Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Veisekasvatus (3)

4 HEA
Punktid

Lõik failist

VEISEKASVATUSE KORDAMISKÜSIMUSED
1. Veiste kodustamine ja põlvnemine.
2. Veiste ulukeellased.
Veiste asend zooloogilises süsteemis.
Klass:imetajad
Selts:sõralised
Alamselts:mäletsejalised
Sugukond :veislased(Bovidae)
1.Perekond: veised (Bos)
1.1. Alamperekond :veised(Bos)
Liik:ürgveis( tarvas )(Bos taurus promogenius)
Kodustatud:koduveis
1.2.Alamperekond:jakid
Liik:jakk
Kodustatud:kodujakk
1.3.Alamperekond:kaugaasia veised(Bibos)
Liik:banteng
Kodustatud:baali kari
Liik:gaur
Kodustatud: gajaal
1.4.Alamperekond: piisonid
Liik:euroopa piison
ameerika piison
Kodustatud:puudub
2.Perekond: Aasia pühvlid(Bubalus)
Liik:india pühvel e arni
Kodustatud:india veepühvel
Filipiini pühvel
Kodustatud:puudub
3.Perekond:Aafrika pühvlid(synecrus)
Liik:kahverpühvel
Kodustatud:puudub
3. Veisekasvatuse olukord maailmas ja Eestis.
Valdav
osa veiseid on arengumaades, kus enamus rahvastikust elab maal ja
tegeleb põllumaj. Arengumaadele on iseloomulik ekstensiivne piima-
ja veiseliha tootmine. Arenenud
riikides levinud intensiivne veisekasv.saaduste tootmine-Kogut.
saadakse loomade produktiivsuse suurendamise kaudu, mis võimaldab
loomade arvu vähendada
Eestis
veiste arv pidevalt väheneb. Kui 1990.a oli Eestis üle 800 tuhande
veise, siis PRIA andmetel oli 2007. aasta seisuga 254,4 tuhat .
Piimaveiste jõudluskontrollis oli 2011 seisuga 88 984 lehma, mis
moodustab 93% Eesti lehmadest. Jõudluskontrolli Keskuse andmetel oli
jõudluskontrollialuste lehmade 2010. aasta keskmine piimatoodang 7613 kg. Eesti holsteini tõu keskmine piimatoodang oli 7778 kg ja
eesti punasel tõul 7152 kg. Eesti maatõu keskmine piimatoodang oli
4850 kg.
Lihaveiste
jõudluskontrollis oli 01.01.2011 seisuga 16 967 veist. Kõige rohkem
on
jõudluskontrollis aberdiin -anguse tõugu (4971), seejärel limusiini (4116) ja
herefordi
(3442) tõugu lihaveiseid.
4. Tõu mõiste ja kujunemine.
Tõug on ühte liiki kuuluv koduloomade rühm mingil
territooriumil. Neil on sarnane välimik ja majanduslikult kasulikud
omadused.
Tõuaretus meetodid:
1)puhasaretus – paaritatakse omavahel ühte ja samasse tõugu
kuuluvaid loomi (või sarnasesse tõugu kuuluvaid loomi)
2) ristamine – paaritatakse omavahel eritõugudesse kuuluvaid
loomi(välditakse sugulaste vahelisi ristamisi). Ristandid on heade
Vasakule Paremale
Veisekasvatus #1 Veisekasvatus #2 Veisekasvatus #3 Veisekasvatus #4 Veisekasvatus #5 Veisekasvatus #6 Veisekasvatus #7 Veisekasvatus #8 Veisekasvatus #9 Veisekasvatus #10 Veisekasvatus #11 Veisekasvatus #12 Veisekasvatus #13 Veisekasvatus #14
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-02-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 199 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor keikri Õppematerjali autor
kordamisküsimused

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
9
docx

Loomakasvatuse konspekt

1.Veiste kodustamine ja põlvnemine. Veise kodustamise ajaks võis olla u 6-2 tuhat aastat eKr . Kodustamise kolleteks on Kirde-Aafrika ja Edela-Aasia Niiluse, Tigrise ja Eufrati jõe aladel. 2. 1) Perekond:veised, 1.1 Alamperekond:veised, liik:ürgveis, kodustatud vorm: koduveis. 1.2 Alamperekond: jakid, liik: jakk, kodustatud vorm: kodujakk. 1.3 Alamperekond: kaguaasia veised, liik: banteng, kodustatud vorm: baali kari, liik: gaur, kodustatud vorm: gajaal. 1.4 Alamperekond: piisonid, liik: euroopa piison, ameerika piison, kodustatud vorm: puudub. 2) Perekond: aasia pühvlid, liik: inda pühvel, kodustatud vorm: india veepühvel, liik: filipiini pühvel, kodustatud vorm: puudub. 3)perekond: aafrika pühvlid, liik: kahverpühvel, kodustatud vorm: puudub. 3. Veisekasvatuse olukord maailmas ja Eestis. Valdav osa veistest asub arengumaades, seal elab suurem osa rahvastikust maal ja tegeleb põllumajandusega. Vajalik piima ja liha toodang saadakse tänu suurele loomade arvule, keda karjat

Loomakasvatus
thumbnail
10
docx

Veisekasvatus

Märgistamata looma ei tohi karjast välja viia. Märgistatud loomad registreeritakse PRIA-s . EL-st Eestisse toimetatava veisega peab kaasas olema veise pass, mis on välja antud selle riigi poolt, kust loom Eestisse tuuakse. Veisega kaasas olnud passi peab loomapidaja esitama Eesti loomade registrile, mis asub PRIA-s. Veisepassil on toodud looma kohta järgmised andmed: veise registrinumber, sünnikuupäev, sugu, veise ema registrinumber, ehitise number, kus veis sündis (sünnikoht). Kui veis müüakse või saadetakse tapamajja, siis peab loomapidaja hoolitsema selle eest, et veisega läheks kaasa ka pass. Sel juhul tuleb PRIA-le looma liikumisest registrivormiga teada anda, et looma liikumine saaks registrisse kirja. VASIKATE NUDISTAMINE on hädavajalik loomade vabapidamisel, kuid ka lõaspidamisel on ohutum sarvedeta veis. EL maades ei müüda nudistamata tõuveiseid, Nudistamisel kasutatakse spetsiaalseid

Veisekasvatus
thumbnail
37
doc

Konspekt

järgmise sissekande. Passi tagaküljele tuleb märkida veise karjatoomise kuupäev, ehitise registrinumber, millesse karjatoodud loom paigutati ning loomapidaja nimi ning aadress. Kõik nimetatud andmed kinnitab loomapidaja oma allkirjaga. Ka looma liikumine ühe loomapidaja erinevate ehitiste vahel tuleb passis kajastada. Kui muutub ainult ehitise registrinumber ja loomapidaja jääb samaks, siis tuleks uus ehitise registrinumber kirjutada vastavasse lahtrisse lisaks. Kui veis müüakse või saadetakse tapamajja, siis peab loomapidaja hoolitsema selle eest, et veisega läheks kaasa ka pass. Sel juhul tuleb PRIA-le looma liikumisest registrivormiga teada anda, et looma liikumine saaks registrisse kirja

Veisekasvatus
thumbnail
158
pdf

Veisekasvatuse alused

EESTI MAAÜLIKOOL VETERINAARMEDITSIINI JA LOOMAKASVATUSE INSTITUUT LOOMAGENEETIKA JA TÕUARETUSE OSAKOND LOENGUKONSPEKT VEISEKASVATUSE ALUSED Koostas: dots. Einar Orgmets Tartu 2008 VEISEKASVATUS SISUKORD SISUKORD..................................................................................................................................2 1. VEISTE KODUSTAMINE JA ULUKEELLASED.....................................................................4 1.1. VEISTE KODUSTAMINE JA PÕLVNEMINE. .............................................................................................................. 4 1.2. VEISTE ULUKEELLASED ...............................................................

Põllumajandus
thumbnail
45
doc

Veisekasvatuse arvestus

poolt, kust loom Eestisse tuuakse. Veisega kaasas olnud passi peab loomapidaja esitama Eesti loomade registrile, mis asub PRIA-s. VEISEPASS PRIA-st saadetakse veisepass loomapidajale 14 päeva jooksul veise märgistamise, EL liikmesriigist Eestisse toimetamise või ühendusevälisest riigist importimise kohta teate saamisest. Veisepassil on toodud looma kohta järgmised andmed: veise registrinumber, sünnikuupäev, sugu, veise ema registrinumber, ehitise number, kus veis sündis (sünnikoht). Veise tõug esitatakse tõutähisega ning ristandite puhul märgitakse sõna `Ristand' järele X. Lisaks looma andmetele on passil veel loomapidaja andmed. Loomapidaja (äriühingute puhul esindaja) peab kontrollima talle saadetud veisepassile trükitud looma andmed ja enda andmed ning kinnitama need allkirjaga. Andmed veisel teostatud veterinaarsete menetluste kohta kannab veisepassi volitatud veterinaararst. Veisepass peab alati loomaga kaasas käima. Kui

Loomakasvatus
thumbnail
2
docx

VEISEKASVATUS

Veiste kodustamine ja põlvnemine. Kodustati 6-2 aastatuhat e.m.a. Kirde-Aafrika ja Edela-Aasia. Niiluse, Tigrise ja Eufrati jõe aladel. P-Aafrika ja Sahara kõrb. Veiste ulukeellased:Tarvas ehk ürgveis, Jakk,Kaugaasia veised (Banteng ja Gaur),Piisonid (euroopa ja ameerika), aasia pühvild ja aafrikapühvlid. Veisekasvatuse olukord maailmas ja Eestis. Maailmas: Veised: 1338, Pühvlid 158,6 (milj)Eestis: Veiseid: 240 tuhat, kellest 200 piimav ja lihav 40,5 Tõu mõiste ja kujunemine. Tõug on ühte liiki kuuluvate koduloomade küllalt suur rühm, kellel on ühesugune põlvnemine, välimik , maj kasulikud om ja ühesugused nõuded keskkting suhtes. Tal peab olema kindel levila e. Areaal. (peab olema isoleeritud teistest populatsioonidest ja ei tohi toimuda sugulsaretus) Veisetõugude klassifikatsioon. Aluseks lihajõudlus ja piimajõudlus (piimatõud,lihatõud, komb. Tõud). Arenguastme j:primitiivsed tõud, üleminekutõud ja aretustõud. Piima- ja lihatõud. (eeskätt Eesti veisetõu

Veisekasvatus
thumbnail
22
docx

Veisekasvatuse kordamisküsimused

1. Veiste kodustamine ja põlvnemine. Kodustamine toimus enamasti ürgkondlikul ajal.On tihedalt seotud inimese ühiskondliku arenguga ja majandus-sotsiaalsete tingimustega. Veisi kodustati umbes 6-2 aastat e.m.a.Kolleteks on Kirde-Aafrika ja Edela-Aasia Niiluse, Tigrise ja Eufrati jõe aladel. 2. Veiste ulukeellased. Koduveiste ullukeellasteks peetakse ürgveist ehk tarvast.Viimased tarvad surid välja 17. Sajandil.Jakk on lähedane veistele ja anab hübridseerimisel järglasi.Ulujakk on levinud Tiibetis mäestikus. Kaguaasia veiste perekonnal on kak ulukvormi-banteng ja gaur.Piisonite alamperekonnas on ka kaks ulukliiki-euroopa piison ja ameerika piison. 3. Veisekasvatuse olukord maailmas ja Eestis. Valdav osa veistest asub aregumaades,kuna seal elab suurem osa rahvastikust maal ja tegeleb põllumajandusega.Arenenud riikides on levinud intensiivne veisekasvatussaaduste tootmine.Eestis on seoses põllumajandusreformiga ja üleminekuga turumajandusele veiste arv vähenenu

Looma kasvatus
thumbnail
54
pdf

Lamba- ja veisekasvatus

lamamiseks ja 2,5 m2 jalutusalal. Ühe talle kohta on nõutav 0,35 m2 põrandapinda laudas ja 0,5 m2 jalutusalal. Samuti peab olema mahetingimustes vähemalt 50% põrandast sile ja jäik. Uttede poegimised toimuvad rühmasulgudes. Lammaste pidamisruumides tuleb vältida suurt õhuniiskust. Optimaalseks on 60-75% relatiivset õhuniiskust. Järelikult on vajalik ventilatsioonisüsteemide toimimine. 8 Veisekasvatus 1) Veisekasvatuse olukord Eestis (veiste ja lehmade arvukus, karjade suurus, veisekasvatuse suunad) Eestis on seoses põllumajandusreformiga ja üleminekuga turumajandusele, veiste arv pidevalt vähenenud. Kui 1990.a oli Eestis üle 800 tuhande veise, siis 2010. aasta seisuga oli Eestis ligi 240 tuhat veist. Neist 200 tuhat piimaveist, kellest omakorda piimalehmi oli 96,7 tuhat. Lihatõugu veiste üldarv on pidevalt kasvanud ning neid oli 2010 a. seisuga 40,5 tuhat, kellest

Loomakasvatus




Kommentaarid (3)

sofi.al profiilipilt
sofi.al: Suur aitä.Väga aitas
23:05 28-02-2014
Schumi profiilipilt
Schumi: Ei normaalne materjal
20:07 02-02-2012
deodorajosephamaria profiilipilt
deodorajosephamaria: oli palju abi
16:59 16-03-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun