Kuna põhus on raku kestaaine osakaal suur, siis ei sobi põhk kitsedele põhisöödaks. Kitsedele sobib kõige paremini peenekõrreline leherikas hein ja silo. Päevas võiks arvestada heina emaskitsedele 1,5...2 kg. Silo söötmisel tuleb arvestada, et kitsed on väga tundlikud mittekvaliteetse silo suhtes. Liigselt hapu ja riknenud silo pikaajaline söötmine põhjustab neil seedehäireid. Eriti ettevaatlik tuleb olla niisuguse silo tiinetele emasloomadele söötmisel. Hea oleks anda silole lisaks ka heina või siis selle puudumisel väiksemaid koguseid põhku (ca 0,5 kg). Tiinetele emasloomadele võiks anda kvaliteetset silo 1...2 kg, lüpsvatele kitsedele 3...4 kg päevas. Juurvili ja kartul on heaks mahlakaks söödaks lüpsvatele kitsedele. Olemasolu korral võiks juurvilja ratsiooni võtta 2...3 kg, kartulit 1...2 kg. Jõusöödaks sobib kitsedele nii kaer kui ka oder
neeru. Reproduktiivsüsteemi toksilisus, genotoksilisus ja mutageensus Pentaklorobenseeni manustati 100 päeva jooksul isastele rottidele 125/1000 ppm ja emastele 180 päeva jooksul 125/250/500/1000 ppm, seejärel rotid paaritati. Sündis olulisemalt vähem järglasi, suurema doosi saanud rottide järglased olid teistest palju väiksemad ning ka suremus oli oluliselt suurem. Samuti esines enamus järglastel kasvajaid. Pentaklorobenseeni manustati üks kord päevas tiinetele rottidele vastavalt 50, 100, 200 mg/kg. Võrreldes teiste rottidega, oli 200 mg/kg doosi saanud rottide järglaste arv oluliselt väiksem ning esines ka erinevaid mutatsioone. 15-päevases uuringus, surid kõik rotid, kellele manustati 10000 ppm pentaklorobenseeni. Nende maks oli seejuures kaks korda suurem kui tavalistel rottidel. 6 Nende loomkatsete põhjal võib arvata, et ainega kokkupuude võib põhjustada mutageensust
Probleemide tekkimisel tuleb põrsaid sööta tagasihoidlikumalt. Möödalaskmised võõrutusperioodil vähendavad põrsaste jõudlust ja sead saavad realiseerimisküpseks hiljem. 18. Emiste söötmine reproduktsioonitsükli jooksul 19. Vabade ja tiinete emiste söötmine ja pidamine Tiinete emiste söötmisel tuleb lähtuda nende kehamassist ja konditsioonist. Rühmasulus pidamisel tuleb valida ühte sulgu enamvähem ühesuurused- ja rasked emised. Söötmistase tiinetele emistele tuleks määrata lähtuvalt nende toitumisskoorist. Imetamisel tugevasti lahjunud emiseid tuleks sööta tiinuse ajal tugevamini, nende emakavälise kehamassi juurdekasv peaks olema 40 kg. Võõrutusjärgselt keskmises toitumuses olevaid emiseid võiks sööta arvestusega, et nende emakaväline kehamass suureneks tiinuse ajal ligikaudu 20 kg võrra. Pärast põrsaste võõrutamist heas konditsioonis olevaid emiseid võib sööta vastavalt nende elatus- ja lootetarbele. Et
800 - - - - 117,5 Tööhobuste summaarsete tarbenormide esimene arv real on kerge töökategooria ja teine raske töökategooria tarvis. Noorhobuste esimene arv on 6-12 kuu vanustele noorloomadele, teine 24-36 vanustele. 5 Tabel 5. Lammaste summaarsed energiatarbenormid, MJ päevas Eluskaal Vabadele ja alg- Imetavatele uttedele tiinetele uttedele 1. 2. kuud 3. 4. kuud Jäärad 40 12,0 14,4 11,2 - 60 14,4 19,0 14,9 - 80 16,7 23,6 18,5 12,7-14,6 90 - - - 13,9-16,0 100 - - - 15,1-17,4
väljalangemine, profülaktikaks lisatakse suplusliivale "fungi-stoppi"), silmaärritust, stressi, traumasid. Tsintsiljadel on suhteliselt õrn seedetrakt ja nad taluvad halvasti sööda koostise muutusi. Tsintsiljade toit koosneb kolmest komponendist - hein (timut, lutsern), jõusööt (soovit. Pedersen/Taani) ja puhas vesi. Heina võib anda piiramatus koguses. Jõusööda, mis sisaldab 18-20% proteiini, 2-3% rasva ja 15-18% kiudaineid, vitamiine jm., ööpäevane kogus peaks olema 20-30 g. Tiinetele ja imetavatele emadele on olemas spetsiaalne kõrgema proteiinisisaldusega jõusööt. Kõige tavalisem tsintsiljade puur on valmistatud tsingitud keevisvõrgust ja koosneb 6 boksist (6 ema + 1 isa). Iga boksi küljes on söödanõu, jooginippel ja liivanõu suplemiseks. Tsintsilja peaks saama iga päev vähemalt 15-20 min supelda liivas (spetsiaalliiv!). Optimaalne ruumi temperatuur on tõuloomadele 17,7 C ja noorloomadele 15 C ning õhu niiskusesisaldus 40%. (chinchilla.ee) Küülik
füüsilisi tarbeid rahuldav sööt. (2) Sigu tuleb sööta vähemalt üks kord päevas. (3) Kui sigu ei söödeta vabalt või automaatsel söötmismeetodil, siis peavad kõik sead pääsema sööma samaaegselt. (4) Üle kahe nädala vanused sead peavad saama puhast joogivett vastavalt vajadusele. (5) Kõrge temperatuuriga keskkonnas oleva või haige sea jaoks peab puhas joogivesi olema kogu aeg saadaval. (6) Mitteimetavatele tiinetele nooremistele ja emistele tuleb nälja kustutamiseks ja närimisvajaduse rahuldamiseks anda piisav kogus mahukat või kiudaineterikast sööta ning energiasööta. (1) Sigade söötmise ja jootmise vahendid ning seadmed ei tohi põhjustada sigade vigastumist ja need tuleb paigutada nii, et kõikidel loomadel oleks võimalik nende juurde pääseda. (2) Sigade söötmise ja jootmise vahendid ning seadmed peavad olema sellised, et sigadele
Tiinus- ja imetamisperiood on aga omavahel integreerunud, s.t. tiine emise söötmistugevus mõjutab tema söödatarbimist ka imetamise ajal. Tiine emis vajab sööda toitaineid elatuseks, loodete kasvuks ja emakavälise kehamassi juurdekasvuks, imetaval emisel tuleb lisaks elatustarbele arvesse võtta piima tootmiseks vajaminev söödakogus. Vabade ja tiinete emiste söötmine ja pidamine Vabade ja tiinete emiste ning kultide pidamine Vabadele ja tiinetele emistele optimaalsete pidamistingimuste loomine eeldab nende käitumisharjumuste tundmist. Võõrutusjärgselt on emised rahutud. Rühmasulus peetavad vastvõõrutatud emised kaklevad alluvusvahekordade paikapanemiseks._ Vabad emised eelistavad lamada üksteise lähedal lamamisalal. Pärast tiinestumist jäävad emised rahulikumaks ja lamavad rohkem. Enam meeldib emistele lamada küljel.
Tiinusperiood keskmiselt 115 (111-117) päeva. Imetamisperiood 28-56 päeva. Vaba periood keskmiselt 5 (2-14) päeva. 2. Tiinete emiste söötmisnormid (Tartu, 1995) Tiinusperiood jagatud algtiinuseks (esimesed 84 päeva) ja lõpptiinuseks (viimane tiinuskuu). Täiskasvanud 200 kg emisele normitakse Algtiinusel 31MJ metaboliseeruvat energiat, 236 g proteiini. Lõpptiinusel 37 MJ, 338g proteiini. Erinevus +6, +102 g ESMAKORDSELT TIINETELE EMIKUTELE (KEHAMASS 120KG JA ROHKEM) Tiinusperiood jagatud algtiinuseks ja lõpptiinuseks Algtiinusel 35,2 MJ, 366g proteiini. Lõpptiinusel 35,2 MJ, 390g proteiini. Erinevus x, +24g. 17. Tiinete emiste partsiaalsed tarbenormid ( elatustarve, lootetarve, kehamassi juurdekasvu tarve ). TIINETE EMISTE PARTSIAALNORMID u.200 kg emis vajab 23,3 MJ. 1,8...1,9 kg sööta elatamiseks. Proteiin: 5g 1MJ elatuseks vajamineva metaboliseeruva energia kohta 200kg emisele seega = 23,3 x 5 = 117g.
vajavad põrsad ka vett, seda antakse soovi järgi. Kui emis peaks mingil põhjusel hukkuma või olema piimatu, siis tuleb põrsad paigutada teiste emiste alla, kui see pole võimalik siis võib anda põrsastele ka lehma ternest, mis on koostiselt lähedane emise omale. Põrsaid võib sööta ka lehmapiimaga, aga siis lisatakse sinna hulka kanamuna (valgu suurendamiseks) ja glükoosi (mitte suhkrut). 9. Vabade ja tiinete emiste ning sugukultide pidamine. Vabadele ja tiinetele emistele optimaalsete pidamistingimuste loomine eeldab nende käitumisharjumuste tundmist. Võõrutusjärgselt on emised rahutud kui nad panna rühmasulgu, siis nad kaklevad alluvusvahekordade paikapanemiseks. Pärast tiinestumist jäävad emised rahulikumaks ja nad lamavad rohkem. Kui emiseid peetakse üksikult, siis tagatakse et kõik saavad ühtemoodi süüa ja seega on pesakonnad ühtlasemad võrreldes rühmasulus pidamisega. Lamamisala peab
annaabi.ee 
