Päritavuskoefitsient-valem h2=g2/2p näitab,mil määral erinevused isendite genotüüpides peegelduvad nende fenotüübi väärtuste erinevustes.varieerumine 0 ja 1 vahel.Sugulus- jainbreebingukoef.-suguluskoef.-üx loom on teise eellane. Tõenäosus,et 2 isendit omavad mingi geeni koopiaid,mis on sarnased hiljutise ühise päritolu tõttu. Inbreeding.-näitab.kui palju vanemate heterosügootsust on kaduma läinud. Fx=0,5n1+n2+1Eri tootmistüübile omane kehaehitus-piimaveis-kuiva kolmnurkse keha,õhukese naha,vähese raskoe ja hõreda karvkattega.lihastik tagasihoidlik.hästi väljakujunenud seede-,vereringe-ja hingamisorganid,mis võimaldavad kiiret ainevahetust.on ka sigimis-ja piimaorganid hästi arenenud ning tagavad suure piimatoodangu.Lihaveis- toore kehaehitusega,paksu tihke nahaga,massiivse tugeva lihastiku ja luustikuga, jämedate jalgade ja suure peaga.luustik peenem kere on sügav,lai.ainevahetus aeglane
suhtes. Tal peab olema kindel levila e. Areaal. (peab olema isoleeritud teistest populatsioonidest ja ei tohi toimuda sugulsaretus) Veisetõugude klassifikatsioon. Aluseks lihajõudlus ja piimajõudlus (piimatõud,lihatõud, komb. Tõud). Arenguastme j:primitiivsed tõud, üleminekutõud ja aretustõud. Piima- ja lihatõud. (eeskätt Eesti veisetõud): Piimaveis: Eesti holsteini tõug (EHV)ehk eesti mustakirju tõug, Punasekirju holstein, Eesti punane veisetõug , Sviitsi tõug. Lihaveis: Hereford (aretatud inglismaal, enamasti on punased ja kaelaalune on valge), Sarolee, Limusiin ja soti mägiveis, Galloway, Hele akviteen, Belgia sinine. Kasvu ja arengu mõiste. Absoluutne ja suhteline juurdekasv. Arengu all mõistetakse organismi diferentseerumist ja kujunemist lihtsamatelt keerukamate struktuuride ja funktsioonide suunas
- parandab udaraid ja suurendab väljalüpsi - Norra punane NRF - punased või punasekirjud, võib esineda nudisid - Äärširi tõug AY - aretatud Šotimaal, populaarseim piimatõug Soomes - Värvuselt punasekirjud, hea tervis - Rootsi punasekirju SRB - värvuselt punased või punasekirjud, suurte sarvedega - Taani punane TP Eesti holstein EHF - Levinuim ja piimakaim veistõug Eestis - 2012. a. lehmi 70511 78,7% lüpsikarjast - tüüpiline kuiva konstitutsiooniga piimaveis - kehamass lehmadel 650- 750 kg, pullidel 1100- 1200 kg - Värvus mustakirju, esineb ka punasekirjut. Jalad allosas alati valged, sõrad tumedad, kuid esineb ka valgeid sõrgu. - maailmas kõige esinevaimaid lehmi umbes 70% kogu piimakarjast maailmas. - Suurekasvuline, mahuka ja sügava kerega - Tugeva, kuid kerge luustikuga ja suhteliselt kuiva lihastikuga - nahk on õhuke, karvkate lühike ja sile. - pea on kerge, luustiku on hästi näha, mahukas rindkere
c) emakasisene soojusproduktsiooni juurdekasv Piimatootmistarve piimatootmistarbe normeerimisel lähtutakse piima koostisest ja toitefaktorite konversiooni efektiivsusest. Juurdekasvutarve sea juurdekasvu erinevates faasides muutub 1 kg juurdekasvu keemiline koostis ja energiasisaldus. 24 KALAKASVATUSE ERIALA Aretusõpetus 1. Eri tootmistüübile omane kehaehitus Kulesovi klassifikatsioon: Piimaveis kuiva kolmnurkse kehaehitusega, õhukese nahaga, vähese nahaaluse rasvkoega ja hõreda karvkattega. Lihastik on tagasihoidlikult arenenud. Hästi on välja kujunenud seede-, vereinge- ja hingamisorganid, mis võimaldavad kiiret ainevahetust. Ka sigimis- ja piimaorganid on väljapaistvalt arenenud ning tagavad suure piimatoodangu paljude aastate jooksul. Lihaveis toore kehaehitusega, paksu tihke nahaga, massiivse tugeva lihastiku ja luustikuga, suure
annaabi.ee 
