Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"traav" - 24 õppematerjali

traav on aga kõnnist märgatavalt kiirem liikumisviis, millele on iseloomulik vastaskülgede esi- ja tagajala tõstmine samal ajal.
L-Kür
2
odt

L-Kür

L-kür Nr. Tähed Harjutuse sisu 1. A Sissesõit töötraavis X Peatus, tervitus, jätkata töötraavis 2. C Paremale MV Keskmine traav V Töötraav 3. A Keskliinile D Volt paremale 10m 4. D Sääre eest astumine kuni B B Volt vasakule 10m 5. B Sääre eest astumine kuni G C Vasakule 6. HP Keskmine traav P Töötraav F Keskmine samm 7. A Pööre keskliinile X Poolvolt 10m vasakule 8. A Töögalopp vasakust jalast F Volt vasakule 10m FS Suunumuutus 9. HM Poolvolt kontragalopis ME Kontragalopp 10. E ja F Jalavahetus läbi sammu vahel K Volt paremale 10m KR Suunamuutus 11. MH Poolvolt kontragalopis HB Kontragalopp 12

Sport → Sport
1 allalaadimist
Hobusekasvatus
3
docx

Hobusekasvatus

Ööpäitsed ehk valjad. Pildistada ei tohi lakapoolelt. Kaelajoon peab olema näha, lakk peab jääma teisele poole. Kõik neli jäset peavad olema nähtavad. Esitaja taganeb kaadrist, et ei jääks pildile. Kolmas inimene äratab hobuse tähelepanu, et hobune keeraks 20- 30 kraadi oma pead fotograafi poole. Alüüriks nimetatakse hobuse liikumisviisi. Need jagunevad kaheks Loomulikud allüürid ehk looduslikud allüürid ­ ei pea õpetama hobusele, ta teeb neid loomulikult. Nt saam, traav, küliskäik, galopp, hüpe Kunstlikud allüürid ­ neid peab õpetama. Passaaz, piruett, hispaania kõrgema ratsakooli elemendid. Igal allüüril on oma pikkus ja sagedus. Sagedus, mis on allüüri sammude arv ühes minutis. Pikkus on traavisammupikkus, galopisammu pikkus, hüppe pikkus. Samm inglise keeles pace MITTE STEP. Liikumistsükkel ­ periood mille vältel hobune viib edasi kindlas järjekorras kõik neli jäset. Liikumisel on aktiivne osa, kui hobune toetab jalaga vastu maad

Põllumajandus → Loomakasvatus
16 allalaadimist
Hobusekasvatus-Söötmine
2
docx

Hobusekasvatus: Söötmine

langemine, haigestumine · nakkuste leviku vältimiseks: jootmisel kasutada puhtaid ämbreid/künasid; ämbrist jootmisel. igal hobusel oma ämber · võimalusel automaatjooturid · mitte lasta juua suuri koguseid külma vett peale treeningut-> külmetamise oht 5,23 traav (mJ seeduvat energiat) 10,05 gaopp 16,33 töö kerge töö 6,9x106kerge töö Nm päevas keskmine 7-12,8 N/m päevas raske 12,9-22,1 AJALUGU Toril TA-raskem, ja TB-kergem tori hobune,. Hetmani liinid: Halis, Hoius, Hingstar, Hasmo. Postjee- Bretoon: Tuhje, Loots, Virk, Tugev, Sammur(karvased jalad) ja Lembo massiivsus, hea lihastik, hea veojõud. Hingstar korrapärane eksterjööd, keskm. tüsedus. pehme selg, kitsas käik. Hasmo- saledamad,

Loodus → Loodusõpetus
7 allalaadimist
Hobusekasvatus eksam
6
doc

Hobusekasvatus eksam

. kehamass(kg)/kämbla ümbermõõt(cm) 8. a) põlveliigesest allapoole jäävat piirkonda nim. sääreks b) kannaliigesest allapoole. pöid c) kui suur on märgis/laik- laik on üle 10 cm d) harilik lauk on: 3 sõrme e) võik,kõrb 9. a) 3,5 aasatselt 10. a) sammu pikkust mõõdetake ühe esijala teineteisele järgneva (maha asteni)kabjajäle vahekaugus. Mõõdetakse. b) sammu pikkus on olulisem c) ingl. Täisv. Ratsahobuse galopisamm.. 6m ja sagedus.. 130-145 korda mind d) kõige aeglasem traav on sörkimine e) põllumajan. Hob. Parim liikumisviis on traav 11. a) veojõud jaguneb: tegelik, normaalne, maksimaalne b) dünamomeetriga, ühik kG/m c)aboluutne veojõud on suurem raskematel hobustel d) normaalne veojõud kergematel hobustel e) võimsusühik hj= 75kG/m, ehk 735, 499W 12. tüüpide järgi: Soo Tõutüübi Liinitüüp Perekonnatüüp Kasvanduse tüüp b) 3 klassikalist printsiipi on zooloogiline ökoloogiline zootehniline c) B. Frank jagas: idamaised- araabia täisvereline

Bioloogia → Hobusekasvatus
43 allalaadimist
Eesti hobused
4
docx

Eesti hobused

Uurimistöö Eesti hobuste kohta. Omadused Eesti hobused paistavad silma suhteliselt suure veojõu ja kiiruse poolest. Eesti hobune on hästi kohanenud siinsete söötmis-ja pidamistingimustega ning paistab silma vähenõudlikkuse, hea söödakasutuse ja vastupidavuse poolest. Tänapäeval on eesti hobune universaalne väikehobune, keda saab kasutada laste ratsahobusena ja pere- ning turismihobusena. Eesti hobuse samm ja traav on avar ja hoogne, kuid tuleb ette ka sõudmist ja kerimist. Puudusena esineb vahel jalgade ebakorrapärast seisu ja hobuste nõgusat selga. Kehaehitus Eesti hobune on suhteliselt madalajalgne, pika kere ning kuiva ja tugeva kehaehitusega kerge põllumajandushobune, kelle:  pea proportsionaalne, laia otsmikuga, enamasti sirge, harva nõgusa profiiliga, lühikeste kõrvadega, elavate silmadega, lihaseliste lõuapärade ja laia lõuapärade vahega.

Põllumajandus → Hobumajandus
2 allalaadimist
Referaat Rind- ja põimlause
4
docx

Referaat Rind- ja põimlause

Raske töö ja sõitude korral antakse Hobune sööb ainult puhast toitu ja Seda, mis kõlbab süüa, mis mitte, talle veel jõusööta: kaeru. joob ainult puhast vett. eristab ta haistmise abil. Allüür on hobuse liikumisviis, mis Põhiallüürid Sõltuvalt tõust võib esineda ka teisi jaotatakse loomulikeks ja on samm, traav, galopp. allüüre nagu näiteks küliskäik, pass kunstlikeks. ja tölt. Ratsanik saab hobusele mõju Kõige tähtsam ratasniku varustuses Kübar peab olema täiesti paras ja avaldada neljal viisil: on ratsutamiskübar ehk kaska, mis mugav, et ratsanik kannaks seda

Eesti keel → Eesti keele lauseõpetus
19 allalaadimist
Hobusekasvatus
4
doc

Hobusekasvatus

Piimahammastele kuluvad lohud 12 kuud. Püsihambad kuluvad hõõrdepinnal keskmiselt 2 mm aastas, niisama palju kasvavad nad hambajuurest juurde. Alalõualuu hammaste lohud on keskmiselt 6mm sügavad, ülalõualuu hammastel 12 mm sügavad. Alalõualuude lohud kuluvad 3 aastat, ülalõualuudel samuti 3 aastat. Ülalõualuu hammaste lohud kuluvad siiski kaunis ebareeglipäraselt. 6. Allüürid ja allüüride korrapärasus Allüür on hobuse liikumise viis. Jagatakse: *loomulik- samm, traav, küliskäik, galopp, hüpe. Loomulikke allüüre ei pea hobusele õpetama, sest nad oskavad neid juba sünnipäraselt.; *kunstlik- passaaz, piruett, jne. Neid peab hobusele õpetama. Samm peab olema avar, ning traav hoogne. *Seotud samm- on viga, ehk korrapärasuse hälve. Allüüri vead: *seisuvead; *liikumisvead. Kerimine, sõudmine. 7. Veojõud, selle mõõtmine, ühikud, tehtud töö ja võimsus, mõõtmine ja ühikud Veojõu all mõistetakse jõudu, millega hobune veab haagist

Loodus → Loodus õpetus
33 allalaadimist
Hobusekasvatuse loengud
26
doc

Hobusekasvatuse loengud

holsteinidega.1995 uut hannoveriga paaritati. VI- enne 2004 sai eesti hobune toetust. EL- seaduste mõju meile. 100% kohapeal sündinud täkkude järglased saavad toetust. Toetust saavad need märad, kes sündinud enne 1995. VII- uued aretusprogrammid ja nõuded. Allüürid ehk Hobuse liikumisviisid Allüür ­ liikumisviis. Liikumis viisid: 1. loomulik liikumisviis ­ seda ei ole vaja hobusele õpetada. Loomulikud allüürid on: · Traav ­ trot ­ hobune viib jalad edasi diagonaalselt ja korraga.Lennufaas. Põllumajanduslooma kõige kiirem allüür. Liikumistsüklis 2 kabjalööki. Sörk ­ aeglane traav 8-10km/h Keskmine traav Kiire traav ­ 12-15 km tunnis. Traavlitel on aga liikumis kiirus 30-47 km/h, sammu pikkus on 5-6,7m ja sagedus 110-140 sammu.

Bioloogia → Hobusekasvatus
104 allalaadimist
Hobusekasvatus eksam 2-variant
6
doc

Hobusekasvatus eksam 2. variant

sammuhobused- külmaverelised kiirushobused- kuumaverelised e) kasutustarbe järgi ja esindajatõud ratsahobused- inglise täisvereline, araabia täisvereline ratsa- rakke hobused- tori ratsatüüp, hanoveri tõug traavlid- orlovi traavel, amerika traavel universaalsed tõud- rakke hobused, võib ka ratsutada poolraskeveohobused- rootsi ardennid, eesti raskeveo hobune raskeveohobused- suffolk, ponid- alla 148 cm turjakõrgusega hobused 11. a) allüürid jagatakse: Loomulikud- samm, traav, küliskäik, galopp, hüpe. Need on sünnipärased ja neid ei pea õpetama. Loomulik intelligents Kunstlikud- piruett. Peab õpetama b)sammu pikkus c) traavli sammupikkus 5-6m, sagedus 120 korda min d) traavimisel jalad diagonaalselt, 2 jalga korraga e) sõudmisel jalad: jalad asetatakse seestpoolt väljapoole. Sellega võib kaasneda riivlemine mille puhul eesjalad võivad kokku puutuda ja jalad saavad vigastada 12. a) veojõud- hobuse võime teha tööd.

Bioloogia → Hobusekasvatus
26 allalaadimist
Tori hobune
6
odt

Tori hobune

Õla- ja küünarvarre-ala paistab silma oma reljeefsete lihasgruppide poolest, mis on üheks vana-tori hobuse eriomadusteks. Liigesed on laiad, tugevad ja reljeefselt piiritletud. Jäsemed on kuivad, tugeva luustikuga, selgesti nähtavate kõõlustega. Kabjad on kompaksed, keskmise suurusega, tugeva sarvega. Samm on tori hobusel pikk ja hoogne. Haruldane ei ole nähtus, kus hobuse sammu käies mitte ainult ei kata tagajalgadega eesjala jälje vaid astub sellest 20-30 cm kaugemale ette. Traav on hoogne ja küllalt kiire. Iseloom on hea. Vana-tori hobused on elavaloomulised, inimesele orienteeritud, töötahtelised ja tugeva närvikavaga. Vana-tori hobuse töövõime ja jõudlusomadused Vana-tori hobusel on suur töövõime ja tugev töötahe. Vana-tori hobuse tervis Vana-tori hobuse tervislik seisund on üldiselt hea. Vana-tori hobuse baastõu tori hobuse loomisel pöörati küllaldast tähelepanu päritavatele vigadele, puudustele ja haigustele.

Põllumajandus → Looma kasvatus
22 allalaadimist
Hobusekasvatuse ülevaade
9
doc

Hobusekasvatuse ülevaade

Kõrb 9) Piimahammaste vahetumine püsihammastega (II paar püsihambaid ilmub 3,5 aastaselt) 10) a) Kuidas mõõdetakse hobukase sammu pikkust? Sammu pikkust mõõdetakse ühe eesjala teineteisele järgneva kabjajälje vahekaugusega. b) Sammu / sagedus, pikkus / on tähtsam c) inglise täisverelise ratsahobuse galopisamm on 6-7m ja sagedus 130-145sammu/minutis d)kõige aeglasemat traavi nim sörkimiseks e) põllumajandushobuse parim liikumisviis on / galopp, traav / 11) a)Veojõud jaguneb: 1) tegelik 2) normaalne 3) maksimaalne b) veojõudu mõõdetakse .... Ühik kG c) absoluutne veojõud on suurem / kergematel, raskematel / hobustel d) normaalse veojõu (Wüsti valemi põhjal) järgi on kasulikumad / kergemad, raskemad / hobused e) võimsusühik (hp) = 75 kG m/s ehk 736 W 12) a) Kuidas võiks hobuseid jagada tüüpideks selles sõna lihtsamas mõttes 1) tõutüüp 2) tõusisene tüüp 3) liinitüüp 4) perekonnatüüp

Põllumajandus → Loomakasvatus
61 allalaadimist
Eesti hobune
16
docx

Eesti hobune

Kael on hobusel lühike, muskliline, mis on kaetud paksu lakkaga. Turi on madal, lihaseline ning tavalise pikkusega. Selg on tavaliselt sirge, kuid harva esineb ka nõgusust, lühike ja lai, lanne lai ja tugev. Laudjas on munajas ja pikk ning saba asetseb all pool ning on tihe. Rind, rinnakorv ja roided on hästi väljaarenenud. Jalad on lühikesed, kuid tugevate kõõluste ja liigestega, kabjad on korrapärased. Selle hobuse samm ja traav on lai ja hoogne, kuid vahepeal esineb ka sõudmist.(Mauring 1988: 242) Sellel hobusel puuduvad erinevad kalduvused jäsemete haigestumiseks. Harva esineb lonkimist ning kõõluste välja venimist, ükskõik kui raske töö ei oleks.(Bellegarde 1940: 149) Iseloomult on eesti hobune rahulik ja taibukas, temperament energiline ja elav. Ta reageerib kiiresti, julgust täis ning kohaneb kiiresti uutes tingimustes.(Sinikas 2001) 2.1. EESTI HOBUSE VÄRVUSED

Põllumajandus → Hobumajandus
2 allalaadimist
Hobune
12
doc

Hobune

mõjutanud kogu maailma hobusetõugude arengut, sest araablase 9 verd lisati paljudele teistele hobusetõugudele ning seda tehakse veel praegugi. Araabia hobune: Koolisõit 10 Koolisõit on ratsaspordiala, kus ratsanik näitab hobuse juhtimise ja tema üle valitsemise täiuslikkust, hobuse liikumise korrapärasust loomupärastes allüürides (samm, traav, galopp) ning talle õpetatud harjutuste ja spetsiaalse liikumisviisi täpsust. Koolisõit toimub maneezis või väljas tasasel väljakul. Koolisõidu eesmärk on hobuse loomuliku liikumise ja kuulekuse arendamine, mida läheb tarvis ka teistel ratsaspordialadel ­ takistussõidus, krossis jm. Seetõttu peetakse koolisõiduvõistlusi väga erinevates klassides ­ alates algajatest ratsanikest, kes oskavad hobust juhtida sammus, traavis ja galopis, kuni proffideni,

Bioloogia → Bioloogia
38 allalaadimist
Hipoteraapia turu-uuring
18
docx

Hipoteraapia turu-uuring

... Treenerid um mulle ei bes meeldinud . 70 Mulle mingeid hob vigu ei öeldud, ust öeldi vaid et ole nin ees, traav ja g galopp . Teisi kõi parandati ki pidevalt, minu rats otsa üldse ei uta vaadatudki . mis Veska rahvas on

Majandus → Turunduse alused
93 allalaadimist
Loomade jäljed matkaradadel
6
docx

Loomade jäljed matkaradadel

Sageli on aga üksikjälgede uurimisest olulisem vaadelda jäljegruppe ning seda, kuidas üksikud jäljed neis üksteise suhtes on paigutatud. Tundes eri liikumisviisidele vastavaid jäljeridu, võib öelda, kas loom on kõndinud, traavinud, hüpelnud või hoopis galoppi jooksnud. Kõndides moodustavad looma jäljed kaks paralleelset rida. Parem- ja vasakpoolsetel jälgedel on selge vahe ning sammude vahe on lühike. Traav on aga kõnnist märgatavalt kiirem liikumisviis, millele on iseloomulik vastaskülgede esi- ja tagajala tõstmine samal ajal. Parem esijalg tõstetakse üles ja asetatakse maha samaaegselt vasaku tagajalaga. Traavil kulutab loom kõige vähem energiat ning väsib kõige vähem. Traavi jäljerida meenutab kõndi kuid sammuvahe on suurem ja sammulaius väiksem. Väga kiirel traavil võivad parem- ja vasakpoolne jäljerida olla peaaegu samal joonel. Galopp aga on traavist veel kiirem. Nagu

Loodus → Matkamise alused
27 allalaadimist
Trakeeni hobusetõug
21
docx

Trakeeni hobusetõug

Ehkki ta meenutab täisverelist, puudub tal „tuline“ temperament, mida selle tõuga seostatakse. Sel põhjusel valivad kasvatajad, kes otsivad täisverelise hobuse verd ilma selle omadusteta, sageli nende asemel rakeeni täkke. Sellel tõul on tugev tervis, hea psüühiline ja füüsiline koormustaluvus, loomulik viljakus ja puuduvad suuremad pärilikud vead. 2.3. Liikumine Liikumine on kärme, rütmikas ja maadhaarav põhikäiguviis (samm 4- taktiline, traav 2-taktiline, galopp 3-taktiline). Liigutused peavad kanduma energilistest tagajalgadest läbi elastse ja kergelt õõtsuva selja üle esijalgadele. Jäsemete liikumissuund peab seejuures olema suunatud otse ja ettepoole. Sammu liikumine peab olema vaba, energiline ja suursugune selge välja- ja pealeastega (joonis 3). Liikumine traavis ja galopis peab olema selgelt äratuntava lennufaasiga elastne, hoogne ja kergejalgne, loomuliku toetuse ja tasakaaluga.

Bioloogia → Bioloogia
6 allalaadimist
Uurimustöö eesti--tori- ja eesti raskeveohobusest
69
docx

Uurimustöö eesti-, tori- ja eesti raskeveohobusest

- turi on madal, lihaseline ja keskmise pikkusega. - selg on lühike, lai ja sirge, harva pehme; lanne lühike, lai ja tugev. - laudjas on lihaseline, ümar, keskmise pikkuse ja laiusega; saba asetseb madalal ja on tihe. - rind ja rinnakorv on lai ja sügav, roided hästi kaardunud, kõht mahukas. - jalad on kuivad, lihaselised, tugevate kõõluste ja liigestega, kabjad on korrapärased ja tugeva tinakarva sarvega. [4] Eesti hobuse samm ja traav on avar ja hoogne, kuid tuleb ette ka sõudmist ja kerimist. Tõule omast värvust eesti hobusel ei ole. Värvuselt on eesti hobused keskmiselt 25,8% kõrvid, 15,3% raudjad ja punased, 11,1% mustad, 20,5% hallid, 10,0% kollased, 11,6% võigud, 5,3% hiirjad ja 0,5% albiinod. Aborigeense tunnusena on eesti hobusel tume vööt seljal ja laudjal. (Lisa 2) Eesti hobuse iseloom on elav, aga rahulik, elurõõmus ja asjalik, temperament energiline. Eesti

Bioloogia → Bioloogia
29 allalaadimist
Keeleteaduse alused kevad
30
doc

Keeleteaduse alused kevad

Analoogia mõju: näide mitmuse kolmanda isiku tunnuse vat/vät üldistumisest soome keeles ja mineviku tunnuse siüldistumisest eesti keeles soome: tekevät : tekivät hyppävät: hyppäsivät oppivat : oppivat eesti: teevad: tegid hüppavad : hüppasid õpivad : õppisid 3. Samal ajal toimub alati ka analoogia ja laenamine Laenamine: näide sõnaalgulise konsonantühendi tulemisest eesti ja soome keelde eesti soome raamat raamattu klaas lasi traav ravi traditsioon traditio. Noorgrammatikud leidsid, et mõned häälikumuutused sobivat paremini ja need jäävad ka püsima. Iga hääldusmuutus ei too veel kaasa häälikumuutust, sest keel peab olema arusaadav. Enamus määrab ära selle, mis jääb püsima mitte ükskindiviidid. Keele päritolu puhul esines arvamus, et inimkeel pärineb evolutsiooniliselt loomade häälitsusest. Keel omakorda andis inimesele selle omaduse, mis lasi tal paljuneda tunduvalt rohkem kui muudel. Keele

Keeled → Keeleteadus
44 allalaadimist
Aretusõpetuse kordamisküsimused
22
docx

Aretusõpetuse kordamisküsimused

· Puhasaretuse kõrval kasutatud parandajatena läti tumedapealist ja saksa mustapealist lammast ning oksforddauni ja suffolki tõugu lambaid. 83. eesti hobusetõud · Eesti hobune - On iidse põlvnemisega tõug, mille päritolu kohta puuduvad täpsed andmed. Ta kuulub põhja- metsahobuste rühma. · Kuulub ponitõugude hulka oma väikese kasvu tõttu. · On madalajalgne, pika kere ning kuiva ja tugeva kehaehitusega kerge põllumajandushobune. · Eesti hobuse samm ja traav on avar ja hoogne. · Hobune on vastupidav ja vähenõudlik. On näidanud head kiirust galopivõistlustel. · Järglased araabia tõuga on elegantsemad ja liikuvamad, kuid väga heterogeensed. Eesti hobune on kantud ohustatud tõugude loetellu ning ÜRO FAO maailma ohustatud tõugude nimekirja · Tori tõug - On sajandipikkuse aretuslooga. · Tõu esiisa Hetman sündis 1892. a. Poolas, kes toodi Eestisse koos vendade ja isaga sajandivahetusel.

Põllumajandus → Aretusõpetus
85 allalaadimist
Keeleteaduse alused-kordamisküsimused
18
doc

Keeleteaduse alused: kordamisküsimused

Analoogia mõju: näide mitmuse kolmanda isiku tunnuse vat/vät üldistumisest soome keeles ja mineviku tunnuse siüldistumisest eesti keeles soome: tekevät : tekivät hyppävät: hyppäsivät oppivat : oppivat eesti: teevad: tegid hüppavad : hüppasid õpivad : õppisid 3. Samal ajal toimub alati ka analoogia ja laenamine Laenamine: näide sõnaalgulise konsonantühendi tulemisest eesti ja soome keelde eesti soome raamat raamattu klaas lasi traav ravi traditsioon traditio. Noorgrammatikud leidsid, et mõned häälikumuutused sobivat paremini ja need jäävad ka püsima. Iga hääldusmuutus ei too veel kaasa häälikumuutust, sest keel peab olema arusaadav. Enamus määrab ära selle, mis jääb püsima mitte ükskindiviidid. Keele päritolu puhul esines arvamus, et inimkeel pärineb evolutsiooniliselt loomade häälitsusest. Keel omakorda andis inimesele selle omaduse, mis lasi tal paljuneda tunduvalt rohkem kui muudel. Keele

Eesti keel → Eesti keel
136 allalaadimist
Koeratõud
31
doc

Koeratõud

vesi on tema jaoks raske välja melda. Basenjile meeldib küll vannis käia, kuid selle tagajärg ­ märg karv ­ on fuih´kui plastusväärne. Veelgi hullem on see, kui tema jumaldatud perenaine vi peremees näiteks vannis käies juhuslikult märjaks saab! Kui selline jube olukord on kigest hoolimata tekkinud, üritab basenji "nnetukest" vimalikult kiiresti kuivaks lakkuda. Basenji iseloomulikuks väliseks omaduseks on tema toredad kortsukesed laubal, rngas saba ja hoogne gasellilik traav. Seda imepärast tugu leidub musta-valge, puna-valge, "tiigrikarva" ja kolmevärvilise kasukaga. Enimlevinud on puna-valged. 27/ 27/31 Malta Koer Ühes ateenlaste ürikus on väikese valge koera pilt aastast 900 eKr. Samas ürikus oli kirjas, et see koeratug on pärit

Loodus → Loodusõpetus
18 allalaadimist
Keeleteaduse alused kevad kordamisküsimused 2016
56
doc

Keeleteaduse alused kevad kordamisküsimused 2016

sanskriti pitā’ gooti fadar ‘isa’ 2.Analoogia Analoogia mõju: näide mitmuse kolmanda isiku tunnuse vat/vät üldistumisest soome keeles ja mineviku tunnuse si üldistumisest eesti keeles soome: tekevät : tekivät hyppävät: hyppäsivät oppivat : oppivat eesti: teevad: tegid hüppavad : hüppasid õpivad : õppisid 3. Laenamine Laenamine: näide sõnaalgulise konsonantühendi tulemisest eesti ja soome keelde eesti soome raamat raamattu klaas lasi traav ravi traditsioon traditio • Noorgrammatikute hulgas oli üsna äärmuslikku darvinismi: mõned häälikumuutused “sobivat” paremini ja jäävad seetõttu püsima. • Iga hääldusmuutus ei too veel kaasa häälikumuutust, sest keel peab olema arusaadav. Enamus määrab selle, mis jääb püsima (mitte üksikindiviid). • Ka keele päritolu küsimuses esines arvamusi, et inimkeel pärineb evolutsiooniliselt loomade häälitsustest.

Filoloogia → Modernism. Postmodernism
35 allalaadimist
Loomageneetika 1 osa
61
pdf

Loomageneetika 1 osa

Sulestiku tüüp ** Kähar säbar sile 1:2:1 Naha värvus Valge - kollane 3:1 HOBUSED Karvkatte värvus Must - raudjas 3:1 Pigmendi jaotumine Kirju - ühtlane 3:1 Allüür Traav - küliskäik 3:1 * dominantsus puudub või kodominantsus ** osaline dominantsus *** retsessiivselt letaalne alleel, seetõttu isendid AA hukkuvad 33 II. Mendeli II seadus - tunnuste lahknemise e segregatsiooniseadus Heterosügootsete esimese põlvkonna hübriidide omavahelisel ristamisel saadakse

Põllumajandus → Aretusõpetus
158 allalaadimist
KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused
72
doc

KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused

..9 kuud 6) Piimahammaste kulumine 10...12 kuud kuni 2 aastat 7) Piimahammaste vahetumine ­ 2,5 a...4,5 aastat 8) Lohu kulumine püsihammastele ­ 6...11 aastat 9) Kulumispinna kuju muutus 12...20 aastat 6. Allüürid ja allüüride korrapärasus Allüür ­ hobuse liikumisviis Allüürid jaotatakse kaheks : loomulik allüür ja kunstlik allüür Loomulikuks allüüriks on samm, traav, küliskäik (osadel tõugudel), galopp, hüpe. Loomulikke allüüre hobusele õpetama ei pea. Kunstlikeks allüürideks on passaaz, piruett jne. Allüüride korrapärasus Korrapärasust hinnatakse liikuvat hobust eest ja tagant vaadates. Eristatakse kitsast, keskmist ja laia käiku. Korrapärase allüüri korral viib hobune jalgu edasi sirgjooneliselt liikumissuunas. Vigadeks on

Merendus → Kalakaubandus
42 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun