Toiduainete keemiline koostis ja kalorsus Toiduaineid · Vajab inimene toiduks. · Toit on organismi tähtis Ta varustab inimest materjaliga kudede ehituseks, · Annab energiat organismi temperatuuri hoidmiseks · Tööks Toiduained koosnevad väikestest arvust toitainetest Makrotoitained: · Vesi · Mineraalained · Rasvad · Valgud Mikrotoitained · Mineraalained · Orgaanilised happed · Vitamiinid · Jt.ained 1.Vesi · Vett leidub kõigis toiduainetes erineval hulgal (kurgis 95%, peensuhkrus 0,15%) · Mida kõrgem on aine niiskus, seda madalam on toiteväärtus ning seda vähem on ta säilituskõlblik · Kuivained sisaldavad vett võrdlemisi vähe (teravili ja jahu 12-15%, tärklis 20%) ja säilivad seega paremini ning kauem. Suurel hulgal sisaldavad vett · Värsked puu- ja köögiviljad (65-96%) · Liha(70-80%) · Kala (65-82%) · Piim(87-90%) NB! Nad riknevad säilitamisel kiiresti · O...
Tartu Kivilinna Gümnaasium Nimi ja perekonnanimi TERVISLIK TOITUMINE Uurimistöö Juhendaja: Piia Jullinen Tartu 2011 RESÜMEE Selle töö eesmärgiks on teada saada rohkem tervisliku toitumise kohta ning uurida minu enda toitumisharjumusi. Tervisliku toitumise uurimustöö käsitleb üldisi teemasid toitumisest ning seletab lahti toiduvajalikkuse ja õigesti toitumise. Töös tõin eraldi toidupüramiidis välja ka erinevate toiduaineteguppide põhilisemad toiduained ja uurisin nendes leiduvate kalorite sisalduvust. Samuti koostasin ühe päeva ideaalmenüü, mida võrdlesin enda päevamenüüga. Võrdluses sain teada, et minu toitumisharjumused on tervislikud ning ma ei tarbi liia...
Ensüümid on eriliste omadustega valgud, mis kindlustavad organismis keemiliste reaktsioonide toimumise, kuid jäävad ise sealjuures muutumatuks. · Ainevahetusreaktsioonid jaotuvad kahte rühma: 1) Lõhustuvad reaktsioonid e. lõhustumised. 2) Ehituslikud reaktsioonid e. sünteesivad reaktsioonid. · Seedimine on seedekulglas toimuv suurte toidumolekulide lõhustamine väikesteks kolekulideks. · Toidu kalorsus on energia hulk kalorites, mis vabaneb toitainete ühinemisel hapnikuga.
................................................................................................................ 8 3. TÕÕVAHENDID JA SERVEERIMISNÕUD....................................................................... 9 4. TÖÖPLAAN......................................................................................................................... 11 5.TOIDUAINETE TELLIMUS................................................................................................14 6. TOITAINED JA KALORSUS..............................................................................................16 8.LAUA EELKATTESKEEM..................................................................................................17 2 1. MENÜÜ Eelroog: Mee- ja sinepimaitseline lõhe salatipadjal. Pearoog: Järelroog: Talv, see on ilus aeg. Valge vaibaga kaetud maa on justkui ilus unenägu.
................................................................................ 9 SEADMED, TÖÖVAHENDID JA SERVEERIMISVAHENDID............................................................10 TÖÖPLAAN...............................................................................................................................................13 TOIDUAINETE TELLIMUS.....................................................................................................................14 TOITAINED JA KALORSUS................................................................................................................... 18 LAUA EELKATTESKEEM...................................................................................................................... 19 2 MENÜÜ
Kokkuvõte:Ainevahetus · Ainevahetusprotsesside kaudu organism seotud keskkonnaga. Keskkonnast saab inimene toitaineid ja eritab sinna jaakaineid. Toiduained inimtoiduks m6eldud taimse (teravili, puuviljad, taime61i jne) v6i loomse (Iiha, kala, munad, piim jne) paritoluga ained. · Toitained toidu koostisosad, mida organism kasutab kudede Ulesehitamiseks ja uuendamiseks ning mis annavad eluks vajalikku energiat. · Toidu energeetiline vaartus ehk kalorsus energia hulk kalorites, mis vabaneb toidus leiduvate toitainete 16plikul 16hustumisel. · Ensuumid eriliste ollladustega valgud, mis kindlustavad ol'gallismis keemiliste reaktsioonide toimumise, jaades ise samal ajal muutLlmata. · Vitamiinid orgaanilised uhendid, mis ensuumide koostises osalevad ainevahetuses. P6hiliseks vitamiinide allikaks illimesele toit. · Organismi ainevahetuse kiirus s61tub mitmetest teguritest, Ilaiteks vanusest, keha temperatuurist,
Koeru Keskkool Süsivesikud saia- ja leivatoodetes Uurimustöö Koostas: Eleri Sillamäe Juhendaja: Merit Metsmaa Koeru 2010 TABEL Toodete Valmistaja Süsivesiku Kalorsus Hind nimetus -sisaldus Kodusai Fazer Eesti 51,1 g 257 kcal 6.30 AS Mitmeviljarös Fazer Eesti 48,5 g 304 kcal 9.20 tsai AS Perenaise sai Eesti Pagar 50,6 g 250 kcal 4.90 AS Hea sai Eesti Pagar 49,9 g 250 kcal 4.90 AS Isa sai Leibur AS 50,4 g 260 kcal 5.90 Teele sai Eesti Pagar 49,2 g 250 kcal 11
...7 2.3 Kihiline kohupiimakook vaarikatega.................................................................................. 10 3. TÖÖPLAAN......................................................................................................................... 12 4. SEADMED, TÖÖVAHENDID JA SERVEERIMISVAHENDID...................................... 15 5. TOORAINETE TELLIMINE...............................................................................................17 6.TOIDU KALORSUS............................................................................................................. 19 7. LAUA EELKATTESKEEM.................................................................................................20 3 1.MENÜÜ EELROOG: Koorene Bostoni salatist valmistatud supp peekonikrutoonidega.
Võrdlus Kohv koore ja suhkruga Must kohv Kalorsus 100 g kohta 36,6 kcal Kalorsus 100 g kohta 2 kcal Analüüs: Kasulikum oleks juua koorega kohvi, kuna sealt saab rohkem kätte vajalikemaid aineid nagu nt: Valke, vitamiine, süsivesikuid, rasvu jne. Piimaga kohvis on neid kõike rohkem kui mustas kohvis. Cocacola Kaljajook Kalorsus 100 g kohta 43 kcal Kalorsus 100 g kohta 31 kcal Analüüs: Nagu võrdluses näha on kohe kindlasti kasulikum juua kalja, kuna seal on rohkem kõiki vajalikke ja tervisele kasuilikke aineid. Tomatimahl Apelsinimahl Kalorsus 100 g kohta 18 kcal Kalorsus 100 g kohta 43 kcal Analüüs: Mõlemad mahlad on kasulikud. Sisaldavad vajalikke aineid aga nagu näha on tomatimahl veidi kasulikum kuna selles on rasva % 0 ning valke on rohkem kui apelsiinimahlas.
Võrdlus Kohv koore ja suhkruga Must kohv Kalorsus 36.6 kcal Kalorsus 2 kcal Analüüs: Koorega ja suhkruga kohv on parem kuna saab Analüüs: Must kohv on selle pärast halvem kuna seal pole vajalike aineid ja koor annab juurde valke nt. piisavalt vajalike aineid Coca cola Kaljajook Kalorsus 43 kcal Kalorsus 31 kcal Analüüs: Pole selle pärast hea kuna seal pole Analüüs : Hea on see et saad teatud koguse valke kätte. põhimõteliselt midagi kasuliku Tomatimahl Apelsinimahl Kalorsus 18 kcal Kalorsus 43 kcal Analüüs : Hea kuna saad kätte palju vajalike vitamiine ja Analüüs : See on halb et süsivesikuid on palju ja mineraal
Glükoos- 1,97 Fruktoos- 2,25 Kiudained- 2,20 Mandariin Hiina Väiksema,õhema Vesi-85,17 Salatid Väiksem kui Hispaania koorega kui Kalorsus- Magustoidud apelsin ning Brasiilia apelsin,oranz koor 53,0 Tortide natuke Itaalia punaka Valgud-0,81 kaunistaimisel laperguse Jaapan varjundiga,koores Süsivesikud Valmistatakse ka välimusega. Egiptus eeterlikke õlisi -13,34 mahla Tai Sahharoos-
SÖÖDARATSIOON NR 9 Emashõberebased paaritusperioodiks (jaanuar), kehamass 8kg. Karjas 1800 looma. Söödad kogus g kalorsus seed. Prot. seed. Rasv. süsiv. lahja veiseliha 8,4 10 1,59 0,30 lehma udar 12,8 21 1,34 1,58 0,05 veise vats, lahja 12,0 10 1,52 0,33 0,05 trahhea 11,6 10 1,00 0,50 0,23 tursapead 13,3 10 1,84 0,12 0,15
Mikro- ja makrotoitained Makrotoitained vesi, süsivesikud, rasvad, valgud Mikrotoitained vitamiinid, mineraalained Valkude, rasvade, süsivesikute ja vee tähtsus ja ülesanded organismis. Nii valgud, rasvad kui ka süsivesikud on vajalikud kudede ehitusmaterjalina ja energiaallikana. Vesi lahustab toitained ja kannab neid organismis laiali, loob püsiva sisekeskkonna. Toidu kalorsus Mida kaloririkkam toit, seda rohkem energiat selle lõhustamisel saame. Kalorsus on toidu energeetiline väärtus. Ensüümid Ensüümid on eriliste omadustega valgud, mis tagavad keemiliste reaktsioonide toitumise organismis, jäädes ise samal ajal muutumatuks. Ülesandeks on kasvamine, arenemine, liikumine ja vananemine (amülaas, pepsiin, lipaas, insuliin) Vitamiinid Reguleerivad närvide, lihaste ja luude tööd, omavad rolli luu- ning lihaskoe moodustamisel. Kaitseb viirus- ja nakkushaiguste eest. A-nägemiseks, naha, kõhrede, luude, limaskestade normaalseks arenguks
0,00 0,00 0,00 kokku 0 0,00 0,00 0,00 toiduenergia 100g retseptis 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Toidu kalorsus Toidu nimetus: Kartuli-porru püreesupp rukkileivakukliga Toiduaine Kogus valgud rasvad süsivesikud nimetus retseptis 100g retseptis 100g retseptis 100g retseptis (g) kartul 0,05 1,9 0,00 0,1 0,00 15,5 0,01 porrulauk 0,045 2 0,00 0,4 0,00 4,5 0,00
Lestal pole soomuseid, siis puhastada on lihtne. Väga valgurikas( 18%) ja keskmise rasvasisaldusega (6%) Latikas ( Abramis brama) Latikas on karpkalalaste sugukonda latika perekonda kuuluv kala. Pikkus 30-50 cm kaal kuni 7 kg. Latika keha on külgedelt lamedam ja kõrge, suu kergelt alaseisune, silmad väikesed.Noored latiakd on hallikashõbedased, vanemad pronksjad. Eestis on levinud enamikes suuremates järvedes. Kasutamine: Hea maitsev söögikala, rasvane 2-10%, kalorsus 110-115.Palju väikseid roodusid. küpsetamine (kõige parem), suitsetamine, kastmed, vormiroad, pirukatäidis. Koha ( Sander lucioperca) Koha on ahvenaliste sugukonda kuuluv kala. Pikkus 40-50 cm -1,5 m, kaal 19 kg, elab 10-20 aastaseks. Tal on pikk süstjas keha, seljalt rohekashall, külgedel kollakate triipudega. Elab jõgedes, järvedes. Toitub ka väiksematest kaladest. Kasutamine: hea maitsega valge liha, vähe väikseid luid. Rasva on kohas vähe ( 0,5 -2%) kalorid 80-100
siis kui lõhustumisprotsessides on piisavalt energiat vabanenud. · Kui organism ei saa pikemat aega toitu, saavad organismis ülekaalu lõhustumisprotsessid ja süntees aeglustub. Vajaka nii ühenditest kui energiast · Ensüümide kaudu muuta organismi ensüümide hulka või suurendada/vähendada ensüümide aktiivsust. (ravimitele isel.) Kalorsus: · Toidu energeetiline väärtus ehk kalorsus on energia hulk kalorites, mis vabaneb toitaine lõplikul lõhustamisel. · Vabanev energia kasutatakse kehatemperatuuri säilitamiseks, lihaste tööks, erinevat ainete sünteesiks jne. · Toidu kalorsus sõltub erinevate toitainete hulgast ja vahekorrast toidus. Kõige kaloririkkam on rasvane toit. 1. Suuõõnes süsivesikute lõhustumine amülaasi abil. Lima muudab toidu libedaks, et oleks kergem neelata 2
· Inimese puhul on selliseks temeperatuuriks 36,6 , kus pole võimalust soojust eraldada. · Inimene muudab toitainetes (mis on ühtlasi ka kütuseks) leiduva potensiaalse energia keemilisel teel lihasvalkude potensiaalseks energiaks. · Soojushulgaks Q nimetame inimese puhul toitainete kalorsust, Q2 märgib aga väliskeskkonda eraldatavat soojushulka. · Eelnevast lähtudes on inimese kasuteger 25% · Inimese kasutegurit arvutatakse valemiga kasutegur = kalorsus korda eraldatav soojushulk jagatud kalorsusega ning korrutatud 100%-ga. Kalorsus · Mida intensiivsemalt inimene liigub, seda rohkem ta energiat kulutab, kuid igapäevane kalorikulu sõltub paljuski igaühe põhiainevahetusest, mida omakorda mõjutavad pikkus, kaal, sugu, vanus, rasvaprotsent, töö. · Tervise seisukohast on oluline, et toiduga saadavad energiakogused oleksid kooskõlas kulutatud energia määraga.
1 kW x h (võimsus x aeg) 14. Kuidas soojushulga ühik 1 cal on saadud? 1grammi vee soojendamisel temperatuuril 20st 21 kraadini. (1grammi vee temperatuuri tõstmisel 1 kraadi võrra) 15. Miks kalorit ikka vähem kasutatakse? Kuna see on vananenud ja mittesüsteemne ühik. Tänapäevaks on enamuses valdkondades üle mindud SI süsteemi energiaühikutele. 16. Nimetage praegu kasutatavaid soojushulga ühikuid? J(dzaul) ja kW x h 17. Mis on toitaine energeetiline väärtus ehk kalorsus? Millise energia liigi alla kuulub kalorsus? Kalorsus on keemilise sideme energia. (kilokalorite hulk, mis organism saab 100g toidu tarbimisel). Kuulub keemilise sideme energia liigi alla. 18. Mis on soojusülekanne? Soojusvahetus 19. Nimetage soojusülekande suund. Kõrgema temperatuuriga kehalt madalama temperatuuriga kehale. 20. Mis on soojuslik tasakaal? Soojuslik tasakaal esineb ühesuguste temperatuuridega kehade vahel. Soojusvahetust enam ei toimu. 21. Nimetage soojusülekande liigid
Süsivesikud(energia).rasvad(naha uuenemine,vitamiinid) valgud(keha uuenemine) mineraalained+vitamiinid(lahustuvad rasvas ja keha saab A,B,C jne) Skorbuut C-vitamiini puudus(immuunsus,luude tugevus) Rahiit D-vitamiini puudus,jäsemete moondumine(luude ja liigeste) natuke pärilik.D-vitamiini saame valgusest,porgandist jne. Kuivsilmsus A-vitamiini puudus(loomsed toidud) Kalorsus energiakogus, 40% kasulik energia(60% soojend.) Ensüümid keemilised ained, mis juhivad elutegevust.2100.ensüümid+vitamiinid Ainevahetus toitumine+jääkide eraldamine Kiirus:väike mass->kiire|kõrge temp->kiire|vana->aeglane rohkem toitu->kiire|vedelam toit->kiire Amülaas lagundab suus tärklist(süsivesikud).Päevas ~1,5 L. Maos: soolhape + pepsiin(valkude lõhustumine). Päevas 1,5 L. Peensooles kaksteistsõrmiksooles, maks(sapipõis lipaas-lagund.rasvu,
GOLDEN MONARCH SINIHALLITUSJUUST Koostas: Märt Aulik Õppegrupp: Kp21 SINIHALLITUSJUUSTUDEST ÜLDISTAVALT petsiifilise maitsega ja suure rasvasisaldusega. Tuntumad juustud: Roquefort , Bresse Bleu , Golden Monarch, Gorgonzola. KALORSUS 100g toodet sisaldab keskmiselt: energiat 333 kcal valke 22g süsivesikuid <1g rasva 27g KUIDAS SOBITADA JUUSTU JA VEINI? ajalooliselt nauditi sinihallitusjuuste Bordeaux' Château veinide seltsis. JUUSTU JA LISANDI KOMBINATSIOON Sobivad hästi kokku: sinihallitusjuust ja petersell sinihallitusjuust ja sinihallitusjuust ja murulauk viinamarjad sinihallitusjuust ja sigur ehk sinihallitusjuust ja varsseller endiiv
Botaaniliselt on mango luuvili. Viljaliha on väga mahlane ja selle värvus varieerub helekollasest oranžini. Maitse meenutab virsikut ja võib olla väga magusast kuni poolhapuka või väga hapuni. Mangosid tarbitakse peamiselt värskelt, küpsena ja pooltoorelt. Neist valmistatakse salateid, mahla, marmelaadi, džemmi ja karrit. Tärkliserikkaid seemneid süüakse röstitult või keedetult, neist valmistatakse jahu ja tärklist ning neid kasutatakse loomasöödana. 100 grammi mango kalorsus on 60kcal, see sisaldab kiudaineid (1,6g), glükoosi (2g), süsivesikuid (14,98g) , valke (0,82g), vett (83,46g) ja ka tuhka (0,36g).
Toidu kalorsus Toidu nimetus:Värske-kapsakurgisalat Portsjoni kaal:100 Toiduain Kogus rasvad süsivesikud Toiduenergia valgud e kcal retsep nimetus tis 100 retsep 100 retsep 100 retsep 100 retsep g tis g tis g tis g tis kapsas 78 1,1 0,858 0,2 0,156 5,4 4,212 28 21,84 värske 25 0,7 0,175 0,1 0,025 2,5 1,562 14 6,25 kurk toiduõli 10 0 0 ...
Kordamine bioloogia tööks! 1. Mis on: · Toitained toiduainete koostisosad, mida organism kasutab kudede ülesehitamiseks ja uuendamiseks ning mille lõplikul lõhustumisel hapniku kaasabil vabaneb energia. · Toiduained ained, mida inimene sööb, kas loomse või taimse päritoluga · Toidu kalorsus toidu energeetiline väärtus on energia hulk kalorites, mis vabaneb toitaine lõplikul lõhustumisel. · Ensüümid eriliste omadustega valgud, mis kindlustavad organismis keemiliste reaktsioonide toimusmise, jäädes ise samal ajal muutumatuks. · Vitamiinid orgaanilised ühendid, mida inimene tingimata vajab normaalseks elutegevuseks 2. Millest sõltub ainevahetuse kiirus?
Õppegrupp: MY08 Juhendaja: Vaike Vetka SINIHALLITUSJUUSTUDEST ÜLDISTAVALT Sp etsiifilise maitsega ja suure rasvasisaldusega. Ka llimad. Tu ntumad juustud: Roquefort , Bresse Bleu , Golden Monarch, Gorgonzola. KALORSUS 00g toodet sisaldab keskmiselt: energiat 333 kcal valke 22g süsivesikuid <1g rasva 27g KOOSTIS Piim Piimhappebak ter Juuretis Sool Penicillum Roqueforti KUIDAS SOBITADA JUUSTU JA VEINI? jalooliselt nauditi sinihallitusjuuste Bordeaux' Château veinide seltsis. unane vein peab olema rohke puuviljaga ja magusa noodiga. JUUSTUTALDRIKU PÕHITÕDE uustuvalikus peaks olema igast tüübist üks juust, kokku
lauamarjadeks ja veini valmistamiseks mõeldud veinimarjadeks. Kasutamine Kõige rohkem kasutatakse viinamarju veini tootmisel. Antiikajal valmistati peamiselt punast veini, aga kreeklaste ja roomlaste lemmikjoon oli tume vein. Kääritamiseks pandi viinamarjamahl suurtesse väävliga töödeldud savitünnidesse ja viidi keldrisse Toiteväärtus Väärtus Toitained 100 g kohta Kalorsus 69 kcal Vesi 80,54 g Süsivesikud 18,10 g Fruktoos 8,13 g Glükoos 7,20 g Kiudained 0,9 g Valgud 0,72 g Tuhk 0,48 g Lipiidid 0,16 g Sahharoos 0,15 g Tänan kuulamast!
Tartu Kutsehariduskeskus Kokk Toitumispaevik 08.09.2010 Ühe päeva analüüs Juhendaja: Tartu 2010 10.00-10.15 Coca Cola - 42,7 kcal Valgud 0 Rasvad 0 Susivesikud 10,5 Kolm hakkliha saiakest 75~g = 225g~ Kalorsus 601.71 kcal Valgud 16.09 g Rasvad 41.27 g Susivesikud 39.75 g 14.30-15.15 300ml Nescafe 3in1 ! 104,0 kcal Valgud 14,6g Rasvad 0g Susivesikud 11g 200ml Maggi puljong ! 50kcal Susivesikuid, 0,9g Rasvu 0,2g , Valk1,4g 19.00-19.30 Hakkliha pitsa 711 kcal Valku 24g Süsivesikuid 93g Rasva 27g Sprite 500ml 210 kcal Rasva 0g Süsivesikuid 51g Valke 0g Kartuli krõps Taffel San diego 100g 530 kcal Rasva 32g Süsivesikuid 54g Valku 5g Tarbitud kogus : Kcal 2,249.41 Rasva 112,08g
I MÕISTED 1)Ainevahetus- organismis toimuvad omavahel ja keskkonnaga seotud keemiliste reaktsioonide kogum 2)Toitained- on toiduainete koostisosad, mida organism kasutab kudede ülesehitamiseks ja uuendamiseks ning mille lõplikul lõhustumisel hapniku kaasabil vabaneb energia. 3)toidu kalorsus- toidu energeetiline väärtus ehk kalorsus ongi energia hulk kalorites, mis vabaneb toitaine lõplikul lõhustamisel. 4)ensüümid-on eriliste omadustega valgud, mis kindlustavad organismis keemiliste reaktsioonide toimumise, jäädes ise samal ajal muutumatuks. 5)Vitamiinid- on orgaanilised ühendid, mida inimene tingimata vajab normaalseks elutegevuseks. 6)toiduained- on aine, mida tarvitatakse toiduks või millest valmistatakse toitu. 7)hambakroon- on suuõõnde ulatuv hambaosa
Kalaliha omadused ja toiteväärtus Piia Ruus LS II Kala kasulikus Vähe süsivesikuid Madal kalorsus Kalas leiduv rasv on hästi omastatav Oomega-3 ravhape, Südamele kasulik. A, D, B2, B6, B12 vitamiinid Leidub väga vähe naatriumit Toores kala- vererõhk õigel kõrgusel Kõrge toiteväärtus! Kala koostis Vett: 50- 85% Valkku: 9- 27% Rasva: 0,3- 35% Mineraalained: 3% Süsivesikud: 0,5- 1% Vitamiinide hulk- toit ja elukeskkond Kõige rasvasem kala- angerjas, sisaldab 24,5 g rasva Tarbimine Eestis 2010. aastaseisuga tabis iga inimene 10,5 kg
kes on heterotroofse toitumisega jagunevad: selgroogsed imetajad linnud roomajad kalad kahepaiksed selgrootud liikide arv pole kindlel (kuni 4 miljonit) Muld taastumiseks nõutav aeg on väga pikk vanimad mullad on ligi 10 000 aastat vanad kogu maismaa haaravaks funktsiooniks on taimede varustamine: kasvuks ja arenguks Biomassi energia e. biomassi kalorsus soojusenergia, mis saadakse biomassi põletamisel. Biomass on taimne materjal, mis on põletamiseks piisavalt kuiv (puiduhake ja -jäätmed, saepuru, pilliroog, põhk, jne.) Küsimused 1. Kuidas jagunevad loodusvarad? 2. Mida nimetatakse metsaks? 3. Kui suure protsendi moodustab vesi Maa pinnast? 4. Mitu loomaliiki on Maal? 5. Mis on mulla ülesanne? Kasutatud kirjandus Google http://images.google.ee/imghp
VALGUD 9.A VALGUD Valgud on looduslikud polümeerid nagu tärklis ja tsellulooski. Nad on elusorganismides kõige tähtsamad ning keemiliselt keerukad ühendid. Spetsiifilised valgud kuuluvad ensüümide, hormoonide, immuunkehade, hemoglobiini ja teiste bioloogiliselt aktiivsete ainete koostisesse. Valkude kalorsus on võrreldav süsivesikute kalorsusega: 1 g valku annab 4,1 kilokalorit. VALKUDE EHITUS Valkude pikad molekulid koosnevad erinevate aminohapete jääkidest. Aminohape on karboksüülhape, mis sisaldab ka NH2 rühma. VALKUDE JAGUMINE · Lihtvalgud koosnevad ainult aminohapete jääkidest. Nt munavalge · Liitvalgud koosnevad valgulisest osast ja mittevalgulisest osast. Nt valk + gklükoos = glükoproteiin Nt valk + nukleiinhape = nukleoproteiin
toidu kaunistamisel, ning sellest tehakse ka mahla. Kõige rohkem toodetakse mandariini Hiinas. Kasvatuspiirkonnad on Jaapan, Hispaania, Brasiilia, Maroko, Itaalia, Iisrael, USA, Alzeeria. Mandariini happesus on -11,5 pH. (ananass -12,6 ; pirn -9,9 ; maasikas -5,4 ; arbuus -1,0 ; hakupirss +3,5).Apelsin on 4.35pH. Apelsin on happelisem kui mandraiin, sest mandariin on väiksem. Toiteväärtus 100 grammi kohta: Kalorsus 45.7 kcal Valgud 0.6 g Rasvad 0.2 g Süsivesikud 10.2 g Vesi 88 g Alkohol 0g Vitamiin A 7.9 µg Vitamiin D - µg Vitamiin E 0.32 mg Vitamiin C 30 mg
kasvavad seened on väga maitsvad ka inimtoiduna. Nüüd kasvatatakse austerservikuid lehtpuupakkudel ja -kändudel metsas ja koduaias. Seenekasvandustes kultiveeritakse neid aga saepurust või teraviljapõhust toitepinnasel. Austerservik on väga maitsev söögiseen ja tarvitamiseks kõlbulik ilma kupatamata. Austerservik sisaldab asendamatuid aminohappeid, vitamiine, kasulikke mineraalaineid ning mikroelemente. Rasvasisaldus ei ole üle 3%, kalorsus 34 kcal/100g. Seega võib kindlalt väita, et austerservik on väga hea dieettoiduaine. Lisaks on leitud, et seenes sisalduvad polüsahariidid on vähivastase toimega ning pärsivad vananemist. Austerservik vajab tselluloosi- ja toitaineterikast substraati (kasvupinnast). Tavaliselt kasutatakse selleks põllumajandustoodangu jääke. Traditsiooniline toitepinnas austerserviku kasvatamiseks on nisupõhk ja teised Eestis kasvatatavad teraviljaliikide (oder, rukis) põhud.
......................................... 3 Menüü põhjendus.......................................................................................................................................4 Toitude kalkulatsioonid ja tehnoloogilised kaardid ..................................................................................6 Töögraafik..................................................................................................................................................7 TOIDU KALORSUS................................................................................................................................. 9 Lauaskeem............................................................................................................................................... 10 2 Menüü Eelroog Porgandipaprikakaaviar, tartelettes salatipadjal Pearoog
3. SDT- sündroom- laisksus 4. närvisüsteem- organismi elundkond, mid reguleerib ja ühtlustab eludnite talitlust ning kohandab seda sise- ja väliskeskkonnaga. 5. Pikmamaajooks- pikaajaline jooks, mis näitab südame- ja hingamissüsteemi vastupidavust 6. paigalthüpe- paigast kaugushüpe, näitab jalalihaste kiiruslikku jõudu. 7. Painduvus- omadus, mis näitab, kui liikuvad on liigesed ning kui venivad on lihased. 8. Kalorsus- toidu energiavaru sisaldus 9. glükoos- viinamarjasuhkur 10. aneemia- kehvveresus, vere punaliblede vähesus 11. positiivne vaimne energia- vaimne heaolu 12. negatiivne vaimne energia- psüühikahäired, vaimsed probleemid 13. meditatsioon- süvakeskendumist taotlev vaimne tegevus 14. autosugesstioon- enesesisendus, iseenese mõjutamine mõttes või häälega lausutud sõnade abil 15. eksistentsiaalne- olemasolusse puutuv, selle seisukohast oluline
Energia ühik on 1 kw · h 14. Kuidas soojushulga ühik 1 cal on saadud? Soojushulga ühik 1cal on saadud nii, et võeti 1g vett, soojendati 1C ° võrra, ehk siis soojushulk, mis kulus 1g vee soojendamiseks 1 C ° võrra. 15. Miks kalorit ikka vähem kasutatakse? Sest ta on mittesüsteemne soojushulga ühik. 16. Nimetage praegu kasutatavaid soojushulga ühikuid? Kw · h - kilovatt tund, kJ kilodzaul, kcal 17. Mis on toitaine energeetiline väärtus ehk kalorsus? Millise energia liigi alla kuulub kalorsus? Keemilise sideme energia siseenergia liik. Energia mis saadakse toiduaine täielikul põlemisel 18. Mis on soojusülekanne? Soojuse kandumine ühelt kehalt teisele. 19. Nimetage soojusülekande suund. Suund soojemalt kehalt külmemale 20. Mis on soojuslik tasakaal? Soojenemine ja jahtumine tasakaalus. Temp. ei muutu. 21. Nimetage soojusülekande liigid. Soojuskiirgus, soojusjuhtivus, konvektsioon. 22
Tigu-sisekõrva kuulmiselund. Poolringkanalid-aitavad tasakaalu hoida. Kuulmislävi-väikseim helitugevus mida inimene kuuleb. Mõik-kotikujulised moodustised, mis on karvastega kaetud meelerakud. Maitsmispung-keelenäsade otsas paiknevad pisikesed moodustised. Haisterakk-ninaõõne ülaosas paiknevad rakud. Retseptor-maitsmispungadel olevad tunderakud. Ainevahetus-kõik organismis toimuvad keemilised muutused. Toitained-toidu koostis osad. Toiduained-inimtoit. Kalorsus-toidu energeetiline väärtus. Energiavahetuse kasutegur-vabanev energia, mida organism suudab kasutada. Ensüümid-eriliste omadustega valgud,mis kindlustavad organismis keemiliste reaktsioonide toimuminse,ise muutumatuks jäädes. Vitamiinid-orgaaniline ühend,mida inimene vajab elutegevuseks. Seedeelundkond-seeditakse toitu. Kroon-suuõõnde ulatuv hambaosa. Kael-hambaosa Säsi-hambaosa Juur-hambaosa Lõikehambad-jäävhammaste osa. Hingetoru-hingamistee. Söögitoru-seedimiselundkonna osa.
Ainevahetuseks nim kõiki organismis toimuvaid keemilisi muutusi, mille kaudu organism on seotud keskkonnaga ja mis võimaldavad tema elutegevust. Toitained on toiduainete koostisosad, mida organism kasutab kudede ülesehitamiseks ja uuendamiseks ning mille lõplikul lõhustumisel hapniku kaasabil vabaneb energia. Makrotoitained on vesi, valgud, süsivesikud ja toidurasvad. Peab saama palju. Mikrotoitained on vitamiinid ja mineraalid, ei pea saama palju. Toidu energeetiline väärtus ehk kalorsus on energia hulk kalorites, mis vabaneb toitaine lõplikul lõhustamisel. Ensüümid on valgud, mis kindlustavad organismis keemiliste reakts toimumie, jääed ise muutumatuks. Leidub kõikjal.Kiirendavad reaktsioonide kulgu. Toime sõltub organismi temp, keskkonna happelisusest v aluselisusest. 2100 erinevat ensüümi in org. Vitamiinid on lihtensüümid. Vitamiinid on orgaanilised ühendid, mida inimene vajab normaalseks elutegevuseks
aineid · Toitained ained, mida organism toidust tegelikult saab ning mida ainevahetuses vajatakse Toiduainete koostis · Toiduained o Värvained o Lõhnaained o Toitained Vitamiinid Valgud Rasvad Süsivesikud Mineraalained o Konservandid o Maitseained · Toiteväärtus ehk kalorsus- on soojushulk, mille toit annab täielikul osüdatsioonil · Tähtis on toidu tasakaalusus · Näited o Süsivesikud ja valgud ~17 MJ/kg o Rasvad ~39 MJ/kg · Vajadus o Vaime töö 12MJ (2900 kcal) päevas o Füüsiline töö 19MJ (4550 kcal) päevas Inimese toidukaart Inime on omnivoor kõigesööja Üks toitaine saab teise puudumist osaliselt kompeseerida
..7% sidrunhapet. KOOSTIS... Ø Sidruni kogumassist moodustab koor 45 % Ø Seemned 2 % Ø Mahl 53 % VILJAD... Ø Viljad on 69cm pikad ja läbimõõduga 46 cm. Ø Viljad on ümarad, ovaalsed . Ø Vili on erekollase, raskesti eralduva koorega. Ø Koorel on kühmukesed või lohukesed. Ø Seemned on munajad, kollakasrohelised või valged, seest rohekad. TOITAINED... Vesi 88,98 g Kalorsus 29 kcal Valgud 1,10 g Lipiidid 0,30 g Tuhk 0,30 g Süsivesikud 9,32 g Kiudained 2,8 g Vitamiin Väärtus 100 g kohta Ø C 53,0 mg Ø B1 0,04 mg Ø B5 0,19 mg Ø B3 0,10 mg Ø B6 0,08 mg Ø B5 0,19 mg Ø E 0,15 mg Ø E 0,15 mg Ø Folaadid 11,0 g Ø A 1,0 g Luteiin+ zeaksantiin11,0 g KASVATAMINE
Ardu Kool TOITAINED Referaat Kreete Lüll 9.a. klass 29.11.2007 Ardu 2007 Toitained on toiduainete koostisosad, mida organism kasutab kudede ülesehitamiseks ja uuendamiseks ning mille lõplikul lõhustumisel hapniku kaasabil vabaneb energia. Inimene peab järjepidevalt saama suurtes kogustes vett, valke, süsivesikuid ja toidurasvu makrotoitaineid. Toitainete hulgast sõltub toidu kalorsus. Organismi toitainete vajadus suureneb: treening- ja võistlustegevuse, raseduse, rinnaga toitmise ajal ning haiguste ja stressi puhul. Toitainete kogused varieeruvad seoses pärilike faktorite, vanuse, soo, stressi, füüsilise tegevuse astme, aastaaja ja kliimaga ning on erinevad sõltuvalt meie tervislikust seisundist. Toitainete alla kuuluvad: valgud, mineraalained, vitamiinid, vesi, süsivesikud, rasvad ja taimeõlid. Valgud on ehituslikud toitained
AINEVAHETUS JA SEEDIMINE- BIOLOOGIA 9. KLASS AINEVAHETUSEKS nimetatakse kõiki organismis toimuvaid keemilisi muutusi, mille kaudu organism on seotud keskkonnaga ja mis võimaldab tema elutegevust. Inimene toitub TOIDUAINETEST(liha,kala,muna,piim,teravili,jne..). TOITAINED on toiduainete kosstisosad, mida organism kasutab kudede ülesehitamiseks ja uuendamiseks ning mille lõplikul lõhustumisel hapniku kaasabil vabaneb energia. Toidu energeetiline väärtus ehk kalorsus ongi energia hulk kalorites, mis vabaneb toitaine lõplikul lõhustamisel. Kõige kaloririkkam toit on rasvane toit. Vabanevat energiat kasutab inimene näiteks keha tempertauuri säilitamiseks, lihaste tööks, erinevate ainete sünteesimiseks jne. TOIT SÖÖMINE,SEEDIMINE AINEVAHETUS LÕPPJÄÄKIDE IMENDUMINE RAKKUDES ERITAMINE ENSÜÜMID on eriliste omadustega valgud, mis kindlustavad organismis keemiliste
· Leek tekib gaaside põlemisel · Tahkete ainete põlemisel toimub nende lagunemine ja eralduvate gaaside põlemine t ie lik p le m in e C O 2 ja H 2 O m i t t e t i e l i k p l e m i n e k r g e t o C , C O , C O 2 a u ru d , v a l g u s t a v ( h g u v t a h m ) p l e m i s t e i to im u Toitained · Toit koosneb toiduainetest · Toiduained koosnevad toitainetest · Toiteväärtus e. kalorsus energia, mis eraldub toidu täielikul oksüdatsioonil · Toitained · Sahhariidid 17 MJ/kg energia · Rasvad 39 MJ/kg energia · Valgud 17 MJ/kg ehitusmaterjal · Vitamiinid reguleerivad · Mineraalained reguleerivad
täielikult valmida. • Vili on täisküps siis, kui vilja õrnal pigistamisel koor veidi lohku vajub ning kõrva ääres raputamisel on kuulda seemne loksumist. • Järelvalmimiseks tuleks avokaadosid hoida toatemperatuuril. Väärtused • Koguseliselt on avokaadodes kõige rohkem vett. • Teise koha hõlmab õli. • Küpsed avokaado viljad sisaldavad olenevalt sordist 15- 25% hinnalist avokaadoõli. • Avokaado õlirohkusest tuleneb ka selle vilja kõrge kalorsus. Sajagrammise avokaadoportsu nahkapistmisel saab meie organism 150-220 kcal. Nii et tõeliselt energiarikas suutäis. • Mineraalelementidest on avokaados eriti rohkesti kaaliumi, kuid väga vähe naatriumi. Tumenemine ja selle vältimine • Õliküllus ja eriti just küllastamata rasvhapete kõrge sisaldus muudavad puhastatud avokaado vastuvõtlikuks hapniku toimele. • Kokkupuutel hapnikuga tumenevad kooritud avokaadotükid kiiresti ja kaotavad oma esialgse maitse.
k orthos korrektne, õige orexis - isu Kes? Keskealine Keskmisest jõukam Labiilse psüühikaga Elus valesid otsuseid kahetsev Põhjused Vääramatu usk õige söömisega haigusi ennetada Arst palub tervislikult käituda Tunnused Tarbitav toit peab olema ökoloogiliselt absoluutselt puhas Kvaliteet peab olema dokumenteeritud Toit peab olema kasvanud elukoha läheduses Toiduained: head ja halvad Tarbivad toidulisandeid Olulised on toidukogus, kalorsus, söömisaeg ja kestus Tunnused Juhutoitumine välistatud Väljas liikumine piiratud Koguvad toitumisalast kirjandust Suruvad oma vaateid teistele peale Ravi Ainus ravi on psühhiaatriline Pika Pika Inimene sööb tahtlikult mittesöödavaid asju Ld.k pica - harakas Mida süüakse? Geofaagia - savi, muld, liiv, killustik, tärklis, Amülofaagia - tärgeldusained, jahu, kliister Pagofaagia - jää, lumi Veel:
Vitamiinide vajadus sõltub peamiselt soost, vanusest, organismi tervislikust seisundist, kehalisest aktiivsusest. Meie lõunasöögi menüüs sisaldavad toiduained järgmisi vitamiine: Vitamiin A piim, kala, paprikas Vitamiin D piim, kala, majonees, maitsestamata jogurt Vitamiin E täisteraleib Vitamiin K hiinakapsas Vitamiin C banaan, õun, ananass, vaarikad, hiinakapsas, paprika, tomat Vitamiin B piim, kala, tomat, banaan, paprika, hiinakapsas, Kalorsus Energiat tuleb saada täpselt nii palju kui kulutatakse. Toiduenergiat mõõdetakse kilodzaulides või kilokalorites. Toiduenergia põhilisteks allikateks on süsivesikud ja rasvad. Kalorivajadus sõltub inimese pikkusest,kaalust,soost,vanusest,füüsilisest aktiivsusest. Kerge füüsilise koormusega inimese energiavajadus on naistel 1600 kuni 1900 ning meestel 1900 kuni 2300 kcal päevas.
....................................... 4 Spinati- ja brokolisupp ............................................... 5 Broilerikintsu rullid ..................................................... 7 Apelsinikreem ............................................................ 9 Seadmed, töövahendid ja serveerimisvahendid ....... 10 Tööplaan ................................................................... 11 Kaubatellimus ........................................................... 12 Toidu kalorsus........................................................... 14 2 Menüü Spinati- ja brokolisupp *** Broilerikintsu rullid *** Apelsinikreem *** Evian 3 Menüüpõhjendus Menüü on mõeldud pidulikuks õhtusöögiks. See sisaldab spinati- ja brokolisuppi,
............................................ 5 Töövahendid ja nõud....................................................................................................................... 6 Tööplaan ........................................................................................................................................ 7 Toiduainete tellimus...................................................................................................................... 11 Toitained ja kalorsus ...................................................................................................................13 Laua eelkatte skeem.......................................................................................................................14 Kasutatud materjal......................................................................................................................... 15
Neid saab kergesti transportida. Tahketel kütuste kasutamisel tekivad jäägid. Kütteväärtus näitab, kui palju soojusenergiat annab kindel kogus kütust täielikul põlemisel. Mida madalam on süsiniku OA, seda kõrgem on kütteväärtus. 4.Toiteväärtus Toit elusorganismi ,,kütus ja ehitusmaterjal", mis koosneb toitainetest. Toitaine toiduainete elutähtsad koostisosad (sahhariidid, valgud, rasvad, vitamiinid, mineraalained) Toiteväärtus e. kalorsus, toidu kindla koguse täielikul oksüdeerumisel eraldunud soojus (toidu kasulikkus organismi jaoks). Rasvad annavad sama koguse juures kõige rohkem energiat (rasva OA). Rasvad elutähtsad ühendid, mis koosnevad glütserooli ja suurema molekuliga karboksüülhapete (rasvhapete) jääkidest. Funktisoonid: energiaallikas, soojusisolatsioon, ehitusmaterjal. Sahhariidid elutähtsad ühendid, mis koosnevad süsinikust, vesinikust ja hapnikust.
organismist. · Ei kustuta janu, sportlased seda ei tarbi. VALIK SPORDIJOOKE ISOSTAR CARBOCOC 2 LIGHT 425 g, 6 eurot 400 g, 5,7 eurot; 1100 g, Aitab pärast füüsilist või vaimset pingutust taastuda, 12eurot. korvata kaotatud vedelikku, 1 kilost pulbrist saab 17 liitrit kustutada janu ja taastada spordijooki. organismi energiavarud. Väike kalorsus, poole vähem Isostar sisaldab aminohappeid suhkrut kui tavalistes ja mineraale, mis on vajalikud spordijookides. organismi taastumiseks Imendub kiiresti ja kustutab treeningu järel. hästi janu. Isotooniline (osmolaarsus 296 Hüpotooniline (osmolaarsus mosm/l). 250 mosm/l). CARBOCOC 4 GATORADE Tänu universaalsusele sobib
aurustatakse vahetult enne põlemist, tahked kütused põlemine on mittetäielik ja raskem reguleerida leegi suurust ja temperatuuri. · Kütteväärtus näitab, kui palju soojusenergiat annab kindel kogus kütust täielikul põlemisel ·Kütuste kütteväärtus sõltub oluliselt vesinikusisaldusest ja peamise oksüdeeruva elemendi oksüdatsiooniastmest. Toit ja toiteväärtused ·Toitaine on toiduaine inviduaalne komponent ·Toiteväärtus ehk kalorsus ·Toitainete vajalikkus organismis: energia tootmiseks, kudede ülesehitamiseks ·Kõige suurema kütteväärtusega on rasvad, ligikaudu 38mJ/kg kohta ·Valgud ja süsivesikud on 17mJ/kg kohta ·Rasva on vaja rasvlahustuvate vitamiinide omastamisel. ·Rasva kasutatakse organismi poolt energeetilisel eesmärgil, energeetilise varuainega ja rakukestadega koostises ·Valku on tarvis organismi ülesehitamiseks ·Suhkruid on tarvis energeetilisel eesmärgil ning DNA ja RNA koostises.
annaabi.ee 
