Kodutöö: Omahinna arvutamine buss: VOLVO 280000 (BM bilansiline maksumus) q - 52 (kohtade arv) Lk - 100km (veokaugus edasi-tagasi) Oa - 0,5 h (ooteaeg) Kk - 65 km/h (keskmine kiirus) 65 periood 1 aasta Tööpäeva pikkus- 4h Antud tingimuste juures on ühe reisi kestvus: R = Lk / Kk + Oa = 100/65+0,5 = 2,038 tundi Kolme kuu jooksul on buss sõidus (3-e kuu tööaja ressurss): Laupäevi 13, pühapäevi 13, riiklikke pühi 1, haiguspäevi 4, tehnohoolduses 2. Kokku: 32 päeva kolme kuu jooksul auto seisab! Tööaeg: Ta = (Apk 365 Apseisus 128) x 4 = 948, sest bussil ei ole kõik päevad aastas sõidus (365-128) ja ühes päevas on buss sõidus kuni 4 tundi. Aastas teeb buss Z = Ta / Treis = 465,16 Z = 948 / 2,038 = 465 reisi Läbisõit aastas on L = Z x Lk = 46500 L = 465 x 100 = 46500 km on aastane läbisõit Selleks, et leida, palju kulub bussile aastas raha, on vaja arvutada omahind: Omahind = Otsekulud + Üldkulud = Amortisatsioon + Küte +...
Kulude ja omahinna arvestus ( Karu, Sander. Kuluarvestus) Kulude juhtimise üks olulisemaid eesmärke on erinevatele huvigruppidele vajaliku info kindlustamine neid huvitavate objektide ehk kuluobjektide kulude kohta. Kuluarvestust kasutades saadakse teada, miks ja kui palju kulutusi ja kulusid tehakse. Kuluobjekt (kulukandja, arvestusobjekt, kuluühik) (cost object, cost unit) on iga objekt, mille kulusid soovime eraldi mõõta ja arvestada. Kuluobjektide (toodete, teenuste) täisomahinna arvestamisel on oluline arvestada vaid organisatsiooni põhitegevusega seotud üldkulusid. Sageli on osutunud vajalikuks enne täisomahinna arvestamist eelnev kulude liigitamine põhitegevusega seotud ja põhitegevusega mitteseotud kuludeks. Kogukulud kujunevad järgmiselt: OTSEKULUD + PÕHITEGEVUSE ÜLDKULUD + ETTEVÕTTE ÜLDKULUD = KOGUKULUD Ülesanne Määrata OÜ ABC 1) Toodete täi...
......................... 15 3. Puitlaastplaadi hinna kujundamine....................................................................................... 16 3.1 Materjalide maksumuse arvutus 1m3 puitlaastplaadi tootmiseks...................................16 3.2. Töö mahukuse arvutus 1m3 puitlaastplaadi tootmiseks................................................ 16 3.3. Töötasu arvutus 1m3 puitlaastplaadi tootmiseks........................................................... 16 3.4. Omahinna arvutus 1m3 puitlaastplaadi tootmiseks....................................................... 16 4. Tsehhiplaan...........................................................................................................................18 3 1. Materjali bilanss.
Kujunes välja riikidekeskne maailmamajandus 4) Milliseid muutusi hõive struktuuris on kaasa toonud infoajastu? Vastamisel analüüsi skeeme ja tabeleid õpikust lk.78 Põllumajandus langes umbes 85%-lt 3%-ni. Tööstuse sektor tõusis tööstusajal umbes 60%-ni ja infoajastul langes umes 40%-le . Teeninduse suurenemine hakkas pihta tööstusajastul ja tõusis kiiresti 5%-lt 70%-ni 5) Kuidas mastaabiefekt tagab toote omahinna (languse/ tõusu)? Vali sulgudest ja põhjenda. Mastaabiefekt - kui kõigi tootmistegurite panuseid suurendada mingi arv korda, siis suureneb ilmselt ka toodangu maht. Mastaabisääst tagab omahinna languse, sest tootmismahu suurenemisest tulenev kulude vähenemine tooteühiku kohta 6) Mis on toote väärtusahel? Mida sellega saavutatakse? Väärtusahel on tegevuste kogum toote valmistamisel, mille käigus lisatakse tootele väärtust. ● Teadus ja arendus
...............................................................12 3.13 Omahind............................................................................................................................13 3.14 Konkurentsi analüüs..........................................................................................................13 3. 15 Paranduskoefitsent...........................................................................................................15 3.16 Hinnakiri (Parandatud omahinna alusel)...........................................................................16 Kokkuvõte.................................................................................................................................18 Allikad.......................................................................................................................................19 Lisad...........................................................................................................................
2018 Sisukor РЕЗЮМЕ.......................................................................................................................4 SISSEJUHATUS............................................................................................................5 1 TOOTE VÕI TEENUSE OMAHIND JA TASUVUSE ANALÜÜS........................7 1.1 Kulude olemus ja liigitamine................................................................................7 1.2 Omahinna arvutamine.........................................................................................12 1.3 Tasuvusanalüüs ja tasuvuse näitajad..................................................................16 2 EMPIIRILISE UURINGU METOODIKA...............................................................23 3 UUE TOOTE OMAHINNA KALKULATSIOON JA TASUVUSE ANALÜÜS...25 3.1 Ettevõtte kulude kirjeldamine ja liigitamine.......................................................27 3
täitma. Kuluarvestuse süsteemi eesmärgid võib jaotada üldisteks ja spetsiifilisteks. Üldised eesmärgid: · Materiaalsete ressursside soetamise, tootmise ja kasutamise rahaliste parameetrite kindlaksmääramine ja kajastamine · Kulude planeerimine · Kuludega seotud normatiivide määratlemine · Kuludega seotud eesmärkide saavutamise kontroll Spetsiifilised eesmärgid · Toodangu ja teenuste omahinna ja müügihinna kalkuleerimine · Ressursside kasutamise efektiivsuse kontroll · Juhtkonna kulukeskse infoga varustamine · Majandusüksuse jooksva majandustulemuse hindamine ning üksikute allüksuste tegevustulemuste kindlaks määramine 4. Kuluarvestuse 3 komponenti KULULIIKIDE ARVESTUS mille käigus peab selguma, millised kulud, võttes arvesse nende kujunemise ja
......................................................3 3. Visioon, missioon ja eesmärgid...............................................................................................3 4. Ärikeskkond............................................................................................................................3 5. SWOT analüüs........................................................................................................................3 6. Toode/teenus, põhiprotsessid, omahinna arvestus...................................................................3 6.1 Toode/teenus......................................................................................................................3 6.2 Tootmise/teenindamise põhiprotsess.................................................................................4 6.3 Omahinna arvutus.............................................................................................................4 7. Turg ja kliendid......
......................................................3 3. Visioon, missioon ja eesmärgid...............................................................................................3 4. Ärikeskkond............................................................................................................................3 5. SWOT analüüs........................................................................................................................3 6. Toode/teenus, põhiprotsessid, omahinna arvestus...................................................................3 6.1 Toode/teenus......................................................................................................................3 6.2 Tootmise/teenindamise põhiprotsess.................................................................................4 6.3 Omahinna arvutus.............................................................................................................4 7. Turg ja kliendid......
............................3 Kulude kogumine ja kulude jaotamine............................................................................3 Kulukäitur (kulumõjur) (cost driver)ja kulude juhtimine (cost management).................6 Kulude käitumine: muutuvad kulud ja püsikulud............................................................7 Ühiku kulu (omahind) (unit cost)........................................................................................8 Toodete/teenuse omahinna arvutamise võimalused ja selle kasutamine otsustamisel ehk kuhu kadus kasum? (vt ka artiklit aripaev.ee-s)...............................................................8 Kuluinformatsiooni kasutusvõimalused organisatsiooni efektiivsuse juhtimisel..............13 Siht-omahinna saavutamine...........................................................................................13 (nimetatakse ka: sihtkuluarvestus või eesmärgijärgne kuluarvestus)............................13
NIMI HIND KM-ga HIND KM-ta 1 Mrs. Pizza 7.5 6 2 Juustupitsa 7.5 6 3 Kurgipitsa 7.5 6 4 Kalkunipitsa 7.5 6 5 Viineripitsa 7.5 6 6 Kebabipitsa 7.5 6 7 Tuunikalapitsa 7.5 6 8 Singi-šampinjonipitsa 7.5 6 9 Salaamipitsa 7.5 6 10 Pestopitsa 7.5 6 11 Kreekapitsa 7.5 6 12 Koorene krevetipitsa 7.5 6 13 Kolme juustuga pitsa 7.5 6 14 Kanapitsa 7.5 6 15 Jalapenopitsa 7.5 6 16 Hakklihapitsa 7.5 6 Too...
Majanduse KT nr 8 1.Miks tootlikkus on aastate jooksul suurenenud? (3p) Investeerimine põhivaradesse (tööriistad, seadmed, hooned...) inimeste investeeringud oma oskustesse ja teadmistesse uuendused, leiutised ja tehnoloogilised muudatused. Kuidas suurenev tootlikkus mõjutab ettevõtjate kulutusi ja müügihindu? (4p) ettevõtjatele väiksemad kulutused omahinna langus, mastaabisääst tarbijatele madalamad hinnad omahinna langus võimaldab müügihindu langetada Kuidas suurenev tootlikkus mõjutab ettevõtjate kasumeid ja tööliste palkasid? (4p) l ettevõtjatele suuremad kasumid omahinna langus suurendab ettevõtjate kasumeid l töölistele kõrgemad palgad omahinna langedes saavad ettevõtjad maksta oma töölistele kõrgemat töötasu tootmiskulusid suurendamata 4. Missugused tegurid mõjutavad palkade kujunemist? (3p) l turujõud l turuvälised jõud l inimese omadused 5
......................................................3 2.Visioon, missioon ja eesmärgid................................................................................................4 4. Ärikeskkond............................................................................................................................4 5. SWOT analüüs........................................................................................................................4 6. Toode/teenus, põhiprotsessid, omahinna arvestus...................................................................5 6.1 Toode/teenus......................................................................................................................5 – kaardimakse terminal, toidu kaasa võtmise võimalus, argiüäevadel Happy Hour ( lõuna 50% odavamalt 11 – 13). Kohviku rentimine üritusteks – luuleõhtud, kohtumine kunstnikega, filmiõhtud lastele ja täiskasvanutele. Söögi kaasa ostmise võimalus. Laste
oma hind suurenema. 16. Miks hakkab see toimima ? Muutuvate tootmisressursidele lisandudes tekib teatud momendil olukord, kus need hakkavad püsiressursse segama. 17. Mis on mastaabisääst? Keskmise tootmiskulu vähenemine suurtootmise tagajärjel. 18. Miks see tekib ? 1) tööjaotus- on võimalik jaotada töö rohkemateks etappideks. 2) Tooraine ja varustuse ostmisest suurtes kogustes- madalam hind 3) Omahinna alandamiseks on võimalik osta spetsiaalseid masinaid ja seadmeid. 4) Omahinna alandamiseks on võimalik investeerida uurimis-ja arendustöösse.
Õpilane ÜLESANNE: palun leida vastused ja kanda tabelisse Toote või teenuse nimetus Keeks Jrk Näitaja Lühend Selgitused 1 OMAHIND OH SINA MÄÄRAD (otsustad) omahinna 2 Juurdehindlus % JH% SINA MÄÄRAD (otsustad) juurdehindluse 3 MÜÜGIHIND MH arvuta 4 Brutokasum ühe toote või teenuseühiku kohta. BKü arvuta 5 Brutorentaablus BR arvuta 6 Ettevõtte PÜSIKULU kuus PKk sinu sünnikuupäev+sünniaasta
Kohtpäevade arv. Töötundide arv. 1.3 Busside tootlik läbisõit. Busside üldläbisõit. Sõitjate käive. 2. VEEREMI TEHNILISE HOOLDUSE JA REMONDI ARVUTUSED 2.1 Veeremi tehnohoolduste arv 2.2 Tehnilise hooldamise ja remondi maht 3. EKSPLUATATSIOONIMATERJALIDE KULU ARVESTUS 3.1 Kütusekulu arvutus 3.2 Määrdematerjalide kulu arvutus 4. TÖÖJÕU JA PALGA ARVUTUS 4.1 Efektiivse tööaja fond 4.2 Tööjõu arvutus 4.3 Palga arvutus 5. VEOKULUDE JA OMAHINNA ARVUTUS 5.1 Ekspluatatsioonimaterjalide omahinna arvutus 5.2 Veeremi hoolduse ja jooksva remondi kulud 5.3 Muutuvkulud kokku 5.4 Veeremi amortisatsioon 5.5 Bussijuhtide palk koos sotsiaalmaksuga 5.6 Lisakulud 5.7 Püsikulud kokku 5.8 Kogukulud 5.9 Vedude omahinna arvutus 6. FINANTSNÄITAJATE ARVUTUS 6.1 Ühe sõitjakilomeetri hind 6.2 Realiseerimise brutokäive 6.3 Realiseerimise netokäive 6.4 Tegevuskasum 6.5 Puhaskasum 6.6 Aktivate rentaablus KOKKUVÕTE SISSEJUHATUS
Sisukord Hinnakujundus turunduses.........................................................................................................2 Hinnakujundusmeetodid ....................................................................................................... 2 Hinnakujundusstrateegiad......................................................................................................2 1.1 Omahinna vähendamise võimalused.................................................................................3 1.2 Müügikasumi kujunemine.................................................................................................3 Ostjate hinnatundlikkus..........................................................................................................4 Hinnakujundus turunduskompleksis......................................................................................5
Mittetulundusliku iseloomuga isikute ühendused, mis ei ole kantud registrisse ei ole juriidilised isikud. Sellise ühenduse nimel tehtud tehingute eest vastutavad tehingu teinud isikud isiklikult ja solidaarselt. MTÜ võivad asutada vähemalt 2 isikut. Asutajateks võivad olla füüsilised ja juriidilised isikud. Ühistud Ühisjooned · Teenindavad eeskätt oma liikmeid. · Teenuseid osutatakse omahinna tasemel. · Tulud jaotatakse liikmete vahel. · Raha ja ressursid ringlevad suhteliselt suletud ringis (ühistu sees, kohalikus piirkonnas, riigi piirides). · Tegevust juhivad ja kontrollivad liikmed. Majanduslikud ühistud · Põllumajanduslikud ühistud · Pangandus- ja krediidiühistud · Kommunikatsiooniühistud · Tarbijate/toitlustusühistud · Vee/elektri/enerigaühistud · Kalandusühistud · Tervishoiuühistud · Korteri/elamuühistud
.18 III OMAHIND 19 1.Omahinna kujunemine põllumajandustootmises...............................................................20 2.Omahinna arvutamine masintöödel....................................................................................23 3.Omahinna arvutamine taimekasvatuses.............................................................................30 4.Söötade omahinna arvutamine...........................................................................................32 5.Omahinna arvutamine loomakasvatuses............................................................................32 6.Omahinna optimeerimise võimalused ...............................................................................37 IV EELARVESTAMINE 39 1
· Ka hinna viimine tasemele üle 290 krooni Y eest, oleks tema klientuurile liiga kallis ja Mardi poe käive langeks nulli lähedale, sest keegi ei sooviks osta nii kalleid tooteid. · Toodangukoguse suurenemisel suurenevad summaarsed kulud, kuid vähenevad keskmised kulud. · Igale tooteühikule tehtavaid kulutusi nimetatakse tavaliselt kas ühiku keskmisteks tootmiskuludeks või omahinnaks. · Omahind leitakse, kui kulude üldsumma jagatakse toodete hulgaga. · Omahinna leidmiseks tuleb kulude üldsumma jagada toodangu hulgaga. · Kui tooteid on ainult üks, on tootmiskulude summa ühtlasi ka toote omahind. · Omahinna püsivosa leitakse iga eri toodanguhulga kohta sel teel, et püsivkulude summa jagatakse toodete hulgaga. 10 · Omahinna püsivosa väheneb toodangu suurenedes pidevalt seepärast, et muutumatult sama summa jagatakse suurema toodete arvuga.
mõõtmete, omaduste jm) muutmine ja selle muudetud olukorra kindlaksmääramine (mõõtmine). Küsimus 3 Õige Hinne 3,00 / 3,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Operatsiooni projekteerimisel eri variantide hindamine(valik) toimub: Vali üks: a. Operatsiooni põhiaja To ja saavutatava pinnakareduse Ra/Rz järgi b. Lõikeriista püsivusaja Tinstr ja operatsiooni põhiaja To järgi c. Saavutatava tootlikkuse ja/või omahinna järgi Tagasiside Õige vastus on: Saavutatava tootlikkuse ja/või omahinna järgi. Küsimus 4 Õige Hinne 3,00 / 3,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Koostamisprotsessidel kasutatavad liited jagunevad: Vali üks: a. Kinnisliited ja liikuvad liited (mõlemad lahtivõetavad ja mittelahtivõetavad) b. Kinnisliited (lahtivõetavad ja mittelahtivõetavad) c. Liikuvad liited (lahtivõetavad ja mittelahtivõetavad) Tagasiside
kalendaarset planeerimist ja organiseerimist Question 8 Correct Mark 3.00 out of 3.00 Flag question Question text Operatsiooni projekteerimisel eri variantide hindamine(valik) toimub: Select one: a. Lõikeriista püsivusaja Tinstr ja operatsiooni põhiaja To järgi b. Operatsiooni põhiaja To ja saavutatava pinnakareduse Ra/Rz järgi c. Saavutatava tootlikkuse ja/või omahinna järgi Feedback The correct answer is: Saavutatava tootlikkuse ja/või omahinna järgi Question 9 Correct Mark 3.00 out of 3.00 Flag question Question text Mis on töötluslisa? Select one: a. Materjali osa, mis listakse toorikule peale töötlemist b. Toorikult eemaldatav materjali osa, mis saadakse tehnoloogilise protsessi mõõteanalüüsist c. Toorikult eemaldatav materjali osa, mis on tingitud tooriku valmistamise tehnoloogiast Feedback
......................................................4 3. Visioon, missioon ja eesmärgid...............................................................................................4 4. Ärikeskkond............................................................................................................................4 5. SWOT analüüs........................................................................................................................5 6. Toode/teenus, põhiprotsessid, omahinna arvestus...................................................................5 6.1 Toode/teenus......................................................................................................................5 6.2 Tootmise/teenindamise põhiprotsess.................................................................................6 6.3 Omahinna arvutus.............................................................................................................7 Omahinna arvutus.........
Harjutus 2 Tootmiskulu Ülesanne Arvuta tootmiseks vajalikud kulud Masinate soetamiskulud ja ajagraafik Arvestades eelmise harjutuse kasutatavat maavara kogust arvuta välja tootmise omahind Graafik: omahinna kujunemine ja toodetavate toodete kogus Omahind = kogu kulu / toodangumaht ühikutes välja tootmise omahind (ilma keskkonnatasusid arvestamata) Tabel 1 Tootmiseks vajalikud kulud Kulu liik FIM/m3 Kaptalikulud 0.86 ekspluatatsioonikulud 0.19 puurterad 0.16 kütus 0.06 tööjõud 0.14
Turule sisenemise takistused puuduvad mõningane olulised (suured tootmiskulud) Toodang ühetaoline vähese erisusega erinev unikaalne 4. Ettevõtlikkus... ... võimaluste nägemine, reageerimine, aja ja raha investeerimine, uute organiseerimise- ja juhtimise meetodite proovimine, uued ideed ja tehnoloogiad, uute ressursside otsimine, tootmise omahinna ja müügihinna alandamine. Turumajandussüsteemi eesmärgid 1. Täielik tööhõive 2. Majandusareng 3. Hindade stabiilsus 4. Majandusvabadus 5. Sotsiaalsed tagatised 6. Õiglus 7. Tõhusus
Turumajanduse puhul ei otsusta ükski riigiministeerium, kui palju, miks, milleks ja kuidas tuleks toota, riigi sekkumine on piiratud, seega säilib majanduse vabadus. Tootel on oma turuhind, mõnel tootel riiklikult reguleeritav hind ehk hind, mille kehtestab valitsus monopolile. Monopol on firma mille toodet rahvas peab ostma. Turumajanduse puhul otsustavad kõik ise, mida, kuidas ja kas toota või müüa. Kasumi teenimiseks peab müüa omahinna müügihinnast madalamal hoidma. Ostja ja müüja vabadus teeb võimalikuks turutasakaalu tekke. tootjad ja müüjad peavad arvestama turunõudlusega, sest tarbijal on võimalus sissetuleku järgi valida asenduskauba või täiendkauba vahel. Turg on seotud ka riigikodanike sissetulekuga. Kõrge ostujõud elavdab majandust, madal aga kahjustab seda. Majandus määrab ka riigi kaubanduse, demokraatlikes riikides valitseb majanduses liberalism ehk rahval on õigus otsustada ning seda kaitseb riik.
eksport. Osaletakse maailmamajanduses niii ettevõtete kui riikide tasandil.infoajastu:tegevusalad-teenindus, äriteenused, infotöötlemine,ressursid-informatsioon ja infotehnoloogia, tehnoloogia- vaimne töö,töökorraldus-globaalne tööjaotus, tööviljakus-väga kõrge, tootmise eesmärk-suur müük, osalemine maailmamajandus globaalne.mastaafiefekt e mastaabisääst-tootmismahu suurenemisest tulenev kulude vähenemine tooteühiku kohta, mis tagab toote omahinna languse.ettevõtlusklaster e kobar- sarnastel tegevusalade tegutsevate v üksteise varustamise ja toodangu edasiarendamise vallas tihedalt koostööd tegevate ettevõtete kogum, mis on tavaliselt ka ruumiliselt ühte koondunud.väärtusahel-on tegevuste kogum toote valmistamisel, mille käigus lisatakse tootele väärtust. ntks toote väljamõtlemine ja arendus, disain, tootmine, turundus jne.geograafiline tööjaotus-ettevõtluse
Dumping Mis on dumping? Dumping ehk hõivemüük on kauba eksport alla omahinna või koduhinnast madalama hinnaga, et vabaneda konkurentidest ja laiendada turgu. Miks on dumping ebaõiglane? Suured ja tugevad firmad võivad dumpinguga viia väikesed turult minema (pankrotti) ja seejärel tõsta hindu ning nautida monopoolset kasumit. On ebaõiglane müüa erinevatele inimestele erineva hinnaga. Dumpingu ulatus Müügihind kodumaisel turul Ekspordi müügihind Dumpingu ulatus GATT-i artikkel VI lubab lepingus osalejatel kasutada dumpinguvastaseid
- väärtuseline tollimaks % ühikult - Kindel tollimaks - Kombineeritud tollimaks ühikult + % Kvoot On kaubakogus , mida riil lubab kitsendusteta ja täiendava tollimaksuta improtida või eksportida. Ekspordisoodustus on maksusoodustuste ja sooduslaenude andmine ja potensiaalsetele eksportiajatele ning madalaintressiliste laenude andmine ekporttoodangu ostjatele välismaal. Dumping on toodete müümine välismaal alla omahinna - Miks riigid piiravad väliskaubandust riigikaitse sisukohalt oluliste majandusharude kaitseks. - Vastloodud majandusharude kaitseks. Piirangud mitmekesitsavad majandust - Kaitse odava välistööjõu konkurentsi eest - Omatoodetele kehtestatud piirangutele samaga vastamine Vabakaubandusliit on riikidevaheline leping omavaheliste kaubaduspiirangute kõrvaldamiseks.
Näiteks: 0,06 ja kadu on 15 ning neto on ise Saadud arvuga lisad neto lahtrisse ja ülejääk pro Kui on saadud kaal, siis otsige netist tooraine kilohinna ja Ära kirjuta raha valuuta tabelis omahinna ja koos käibemaksuga peab is Valemeid nende kohta on netis ü ühiku hind Retseptihind Bruto Neto 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0
FORDISM TOYOTISM Mastaabieffekt – suurest tootmismahust tulenev Detailide Paljudest Kindlatelt tootmiskulude vähenemine tooteühiku kohta , tagab toote hankimine juhuslikest omahinna languse koostööpartneritelt, Infoühiskond – ühiskonnakorraldus, milles informatsioon on ettevõtetest mis asuvad suhteliselt majandustegevuse peamine alus, suurem osa inimesi töötab teenindussfääris lähedal peaettevõttele Võrgustikupõhine majandussüsteem – kõiki
1.2. Osalema finantsdistsipliini järgimise ennetustegevuses, tegema ettepanekuid rahaliste vahendite ratsionaalseks kasutamiseks. 1.3. Võtma vastu ja kontrollima raamatupidamise arvestuse algdokumendid ja valmistama need ette arvestuslikuks töötlemiseks. 1.4. Pidama põhivahendite, kaubalis-materiaalsete väärtuste ja rahaliste vahendite liikumise raamatupidamise arvestust. 1.5. Koostama toodangu (tööde, teenuste) omahinna kalkulatsioone, selgitama välja mittetootmiskulude ja kahjude moodustumise allikad, tegema ettepanekuid nende vältimiseks. 1.6. Teostama maksude ja tulude, pangamaksete, kapitaalmahutuste finantseerimise vahendite, töötajate ja teenistujate töötasu, teiste maksete ja väljamaksete aga samuti ka ettevõtte töötajate stimuleerimise vahendite arvestust ja ülekandmist. 1.7
kalarestoran või keskaegne restoran). Autotootjad püüavad turul eristuda jällegi selliste alustel nagu turvalisus, ökonoomsus, odavus jne. (Volkswagen on nt. tuntud, kui turvaline pereauto. Ferrarit eristab teistest aga sportlik välimus ja kiirus. Elektriautode eeliste hulka kuuluvad keskkonnasõbralikkus ja ökonoomsus.) 13. Tootmise omahind + soovitud kasum annavad kokku toote hinna. Tähtis on arvestada, et turunduseks ja järelteeninduseks mõeldud kulu peab olema arvestatud tootmise omahinna hulka. 14. Hinnakujundusel on kaks piiri. Madalaima hinna, mida võtta saad, määrab sinu toote omahind ning kõrgeima tarbijate ostuvõime. 15. Turundussuhtluse alla kuulub lisaks laialt tuntud reklaamile brändide loomine, suhtekorraldustegevus, otsemüük jms. 16. Kaubamärgiks peetakse majandusteoorias sümbolit või märki, aga praktikas taandub see kõigile lisaelementidele, mida ettevõtte toode ja sellega kokku puutumine, sh. tarbimine, endaga kaasa toob. Organisatsioonid
(TKE), tootmise tehnoloogilist ettevalmistust (TTE) ja tootmisprotsessi kalendaarset planeerimist ja organiseerimist c. Tootmise ettevalmistamise all mõistame materjalide, tööjõu ja seadmete hankimist uute ülesannete jaoks 8 : 3,00 Operatsiooni projekteerimisel eri variantide hindamine(valik) toimub: : a. Lõikeriista püsivusaja Tinstr ja operatsiooni põhiaja To järgi b. Saavutatava tootlikkuse ja/või omahinna järgi c. Operatsiooni põhiaja To ja saavutatava pinnakareduse Ra/Rz järgi 9 : 3,00 Koostamisprotsessidel kasutatavad liited jagunevad: : a. Liikuvad liited (lahtivõetavad ja mittelahtivõetavad) b. Kinnisliited (lahtivõetavad ja mittelahtivõetavad) c. Kinnisliited ja liikuvad liited (mõlemad lahtivõetavad ja mittelahtivõetavad) 10 : 3,00
Küsimus 18 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline neist ei ole AIDAmudeli komponent? Vali üks: a. huvi b. ihalus c. tagasiside d. tähelepanu Tagasiside Sinu vastus on õige. Õige vastus on: tagasiside Küsimus 19 Osaliselt õige Hinne 0,50 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Miks on vaja ettevõtte äriprotsesse kaardistada ja planeerida? Vali üks või enam: a. see on omahinna arvutamise eeldus b. et tarbijad oskaksid ostuotsuseid teha c. et Maksuamet mõistaks meie äriprotsesse d. see on sisend ettevõtte finantsarvutuste jaoks Tagasiside Sinu vastus on osaliselt õige. Sa oled õigesti valinud 1. Õige vastus on: see on omahinna arvutamise eeldus, see on sisend ettevõtte finantsarvutuste jaoks Küsimus 20 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Püsikulu on kulu, mis ei sõltu tootmise või teenindamise mahust.
omakapital väheneb, välja arvatud omakapitali arvel omanikele tehtud väljamaksed (RPS § 3 lg 5). Kuluarvestus ühendab teatud määral finants- ja juhtimisarvestust. See jälgib kulude kajastamist nii ettevõtte finantsarvestuse protsessis (raamatupidamisregistrites, varude maksumuse kujunemisel ja kajastumisel bilansis, realiseeritud kaupade kulu kujunemisel kasumiaruandes) kui ka kulude analüüsi ja selle rakendusi ettevõtte siseses juhtimisarvestuse protsessis (toodete ja teenuste omahinna kalkuleerimisel, hinna kujundusel jne.). Kululiikide arvestus peab selgitama, millised kulud, võttes arvesse nende kujunemise ja käitumise erinevaid aspekte, esinevad ettevõttes. Kuluarvestuse süsteemid peavad olema paindlikud ja kohandatavad. Kaasaegset infotöötlemise ja kommunikatsioonisüsteeme tuleb täielikult ära kasutada ja neid vajadusel kaasajastada, et nad vastaksid praegustele ja oodatavatele tingimustele (Haldma, Karu, 1999, lk 11-13).
Imetavate emiste imetavad 180 6 jõusööt 420 X X 1671,6 2387 Emiste sugukuldid 260 3 jõusööt 1095 x x 3383,55 4832 11. Sealiha tootmise omahinna vähendamise võimalused farmis. Söötmise pealt ei saa kokku hoida kuna langeks koheselt tiinestumise protsent. Väheneks Formatted: Justified märgatavalt ka sigade juurdekasv. Üks võimalus söödakulude vähendamiseks on põrsaid varasemalt võõrutada, väheneb emiste söötmine(kallis sööt). Peamine omahinna vähendamise võimalusi oleks tiinestusprotsendi suurendamine ning suremuste vähendamine.
..7 1.3 Konkurentide hindade uurimine........................................................................................8 2 TOOTE HINNA KUJUNEMINE............................................................................................9 3 HINNAKUJUNDUSSTRATEEGIAD.................................................................................. 10 3.1 Hinnakujundusstrateegiad...............................................................................................10 3.2 Omahinna vähendamise võimalused...............................................................................10 3.3 Müügikasumi kujunemine...............................................................................................10 4 HINNAKUJUNDUS TURUKOMPLEKSIS.........................................................................12 5 PSÜHHOLOOGILINE HINNAKUJUNDUS....................................................................... 13 KOKKUVÕTE......................................
Põhivara Vastavalt tasumise tähtajale liigitatakse kohustusi lühi- ja pikaajalisteks. Lühiajaliseks loetakse kohustust, kui see tõenäoliselt tasutakse ettevõtte tavapärase äritsükli jooksul või selle maksetähtaeg on 12 kuu jooksul alates bilansipäevast. Kõiki muid kohustusi kajastatakse pikaajaliste kohustustena. Omakapital ehk netovara on vara väärtuse ja kohustuste vahe. Kasum on see, mida Sa teenid toote pealt. Tulud kulud = kasum. Kasum on omahinna ja müügihinna vahe, eeldusel, et müügihind on omakapitalist kõrgem. Investeerimine on pikaajaline raha kogumine, mille põhieesmärgiks on teenida raha arvelt täiendavat tulu. Finantseerimine on raha andmine/rahaga toetamine. Toetatakse neid, kes on finantsiliselt kehvemas olukorras, kuid soovib midagi üllast teha, neil on kindel eesmärk, kuid neil pole momendil piisavalt raha/sääste Ettevõtja on isik, kes tegutseb äris kasusaamise eesmärgil ja kannab sellesse
Firma loojad pakuvad aktsiaid või osakuid müüa isikutele, jes ettevötet rahastada soovivad. Ettevõtluses osalevad ka riik ja omavalitsused. Linna või valla vara vöid hölmata maad, aga ka hooneid ja teenuseid. mida kujutavad endast konkurents- võitlus, kus mitmel subjektil on üks eesmärk ja püütakse saavutada eelisjärjekorda. monopol kellegi ainuõigus toetada kaupa või pakkuda teenust, ettevötte vöi vötete ühendus. dumping- kauba eksport alla omahinna või koduhinnast madalama hinnaga, et vabaneda konkurentsist ja laiendada turgu. iseloomusta tööandja ja töövõtja suhteid- Tarbimine: iseloomusta tarbimise ja reklaami seoseid ning tarbimise mõju keskkonnale (lk 90-91), mida kujutavad endast liising ja krediitkaart (lk 88-89) Haridus ja kultuur: millistest astmetest koosneb Eesti haridussüsteem (vt skeemi lk 96), mida nimetatakse elukestvaks õppeks (lk 97), mida nimetatakse aineliseks (e. materiaalseks) kultuuriks, mida
Mastaabisääst Mastaabisääst on keskmise tootmiskulu alanemine suurtootmise tagajärjel. Mastaabisääst toimib - rohkem on võimalus jaotada tööjõudu järgmistel põhjustel: spetsialiseeritud ülesannete täitmiseks - tooret ja varustust saab osta suurtes kogustes, mis annab võimaluse hinnaalanduseks - toote omahinna (kulu tooteühiku kohta) alandamiseks on võimalik osta spetsiaalseid seadmeid ja masinaid - on võimalik investeerida uurimis- ja teadustöö programmidesse ning nende abil alandada tootmiskulusid ja toota uusi paremaid tooteid.
raamatute arvu. Kõige kõrgemad kulud olid siis, kui kasutasin partiide arvu jaotusbaasina, sest seal oli A ja B tüübis ühes partiis vähe raamatuid ja C tüübis ühes partiis väga suur raamatute kogus. Minu arvates sobiks kõige paremini tegevuspõhine meetod, sest seal arvestatakse teist infot ka. Kui suur on iga raamatu tüübi kohta tulev jääktulu, kui müügihind on kõigil raamatu tüüpidel 350.-? Võtan arvesse omahinna tegevuspõhisel meetodil: A: 233,08 eur/raamat B: 256,16 eur/raamat C: 243,08 eur/raamat Jääktulu: A: 350 - 233,08 = 116,92 eurot B: 350 - 256,16 = 63,84 eurot C: 350 - 243,08 = 106,92 eurot ÜLESANNE 6 (1,5 punkti) Sihtkulude arvestus on on turule orienteeritud strateegiline kulude juhtimise süsteem, mitte kuluarvestuse süsteem. Sihtkuluarvestuse eesmärk on leida toode ja tehnoloogia, mis lubab ettevõttel saavutada taotluslik kasum hinnaga, mida kliendid on nõus maksma
on üleelastne või alaelastne. Joonised Üleelastne Alaelastne 9. Kirjeldage ettevõtte käibevarade struktuuri ja märkige ära, millised kaks fondi need moodustavad. 10. Kapitali tunnused ja kapitali hinna alus turumajandusteoorias. 11. Teha joonised, mis iseloomustaksid muutuvkulude käitumist kogukuluna Lühiperioodil Pikal perioodil 12. Toodangu omahinna ja täisomahinna olemus. 13. Amortisatsiooninormi leidmiseks kasutatakse kolme erinevat jaotusmeetodit. Nimetage ja iseloomustage neid lühidalt.(millest ja mille alusel leitakse) 14. Millised on finantsarvestuse ning kulu ja juhtimisarvestuse erijooned (info kasutajate osas, ajaline aspekt, mille kohta, seaduslikkus, eesmärk). 15. Põhivarade taastootmise varalised allikad. 16. Majanduskasvu olemus ja seda tagavad tegurid on: 17
www.resk.ee 13 3.6 Sidekulud Firma kasutab Elisa ärpaketti, kus firmasisesed kõned on tasuta ja kõneminut teistesse võrkudesse 0,85 senti. Ettevõte tasub töötajate telefonikulud. Igal töötajal on kuus 1700 minutit. Büroos on ka Elisa poolt pakutud Interneti püsiühendus. Eesti posti teenuseid kasutab firma vaid mõne arve või kirja saatmiseks.Internetiga liitumine on ühekordne kulu ja on arvestatud stardikapitali kuludesse, omahinna arvestamisel ei ole seda arvesse võetud. Tabel 5. Sidekulud Nimetus Arv Hind Maksumus Mobiilside 3 1500 kr 4500 kr Internet 1 299 kr 299 kr Post 10 6.5 kr 65 kr Interneti pakkujaga liitumine 1 70 kr 70 kr
8 4.6. SWOT ANALÜÜS 8 4.7. PROJEKTI KÄIVITAMINE 8 5. FINANTSPLANEERIMINE 9 5.1. PROJEKTI INVESTEERINGUTE MAKSUMUS 9 5.2. FINANTSEERIMISE ALLIKAD 9 5.3. KULUDE ARVESTUS 9 5.3.1. Muutuvkulud 9 5.3.2. Püsivkulud 9 5.4. TOOTE/TEENUSE HINNAKUJUNDUS 10 5.4.1. Omahinna arvutus 10 5.4.2. Toote/teenuse müügihind 10 5.4.3. Kulu-maht-kasum analüüs 10 5.5. KASUMIPLAAN 11 5.5.1. Kavandatav kulude ja tulude aruanne 11 5.5.2. Rahavoogude aruanne 12 5.5.3. Kavandatavad bilansid 12 5.5.4. Investeerimise vajadus 13 5.6. ÄRIPROJEKTI MAJANDUSLIKU TASUVUSE HINDAMINE 14 3 4
planeerimise, organiseerimise ja kontrollimise kaudu. d. Kes on juht? Isik organisatsioonis, kes vastutab ühe või enama inimese töö tulemuse eest. 2. Organisatsiooni toimimise mudel a. Kuidas organisatsioon töötab? Klientide vajadused (mida?kus?millal?) täidavad tooted/teenused, inimesed, tehnoloogia,struktuur; mis eesmärgi kohase kasutuse tulemusena moodustavad kõrge kvaliteedi, madala omahinna ja õigeagse jaotumise. b. Efektiivsus ja säästlikkus organisatsioonis? Efektiivsus kõrge Efektiivne, kuid mittetootlik Efektiivne ja tootlik (raiskab, saavutab eesmärgi) (saavutab eesmärgi, ressursse kasutab mõistlikult) Ei ole efektiivne ega tootlik Tootlikkus on kõrge
suhtlemises kehtivad reeglid ja kombed, fraktsioon -ühte parteisse kuuluvadsaadikud parlamendis, hageja kohtu kaudu nõudja, heaoluriik - ühiskonna võrdsus, jagab riigi tulusid ümber, huvide konflikt erinevate isikute huvide vastasseis, illegaalne seadusevastane, inflatsioon raha väärtuse pidev kahanemine, intress kasvuprotsent, kantsler ministeeriumi kõrgeim ametnik, kasum omahinna ja müügihinna vahe, käsumajandus plaanimajanduse äärmuslik võrm, millega turg ei avesta, katastroof erakorraline, hävinguline sündmus, kaubandus kaupade ja teenuste ost ja müük, koalitsioon kellegi millegi liit, kodanik indiviid, kellele laienevad kohustused ja privileegid, kodanikuühiskond - inimeste koondumine ühendustesse ja püüavad lahendada probleeme riigita, kohtuvõim õigusemõistmine, kõlblus moraal, kolmas sektor
Makromajandus. Makromajandus. · Rahvamajndusõpetuse teoreetiline käsitlus, mis kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtted, valitsus, välissektor) vahelisi seoseid; · Ka: õpetus majanduse üldisest tasakaalust. Hind(juuksur) 3 -- 0,3- 1000 2009 aeg Mastaabisääst toote või teenuse omahinna vähenemine masstootmise tulemusena. Makroökonoomia valdkonda kuuluvad: · Tootmine ja majanduskasv. · Muutused majanduslikus aktiivsuses ja tööpuuduses. · Tootmistegurid ja sissetulekute jaotus. Tootmistegurid tööjõud ja/või kapital. Tööjõud - turism, Horeca. Kapital kalandus, energia, põllumajandus. · Inflatsioon · Finantsturud ja reaalamajandus. · Riigiavatus ja maksebilanss
• Otsetööjõud 10 000 10 000 • Otsematerjal 30 000 - • Muutuvad üldkulud 5 000 - • Püsivad üldkulud 20 000 20 000 • Ostuhind 50 000 • Kokku 65 000 80 000 • Püsikulud ja töötasu on mitteolulised kulud. Püsikulud tuleb katta, kas toimub tootmine või mitte. • Otsustamisel ei lähtuta mitte varude omahinna arvutamiseks leitud kuludest (finantsarvestuse tarvis), vaid oluliste kulude erinevusest. • See, kas kulu on oluline või mitte, sõltub konkreetsest situatsioonist ning see on muutuv. Ettevõtte eesmärk on maksimeerida pikaajalisi netorahavoogusid. Otsustusi mõjutavad lisaks kvantitatiivsetele faktoritele ka kvalitatiivsed faktorid: • Tootmine oma ettevõttes võib olla küll kallim kui sisseostmine, kuid sisseostmine tähendaks
tegur I 1,00 nt piim II 0,710,99 nt põllult korjatavad viljad (kartul, teravili) III 0,510,70 IV 0,410,50 V Kuni 0,40 3) Omahinna OHp ja OHq kalkuleerimise seaduspärasused veokauguse muutumisel OHp= Kulutused kokku/veotöö OHq= Kulutused kokku/töömaht Veokauguse muutmumisel muututvad kulutused kokku ehk muutuvad kulutused kütteainele, määrdeainele, amortisatsioon, remont, rehvid. Samuti muutub ka tööjõukulu. Pilet 3 1) Logistika ahela lülid laotöö Logistika lülis kasutatakse ladu veose säilitamiseks. Ladu võib paikneda logistika ahela alguses, vahepeal või lõpus.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
