretatud Prantsusmaal. Originaalnimega Blonde d`Aquitaine tõug on väga heade lihajõudlusomadustega veis. Lihastik on väga hästi nähtav looma välimikus. Iseloomulik on nn topeltlihastik ehk Doppellender laudja osas. Seda tunnust kannab üle 35% vasikatest. Belgia sinine tõug: see tõug on kujundatud mitme tõu kombinatsioonina. Sagedased on rasked, sünnitused, mille põhjustajaks on olnud sarolee tõu kasutamine aretuses. Rasked sünnitused on üheks põhjuseks, miks see tõug pole väga ulatuslikult levinud. Värvuselt heledad. Piemont: tõug on aretatud Itaalias

Loomad

54

pdf

Lambakasvatus

Lambakasvatuse alused Koostaja: dots. Peep Piirsalu Sheep Production 1 Sisukord 1. Lambakasvatus Eestis ja lambatõud 1.1. Lammaste arvukus, lambakasvatussaaduste tootmine, lambafarmide suurus Eestis 1.2. Lambakasvatuse perspektiivid 1.3. Eestis aretatavad lambatõud, nende jõudlusnäitajad 1.3.1. Eesti tumedapealise ja eesti valgepealise lambatõu väljakujundamise ajalugu. 1.3.2. Eesti maalammas 1.3.3. Eesti tumedapealine lambatõug 1.3.4. Eesti valgepealine lambatõug 1.3.5. Teised Eestis aretatavad lambatõud. 1.3.5.1. Tumedapealised lihalambatõud 1.3.5.2. Valgepealised lihalambatõud 1.4. Lambatõugude klassifikatsioonid 1.4.1. Zooloogiline klassifikatsioon 1.4.2. Klassifikatsioon pea värvuse järgi 1.4.3. Klassifikatsioon aretuspiirkonna järgi 1.4.4. Klassifikatsioon tõugude kasutuse järgi: 1.4.5. Lambatõugude klassifikatsioon tüübi järgi (Horlacher, 1927) 2. Lammaste jõudlus 2.1. Lihajõudlus 2.1.1. Lammaste lihajõudluse hind

Lambakasvatus

9

doc

Konspekt

1.Lambakasvatuse olukord, lammaste arvukus Eestis, perspektiivid Eestis on traditsiooniliselt aretatud kahte eestimaist lambatõugu- eesti tumedapealine.lambatõug ja eesti valgepealine lambatõug. Viimastel aastatel on alustatud ka erinevate lihalambatõugude nagu tekseli, suffolki, dorseti ja dala lammaste kasvatamist Eestis. Need tõud on eestimaiste lambatõugude parandajad tõud. Kasvatatakse vähemal määral ka teisi tõugusid nagu islandi lambaid, swifteri lambaid, soome maalambaid, gotlandi lambaid, Suurbritanniast pärit swaledale lambaid, muulasid, sinisepealisi leisteri lambaid, kuid nende arvukus ja kasutamine on piiratum. Lambakasvatussaaduste turu situatsioon on selline, et viimastel aastatel on suurenenud lambaliha hind ja ka pargitud lambanahkade hind. Villa hind on jäänud samale tasemele ning pidevalt on probleemiks olnud toodetud villa realiseerimise võimalused. Suurenenud on huvi tõuloomade ostu vastu ning hetkel ei jätku uttesid ostjaile, kes sooviksid lambaka

Lambakasvatus

7

doc

Lammaste tõud ja iseloomustus

Lammas (tõud) Eesti tumedapealine lambatõug on varavalmiv, heade lihavormidega lihalambatõug, kellelt saadakse valget, poolpeenvilla (keskmine peenus ca 35 µm. Tumedapealiste lammaste pea ja jalad on kaetud tumedate ohevillakarvadega. Eesti tumedapealine lambatõug on üldiselt suurema kehamassi ning villatoodanguga kui eesti valgepealine lambatõug, kuid on viimasest mõnevõrra madalama viljakuse ja jämedama villaga. Jäärad kaaluvad ca 95 kg, uted 76 kg, villatoodang 3,7 kg ja viljakus ligikaudu 1,50 talle poeginud ute kohta. Eesti valgepealine lambatõug on varavalmiv, heade lihavormidega lihalambatõug, kellelt saadakse valget, poolpeenvilla keskmise peenusega 31 µm. Eesti valgepealised lambad on väiksema kehamassi ja villatoodanguga, kuid nende uted on suurema viljakusega ning nende villa kvaliteet on parem kui eesti tumedapealistel lammastel. Uttedel kehamass 76 kg, jääradel 88 kg, villatoodang 3,0 kg, uttedel sündis

Loomakasvatus

9

docx

Lambakasvatus

ja mineraalsöötadest segatakse söödamikseris kokku üks monosööt. Mikserite kasutamisel peaks söödalava olema vähemalt 3m laiune. Lamba eripärad rohusöötade tarbijana Lammas on hea karjaloom, keda võimalik aastaringselt väljas pidaad (grazing animal). Karjamaarohus eelistab lammas ristikut kõrreliste ees, sööb rohuneid valikuliselt, valides taime osi, mis on parema kvaliteedi ja seeduvusega kui seda oskab teha veis. Lambad söövad rohekm puude, põõsaste lehti kui veised, aga vähm kui kitsed. Lambad on võrreldes kitsede ja ka veistega paremad mägikarjamaade, kõnnumaade ja teiste looduslike karjamaade kasutajad. Lammastele talviseks söötmiseks sobivad rohusöötadena nii silo, hein kui põhk. Poegimisel on vajalikud individuaalsulud, kuhu paigutatakse peale poegimist sündinud tall koos emaga 1-2 päevaks. Imiktallede pidamise perioodil kasutatakse tallede jõusööda

Põllumajandus

74

docx

Lambakasvatuse konspekt

kahel-kolmel aastal minimaalne või mõne töötleja puhul isegi negatiivne. Samal ajal lambaliha jaehind on teinud jätkuvat tõusu. Eesti Konjuktuuriinstituudi (EKI) andmeil (www.ki.ee 11.09.2008) oli lambaliha jaehind Eesti turgudel 2007. a augustis 86.98 kr, aga 2008. a augustis isegi 101.88 kr kilogrammist (hinnatõus 17%), tavakauplustes vastavalt 127.83 ja 178.95 kr/kg-st. (hinnatõus juba 40%). Vaatamata lambaliha kogutoodangu suurenemisele (tabel 1) moodustas lamba- ja kitseliha riigi liha kogutoodangu struktuurist 2007. aastal siiski vaid 1%. Seda vaatamata sellele, et 2007. aastal suurenes lamba-ja kitselihatoodang võrreldes 2006. aastaga 28% (Lokk jt, 2008). 2008. aastal toodeti Eestis kokku 74 600 tonni liha, millest 62% (46,2 tuh t) moodustas sealiha, 19,2% (14,3 tuh t) veiseliha, 17,7% (13,2 tuh t) linnuliha ning 1,2% (0,9 tuh t) lamba- ja kitseliha (Lokk, Reede, Tammistu, 2009). Nende andmeil suurenes võrreldes 2007

Lambakasvatus

1

docx

Lambakasvatus

Lambakasvatus langes peale Eesti iseseisvumist. Lambaid Eestis kavatatakse vähe, kuid tänu liha kokkuostu hinnale tõusis lambaste kasvatamise tasuvus. Aastatel 2000-2008 kasvas lambaste kasvu arvukus üle 2,5 korra. Lammastega majapidamiste arv Eestis on üle 3000. Aastal 2008 oli lambaste arvukus 76,4 tuhat. Üleminek mahelambakasvatusele ei ole niivõrd probleemne võrreldes teiste loomakasvatusharudega. Lambakasvatuse tulukus suureneb, sest lisandub mahepõllumajandustoetus. Eestis on olemas ka kaks mahelihatöötlejat: AS Saaremaa Liha-ja Piimatööstus ja OÜ Märjamaa lihatööstus. Eesti tumedapealine lambatõug on saadud eesti lamba ristamisel srapseriga. Eesti tumedapealine lambatõug on varavalmiv, heade lihavormidega lihalambatõug, kelledelt saadakse valget, poolpeenvilla (keskmine peenus ca 35 ?m). Tumedapealiste lammaste pea ja jalad on kaetud tumedate ohevillakarvad ega. Eesti tumedapealine lambatõug on üldiselt suurema kehamassi ning villatoodangug a kui eesti valg

Lambakasvatus

Kommentaarid (0)