erinevatel kaladel., näiteks mõõkkala. Pimeduses elavatel koopakaladel silmad puuduvad. Süvaveekaladel on silmad kas vhese valguse püüdmiseks väga suured, või vastupidi väikesed, sest midagi ei ole nagunii näha. Kaladel puuduvad silmalaud, seega ei saa silmi kinni panna. Kala silmalääts on kerakujuline. Silmaava suurust ei saa muuta. Kuulmiselundid väliskõrvu ei ole. Sisekõrv on ühtlasi tasakaaluelund. Ovaalkotike, ümarkotike ja poolringkanalid. Kuulmekivid ehk otoliidid koosnevad lubiainest, nende gravitatsioonile reageerimine annb akalae signaali põhja ja pinna asukohast. Neid on 3 tt. Suurimat kasutatakse vanuse määramiseks. Külm võib häirida tasakaalorgani tegevust, nt forellil. Helivõnked antakse seiskõrva edasi kogu keha kaudu. Weberi aparaat karpkaladel aitab kaasa kuulmisele latika kudemine ja õngitsemine. Haistmiselundid kaks ninasõõret, ninaõõs ehk aistmiskotike. Haistmine on kaladel hästi
Pimeduses elavatel koopakaladel silmad puuduvad. l. Süvaveekaladel on silmad kas vhese valguse püüdmiseks väga suured, või vastupidi m. väikesed, sest midagi ei ole nagunii näha. Kaladel puuduvad silmalaud, seega ei saa silmi n. kinni panna. Kala silmalääts on kerakujuline. Silmaava suurust ei saa muuta. o. Kuulmiselundid väliskõrvu ei ole. Sisekõrv on ühtlasi tasakaaluelund. Ovaalkotike, p. ümarkotike ja poolringkanalid. Kuulmekivid ehk otoliidid koosnevad lubiainest, nende q. gravitatsioonile reageerimine annb akalae signaali põhja ja pinna asukohast. Neid on 3 tt. r. Suurimat kasutatakse vanuse määramiseks. Külm võib häirida tasakaalorgani tegevust, nt s. forellil. Helivõnked antakse seiskõrva edasi kogu keha kaudu. Weberi aparaat karpkaladel t. aitab kaasa kuulmisele latika kudemine ja õngitsemine. u
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
