seisundit. Elektrokariogramm on südamelihaste kokkutõmmetel moodustuvate elektrivoolude graafiline üleskirjutus. Veresoonte võrdlus Arterid: kõige suuremad veresooned, vere liikumiskiirus kõige suurem, vererõhk kõige kõrgem, elastsete seintega. (ül. Viib vere südamest kudedesse) Veenid: keskmise suurusega, vererõhk kõige madalam, õhukeste seintega, seinte lihaskiht on õhuke. (ül. Toob vere kudedest südamesse) Kapillaarid: peened veresooned, õhukeste seintega, lihaskiht puudub, vere liikumiskiirus kõige aeglasem, neid toimub gaasivahetus. (ül. Kannavad verd elundite ja kudede vahel) Suur- ja väike vereringe (vere liikumine, ülesanne jne) Väike vereringe: parem vatsake, kopsuarter, kopsud, verekapillaarid, kopsuveenid, südame vasak koda. Suur vereringe: vasak vatsake, arter, kapillaarid, veenid, südame parem koda. Vererakkude võrdlus ja ülesanded vere koostis Vere hüübimine
Eesti imetajad Arvestus 17.12.2014 1. Eesti imetajad üldiselt 1a. Kui palju on Eestis imetajaid? Eestis elab 65 liiki imetajaid. Need jaotuvad 8 erineva seltsi 20 sugukonda. Kõige arvukamalt on esindatud näriliste selts 21 liigiga. 2. Eesti imetajate iseloomustus Metskits - Capreolus Sihvakas keha, peened jalad ja sale keha. Saba ümbritseb valge ala, mida nimetatakse sabapeegliks. Isasloomad kannavad suurema osa aastast sarvi ning võivad kaaluda kuni 35 kg, emased on väiksemad. Elupaigana eelistab põldudevahelisi metsatukki ja metsaservi, vältides suuri metsi. Jooksuaeg saabub juunis-juulis. Mai lõpus sünnivad kitsel 1...3 hästiarenenud talle. Metskits on taimtoiduline, toitudes rohttaimedest ning puude ja põõsaste okstest, võrsetest. Ei põlga ära ka samblaid ja samblikke
Müofibrillidest sisaldavad peened filamendid troponiini Organismi kasvu reguleerivad hormoonid: kasvuhormoon, suguhormoon, türoksiin Organite sisemine õõnsus on valendik Osteoni koosseisu kuuluvad: osteotsüüt, luulamell, luulakuun Organit katvad välimised kestad: pleura, epikard, kihn Lihaskiu sünonüüm on skeletilihasrakk Müofibrillidest ei paikne l-vööndis peened filamendid Organit seest toetav sidekude on: strooma Füsioloogilised distlipiinid: endokrinoloogia, immunoloogia Aktiini sisaldavad peened müofibrillid Inimese nahavärv oleneb: melaniinist, hemoglobiinist, karoteenist Toruluu osad: kasvuplaat, epifüüs, diafüüs Punased lihaskiud on vastupidavamad Kõige enam toodab ATPd molekuli glükoosi kohta glükoosist aeroobsel rakuhingamisel
süsivesinikke ning tahma. Need ained mõjutavad happevihmade teket, seeläbi maapinna ja veekogude hapendumist. Kuna fossiilkütuste põletamine suurendab süsihappegaasi hulka atmosfääris, siis see omakorda tugevdav Maa atmosfääri kasvuhooneefekti, ms viib globaalse soojenemiseni. Õhusaaste on kõige olulisem keskkonnaga seotud enneaegsete surmade põhjus Elis. Välisõhus avaldavad kõige olulisemat tervismõju peened osakesed (PM10) ja eriti peened osakesed (PM2,5). Peenosakeste peamised allikad on sõidukite heitgaasid, ahiküte,katlamajad ja tööstusettevõtted. Peentolm põhjustab Eestis aastas ligikaudu 600 varajast surma, enam kui 8000 kaotatud eluaastat, millele lisanduvad sajad haiglapäevad. Eesti välisõhu suurim saasteallikas on Ida-Virumaal paiknevpõlevkivil põhinev energiatootmine ja
keemil elementidest, suureneb mulla happesus, kujuneb valkjas leetehorisont (väljauhtehorisont). Mulla ülaosast pärit osakesed kuhjuvad sügavamale- kuj sisseuhtehorisont. toim parasvöötme sademeterikkas okasmetsas, soodustav tegur- karbonaatidevaese lähtekivimi esinemine. 4.lessiveerumine- mullaprotsess, kus mulla väikesed tahked osakesed uhutakse pindmistest horisontidest välja, sügavamale, kuhu tekib savistunud sisseuhtehorisont. Tagajärg- pindmistest horis-st kaovad peened osakesed, seega mitmed elemendid. 5.savistumine- peened murenemissaadused ja org aine mineraliseerimissaadused kuhjuvad tekkekohal. 6.gleistumine- toim veega küllastunud hapnikuvaeses keskkonnas, mullamikroobide reageerimisel rauaühenditega tekivad sinakad/rohekad gleimineraalid. (väiksematel geogr laiustel:) 7.ferralisatsioon- toim ekvator. vööndis, kus soojas, niiskes kliimas mood murenemiskoorik intensiivse
Hõbevaher: Acer saccarinum Areaal: Põhja-Ameerika ida- ja keskosa. Suurus: 24-36 m, tüve läbimõõt kuni 2 m. Võra: lai, munajas või silinderjas, oksad peened, sageli rippuvad. Koor, võrsed: tüvekoor helehall, sile või piklike ribadena kestendav. Noored võrsed läikivad, punakaspruunid, heledate lõvedega. Punga alumised kattesoomused rohekaskollased, tipmised punakaspruunid. Ladvapung külgpungadest suurem. Lehed: vastakud sõrmjad lihtlehed, 5 hõlmaga, 6-12 cm läbimõõdus, südaja alusega, jämesaagja servaga. Pealt erkrohelised, alt
,,Hotellimõistatus´´ Autor: Martin Widmark Illustraator: Helena Willis Jutustus: Elasid kord lapsed Lasse ja Maia. Nende vanemad olid ära reisile läinud. Lasse ja Maia jäid, aga onu Leifi juurde. Onu Leif töötas hotellis nii, et Lasse ja Maia saavad seal ringi vaadata. Hotelli- direktor on Ronny Hazelwood, direktori parem käsi on Rune Andersson, kokk on Riita Heijalainen ja koristaja Pierre Chaloppes. Hotelli on oma kohad kinni pannud perekond Äkerö ning nad on väga peened ja rikkad. Ühel jõuluõhtul perekond Äkerö Hiina õuniktaks kaob. Kõik on paanikas. Lasse ja Maia hakkavad lugu uurima. Lõpuks tuleb välja, et sellist koeratõugu pole olemaski. Perekond Äkerö on ise oma koera ära peitnud ning nad tahtsid selle eest raha. Nad võetakse politsei poolt kinni ning Lasse ja Maia on oma töö ära teinud.
Kuldsõstar Ribes aureum See põõsas on pärit Põhja-Ameerikast. Euroopa mandrile toodi 1806 aastal. Põõsas 2-3 meetrit kõrge, millel on püstised kaarduvad oksad. Vanematel okstel on koor hallikaspruun, noored oksad on peened, pruunikad, lühikarvased. Lehed on 3-5 tömpjad lihtlehed, mis sügisel on kollased või punased. Õitseb mais. Õied kollased või oranzid tugevasti lõhnavad. Õied asuvad kobaras, mis on kuni 7 cm pikkused ja rippuvad. Põõsas külmakindel, valgusenõudlik ja mullastiku suhtes vähenõudlik. Kasvatatakse peamiselt ilupõõsana aga on aretatud sorte mis annavad korraliku saagi. Parema saagi jaoks oleks vajalik 2 põõsast kõrvuti (tolmendamiseks). Saak saab valmis Juulis-augustis. Põõsas
Tartu 2012 ÕHK TALLINNAS Õhusaaste põhjustatud haigused tapavad 300 tallinlast aastas. Õhusaaste kärbib tallinlaste eluiga 7,7 kuu võrra. Milline on Tallinna kesklinnas üldine õhureostuse tase? Kui vääveldioksiid, osoon ja süsinikdioksiid endast probleemi ei kujuta, siis lämmastikdioksiidide keskmine hulk õhus hakkab kesklinna piires jõudma lubatud taseme lähedale. Kõige tõsisem probleem on peened osakesed, mis on kõige kahjulikuma otsese mõjuga tervisele. Kust need osakesed pärinevad? Linnas on suur osa peeneid osakesi pärit transpordist, otse kütuse põlemisest. Tallinna õhus on suhteliselt palju teetolmu, millest suur osa tekib autokummidega tee kulutamisel, eriti talvel naelkummidega. Oma osa on teede soolatamisel ja kohtküttel ehk eramajade kütmisel. Kesklinna seirejaamas on tolmu normi pidevalt ületatud juba viimasel neljal aastal. Saaste tagajärjed
Ämblikud KENDRA-SHERIL JOASOON 8.A 2018 Kehaehitus · Ämbliku keha on kuni 10 cm pikk · Keha koosneb pearindmikust ja tagakehast · Neil on 8 lülilist jalga · Neil on 8 lihtsilma, millega nad näevad vaid mõne cm kaugusele · Ämblikutel on lõugtundlad, mis lõppevad terava küünisega Toitumine ja seedeelundkond Ämblikud toituvad väga erinevatest saakloomadest, kes võrku satuvad. Ämbliku seedeelundkond läbib kogu keha, ning eritamiseks on peened torukesed Hingamine Hingab läbi raamatkopsude avatud vereringe https://youtu.be/08WoRKw1VyQ Paljunemine Emas ämblikud hoiavad oma poegi enne koorumist kookonis. Kookoni koos munadega kinnitavad nad kas oma tagakeha lõpul paiknevate võrgunäsade külge või võrku, kuhu see jääb 2-3 nädalaks, kuni munad arenevad. Tähtsus looduses ning inimese elus Looduses: Ämblikel on koht toiduahelas Inimese elus: Ämblikud toituvad enamikest kahjuritest Inimestele toiduks
HOBUNE Hobustel on pikad peened jalad ja sale keha, mis võimaldab neil kiiresti liikuda. Hobused magavad püsti seistes. Hobune on taimtoiduline loom ja tänu oma pikale kaelale saab ta hästi maast rohtu kätte. Hobuse peamiseks toiduks on rohi, hein, põhk või söödajuurvili. Hobusele tuleb anda ka soola. Hobuse hammaste järgi saab määrata ka tema vanust, vanal hobusel on hambad juba kulunud. Hobune on veoloom, ta on abiks põllutöödel ja temaga saab ka ratsutada.
8.B Klass Üks suuremaid putukaliike 160 000 liiki Eestis 2 200 liiki Kuuluvad lülijalgsete seltsi, putukate klassi Kehapikkus paar mm kuni 3 ja enam cm Lüliline keha, kaetud karvade või soomustega Liblikatel on peened jalad ja sale keha Hästi arenenud tundlad ja liitsilmad Imilondiks moondunud suised ·Liblikate pea kinnitub kehale peene kaelaga. ·Rindmik koosneb kolmest omavahel kokkukasvanud lülist ·tagakeha on ilma jätketeta silindrikujuline või mingitpidi lapik moodustis PÄEVALIBLIKAD HÄMARIKULIBLIKAD Tiibade algkülg tumedam Hallikad tiivad lamavad Laiad tiivad puhkeasendis keha peal
Barokk mood Moe üldiseloomustus Välimusele pöörati väga palju tähelepanu Hinnati ka mugavust Parukad, uhked soengud Peened mustrid, uhked kangad Meeste mood Lühikesed püksid, pikk kuub Õlgadeni ulatuv krae, laia pitsäärega Peas laia äärega kübar Jalas kõrgete kontsadega saapad Naiste mood Sügav dekoltee Kaheosalised seelikud Pealmine seelik polsterdati külgedelt ja tagant traadiga Seelik lõppes pika slepiga Tikitud siidsukad Soengud Meestel pikad juuksed Hiljem tulid moodi lokitud parukad Naistel kõrged ja
Troopilised käsnad Elupaigad: Käsnad elavad vees taimedele, kividele, limuste kodadele ja teistele veealustele kehadele kinnitunult. Enamik käsnade liike elavad soojaveelistes meredes. Eesti seisuveekogudest võib leida järvekäsnasid ja vooluvetes jõekäsnasid. Ehitus: Käsn ei sarnane välimuselt loomaga. Käsnasid keha meenutab karikat või silindrit. Enamasti elavad käsnad tihedalt koos kolooniana, kus üksikuid loomi pole võimalik eristada. Käsna kuju võib olla ka kerajas, varreline, põõsjas, munakujuline jne. Käsnadel on sarv-, lubi- või räninõelkestast toes. Käsna keha toestavad seest tugirakud. Käsna keha pinnal on arvukad poorid. Nende kaudu pääseb vesi looma sisemuses olevatesse kanalitesse ning heiteava kaudu liigub vesi taas välja. Käsnad võivad kasvada kuni 1 meetri kõrguseks. Toitumine: Käsn toitub filtreerides merevett oma kehas olevate kanalite labürindis, millesse sattunud vee panevad liikuma...
(süüakse vähem) Istjatsed - ühised käsitöötegemised naistel. Hingedepäev - pere ootas, et nende surnud tuttavate hinged tulevad neid külastama. Pastlad - nahast jalatsid, mida kanti eriti tähtsatel sündmustel. Viisud - vaeste jalanõud puukoorest. Tanu - abielunaiste müts. Sõba - suur õlarätt. Aganad - taime osa, kus sees on viljatera. Kört - poolvedel jahusupp. Talgud - kui pererahvas ei saanud tööga hakkama, kutsuti naabrid appi. Rehielamu - vanaaegne maja. Parred - peened palgid, mis olid asetatud rehetoa laealustele taladele vilja kuivatamiseks. Haritlane - õpetaja. Eepos - uskumus, rahvuskangelane, kangelastegu. Duell - kahevõitlus. Kartser - vangikamber. Diplomaat - kindlaksmääratud volitustega esindav isik. Manufaktuur - väike tööstusettevõte. Nekrut - äsja väeteenistusse võetud isik. Vallakogukond - talupoegade omavalitsus Vallakohus - koosneb kolmest liikmest, lahendasid talupoegade tülisid.
heidab veerev, kustuv päike lähevad reed punava läike. kuu kahvatul kumal, Üle ääreta, lumise välja, eha punal, nii tühja ja palja, kaugele... viib üksik tee üle jõe, kus pruunikad pajud Impressionism muusikas loodusetemaatika: meri, pilved, aiad vihmas jne. eelistati õhulisemaid puupuhkpille, harfi, keelpille. tähelepanu instrumentidel ja orkestri kõlavärvidel detailirohkus, peened nüansid sümfooniline poeem "Fauni pärastlõuna" Claude Debussy https://www.youtube.com/watch?v=9_7loz-HWUM Claude Debussy 1862-1918 Prantsuse helilooja impressionismile alusepanija TÄNAN KUULAMAST!
KOHEVAD LAMBAD Kodulammas on nõrga kehaehitusega: keha raske, jalad peened ja nõrgad. Sellepärast ei jõua ta ka kuigi kiiresti joosta. Peas on lambal sarved. Emasloomal on need lühikesed või puuduvad, isastel on pikad, taha ja külgedele kaarduvad. Lamba saba on lühike. Keha on kaetud tiheda lainelise karvaga - villaga. Koon on võrdlemisi terav, õhukeste ja väga liikuvate mokkadega. Lammastel pole ülemisi lõikehambaid. Selle asemel on ülahuules lõhe, mis aitab neil rohtu suhu ahmida ja lehti varre küljest lahti rebida
SÜDA 4-osaline, ümberitseb südamepaun (täidetud vedelikuga), lihaseline vahesei lahutab 2'ks, kummaski pooles on koda ja vatsake KODA hõlmaline vaheklapp VATSAKE VATSAKE poolkuuklapp VERESOONED ARTERID: suured veresooned, elastsed seinad süda koed vererõhk kõige kõrgem, vere liikumiskiirus suur VEENID: keskmised, pehmed seinad koed süda vererõhk kõige madalam, liikumiskiirus aeglasem kui arterites KAPILLAARID: peened, õhukesed seinad elundite ja kudede vahele liikumiskiirus väga aeglane, toimub gaasivahetus & toit- ning jääkainete vahetus VERERINGE: kindlustab pideva ainevahetuse kannab laiali toitained ja eemaldab jääkaineid aitab ühtlustada kehatemp., seob tervikuks kõik organismiosad. Vereinge jaguneb suureks(kehavereringe) ja väikeseks(kopsuvereringe) KEHAVERERINGE: vasak vatsake vs parem koda KOPSUVERERINGE: parem vatsake vs vasak koda VERI on vedel sidekude, mis ringleb veresoontes. 5-6 liitrit. koosneb vereplasmast ja s...
· 1 paprika-punane; · lehte rohelist salatit; · 3 oksa tilli või peterselli; · oliivi;/ soovi korral/ · Tee nii: · 1.Pese kõik juurviljad ja kuivata. · 2.Lõika ja valmista ette kaunistamise võimalused eraldi kaussi. · 3.Lõika leivalt ära koorik-1-2mm terava noaga. · 4.Immuta leib puljongiga. · 5.Valmista 2 katet võileivatordile eraldi kaussidesse---# kurgiviilud, singiviilud sega toorjuustuga; # riivitud juust, paprika peened kuubikud sega määrdejuustuga.Kasuta ära kõik kaunistamise jäägid katetesse. · 6.Aseta leivale kate nr.1 ja vajuta noaga tasaseks. · 7.Aseta selle peale leib, immuta ja pane peale kate nr.2. · 8.Kata küljed kattega ja kaunista rikkalikult. Puuviljasalat Vaja läheb: 1.1.banaan 2.1 suur õun 3.1pirn 4.peotäis viinamarju 5.1apelsin Tee nii: Pese puuviljad, kuivata. Koori õunad, pirnid, apelsini sektorid lõika neljaks
Harilik pihlakas pungal soomuseserv ripsmeline ja see on valge. Oks on paks. 29. Tähktoom pihlakas sama kui eelmine, kuid peenem oks ja pung on kitsam ja peenem. 30. Tume aroonia punakaspruunid pungad, pungad kui kassiküünised aga pungal pole karvu 31. Läikiv tuhkpuu oksad on paksult võrsumispungi täis 32. Lodjapuu punga alt on sooniline, vana oks võib kestendada. 33. Võnkpärg enelas vana koore osa on hall muidu helepruun oks, väga pikad ja peened külgoksad, punakas pung on imetilluke, väike pung on külgoksarao all. 34. Jaapani enelas - sarikad on küljes, nagu kuivanud lilletutid, oks on punakaspruun. 35. Nipponi enelas hästi sooniline ja väga palju pungi, pikk ja sirge oks punane. 36. Verev õunapuu puit on seest punane, pisikesed pungad ja võivad olla veidi viltjad 37. Magesõstar valkjas oks on laineline, pung on valge ja liibub oksa külge. 38
Harilik porss Harilik porss (Myrica gale) on porsaliste sugukonda kuuluv puittaim (põõsas). Harilik porsa areaal on Euroopa, Aasia ja Põhja-Ameerika põhjapoolsed piirkonnad. Ta kasvab pärismaisena Eesti lääneosas, soostunud pinnasel. Kirjeldus. Taime kõrgus on 11,5 m. Ta on püstine tihe põõsas. Koor on hallikaspruun, võrsed peened, punakas- kuni mustjaspruunid, kollakate näärmetäppidega. Pungad munajaskoonilised, kattesoomusedpunakaspruuni d, heleda servaga ning kollakate näärmetäppidega. Porsal on vahelduvad lihtlehed. Lehed on äraspidimunajad, kuni 4 cm pikad, tipuosas saag ja servaga, alus pikalt kiiljas. Pealt tumehallikasrohelised, alt veidi karvased. Lehtede mõlemal küljel kollakad näärmed. Leheroots on lühike. Porss õitseb aprillis. Ta on kahekojaline liik. Õied paiknevad püstistes urbades, mis
Tunnus Sihktiivalised Liblikalised Mardikalised Kiililised Kiletiivalised Kahetiivalised Valmik Kitsad ja nahkjad Sale keha, peened Kattetiivad, Suured silmad, Neli kilejat tiiba, Kaks tiiba, eestiivad, jalad, tiivad lennutiivad, tagakeha, tiivad, tagakeha tipus tundlad, sääsed- tagatiivad laiad ja kaetud kitiinkest, eesosa söövad putukaid muneti või sale keha, pikad kiledad, soomustega(2 kaitseb kilp, mürgiastel, jalad
valge roniorhidee seemnekaun. Viljad korjatakse enne valmimist ja säilitatakse seejärel pimedas, lastes kaunadel fermenteeruda. Nii muutuvad nad vanillile tüüpiliselt mustaks ja on kasutamiseks valmis. Vanilli tõid Mehhikost Euroopasse 16. sajandil hispaanlased. Asteegid oli selleks ajaks juba kaua kasutanud vanilli kakao maitsestamiseks. Tänapäeval saame vanilli Madagaskarilt ja Kesk-Ameerikast. Vanillikaunas on palju aroomi.Väikesed peened mustad terad vanillikaunas on need, mis annavad maitse kastmetele, magustoitudele, küpsetistele, vahukoorele jne. Vürtsköömneid kasutati Vanas Egiptuses põhiliselt ravimina. See on üheaastane niitpeenete lehtede ja väikeste valgete õitega õrn ilus üheaastane taim. Õitest arenevad väikesed seemneid meenutavad viljad, mida kasutatakse maitseainena. Vürtsiköömen kuulub sageli erinevatesse karrisegudesse ja seda kasvatatakse laialdasel alal
Gepard Acinonyx jubatus Karl Kiur Saar Välimus · Välimuselt võib meenutada gepard kõrgejalgset kassi · Kere on teiste kaslastega võrreldes lühem, jalad aga väga pikad, peened ja saledad, ent tugevad · Küünised pole sissetõmmatavad Välimus · Saba on pikk, peenike ja ühtlaselt karvadega kaetud · Pea on väike, karv lühike ja hõre · Turjal paikneb madal lakk · Üldvärvus on liivakarva kollakas · Peaaegu kogu keha on tihedalt kaetud mustade laikudega Elupaik · Üldiselt elavad gepardid erakuina või paariti, kui mitte arvestada sigimisperioodi
Luteri koraal- Protestantlik kirikulaul, kus emakeelsele värsstekstile vastab igas salmis sama meloodia. Võis saateks olla orel. Klahvpillid- orel, positiivorel, klavikord, klavessiin, psalteerium Keelpillid- riidel, gamba, rataslüüra, harf Puhkpillid- plokkflööt, pomme, krummhorn Ilmalik laul itaalias 16.saj- Suunad: rahvalikud laulutüübid, mida kirjutasid itaallased madrigal, mida kirjutasid Madalmaadest pärit heliloojad, peened, keerulised. Motett- polüfooniline ladinakeelne vaimulik laul
alt kitsad püksid 1920-1929 Vabalt langev särkkleit Paljastati jalad Läbipaistev kangas Vikoossiid Pottkübar Vaese tüdruku stiil Poisipea Suured kübarad 1930-1939 Mustrilised kangad Puusade rõhutamine Mugavus Liibuvad riided Roosa, must mustrid Nahkjakid Pikad juuksed 1940-1949 Betoonist valatud mulje Sportlik suund Ekstravagantsed riided Sõjaväemundrid Nailon Kummist korsett Säärte värvimine Ehete nappus 1950-1959 Naiselikkus ja rafineeritus Peened daamid Poisilikud tütarlapsed Erksad värvid Teravad nurgad Teismelised Ujumiskostüümid 1960-1969 Plastik ja metall-valge Püksikud Kosmoseajastu stiil Õmblusteta pesu Parukad Jalgade meik Silmatorkavad juuksevärvid 1970-1979 Diskostiil Kõhn figuur Pungilik stiil Teksased Anoreksia 1980-1989 Tõuslik stiil Kitsad puusad Laiad õlad Ratsapüksid Rullkraega särgid Karusnahksed mütsid päikeseprillid 1990-1999 Suur moevalik Spordirõivad
soontesse, kehaõõntesse, süda pumpab verd kehasse, seljaosas, juhib verd pähe. lõpustesse, sinikasroheline enne tagasi südamesse veri, jõudmist veri rikastub hapnikuga (hingamiselundid) ERITAMINE Rohelised näärmed Peened eritustorukesed Torukestega kehaõõnes, tagakehas, suubuvab juhivad aineid tagasoolde. tagasoolde. ARENG otsene otsene moondega TÄHTSUS,NÄITED Toiduks, tähtis liik Toiduks paljudele Tolmeldajad, taimekahjurid,
Funktsionalism. Funktsionalism on 1920. aastail arhitektuuris, tööstus- ja tarbekunstis tekkinud suund. Funktsionalismi rajajaks oli Sveitsist pärit arhitekt Le Corbusier, saksa arhitekt Walter Gropius ja hollandi arhitekt Jacobus Oud. Tähtsaks keskuseks oli Walter Gropiuse poolt rajatud kunstikool Bauhaus. Funktsionalismi printsiibi kohaselt peab ehitise või eseme kujundus kajastama eelkõige tema otstarvet ehk funktsiooni (sellest tuleb suuna nimigi). Seni peamisteks peetud esteetiliste iluprintsiipide kõrval said võrdselt tähtsaks tehnilised, sotsiaalsed ja majanduslikud tegurid. Hakati vältima arhitektuurseid kaunistusi, üldilmes hakkas senisest rohkem kaasa rääkima materjali värv ja faktuur. Võeti kasutusele uued materjalid (teras, terasbetoon, klaaspinnad jne) ja konstruktsioonid (nt rippkonstruktsioon). Kujunesid uued proportsioonid (peened postid, laiad aknad jne). Inernatsionaalne stiil. · Kasvas välja Bauhausist ·...
kuju · Louis XV valitsusajal (1715-1774). · Sellest ajast on kuulus lause: "Pärast meid tulgu või veeuputus" · Kunsti eesmärgiks: meelelahutus · Seda ajastut iseloomustab muretu ja kerge iseloom . Arhitektuur · Ruumide sisekujunduses loobuti välisarhitektuuri detailid( nt poolsammaste,pilastrite) kasutamisest. · Kasutati rohkem kergpärasust. · Seinad kaeti suurte oannoodega, mida üksteisest eraldasid peened liistud või raamid. · Liistudest hargnes ebasümmeetriline, õrn ja kapriisne ornamentika. · Ornamentika motiivideks olid naturalistlikud ja lopsada taimevarred ning lehed. · Uue stiili nimetus- rokokoo tuleneb merekarbi poolmikku meenutavast motiivist, mille prantsuskeelne nimetus on rocaille. · Seinapinnad värviti heledates toonides. · Sisekujunduses kasutati suuri peegleid. · Siseruum oli intiimne ja võluv. · Välisarhitektuuris jäi püsima senine, baroklik laad.
või kõrge vererõhu tabletid. Madala vererõhu tunnused. Uimasus . Peapööritus . Peavalu. Hommikune käimalükkamise aeg. Kohin kõrvades. Kurvameelne või rahutu meeleolu. Külmad käed ja jalad. Südamekloppimine. Minestamine. Minestamise otsene põhjus on vererõhu langusega kaasnev aju verevarustuse pudulikkus. Kahvatute krahvinnade ajastust on teada, et peened daamid minestasid alatasa. Korsett, mis tegi piha kauniks, nööris kinni veresooned ja tekitas kunstlikult madala vererõhu. Mehed minestavad vereproovi andes sagedamini kui naised. Meesterahvaste nõrkuse põhjus pole ei vere nägemine ega verekaotus, vaid soontes tekkiv alarõhk. Minestanu kukub tavaliselt pikali. Tavaliselt tuleks asetada minestanu jalad veidi kõrgemale ning vöö ja kraenööbid veidi lõdvemaks lasta.
Maalimise stiilist kord juugendlik, vahel realistlik, kuid sisult rahvusromantist. TÖÖD_HEMMINKÄISE EMA; KULLERVO NEEDMINE. XI. Norra sümbolismi suurkuju EDUARD MUNCH (1863-1944) Kujutab enamasti inimhinge tumedamat poolt, teda peetakse ekspressionismi eelkäijaks. Kasutab palju lokaaltoone, figuurid moonutatud, ümara joonega. TÖÖD_ Karje, Elutants. XII. Milline kunstnik meeldis sulle 7. või 8. iseseisvast tööst? Gustav KLIMT-SUUDLUS- Peened mustrid, teostele iseloomulikud kuldsed või ülivärvilised dekoorid. Üks peamisi motiive teostes on domineeriv naine, tema teosed on purustanud hinnarekordeid. Minu arvates väga kõnetavad maalid, sobivad kokku minu stiili ja loomusega. XIII. Tuntud Eesti 20.saj alguse skulptor, kelle tuntuima töö koopia asub Nunne pargis? JAAN KOORT-METSKITS. XIV. Tartu kunstikooli asutaja(1904) Paljud tema tööd on tuntud „Kalevipoja“ või eesti rahvusluule teemadel
Eestis: külmakahjustusi ja seetõttu pole Eesti mandriosas palju suuremaid puid. Mõningates kohtades on andnud ka looduslikku uuendust. Abies sibirica (Siberi nulg) Areaal: Ida-Euroopa lauskmaa idaosa, Lääne ja Kesk-Siber, Altai, Sajaanid ja Põhja-Mongoolia.. Suurus: 30...40 m, tüve läbimõõt kuni 1m. Võra: kitsas, koonusjas. Vabalt kasvades võib ulatuda maani. Oksad peened, rippuvad. Koor, võrsed: Tüvekoor tumehall, õhuke, vanemas eas veidi lõhenev. Noored võrsed hallikad, pruunide karvadega. Pungad ümarad, kaetud rohekashalli vaigukihiga. Okkad: 1-3 cm pikad, painduvad, tipp ümardunud või sisselõikega. Pealt tumerohelised, alumisel küljel heledamad õhulõheribad. Valguse käes
Veetaseme tegurid: kliima aurumise ja sademete vahekord toitumisallikad veetarbimine Jõeosad: ÜLEMJOOKS - suur lang, kiire vool - kannab suuri osakesi - sälkorg - kitsas, sügav, looklev - kulutab palju KESKJOOKS - materjali suurus, lang ja voolukiirus keskmine - moldorg - laiem ja looklevam jõesäng - kulutus-kuhje tasakaalus ALAMJOOKS - väike lang - aeglane vool - peened terad - lammorg - madal ja lai - kulutab looke, kuhjab veerul ja suudmes lauge- ja põrkeveer (põrkeveerul rohkem kulutamist, sügav vesi ja järsem oru veer) lamm - üleujutatav osa jõeorust Devon - rauarikas Ordov. - Silur - lubjarikkus Kvantenaar - lähim maapinnale ehk NO3 poleveel filtreerunud Järved on seisuveekogud, mis võivad tekkida mandrijääst, maatõusust randades, meteoriitidest või olla inimeste poolt loodud.
Mulla tekketegurid- Passiivsed: · Lähtekivim Aktiivsed · Reljeef · Kliima · Aeg · Organismid · Inimtegevus Huumushorisont- toimub taimedelt pärineva orgaanilise aine kogunemine ja segunemine mineraalosaga. Horisont on kobe, sest mulla peened mineraalosad seotakse orgaanilise ainega sõmerateks. Tänu orgaanilise aine sisaldusele on see toitainete-, eriti l'mmastiku- ning süsinikurikas tumedat värvi horisont. Väljauhtehorisont- heleda värvusega, vaestunud saviosakestest ja toiteelementidest. Füüsikaline murenemine- kivimiosakeste temperatuuri kõikumisest tingitud soojuspaisumise ja kokkutõmbumise toimel. (kõrb, tundra). Keemiline murenemine e porsumine- keemiline koostis muutub, osa lahustuvaid aineid eraldub,
aastal. Kuldsõstar jaguneb kolmeks : 1. Ribes aureum var. Aureum levinud enamjaolt Lääne pool . 2. Ribes aureum var. Gracillium levinud California osariigis ( enamasti mere ääres ) 3. Ribes aureum var. Villosum levinud kesk ja kirdepõhja osas . Sõstarde perekonda kuulub enam kui 100 liiki . Eestis kasvab neist peamiselt 5 : must, harilik ehk punane, karvane, mage ja kuldsõstar . Välimus : Vanematel okstel on koor hallikaspruun , noored oksad on peened , pruunikad ja lühikarvased . Lehtedeks on sõrmroodsed vahelduvad lihtlehed, mis on 35 tömpja hõlmaga ja kuni 5 cm pikad . Lehed on helerohelised ja ripsmeliselt jämedalt saagja servaga . Sügisel muutuvad lehed kollaseks või punaseks . Kuldsõstar õitseb mais .Õied on kollased või oranzid ning paiknevad 515 kaupa kuni 7 cm pikkustes rippuvates kobarates . Õied lõhnavad meeldivalt . Lihakas paljuseemneline vili valmib augustis ja on musta või punakaspruuni värvi
,,Ja Ganges voolab edasi G. Nerlich See raamat räägib reisijast kes reisib Indias ja jutustab kurja omadustest, prioriteetidest, plussidest ja miinustest. Linn Linna äärejooonides võib näha suuri vabrikuid, - Bombay on puuvillatööstuse keskus. Siis tulevad kuuekorrulised elumajad ja kirjud säravad valgusreklaamid, baarid, kust tungivad tänavale kriiskavad dzässirütmid, ja kauplused. Nende vahel on peened luksusrestoranid Liiklus Bulvaritel kihutavad tohutu suureid kroomniklist säravaid rõõmsavärviliseid sõiduautod. Politseinikud näevad suurt vaeva liiklusvoolu reeglipärastesse rööbastesse juhtimisega. Kõige paremini maailmas näevad seal olevat organiseeritud autobussiliiklused. Sadamas seisavad terved laevastiku välismaa India kaubalaevud Inimeste riietus Indias kannavad naised sarisid, pikki, kogu keha varjavaid kangaid, mis on hoogsas elegantsis ümber keha heidetud
Harvem leidub leppadel ja teistel lehtpuudel. Iseloomustus Kabjakujuline (pealt kumer, alt rõhtne) mitmeaastane kübar, kuni 25 cm läbimõõdus ja kuni 15 cm kõrge. Pealispind on pruunikashall, mõnede madalate vagudega, mida serva poole, seda heledam. Kõige noorem (kasvav) osa on helepruun, hiljem muutub see halliks. Kübarat katab umbes millimeetripaksune kõva koorik, millele saab siiski küünejälje sisse vajutada. Viljakeha alaküljel on peened ümmargused hallikasvalged (kasvuajal) või punakaspruunid poorid. Seeneliha on tihevatjas ja sitke, kollakas-, kuni punakaspruuni värvusega. Kahjustus Poolparasiit,tungib lülipuiduni tüvevigastuste ja oksatüügaste kaudu ning tekitab seal kiiresti areneva valgemädaniku. Heleda mädapuidu ristlõikel on näha mustad piirjooned. Viljakehad ilmuvad tüvele alles seenhaiguse
Hobused Uljana Brezgina 6.c Hobuse ehk koduhobuse välimus Hobustel on pikkad ja peened jalad, ja kiiret liikumist võimaldab sale keha. Hobuse magamis viis Hobused magavad püsti, kuna nende luustik ja lihased lubavad neil lõdvestuda ka püsti seistes. Hobune on taimetoiduline Hobune on taimetoiduline. Hobuse peamiseks toiduks on rohi, hein, põhk või söödajuurvili. Vahest tuleb anda hobusele jõusööta :kaeru. Enne võistlemist tuleks ka suhkurt annda,kuid see on hammastele kahjulik. Missugust toitu sööb hobune?
kasvu ning muutuvad seetõttu talveõrnaks (taimed ei jõua puituda). P väetis ehk fosforväetis Miks on vaja fosforit? See suurendab taimede vastupanu põuale ja külmale ning kiirendab juurte arengut. Fosfori puudumisel: Lehed sinakad, violetsed, väikesed, lehtede tipud jäigad ja ülespoole suundunud. Leheroodude juurde ilmuvad tumedad laigud. Varred peened ja juurestiku kasv nõrk. Taime areng aeglane, õitsemine hilineb. Liigväetamisel: Lüheneb vegetatsiooni periood, taimed õitsevad enneaegselt. Kväetis ehk kaaliumväetis Miks on vaja kaaliumit? Suurendab taimede veeomastamise võimet ja vähendab H2O aurumist. Kaaliumi puudumisel: seemnete idanevus langeb, taimed haigestuvad kergemini, lehe ääred kolletuvad, lehed kuivavad. Liigväetamisel: Taim närbub, sest on takistatud vee omastamine. Lehed heledad, pruunimate laikudega
lühisabalambad) iseloomulike tunnustega lambaid, kes on eestimaist päritolu. Tänaseks päevaks on leitud maalambaid lisaks Lääne-Eesti saartele ka Pärnumaal, Setumaal ja Võrumaal - Eestimaa äärealadel, kuhu intensiivpõllumajandus nõukogude ajal ei jõudnud. Kuidas ära tunda eesti maalammast ? Eesti maalammas peab olema Eestimaist päritolu.Saba peab olema võimalikult lühike. Nägu ja jalad siledad ning villata.Jalad on peened Kolju väike ja kitsas. Kehaehitus saledapoolne ja graatsiline. Väike kasv. Ka uttedel võivad olla sarved.Villatüüpe ja villavärve on erinevaid. 6 Meriinolammas Eesti tumedapealine lammas 7 Eesti valgepealine lammas Eesti maalammas (Kihnu) 8 KOKKUVÕTE Minu jaoks oli kõige huvitavam info maalamba kohta. Ning varem ma ei teadnud et lamba villaehitus nii keeruline on.
TAANDUVAD PINNAD NING ORNAMENTAALSETE EHISDETAILIDE (MASKAROONIDE, FESTOONIDE, TEOKARBIMOTIIVIDE) RIKKUS. · 17. SAJANDI BAROKI EESKUJUKS OLI EESTIS KÜLLALTKI LIHTSAKOELINE MADALMAADE BAROKK, MIS LEVIS SIIAMAILE ROOTSI VAHENDUSEL. · BAROKILE EELNES ARHITEKTUURIS RENESSANSS. PIETRO PAOLO NALDINI KIRIK WIESKIRCHE PALSME MÕIS RIIETUS · PIHAKOHT PIDI OLEMA RÕHUTATUD. NAISTE RIIETUSED · KANTI KORSETTI. · PARUKAD, UHKED SOENGU. · PEENED KANFAD, MUSTRID.' · NAISTEL KÕRGED JA UHKED SOENGUD, MIS PÜSISID ÜLEVAL TRAADI ABIL · SÜGAV DEKOLTEE. · KAHEOSALISED SEELIKUD. MEESTE RIIETUS ·LÜHIKESED PÜKSID, PIKK KUUB. ·ÕLGADENI ULATUV KRAE, LAIA PITSÄÄREGA. ·PIKAD JUUKSED-PARUKAD. ·SUKAD. ·JALANÕUD KÕRGETE KONTSADEGA. MUUSIKA · MUUSIKASSE TULI KONTSERTSTIIL. · MUUSIKA VÄLJENDAS JÕULISE INIMESE TUNDEID. · BAROKKMUUSIKALE OLID VÄGA A. CORELLI
refleksidest. koosneb: a. motoorsetest närvirakkudest e. motoneuronitest b. skeleti vöötlihastest c. skeleti luudest koos liigeste ja sidemetega Mis on motoorne ühik ja millest koosneb? Motoorne ühik on närvilihasaparaadi põhiline funktsionaalne element. Koosneb motoneuronitest ja tema poolt innerveeritavatest lihaskiudude grupist. Nimeta lihaskiu müofilamendid: a. Peened müofilamendid? b. jämedad müofilamendid? Mis on sarkolemm? Elastne membraan, millega lihaskiud on ümbritsetud. Mis on sarkoplasma? Lihaskiu sisemus Missuguse aine ioonid etendavad võtmerolli lihaskontraktsioonil? Kuidas toimub lihaskontraktsioon? Ligaskontraktsiooni reziimid on: a. isomeetriline b. isotooniline c. auksotooniline Mis on isomeetriline kontraktsioon?
Aleksander Nevski katedraal Eklektika · Erinevate stiilielementide segamine ja täiendamine originaalitsevate detailidega. (9) · Hakkas 19. sajandi teisel poolel fassaadikujunduses ajaloolisi stiile välja tõrjuma · Inseneriehituses hakati kasutama uut ehitusmaterjali raudkonstruktsioone (Coalbrookdale`i sild, Kings Crossi ja Paddingtoni raudteejaamad) (10) · 1843 1851 aastail ehitati Pariisi raamatukogu, mille lage kannavad peened raudpostid (11) · 19. sajandist on ka pärit palju eklektilisi tänavaseinu Mõned faktid · 1807 - loodi esimene aurulaev (USA-s) · 1825 G. S. Ohm sõnastab elektrivoolu seaduse. Inglismaal tuleb kasutusele esimene raudtee · 1831 - M. Faranday avastab elektromangeetilise induktsiooni · 1837 - Samuel Morse ehitab telegraafiaparaadi · 1851 - esimene maailmanäitus Londonis · 1869 - avatakse Suessi kanal · 1880. aastail oli moes turnüür Tänan kuulamast !
jm). Kõrgsoost daamid kandsid kallihinnalisi ja luksuslikke kostüüme. Ideaalid Peale hariduse oli naisele vajalik ka sisemine ilu ja suursugusus. Väga oluliseks peeti naiste kombekust ja vooruslikkust. Naine pidi olema poliitiliselt aktiivne, oskama olla iseseisev, oskama kirjutada, teha käsitööd, osata keeli, olema hea suhtleja ja osata kasvatada last. Ideaalsel naisel olid imekaunid blondid juuksed,valge näonahk, kõrge laup, valged, pikad, peened ja siledad sõrmed, imekaunis ja õrn keha. Tegevused Daamid tegelesid peamiselt tikkimise ja õmblustöödega. See aitas neid hoida tegevuses ja eemale unistamisest. Üsna noorelt pandi tüdrukud tikkima, kuduma ja ketrama.Tegeldi male mängimisega Mida kõrgem oli naise päritolu, seda vähem aega jäi tal meelelahutuseks. Naised veetsid aega rüütlite seltsis ringtantsu tantsides. Kasutatud materjalid Www.google.ee Www.et.wikipedia.org
kasahh Turgi rahvas herbitsiid - umbrohumrk hieroglf mistet/silpi thistav kirjamrk hiromant ketark, kejoonte jrgi ennustaja histoloogia - koepetus honorar (autori)tasu horisont vaatepiir, silmapiir humaanne inimlik hrgutis delikatess, maiuspala, peibutis hlve - krvalekalle allikas/hallikas lte/hallivitu hbima tarduma, kalgenduma, koaguleeruma aar/haar pinnamt 100m2 this a/haru aare/haare vrisvara/tehtava ulatus, haaramine agu/hagu koidueelne hmarus, koit/maharaiutud peened puud, oksad, vsa ind/hind emaslooma sugukihu; tegutsemisiha/vrtus arutama/harutama aru pidama, kaalutlema/slmest, pakendist vm lahti pstma, hargnema panema arlatan - asjatundjana esinev vhik/petis eik - himupealiku, klavanema, krgvaimuliku, petlase tiitel araabiamaades tekstoloog - tekstikriitika, tekstide ehtsuse, igeima kuju jms uurija terapeut - sisehaiguste arst, ldarst, raviarst tiraa - trikarv, eksemplaride arv tiraad - snavaling sutenr - kupeldaja, prostituudi teenuste vahendaja
Muutused 18. Saj kunstis: · Kunst pidi olema meelelahutajaks ja aitama unustada muresid, pidi olema vaba ja rõõmsameelne · Louis XIV laskis Versailles' parki ehitada kergema, vähem paraadlikuma palee Trianoni. Rokokoostiili sisekujundus: · Ehitati linnapaleesid, mille ruumide sisekujunduses loobuti välisarhitektuuri detailide kasutamisest · Selle asemel kaeti seinad suurte pannoodega, mida eraldasid üksteisest peened liistud või raamid · Liistudest hargnes ebasümmeetriline ornamentika, ülekullatud kipsist või stukist. · Ornamentika motiivideks lopsakad taimevarred ja lehed, sage oli ka merikarbi poolmikku mennutav motiiv, mille prantsuskeelsest nimetusest tuleneb ka uue stiili nimetus rokokoo. · Seinapinnad heledates toonides · Sisekujunduses kasutati suuri peegleid · Muutus ka mööbel. Barokilikud rasked troonitaolised toolid asendusid lainjate
Sõna PASTA tõlgituna itaalia keelest on taigen! Pasta jaguneb : - värske pasta ( toorpasta ) / värske ja kuivatamata pastatoode - kuivatatud pasta / kuivatamiseks töödeldakse pastatooteid kuuma niiske õhuvooluga , kuni nende niiskusesisaldus väheneb 12%-ni . * Inimesed , kes on kõrgete nõudmistega toiduvalimisel peaksid kindlasti valima värske pasta. Pastatoodete jagunevus sõltuvalt kujust: 1. torukujulised - seest tühjad tooted ( penne ...) 2. niidikujulised - peened tooted ( spagetid , nuudlid ... ) 3. lindikujulised - taignaribad , pessa keeratud ( tagliatelle , papardelle ... ) 4. plaadikujulised - lasagne 5. vigurtooted - erikujulised tooted ( fusili ... ) 6. täidetud pastatooted - erinevate täidistega Maailmas tuntakse üle 300 erineva nimetusega pastatooteid . Pasta kooslused : -100% durumnisujahust , ei lisata muna . - osaliselt durumnisujahu + osaliselt tavalist nisujahu , lisatakse muna . - 100% tavalist nisujahu .
Kui järg jõudis minuni, siis ütlesin, et ka minul on tuttav ning koguni päris palju tuttavaid. Seega sain ma soodustust 55% ja hea istekoha. Näitlejateks olid noored inimesed. Tegevusajaks oli 13. sajand. Etendus meeldis mulle väga, sest see sisaldas palju huumorit ning kestis mõistlikult kaua. Mu lemmik näitlejateks olid kaks pisikest tüdrukut. Nad olid umbes kümnesed ja mängisid poiste rolle. Algul ma kahtlesin, sest hääled on noortel poistel peened, lõpuks reetis neid siiski tütarlapselik käitumine ja olemine. Ainsaks häirivaks faktoriks oli see, et publik plaksutas pidevalt peale laule ja nalju. See ei häirinud ainult mind vaid ka näitlejaid endid. Minu arust said noored näitlejad väga hästi hakkama. Pidevad naljad hoidsid publiku erksana. Vaheaja alguses, kui kardinad olid ette tõmmatud, pistis üks mu kahest lemmikust peanupukese kardinate vahelt välja ning teatas peenel ja säraval toonil, et vaheaeg kestab
puhul tavalise teatrisaaliga, kus külastajad ridades üksteise kõrval toolidel istuvad, pingiread olid asendatud etiketi kohaselt kaetud pidulike laudadega, mis külastajatele kolmekäigulist õhtusööki võimaldasid. Etendus ise kujutas endast Transilvaania vampiiride varieteeteatrit, kus vaatajad lisaks meelidvale muusikalisele ja tantsulisele etteastele said nautida ka peeneid roogasid. Menüüse kuulus näiteks pardiliha maasika-litsi salsaga ja teised väga peened hõrgutised. ,,Õhtusöök vampiiridega" tegelased olid enamasti inim-nukud ehk siis tegelase jalad ja alakeha moodustas inimene, ülemine pool oli aga nukk. Seetõttu tundusid tegeased reaalsed ja inimsuuruses. Osalesid ka inimtegelased, kes kogemata olid sattunud valel ajal valesse kohta. Varieteele kohaselt oli põhiline tegevus laval laulmine tantsuliste liigutuste saatel. Väga üllatav oli, et vokaalne osa esitati koha peal ja näitlejad kõik ise laulsid
• Metskits on väike, kerge ja graatsiline hirvlane • Sageli peetakse teda meie metsade kõige graatsilisemaks ja ilusamaks loomaks • Tal on pikad kõrvad ja lühike saba, mis on karvade sees • Saba ümber on valge ala, mida nimetatakse sabapeegliks. • Selle järgi liiguvad kitsetalled, kui nad põgenevad koos emaga vaenlase eest Välimus • Tal on peened ja pikad jalad • Isastel on sarved, mida ta kannab peaaegu kogu aasta vältel, ainult sügisel heidab ta sarved maha ja kasvatab juba varakevadeks uued sarved • Suvel on tema karvkate erk punakas-pruun • Talvel muutub see hallikamaks • Tema tüvepikkus on kuni 125 cm • Kaalub 24-35 kg Elukoht • Metskits eelistab vaheldusrikast kulltuurmaastikku • Ta liigub väga erinevatel maastikel • Teda võib kohata nii metsades, niitudel ja