Kilpkonnad Kilpkonnalised on kõige vanem tänapäevani säilinud roomajate rühm. Kivistised näitavad, et kilpkonnad elasid maakeral juba 200 miljonit aastat tagasi sel ajal kui esimesed dinosaurusedki. Nad pole aastamiljonite vältel palju muutunud ning tänased kilpkonnad meenutavad suuresti oma iidseid sugulasi. Siiski olid ürgsetel kilpkonnadel väikesed hambad ning nad ei saanud oma pead kilbi varju tõmmata. Tänapäeval on kilpkonni umbes 250 liiki. Kilprüü ehk pantser kaitseb nende pehmet keha vaenlaste ja halva ilma eest, olles ka ,,maskeerumisülikonnaks''. Enamikul kilpkonnaliikidel pole hambaid. Neid asendavad lõugadel olevad teravad ääred, millega saab toidupalasid lahti rebida. Enamik elutseb troopikas ja lähistroopikas. Osa kilpkonni elab vees, ka meredes, osa on kuivamaaliigid. Kõik nad sigivad aga munedes. Munakurna paigutavad nad tavaliselt liiva kaevatud süvendisse, vahetevahel ka lehekõdusse või mõne looma urgu. Munasid on ...
Lindude sigimine Bioloogia Elise Nassar Tallinna Järveotsa Gümnaasium 7c klass Juhendaja: Heidi Haggi 2005 Pesa: pesa puudub. KÄGU Kurn: 1..3päevaste vahedega u.20muna Haudumine: kägu muneb teiste lindude pesadesse seetõttu ei haudu ta mune ise Koorumine: koorudes on paljas, pesakaaslastest veidi suurem. Poegade edasine elu: Väljaviskamisrefleks avaldub 2.- 5. päevani: kõik välja lükata, mis pesas leidub. Harilikult vabaneb kasuõdedest ja vendadest. Allesjäänud surevad enamasti nälga, sest käopoeg ahnitseb kõik endale. Pesast lahkub 3.nädalaselt. Paabulind Pesa: munetakse pinnasüvendisse Täiskasvanud ööbivad puuoksal. Kurn: 4-6 kreemikat kõvakoorelist muna Haudumine: u.28päeva.
Kaks päeva enne kui tbu hakkab kooruma, viiakse ta koorumiskapp. Muna mass väheneb inkubeerimisel 15%. Muna ei tohi kaaluda liiga vähe ega liiga palju. Inkubatsioonireziimi vead Temperatuur: ülesoojenemine: esimestel hautamisepäevadel pea ja silmade väärarengud, noka kokkukasvamine 3-6 HP avatud kõhuõõs, siseelundid paiknevad väljaspool kõhuõõnt Hautamise keskel punktverevalumid loodetel ja lootekestadel Hautamise teisel poolel ja viimastel päevadel tibude koorumine algab liiga vara, tibudel on naba halvasti kinni kasvanud, rebukott kõhuõõnde tõmbumata. Koorunud tibud kuivavad aelgaselt, neile on iseloomulik püstine kehahoiak, jalad ebanormaalselt kõverdunud või väljastunud, munakoore nõrk praostus. Madal temperatuur: Hautamise esimestel päevadel: tibude koorumine on hiline ja venib pikale, tibud on loiud, püsivad halvasti jalul, pärast 21. hautamispäeva leidub munades elusaid looteid, kes ei ole praostunud munakoort
veekogudes Jõevähi kasv · Isased kasvavad kuni 16 ja emased 12 cm pikkuseks · Kasv saab toimuda perioodil, mil vähk on heitnud oma kesta, kuni uue kesta moodustumiseni · Kesta moodustumine on kiirem suurema kaltsiumisisaldusega järvedes · Seega ei saa olla jõevähi kasv igal pool samasugune Sigimine · Jõevähkide suguküpsus jõuab kätte 34 eluaastal · Sigimine toimub septembrist oktoobrini, mil veetemperatuur on 12 kraadi ringis · Koorumine sõltub tugevasti kliimast ja ka veetemperatuurist, soojema kliimaga aladel võib koorumine toimuda enne varasuve · Emaste viljakus (marjaterade arv) on 200 ringis, millest koorub ainult 70% marjateri Kulinaaria · Jõevähk, eriti tema liha on hinnatud kulinaariatoode · Elusad vähid keedetakse, lakad ja sõrad puhastatakse koortest, pannakse klaaspurki ning peale kallatakse külm keedetud soolvesi, selliselt et soolvesi ulatuks kuni kaaneni
Vegetatiivselt paljunevadel organismidel – algab emaorganismist eraldumisega ja lõpeb surmaga Eoselise paljunemisega organismidel – algab eose idanemisega ja lõpeb surmaga Suguliselt paljunevadel organismidel – algab viljastumisega ja lõpeb surmaga, areng jaguneb kaheks etapiks (embrüogenes ja postembrüogenees) Embrüogenees Viljastumine – sügoot (viljastunud Postembrüogenees emarakk) Koorumine, sünd, idanemine Lõigustumine – moorula (kobarloode) Juveniilne iga (arenemine erinevate Blastulatsioon – blastotsüst (väga täpne etappide järgi (otsene ja moondega) liikumine) Suguküpsus e fertiilsus Histo ja oranogenees Raugaiga Koorumine, sünd, seemne küpsemine Surm Lootekestad
7.Klass 2014 Tutvustus Maakotkas, laanekotkas Haugaslaste sugukond Röövlind Põhivärvus pruun Sulistunud jalad 2,9-5,4 kg Üldpikkus kuni 82cm Tiibade siruulatus 2,2m Levik ja arvukus eestis Üle Eesti Suuremad loodus- massiivid 40-50 paari Elukoht Metsa-raba loodusmaastikud Männid Põlised pesapaigad Eluviis ja paljunemine Elavad paaridena Paigalinnud kahemunaline kurn Koorumine aprillis Ohtustatus Pesitsuspaikade häiritus Putukatõrjevahendid I kategooria kaitstav lind Mida tehakse nende kaitseks? Pikaajaline tegevuskava Range kaitsekord Kasutatud kirjandus http://www.kotkas.ee/kotkaliigid/kaljukotkas http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/AQUCHR.htm https://www.riigiteataja.ee/akt/13172909
planeerimine. KANA HAUDUB 21 PÄEVA Munade asend ja pooramine. Muna koostisosadest on rebu vaikseima erikaaluga, sest ta sisaldab palju rasva. Kui mune hautamisel ei poorata voi pooratakse liiga harva, siis touseb rebu koos areneva lootega ulespoole koorealuste kestade vastu ja loode kleepub nende kulge kinni. Hautamise kestel pooratakse mune iga 1...2 tunni tagant. HAUDEREZIIMI VEAD: Ülesoojenemine: väärareng, enneaegne koorumine, verevalumid Madal temperatuur: koorumine venib, tibud loiud Liigniiskus: kleepub nokk kinni ja tibu surm, pikaleveniv koorumine, tibud kleepuvad Vähene niiskus: muna massi vähenemine, koorub varem, tibu kuivab koore külge Puudulik ventilatsioon: Vaike munade kaalu kahanemine, Verine amnionivedelik, Tibude vaarasendid munas, Koore praostumine algab enamasti muna teravas otsas. Kui päraku luude vahele mahub 3 muna, siis on tal kindlasti muna sees Miks lõigatakse sulgi- lennuvõimetuks teha
Liisi Torv (Veterinaarmeditsiin, II rühm, II grupp) Pemphingus foliaceus (PF) on harva esinev autoimmuunne naha haigus, mis esineb inimestel, koertel, kassidel, kitsedel, laamadel ja hobustel. Haiguse nimetus ,,pemphingus" on tuletatud kreeka keelsest sõnast ,,vill". Kuna PF väljendub enamasti naha ketendamises ja koorumises lisati nimetusele ,,foliaceus", mis tähendab lehe-sarnast. (Vandenabeele et al., 2014) Pemphingus foliaceust iseloomustavad pustulid, villid, naha koorumine; pea, näo, ninapeegli ja käpapadjandite lööve ja karvade väljalangemine. Haiguse arenedes suureneb nahalööve üle terve keha, esineb palavikku, letargiat ja jäsemete turset. (Bizikova et al., 2014a) Pustulid on ebakorrapärase kujuga, suured ja omavahel ühinenud. Kuna need on haprad ja kergesti purunevad võib tihti näha vaid kuivanud koorikuid. PFi esinemine ei ole vanusega seotud. Valitud uurimuses osalesid koerad vanuses 5,5-9 eluaastat. (Bizikova et al., 2014a) Hobuste
Eragon Iiris Savik Tamme gümnaasium 8a. Tegelased Eragon Brom Saphira Haldjad Kuningas Vari Miljöö Ajastu kus elasid lohed ja muud maagilised olevused. Tegevus toimus looduses, aga paigad muutusid tihti.Osa tegevust toimus ka lossides ja kindlustes. Inimesed elasid enam- vähem keskaja tasemel. Sisukokkuvõte. Lihtne talupoiss Eragon leiab muna kust koorub ilus, safiirsinine lohepoeg.Lohe koorumine aga toob kaasa hulga juhtumisi ja koos otsustatakse Impeeriumi vastu astuda ja minna appi haldjatele.Teekonnal juhtub Eragonil palju seiklusi ja kuigi nad suutavad Impeeruimi korra võita, ei ole sellega veel kõik läbi. Minu arvamus Mulle meeldis see raamat sest: Seda oli väga hea lugeda,läks kiiresti edasi Kõik sündmused olid väga põnevad Kirjanik oli loonud põneva maailma,mis oli täis fantaasiat. Häiris veidi see ,et raamatus oli tunda teiste kuulsate ulmeteoste mõjutusi. Pildid
NÄITED: 16. Putuka elu kaheastmeline mudel- Jagame putuka eluae kahte staadiumi: muna ja täiskasvanu. Mudelis ongi siis põhimuutujaid 2: muna ja täiskasvanu. Kusjuures arvestame, et alguses on populatsioonis mune 0 ja täiskasvanuid 10. Põhimuutujat ,,muna" kontrollib sissevool ,,munemine", mis sõltub täiskasvanud putukate arvust: munemine=munevus*täiskasvanud, kus parameeter ,,munevus"=0.5 (st. pooled täiskasvanud munevad). Väljavooludeks on ,,munade hukkumine" ja ,,koorumine": kus ,,munade hukkumine"=b1*mune (b1 on leitud parameeter, ühik 1 muna kohta päevas) ja ,,koorumine"=u1*mune (u1 on parameeter, 1/haudeperiood). Põhimuutujat ,,täiskasvanud" kontrollib sissevool ,,koorumine". Väljavooluks on ,,suremine", mis on määratud parameetriga b2, mida omakorda mõjutab ekperimendist teada ellujäämise määr ühe päeva kohta (b2=Täiskasvanute suremise määr, 1/päev. päev=T=1=eksperimendi aeg). Määratud on veel ,,munade ellujäävus"=0
Suurim teada olev sukeldumissügavus on 250 meetrit. Sukeldumiseks kasutavad nad oma ujujalgu ja tüüriks saba. Pingviinid pesitsevad kolooniatena. Koloonias võib olla kuni miljon isendit. Pesa on harilikult kas kividest platvorm või endakraabitud koobas. Pesas ehk kurnas on 1-3 muna (väiksematel pingviinidel rohkem). Tavaliselt hauvad ja hooldavad poegi mõlemad vanemad. Pingviinide poegade koorumine võtab aega umbes 64 päeva. Pingviinidel on vähe vaenlasi. Kõige suuremateks on suur-änn ja merileopard. Suur-änn ohustab pingviine maismaal, merileopard aga meres. Kalmaare ja kalu püüavad söögiks keiserpingviinid, kuningpingviinid ja teised suuremad pingviinilised. Väiksemad pingviinid toituvad aga väiksemast saagist – vähilistest. Kasutatud kirjandus: (http://miksike.ee/docs/referaadid2005/pingviinid_kaileola.htm) http://entsyklopeedia.ee/artikkel/pingviinilised2
Kaheksajalad. Pesa valvav kaheksajalg. Äsjakoorunud kaheksajalad. Kaheksajalg Kalmaar. Tüüpiline peajalgsete esindaja. Kasutab edasiliikumisel reaktiivliikumist. Kaitseb ennast nagu teised peajalgsed nn. "tindinäärmete" abil. Ebakalmaar Ebakalmaar on tüüpiline peajalgsete esindaja. Ebakalmaari välisehitus Silm Kombitsad Iminapad Pulmamäng Kalmaari munad Kalmaarivastsete koorumine Seepia. Seepia on kalmaari lähim sugulane. Seepia eluviis ja välimus on sarnane kalmaari omaga. Erinevus kalmaarist on rohkem anatoomiline Tuntuim sepialine on ebakalmaar. Tänan tähelepanu eest! [email protected] ©anmet.rtg 2004
võimalik loendada, surnud terade eemaldamiseks läbi sorteerimisautomaadi lasta ja müügiks transportida. HALLITUS Haiguste leviku vältimiseks töödeldakse marja joodi sisaldavate desinfitseerivate preparaatide – jodofooridega (kommertsnimed Actomar, Bufodine). Traditsiooniline vahend marja desinfitseeri miseks (eriti Saprolegnia vastu) on olnud malahhiitroheline (lahus vahekorras 1 : 100 000), mis on aga kantserogeense toimetõttu praegu Euroopa Liidus keelatud. KOORUMINE JA EELVASTSETE ARENG Koorumine toimub 300–370 kraadpäeva pärast viljastamist. Eelvastsete kõhu all on rebukott, eraldi uimede asemel on keha ümbritsev läbipaistev ja kiirteta uimekurd, suu ja lõualuud ei ole lõplikult välja kujunenud ja toidu haaramiseks sobivad. Marjaterast koorunud rebukotiga eelvastsed on esialgu väheliikuvad ja lebavad haudeaparaadi põhjal. Nad toituvad endogeenselt – rebukotis olevatest toitainetest. 500 kraadpäeva pärast
Suurim teada olev sukeldumissügavus on 250 meetrit. Sukeldumiseks kasutavad nad oma ujujalgu ja tüüriks saba. Pingviinide pesitsus Pingviinid pesitsevad kolooniatena. Koloonias võib olla kuni miljon isendit. Pesa on harilikult kas kividest platvorm või endakraabitud koobas. Pesas ehk kurnas on 1-3 muna (väiksematel pingviinidel rohkem). Tavaliselt hauvad ja hooldavad poegi mõlemad vanemad. Pingviinide poegade koorumine võtab aega umbes 64 päeva. Pingviinide vaenlased Pingviinidel on vähe vaenlasi. Kõige suuremateks on suur-änn ja merileopard. Suur-änn ohustab pingviine maismaal, merileopard aga meres. Pingviinide toit Pingviinid saavad oma toidu vees ujudes. Peamiseks pingviinide toiduks ongi kalmaarid, kalad ja vähilised. Kalmaare ja kalu püüavad söögiks keiserpingviinid, kuningpingviinid ja teised suuremad pingviinilised. Väiksemad pingviinid toituvad aga väiksemast saagist - vähilistest .
2. Vähkide keha jaguneb a) peaks, rindmikuks, tagakehaks. b) pearindmikuks, tagakehaks. c) peaks, rindmikuks, sabaks. 3. Vähid on kaetud a) punase koorikuga. b) ogalise tugeva nahaga. c) rohekaspruuni koorikuga. 3. Leia sobivad sõnapaarid ja moodusta nendega bioloogiliselt õiged laused. Magu osasilm liitsilm pearindmik seljakilp kitiinist hambad 1. 2. 3. 4. Tõmba maha mõiste, mis ei sobi loetelle. Põhjenda, miks. Kehaväline viljastamine, lahksuguline, koorumine, kestumine. _______________________ __________________________________________________________________________ Tundlad, sõrad, käimise jalad, ujujalad. __________________________________________ __________________________________________________________________________ 5. Milline väide on tõene (T), milline väär (V)? Paranda vale väide, eitust ära kasuta. Emane vähk muneb kevadel kuni 60 muna._______________________________________
Toituvad väiksematest ussidest ja selgrootutest (nt hulkharjasussid, väheharjasussid, koorikloomad, surusääsed jm) Vaenlasteks on kalad (nt lest, tursk jm) Paljunemine Lahksoolised Väline viljastumine Munarakud ja sperma lastakse merre ning viljastamine toimub meres Vastne on ümbritsetud mitmetest kutiikula kihtidest Vastne kestub palju kordi (vahetab kutiikulat), enne kui saab täiskasvanuks Vastne elab mudas Vastse koorumine (mf - suu piirkond) Levila Esineb enamikus meredes (nii troopilistes kui ka polaaraladel) Elavad rannikuvetes, madalas vees Ei ole kunagi leitud sügavamalt kui 200 m Levila Põhja-Atlandi ookean Põhja-Jäämeri Barentsi meri Läänemeri (Poola, Rootsi, Taani, Eesti - Muuga sadam) Beauforti meri (USA) Kanada (Arktiline osa) Gröönimaa Erinevus teistest Peamised röövloomad Kambriumi ajastul
Suguproduktid valmivad isastel igal aastal ja emastel tavaliselt üle aasta või üle mitme aasta. Kopulatsioon toimub septembrist oktoobrini, mil veetemperatuur on 12 oC ringis. Isased toimetavad on spermatofoorid emaste suguavade lähedale. Mõni nädal hiljem koeb emane marjaterad oma tagakeha (laka) alla, kus spermatofooridest vabanevad spermatosoidid marja kehaväliselt viljastavad. Laka all (täpsemalt tagakehajalgadel) arenevad marjaterad kogu talve ja kevade, koorudes varasuve paiku. Koorumine sõltub tugevasti klimaatilistest ja seeläbi veetemperatuurist soojema kliimaga aladel võib koorumine toimuda enne varasuve. Noorvähid lahkuvad ema laka alt pärast teist kestumist. [4] Emaste absoluutne viljakus (marjaterade arv) on 200 ringis. Peaasjalikult sõltub see emase vähi suurusest suuremal vähil on rohkem marjateri. Marjateradest koorumise protsent on umbes 6570%[4] Jõevähi kehaehitus
Suhteline õhuniiskus % 72 66…72 65…70 65…70 68 HAUDEREŽIIMI VEAD TEMPERATUUR Ülesoojenemine 1) esimestel (1, 2) hautamispäevadel (HP) Pea ja silmade väärarengud, noka kokkukasvamine. 2) kolmandast kuni kuuenda HP Avatud kõhuõõs, siseelundid paiknevad väljaspool kõhuõõnt. 3) hautamise keskel Punktverevalumid loodetel ja lootekestadel. 4) hautamise II poolel ja viimastel päevadel Tibude koorumine algab vara, tibudel on naba halvasti kinni kasvanud, rebukott kõhuõõnde tõmbumata, hüpereemiline. Koorunud tibud kuivavad aeglaselt, neile on iseloomulik püstine (pingviinitaoline) kehahoiak, jalad ebanormaalselt kõverdunud või väljasirutunud. Munakoore nõrk (peeneteraline) praostus. Optimaalsest madalam temperatuur 1) hautamise esimestel päevadel Tibude koorumine on hiline ja venib pikale, tibud on loiud, püsivad halvasti jalul. Pärast 21
Organismide looteline areng Enel Tubin Looteline areng Alguseks on viljastumine Ainult üks sperm saab viljastada munaraku, tekib sügoot kahe (või enam) spermi juhul saadakse elujõuetu sügoot Sügoodi rakukest Sügoodi jagunemise järel tekib loode ehk embrüo Embrüogenees ehk looteline areng Areng toimub: emasorganismis, munas Lõppstaadiumiks on sünd või koorumine Katteseemnetaimede embrüonaalne areng Algus: munaraku viljastumine Lõpp: idu moodustumine seemnes Embrüogeneesises kujunevad välja vegetatiivsete organite algmed: idupung, idujuur, iduvars, iduleht või –lehed Seemne kujul võib taim üleelada ebasobivad keskkonnatingimused Seemne idanemisega algab taime lootejärgne areng Inimese embrüogenees Lõigustumine – sügoodi jagunemine mitoosi teel (pildid 1-2)
Raskelt rüüstav tornaado 96-107 m/sek., 213-240 mph Sõrestikraamiga majad ja nende sisu on laiali paisatud suure vahemaa peale; enamus teistel kivi ja telliskivi majadel on parandamatud kahjustused. Metallraamistikuga ehitised on kummis, autod lennutatud suure kauguse taha. Intensiivselt rüüstav tornaado, 108-120 m/sek., 241-269 mph Paljud metallraamistikuga majad on tugevalt vigastatud; liiklusvahendid (autod, rongid) on teelt ära pühitud. Iga seisva puutüve täielik koorumine. Super tornaado121-134 m/sek. või rohkem270-299 mph või rohkem Majad koos kogu raamistikuga ja sarnased ehitised on kogu konstruktsiooniga vundamentidelt üles tõstetud ja teatud kaugusele kantud. Raudbetoonehitistel võivad olla tõsised kahjustused.
spermatosoidid otse seemnejuhast, epididüümisest või munanditest. Spermatosoidide külmutamine ja säilitamine: Praktiseeritakse juhtudel kui meest on vaja opereerida näiteks pahaloomuliste kasvajate puhul ja/või vajalik teha kiiritusravi. Hiljem saab vajadusel neid spermatosoide kasutada kunstlikul viljastamisel - seda juhul kui patsiendi viljastamisvõime on ravi järgselt langenud. Assisted hatching - embrüo abistatud koorumine: Viimast meetodit nimetatakse "abistatud embrüo koorumiseks "(AEK) e. "assisted hatching"-uks. Selle sekkumise eesmärgiks on võimaldada embrüo efektiivset "koorumist" läbi tekitatud avause. Kui looduslikult on EK seotud blastotsüsti kasvamise poolt indutseeritud ZP plastilise deformeerumisega seni, kuni tekib ZP katkemine kõige nõrgemas kohas, siis augu ettetegemisel ZP plastilise deformeerumise vajadus kaob. Kunstliku viljastamisega seotud ohud
Kobarrakk ehk moorula 6. Kus toimub sügoodi lõigustumine inimesel? Munajuha laiemas osas 7. Nimetada embrüo arenguetapid. 1)viljastumine, sügoot 2) lõigustuminemoorula 3) blastulatsioon blastotsüst 4) gastrulatsioon gastrula 5) Histo- ja organogenees 6)sünd, koorumine, seemne küpsemine 8. Kirjeldada blastotsüsti ehitust. Blastotsüstil on kestad õõs- blastotsööl ja blastoterm (see koosneb sisemisest rakkude kihist embrüoplastist ja välimisest rakkude kihist trofoplastist. 9. Millisest blastotsüsti osast areneb loode? Õõs- blastotsöölist
Purpurpunane mantel Kristuse sümbol Täring Kristuse kannatuste sümbol, sest pärast ristilöömist heitsid sõdurid tema kuue peale liisku Veripunane roos Kristuse kannatuse ja inimkonnaarmastuse sümbol Võilill mõru maitsega lill, Kristuse kannatuste sümbol Kristuse ülestõusmise sümbolid: Liblikas nukust tekkiv putukas tuletab meelde Kristuse ülestõusmist Muna Kristuse ülestõusmise sümbol. Tibupoja koorumine sümboliseerib Kristuse väljatulekut hauakambrist. Legendi järgi tuli Maarja Magdaleena keiser Tiberiuse juurde ja kuulutas: "Kristus on üles tõusnud!". Tal oli kaasas muna. Tiberius olevat kostnud, et enne läheb muna punaseks, kui tema seda usub. Muna värvuski punaseks Nelikümmend Kristus paastus 40 päeva kõrbes seal kiusas teda kurat (seda mälestab 40 päeva kestev suur paast). Pärast paastumist jutlustas Jeesus 40 kuud. 40 päeva pärast surma tõusis ta taevasse
köidab ja millest jõud üle käib. Pesadest on leitud paberit, pappi, vanu kingi, riideräbalaid, villaseid sokke, laste mänguasju, isegi plekitükke. Pesa ehitamine ei katke valge-toonekurgedel kunagi pikemaks ajaks - pesamaterjali tuuakse juurde ka munemise, haudumise, poegade koorumise ja nende toitmise ajal, vahel ka pärast poegade pesast lahkumist 7. Kasvamine Pesas on harilikult 3-5 muna, mida emalind haub 33 päeva. Hauvad mõlemad vanalinnud. Poegade koorumine algab pärast 30-34 päevast haudeaega. Valgetoonekured kasvatavad kõige sagedamini üles 2 või 3 poega, harvemini 1 või 4 poega ning headel aastatel vahest ka 5 poega. Hauduma hakkab juba pärast esimese või teise muna munemist. Kurna suurus on keskmiselt 4 muna (tavaliselt 2...6). Munad on elliptilised, valged, mõnikord kollaka või roheka varjundiga. Munad varieeruvad ka suuruselt, keskmiselt 110g. Haudevältus umbes 30 päeva, mõnikord kauem. Haudumise kestus oleneb ilmastikust. 8
blastula, kesk-blastula transitsioon 3) Kirjelda lõigustumist kanal (sh. selgita, millise lõigustumistüübiga on tegu) Heleväli, tumeväli, blastoderm, epiblast, subgerminaalne õõs, marginaaltsoon 4) Kirjelda lõigustumist inimesel/hiirel (sh. selgita, millise lõigustumistüübiga on tegu) Kompakteerumine, moorula, blastotsüst, blastotsööl. Totipotentsus, pluripotentsus. Trofoblasti ja ICM-sisemine rakumassi teke ja mis neist saab. Blastotsüsti koorumine ja implantatsioon. Identsete kaksikute teke. 5. Gastrulatsioon Lootelehed ja nende derivaadid (ektoderm, mesoderm, endoderm). Morfogeneetilised liikumised gastrulatsioonis (involutsioon, ingressioon, delaminatsioon, epiboolia, invaginatsioon) - osata tuua ka vastavate liikumiste näiteid erinevate mudelorganismide arengust Täpsemalt: 1) Kirjelda konna gastrulatsiooni Hall sirp/marginaaltsoon, pudelrakud/invaginatsioon, vegetaalne rotatsioon/IMZ
surmaga o Eoselise paljunemisega organismidel: algab eose idanemisega ja lõpeb surmaga o Suguliselt paljunevatel organismidel: algab viljastumisega ja lõpeb surmaga, areng jaguneb embrüogeneesiks ja postembrüogeneesika EMBRÜOGENEES POSTEMBRÜOGENEES • Viljastumine, sügoot • Koorumine, sünd, idanemine • Lõigustumine, moorula • Areng erinevate tüüpide järgi • Blastulatsioon, blastotsüst (otsene, moondega) ja neil erinevad • Gastrulatsioon, gastrula etapid noorukieas ehk juveniilses • Histo- ja organogenees; koed ja eas organid • Suguküpsus ehk fertiilsus ehk
jne. materjalide sisemistel põhjustel (ebasobivad koostisosad). Soolad tekivad ehituskonstruktsiooni materjalidesse mitmel viisil: - algusest peale, mobiliseerudes mitmesuguste protsesside tagajärjel; - õhust, pinnaseveest, pinnasest; - remondimaterjalidest. - Sagedasemini väljalöövad soolad on sulfaatsed soolad (80% juhtudel) Soolade kahjustused ilmnevad ehituskivide juures järgmisel kujul: - pinnakihi kestendamine ja koorumine; - pragunemine; - liivast täitematerjali väljapudenemine (krohvid); - sidematerjali või kivi struktuuri purunemine. Soolade kahjustused suuremad neil juhtudel, kus moolimahud suuremad: - Picromeriit 187 - Mirabiliit 220 ja - Natriit 199 30. Betooni realkaliseermine ja milleks see on vajalik? Elektriline realkaliseerimine, soolalahus imetakse elektriosmoosi abil betooni, tulemusena on betooni ph suurem 10st, korrosioon seiskub ka konstruktsiooni iga suureneb. 31
Kuigi enamik liike elab rannalähedases ja suudmevetes, siis 29 liigid veedavad kogu oma elutsükli jooksul magevees. Neid liike on leitud troopilistes piirkondades Lõuna-Ameerikas (üks liik), Kesk- Aafrikas (kolm liiki) ja Kagu-Aasias (25 liiki). Paljudel merelistel kerakaladel on pelaagiline või avatud ookeani eluetapp. Kudemine esineb pärast seda, kui isane lükkab emase aeglaselt veepinnale või ühineb emastega, kes juba on seal. Munad on kerakujulised ja uppumatud. Koorumine toimub pärast nelja päeva. Pisikestel on suurenduse all kerakala meenutav kuju, neil on funktsionaalsed suu ja silmad ning nad peavad sööma paari päeva jooksul või hukkuvad. (Heller, 2012) Magevee liikide paljunemine erineb mereliste kerakalade omast. Isane kerakala kurameerib emasega. Kui emane aktsepteerib isasese, juhatab ta nad edasi taimede või mõne muu varju alla, kus ta saab eraldada munad viljastamiseks. Isane võib emast selle juures aidata, hõõrudes ennast emase vastu
uuringul, milles on näha ainult eriti õhuke, ühe rakukihi paksune sõmerkiht ning nahafolliikulitesse kogunenud sarvemass. X- kromosomaalne ihtüoos X- kromosomaalne ihtüoos tekitab fenotüüpselt väljenduvaid nahasümptomeid ainult meestel. Selle põhjuseks on mutatsioon steroidsulfataasensüümi kodeerivas geenis. Muteerunud geeni kandvatel naistel võib mõnikord esineda kergekujulist ketendust, loote ülekandmist ja emaka kontraktsioonide nõrkust. Muutused nahal (kerge koorumine ja kuivus) ilmnevad juba vastsündinul. Tegelik ketendus, mis on pruunikas ja raskekujuline, algab mõne kuu vanuses. Nahasümptomeid on enam juustega kaetud peanahal, kaelal, liigeste piirkondades, kõhul ja säärtel. Kliiniliselt on iseloomulik pruunide, tihedalt kinnitunud soomuste leid jäsemete sirutuspindadel, kehatüvel, kaelal,vähem painutuspindadel ja voltides. Peopesad ja jalatallad on lööbevabad või on nahk seal kergelt paksenenud. Kaasuva oftalmoloogilise leiuma võib esineda
html Video – arusisalik joomas http://www.arkive.org/viviparous-lizard/lacerta-vivipara/video-08b.html Kivisisalik: Pruunikas-rohekas sisalik, keda iseloomustavad tugevad kuklakilbised. Noorloomadel pole kunagi saba ja kere eri värvi. Kivisisalik muneb oma munad pinnasesse ja on seeläbi rohkem levinud liivastel aladel, näiteks leidub teda Piusa ja Männiku karjäärides, Jägalas, Lahemaal, Koidula ümbruses, Harglas, Karulas. Video – kivisisaliku munade koorumine http://www.arkive.org/sand-lizard/lacerta-agilis/video-09b.html Video – kivisisalike paaritumine http://www.arkive.org/sand-lizard/lacerta-agilis/video-09a.html Vaskuss: Jalutu sisalik, kes on saanud nime läikiva keha järgi. Vaskuss on elussünnitaja, kes on kohati tavaline (Setumaal, Hiiumaal). See liik asustab Eestis eelkõige palumetsasid, mille sambalarindes on arvukalt selgrootuid, millest toituda.
Tüüpiliselt munevad emased mardikad ühe suve jooksul 400-800 muna, millest vastsed kooruvad 11-12 päeva pärast, olenevalt temperatuurist (Tabel 1). [4] Tabel 1. Mardikate paljunemise kiirus sõltuvalt temperatuurist Keskmine Noormardikate päevane Munade Tõuguline tekkimiseks temperatuur koorumine areng Nukkumine kuluv aeg kraadides päevades päevades päevades päevades 15 12 28 - - 18 8 19 18 45 21 6 14 14 34 24 5 11 11 27
Soolad tekivad ehituskonstruktsiooni materjalidesse mitmel viisil: - algusest peale, mobiliseerudes mitmesuguste protsesside tagajärjel; - õhust, pinnaseveest, pinnasest; - remondimaterjalidest. Sagedasemini väljalöövad soolad on sulfaatsed soolad (80% juhtudel), nagu näiteks - Tenardiit Na2 SO4 (40 % juhtudel) - Kips CaSO4 x 2H2O (25 %) Soolade kahjustused ilmnevad ehituskivide juures järgmisel kujul: - pinnakihi kestendamine ja koorumine; - pragunemine; - liivast täitematerjali väljapudenemine (krohvid); - sidematerjali või kivi struktuuri purunemine 30. Betooni karboniseerumise kiirus ja kuidas määrata? Betooni karboniseerumine suuremas osas elementidest ulatub ainult 5-20mm sügavuseni. Kiiremis sademete eest kaitstud pindadel. Korrosiooni intensiivsust iseloomustab korrosioonikiirus – ajaühikus korrodeeruva metalli hulk pindalaühiku kohta. Püsivatel
Kui IVF tulemusena saadakse rohkem embrüoid kui siirdamiseks vajalik, saab ülejäänud embrüod pärast külmutamist säilitada hilisemateks siirdamisteks.) Kunstlik viljastamine Kunstliku viljastamise õiguslikud alused ja tagajärjed on fikseeritud kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seadusega Eestis lubatud Võimalikeks protseduurideks on: Ovulatsiooni esilekutsumine abistatud embrüo koorumine In vitro viljastamine-INF munarakudoonorlus ja INF Munarakudoonor peab olema üle 30a, terve naine(ei põe geneetilisi või infektsioonihaigusi), vähemalt keskharidusega, sünnitanud terve lapse Doonori isikuandmeid ei avalikustata 18. Prokarüootse raku erinevused eukarüootsest rakust Prokarüoodid Eukarüoodid Nende hulka 1. Mükoplasmad 1. Protistid (ainuraksed loomad, kuuluvad 2
Paaritumine toimub püstises asendis: kaks isendit seisavad vastamisi, jala alumised pooled tugevalt üksteise vastu surutult. Selle käigus vahetatakse omavahel spermapakikesed. Peale paaritumist munevad mõlemad osapooled munad 3,5-5,5cm sügavusesse auku, mis võib aega võtta koguni terve päeva [8]. Munemine toimub 31-36 päeva peale paaritumist, tavaliselt juulist juunini, kuid sõltub ka pinnase niiskustingimustest. Kõige ideaalsem aeg on paar päeva peale vihmasadu [10]. Koorumine toimub 3-6 nädala jooksul. Noortest tigudest jõuab ainult 5% täiskasvanuikka: osa hukkub liigse kuivuse tõttu, osa langeb siilide, lindude, karihiirte ja erinevate putukavastsete ohvriks [13]. 10 KOKKUVÕTE Helix pomatia on Eesti suurima kojaga tigu. Ei kuulu kaitse alla, kuna on meil Eestis väga hästi kohastunud ja suudab iseseisvalt piisavas koguses paljuneda.
Õpilane, kes leiab oma lehelt vastava mõiste, tõmbab lehele ristikese. NB! Võitjaks tuleb see, kes saab kõige enne täis kas vertikaal- või horisontaalrea! Lisa 1 Mänguväli ( üks võimalikest variantidest ) HAPNIK JUUR PARASIIT KALA SOOMUS KAHEPAIKNE SEEN SELGROOTU LIND TOIDUAHEL IMETAJA LIIK LIHAS KOORUMINE MEELED MUNEMINE PUTUKAS SÜNDIMINE VILI SELGROOGNE RAVIMTAIM LEHT NISA TAIMTOIDULINE PEREMEES Lisa 2 Sedelid (mõningad näited) Õhus olev gaas, mida Putukad, vajame ämblikud, hingamiseks ussid Lindude ja Elund, mille
kasutamine üldiselt soodustab külmakahjustusi, aga elstsemate mörtide kasutamisel eelmainitud defektide esinemine on väiksem. 9. kemikaalide (alused, happed jne.) mõju - hapete mõjul lagunevad lubi ja diabaas, savimuldadel tekivad soolad, millede maht suureneb (näit. sulfaatne paisumine); - aluste mõjul opaal, räni - pestakse välja (või ka paisumine). Soolade kahjustused ilmnevad ehituskivide juures järgmisel kujul: - pinnakihi kestendamine ja koorumine; - pragunemine; - liivast täitematerjali väljapudenemine (krohvid); - sidematerjali või kivi struktuuri purunemine. 10. Temperatuuri kahjustuse sisu seiseb sellest, et kui konstruktsiooni temperatuur tõuseb, siis toimub selle tagajärjel konstruktsiooni paisumine (paisumine). Kuid kui antud konstruktsioon uuesti mahajahtub, siis ei taasta ta oma esialgseid mõõtmeid ja kuju ning selle tulemusel tekivadgi kiviseintesse praod, kuna müüritis tõmbele hästi ei tööta.
erinevat reageerimist kreemiga ja ilma kreemita päevitamise vahel. Olenevalt nahatüübist, võib nahk kuivaks muutuda. Osadel inimestel ei mängi kreemikasutus suurt rolli, kui siis ainult nii palju, et nahk saab jumekamaks. 11 inimesel vastanutest on olnud juhus, kus tuttaval on peale solaariumi kasutamist tekkinud terviseprobleeme, 49-l aga mitte (vt. joonis 4). Probleemideks on nimetatud naha kuivamine, nahavähk, naha koorumine ja teise astme päikesepõletus. Ja 11 18% h Ei 49 82% Joonis 4. Kas kellelgi su tuttavatest on solaariumi kasutamise tagajärjel tekkinud terviseprobleeme? Faktiga, et enne päikese käes päevitamise hooaega on kasulik harjutada nahka solaariumis, nõustus 4 inimest, pigem nõustus 11 inimest, ülejäänud vastanutest ei ole selle väitega nõus. 22 noort ei nõustu väitega, et päevitunud jume on märk sellest, et nahk on saanud
Pesitsemine: Eraldi paaridena ja territoriaalsed. Kõrvukrätsud ja salupällud pesitsevad mõnikord väga lähestikku, kuid tegelikult mitte koloniaalselt. Pesa: Tüüpilised, kas puuõõnes või mõne teise linnu vanas pesas. Ei ole mingit vooderdist, väljaarvatud mõnel söörätsul. Sigivus: Tavaliselt 1 kurn aastas, kuid juhuti 2 (loorkakul, kõrvuk- ja soorätsul ning karvasjalg-kakul), puhuti, kehvadel närilis-aastatel ei ühtki (lumekakul, hand- ja habekakul) Munad: 2-8 muna, koorumine eriaegadel. Haudumine: 21-35 päeva, üksnes emase poolt, keda isane toidab. Pojad: Pesahoidjad, vähe arenenud, udusulis. Poegade toit: Sama nagu vanalindudel; tuuakse nokas. Pesast lahkumine: Noored lahkuvad pesast mingil ajal 21 kuni 36 päeva vanusena, sagely hulk aega enne lennuvõimestumist. Lendama hakkavad umbes 28. ja umbes 90. elupäeva vahel, kuid pojad võivad jääda vanematest sõltuvateks mitu nädalat pärast sedagi.(Dominic Couzens, 2005) Kaklaste liigirikkusest Eestis
ja vegetatiivse pooluse) Totipotentsus - rakud, mis on suutelised jagunema ja looma kõiki liigile omaseid rakutüüpe Pluripotentsus - rakud, mis on võimelised diferentseeruma üheks kolmest lootelehest Trofoblasti ja ICM-sisemise rakumassi teke ja mis neist saab. tekivad peale 8-raku staadiumit, rakud jagunevad kaheks populatsiooniks; trofoblastist arenevad lootevälised organid ja koed, ICMist areneva organismi koed Blastotsüsti koorumine ja implantatsioon. blastotsüsti jõudmisel emakasse toimub ZPst vabanemine e koorumine ja kinnitumine e implantatsioon selleks kohandatud emaka limaskesta epiteelile - endomeetriumine; implantatsiooni ja koorumist aitavad esile kutsuda progestroon ja östrogeen Mis on diapaus? puhkeperiood, mille ajal blastotsüst väljub ZPst, ent (enamasti) ei implanteeru; jaguneb fakultatiivseks (põhjustatud
hautamisrestidel peaks olema ühesugune arv mune. Inkubaatori ruumi keskkond: temp 25 kraadi, rel. niiskus 55%, õhk 1-1,5 kuupm/h/100 muna. Munade asetamine koorumiskappi Tehakse 18. päeval kiiresti. Viljastamata ja surnud lootega munad eemaldatakse. Kui mune eemaldatakse rohkem kui 15%, siis tuleb koorumisrestid täita ühtlaselt (täis), mis tagab ühtlase temperatuuri kooruvatele tibudele. Tühjad restid asetatakse inkubaatori alumisse sektsiooni. Koorumine Vastmunetud muna keemiline koostis koorega: 66% vett, 12% proteiini, 11% rasva, 1% süsivesikuid ja 11% mineraalaineid. Koorumisreziimil peaks olema 36-37 kraadi. Õhuniiskus ka 55%. CO 2 sisaldus 0,2 ja 0,4 vahel. Ventilatsioon peab olema suurem koorumise ajal (75%). Koorumisaken aeg, mis kulub esimesest viimasena koorunud tibuni.Kui 24h 6 jooksul, siis on see väga hea. Alates 36 tunnis on halb.
Pakendi kuju ja suurus; Õhu tsirkulatsioon; Õhu temperatuur; Jäätiste temperatuur peale friseerimist; Jäätise koostis; Vahustatus; Kalestusagent: külm õhk, vedel lämmastik Säilitamine Kui jäätist säilitatakse pikka aega temperatuuril -25C juures, jäätub kuni 90% segus algselt olnud veest. Säilitamise käigus ei tohi säilitustemperatuur tõusta üle -18 C Kuumasoki mõju jäätise kvaliteedile Kokkutõmbumine/kahanemine; Jääkristallide kasvamine; Laktoosi kristalliseerumine; Koorumine; Jääkristallide moodustumine pinnale; Kuju kadumine/ deformeerumine
ootsüüte üleskasvatada ja hiljem viljastada laboris. Seejärel sisestatakse retsipientemasesse. Kloonimisel sisestatakse sügoodi tuum somaatilisse rakku, millelt eelnevalt on tuum eemaldatud. Seejärel siirdatakse kloonitud embrüo retsipientemasesse. 45. Implantatsioon ja platsenta tüübid koduloomadel ja inimesel Implantatsioon – protsess, mille käigus blastotsüst kinnitub endomeetriumi epiteelile. Tingimused embrüo kinnitumiseks: areng ZP sees (7 päeva), koorumine (7-10 päeva), emapoolne tiinuse äratundmine, lootekestade moodustumine. Emapoolne tiinuse äratundmine on vajalik selleks, et ei toimuks luteolüüsi ja progesteroon oleks kõrge. Lambal ja lehmal produtseerib embrüo proteiine, mis hoiab ära luteolüüsi Seal toodab embrüo estradiooli, mis annab emasloomale signaali tiinestumisest ja stimuleerib müomeetriumi kotraktsioone, et tagada loodete ühtlane jaotumine emakas. Hobusel tagab loote kohalolek emakas selle, et luteolüüsi ei toimu
Lootelt emale: kusiaine. c. Kaitse: 1) takistab kahjulike ühendite minekut lootesse, nt. paljud ravimid, toksiinid, haigustekitajad. 2) läbi platsenta jõuavad looteni ema antikehad, tekib omandatud immuunsus, mis kestab mõned kuud. d. Toodab hormoone, mis reguleerivad sünnitustegevuse algust. Probleem on enneaegne sündimine. Samuti ka üleaegne sündimine. Postembrüonaalne areng Algab: a) koorumine ( munejate järglased (linnud), munast poegijad munad on emaorganismis, kõhuõõnes, loode saab toitu, munavaruainetest, kooruvad kõhus (roomajad: rästik, kõhrkalad: emakala e. kiviluts, b) sündimine pärisimetajad. 1. Kasv organismi mõõtmete ja biostruktuuride arvu enamasti pöördumatu suurenemine ajas. Kasvuvormid: 1) Anorgaaniline põhineb vee ja soolade kiirel omastamisel. Nt. vetikate mõõtmete
Trofoblast tekib blastotsüsti staadiumiks, asub blastotsööli 'ülaosas'. Trofoblasti rakud aitavad embrüol emakaseinale kinnituda- lõhustavad emaka kudesid ja poevad emakaseina sisse. Trofoblastist areneb koorion. ICM tekib ka blastotsüsti ajaks. Need on pluripotentsed- võivad areneda kõigiks rakkudeks, v.a. trofoblastideks. Neist saab hiljem: epiblast embrüonaalne epiblast (embr endoderm, ektoderm ja mesoderm) · Blastotsüsti koorumine ja implantatsioon. Identsete kaksikute teke (moorula järgus jaguneb embrüo kaheks) +vih 5. Gastrulatsioon Kirjelda linnu gastrulatsiooni · Hüpoblasti formeerumine (primaarne ja sekundaarne hüpoblast, hüpoblasti funktsioon). Primaarne hüpoblast saab alguse rakkude delaminasiooniga epiblastist. Subgerminaalsesse vaheruumi tekivad rakkude kogumikud/ saarekesed. Sekund hüpoblast mood siis, kui Kolleri sirbi piirkonnast hakkavad rakud ettepoole liikuma.
2) Munarakku tungib üks sperm. 3) Monospermia:blokeerimisreaktsioonis on olemas 2 staadiumi: I. kiire/ajutine, niikui esimene sperm on läbi läind muutub laeng millisekundites, mida hoiab ta minuti. Siis moodustub kortikaalplaat, millest teised spermid läbi ei saa. Ontogenees ehk isendi areng Suguliselt paljunevalt loomade näitel seletame! I Embrüonaalne etapp(viljastumine väljustumine lootekestadest) II Postembrüonaalne etapp (koorumine, sündimine surm) Lõigustumine · on eriline rakkude jagunemis viis, mis on omane vaid embrüonaalse arengu etappe. · Jaguneb kaheks: a) Sünkroonne, kõik rakud ühel ajal, rakkude kasvu ei toimu, rakkude arv suureneb, mõõtmed vähenevad, varuainete arvel toimub. b) asünkroonne, rakud jagunevad eriaegadel, algab kasv ehk süntees, protsesse juhivad rakkude geenid, rakkude iseseisvus suureneb.
Eraldihautamine Bassein Tegevus Aeg Suguvähkide basseinid ja Emaste valik August veed Sisebasseinid, emased ja Paaritamine Septemberoktoober isased 3070 emast/m2 Talvitus Oktoobernovember Haudeaparaat Eraldi hautamine, Märtsaprill Koorumine Poegade basseinid 30 Kasvuperiood Mai-september poega/m2 Järv, jõgi, tiik Edasikasvatus September 26 Temperatuuri mõju koorumisele Marjaga emaste talvine Soojas hautamise kestus Koorumiseni kuluvad säilitustemperatuur (algus märtsisaprillis) kraadpäevad 0 46 C Umbes 4 nädalat Umbes 1500
sisenemise koht –ventraalne, 180° vastaspool dorsaalne) Peale viljastumist kortikaalne tsütoplasma roteerub 30° sisemise tsütoplasma suhtes, moodustub nö. halli sirbi piirkond Dorsaalsed vegetatiivse pooluse rakud (Nieuwkoop`i keskus) blastulas indutseerivad „organisaator“ piirkonna (Spemann-Mangoldi organisaator), kust läbi blastopoori (ürgsuu) algatatakse gastrulatsioon I lõigustumisvagu läbib halli sirbi piirkonda. 48. Blastotsüsti koorumine Blastotsüsti jõudmisel emakasse toimub viljastumiskestast (zona pellucida) vabanemine e „koorumine“ ja kinnitumine (implantatsioon) selleks kohandatud emaka limaskesta epiteelile e endomeetriumile. Endomeetrium (emaka epiteel) püüab koorunud blastotsüsti ECM-sse (suhkrud, kollageen, laminiin, fibronektiin, kadheriinid, hüaluroonhape jt.) Trofoblasti rakud sünteesivad integriine, mis seonduvad emaka ECM komponentidega, aidates embrüol kinnituda endomeetriumile
Sellele vaatamata on pesahülgajate poegade suremus kõrge ja seetõttu munevad pesahülgajad enamasti rohkem mune kui pesahoidjad. Nt: hanelised, kanalised, kurelised Mõisted: kalamari- emaskala munarakkude kogum, mis on produtseeritud munasarjas. Kalamarja terataolist munarakku nimetatakse marjateraks. kehasisene viljastumine- seemneraku ja munaraku ühinemine emaslooma sees. kehaväline viljastumine- seemneraku ja munaraku ühinemine väljaspool emaslooma keha. koorumine- munast kooruva linnu/looma “sündimis” viis kudemine- kalade ja kahepaiksete sugurakkude heitmine vette kulles- kahepaikse vastne kõigusoojane - otseselt väliskeskkonna temperatuurist sõltuvad elusorganismid (selgrootud, kalad, kahepaiksed, roomajad) küljejoon - on veeselgroogsetel (sõõrsuudel, kaladel ja kahepaiksetel) piki kere külgi ja peas asetsev elund, mis tajub vee liikumise suunda ja tugevust ning tahketelt kehadelt peegelduvaid veevoole
C) toodab hormoone (segatüübiline nääre) (vt. Hormoonide osa). Kontrollivad sünnituse alustamist ja liigeste liikuvust REK: 1) Alusjooniselt lootekestade tähistamine (väga raske, enam ei tule) 2) Nimetage 3 erinevat platsenta ülesannet 3) Milleks kasutatakse lootekestasid (rakendusbioloogia) (sünnieelne diagnostika, hormoonide allikaks) POSTEMBRÜONAALNE ARENG: Areng mis algab peale embronaalset arengut. Algus: 1) Koorumine munakestadest a) munejad (linnud) b) munast poegijad (munad paiknevad kõhuõõnes, koorumisprotsess toimub emas ja emast väljuvad juba aktiivselt tegutsevad isendid) visuaalselt mulje sünnitusest- aga pole, sest areng ei toimu emakas, puudub platsenta, areng toimub munakestade sees muna varuainete arvelt. (NT: hai, emakala e. kivinuts, rästik) 2) Sündimine e. väljumine emakast. Omane pärisimetajatele. Bioloogilise sünni mõiste on erinev üldisest sünni mõistest
liigutuste jooksvat regulatsiooni ehk liigutuste orienteerimist ümbritseva keskkonna suhtes. Sensoorsel tagasisidel baseeruval orienteerimisel on erinevate käitumiste puhul erinev roll. On erinevaid orienteerumismehhanisme: kinees, taksis, nurga all orienteerumine, maamärkide abil orienteerumine. 16. Sensoorne tagasiside, selle roll erinevates käitumistes. Sensoorsel tagasisidel baseeruval orienteerimisel on erinevate käitumiste puhul erinev roll: · põlverefleks, siidiliblika koorumine - jooksev sensoorne regulatsioon puudub · hallhane munaveeretamiskäitumine - jooksev sensoorne regulatsioon tühine · murdmaajooks, saaklooma jälitamine - jooksev sensoorne regulatsioon ülioluline 17. Aed-põõsalindude ränne kui sünnipärane automaatne käitumismuster. Vangistuses kasvanud linnud muutuvad rände ajal rahutuks ja tahavad ka minema lennata. 18. Orienteerumismehhanismide tüübid (kinees, taksis, liikumine nurga all ärritaja
annaabi.ee 
