ratsaspordis, rakendispordis, harrastajate ratsutajate seas, turisminduses ja võib öelda, et ei ole hobustega seonduvat ala, kus vana-tori hobusega ei sobi tegeleda. 2 Vana-tori hobuse välimik Vana-tori hobune on kuiva, tugeva kehaehitusega, ühtlase välimikuga ja hästi kohanenud ilmastiku-, söötmis-, pidamis- ning kasutamistingimustega. Domineerivaks värvuseks on vana-tori hobustel raudjas tumedamate ja heledamate varjunditega. Esineb ka musta, kollase, kimmli ja kõrvi värvusega hobuseid. Paljudel hobustel esineb peal ja jalgadel valged märgised. Pea on vana-tori hobusel keskmise suurusega sirge profiiliga. Sõõrmed avarad, ninaselg lai. Kõrvad on keskmise pikkusega, püstjad ja laia lauba tõttu teineteisest eemalseisvad. Tavaliselt võrdub pea pikkus laudja pikkusega. Kael on harilikult võrdne pea pikkusega või
Koeral on kõikidel rinnalülidel lisajätke, kassil alates 9. või 10. 12. Roide iseärasused. Kiskjaliste roided on kõige kumeramad, sea roided on suure roidenurga tõttu komataolised, mäletsejalistel on suhteliselt laiad, tervate servadega, hobusel kitsad, ühtlase laiusega ja vähearenenud nurgaga. 13. Rinnaku iseärasused. Veistel puudub rinnakupideme esileulatuv osa. Rinnakukeha koosneb karnivooridel 6, seal 4, mäletsejalistel ja hobustel 5st segmendist. Kiskjalistel on rinnakukeha kepikujuline, kassil ümar, koeral neljakandiline. Mäletsejaliste ja sea rinnak on lamendunud dorsoventraalselt, hobusel on terav ventraalhari ja rinnak meenutab laevakiilu. Mõõkjätkekõhr on veisel ja hobusel lehekujuliselt lai, kuid teistel loomaliikidel suhteliselt väike. Hobusel mõõkjätke luuosa tavaliselt puudub, luu ventraalne serv moodustab kõhrelise rinnakuharja(crista sterni) 14. Kuidas on tekkinud roiejätked
Toimub I meioos, toimub meioosi arest (profaas), tsütokineesi ei toimu. Ovulatsiooni ajal I meiootiline jagunemine jätkub (profaasist), tekivad sekundaarsed ootsüüdid (n) – üks suur ja teine väike polaarkeha. Mõlemad on haploidsed! Seejärel toimub II meioos, arest metafaasis, kui sperm viljastab sekundaarse ootsüüdi, jätkub II meioos, tekib jälle muuhulgas 1 polaarkeha. Ovuleerunud ootsüüdi eluiga on 24h. spontaanne ovulatsioon – ei sõltu kopulatsioonist, veistel, hobustel, koertel, kaamlitel. stimuleeritud ovulatsioon – peab toimuma kopulatsioon, et folliikul ovuleeruks, kassidel. Sensoorsed signaalid saadetakse hüpotalamusse lisaks LH mõjule. Hormoonid FSH – mõjutab granuloosarakke, folliikulid kasvavad LH – teeka sekreteerib testosterooni, see läheb granuloosarakku, tekib östrogeen. Östrogeen – stimuleerib sugutungi, sünteesitakse munasarjas, platsentas, adrenal cortex, Sertoli rakus Öksütotsiin – mõjutab müomeetriumi aktiivsust.
e) võik,kõrb 9. a) 3,5 aasatselt 10. a) sammu pikkust mõõdetake ühe esijala teineteisele järgneva (maha asteni)kabjajäle vahekaugus. Mõõdetakse. b) sammu pikkus on olulisem c) ingl. Täisv. Ratsahobuse galopisamm.. 6m ja sagedus.. 130-145 korda mind d) kõige aeglasem traav on sörkimine e) põllumajan. Hob. Parim liikumisviis on traav 11. a) veojõud jaguneb: tegelik, normaalne, maksimaalne b) dünamomeetriga, ühik kG/m c)aboluutne veojõud on suurem raskematel hobustel d) normaalne veojõud kergematel hobustel e) võimsusühik hj= 75kG/m, ehk 735, 499W 12. tüüpide järgi: Soo Tõutüübi Liinitüüp Perekonnatüüp Kasvanduse tüüp b) 3 klassikalist printsiipi on zooloogiline ökoloogiline zootehniline c) B. Frank jagas: idamaised- araabia täisvereline läänemaised- ardenn d) Ewart jagas: stepi hobune- ida aasia steppides kerged peeneluulised vormid kiltmaahobune- levinud kiltmaadel metsahobune- kirjuta veel midagi juurde ka iseloomustuseks e) akad
Kuivaine - (toortuhk + toorproteiin + toorrasv + toorkiud) = Orgaaniline aine Söötade seedimine on loomaliigiti erinev ja sõltub nende seedeelundite ehitusest ja talitlusest. Hobustel ja sigadel on ühekambriline lihtmagu. Veistel, lammastel, kitsedel mitmekambriline liitmagu, mis koosneb kolmest ruumikast eesmaost – vatsast, võrkmikust ja kiidekast – ning pärismaost e. libedikust. Kõige suurem vats on veistel. Jämesool on kõige suurem hobustel. Peensool on kõige suurem veisel ja hobusel. 2 Suus toimub peamiselt sööda mehhaaniline peenestamine, süljega niisutamine ja ettevalmistamine allaneelamiseks. Sigadel ja vähesel määral ka hobustel leidub süljes amülaasi
Pea, kael, keha ja kaks põnta 10. Õlavarreluu iseärasused karnivooridel. Deltaköprus vähearenenud, taksikoertel ja lühijalgsetel koertel on õlavarreluu tugevasti kõverdunud, kassil paikneb kodarluuaugust mediaalselt koronoidauk (fossa coronoidea), neil paistab mediaalsest põndapealisest proksimaalselt põndaülene mulk (foramen supracondylare). Koeral leidub sageli ka plokiülene mulk, kassil see puudub. 11. Õlavarreluu iseärasused mäletsejalistel ja hobustel. Mõlemad köbrukesed kahestunud, koosnedes kraniaalsest ja kaudaalsest otsast, deltaköprus on tugevasti arenenud. Hobusel esineb ka vahelmine köbruke. 12. Küünarvarre skelett skeleton antebrachii 13. Kodarluu põhiosad. Kodarluupea, kodarluukael, kodarluukeha, kodarluuplokk 14. Küünarluu põhiosad. Küünarnukk, küünarluukeha, küünarluupea 15. Küünarluu iseärasused karnivooridel ja seal. Küünarluu on täies pikkuses välja arenenud
kujunenud oma kindel sõnavara hobuste välistunnuste ning värvuste kirjeldamiseks, need kantakse ka hobustele väljastatavatesse passidesse. Värvused on: must – nahk, lakk, saba ja jalad on täielikult mustad. Mõnikord on nahal valgeid märgiseid. Must hobune on paljude teiste värvuste kirjeldamise aluseks. raudjas – raudjad hobused on väga erineva väljanägemisega oranžikast kuni väga tumeda pruunini. Neil ei esine tumedat pigmenti, mis esineb mustadel hobustel. Karvastik on niiöelda punakas, punakaläikeline. Jõhvid on kehaga ühte värvi või kehast veidi heledamad, isegi linakarva (kreemikad), kuid võivad ka olla tumedamad, aga mitte mustad. Ehkki geneetiliselt on kõik raudjad ühesugused, saab neile värvusest olenevalt omistada erinevaid nimetusi. Eestis nimetatakse: raudjas, heleraudjas, tumeraudjas. Raudjas hobune on paljude teiste värvuste aluseks.
Pemphingus foliaceus Liisi Torv (Veterinaarmeditsiin, II rühm, II grupp) Pemphingus foliaceus (PF) on harva esinev autoimmuunne naha haigus, mis esineb inimestel, koertel, kassidel, kitsedel, laamadel ja hobustel. Haiguse nimetus ,,pemphingus" on tuletatud kreeka keelsest sõnast ,,vill". Kuna PF väljendub enamasti naha ketendamises ja koorumises lisati nimetusele ,,foliaceus", mis tähendab lehe-sarnast. (Vandenabeele et al., 2014) Pemphingus foliaceust iseloomustavad pustulid, villid, naha koorumine; pea, näo, ninapeegli ja käpapadjandite lööve ja karvade väljalangemine. Haiguse arenedes suureneb nahalööve üle terve keha, esineb palavikku, letargiat ja jäsemete turset. (Bizikova et al
HOBUNE Hobustel on pikad peened jalad ja sale keha, mis võimaldab neil kiiresti liikuda. Hobused magavad püsti seistes. Hobune on taimtoiduline loom ja tänu oma pikale kaelale saab ta hästi maast rohtu kätte. Hobuse peamiseks toiduks on rohi, hein, põhk või söödajuurvili. Hobusele tuleb anda ka soola. Hobuse hammaste järgi saab määrata ka tema vanust, vanal hobusel on hambad juba kulunud. Hobune on veoloom, ta on abiks põllutöödel ja temaga saab ka ratsutada. Emast hobust nimetatakse mära ja isast hobust täkk. Hobuse poeg on varss. Hobused võivad olla valged, mustad, hallid, pruunid, kollased või kirjud. Koduhobused elavad peamiselt tallis. Päeval lastakse nad õue aedikusse või karjamaale jooksma ja õhtul tagasi talli. Metsikud hobused elavad looduses karjana, nende elupaigaks on Aasia stepid ja poolkõrbed. Jääkülmi talvi võimaldab neil üle elada pikk ja paks talvekarvastik. METSIK HOBUNE ...
Trihhinelloos Trihhinelloos ehk keeritusstõbi on nakkushaigus, mida põhjustab lihastesse kapselduv ümaruss Trichinella spiralis. Praegusel hetkel kirjeldatakse maakeral 12 trihhinelloosi tekitajat, mis jagunevad kihnu moodustavateks ja mittemoodustavateks rühmadeks. Haigus on inimestel, liha- ja kõigetoidulistel loomadel, mereimetajatel, hobustel ja lindudel täiskasvanuna peensooles ja vastsena lihaskoes parasitseerivate Trichinella perekonna ümarusside tekitatus. Inimesed põevad haigust intensiivse nakkuse korral raskelt ning on esinenud ka surmajuhtumeid. Täiskasvanud keeritsussid asuvad peensoooles, vastsed vöötlihastes. Vastsete meeliskohad on vahelihas, keel, mälumislihased, roietevahelised lihased, säärelihased. Nakatumine toimub keeritsussi vastseid sisaldava toore või väheküpsetatud sealiha söömisel
Hobused Uljana Brezgina 6.c Hobuse ehk koduhobuse välimus Hobustel on pikkad ja peened jalad, ja kiiret liikumist võimaldab sale keha. Hobuse magamis viis Hobused magavad püsti, kuna nende luustik ja lihased lubavad neil lõdvestuda ka püsti seistes. Hobune on taimetoiduline Hobune on taimetoiduline. Hobuse peamiseks toiduks on rohi, hein, põhk või söödajuurvili. Vahest tuleb anda hobusele jõusööta :kaeru. Enne võistlemist tuleks ka suhkurt annda,kuid see on hammastele kahjulik. Missugust toitu sööb hobune? Hobune sööb ainult puhast toitu ja joob ainult puhast vett. Seda, mis kõlbab süüa, mis mitte, eristab ta haistmise abil. Hobuse hambad Seetõttu ,et hobune on taimetoiduline ,on kohanenud ka tema hammastik ja seedekanal. Lõikehambad asetsevad tihedasti kõrvuti ja on suunatud ettepoole. Nendega rapsib hobune maast rohtu, haarab seda liikuvate mokkadega ja lõikab läbi järsu pealiigutusega. Rohu pureb ta tug...
· hobune näeb hooldatuna välja · ka haava puhtana hoidmiseks pügatakse vajalik osa ümber haava Klippamise valikut mõjutavad tegurid · hobusega tehtav töö hulk · harrastushobune-võistlushobune · tallikliima · maneez · kas hobune on palju õues · arvesse peab võtma ka hobuse kuju; lühike-pikk hobune Hobused, kellel on paks ja pikk karv, aetakse sügisel täitsa paljaks, talvel võib olla teistsugune klippamine. Lühikese karvaga hobustel oleks hea jätta osa karva alles kaitsmaks hobust külma eest. Klippamisega võib alustada siis kui hobusel on talvekarv lõplikult seljas (n.oktoober). Eesti Ratsaspordi Liit 4 Hobuste käsitlemine (Horsemanship) Kuidas klipata; · ära ratsuta hobusega enne klippamist, märga karva ei saa lõigata · puhasta hobune väga põhjalikult. Puhast karva on kergem klipata.
lümfisõlmedes ja punases luuüdis. 4.Mida mõistate erütrotsüütide settereaktsiooni kiiruse all? Milline on selle kliiniline rakendus ja millistel loomaliikidel on see kasutatav? Stabiliseeritud vere rakud settivad liigist ja tervislikust seisundist sõltuvalt. ESK suureneb tunduvalt põletike ja pahaloomuliste kasvajate korral. ESK kiirust mõjutavad plasma albumiinid (aeglustab) ja globuliinid (kiirendab). Seda kasutatakse inimestel, hobustel, veistel, kassil, koeral ja seal. 5.Hb funktsioon ja määramine(praktikumi töö põhjal), füsioloogilised normväärtused inimesel ja koduloomadel. Hemoglobiinisisaldust on võialik määrata spektroskoopiliselt ja kolorimeetriliselt (verevärvniku võrdlemine etteantud standardiga). Norm inimesel 158/140 g/l, imetajatel 130- 150 g/l, mehe min 130, naisel 120 -> aneemia, üle normi on polütseemia. Ülesanne:
Aadli elulaad ja rüütlikultuur K Edgar T Relvastus Sõditi peamiselt hobustel. Relvadeks põhiliselt piik, mõõk, hiljem kahekäemõõgad, sõjakirved ja nuiad. Kanti metallist rõngassärki, heledat rüüd. Kasutusel olid loomulikult ka kiiver ja kilp. Sõjas osalesid ka jalamehed, kes kasutasid piike ja kilpe või vibusid ja ambe. Põhiliselt abistati siiski rüütliväge. Võitlusviis Taktika oli enamasti kindel, väga lihtne: väed rivistusid pikkadesse viirgudesse, seejärel liiguti kiirenevas tempos teineteisele vastu.
15-aastasena saadi kannupoisiks(kandis isiklikku relva, harjutas võitlusvõtteid,saatis isandat) 18-20a. Löödi hoolikalt treeninud kannupoisid rüütliteks Õige rüütel Õige rüütel... pidi olema heade kommetega, vapper, ustav, sangarlik. Ohverdama oma elu kuninga, senjööri või südamedaami nimel. Kõige kõrgem väärtus oli rüütlile tema au. Relvastus Relvastus Sõditi peamiselt hobustel. Relvadeks põhiliselt piik, mõõk, hiljem kahekäemõõgad, sõjakirved ja nuiad. Kanti metallist rõngassärki, heledat rüüd, kiivrit ja kilpi. Sõjas osalesid ka jalamehed, kes kasutasid piike ja kilpe või vibusid ja ambe. Põhiliselt abistati rüütliväge. Relvade tähendus Mõõga kandmine oli vaba mehe tunnuseks. Relvade puudumine tähendas vaest elu. Mõõkadele anti nimed ja mõõkasid pärandati edasi.
prioriteetidest. Kuna Rootsi koolid on väga kõrge tasemega ja sealne õpikeskkond on väga sõbralik ja turvaline, siis sooviksin kindlasti sellest osa saada. Väljaspool kooli osalen aktiivselt Lagedi Noortekeskuse tegemistes, kus aitan korraldada üritusi, seminare ja veedan ka lihtsalt aega. Olen ka Eesti Õpilasesinduste Liidu õpilasõiguste töörühma juht. Lisaks koolielule kuulub minu igapäevaellu ratsasport, tegelen ratsasutamisega juba viiendat aastat ja hobustel on väga tähtis roll minu elus. Peale loomade on minu suureks kireks ka tantsimine ja teatrikunst. Olen osalenud ka paljudel etluskonkurssidel ja luulevõistlustel. Lisaks kuulun ka Kaitseliidu eriorganisatsiooni Kodutütred, mis on aidanud minus kasvatada isamaalisust ja arendada minu teadmisi erinevates militaarvaldkondi puudutavates küsimustes. Tahan minna aastaks vahetusõpilaseks uute ning vajalike kogemuste ja tutvuste saamiseks,
1. Näsiniin - Daphne mezereum Viljad, koor, lehed kui ka õied on väga mürgised, mistõttu pole soovitatav kasvatada kohtades, kus mängivad väikesed lapsed. Vaik kutsub esile tugeva naha limaskesta põletiku, taime söömine võib lõppeda surmaga. Hobustel võib surma põhjustada juba 30 g kuivi lehti. Esmalt tekib tugev põletus suu ja kurgu limaskestadel, siis peapööritus, kõhuvalu, oksendamine, kõhulahtisus, verine väljaheide. Rasketel juhtudel tekib erutusseisund, kehatemperatuur tõuseb, pulss kiireneb, tekivad hingamishäired ja nõrkus ning teadvus kaob. Koort ja vilju kasutatakse meditsiinis, näiteks reuma ravimisel. 2. Mürkputk - Cicuta virosa Kõige mürgisemad on risoom ja juured, eriti kevadel
mulle üldse ei meeldinud ja istumise ebamugavaks tegi, oli liiga kitsas vahekäik. Minu ja arvatavasti ka teiste pikkade inimeste jalad lihtsalt ei mahtunud sinna ära. Etendus jutustas vahvast ja õilsast rüütlist, kes elas maailmas ammu pärast rüütliaega. Ise kutsus mees end Don Quijoteks, kuigi tema päris nimi oli Alonso Quijana rüütliks, kes on pärit La Manchast. Don Quijotel oli isegi olemas oma kannupoiss, truu ja hea sõber, Sancho Panza. Koos reisisid nad ringi oma hobustel ja otsisid daame, keda hädast päästa, koletisi, kellega võidelda ja losse, kus ööbida ja kehakinnitust saada. Tegelikkuses olid asjad hoopis teisiti. Minu arvates oli antud etenduse mõte Don Quijote naljaaluseks tegemine. Rüütel ööbis kõrtsides, mis tema arvates olid kindlused ning võitles tuuleveskitega, mis tema arvates olid koletised. Lisaks oli Don Quijotel antud etenduse järgi oma südamedaam Aldonza ehk Dulcinea, kes tegelikkuses oli tavaline lõbunaine.
Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Galopihobuste elu Palju puhkust ja palju süüa Paika on pantud teatud söödaratsioon ning lisasöötasid ei anta. Enamuse oma ajast veedavad hobused jalutusrattas, jooksmas. Terve päev on hobustel seljas tekid, mille tõttu neid palju ei puhastata. Ettevalmistus sõiduks ja pärast sõitu ! Enne sõitu rasvatakse kabjad, hooldatakse ära lakk ja saba. Peale sõitu viiakse hobused pesuboksi ning peale seda jalutatakse jalutusrattas. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Hobuste suhted inimestega
REFERAAT VEISTE SEEDEELUNDKONNA ISEÄRASUSED AUTOR: Marten Mihkelsoo PM1B 2016 Loomade seedekanal koosneb põhilisel kolmest erinevast osast: suuõõnest, maost ja sookanalist. Erinevate seedekulgla osade ehitus ja funktsioonid on loomaliigiti väga erinevad. Kõige suurem erinevus on mao ehituses. Hobustel ja sigadel on ühekambriline lihtmagu, veistel, lammastel, kitsedel aga mitmekambriline liitmagu, mis koosneb kolmest ruumikast eesmaost: vatsast, võrkmikust ja kiidekast ning pärismaost e libedikust. Sööda töötlemine ja ettevalmistamine seedimiseks algab suus. Suus toimub peamiselt sööda mehhaniline peenestamine, süljega niisutamine ja ettevalmistamine allaneelamiseks. Sööda mehhaaniline peenendamine ehk mälumine on looma liigiti erinev. Veised mäluvad
katteks ja soomused nende derivaadid. • Kaasaegsed lindude seltsid tekkisid ilmselt juba Kriidi ajastul, (paljude molekulaarbioloogiliste andmete põhjal isegi varem) ja elasid Kriidi lõpu väljasuremise hästi üle. Tiiva evolutsioon Sinosauropteryx -125 Miljonit aastat tagasi • Kohandatud abaluu võimaldab eskäppa liigutada suurema ulatusega. Selle tulemusena on käed. Paljudel loomadel nagu koertel ja hobustel on abaluu esijäsemetes mis on jäänud jalgadeks mitte ei ole arenenud käteks Velociraptor - 85-80 Miljonit aastat tagasi • poolkuu kujuline luu randmes võimaldas dromaeosauridel pöörata randmeid. See paindlikkus tegi võimalikuks lõpuks lendamise . Unenlagia - 90 Miljonit aastat tagasi • Abaluu oli evolveerunud teistsuguse kujuga luuks. • See lubas sellel jaanalinnu suurusel loomal suuremat üles ja alla liigutamist kätega.
Hobuse tagaveerandid on eriti tähtsad, kuna need panevad ta liikuma. Liikumise nõtkus on suurel määral tingitud kehaehitusest, lihastest ja tagaveerandite vormisolekust. OTSMIKUTUTT JA LAKK Otsmikututt on laka kõige ülemine osa, mis langeb ettepoole. Lakk jookseb kuklast pea kõrgeimast osast üle kaela kuni turjani. TURI Turi on hobuse selja kõrgeim osa. See aikneb kaela all kohas, kus õlaliigesed esijalgade kohal kokku puutuvad. VEATUD JALAD Veatute jalgadega hobustel on luustiku struktuur selgelt nähtav. Tervete jäsemete hobused kannatavad harva vesipõismuhkude (paistetus, mille põhjustab pinge kõõlustes või liigestes)tõttu. MÄRGISED NÄOL Ei ole olemas kahte täiesti sarnast hobust. Iseäranis kehtib see reegel näol ja jalgadel olevate märgiste suhtes. On olemas kindlad äratuntavad kujundid, nagu täht valge laik otsmikul- ja täht kriips- valge laik sõõrmete vahel. Need ilmnevad ka koos teiste märgistega.
· palju pitsi · inglid · siidist rõivad · korsetid · skulptuuris amoretid KLASSITSIM: · ülistatakse Napoleoni võite · suured siledad seinad · fassaad · rõivastuseta skulpruurid · sirge kreeka nina · odad, kiivrid, lipud, kilbid · poseeritud olemine · portreemaal · ajaloolised tsennid · lõvi ja korkapeadega kaunistatud toolid ROMANTISM: · lehvivad lipud · hobustel lehvivad lakad · taevas tormavad pilved · vesi maastikumaalidel REALISM: · lihtsad inimesed · moonutamata · tõelised · maastikumaalid · tööstustseenid, lihtrahvas IMPRESSIONISM: · udune · piirjooni pole · nähtavad pintslitõmbed · heledad värvid · inimeste ja maastiku kujutamine(tavaliste asjade kujutamine) SÜRREALISM: · alateadvuse otsingud · fantaasia ja värvirohke · ei olnud kindlaid piire
kassid sellest linnaku osast naine kiindunult. nagu Neferetki oli teinud kaugemal. Mulle meeldivad kassid, ütlesin Varem mul oli kass, aga kui mu Johnile ema uuele abikaasale, ei me vaikselt. ema uuesti abieelus, pidin ta kasside varjupaika viima. Ma olen tähele pannud, et see, Hobustel on pikad peened jalad ja ki Hobune ehk koduhobune on kuidas inimene kassidesse suhtub võimaldav sale keha. -ja see, kuidas nemad omakorda koduloom hobuslaste sugukonna vastu käituvad - , on tavaliselt suurepärane mõõdupuu inimese hobuse perekonnast. iseloomu määramiseks. Hobused magavad püsti, kuna Hobune on taimtoiduline loom
tema varale enampakkumine. Taavet küüditatakse ära. 7.Eesneri Eedi oli Aiaste talus sulane, hiljem aga kindlustusagent. Ta osales viljapeksus, kästi masinisti asendada. Ta kukkus masinasse ja kaotas käe. 8.Romaanis kujutatakse kõige rohkem hobuseid, lambaid ja oinaid. Hobustesse suhtutakse ülima austusega, nagu nad oleksid inimesed, kuid lambad ja oinad olid lihtsalt loomad. Esimeses tantsus Mats sõimab Jürit, et ta ei hoolitsenud piisavalt hästi hobuste eest vaid lasi hobustel kaela ära hõõruda. 9.Romaan algab aurukatla toomisega Aiaste tallu. Terve romaani käib aurukatla ümber. Rehepeks sümboliseerib 1 aasta lõppu ja teise algust. 11.Romaan lõppeb sellega, et Eesneri Eedi tuleb tallu tagasi, kui seekord kindlustusagendina. Ta tahab Taavetile pähe määrida kindlustust, kuid viimane ei ole sellest huvitatud. Eesdit ära minnes oinas. Keegi ei pööragi sellele tähelepanu. Tähtsam on viljapeksu lüpetus. 12
Uudiste analüüs Kolm hea pealkirjaga uudist: 1. Palin süüdistas Obamat semutsemises terroristidega www.postimees.ee Oliver Tiks 05.10.2008 1.1. Juhtlõik vastab kriteeriumitele. Vastab küsimustele: Mis? Avalikkusele esitatud teade Obama sõprussuhetest ,, terroristidega ,, Millal? Eile Kes? Sarah Palin Juhtlõigus esitatakse kõige uudisväärtuslikumad punktid, lõik tekitab lugemise vastu huvi. Juhtlõiguks on üks lause, milles on 1 koma ja 23 sõna USA...teatega, et ...terroristidega". Aktiivne tegusõna: sokeeris 1.2. Struktuur vastab kriteeriumitele. Juhtlõik on sobiv. Teema arendus on paslik. See laiendab juhtlõigus kirja pandut, materjal on esitatud loogiliselt ja igas lõigus on uus alateema. Taustamaterjalis on selgitatud uudissündmusele eelnenut. 2. Eile valiti tänavune aeroobikakuninganna...
Hobuste värvus Must Nahk, lakk, saba ja jalad on täielikult mustad. Mõnikord on nahal valgeid märgised aga üldiselt mitte, kuna must värv on nii tugev siis ta ei lase heledat väga ligi. Must hobune on paljude teiste värvuste kirjeldamise aluseks. Raudjas - Raudjad hobused on väga erineva väljanägemisega oranzikast kuni väga tumeda pruunini. Neil ei esine tumedat pigmenti, mis esineb mustadel hobustel. Karvastik on nii-öelda punakas, punakaläikeline. Jõhvid ehk lakk ja saba on karvastikuga ühte värvi või veidi heledamad, isegi linakarva ( kreemikad ), kuid võivad ka olla tumedamad, aga mitte mustad. Ehkki geneetiliselt on kõik raudjad ühesugused, saab neile värvusest olenevalt omistada erinevaid nimetusi. Eestis nimetatakse: raudjas, heleraudjas ja tumeraudjas. Kõrb Värvus varieerub punakast mustjaspruunini, saba, lakk, jalad on üldiselt mustad. Rahvapäraseid nimetusi võib olla mitmeid, näiteks erkpunast võib kutsuda ve...
kasutatavate uriininäidiste rikkumatust ja kehtivust. DOPINGU KONTROLL Sportlastel on keelatud kasutada ning arstidel, treeneritel ja teistel isikutel määrata ning sundida kasutama dopinguaineid või keelatud meetodeid, mis on fikseeritud Rahvusvahelise Olümpiakomitee meditsiinikomisjoni või rahvusvaheliste spordialade föderatsioonide (liitude) poolt. Dopingu kasutamine on keelatud ka ratsaspordis hobustel. Dopingukontrolli Eestis teostab Eesti Antidopingu Keskus ja rahvusvahelised organisatsioonid, kes omavad vastavaid volitusi. Isikuid, kes kasutasid, õhutasid või sundisid kasutama dopinguaineid või keelatud meetodeid, karistatakse rahvusvaheliste spordiorganisatsioonide ja Eesti riigi seaduste alusel. Doping on spordis reeglitevastane vahend, mida kasutatakse võistlustel paremate tulemuste saamiseks. Dopingu kasutamine on vastuolus ausa mängu põhimõttega, kuna seab võistleja
Mitmesugused farmakoloogiliselt aktiivsed ühendid, mis abistavad puuke nende vereimemise ajal sisalduvad puugi süljes ja süljenäärmetes valu vaigistavad, hüübimist takistavad, põletikuvastased ja immuunreaktsioone pärssivad toimeaineid, suurendavad vere juurdevoolu, ja ühtlasi suurendavad viiruste ja patogeenide ülekandumist. (Fuente et al., 2016) Puuknakkuse teel levivatest patogeenidest üks on rakusisene, gramm-positiivne bakter, Anaplasma phagocytophilum, kes põhjustab inimestel, hobustel, mäletsejatel ja koertel granulotsütaarset anaplasmoosmi . (Fuente et al., 2016) See haigus on küll zoonootiline, aga ei levi siiski otsese või kaudse kontakti teel haige lemmikloomaga, vaid ainult läbi nakkust kandvate puukide. (Ward, 2012) Loom nakatub haigusega 24-48h jooksul peale nakkust kandva puugi hammustust. See levib organismis mööda lümfi ja veresooni. Haiguse inkubatsiooni periood on 1-2 nädalat. Peale P-
VENE LIPU ALL ÜMBER MAAILMA. lk.5 VENE AMEERIKA 1741.a. Ületasid V.Beringi laevad Aasia ja Ameerika vahelise väina. Esimest korda jõudsid venelased Ameerika kallastele, Alaskale. Selleks, et pidada indiaanlastega kaubavahetust, moodustasid vene kaupmehed 1799.a. Vene-Ameerika kompanii. Venelased hakkasid ehitama kindlusi, koole, koostama geograafilisi kaarte.Kuid Vene Ameerika oli väga kaugel. Vaat kuidas sõideti sinna Petergurist või Moskvast. Kevadel, aprillis-mais, sõideti hobustel ida suunas. Juunis ületati Volga, juulis sõideti üle Uraalide. Augustis jõuti pärale Obi jõe kallastele. Sõideti üle Obi, pärast üle Jenissei ja jõuti Irkutskisse. Irkutskis tuli oodata talve algust, istuda kelkudele ja sõita mööda Leena jõge Jakutskini. Jakutskisse jõuti jaanuaris ja jäädi seal kevadet ootama, sesttalviti oli Siberis võimatu rännata. Samuti ei saanud kevadel sõita, sest jõed tulid üle kallaste. Ja alles juunikuus sõideti põhjapõtradega egasi
Rüütliseisus Rüütliseisuse ehk aadelkonna moodustasid kõik feodaalid, alates keisrist ja lõpetades väikerüütlitega. Nad olid elukutselised sõjamehed ja nende ülesandeks oli kogu ühiskonna kaitsmine. Rüütlite seisus kujunes Lääne-Euroopas välja 10. 11. sajandil suurfeodaalide kaaskonda kuulunud vabadest sõjasulastest, kes teenete või vapruse eest rüütliks löödi. Rüütliseisus kujunes paralleelselt feodaalsuhetega. Aadlikud olid vabad mehed, keda sidusid omavahel vasalliteedisidemed. Aadel jaotus kõrgaadliks, kuhu kuulusid suurfeodaalid (hertsogid, parunid ja krahvid) ja alamaadliks. Rüütliseisus oli feodaalhierarhia madalaim aste, mis 12. 13. sajandil muutus päritavaks suletud seisuseks. Linnused Feodaalid elasid kindlustatud elamutes ehk linnustes. Algul ehitati linnused puust, kuid alates 11.sajandist hakati üha enam rajama kivilinnuseid. Need rajati looduslikult hästi kindlustat...
Friedrich pidi soola eest maksma kolm hõberaha. Ta maksis ära ja asus edasi. Kõndides ta pistis käe korraks taskusse, et vaadata kui palju raha tal alles on. Hämmastusega ta peatus. Ta avastas, et alles oli ainult mõned mündid. Sellest hoolimata kõndis ta sepatöökoja poole ja küsis sealt, et kui palju rauda saab nelja hõberaha eest. Sepp vastas, et kaks kilo saab kõige rohkem, kuid Friedrichil oli vaja 8 kilo rauda osta, sest hobustel oli vaja kapju uuesti rautada. Ta jättis asja sinnapaika ning läks edasi. Tee peal märkas ta palju ilusaid sigu, keda Friedrich oleks tahtnud Linda sünnipäevaks osta. Ta oli õnnetu, et raha oli märkamatult kulunud ja ta ei saanud kõike tarvilikku osta. Ta mõtles hoopis jõe äärde minna, mis lookles läbi linna. Kui Friedrich sinna jõudis võttis ta pastlad jalast, istus suure kivi peale ja torkas varbad vette. Vesi oli veel külm
Seisuseportree Aadel kui seisus Keskaja iseloomulikem tunnus oli ühiskonna jagunemine seisustesse. Kuigi, et kõik inimesed olid Jumala ees võdsed, olid erinevatel seisustel omad eelised ja kohustused. Ilma selleta oleks ühiskond kokkukukkunud. Eristati kolme seisust: talupojaseisus, aadlikud ja vaimulikkond. Talupojaseisuse peamiseks ülessandeks oli toita kogu ühiskonda. Aadlike kohustuseks oli kõigi kaitsmine ning ilmaliku seisusele jäi kõigi eest Jumala teenimine. Seisused olid pärilikud, seega sündides said sa oma pere seisuse. Aadlikuseisus kujunes läbi teenete. Aadlikud olid vabad mehed, keda sidusid erinevad omavahelised vasalliteedisidemed. Aadlike oli kahte liiki: kõrgaadlikud ja alamaadlikud. Vassalidel oli kohus kaitsta oma senjööri valdusi rünnakute vastu, osta ta välja vangilangemise korral vaenlaselt, osalemine nõupidamistel ja kohtupidamisel jne. Senjöör ei võinud seada alluvusvahekorda rüütlit, kes oli vasallisuhtes sen...
koordinatsiooni. Pea igasugust spordiala, mis kätkeb endast täielikku kehalist liikuvust - eriti lühikestes, tugevasti kontrollitud liikumiste pursetes - saab pidada akrobaatikaks ning on olemas arvestatavat kattumist tantsu, erinevate spordialadega, nt. vettehüpped ning usukommetega. Ühes teatmeteoses (1985, ENE1, Eesti Nõukogude Entsüklopeedia, A-Cent Tallinn: Valgus) on akrobaatikat kirjeldatud järgnevalt: akrobaatika- tsirkusekunsti liik, hõlmab keerukaid trapetsil ja köiel, hobustel ja kaaslaste õlgadel tehtavaid harjutusi, hüppeid, jõuharjutusi. Sai tsirkuses oluliseks alates 18saj. lõpust, hiljem kandunud ka estraadile ja sporti. -sportliku võimlemise ala, mis arendab kiirust, jõudu, painduvust ja eriti tasakaalutunnet. Harjutused jagunevad dünaamilisteks (veeretamine, tirel, kaartõus, tirelring, salto) ja staatilisteks (seis, sild, paaris- ja rühmaharjutused). Akrobaatika elemente tunti juba muistses Egiptuses, Kreekas ja Roomas
kui 10 000 mustangi. Mustangi nimetus pärineb hispaaniakeelsest sõnast ´´mesteno´´- ´´omanikuta´´. Omadused Mustang saavutab oma suuruse alles 4-7 aastaselt. Hilinenud kasvu põhjuseks on nende keskkond. Kevadel ja suvel nad kasvavad kiiresti, kuid sügisel ja talvel napid süüa ning kasv pidurdub. Nende keha kasutab rasva ja kogu olemasoleva toidu tootmiseks kehasoojust. Täiskasvand Mustangi turjakõrgus on kuni 150cm.Kaal võib ulatuda 500kg. Metsikutel hobustel on tugevad jalad millel on tugevad kabjad, mis peavad taluma igasuguseid looduslikke pindu.Nad on keskmise või raske luustikuga. Hobuseid on erinevat värvi umbes pooled hobused on punakad-pruunid, et maastikuga ühte sulada ning teised hallikad, mustad, valged, hallikas-pruunid ja ka Palomino värvi. Ühesõnaga Mustangeid on igasugust värvi. Toit Mustang toitub ainult taimedest nagu ka teised hobuslased. Kuna toitu siiski napib ning
Ka ei ole ta nii kare, et temaga puhastustöid saaks teha, nagu seda on raudosi. Loomasöödaks ei sobi ta mürgisuse tõttu. Teda peetakse Eesti osjadest kõige mürgisemaks. Ta on ohtlik eeskätt sarvekandjatele koduloomadele ja sigadele, kuid mürgistusi on tekkinud ka hobustel. Piisab mõnest protsendist soo-osjast heina sees, kui õnnetus ongi käes. Kui palju aga neid vahel karjamaadel kasvab! Ta paljuneb kiiresti rohkesti haruneva läikivmusta risoomi abil. Tema ebameeldivus on seotud kiire levikuga ja inimese poolt kasutatud alade hõivamisega. Kui soo-osi
● Vilja lõigati sirbiga või vikatiga hiljem jäeti vili kuivama. Vilja kuivaatati partel. lakka kasutati heinte ja õlgede hoiukohana. Viljast tehti Odra, Rukki leiba söögilaud ● Söögilaud asus tavaliselt õuepoolses külgseinas diagonaalselt ahju vastas kahe seinapingi vahelises nurgas rehetuba Rehealune ja laut Laut. ● Laut oli suur Seal elasid kõik taluloomad, Hobustel olid kõigil eralid aedikud muidu võisid nad kellegi kabjaga ära tappa! Laut oli väike valgust seal ei olnud,Lahtritega käidi laudas toimetamas. Inimesed pugesid kitsast laudauksest sisse ja väja. Meie esivanemad olid töökad ja usinad töölised! Laudas oli pime ja külm kuid loomade viidi sooja põhku ehk-Heina alla. ait ● Aida tunneb selle järgi ära et ukse sisse on jäetud väike auk kust kass sisse
kümme. Aastas satub dopingukontrolli kolmkümmend eestlast ja dopinguproov on kallis lõbu. Üks testimine maksab 4000 krooni. Dopingu kontroll Sportlastel on keelatud kasutada ning arstidel, treeneritel ja teistel isikutel määrata ning sundida kasutama dopinguaineid või keelatud meetodeid, mis on fikseeritud Rahvusvahelise Olümpiakomitee meditsiinikomisjoni või rahvusvaheliste spordialade föderatsioonide (liitude) poolt. Dopingu kasutamine on keelatud ka ratsaspordis hobustel. Isikuid, kes kasutasid, õhutasid või sundisid kasutama dopinguaineid või keelatud meetodeid, karistatakse rahvusvaheliste spordiorganisatsioonide ja Eesti riigi seaduste alusel.
omistati romantilisus. Vesterni maailm ei ole ratsionaalne, abstraktsete seadustega koht, kus sotsiaalne kord luuakse institutsioonide abil. Vesternite sisuks on lihtsad, moraalsed lood, kuid on ka mõningaid erandeid. Vesterni tegelaskujudeks on sageli cowboyd, püssikangelased, pearahakütid, asukohast sõltumatud rändajad, kes kannavad Stensoni müts, kaelarätte, kannuseid ja pullinahku. Nad kasutavad ellujäämise nimel iga päev revolverid ning sõidavad on ustavatel hobustel tolmuste linnade ja kariloomade rantsode vahel. Vesternide peategelased olid omakasupüüdmatud ning muretsesid inimeste heaolu pärast. Reeglite eiramine ja järgimine Klassikalistes vesternides püüti hoida zanrile kindlaks jääda. Tehti pisimuudatusi nagu näiteks prooviti filmi rekvisiite ajakohasemaks teha, filme hakati tootma väljaspool stuudiot, indiaanlasi hakati kujutama ,,inimlikena" mitte enam pahatahtlike ning negatiivsetena.
VFA-d tulevad mikroorganismidest välja ja saavad imenduda (just rasvad). Kõik eesmaos tekkinud VFA-d imenduvad peensooles, kuid osa jämesoole VFA eritatakse roojaga. Tekib ka gaase CO2 ja CH4 (metaan) – tekivad umbsooles ja käärsooles. Peristaltika juhib neid pärasoolde, kus nad välja puuksutatakse. Karnivooridel tekib proteiinidest vesiniksulfiid ja lenduvad amiinid – need fermenteeritud proteiinid ei imendu. Suur jämesool on hobustel (fermentatsioon toimub käärsooles). Jänestel, lindudel toimub fermentatsioon umbsooles. Fermenteeritakse taimseid SV (tselluloos, pektiin) ja peensooles seedimata SV. Rohke rakukestaainete sisaldus ratsioonis põhjustab tärklise madalat seeduvust ja mittetäieliku proteiinide seedet – seostuvad pektiini ja tselluloosiga. Hobusel mood. vajaminev energia 75% jämesooles toodetud VFA-st. Siiski, kui väga palju VFA-d toodetakse, pole see ka hea. See on vaja
takistussõidus või võiduajamises, naudivad seda televiisori kaudu. Kallihinnalised tõuhobused, eriti võidusõiduhobused ja takistussõiduhobused veedavad iga päev väsitavaid tunde intensiivsel treeningul. Võidusõidul alluvad hobused oma karjainstinktile ja järgnevad esimesele hobusele; kaasa aitavad ka piitsalöögid, mis mõjuvad nii, nagu ajaksid hobust kiskjad taga. Peale võidu- sõidu või takistussõidu on iidsemaid spordialasid hobustel jahipidamine. Peale jahi osalevad ho- bused paljudel erinevatel spordialadel, nad tagavad inimestele tervisliku ja kosutava meelelahu- tuse nii ponirännakutel kui pikamaavõistlustel, nii rahvusvahelistel rakendispordivõistlustel kui klassikalises ratsutamiskunstis ehk koolisõidus. Kasutatud kirjandus: 1. J.Clutton-Brock ,,Hobused" Suurbritannia 1992 63 lk. 2. J.Hermsen ,,Hobuste entsüklopeedia" Rebo 1997 312 lk.
Tihti võis näha aadlike poolt julma ja karmi käitumist, kuid tuleb arvesse võtta, et jahil käik oli ettevalmistus ja treening sõjaks. Turniiril sai aadlik oma sõjavõimeid demonstreerida ohutumal moel. Tavaliselt võideldi turniiridel nüride relvadega, näiteks odaotstel oli kolm lühikest tömpi haru. Hoolimata nüridest relvadest esines ikkagi ka surmajuhtumeid. Turniiril võideldi mitmeti ja harilkult peeti ratsakahevõitlust aadlikus ratsutasid hobustel ning mänu võitis see, kes vastase ennem hobuse seljast maha tõukas. 15.sajandil võeti kasutusele puubarjäär ja üks rüütel ratsutas ühel, teine teisel pool barjääri ning kuna odahoop oli küllaltki tugev, kasutati ka tugevamat kiivrit ja raskemat raudrüüd. Jalgsivõitlust peeti aiaga piiratud platsil, kus kasutatud relvad ja tihti ka löökide arv olid varem kokkulepitud. Hoope anti kordamööda ning mängulõpuks teatas, kumb rüütel sooritas paremaid lööke
Keskaja inimese igapäevaelu Keskaja inimese elu erineb tänapäeva inimesest päris palju. Muidugi on olemas sarnasusi, näiteks ka prageusel ajal koosneb ühiskond erineva elustiili ja võimalustega inimestest. Nii ka vanasti, kuid siis oli kontrast palju suurem. Selleks, et anda ülevaadet keskaja inimeste igapäevaelus, räägin lahti olukorrad talupoegade, feodaalide, vaimulike ja linnakodanike pilgu läbi. Talupojad elasid väkestes külades, kus majad asetsesid lähestikku. Majad ehitati savst, kivist ja puidust ning katus valmistati õlgedest. Majas oli sees vaid üks suur muldpõrandaga ruum, mille keskel oli ahi. Mööblit oli tol ajal vähe. Toit oli väga kesine ja lihtne. Tähtisaimaks toiduaineks oli rukkileib. Kasvatati ka mõningaid köögivilju, nagu näiteks herneid, ubasid ja naereid. Kartulit veel ei kasvatatud. Joodi kalja ja õlut. Talupoegade riietus oli samuti väga lihtne. See koo...
see on leidnud tõestust. Kuid need hobused aga erinesid kõvasti przevalski hobustest. Praeguseks on przevalski hobune, viimane tõeliselt metsik hobusetõug maailmas. Kohata võib neid loomaaias, kus on käimas aretus selle hobuse tõu päästmiseks (Kollom, 2005). Teooria tarpani kui ulukhobuse eksisteerimisest põhineb mõnelt üksikult leiult Ida- ja Kesk- Euroopast. Tarpani tunnusteks olid saledam pöialuu kui seda on laia- kabjalistel hobustel ja tunduvalt väiksemad purihambad. See hobuse vorm asustas hilispleistotseenis Moldaaviat, Vene lauskmaad ja Ukrainat. Baltimaalt leitud ulukhobuse luude põhjal saab väita, et praegune hobune oli suurem kui tarpan ja mongoolia ulukhobune. Laiakabjalise tüüp (E. Latipes): neid loomi seloomustavad robustsed, suured kabjaluud ja pikk esimene varbalüli. Taprani tüüp (E. Gmelini), kitsad kabjaluud, lühikesed ja kitsad pöialuud ja esimene varbalüli.
optimaalse elukeskkonna tagamine globiinist, mille moodustavad kaks teada 12, lambal 8, hobusel 8, seal 15, koeral 8 ja kanal 12 veregruppide süsteemi Vereülekanne loomadel · Lemmikloomadel ja hobustel · Vajalik doonori ja retsipiendi vere sobivuse kontroll: doonori erütrotsüüdid segatakse kokku retsipiendi vereseerumiga · Koertel ideaalne doonor 1.1., 1.2. ja 7. neg · Hobustel Qa ja Aa negatiivne Põlvnemise selgitamiseks. 36. Tserebrospinaalvedelik (paiknevus, koostis, ülesanded). TSEREBROSPINAALVEDELIK Ajuvatsakestes,seljaajukanalis ja subarahnoidaalruumis esinevat vedelikku nim tserebrospinaalved Tserebrospinaalvedelik kaitseb aju mehhaaniliste mõjutuste eest ning tema kaudu eemaldatakse ka ainevahetusprodukte. Vedelik pärineb verest, moodustub pidevalt, analoogiliselt lümfi
Sammu pikkust mõõdetakse ühe eesjala teineteisele järgneva kabjajälje vahekaugusega. b) Sammu / sagedus, pikkus / on tähtsam c) inglise täisverelise ratsahobuse galopisamm on 6-7m ja sagedus 130-145sammu/minutis d)kõige aeglasemat traavi nim sörkimiseks e) põllumajandushobuse parim liikumisviis on / galopp, traav / 11) a)Veojõud jaguneb: 1) tegelik 2) normaalne 3) maksimaalne b) veojõudu mõõdetakse .... Ühik kG c) absoluutne veojõud on suurem / kergematel, raskematel / hobustel d) normaalse veojõu (Wüsti valemi põhjal) järgi on kasulikumad / kergemad, raskemad / hobused e) võimsusühik (hp) = 75 kG m/s ehk 736 W 12) a) Kuidas võiks hobuseid jagada tüüpideks selles sõna lihtsamas mõttes 1) tõutüüp 2) tõusisene tüüp 3) liinitüüp 4) perekonnatüüp 5) kasvanduse tüüp b) hobuse tüpiseerimise 3 klassikalist printsiipi on: 1) zooloogiline printsiip 2) ökoloogiline printsiip 3) zootehniline printsiip
küsimustikust saadud teabele. 3 1. Trakeeni tõu ajalugu 1.1. Tõu üldine ajalugu Trakeeni hobusetõu ajalugu on kirju, hobune aretati 19. sajandil Saksamaal Ida-Preisi provintsis tarpanist põlvneva kohaliku hobuse baasil ja tõug baseerub Ida-Preisimaal kasvatatud trakeeni põlvnemisega soojavereliste hobuste populatsioonil, kus oma mõjud olid inglise täisverelisel ja araabia täisverelistel hobustel. Trakeeni hobune on algselt sõjahobuseks aretatud hobusetõug. Aretuse eesmärk on trakeeni tüübis püsiv mitmekülgne ratsa- ja sporthobune. Trakeeni hobuste aretus kestab tänase päevani lünkadeta alates 1732.aastal Preisi kuninga korraldusel asutatud esimesest tõuaretuskeskusest. Trakeeni päritoluga soojaverelist hobust inglise ja araabia täisverelise shagya ja anglo araabia olulise geneetilise lisandiga aretatakse alljärgnevaid selektsiooniprintsiipe jälgides
· Tervise parandamiseks (vähem ketoosi ja maksa rasvumist, vähem atsidoosi ja poegimishalvatusi, immuunsüsteemi tugevdamiseks jne.). · Põletikuliste seisundite leevendamisega. · Sõrgade ja kapjade korrashoid. Biotiin · Lehm: Biotiini mineraalsöödas aitab tervena hoida looma sõrad, kõrge E ja A vitamiini tase aitab vältida poegimisraskusi ja tagab kiirema taastumise pärast poegimist. · Hobune: parandab hobustel kapjade kasvu ja seisukorda. Biotiin osaleb ka rasvhapete sünteesis, glükoneogeneesis (protsess, mille käigus toodetakse glükoosi mittesüsivesikulistest lähteainetest), aminohapete metabolismis ja teistes ainevahetusradades. · Lindudel: Biotiini (vitamiin H, B-grupist) vähesus ratsioonis glükogeneesi häired ja organite rasvumine. · Peetakse kõige olulisemaks vitamiiniks keratiniseerumisprotsessis.
1.1 Suguharud Indiaanlased jagunesid hõimudesse. Suuremad hõimud on siiani säilinud. Need on: irokeesid, maiad, asteegid, nevahod, siuud, tserokiid, apatsid, komantsid, Pueblo indiaanlased ja seieenid. *Irokeeside külad olid ümbritsetud kõrgete teivastaradega. *Siuu hõimu indiaanlased elasid nahkadest valmistatud onnides - tepeedes - mida oli kerge kokku pakkida. *Pueblo indiaanlased elasid edela Ameerikas *Apatsid võtsid hispaania asunikelt üle ratsutamiskombe, kihutades nii hobustel paigast paika. *Pärast olmeekide ja teotihuacanlaste kultuuride kadumist said Mehhiko valitsejateks asteegid. *Asteegid kirjutasid pargitud hirvenahale või agaavikiududest tehtud paberile. *Ajavahemikus 250 kuni 850 pKr olid maiad Kesk-Ameerika võimsaim rahvas, kes rajas vihmametsadesse suuri linnu. Suguharudel oli ligi 3000 erinevat keelt. Kuna hõimud elasid üle Ameerika erinevates paikades, erinesid ka kultuurilised kombed ja tavad. 4 2
pruugi neid enne näha, kui objektid liikuma hakkavad. Nii näeme meie... Nii näevad sead, lambad, hobused ja veised... LOOMADE KÄITUMIST MÕJUTAVAD TEGURID NÄGEMINE · Veised on halva ruumilise nägemistajuga - sellest tuleneb hirm uute objektide ees, kartus liikuda valgusest pimedama ruumiosa poole. · Lambad hea ruumilise nägemistajuga, kuid neil puudub võime eristada väikeseid detaile (näiteks ei pruugi märgata osaliselt avatud väravat). · Hobustel on raskusi pimedusega kohanemisel. LOOMADE KÄITUMIST MÕJUTAVAD TEGURID NÄGEMINE ÖÖSEL · Mõned loomad näevad öösel väga hästi. · Näiteks rebase silma võrkkesta taga on eriline rakukiht, mis võimaldab hästi näha ka hämaras. Selle kihi tõttu helendavad rebased silmad pimedas. · Ööloomade silmad on suuremad ja väljaulatuvamad. LOOMADE KÄITUMIST MÕJUTAVAD TEGURID KUULMINE · Loomade kuulmine on kordades parem ja teravam kui inimesel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
