Kaks koda Seedeelundkonna ehituse seos toitumisega Soolestik on keskmise pikkusega Seedeelundkond on kerge ehitusega Järglastega seotud faktid 40-80 muna aastas Haudumine kestab 42 päeva Munemisperiood on kevadest-sügiseni Kõige suurem muna kaalub 1,5-1,7 kg Jaanalinnu tibu kaalub koorudes u. 1 kg ja on 20-30 cm kõrgune Paljunemine Täiskasvanud isalind saab suguküpseks 3-4 aastasel, emalind aga kuus kuud varem Paaritus aeg algab märtsis-aprillis ning kestab kuni septembrini, paaritus aja pikkus sõltub toidust, ilmastukust ja tervislikust seisundist Liigid Sinikaelsed Mustakaelsed Hallikaelsed Punasekaelsed Toitumine Eelistab taimset toitu loomsele toidule Sööb hästi ristikut ja lutshernest Nad vajavad ka sobiva suurusega kive, et abistada seedimist Huvitavat jaanalindudest Esimese eluaasta lõpuks tõuseb kaal kuni 100 kg-ni
PIIMAJÕUDLUSKONTROLL Kontrolllüps piimatoodang võetakse piimaproov Vaata õpimapist Somaatilised rakud on keha rakud. Üle 500000 som raku siis on udar põletikuline Vere valged libled Sündmused -Poegimine, kuupäev, ema nr, vasika nr, sugu, mass, poegimis kergus. -Kinni jätmine kuupäev. -karjast väljaminek kuupäev põhjus mass. -paaritus pulliga-kuupäevade vahemik emas ja pulli loomade nr Seemendused edastab seemendustehnik. Vissuke piimaveiste andmebaas MÄRGISTAMINE Vajalik selleks et teha kontrolllüpsi ja teada millise loomaga on tegemist. VAATA LISA MOODLEST 20 elupäevaks peab olema kõrvanumber kõrvas. Kokku on märgil TAUDITÕRJE SEADUS JÕUDLUSKONTROLL JA MÄRGISTAMINE TK
Kitsepiima koostis Omab allergiavastaseid omadusi Laktatsiooni lõpus on piim kõrgema rasvasisaldusega ja madalama laktoosisisaldusega. Kitsepiima koostis on sarnane lehmapiima omaga, Lamba piim on rasvasem ja valgurikkam, sobib hästi juustu valmistamiseks. Piimavalk koosneb: kaseiin , vadak ja mitteoluline lämmastik. Kitsede paaritumis periood Kitsed peaksid olema heas toitumuses, rasvas kitsed annavad vähem piima ja on ka väiksema viljakusega. Toimub rühm paaritus 30-40 emast 1 isane , paaritusperiood on umbes 40 päeva. Kasutusel on enamasti masin lüps, (lüpsiplatvorm),lüpsiruum võiks olla laudast eraldi. Kitsede pidamine on sarnaselt lammastele , rühmasulgudes, enamasti on vabaväljapääsuga jalutusalale . Enamasti söödetakse neile heina, Tarad peaksid olema kuni 120cm , kuna kitsed hüppavad väga kõrgele. Kitsede poegine Ka neil on vaja individuaal sulge. Talled peaksid saama ternest vähemalt 2-3 h peale poegimist
d) traavimisel jalad diagonaalselt, 2 jalga korraga e) sõudmisel jalad: jalad asetatakse seestpoolt väljapoole. Sellega võib kaasneda riivlemine mille puhul eesjalad võivad kokku puutuda ja jalad saavad vigastada 12. a) veojõud- hobuse võime teha tööd. See jaguneb normaalne ja maksimaalne b) 75kG ja see mood. 40% kehamassist c) kitsad d) tehtava töö valem´= jõud/ teepikkus e) 1 hobujõud on. 75kGm/s ehk 735 W 13. a)tõudokument- paaritus ja sünni ning põlvnemis ja tõutunnistus b) ema c)esimene grupp: pea, kael, kere teine grupp: jäsemed d) e) hindele hea vastab number 7 14. eesti maahobuse kasvatajate selts asutati 1921a Rakveres. b) eesti hobuse liinid: maahobuse ja aretatud hobused c) Hetman oli kasutusel Toris 1892 aastal.. 15. a) täisverelised tõud on araabia ja inglise, belgia,anglo araabia b) 1880 c) mis põhimõttel eksiteerivad poolverelised?-poolvereliste tõugude puhul kasutatakse
Kui troojalane Paris otsustas Erise kuldõuna anda Aphroditele, solvus Hera koos Athenaga.Nad muutusid kõigi troojalaste vihkajateks. Ixion, kes püüdis Herat võrgutada kinnitati karistuseks igaveseks veereva ratta külge. Uranos (ladina keeles Uranus) on vanakreeka taevajumal. Gaia esimene laps Uranos paaritus oma emaga,kuid kartes, et järglased jätavad ta vimust ilma, sundis ta neid jääma Gaia kõhtu.Gaia meeleheide muutus varsti vihkamiseks. Ta tegi kuldse sirbi ja veenis oma poega Kronost oma isa kastreerima.Uranos kukutati troonilt ning must veri immitses haavast maasse,kus see tõi ilmale fuuriad ja nümfid. Kronos viskas Uranose genitaalid merre, mille vahust ilmus Aphrodite.
Loomade puuris pidamisel on vaja anda neile vajalikus koguses täisväärtuslikku sööta, juua, jälgida hoolikalt puuride puhtust. Saadavad karusnahad realiseeritakse kohapeal või saadetakse müüki Skandinaaviamaade Oksjonikeskustesse. Eestis on olemas traditsioon ja mõningased kogemused järgmiste karusloomade kasvatamiseks: Hõberebane (Vulpes vulpes) - Eestis tegeletakse selle karuslooma kasvatamisega alates 1928. aastast. Tegemist on kõige pikema tootmistsükliga karusloomaga: paaritus algab jaanuaris ja nahk sobib realiseerimiseks novembri keskpaiku. Emasloom annab pesakonnas keskmiselt 3 4 poega. Hõberebase nahk on hinnatud ja pidevas nõudluses. Huvitavad on aretuse tulemusena saadud mutandid, kuigi viimasel ajal ei ole need enam nii hinnas, sest värvimise tulemusena on võimalik saada erineva värviga nahku. Hinnatuimaks aretusrebaseks peetakse norra hõberebast. See hinnaline rebasetüüp on jõudnud ka Eestisse, seda kasvatatakse Vana- Kuustes asuvas OÜ "Rebaseaed"
-196˚C. Tänu sellele on kõrge aretusväärtusega pullilt koguda ja säilitada võimalikult palju spermadoose ning suurendada seeläbi saadavate järglaste hulka. Sügavkülmutamine võimaldab säilitada ja kasutada ka spermat aastaid pärast pulli surma. Samuti võib spermat transportida ükskõik millisesse maailma ossa. Praegu on Eestis 1 kunstliku seemenduse jaam, mis asub Kehtnas. Loomulik paaritus jaguneb: Reguleeritud paaritus ehk käestpaaritus – indlev emasloom suunatakse isaslooma juurde ja teostatakse paaritus. Ühe pulli paarituskoormuseks arvestatakse aastas 70-80 lehma. Vabapaaritus – isasloom on vabalt karjas ja paaritab indlevaid emasloomi. Vabapaarituse korral arvestatakse ühe pulli kohta 40-50 lehma. Vabapaaritust kasutatakse enamasti mullikate puhul, kuna neil on sageli probleeme nende tiinestamisega, kui kasutatakse kunstlikku seemendust.
loomadel. Seepärast taotletakse kiiret varavalmivust just lihaloomadel (tarbeloomadel), kelle eluiga on lühike. Piimaveistel taotletakse mõõdukat varavalmivust. Veistel saabub suguküpsus 6-8 kuu vanuselt. Mullikate optimaalne esmakordse seemendamise vanus eesti veisetõugudel on 15…18 kuud. Lehmvasikad paaritatakse järgmisel suvel – 15 kuuselt!! Lehmi ja mullikaid tiinestatakse loomuliku paarituse teel pulliga või kasutatakse kunstlikku seemendust. Sügavkülmutamine. Loomulik paaritus jaguneb: Reguleeritud paaritus ehk käestpaaritus – indlev emasloom suunatakse isaslooma juurde ja teostatakse paaritus. Ühe pulli paarituskoormuseks arvestatakse aastas 70-80 lehma. Vabapaaritus – isasloom on vabalt karjas ja paaritab indlevaid emasloomi. Vabapaarituse korral arvestatakse ühe pulli kohta 40-50 lehma. Majanduslik kasutusiga – periood esimesest poegimisest karjast väljaminekuni. Majanduslikult on kasulik, et see periood kujuneks võimalikult pikaks, kuna noorveiste
Täkkudele tuleks lisada 1a juures. Kõige paremini viljastuvad märad 4-10 aastaselt. Ind aasta algusest kuni jaanipäevani, kõige tugevamni mais ja juunis(soe).Valmiva foliikuli ja hõpofüüsi hormoonid kutsuvad esile inna. Kordub iga 21 päeva järel. Kõik innad ja varssumised tuleks üles märkida. Ja kui on suurem tall, siis tuleks ka nimetahvlile üles märkida. Tunnused: märad rahutud, irnumine, urineerimine, lima. 4-7 päeva kestab ind Paaritus Tulemuse annab see paaritus, mis on tehtud vahetult enne ovulatsiooni. Kuid hobusel on seda raskem määrata. Ovulatsioon 24-36 tundi enne inna lõppu ja kestab ainult 3-4 tundi. Munarakk kaotab juba 5-6 tunni möödudes ühinemisvõime spermiga ja ta hävib. Optimaalne oleks siis 3-4 tundi enne. Hobune on emakaseemendusega loom ja spermid jõuavad kiiremini munajuhasse. On leitud, et emakasarve tipus võib juba olla seemendusest 30 min pärast ja munajuhas 30-60min möödudes. Tupes on happeline keskkond ja
selle all kannataks. Suguküpsus saabub veistel heades tingimustes juba 6-8 kuu vanuselt. Esmakordse seemendamise vanus. Eesti veisetõugusel on 15-18 kuud. Kehamass peaks moodustama vähemalt 65% täisk lehma kehamassist. Ind on seot munarakkude valmimisega munasarjas. Eritub verre innahormoon östrogeen, mis põhj muutusi käitumises. Tiinestamine loomuliku paarituse teel pulliga: regul paaritus ja vabapaaritus(pull karjas). Kunstlik seemendus võimaldab ähendada emsaloomade tiinestamiseks vajaminevat pullide arvu (saab valida parimaid aretusväärtusega pulle). Embrüosiirdamine loomulikul teel saadakse ühelt lehtmalt 1 kuni 2 järglast. Lehmale süstitakse hormoonpreparaate , millega kutsutakse esile superovuluts s. o mitme munar üheaegne vabanemine. Seejärel seemend lehm kürge aretusväärtuse pulli spermaga
veisetõugudel 15..18kuud. kehamass peaks moodustama vähemalt 65% täiskasvanud lehma kehamassist. 16. Ind- emaslooma füsioloogiline seisund, kus ta otsib isaslooma lähedust ja laseb ennast paaritada, on seotud munarakkude valmimisega munasarjas. Lehma tunnus on see, et laseb teistel endale selga hüpata. Periood kestab 12-20tundi , tiinestamine- Reguleeritud paaritus- indlev emasloom suunatakse isaslooma juurde ja teostatakse paaritus. 1pull aastat 70-80 lehma. *vabapaaritus-isasloom on vabalt karjas ja paaritab indlevaid emasloomi, 1pull 40- 50lehma., kunstlik seemendus- võimaldab vähendada emasloomade tiinestamiseks vajaminevat pullide arvu. Tänu sellele on võimalik seemenduseks valida vaid parimaid aretusväärtusega pulle, mis omakorda suurendab kogu karja aretusväärtust, embrüosiirdamine-biotehnoloogiline meetod võimaldab suurendada ühelt emasloomalt saadavate järglste hulka. Kutsutakse esile superevulatsioon s
Veterinaargeneetika ja aretus 1. Loeng 1. KT. 9.märts: valikvastustega küsimused, pikemat vastust nõudvad küsimused, ristamise ülesanded, ristsõna Genoomselektsioon geenipõhine valik. *Piimalehmade arv eestis 80 000. Piimatoodang lehma kohta aastas 9000. Eesti maatõugu lehm- nudi, 2 udarasarve. *Hobuste arv eestis 10 000. Hobustega tegeevaid organisatsioone 9. *Karva värvuse faktid: kolmevärvilised kassid on reeglina emased (x kromosoomi mosaiiksus). Valged kassid siniste silmadega on kurdid. Suur kollane kass on reeglina isane. Karusloomade kasvatuses on karva värvus oluline. Kass- kõuts (m) Veis- lehm mullikas (lehmik), pull mullikas (pullik), lehm, pull, härg Hobune- mära, täkk, ruun Kodukits- sikk (m), sokk (kast.) Siga- emis, kult, orikas Lammas- utt, jäär, oinas Veterinaargeneetika- teadus, mis hõlmab loomade haigusi, toodangut ja eluvõimet. VG uurimis...
Siiski maad valitsesid Zeus, Hades ja Poseidon koos. Poseidonit peetakse selliseks taltsutamatuks jumalaks, sest tema elemendiks on tormine meri. Teda kujutati tihti jumalana kes sõidab oma kuldsete merihobustega kaarikus üle vetesügavuse. Poseidonil oli naine merenümf Amphitrite. Temaga sai ta 3 last - Trtioni, Rhode ja Benthesikyme. Poseidonil oli arvukalt armuseiklusi nii jumalannade, nümfide kui surelikega ning palju järglasi (igasugused olendid, näiteks isegi kükloobid). Veel paaritus Poseidon koletu gorgo Medusaga (kes tollal oli veel ilus, koletuks muutis ta alles Athena) ja ühega erinnüstest. Medusa maharaiutud peast hüppasid välja hiiglane Chrysaor ja tiivuline hobune Pegasos, kellest sai üks Poseidoni lemmikuid. Oma abikaasa vahekorrast Phorkyse ja Hekate tütre Skyllaga sai Amphitrite aga teada. Ta valas maagilisi vedelikke Skylla kümblusbasseini, mille tagajärjel neiu muutus möirgavaks koletiseks kaheteistkümne jala, koerapeade ja
Eesti Maaülikool Veterinaarmeditsiini ja Loomakasvatuse Instituut SEAKASVATUSE KURSUSEPROJEKT Koostaja: Juhendaja: Aleksander Lember Tartu 2010 1. Vajalik suguemiste ja kultide arv. Kultide arv Seemendamine toimub 6 nädalat järjest, nädalas ligikaudu 85 emist, selleks on vaja 8 kulti. Kasutan kunstliku seemendust. Suguemiste arv Reprodutsioonitsükkel on 148 päeva, järelikult saab aastas toimuda 365 : 148 = 2,5 pesakonda aastas Kuna on vaja toota 4303 tonni sealiha (eluskaal) ja realiseerimismass on 104 kg. Seega 4303 000 : 104 = 41 375 siga realiseerida aastas, lisaks sellele lõpnud põrsad. Järelikult peab sündima 44 375 põrsast. Poegimisi : 44 375: 10,7 = 4147 poegimist. Emiseid selleks vaja 4147: 2,5 = 1659 Arvestades tiinestusprotsenti, on tegelik vaja minevate suguemiste arv 1659 : 0,82 =...
1. Missugusesse hobuste Equus perekonda kuuluvad järgmised: Kiang- Equus hemionus Przevalski hobune- Equus Kulaan- Equus hemionus Nuubia ulukeesel- Equus Asinus Mägisebra- Equus Hippotigris 2. Muul ei ole sigimisvõimeline (hobusemära eeslitäku ristand), sest kromosoomide arv ei ole paariline. Savannisebra x eesliristand (nad pole lähemas suguluses teiste hobuslaste sugukonda kuuluvate liikmetega) on mõlemad sigimisvõimelised, kuid omavahel ei anna järglasi. Kui Kolumbus Ameerika mandrile sattus, olid hobused rebasega ühesuurused, umbes 50 cm kõrged. 14 saj ema anti välja hobuste dresseerimisraamat (mis rahvuse poolt?) Hetiidid 3. Miks hiinlased ehitasid pika ja kõrge müüri? 9 m kõrge, see ei näita niivõrk riigi tugevust, kui nõrkust. Sellega prooviti rändrahvaste sissetungimist piirata. Eesti Vabariigis oli ajalooliselt suurim hobuste arv 230 000 aastal 1927. Siis tuli meil 1 ha h...
Lambad ja kitsed erinevad sigimisbioloogias veistest ja teistest loomadest. Neil on indlemise sesoonsus. Indlemine algab koos valguspäeva lühenemisega. Valguspäev hakkab meie tingimustes (laiuskraadil) juuli keskpaigast kuni detsembrini (jaanuarini) aeg millal võime loomi viljastada. Kasvataja peab tegema valiku, millal viljastusaeg farmis korraldada. Sellest saab alguse uus lambakasvatuse aasta, sellest saab alguse kogu aastane lambakasvatustsükkel. Lammastel toimub loomulik paaritus, emasloomade hulka viiakse paaritusperioodil jäär(ad). Tavaliselt paaritusperiood on 40 päeva pikk - periood kui jäära hoitakse uttede juures. Dorsetil hakkab ind kõige varem pihta, enamasti on inna algus augustist, aktiivne inna periood on novembris/detsembris. Ind avaldub uttedel selliselt, et esimene ind on vaikne ind (loom indleb, aga ei näita väliste innatunnstega seda välja. 1-3 päev). Innatsükkel on 16-17 päeva. Sagedasti pannakse karja isasloom, kes on
Patroklose. Achilleus vandus kättemaksu. Tappis Hektori ning lohistas teda kaksteist päeva hobuse taga üle Patroklose haua. ii.Cheiron. Omapärane kentaur, kes ei harrastanud joomist ja mürgeldamist. Tark ja käitus hästi. Heraklese, Achilleuse, Theseuse ja Iasoni õpetaja. Suutis panna õpilased saavutama täit potentsiaali ja avastama oma tõelist saatust.Kronos muutis ennast hobuseks ja paaritus nümf Philyraga. Kronose pojana oli Cheiron surematu, ent ohverdas oma surematuse, kui sai relvastatud kokkupõrkes haavata. Herakles sihtis hüdra verega mürgitet noolega küll teisi kentaure, ent tabas eksikombel Cherioni. Austuse märgina andis Zeus talle taevas aukohaks Amburi tähtkuju. 26. Kreeka panteoni oletatav päritolu: a. Indoeuroopa, b. Egeuse-Minoilise ja Lähis-Ida mõju võimalik vahekord konkreetsete jumaluste
Veiste tiinestamine loomuliku paarituse teel pulliga või kasuatakse ka kunstlikku seemendamist. Kunstlik seemendamine võimaldab vähendada pullide arvu, võimalik seemenduseks valida vaid parimaid aretusväärt pulle, mis suurendab kogu karja aretusv. Kunst.seemendamisel saadakse ühelt pullilt tuhandeid spermadoose, mis lahjendatakse ja säiliatakse. kõrrekestes või graanulites sügavkülmutatult vedelas lämmastikus temp. 196 C. Loomulik paaritus jaguneb käestpaarituseks ja vabapaarituseks. Pärast viljastumist algab tiinusperiood, mis lehmal keskmiselt 9 kuud ehk 280 päeva (270...290 ). Tiinuse pikkus sõltub ka vasika sugupoolest. Kaksikute sünni korral on tiinus enamasti lühem. Piimatoodang hakkab vähenema tiinuse teisel poolel. 45-60 päeva enne poegimist lõpetatakse lüpsmine lehm jäetakse kinni. Seda nim.kinnisperioodiks. Sel perioodil kogub lehm
pulle, mis suurendab kogu karja aretusv. Kunst.seem. saadakse ühelt pullilt tuhandeid spermadoose, mis lahjendatakse ja Säilit. kõrrekestes või graanulites sügavkülmutatult vedelas lämmastikus temp. 196 C. kõrge aretusv. pullilt koguda säilit. võimalikult palju spermadoose,suurendada saadavate järglaste hulka. kasutatavast pullist sõltub kogu karja tõuline väärtus Sügavkülmutamine võimaldab transportida, säilitada , kasut. spermat aastaid pärast pulli surma. Loomulik paaritus jaguneb: reguleeritud paaritus ehk käestpaaritus, indlev emasl. suunatakse isasl.juurde , teostatakse paaritus. 1 pulli paarituskoormuseks arvest. aastas 70-80 lehma. vabapaaritus, isasl, vabalt karjas , paaritab indlevaid emasl. 1pulli kohta 40-50 lehma. Kasut. enamasti mullikatell, sageli probleeme nende tiinestamisega, kui kasut.kunst. seem. Aretuslikust seisukohast õigem kasut. Kunst. S., saab kasut. väärtuslike pullide spermat, (aretusväärtus kontrollitud)
SEAKASVATUS KÄSITLETUD TEEMAD 1. Sealiha tootmine Eestis, Euroopa Liidus ja maailmas. Kõige suurem sigade pidaja on Hiinas. 500 miljonit. Ameerika Ühendriikides on 63 miljonit. Kõige suurem sealiha tootja EL on Saksamaa, ka Hispaania ja Prantsusmaa. 80ndate alguses 1,1 miljonit siga. Praegu sigade arv 360ne tuhande kanti. Sealiha tootmine on Eestis toimunud tõusude ja mõõnadega, kuigi viimase 7 aasta üldine suund on olnud kahanemisele. Sealiha tootmise maht 1997. aastal oli madalaim - 29,5 tuhat tonni. Aastaks 2002 nähakse ette sealiha tootmise mahu jõudmist 39,5 tuhande tonnini ehk kasvu 35%, s.t. jõudmist jälle 90-ndate aastate alguse tasemele. Kogu maailmas aga valitseb sealiha ülepakkumine, mistõttu sealiha hind on langenud 25 aasta madalaimale tasemele. 2. Sigalaste sugukond, sigade perekond nende iseloomustus. Sigade kodustamine. SUGUKOND (SIGALASED, PEKAARILIS...
Eristatakse 3 võimalust:1) kasvav ehk invasiooniline p. iive on positiivne. Normaalne ehk stabiliseerunud p. p.-i arvukus on dünaamilises tasakaalus 2) Kahanev ehk regressiivne p. iive on negatiivne. Keskkonnamahutavus ehk kandevõime on nivoo, millel stabiliseerub populatsiooni arvukus. Selle määrab ära toidu hulk ja kvaliteet, varjetingimuste olemasolu jpm. Populatsiooni kasvades tekib konkurents sellistele ressurssidele nagu toit, varjupaik, valgus ja paaritus kohtade ning toksiliste jäätmete kuhjumise pärast. Faktoreid, mis kasvavad populatsiooni tiheduse kasvades nimetatakse tihedusest sõltuvad limiteerivad faktorid kisklus, prasitism.. Tihedusest mittesõltuvad limiteerivad faktorid - ilm, füüsilised katkestused (vulkaanid, maavärinad). 8. Loomade geograafiline levik Elupaiku kujundavad tegurid: Bioome iseloomustavad seal esinevad aastajad, päeva pikkus, sademete hulk ning maksimum- ja miinimumtemperatuurid
Seega sõltub kasutatavate pullist kogu karja tõuline väärtus suuremal määral, kui lehmadest, sest pullil on rohkem järglasi, kes tema väärtuslikke geene populatsioonis levitavad. Siit ka ütlus, et hea pull on pool karja! Sügavkülmutamine võimaldab säilitada ja kasutada ka spermat aastaid pärast pulli surma. Samuti võib spermat transportida ükskõik millisesse maailma ossa. Praegu on Eestis 1 kunstliku seemenduse jaam, misa asub Kehtnas. Loomulik paaritus jaguneb: · reguleeritud paaritus ehk käestpaaritus, indlev emasloom suunatakse isaslooma juurde ja teostatakse paaritus. Ühe pulli paarituskoormuseks arvestatakse aastas 70-80 lehma. · vabapaaritus, kus isasloom on vabalt karjas ja paaritab indlevaid emasloomi. Vabapaarituse korral arvestatakse ühe pulli kohta 40-50
4) sotsiaalne ruum (nt kellegi lähedal istumine, ruumiline asetus) · Inimestevahelised suhted on ruumiliselt organiseeritud. Ruumiliselt paiknemine ei ole juhuslik. Ruum on suhete reguleerija ja indikaator. · Prokseemika, keskkonnapsühholoogia inimsuhete ruumilise korralduse alused ja seaduspärad. Idee arengulugu · Eelkäijad etoloogid. 1920ndatel kuidas linnud ja loomad organiseerivad oma eluruumi. Territooriumikäitumine, pesitsus, paaritus, toitumisterritooriumid. Uurijad: Christian, Calhoun, Tinbergen jne · Distantsihoidmine pesitsusel ja igapäevakäitumisel; hierarhia väljendub distantsis. · Asustustihedus on seotud mitte ainult toitumisvõimalustega, mõjub ka kontaktide arv ja intensiivsus, juuresolek, eraldumisvõimalus. Ruumiteema saabumine psühholoogiasse · Kurt Lewin eluruum. Psühholoogiline reaalsus, kus toimivad tõmbavad-tõukavad jõud.
sotsiaalne ruum (kes kui lähedal presidendile istub) Inimsuhted on ruumiliselt organiseeritud. Ruum on suhete reguleerija ja indikaator Prokseemika, keskkonnapsühholoogia inimsuhete ruumilise korralduse alused ja seaduspärad Idee arengulugu Eeelkäijad etoloogid. 1920datel kuidas linnud ja loomad organiseerivad oma eluruumi. Territooriumikäitumine (territoriality): pesitsus, paaritus, toitumisterritooriumid. Niko Tinbergen: ogaliku territooriumikäitumine (1952) fikseerib pesaterritooriumi, hoiab teisi eemale, kutsub emase sisse jne. Distantsihoidmine pesitsusel ja igapäevakäitumisel, hierarhia väljendub distantsis John Christian (1960) üleasustuse mõju hirvede populatsioonile John Calhoun (1960dad) rotilinn Järeldus: asustustihedus seotud mitte ainult toitumisvõimalustega,
Igale emisele tuleks arvestada 0,4-0,5 m künafronti. Sugukulte peetakse tavapäraselt üksiksulgudes, mille pindala on 6-7 m2 . Tähtis on tagada see, et kuldid saaksid jalutada, muidu nad rasvuvad, halveneb sperma kvaliteet ja alaneb suguline aktiivsus. Kultide sulud peaksid asuma emisesulgude kõrval, et kuldi lõhn ja hääl ja tema nägemine mõjuks stimuleerivalt inna avaldumisele. Väga tähtis on, et kuldi sulg oleks kuiv ja hea põrandaga, kuna paaritus toimub enamasti kuldisulus. Samuti peab olema emisel lihtne olla siseneda kuldi sulgu (kui on liiga keerulised või kitsad uksed, siis emis ei taha minna kuldi sulgu). 10.Imikpõrsaste pidamine, põrsaste lõpmise põhjused. Poegimissigala peab kindlustama nii emistele kui põrsastele optimaalsed elamistingimused, sest emiste piimatoodang oleneb oluliselt ka keskkonnatingimustest. Et põrsad imevad väga tihti (umbes iga tunni järel), siis suurema osa ajast emis lamab
Tähenduslik ruum paik, millel on mingi tähendus. Sotsiaalne ruum kui kaugel bõi lähedal kellelegi olen. Inimsuhted on ruumiliselt organiseeritud. Ruum on suhete reguleerija ja indikaator Prokseemika, keskkonnapsühholoogia inimsuhete ruumilise korralduse alused ja seaduspärad Idee arengulugu Eeelkäijad etoloogid(loomade käitumisuuriad). 1920datel kuidas linnud ja loomad organiseerivad oma eluruumi. Territooriumikäitumine (territoriality): pesitsus, paaritus, toitumisterritooriumid. Loomade käitumine on hästi täpselt kirjeldatavad. Tinbergen uuris ogalike käitumist igal ogalikul on oma pesa ja territoorium, mida ta kaitseb. Loomad hoiavad omavahel kindlat vahemaad/distantsi. Christian uuris hirvesid kui ühel saarel sai hirvi liiga palju, siis nad said liiga palju kokku ja osa liigist suri välja, kuna neerupealised hakkasid üleliia tööle. Calhoun
Lihaveiste tõug Aberdiin-angus *Pärineb Sotimaalt Aberdiini-Anguse krahvkonnast. Aretust alustati 18. sajandil. Loomad leplikud, peavad vastu kehvades tingimustes. Sobiv ristamiseks kerge poegimise ja vasikate elujõulisuse tõttu. Keskmise suurusega tõug lehmad 600...700 kg, pullid 1000 kg. Mustad, kuid on ka punakaspruune. Nudid tunnus pärandatakse kindlalt järglastele. Lehmad on küllaldase piimakusega; neil on head emaomadused. Head karjamaa- ja koresöödakasutajad. Pikaealised, taluvad hästi madalaid temperatuure. Nende liha maitseomadusi peetakse parimaks. Aastast 1917 jäi domineerima must karvavärv. Eestisse toodi seda tõugu veised Soomest 1994. Aastal. Limusiin *Pärit Prantsusmaa keskosast Limousini ja Marche`i mägialadelt. Juba 17. sajandil kasutati neid nii veo- kui ka lihaloomadena. Esimene tõuraamat ilmus1886. Aastal. Suuruselt keskmine tõug- lehmad 650...850 kg, pullid 1000...1200 kg. Värvuselt kuld- või helepruunid. Valdav...
toimumispaik), sotsiaalne ruum (kes kui lähedal presidendile istub) • Inimsuhted on ruumiliselt organiseeritud. Ruum on suhete reguleerija ja indikaator • Prokseemika, keskkonnapsühholoogia – inimsuhete ruumilise korralduse alused ja seaduspärad Idee arengulugu • Eeelkäijad – etoloogid. 1920datel – kuidas linnud ja loomad organiseerivad oma eluruumi. Territooriumikäitumine (territoriality): pesitsus, paaritus, toitumisterritooriumid. • Niko Tinbergen: ogaliku territooriumikäitumine (1952) – fikseerib pesaterritooriumi, hoiab teisi eemale, kutsub emase sisse jne. • Distantsihoidmine pesitsusel ja igapäevakäitumisel, hierarhia väljendub distantsis • John Christian (1960) – üleasustuse mõju hirvede populatsioonile • John Calhoun (1960dad) – rotilinn • Järeldus: asustustihedus seotud mitte ainult
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
