Keskmine muna toodang on 260-270 muna aastas Kanamuna 45-75 g keskmiselt 60 g Kalkunimuna 70-90 g Munapardi muna 60-65 g Lihapardi muna 80-90 g Hanemuna 120-200 g Pärlkana muna 45 g Vutimuna 12 g Jaanalinnu muna 1-1,6 kg Söödavajadus 145-170g jõusööta päevas KALKUN Isaslinnud kaaluvad 18…20 kg-ni, emaslinnud kuni 12 kg Noorkalkunid ( 5-kuised ) kaaluvad 7-9 kg, emaskalkunid 5…6 kg. Munatoodang 50-100 muna ühel munemisperioodil VUTID Vuti aastane munatoodang 310 tk Vuti aastane munatoodang 4181 g Munade keskmine mass 13,5 g Keha mass täiskasvanud vutil (45 230 g päevane) emaslind isaslind 210 g Söödakulu 0,38 kg/ 10 muna kohta HANED
2004. a – 58 miljonit tonni 2005. a – 59 miljonit tonni !! Kõige rohkem kanamune toodetakse Aasias (vist 2005. aastal oli 36 milj. tonni) Euroopas samal ajal 10. milj.tonni LINNUKASVATUSSAADUSTE TOOTMINE EESTIS! 2014. aastal munade kogutoodang 199 miljonit tükki. 2002.a. oli 253 milj tk, aga siis hakkas langema. 2014. aastal kana munes keskmiselt 291 muna. 2014. aastal inimese kohta munatoodang 152 muna aastas. 2014. aastal linnuliha toodeti 19,5 tuhat tonni. (Alates 2002 kasvanud) 2014. aastal linnuliha tootmine inimese kohta 14,9 kg. 2014. aastal linnuliha osa 24%. MAJANDUSLIKULT: SUUR SIGIVUS Munakana ja vutt munevad umbes 300 muna aastas. 85% kooruvuse juures umbes 255 tibu. Lihakanadelt umbes 150 tibu. Lihapart-160, kalkun-80, haned-40 tibu. Nendega konkureerivad vaid siga ja küülik, kes saavad 25 ja 60 järglast aastas
Liidus kuni 2012. a ei prognoosita Linnukasvatussaaduste tootmine 2001–2010 Näitajad 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Lindude arv, tuh 31.12 2295 2096 1945 2183 1879 1639 1447 1743 1795,8 2023,3 Munade kogutoodang, mln, tk 278 253 234 231 209 183 156 146,6 172,8 184,5 Munatoodang kana kohta, tk1 295 303 290 275 288 287 254 269 264 265 Munatoodang inimese kohta, tk 203 186 173 171 155 136 116 110 129 138 Linnuliha tootmine, tuh t 9,22 11,52 14,42 14,82 13,82 12,52 16,83 18,53 20,93 22,43
MÕISTED ehitustelt kui ka talitluselt. Downi sündroom- inimese kaasasündinud puuetekogum, mis on tingitud Reaktsiooninorm- tunnuse modifikatsioonilise muutlikkuse piir. Kitsas- genoommutatsioonist. 21. Kromosoom on 3x -> keharakkus on 47 kromosoomi. juuksevärvus, karvade läbimõõt. Lai- kehakaal, kanade munatoodang, Veiste (väikest kasvu, mongoloodse silmalõikega, lameda näoga, kõrgete põsesarnadega, piimaand. Määratud isendi genotüübi poolt. vaimse alaarenguga, ,,ahvivagu") Somaatilised mutatsioonid- keharakkudes tekkinud mutatsioonid. Vegetatiivsel Klinefelteri sündroom- meestel on kolm sugukromosoomi (XXY) (naiselikud paljunemisel.
..22 kg. Kalkunitele on omane tugev haudeinstinkt. Vutid Vuttide bioloogilised iseärasused Kõige väiksem kanaline. Kaalub 73...134 g. Elutseb maapinnal, lendab harva. Põldvutt ei moodusta alatisi paare. Kurnas 8...20 pruunitaustalist mustjaspruunide tähnidega muna. Haudumine kestab 15...17 päeva. Isaslinnud haudumisest ega poegade kasvatamisest osa ei võta. Taimetoidulised. Farmivutid raskemad, suuretoodangulised. Haudeinstinkt kadunud . Aastane munatoodang võib ületada 300 muna. Vutimuna keskmine mass on 12...14 g. Hautamiskestus on 17 päeva. Vutitibud on väga kiire kasvuga. Isasvutid on kergemad. Pardid Partide põlvnemine ja bioloogilised iseärasused Kodupardid põlvnevad sinikaelpardist (Anas platyrhynchos L.). Pardid on vähenõudlikud ja kohanevad kergesti erinevate pidamistingimustega. Kiirekasvulised tapaküpsus saabub 45...55 päevaselt. Lihatõugu emaspardilt saab munemisperioodil (6...7 kuud) 145...150, munatõugu partidelt 200.
Kantserogeen – mutageen, mille poolt tekitatud mutatsioon põhjustab vähi teket Reaktsiooninorm – ühe tunnuse modifikatsioonilise tunnuse muutlikkuse piirid Reaktsiooninormi üksikisikul määrab ära genotüüp Reaktsiooninormi liigil määrab ära geenifond Kitsas reaktsiooninorm Lai reaktsiooninorm Inimeste juuksevärvus, silmade Inimese kehakaal, intellekt, kanade suurus, karvade läbimõõt munatoodang Ühemunakaksikud: seemnerakk viljastab munaraku ning munarakk jaguneb idulase algperioodil kaheks Alati ühte sugu Geneetiliselt identsed Kahemunakaksikud: valmivad kaks munarakku eri viljastumise teel Võivad olla erinevast soost Geneetiliselt erinevad Pärilikud haigused Geenihaigused: kurttummus, hemofiilia, soomustõbi Kromosoomhaigused: Down’i sündroom, kassikisa sündroom
Kalkunid on kanadest aeglasema kasvuga, mistõttu nende üleskasvatamine kestab märgatavalt kauem. 5 Kalkunite generatsioonidevaheline intervall on minimaalselt 8...9 kuud. Kergetesse ja keskmise raskusega tõugudesse kuuluvad emaskalkunid alustavad munemist 7- kuuselt, raskete tõugude emaskalkunid ligi 8-kuuselt. Intensiivne munemine kestab umbes 5 kuud, sulgimine 3...4 kuud. Teist munemisperioodi (aastat) munevate kalkunite munatoodang võib olla 20...30% väiksem kui esimesel munemisperioodil, kuid sundsulgimise rakendamisel on toodang kõrge (kuni 100% 1. a). Kalkunitel ilmneb tunduv sugupooltevaheline dimorfism nii kasvukiiruses, kehamassis kui ka realiseerimisküpsuses. Emasnoorkalkunid saavad tapaküpseks 3...4-kuuselt, isaskalkunid 5...6-kuuselt. Täiskasvanud raskete tõugude emaskalkunite kehamass on kuni 11, isaskalkunitel 20...22 kg. Kalkunitele on omane tugev haudeinstinkt.
Ameerika ulukkalkunist. Kalkunite bioloogilised iseärasused Kalkunid on kanadest aeglasema kasvuga, mistõttu nende üleskasvatamine kestab märgatavalt kauem. Kalkunite generatsioonidevaheline intervall on minimaalselt 8...9 kuud. Kergetesse ja keskmise raskusega tõugudesse kuuluvad emaskalkunid alustavad munemist 7- kuuselt, raskete tõugude emaskalkunid ligi 8-kuuselt. Intensiivne munemine kestab umbes 5 kuud, sulgimine 3...4 kuud. Teist munemisperioodi (aastat) munevate kalkunite munatoodang võib olla 20...30% väiksem kui esimesel munemisperioodil, kuid sundsulgimise rakendamisel on toodang kõrge (kuni 100% 1. a). Kalkunitel ilmneb tunduv sugupooltevaheline dimorfism nii kasvukiiruses, kehamassis kui ka realiseerimisküpsuses. 8 Emasnoorkalkunid saavad tapaküpseks 3...4-kuuselt, isaskalkunid 5...6-kuuselt. Täiskasvanud raskete tõugude emaskalkunite kehamass on kuni 11, isaskalkunitel 20...22 kg.
Variatsioonikõver on variatsioonirea graafiline kujutis. Variatsioonirida ja kõver iseloomustavad nii modifikatsioonilist kui ka geneetilist(pärilikkku) muutlikkust. Reaktsiooninormfenotüübilise tunnuse modifikatsioonilise muutlikkuse piirid. Kitsas reaktsiooninorm on näiteks inimese juuksevärvuse ja karvade läbimõõdu verieerumisel. Sama kehtib ka teiste imetajate Karrakatta kohta. Laia reaktsiooninormiga on näiteks inimese kehakaal, kanade munatoodang ja veiste piimaand. Generatiivseteks mutatsioonideks nimetatakse seda kui mutatsioonid toimuvad hulkrakse organismi sugurakkudes ja kanduvad edasi järgmistele põlvkondadele. Somaatilisteks mutatsioonideks nimetatakse keharakkudes tekkinud mutatsioone.Võivad tekkida nii embrüogeneesis kui ka lootejärgses arengus Gen. ja Som. Mutatsioonid võivad avalduda fenotüübis sarnaselt ja seetõttu on neid raske eristada.
Hõlmavad enamasti organismi piiratud osi. Mittepärilik e modifikatsiooniline muutlikkus keskkonnatingimustest tulenev tunnuste varieerumine (fenotüübiline varieeruvus). Sugulisel teel ei pärandu järglastele ning ei kaasne muutusi kromosoomides. Reaktsiooninorm ühe tunnuse modifikatsioonilise muutlikkuse piirid. Jag: kitsas ja lai. Kitsas on näiteks imetajate juuksevärvusel ja karvade läbimõõdul. Lai on näiteks kehakaal, kanade munatoodang ja veise piimaand. See tuleneb aga geenifondist. Geenifond liigi või populatsiooni kõigi geenide ja alleelide kogum. Variatsioonirida mõõdetavate tunnuste ja nende esinemissageduste jada, mis iseloomustab mittepärilikku muutlikkust ja annab ülevaate ka geneetilisest muutlikkusest. Variatsioonikõver variatsioonirea graafiline kujutis, mis iseloomustab eelkõige mittepärilikku muutlikkust, kuid annab ülevaate ka geneetilistest muutustest.
fenotüübilist muutlikkust nimetatakse modifikatsiooniliseks muutlikkuseks.Modifikatsiooniline muutlikkus on mittepärilik: elu jooksul omandatud tunnused ei pärandu järglastele.Sellega ei kaasne geneetilisi muutusi. Kuidas iseloomustatakse modifikatsioonilist muutlikkust? Fenotüübilise tunnuse modifikatsioonilise muutlikkuse piire nimetatakse reaktsioonivormiks.Eristatakse kitsast (inimse juuksevärvuse ja karvade varieerumine) ja laia (inimese kehakaal,kanade munatoodang) reaktsiooninormi.Iga liigi tunnuste reaktsiooninorm tuleneb liigi geenifondist.Geenifondiks nimetatakse liigi või populatsiooni kõigi geenide ja nende erivormide (alleelide) kogumit.Iga üksikisendi võimalik reaktsiooninorm on määratud selle isendi genotüübi poolt. Kui paneme mingid mõõdetavad tunnused koos nende esinemissagedusega kasvavasse või kahanevasse ritta, saame variatsioonirea. Variatsioonirea graafiline kujutis on variatsioonikõver. Variatsioonirida ja variatsioonikõver
poeriiulitelt. Taani Toidu-, Põllumajandus-ja kalanduskomisjon teatas, et toode pole eemaldatud vaid firmadel pole litsentsi toote turustamiseks Taanis. Tervisemunade sihiteadlik tootmine algas maailmas pea veerand sajandit tagasi. Selliste munade tootmistehnoloogia on näiliselt lihtne: kanade või vuttide söödale lisatakse õiges hulgas ja vahekorras mitmeid vajalikke bioaktiivseid ühendeid, mis lõpuks teatud koguses ka muna koostisse jõuavad. Oluline on see, et lindude munatoodang ei väheneks ning munakoore kvaliteet ja maitseomadused oluliselt ei muutuks. Meil on poelettidel omega-3-rasvhapetega rikastatud tervisemunad. Nii välimuse kui ka maitse poolest on tervisemunad täiesti tavalised munad. Tänu kanade toidule lisatavale lina-, kanepi- ja rapsiseemnetele sisaldavad aga tervisemunade rebud tavalisest rohkem omega-3- rasvhappeid. Ka sellise söötmisega lindude liha on väärtuslikum võrreldes tavaliste munejatega.
Mittepärilik muutlikkus Keskkonnatingimustest tulenevat tunnuste varieerumist nimetatakse modifikatsiooniliseks muutlikkuseks. Nendega ei kaasne muudatusi kromosoomides. Tunnuste modifikatsioonilise muutlikkuse piire nimetatakse reaktsiooninormiks. Kitsas reaktsiooninorm on nt inimese juuksevärvusel ja karvade läbimõõdul. Laia reaktsiooninormiga on nt inimese kehakaal, kanade munatoodang ja veiste piimaand. Geenifondiks nimetatakse liigi või populatsiooni kõigi geenide ja nende erivormide kogumit. Kui paneme mingid mõõdetavad tunnused koos nende esinemissagedustega kasvavasse või kahanevasse ritta, saame variatsioonirea. Selle graafiline kujutis on variatsioonikõver. Nad iseloomustavad eelkõige modifikatsioonilist muutlikkust. Muutlikkuse uurimiseks kasutatakse tihti kaksikute meetodit. Ühemunakaksikud on täpselt samasuguse genotüübiga,
Puidutööstus Sinna alla kuuluvad metsatööstus, mööblitööstus, tselluloosi- ja paberitööstus. Põllumajandus Sõltub väga palju looduslikest teguritest. Otra, nisu ja kaera kasvatatakse peamiselt loomasöödaks. Pehmed talved soosivad puuviljaaiandust: kasvatatakse õuna-, prini-,ploomi-, kirsipuid ja marjapõõsaid. Kuna söödataimed kasvavad meie kliimas hästi, on Eesti põllumajanduse tähtsaim haru Loomakasvatus- piimakari, seakasvatus ja kanaliha- munatoodang. Eestis on olnud vahepeal ka kolhoosid ja sovhoosid. Enamik põllumajanduse toodangust vajab enne tarbijani jõudmist töötlemist. Sellega tegeleb toiduainetööstus. Piimatööstus annab veerandi kogu toiduainetööstuse toodangust. Lihatööstus ja kalatööstus ning kondiitritööstus on samuti tähtsad. Metalli- ja masinatööstus Kergetööstusettevõtetes valmistatakse kangaid, pesu ja sukki-sokke. Masinatööstuse harudeks on aparaadiehitus ja mikroelektroonika.
organismis toimuvate muteerumiste tagajärjel. 4. Mida nimetatakse reaktsiooninormiks? Reaktsiooninormiks nimetatakse fenotüübilise tunnuse modifikatsioonilise muutlikkuse piire. 5. Tooge näiteid inimesel esinevate tunnuste kitsast ja laiast reaktsiooninormist. Kitsas reaktsiooninorm on näiteks inimese juuksevärvuse ja karvade läbimõõdu varieerumine. Lai reaktsiooninorm on näiteks inimese kehakaal, kanade munatoodang ja veiste piimaand. 6. Mida iseloomustavad variatsioonirida ja –kõver? Variatsioonirida ja – kõver iseloomustavad nii modifikatsioonilist kui ka geneetilist muutlikkust (variatsioonikõver on variatsioonirea graafiline kujutis). 7. Võrrelge ühemunakaksikute ja erimunakaksikute genotüüpe. Ühemunakaksikud on ühesuguse genotüübiga, erimunakaksikud aga erinevad genotüübiga. Erimunakaksikute fenotüübilised erinevused võivad
teised aromaatsed ühendid, orgaanilised halogeeni ühendid (kloroform, putukamürgid DDT, raskemetalliühendid (plii, elavhõbe); b) kiirgused (UV, röntgen- ehk gammakiirgus, radioaktiivne kiirgus); c) haigustekitajad, kõige ohtlikumad on viirused, mis võivad liita võõrast pärilikkusainet. Ohtlikud on ka bakterid. 4) Laia reaktsiooninormiga fenotüübilised tunnused inimese kehakaal, kanade munatoodang, veiste piimaand (geenid + keskkond). 5) Kitsa reaktsiooninormiga fenotüübilised tunnused inimese juuksevärvus, juuksekarva jämedus, loomade karvastik (geenid). 6) Pärilikud haigused pärilik kurtus, hemofiilia, daltonism, lühinägelikkus. 7) Päriliku eelsoodumusega haigused - pärilik rasvtõbi, alkoholism, kõrgvererõhktõbi ehk hüpertoonia, II tüüpi suhkruhaigus, kopsuvähk.
iga elanik keskmiselt 25 kg linnuliha, siis 2012.a võib see ulatuda 27 kilogrammini. Samas proportsioonis toimub linnuliha tarbimise kasv ka uutes liikmesriikides Kanamunade kogutoodang suurenes 1998.a 52 miljonilt tonnilt 2002.a 55 ja 2004.a 58 miljoni tonnini. 2005.a kasvas munade kogutoodang 59 miljoni tonnini. FAO (ÜRO juures tegutsev Toitlustus ja Põllumajandusorganisatsioon) andmetel kasvab munatoodang maailmas 3% aastas. 2005. a kasvas munade kogutoodang 59 miljoni tonnini. Kõige enam toodetakse mune Aasias 36, Euroopas 10, Lõuna-Ameerikas 3, Põhja Ameerikas 8, Aafrikas 2 ja Okeaanias 0,2 miljonit tonni. Maailma suurim munatootja on Hiina 26 miljoni tonniga, kusjuures munatoodang kasvab seal äärmiselt kiiresti ca 9% aastas. USA-s toodetakse aastas üle 5 miljoni tonni mune, Jaapanis 3 miljonit tonni, Venemaal, Indias ja Mehhikos igaühes
saarestikus elavatest see pole piisav põhjus kedagi dzunglikanadest (bankiva kodustada. Kanad kodustati kanad). Kuulub kanaliste seltsi hoopis sportlikel eesmärkidel: faasanlaste sugukonda, mis on kukevõitluse pärast. Alles tolle seltsi seitsmest hiljem hakkasid inimesed kanu sugukonnast liigirikkaim 182 munasaagi põhjal valima. liiki. Teistes sugukondades on vaid 144 liiki. Liha ja liha- munakanad Kuked 3,8-4,2 kg, kanad 2,8- 3,5 kg, munatoodang 150-200 muna, muna keskmine mass 60-62 g, munakoor pruun. Sulestik valge, nahk, nokk ja jalad kollased, kõrvalapid punased, lihthari. Tõud Liha-munakanatõugudest olulisemad on roodailend, njuuhämpsir, sasseks, australorp ja uaiendot. Lihakanatõugudest üldtuntumad on: kornisi, plimutroki, kotsini, braama, langsani ja faverolli kanatõud. Lihakanade pidamine Kanade pidamise ruum või ehitis ning vahendid ja seadmed, millega kana kokku puutub, peavad
tegelikku väärtust). Olgu märgitud, et ka käesoleval ajal on põllumajandustoodangu hinnad Euroopa Liidus rakendatud doteerimiste tõttu moonutatud. Seetõttu valgu rasvaühiku kasutamine võib anda objektiivsema pildi loomakasvatuse kogutoodangust. Loomakasvatuse produktiivsust iseloomustavaks näitajaks on loomakasvatustoodang ühe looma kohta. Peamisteks produktiivsuse näitajateks on: piimatoodang lehma kohta aastas, munatoodang kana kohta aastas ja villatoodang ühe lamba kohta aastas. Dünaamika: 1. Liha kogutoodang (tapakaalus) sõltub eelkõige realiseeritud loomade arvust. Liha kogutoodangust moodustab põhilise osa sealiha. Seetõttu liha kogutoodangu dünaamikas jälgitavad tendentsid on analoogsed sigade arvu dünaamikas valitsevate muutustega. Juba 1960. a. ületas liha kogutoodang ennesõjaaegse taseme. 1983. a. ületas liha kogutoodang 200 tuhande tonni piiri ja edaspidi
arenevad naissoo tunnused · häired soo kujunemisel tekivad ka siis, kui testosterooniretseptor ei moodustu · androgeenide (testosteroon ja dihüdrotestosteroon) retseptorit kodeeriv geen Tfm asub X chromosoomis 22. Soost sõltuva avaldumisega tunnused? Sooga piiratud tunnused? Näiteid! Sooga piiratud tunnused: tunnused, mis ilmnevad ainult ühel sugupoolel; munatoodang kanadel; mimikriga seotud tunnused putukatel. 23. Erinevaid soomääramise tüüpe organismidel? rohutirtsud XO soomääramissüsteem: emastel tirtsudel on üks X chr rohkem kui isastel. Emaste karüotüüp XX, isastel XO. On oluline, et isaste X chr pärineb emalt ja emaste üks X isalt ning teine emalt. Lindudel, reptiilidel ja liblikatel on isased homogameetsed (ZZ) ja emased heterogameetsed (ZW). äädikakärbsel X chr-de arvu suhtega autosoomidesse
Kogutoodang nn valgu -; rasvaühikutes on teiseks võimaluseks (rahalise vääringu kasutamise kõrval) iseloomustada loomakasvatuse kogutoodangu ühe arvnäitajaga. Nimatatud näitaja kasutamise korral teisendatakse kogu toiduks tarbitav loomakasvatustoodang valgu -; rasvaühikutele.Need kogused summeeritakse ja saadakse kogutoodang nn valgu -; rasvaühikutes.Loomakasvatuse produktiivsust iseloomustavaks näitajaks on loomakasvatustoodang ühe looma kohta ( piimatoodang lehma kohta aastas, munatoodang kana kohta aastas, villatoodang ühe lamba kohta aastas). Põhinäitajate dünaamika.1. Liha kogutoodang sõltub eelkõige realiseeritud loomade arvust. Liha kogutoodangust moodustab põhilise osa sealiha. Juba 1960.a. ületas liha kogutoodang ennesõjaaegse taseme. 1983.a. ületas liha kogutoodang 200 tuhande tonni piiri ja edaspisi oluliselt ei suurenenud.2.Veiseliha kogutoodang sõltub eelkõige veiste arvust. Koos veiste arvu suurenemisega on suurenenud ka veiseliha kogutoodang
munemispausi ja munemissessiooni pikkusest ning haudeinstinktist. Tihe korrelatsioon on munemissessiooni pikkuse ja munatoodangu vahel(r=0,73-0,77), sammuti 1-3 munemiskuu munatoodangu ja aastase munatoodangu vahel (r=0,68- 0,87).Munajõudluse päritavust on uurinud H.F. Kusner(1964) ja H. Haverman(1959), nende andmete kohaselt avaldavad pärilikud tegurid suurt mõju muna keskmisele massile, munakoore värvusele ja muna vormile, munatoodang oleneb aga rohkem väliskeskkonnatingimustest. Selektsiooni kasutamisel saab suuresti muuta kanade muna toodangut ja munajõudlust. 5 1.5Veojõudlus Tööloomade jõudlus avaldub nende veo-ja kandevõimes ning tehtud kasulikus töös. Tööloomad on hobune, eesel, muul, ja kaamel, mõnikord ka härg. Euroopas hinnatakse veojõudu peamiselt hobustel. Veojõuks nimetatakse jõudu, mida loom
2,2 korda.8. Villa kogutoodang sõltub eelkõige lammaste arvust. Kuna lammaste arv pidevalt vähenes, siis pidevalt on vähenenud ka villa kogutoodang. 9. Piima produktiivsus. Üle 4000 kg lehma kohta aastas oli piima produktiivsus kuni 1991.aastani. Edaspidi piima produktiivsus langes saavutades miinimumi 1993.aasdtal ( 3322 kg lehma kohta aastas) ja seejärel hakkas uuesti tõusma, saavutades kõigi aegade rekordtaseme 1998.a. -; 4456 kg lehma kohta aastas.10. Munatoodang ühe kana kohta on üks stabiilsemaid näitajaid.1998.a. kõige suurem munatoodang ühe kana kohta aastas -; 298 muna kana kohta aastas. Kokkuvõtvalt võib märkida, et loomakasvatuse kogutoodangu näitajad välja arvatud linnuliha ja munade kogutoodang on käesolevaks ajaks langenud madalamale tasemele kui vastavad näitajad olid enne sõda. Parem on olukord produktiivsusnäitajate osas. Siin on kõrgemad näitajad just analüüsitava perioodi viimasel aastal. 20
3 munemise lõpu perjood Esimese munemiskuukeskel on karjas kolmes seisundis kanu: Munejad,kiiresti kasvavad, füsioloogiliselt munemiseks valmistuvad ja mittemunejad kanad. Pärast esimese muna munemist jätab noorkana ühe päeva vahele ja muneb esimesel nädalal keskmiselt 3-4 muna. Teine nädal on juba rekordiline 6-7 muna. See tase püsib 5-6 nädalat. Pärast seda munemise intensiivsus langeb ühe protsendi nädalas. Pärast 11 munemiskuud hakkab kanakarja munatoodang kiiresti langema. Kui keskmine munevus on korralike söötmis - pidamistingimuste korral langenud alla 60%, on kanakarjas juba 15% mittemunejaid.( Kuna munade säilivusaeg on 28 päeva siis farmil on olemas eelmisest tegevusperioodist tööstuslik külmkapp munade hoiustamiseks.) Selleks, et tootmine oleks järjepidev, on vaja panna munad vähemalt 7 kuud ennem põhikarja munemise vähenemise algust inkubaatorisse väljahaudumisele.(Inkubaatori ost 340 munale on
Põrsaste arv pesakonnas 0,1-0,2 Ööpäevane massi-iive 0,25-0,45 Lammastel Puhasvilla toodang 1a vanuselt 0,38 Villa peenus 0,57 22 Villa ühtlikkus 0,43 Villa tihedus 0,4-0,6 Kanad Munatoodang 0,2-0,3 Muna mass 0,6-0,74 Päritavuse arvutamise põhiliseks meetodiks on järglaste tunnuste regressioon vanemate tunnustele ja tunnustevaheline korrelatsioon poolõvedel. Aluseks võetakse seejuures sugulastevahelise kovariatsiooni komponendid ja nendevahelised fenotüübilised seosed. Sugulastevahelised kovariatsioonikomponendid leitakse suguluskoefitsiendist lähtudes.
Haigestumus kuni 100%, suremus 50-60%. Levik: ülemaailmne haigus. Kuulub OIE A-nimekirja, teatamiskohustuslik. Virulentsed tüved esinevad endeemilisena Aasias, Aafrikas ning Ameerikas. Madala virulentsusega tüved on levinud kõikjal, eriti uluklindude hulgas. Vistserotroopsed velogeensed viirustüved: kahjustavad maosooletrakti, profuusne kõhulahtisus, roe heleroheline; pea piirkonnas, lokutite turse, harja tsüanoos. Munatoodang langeb. Letaalsus kuni 100%. Neutroopsed velogeensed viirustüved: põhjustavad ägedat respiratoorset haigestumist. Närvihähud: maneezliikumine, pea treemor, tortikollis, tiibade ja jalgade paralüüs. Mesogeensed viirustüved: respiratoorne haigestumine, munatoodangu langus, tibudel letaalne närvivorm. Lentogeensed viirustüved: kergekujuline respiratoorne sündroom, subkliiniline haigestumine.
Haiged linnud võivad olla viirusekandjad kuni aasta. Haigestumus kuni 100%, suremus 50-60%. Levik: ülemaailmne haigus. Kuulub OIE A-nimekirja, teatamiskohustuslik. Virulentsed tüved esinevad endeemilisena Aasias, Aafrikas ning Ameerikas. Madala virulentsusega tüved on levinud kõikjal, eriti uluklindude hulgas. Vistserotroopsed velogeensed viirustüved: kahjustavad maosooletrakti, profuusne kõhulahtisus, roe heleroheline; pea piirkonnas, lokutite turse, harja tsüanoos. Munatoodang langeb. Letaalsus kuni 100%. Neutroopsed velogeensed viirustüved: põhjustavad ägedat respiratoorset haigestumist. Närvihähud: maneežliikumine, pea treemor, tortikollis, tiibade ja jalgade paralüüs. Mesogeensed viirustüved: respiratoorne haigestumine, munatoodangu langus, tibudel letaalne närvivorm. Lentogeensed viirustüved: kergekujuline respiratoorne sündroom, subkliiniline haigestumine.
Neli peamised tegurid väheneb liikide ja nende kehva taastumist. 1. (suguküpsete kalade ülepüük) on kaasa toonud suurenenud osatähtsus kalapüügi ja arvu suurenemine noorte ja toiduks püütud kala. Üldine viskama määr on 25%, kuid mõnede liikide määr on palju kõrgem, jõudes haripunkti krevetitraalid kui 84% saagi kaalu järgi on visata. Kalad erinevalt imetajad kasvavad pidevalt kaalu pärast lõpptähtaega ja munatoodang suureneb proportsionaalselt kaalule pannes preemia vanemad püüavad säilitada elanikkonnale. Nii et suurendada kalapüügi survet mitte ainult alandab määr langeb, kuid tapmine abiteenuste liike, "kaaspüügi" häirib kogu toiduahelasse. 2. (reostus), nii keemiline, ja muda, maismaalt lähtuva hävitab kudemis-ja rannalähedase liike. 70% kaubanduslike liikide kulutada vähemalt mingi osa oma elutsüklist madalas saguaros mis on väga tundlikud mudastumises. 3
kiire ja sümptomite väljakujunemise kiirus sõltub sellest, kui palju viirust satub organismi. · Kliinilised tunnused on väga varieeruvad ja sõltuvad linnuliigist, vanusest, east, soost, kaasnevatest nakkustest, viirusest, keskkonna tingimustest jne. Lindude gripi puhul võivad kahjustuda hingamiselundid, seedetrakt, suguelundid ja närvisüsteem. Sageli tekib äkksurm ilma kliiniliste tunnusteta. · Kergematel juhtudel halveneb lindudel isu ja aktiivsus, munatoodang langeb, munad on pehme koorega ja deformeerunud. Haigust iseloomustavad tursed peapiirkonnas, silmade ümber, harjal ja lokutitel ning tekib harja ja lokutite hüpereemia. Hingamiselundite kahjustuse korral tekib aevastamine, nõrevool ninakäikudest ja pisaratevool silmast. Närvisüsteemi kahjustusi iseloomustavad koordinatsioonihäired. Sageli tekib kõhulahtisus. Kergema haigusvormi korral domineerivad hingamiselundite kahjustused
468 linttraktorit). Viisaastaku lõpul oli rajoonis 3 korda rohkem veoautosid ja 456 võrra rohkem sõiduautosid (125 võrra rohkem ratastraktoreid ja 2 korda rohkem lintraktoreid). [15, ül. 544 ja 545] 12 Sovhoosis "Võit" saadi 1952. a. 30 tuhandelt munejalt kanalt keskmiselt 174 muna kana kohta, 1953. a. 187 muna, 1954. a. aga 200 muna. Kui palju suurenes nende kanade munatoodang igal aastal? [16, ül. 239] Nõukogude insenerid leiutasid niisuguse masina, mille abil võib kartulitest saada 15 min. jooksul niisama palju tärklist, kui varem saadi 30 tunniga. Mitu korda kiiremini hakati tootma tärklist tänu uuele masinale? [16, ül. 773] Varem kulutati ühe vaguni tühjakslaadimiseks 6 tundi. Nüüd võtsid töölised tarvitusele uue laadimismeetodi ja vagun laaditakse tühjaks 3 minutiga. Mitu 40- vagunilist rongi võib nüüd tühjaks laadida 6 tunniga? [16, ül
Kogu liharessursist oli 45% liha ja elusloomade import, 37% vastav eksport. Sealiha ja elussigade osatähtsus kogu liha ja elusloomade impordis oli 49% ning ekspordis 67%. Kuigi piimalehmade arv väheneb jätkuvalt, on keskmine piimatoodang lehma kohta pidevalt suurenenud. 2011. aastal oli piimatoodang 693 000 tonni. Värske piima toodete ressursis moodustas import 5% ja eksport 11%, juustu eksporditi kordades rohkem kui imporditi. Munatoodang on kolmel viimasel aastal kasvanud. 2011. aastal toodeti 183,8 miljonit muna. Munade 2011. aasta ressursist oli import 43% ja eksport 15%. Lihatoodang, 2002–2011 Tuhat tonni 60 50 Sealiha 40 30 20 Linnuliha 10 Veiseliha 0
keskkonnatingimustega parema kohanemise suunas. Kunstliku valiku korral on otsuse langetajaks inimene. Loomade kunstlikule valikule peab alati eelnema nende aretusväärtuse (geneetilise väärtuse) määramine. Produktiivloomade valikul püstitatakse kõigepealt aretuseesmärk, kuhu tahetakse tulevikus jõuda. Selleks määratakse kindlaks valikutunnused, mille alusel loomi hinnatakse. Põllumajandusloomadelt tahetakse saada suuremat jõudlust (piimatoodang, lihatoodang, munatoodang, villatoodang jne.), paremat tervist, suuremat viljakust jne. Valikut mõjutavad loomade viljakus, populatsioonimaht, kasutusiga, valikutunnuste arv, populatsioonimaht ning populatsiooni avatus (kas aretuses kasutatakse ka teisi tõuge). Sihipärase ehk suunava valiku tulemusena suureneb soovitud geenide sagedus populatsioonis, mistõttu järglaspõlvkonna genotüübiväärtus (aretusväärtus) on parem kui vanempõlvkonnal.
annaabi.ee 
