Psüühikahäired ja ravi Eestis Insult Mis on insult? Insult on raske invaliidistav haigus. Insult võib tekkida aju veresoone sulgemisest või aju veresoone lõhkemisest. Kuna aju kontrollib ülejäänud keha tegevusi, mõjutab ajukahjustus terve keha tööd. Näiteks kui kahjustada saab ajuosa, mis kontrollib meie liigutusi, siis ajukahjustuse tagajärjel on liigutused häiritud. Samamoodi võivad kahjustada saada ka ajuosad, mis kontrollivad rääkimist, mõtlemist ning tundeid. Kuidas ennetada insulti? 1. Igal aastal haigestub Eestis insulti üle 4500 inimese. 2. Eesti tööealistel isikutel on insulti oluliselt sagedamini kui teistes euroopa riikides. 3. Insult on raskete tagajärgedega ning võib olla surmav. Insult on peamine rasket
eksperiment( Milgrami kuulekuse test 1960-1963 Yale'i ülikoolis, Stanfordi vanglaeksperiment 1971 aastal) Teoreetilisedharud - üldpsühholoogia, arengupsühholoogia, sotsiaalpsühholoogia, neuropsühholoogia. Rakenduslikud harud - kliiniline psühholoogia, koolipsühholoogia, nõustamispsühholoogia, spordipsühholoogia, kohtupsühholoogia, organisatsioonipsühholoogia, äripsühholoogia. Ajupiirkondade funktsioonid - Väikeaju asub keskaju ja piklikaju taga. Selle ajuosa ülesandeks on reguleerida lihaste koostööd ja tasakaalu. Piklikaju on seljaaju otsene jätk, mis sisaldab peaajusse sisenevaid ja väljuvaid närvikiude. Piklikaju reguleerib ja juhib paljusid tahtele allumatuid tegevusi. Keskaju on suhteliselt väike ja asub teiste ajuosade all. Selle ajuosa ülesandeks on vahendada närviimpulsside liikumist peaajust seljaajju ning ka vastupidi. Lisaks tagavad keskajust tulenevad närviimpulsid lihaste pingeseisundi ehk toonuse.
Tegemist on allergilise reaktsiooniga. Tõenäoliseks allergeeniks on sarapuude õietolm. Nende organism on varem selle allergeeni ehk sarapuuõietolmuga kokku puutunud. Juuli ja August puutudes kokku sarapuuõietolmuga, õie tolm põhjustab valgelibledest põletiku esile kutsuva aine histamiini erituse. Histamiin tekitab põletikureaktsiooni, milleks on vesine nohu. 4.Anne jooksis 500m. Miks ta hakkas hingeldama ja miks ta pulsisagedus tõusis? Milline ajuosa regulatsioonis osales? Millele see ajuosa reageeris? Kuna jooksmise ajal vajasid lihasrakud rohkesti energiat. Energia saamiseks on vaja glükoosi ja hapnikku,Glükoosi lagundamise tulemusena tekib, süsinikdioksiid, mis alandab vere PH-d. Südametegevus ja hingamine kiirenevad ning lihasrakkudesse liigub rohkem glükoosi ja hapnikku, sest madala Phga veri jõuab ajusse. Osales autonoomse närvisüsteemi sümpaatiline osa. See reageeris füüsilisele koormusele. 5.Mati Uni magas hommikul sisse. Süüa ei jõunud
sõltuvust tekitavate sundivate jõudude iseloom, 2. sõltuvuses oleva isiku psühholoogiline seisund, 3. sõltuvusainete ja sõltuvustegevuste hulk, 4. tervenemise protsess.“ Sõltuvus jaguneb kaheks: keemiline ja psüühiline. Keemiline sõltuvus mõjutab aju erinevaid osi. Aine mõjutab peamiselt limbus-süsteemi, mis mõjutab emotsiooni, samal ajal see, mis mõjutab ajukoort, avaldab mõju mõtlemisvõimele. Paljud ained mõjutavad mitut ajuosa. Peamised keemilised sõltuvust tekitavad ained on alkohol, nikotiin, nõrgatoimelised ravimid, amfetamiin, antidepressandid, opiaadid.
jäävad suuremal määral teineteisest eraldatuna vasakpoolse ja parempoolse ajupoole hoole alla Käelisus ja peaaju dominants Vasaku ajupoole pädevuses: abstraktne mõtlemine, detailide loogiline tõlgendamine ja rääkimine Parema ajupoole pädevuses: kompleksne mõtlemine, ruumiline taju, keeruliste mittekeeleliste seoste arusaamine ja musikaalsus Geneetika roll Inimeses käelisuse määrab geen LRRTM1. Sellel geenil on mängida võtmeroll ajuosa määratlemisel, mis vastutab organismi spetsiifiliste funktsioonide, nagu kõne ja emotsioonid, eest. Geneetika roll Sama teadlaste rühm tuli ka järeldusele, et sellise geeniga inimestel (vasakukäelistel) on suurem oht haigestuda niisugusesse psüühilisse haigustesse nagu skisofreenia.
Inimese peaaju koosneb suurajust, väikeajust, keskajust, vaheajust ja piklikajust. Suuraju on peaaju suurim ja kõige arenenum osa. Suuraju koosneb kahest - vasakust ja paremast suuraju poolkerast, mida omavahel ühendavad närvid. Vasak ajupool juhib parema kehapoole ja parem ajupool vasaku kehapoole tegevust. Selle põhjuseks on ajusse saabuvate närvikiudude omavaheline ristumine. Suuraju välispinda nimetatakse ajukooreks. Väikeaju asub keskaju ja piklikaju taga. Selle ajuosa ülesandeks on reguleerida lihaste koostööd ja tasakaalu. Piklikaju on seljaaju otsene jätk, mis sisaldab peaajusse sisenevaid ja väljuvaid närvikiude. Piklikaju reguleerib ja juhib paljusid tahtele allumatuid tegevusi. Näiteks asuvad piklikajus südametegevuse- ja hingamiskeskus. Keskaju on suhteliselt väike ja asub teiste ajuosade all. Selle ajuosa ülesandeks on vahendada närviimpulsside liikumist peaajust seljaajju ning ka vastupidi. Lisaks
kiiru - e. parietaalsagar sensoorne ja ruumitaju Õige Selle esituse hinded 1/1. Question2 Punktid: 1/1 Informatsiooni ülekanne neuronite vahel toimub: Vali üks vastus. a. elektriliselt ja keemiliselt b. keemiliselt c. elektriliselt Õige Selle esituse hinded 1/1. Question3 Punktid: 1/1 Otsmikusagar ei ole ajuosa. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question4 Punktid: 1/1 Millised on antud neuroni osade funktsioonid? dendriidid juhivad erutust rakukeha suunas akson juhib erutust rakukehast väljapoole Õige Selle esituse hinded 1/1. Question5 Punktid: 1/1 Millised on inimese aju uurimise meetodid? Vali üks vastus. a
Suuraju on jaotatud vasakuks ja paremaks poolkeraks, mis omavahel närvidega ühendatud. Ajukoore närvirakud juhivad nii inimese kehalist kui ka vaimset tegevust. Ajukoore eri piirkondades asuvad nt kuulmis-, nägemis-, maitsmis- ja haistmis- ning kõnelemis keskus Suur aju on inimese kõige suurem peaaju osa. Mälu on kogetud info säilitamine, meenutamine ja kasutamine. Peaaju teised osad Väikeaju on kuklaosas asuv ajuosa, mis reguleerib lihaste koostööd. Ta kooskõlastab erinevaid liigutusi. Keskaju on suhteliselt väike. See edastab infot suuajust seljaajju. Samuti vabastab keskaju lihaste pingeseisundi ehk toonuse säilimise eest. Peaaju teised osad Vaheajus asuvad ainevahetus, paljunemis, eritamist ja keha temperatuuri reguleerivad keskused. Piklikaju ühendab peaaju seljaajuga. Näiteks juhib piklikaju hingamist ja südametegevust.
See järel see kaskaob nkn ei säili.Unustatakse mis väldib aju või salvestub püsimälus tarbetut ülekoormamist,erinevad mäluliigid :kuulmis,nägimis,ruumimälu. Aju osa Suuraju Vaheaju Keskaju Piklikaju väikeaju Iseloom Kõige väike Kukslasasuv utus suurem,mood ajuosa ustub 70% peaajust. Ülesann Ajukoore Asuvad Edastab Ühendab Reguleerib lihaste e närvirakud ainevahetus,palju infot peaaju koostöööd,kooskõ juhivad nii nemine suurajust seljaajuga,m lastab erinevaid inimese Eritamine, ja seljaajju,va itmed liigutusi,tagab
piirdenärvisüsteem (PNS). Võtab osa kõigi elundite talitluse juhtimisest ja sobidab neid. Juhtimisest võtavad osa närvid kui ka hormoonid. Aitab vastu võtta väliskeskkonnamuutustega ja organismis eneses toimuvate protsessidega. KESKNÄRVISÜSTEEM: Koosneb peaajust ja seljaajust. Juhib kogu organismi tegevust. PEAAJU: Närvisüsteemi keskne organ. Ta on ellipsikujuline, ventraalne pind on lame ja dorsaalne kumer. Eristatakse 5 ajuosa: Suuraju Piklikaju Keskaju Vaheaju Väikeaju SUURAJU: Jaguneb kaheks: paremaks ja vasemaks aju poolkeraks. Umbes 70% koguaju mahust. Ajukoore närvirakus juhivad nii inimese kehalist kui ka vaimsest tegevust. Koosneb ligikaudu 14 miljardist närvirakkust. SUUREAJU KESKUSED: PIKLIKAJU: Seljaaju jätk koljuõõnes. Mitmete elutähtsate reflekside keskused. Piklikajust tuleb läbi ajusilla ajukoorde
Alumine piir on individuaalne (üle 10), ülemine on 140 db. Rääkida võib ka helitämbrist. Haistmisaisting lõhna aisting tekib siis, kui õhus lendlevad aineosakesed satuvad haistmisretseptoritele, mis asetsevad ninaõõnes. Lõhnadel on 6 kategooriat: lillelõhnad, teravad lõhnad, eetrilaadsed lõhnad, muskuslõhnad, roiskumislaadsed lõhnad, kamprilaadsed lõhnad. Inimese lõhnatundlikkus loomadele vastu ei saa, aga kui meie eellane hakkas arenema, siis just lõhnade eristamise ajuosa hakkas kõige enne arenema. Igal inimesel on oma lõhn. On teada putukaliike, kes eristavad vastassoost isendi lõhna umbes 30 km kauguselt. Feromoonid teatud keemilised ühendid, mida loomad eritavad suhtlemiseks. Märgistavad territooriumi, annavad teateid seksuaalkäitumise kohta. Inimese lõhnatundlikkus on kõige suurem 30 60 aasta sees. On vahe ka naiste ja meeste lõhnatundlikkusel, naistel teravam xD. Aga see sõltub ka harjumustest. Nt suitsetajatel madalam tundlikkus
.keemilises......keeles- närvilõpmetest vabanevate .........virgatsainete....ehk.....neurotransmitterite ..vahendusel. Peaaju Täitke lüngad. ..Vaheaju.... koosneb talamusest ja hüpotalamusest. ....Talamuses... on hulk tuumasid, mis talitlevad kui vahejaamad tajutud teabe edastamisel ajukoorde. .....Hüpotalamuses.... on toitumise, vedelikutarbimise, kehatemperatuuri säilitamise ja seksuaalse käitumise olulised keskused. Imetajate kõige suurem ajuosa on ....eesaju.... Ajukoore all paiknevad siin massiivsed ....basaaltuumad..., mis võimaldavad meil sujuvalt liikuda ning osalevad mäluprotsessides. Hippokampus... on väga tähtis mälujälgede moodustamises, eriti ruumimälu osas. Emotsionaalne õppimine on tihedasti seotud ...mandelkeha....... ehk ....amügdala.... talitlusega. Silmatorkavaim inimaju osa on kääruline ..uuem ajukoor....ehk.....neokorteks...., mis laseb meil mõistusepäraselt käituda. Närviraku ehitus ja talitlus
Selgita treeningu mõju vereringeelundkonnale. Treeningu mõjul langeb pulsisagedus kehas puhkeolekus ning kehalise pingutuse korral suudab süda varustada lihaseid verega hästi. Treenides ei teki treenitud inimesel lihastes hapnikupuudust nii kiiresti kui treenimata inimesel. Too näiteid vereringeelundkonna haiguste ja nende tekkepõhjuste kohta. 1) Südameinfarkt tekib südame pärgarteri ummistumise tagajärjel. 2) Insult tekib kahjustatud ajuosa verevoolu vähenemise või lakkamise tagajärjel. 3) Gangreen tekib koekahjustuse tagajärjel. 4) Veenilaiendid tekivad veeniseina elastuse kadumise tagajärjel ja rõhu toimel veeni laienemisel. 5) Kõrgvererõhutõbi tekib versoontele mõjuva normaalsest suurema rõhu tagajärjel. Seosta vere koostisosade ehituslikku eripära ja nende ülesandeid. Veri koosneb punastest ja valgetest vererakkudest ja vereliistakutest. Tänu punaste vererakkude
Vasak ajupool juhib parema kehapoole ja parem ajupool vasaku kehapoole tegevust. Piklikajus on mitmeid eluliselt tähtsad juhtkeskused, mis reguleerivad meie tahtele allumatut elundite tegevust Näiteks juhib piklikaju hingamist ja südametegevust. Keskaju edastab infot suurajust seljaajju. Samuti vastutab keskaju lihaste pingeseisundi ehk toonuse säilimise eest. Vaheajus asuvad ainevahetus, paljunemist, eritamist ja keha temperatuuri reguleerivad keskused. Väikeaju on kuklaosas asuv ajuosa, mis reguleerib lihaste koostööd. Ta kooskõlastab erinevaid liigutusi: hoolitseb selle eest, et liigutused oleksid sujuvad ja koordineeritud. Seljaaju asub selgroo kanalis ja on umbes 50 cm pikk. Tema läbimõõt on umbes 1,5 cm ja kaetud aju kestaga. Seljaajust väljuvad seljaajunärvid. Seljaajul on kaks tähtsat ülesannet. Esiteks vahendab ta informatsiooni peaaju ja ülejäänud keha vahel. Teiseks juhib seljaaju
Ajukoore närvirakud juhivad nii inimese kehalist kui ka vaimset tegevust. Ajukoore eri piirkondades asuvad näiteks kuulmis-, nägemis-, maitsmis- ning kõnelemiskeskus, aga ka liigutusi juhtiv tunde-motoorne keskus. Mälu on kogetud info säilitamine, meenutamine ja kasutamine. Inimesel saab eristada lühiajalist mälu ja püsimälu. Inimestel on arenenud erinevad mäluliigid, näiteks kuulmis-, nägemis- või ruumimälu. Väikeaju on kuklaosas asuv ajuosa, mis reguleerib lihaste koostööd. Ta kooskõlastab erinevaid liigutusi. Keskaju on suhteliselt väike. See edastab infot suurajust seljaajju. Samuti vastutab keskaju lihaste pingeseisundi ehk toonuse säilimise eest. Vehajus asuvad ainevahetust, paljunemist, eritamist ja keha temperatuuri reguleerivad keskused. Piklikaju ühendab peaaju seljaajuga. Seal on mitmed eluliselt tähtsad juhtekeskused, mis reguleerivad meie tahtele allumatut elundite tegevust
" Kuidas saavad lapsevanemad ja õpetajad soodustada lapse kõne arengut? Laps tahab kordusi · Logopeed selgitas, et lapse kõne arendamiseks ei pea vanem meeleheitlikult pikkade lausetega ja järjepidevalt rääkima. Lastele meeldivad hoopis kordused (samas stiilis nagu Teletupsudes, kus ühte ja sama tegevust ning lausungit korratakse). Liikumine toetab kõnet Logopeedi kinnitusel toetab igasugune liikumine lapse kõne arengut ühe ajuosa stimuleerimine aktiveerib kogu aju. Kui sinna juurde lisada veel erinevad laulukesed või salmikesed, on see igati lapse arengut toetav. Kõnearengu teadmised õpetajate töös · Abi kõne arendamisele (kõne kontrollimine ja vigade parandamine) · Õigeaegne kognitiivne areng · Töö tasandusgrupis (kõne-häirega lapsed) · Kõne-probleemide või -häire ilmsikstulek Kasutatud kirjandus · "Kõne areng", Tiia Tulviste, "Õppimine ja õpetamine koolieelses eas"
Neuron koosneb dendriitidest ja aksonist. Õige Question 7 Punktid: 1/1 Millised on antud neuroni osade funktsioonid? akson juhib erutust rakukehast väljapoole dendriidid juhivad erutust rakukeha suunas Question 8 Punktid: 1/1 Millised ülesanded seostuvad vegetatiivse ja millised kesknärvisüsteemiga? tahteliste tegevuste juhtimine kesknärvisüsteem organismi talitlusvõime tagamine vegetatiivne närvisüsteem Question 9 Punktid: 1/1 Otsmikusagar ei ole ajuosa. Vastus: Õige Vale Question 10 Millised on inimese aju uurimise meetodid? Vali üks vastus. a. kliiniline vaatlus b. loomkatsed c. magnetresonants tomograafia d. positronemissioontomograafia e. kasutatakse kõiki eelpool mainitud meetodeid Õige Selle esituse hinded 1/1. VAIMSED VÕIMED 1 Punktid: 1/1 Vaimse võimekuse uurijate kohaselt on intelligentsus....: Vali üks vastus. a. vaimne ja füüsiline normareng keskkonnas piirangutega toimetulekuks
Koosneb närvirakkudest. Närvirakud saadavad edasi signaale. Sensoorsed ehk tundenärvid Motoorsed ehk liigutajanärvid Peaaju Seljaaju Somaatiline N/S Sensoorne N/S Suuraju Vahendab peaaju ja Juhib kehalihaste Juhib siseelundite Kõige uuem ajuosa kehaosade tööd tööd tööd Katab koor 3mm, Lihtsamad refleksid Üks osa aktiviseerib koosneb Teine osa aeglustab närvirakkude kehadest Parem ja vasak poolkera Vasak: kõne, mate- maatika, loogika, analüüs Parem: loovus, kunst, muusika Motoorsed ja sensoorsed keskused Infotöötlus Väikeaju Liigutused, koordinatsioon, tasakaal Ajutüvi piklikaju +ajusild+ keskaju
tegevust ennast peaks mõõtma reaktsiooni e. kuidas teada, et selline reaktsioon on tingitud just valetamisest. Sellised algsed testid peaksid moodustama nii-öelda aju ,,atlase,, mis saaks antud testi standardiks. Tehtud testid on mõneti sarnased, mõneti erinevad. Peamised klauslid, mis järelduvad testidest on järgmised: enamus teste näitasid, et ajukoore eesmine osa näitab üles suuremat aktiivsust valetamise korral. Testid näitasid, et ükski kindel ajuosa ei näidanud välja suuremat aktiivsust tõe rääkimise korral. Mõõtes reageerimisaegu, selgus, et valetamise korral on intervallid suuremad. Kõik need faktid viitavad sellele, et valetamine on ülesanne, mis eeldab aju kõrgemat tööd ja pikemat reageerimisaega. Ja tegelikult needsamad vastastikused laused tõestavad ka seda, et selline meetod pole lõpuni arendatud ning selle kasutamine reaalses elus ei tohiks olla määrav otsuste tegemisel.
Ajukoores kujunevad tunded, mõtted ja mälu Mälu · ... on kogetud info säilitamine, meenutamine ja kasutamine · Lühiajalises mälus säilib info mõnest minutist paari tunnini. See võib talletada ühel ja samal ajal ligikuadu 7 seostamata fakti, mis seejärel kaovad või talletuvad püsimällu · Unustamine väldib mälu tarbetut ülekoormamist · Erinevad mäluliigid: kuulmis-, nägemis- ja ruumimälu Väikeaju · Kuklaosas asuv ajuosa, mis reguleerib lihaste koostööd · Hoolitseb selle eest, et liigutused oleksid sujuvad ja koordineeritud. · Tänu väikeajule kujunevad liikumisvilumused ja tasakaalutunne Keskaju · Edastab infot suurajust seljaajju · Vastutab lihaste pingesesundi ehk toonuse säilimise eest Vaheaju · Seal asuvad ainevahetust, paljunemist, eritamist ja keha temperatuuri reguleerivad keskused Piklikaju · Ühendab peaaaju seljaajuga
Valgeaine moodustavad närvirakkude pikad jätked. Suuraju on kõige suurem peaaju osa. Vasak ajupool juhib parema kehapoole ja parem vasaku kehapoole tegevust. Ajukoore närvirakud juhivad nii nimese kehalist kui ka vaimset tegevust. Ajukoore eri piirkondades asuvad näiteks kuulmis-, nägemis-, maitsmis- ja haistmis- ning kõnelemiskeskus, aga ka liigutusi juhtiv tunde-motoorne keskus. Mälu on kogetud info säilitamine, meenutamine ja kasutamine. Väikeaju kuklaosas asuv ajuosa, mis reguleerib lihaste tööd. Ta kooskõlastab erinevaid liigutusi. Keskaju suhteliselt väike aju osa, mis edastab infot suurajust seljaajju. Samuti vastutab keskaju lihaste pingeseisundi e. Toonuse säilimise eest. Vaheajus asuvad ainevahetust, paljunemist, eritamist ja keha temp. regulerivad keskused. Piklikaju ühendab peaaju seljaajuga. Piklikaju juhib nt. hingamist ja südametegevust. Seljaaju paikneb selgrookanalis. Ta vahendab informatsiooni peaaju ja ülejäänud keha vahel.
Suurem osa ajukoorest on seotud informatsiooni ümbertöötamise ja säilitamisega. Iga elundi talitlus on allutatud suuraju poolkerade kontrollile. Ajukoore eri piirkondades asuvad näiteks kuulmise, nägemise, maitsmise ja haistmise ning kõnelemise keskused, aga ka liigutusi juhtiv tunde- motoorne keskus. Ajukoores kujunevad tunded(hirm, rõõm, kurbus), mõtted ja mälu. Mälu on kogetud info säilitamine, meenutamine ja kasutamine. Väikeaju on kuklaosas asuv ajuosa, mis reguleerib lihaste koostööd. Ta kooskõlastab erinevaid liigutusi: hoolitseb selle eest, et liigutused oleksid sujuvad ja koordineeritud. Tänu väikeajule kujunevad liigutusvilumused ja tasakaalutunne. Väikeaju võimaldab nii niiti nõela taha ajada kui ka köielkõndijal tasakaalu hoida. Mitmeid liigutusvilumusi peab algul küll õppima, kuid pärast nende omandamist toimuvad liigutused automaatselt. Keskaju on suhteliselt väike. Tema edastab infot suurajust seljaajju
4. Sotsiaalsus kalduvus usaldada teisi inimesi, olla omakasupüüdmatu ja leplik, valmis teisi aitama (mittesotsiaalne on egotsentriline, skeptiline teiste kavatsuste suhtes) 5. Meelekindlus kontroll oma soovide ja impulsside üle, planeerib oma tegevusi ette, viib kavatsused ellu Ekstravertsuse bioloogilised teooriad · Miks inimesed erinevad? · Hans Jürgen Eysenck (1916 1997) · Ekstravertide ja introvertide üks ajuosa ülenev retikulaarne aktivatsioonisüsteem (ARAS) töötab erinevalt · ARAS aktiveerib ajukoort, kontrollib une- ärkveloleku tsüklit · Introvertidel on ajukoore aktiivsus suurem, seetõttu mõjuvad keskkonna ärritused neile tugevamini Optimaalne aktivatsioon Milliseid järeldusi saaks sellest teooriast teha? · Introverdid peaksid eelistama vähem stimuleerivaid ja ärgitavaid olukordi · Ekstraverdid peaksid aktiivselt otsima
Tänapäeva kõige aktuaalsem probleem on rasvumine ehk ülekaalulisus, mis tähendam 20 % suuremat kaalu inimese normaalsest kaalust. Vaatamata sellele, et aastakümneid tagasi olid just priskemad naised kõige ahvatlevamad, miks siis nüüd selline probleem? Mis motiveerib meid sööma? Kas ainult mao suurus ja selle täitmine on olulised, või siis glükoosi sisaldus veres? Autor selgitab vastavalt erinevatele uurimustele, et nälja määratavaks bioloogilineseks teguriks on ajuosa Hyphotalamus, mis vastutab meie toidu tarbimise osas. Katsed rotidel tõestasid ära, et kui külgmine hyphothalamus oli vigastatud, söögiisu oli kadunud ja rotid surid näljasurma. Aga vastasel juhul kui oli vigastatud ventromediaalne hyphothalamus tõusis söögiisu märgatavalt ja vastavalt sellega ka kehakaal kuni 400 %. Seega Hyphothalamus vastutab kaalu seadepunkti eest, mis hoiab kehakaalu teatud tasemele. Loomulikult kehakaalu
19) Nimeta ülemised hingamisteed Ninaõõs ja neel. 20) Nimeta alumised hingamisteed Kõri, trahhea, peabronhid, bronhid(kopsutorud), bronhioolid ja alveoolid. 21) Millised on hingamisteede põhifunktsioonid? Sisse- ja väljahingamine, kopsudes gaasivahetus. 22) Nimeta higamist reguleerivaid virgatsaineid. Hapnik ja süsihappegaas. 23) Milline aju osa juhib hingamist? Hingamiskeskus asub peaajus, täpsemalt piklikus ajus. 24) Milline ajuosa juhib südametööd? Südametöö keskus asub piklikus ajus. 25) Mida nimetatakse tahhükardiaks? Südame rütmi kiirenemine üle 100x minutis. 26) Mida nimetatakse tahhüpnoeks? Kiire hingamine. Nt üle 18x minutis. 27) Mida nimetatakse bradükardiaks? Südame töö aeglustumine alla 50x minutis. 28) Mida nimetatakse bradüpnoeks? Aeglane hingamine. Nt alla 12x minutis. 29) Mitu korda minutis inimene hingab? Täiskasvanu 12- 18x minutis. Vastsündinud 40-50x, Imikud ja väikelapsed 30- 40x
Ajusild paikneb piklikajust eespool ning sisaldab ka kraniaalnärvide tuumasid, mille kaudu integreeritakse näo, keele ja silmade liikumist ning pea piirkonnast saabuvaid aistinguid. Väikeaju tähelepanu suunamisega kuulmis- ja nägemisstiimulitega, ka sensoorse ajataju ja rütmi tabamisega. Keskaju osad osalevad temperatuuri regulatsioonis ja valu tajumisel ning koos ajusillaga une- ja ärkveloleku tsükli reguleerimisel. Hüpotalamus on väike ajuosa ajupõhimikul talamusest allpool ning tegeleb motiveeritud käitumise reguleerimisega, näiteks söömine, joomine, uinumine, temperatuuri regulatsioon ja seksuaalsus. Otsaju koosneb kahest ajupoolkerast, mis võtavad vastu ja töötlevad vastaskehapoolest ülenevat sensoorset informatsiooni ning kontrollivad vastaskehapoole lihaste tööd. 30. Milliste mehhanismide kaudu võivad närvisüsteemis toimida psühhofarmakonid?
2. Sekundaarsed alad tõlgendavad sisendeid või organiseerivad liigutusi. 3. Assotsiatsioonialad (värvimata, sekundaarsete vahel) moduleerivad ja seovad infot. Üldised printsiibid aju funktsionaalse hierarhia kohta et madalamal asuvad eluks olulisemad funktsioonid ja kõrgemal läheb asi keerulisemaks. Kõrgemad ajuosad võimaldavad täpsemat ja paindlikumat käitumist. Tumedaim värv kõrgeim allesjäänud ajuosa Refleksid: reageerib sirutamise, eemaletõmbumise, toetamise, kratsimise ja käpa raputamisega jne vastavale sensoorsele stimulatsioonile. Ka astumisreaktsioon keha toetamisel. Kehaasend: reageerib stiimulile spetsiifiliste liigutustega (hammustamise, urisemise, närimise ja lakkumisega jne) ning jäikade asenditega (lihastoonus ); uneskõndimise elemendid, ka unefaasid. Neelab keelele pandud toitu. Spontaansed liigutused: reageerib lihtsatele nägemis- ja kuulmisstiimulitele; automaatsed
Eelkõige kaela lihastele ning ka lõualihastele. Emotsioonide puhul pingulduvad esmalt just näolihased ennem kui inimene ennast jälle kontrollida suudab. Silmad: Silmade puhul on meie kõige suuremaks reetjateks pupillid. Nende vähenemine või suurenemine annavad kohe meie emotsioonidest märku. Samuti suudab vale reeta ka silma liikumine. Siinkohal mängib aga rolli juba omapärane süsteem. Just silmaliigutus näitab millist ajuosa me kasutame. Üles vaatamine on visuaalne meenutus. Keskele vaatamine on auditoorne meenutus ning alla vaatamine on oraalne meenutus. Sel puhul võib tuua selgitava näite. Ema on keelanud oma väiksel lapsel maiust võtta (laps kuuleb seda, kese, auditoorne meenutus). Astudes vastu aga keelule laps siiski võtab maiuse. Hiljem kui temalt küsitakse, kas ema lubas maiust võtta, vaatab laps hetkeks üles ja ütleb "jaa". Sel puhul võib öelda, et laps valetas, kuna tõe
Ajupoolkerade vahelised erinevused: · Vasak ajupoolkera meeldivate emotsioonide töötlus ja aktivatsioon. · Parem ajupoolkera on seotud negatiivsete emotsioonidega; aktiivsem teiste inimeste emotsioonide töötlemise ajal. Kuna parem poolkera kontrollib vasakut kehapoolt, siis vasak näopool on natuke rohkem hõivatud ka emotsioonide väljendamisega. 8. Kirjeldage A.Damasio patsiendi S. juhtumit. Millise ajuosa kahjustusega oli tegemist ning milline defitsiit tekkis patsiendil kahjustuse tõttu? Kuidas see leid sobitub kokku bioloogiliste emotsiooniteooriatega? Mandelkeha ehk amügdala kahjustus. Kõik muud ajuosad mandelkeha ümbruses või mujal ajus olid korras. Patsient S. ei suutnud ära tunda hirmu. Hirmu tunde puudumine seletab ka puudusi suhetes teiste inimestega. Ei tundnud hirmu ära ka teistel inimestel, ei osanud seda väljendada. 9
- kolde ümber võib tekkida põletik, kolle võib infitseeruda (infitseerumine võib olla primaarne nagu septilise emboolia tõttu tekkiv sulgus või sekundaarne mikroobide tungimisel infarkti koldesse. Insult ehk ajurabandus on äkki tekkiv aju veresoonte ummistus või lõhkemine, mille tõttu on häiritud aju verevarustus ning aju ei saa piisavalt hapnikku ja toitaineid. Insult on järsku algav osaline ajutegevuse häire, mille põhjuseks on kahjustatud ajuosa verevoolu vähenemine või lakkamine. Ilma hapniku ja toitaineteta võivad närvirakud mõne minuti jooksul hukkuda või tugevasti kahjustuda. Erinevatel insuldi vormidel on mõnevõrra erinevad tekkepõhjused: 1. Ajuinfarkt ehk isheemiline insult Tekib veresoone ummistuse tulemusel. Sageli on selle põhjuseks nn.veresoonte lupjumine e. ateroskleroos, mille tekkimist soodustavad suitsetamine, suhkrutõbi, kõrge vererõhk, kõrge kolesterooli sisaldus veres, vanus
reflekside eest. Refleks on KNSi vahendusel toimuv vastus/reaktsioon väliskeskkonna või organismi sisekeskkonna ärritusele. Peaaju asub koljuõõnes, kolju kaitseb peaaju. Täiskasvanud inimese aju kaalub ~1300-1400g, seega moodustab inimese aju kaal 2,5% tema kehakaalust. Aju suurusel ja inimese intelligentsusel pole omavahelist seost: suurema ajumassiga inimesed ei ole targemad. Aju mass kasvab ja aju areneb inimesel 20.-25. eluaastani. Eristatakse 5 ajuosa: piklik-, taga-, kesk-, vahe- ja otsaju. Suuraju koor on ~3mm paksune keeruka ehitusega närvikude, mis sisaldab 10-14 miljardit närvirakku. Arvukad vaod liigendavad ta käärudeks, sagarikeks ja sagarateks. See liigendus suurendab koore pindala aju osad Ülesanded Seljaaju jätk koljuõõnes. Mitmete elutähtsate reflekside keskused: hingamis-, südametalitluse-, seedimis-, aevastamis- ja oksendamis- reflekside keskused
· Narkootikumid. Igasugune uimasti tekitab kergesti harjumuse ning haigusliku tungi seda ainet ikka uuesti ja uuesti tarvitada. Tugevatoimelised narkootikumid (heroiin, kokaiin) kahjustavad inimest tervikuna, muutes ta lõpuks psüühiliselt ja füüsiliselt invaliidiks. Stressi mõjutab kogu keha. Psühholoogiline ja kehaline käitumine on väga tihedalt seotud. · FÜSIOLOOGILISELT: Sümpaatilise närvisüsteemi ja ajuosa, hormoonide, südametöö mõjutab teisi süsteeme ja avaldab otsest või kaudset mõju ainevahetusele ja virgutatusele. · PSÜHHOLOOGILISELT: Emotsionaalselt. Stress suurendab negatiivseid emotsioone , nagu masendus, ärevus, viha, hirm. Kognitiivselt. Pealetükkivad mõtted võivad muutuda omaette stressoriks. Stress muudab sooritust. Tähelepanu nõrgenemine võib põhjustad raskeid tagajärgi Käitumuslikult. Stress mõjutab une kvaliteeti ja kvantiteeti. Suurendab agressiivset
"sitke roomaja"), oli hästi kaitstud suurte lihasööjate eest. Tema külgi kaitsesid suured luised plaadid, millel olid tõenäoliselt lisaks veel sarvelaadne kate. Kolju oli jäme, kahe terava sarvepaariga pea taga. Selgroolüli sabapoolne osa olid sitke nagu hokikepi vars, samas kui saba ise oli painduv. Saba otsas oli suur kondine nui, mis võis olla hävitavaks kaitserelvaks ründavate kiskjate vastu. Ankülosauruse kolju analüüs viitab sellele, et kõige arenenum ajuosa oli pühendatud lõhnatajule [3] BRACHIOSAURUS Saanud nime oma esijalgade suurte luude järgi oli Brachiosaurus hiiglaslik sauropood, üks suurimaid täieliku skeleti järgi teadaolevaid dinosauruseid. Brachiosaurus oli üle 10 meetri pikk, ninaotsast sabaotsani 22 meetrit pikk ja kaalus umbes 80 tonni. Brachiosaurus oli kohanenud eluks maapinnal ja sarnaselt kaelkirjakuga näksis ta puude otsast lehti. Oma konksutaolisi hambaid kasutas ta kõrgete puuokste küljest lehtede rebimiseks
Parem poolkera on aktiivsem teiste inimeste emotsioonide töötlemise ajal. Kuna parem poolkera kontrollib vasakut kehapoolt ja vice versa, siis vasak näopool on natuke rohkem hõlvatud ka emotsioonide väljendamises On uurimusi(R.Davidson), mis väidavad, et meeldivate emotsioonide töötlus ja aktivatsioon vasakus ajupoolkeras ja negatiivste emotsioonidega on seotud parem ajupoolkera 8. Kirjeldage A.Damasio patsiendi S. juhtumit. Millise ajuosa kahjustusega oli tegemist ning milline defitsiit tekkis patsiendil kahjustuse tõttu? Kuidas see leid sobitub kokku bioloogiliste emotsiooniteooriatega? Mandelkeha ehk amügtala kahjustus, aga kõik muud on korras. Ta ei suutnud ära tunda hirmu, ei endal ega teistel. 9. Mil viisil saame oma emotsioone reguleerida? Tooge välja erinevaid emotsioonide reguleerimise viise/strateegiaid. Kuidas võib emotsioonide vale või mittereguleerimine
KÄITUMISE BIOLOOGILISED ALUSED. ÕPPIMINE. 1. Millistest osadest koosneb närvirakk ja mis on nende osade ülesanded? Närviraku peamised ehituslikud osad on rakukeha, dendriidid (lühikesed jätked) ja aksonid (ehk neuriit, pikk jätke). Dendriidi on rakukeha suhtes aferentsed närvikiud, neid pidi liiguberutus rakukeha suunas. Aksonid seevastu juhivad erutusimpulsse rakukehast eemale, olles seega rakukeha suhtes eferentsed närvikiud. Aksonid ja dedriidid moodustavad neuroneid omavahel ühendades keerulisi närvivõrgustikke. Need võrgustikud saavad integreeruda tänu neuronitevahelistele ühendustele, mille tagavad spetsiaalsed mikromehhanismid sünapsid. Rakukeha omakorda koosneb tuumast ja teistest organellidest,mis on vajalikud raku elutegevuseks ja talitluseks. 2. Mis on müeliin, kus teda leidub ja mis on tema funktsioon? Müeliin on spetsialiseeritud gliiarakkude toodetav aine, mis isoleerib aksonid üksteisest. M...
). Tõendused, et on erinevad süsteemid: a)amneesiahaiged ei mäleta õppimise episoode, kuid ilmutavad praiminguefekte; b)arenguline lahknevus impl. ja ekspl. mälu ülesannetes, -äratundmine lapse vanusega paraneb, kuid 3-4 a lapse tulemus võib praiminguülesandes olla sama kui üliõpilastel; sama tulemus vanade inimestega eelkõige eksplitsiitne mälu halveneb; c)keemiliste ainete mõju erinev (nt alkohol); d)aju-uuringud näidanud, et praimingut vahendab erinev ajuosa, vrdl ekslp.mäluga, st. mitte need AK oimusagara ja vaheaju osad, mis põhjustavad amneesiat. Kus paiknevad mälestused ajus? ·Mälumehhanismidest võib rääkida mitmel eri tasemel, kuna mälu-uurijad tegelevad väga erinevate asjadega. Üldiselt võiks need tasemed nimetada:- käitumuslik, ja- anatoomilis-funktsionaalne. (arvutimetafoori kasutades, esimene oleks tarkvara tase ja teine, st ajus toimuv raudvara tase) ·19
konkreetsete harjutamiste käigus (oskus noa ja kahvliga süüa, jalgrattaga sõita, autot juhtida). Kui omandatud, püsivad ,,liigutusmälus" väga kaua. Mille põhjal saab väita, et need mälusüsteemid on erinevad? 1. Aju töö registreerimiseks mõeldud meetodid (PET, MRI) 2. Ajuosi läbinud vere hulga mõõtmine (kuna aju aktiveerunud osa nõuab paremat verevarustust, vere hulga suurenemine on märgiks, et parajasti tegeleb mäluülesande täitmisega just see ajuosa. Nii on leitud, et episoodilise mälu aktiveerumist nõudvate ülesannete puhul (tuletades nt meelde mõni aasta tagasi oma elus toimunud sündmust) aktiveerub eelkõige aju eesosa, täpsemalt ajukoore otsmikusagara parem pool ja kiirusagara sisemine osa. Semantilise mälu materjali (st varem omandatud teadmiste) peale mõtlemine kutsub esile suurema aktiivsuse ajukoore teistest piirkondades, eelkõige otsmikusagara vasakus pooles ja
Suuraju pikilõhe põhjas paiknev mõhnkeha kujutab endast paksu valgeaine plaati, mille kiud suunduvad suuraju poolkerade sisemusse ja ühendavad suuraju poolkerasid omavahel. 153. Basaaltuumade mõiste, liigutustegevusega seotud basaaltuumad. (lk 202) Suuraju poolkerade põhimikul valgeaine sees paiknevad hallaine kogumikud. Basaaltuumade hulka kuuluvad juttkeha(automaatsus) ja mandelkeha(emotsioonid). 154. Suurajukoore mõiste, mõõtmed (lk203) Pindmine ajuosa, väga pehme, õrn. Mõõtmetelt väga suur, seega oluline osa hapnikul, et oleks hästi verega varustatud. 155. Nimeta 3 motoorset välja suurajukoores, määratle nende asukoht. Kõneväli-suuraju otsmikusagaras, Silmade liigutamine-otsmikusagaras, Ülemiste kehaosade tahteline liigutamine-pretsentraalkääru alumises osas 156. Nimeta 3 sensoorset välja suurajukoores, määratle nende asukoht.
Valgeaine moodustavad närvirakkude pikad jätked. Suuraju on kõige suurem peaaju osa. Vasak ajupool juhib parema kehapoole ja parem vasaku kehapoole tegevust. Ajukoore närvirakud juhivad nii nimese kehalist kui ka vaimset tegevust. Ajukoore eri piirkondades asuvad näiteks kuulmis-, nägemis-, maitsmis- ja haistmis- ning kõnelemiskeskus, aga ka liigutusi juhtiv tunde-motoorne keskus. Mälu on kogetud info säilitamine, meenutamine ja kasutamine. Väikeaju kuklaosas asuv ajuosa, mis reguleerib lihaste tööd. Ta kooskõlastab erinevaid liigutusi. Keskaju suhteliselt väike aju osa, mis edastab infot suurajust seljaajju. Samuti vastutab keskaju lihaste pingeseisundi e. Toonuse säilimise eest. Vaheajus asuvad ainevahetust, paljunemist, eritamist ja keha temp. regulerivad keskused. Piklikaju ühendab peaaju seljaajuga. Piklikaju juhib nt. hingamist ja südametegevust. Seljaaju paikneb selgrookanalis. Ta vahendab informatsiooni peaaju ja ülejäänud keha vahel
Ilmub reaktsioon helidele ning loode tajub muusikat. Käed ja jalad muutuvad enam koordineeritumaks. Viies kuu Lootel lõpeb südame kõikide nende osade areng, mis kindlustavad selle automaatse töö. Tüdrukutel on formeerunud emakas. Pannakse alus jäävhammastele. Jäävhamba alus asub iga piimahamba alguse taga. Laps hakkab järk-järgult tajuma ümbritsevat maailma. Lootega tuleks rääkida, sest laps kuuleb teid: kuulmeluud, mille kaudu heli läbib keskkõrva, on juba tugevnenud ning ajuosa, mis kannab vastutust helisignaalide eest, töötab. Tasapisi muutub tundlikuks ka silma võrkkest. Jätkub peaaju kasv. Ebaproportsionaalselt suur pea on märk sellest tähtsast osast, mida etendab peaaju lapse arengus. Neuronid, närvirakud, mis realiseerivad sideme aju ja lihaste vahel, on juba neile ettenähtud kohal. Loote peas tekivad ning seavad sisse sidemeid miljonid neuronid. Pea küljes on juba tillukesed kõrvad. Piimahammaste algete alla on ilmunud jäävhammaste alged
keedeti supp, mida sõid naised ja lapsed. See rituaal keelati siiski Austraalia valitsuse poolt ära pärast haiguse avastamist ning al 90ndates pole avastatud ühtegi sellist haigusjuhtu enam. Gerstmanni-Sträussleri-Scheinkeri tõbi *Esinemissagedus 1 juhtub 15 miljoni kohta aastas *Pärilik surmaga lõppev *Sümptomiks on muu hulgas süvenev dementsus. Fataalne perekondlik unetus *Leitud ainult 28 perekonnas *Haigus kahjustab ajuosa, mis reguleerib magamist. *Haiguse arenedes tekkiv täielik unetus on ravimatu ja lõpeb surmaga.
Nendeks sümptomiteks on valu südame piirkonnas, väsimus, hingeldamine. Algava südameinfarktiga inimene võib kaotada teadvuse. Infarkti ennetamiseks tuleb külastada regulaarselt arsti, kontrollida veresuhkrut ja vererõhku, toituda tervislikult ja olla kehaliselt aktiivne ning tuleks ka loobuda suitsetamisest ja alkoholist. Südamehaiguste järel on insult ehk ajurabandus sageduselt teine surma põhjustaja. Insult on järsku algav ajutegevuse osaline häire, mida põhjustab kahjustatud ajuosa verevoolu vähenemine. Ehkki see võib esineda ka noortel, on see levinum kõrgemas eas. Insuldil on omad sümptomid. Nendeks on ühepoolne näo või jäsemete tuimus, segadus, kõnelemis- ja kõndimisraskused, pearinglus, tasakaalu- ja kordinatsiooni häired ning nägemishäired. Eestis haigestub insulti iga aasta jooksul 65-74 aastaste hulgas iga sajakahekümne viies, 75-84- aastaste hulgas iga viiekümnes ja üle 85-aastaste hulgas iga kolmekümneviies inimene.
Närvisüsteem Systema nervosum Kehaprotsesside regulatsioon: A. Neuraalne – närvisüsteemist tulevate impulsside abil; B. Humoraalne – (humor – vedelik) – vedelike (veri, lümf, koevedelik, jne.) kaudu levivate bioaktiivsete ainete abil. NB! Selline eristamine on kunstlik – mõlemad regulatsiooniviisid töötavad samaaegselt – keha protsesse juhitakse neurohumoraalselt! - kiirete (eriti väljapoole suunatud) reaktsioonide puhul on esiplaanil neuraalne regulatsioon, aeglaste (eriti sisekeskkonna) reaktsioonide puhul oluline humoraalne. Närvisüsteemi jaotus: 1.Asukoha järgi: a)Kesk- e. tsentraal-NS – peaaju ja seljaaju. b)Piirde- e. perifeerne NS – närvid ja ganglionid. 2. Funktsiooni (juhtimisala) järgi: a)Somaatiline e. animaalne NS – liikumis- ja meeleelundid (“välisministeerium”) b)Vistseraalne e. vegetatiivne e. autonoomne NS – siseelundid (“siseministeerium”) b1) Sümpaatiline osa – töö, energia kulutamine b2) Parasümpaatiline osa – taastus...
tuuma ning samas jaguneb ka rakukeha ringnöördumise teel kaheks võrdse kuju ja ehitusega tütarrakuks. Meioos tekivad identsed kromatiidid. Kromosoomide arv väheneb 2 kordselt. Tekivad haploidsed sugurakud. Pärilik info on saadud nii emalt kui isalt. 9) Kehaosad ja regioonid Keha koosneb peast, kaelast, kerest, sabast ja jäsemetest. Pea jaguneb silmade sisenurkade ühendusjoonel ajuosaks ja näoosaks. Ajuosa moodustab loomadel pea üldsuurusest ligikaudu ühe neljandiku, paiknedes näoosast üleval- ja tagapool. Ajuosas eristatakse: 1) kuklapiirkonda külgneb kuklaluuga, ulatudes kuklaharjast kandelülini; 2) kiirupiirkonda algab kuklaharjast ja piiristub kiiruluu ulatusega; 3) oimupiirkonda asetseb ajuosa küljel, silma ja kõrva vahel; 4) kõrvapiirkonda; 5) kõrvatagust piirkonda; 6) silmakoopaülist auku; 7) otsmikupiirkonda asetseb ajuosa eesseinas kiir- ja ninaluu vahel;
Kuid mõningad läbielamised suurendavad depressioonile vastuvõtlikkust märkimisväärselt. Depressiooni põhjustavad ka raskused läheduse saavutamisega. Karm kasvukeskkond, eksistentsiaalsed kaotused. Inimaju sügavustes on mitu olulist struktuuri, mis mängivad olulist osa tunnete ja erinevate bioloogiliste tsüklite reguleerimises. Depressioonist rääkides peame keskenduma hüpotalamusele ja limbilisele süsteemile. Hüpotalamus on hernesuurune ääretult keerukas ajuosa, mis reguleerib hormonaal-ja immuunsussüsteemi ja füüsilisi talitlusi. Limbilist süsteemi nimetatakse sageli tundeajuks, seal asuvad inimese emotsioonid. Kui hüpotalamus ja limbilis süsteem funktsioneerivad normaalselt, magate hästi, teil on normaalne isu, sugutung jne. Limbilist süsteemi ja hüpotalamust reguleerib aju neurokemikaalide habras tasakaal. Paraku võib see tasakaal mitmel põhjusel kaduda ning selle tulemuseks võib olla bioloogiline depressioon
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtluse osakond Helen Prants AÜMD 1 PSÜÜHIKAHÄIRED Referaat Juhendaja: dotsent Tiiu Kamdron Pärnu 2012 SISSEJUHATUS Aines sissejuhatus sotsiaalteaduste psühholoogiasse valisin teemaks psüühikahäired, kuna haigused pakuvad mulle huvi. Haigused on meie kõigi ümber ning oleks õige neist teada. Ma võin öelda, et ma armastan inimkonda, inimesed on nii huvitavad ja igaüks täiesti isemoodi. Kahjuks tehakse teistest järeldusi liiga kergekäeliselt, kõikidel on omad head ja halvad küljed. Must-valge ütlus on, et haiged, häiretega, puuetega inimesed on imelikud, nendega ei tasu tegemist teha, nad ei saa sinust niikuinii aru ning tavaliselt on nad ka vaesest perest, kelle vanemad on joodikud. See lause kõlab väga karmilt, aga kahjuks nii on. Ei mõelda, miks vastutulev inimene lonkab, pead väristab või miks see inimene küll midagi ei söö, ta ...
mõõtmete( nt üldised positiivsed ja negatiivsed emotsioonid) või üksikute spetsiifiliste kategooriate (nt kurbus, rõõm, viha) kaudu. 2. Milliseid füsioloogilisi reaktsioone kutsub esile hirmu kogemine? Külmatunne, higistamine ja lihaste pingulolek. 3. Nimeta seitse emotsiooni, mis P. Ekmani arvates kuuluvad põhiemotsioonide hulka. hirm, kurbus, rõõm, viha vastiku, üllatus, põlgus. 4. Milline ajuosa on eriti seotud hirmu äratundmisega? Mandelkeha 5. Milles seisneb parema ajupoolkera hüpotees? Parem ajupoolkera omab erilist rolli emotsioonide kogemisel ja reguleerimisel 6. Kui inimene väidab, et ta on viimase nädala jooksul sageli kurbust kogenud, kas ja kuivõrd see ütleb meile, kui rõõmus ta nimetatud ajavahemikul olnud on? Selle info põhjal ei saa me väga hästi hinnata kui rõõmus ta olnud on. Isiksus 1. Jaak sai kohusetundlikuse skaalal 18 palli
Väheneb dopamiini hulk ajus, mis on musttuuma kahjustusest. Käte ja jalgade värin ehk treemor. Mis on sclerosis multiplex? Krooniline, kogu elu kestev, tuvastamata põhjusega haigus, muutused kesknärvisüsteemi valgeaines. Käte ja jalgade nõrkus, lihasjäikus, topeltnägemine, depressioon, impotentsus. Insult Mis on insult? Insult on järsku algav osaline ajutegevushäire, mille põhjuseks on kahjustatud ajuosa verevoolu vähenemine või lakkamine. Ilma hapniku ja toitaineteta võivad närvirakud mõne minuti jooksul hukkuda või tugevasti kahjustuda. Nimeta insuldi alaliigid Ajuinfarkt ehk isheemiline insult tekib veresoone ummistuse tulemusel. Sageli on ajuinfarkti põhjuseks veresoonte lupjumine ehk ateroskleroos või veresoonte topistus ehk embol, mis liigub verevooluga südamest või unearteritest
Silma võrkkest ehk retina pars optica koosneb välisest pigment- ja sisemisest neuraalosast, millel on kolm kihti: · Kepp- ja kolbrakkude kiht (kõige välimine; kepid must-valge, kolvid värvide nägemiseks) II N opticus · Bipolaarsete neuronite kiht Arenguliselt ajuosa · Suurte multipolaarsete neuronite kiht, mille peened neuriidid ühinevad n opticus'eks, mis siseneb canalis opticuse kaudu (väljasopistus) koljuõõnde. Aferentne/tunde närv Sulcus chiasmaticus'e piirkonnas toimub reetina nasaalsetelt (mediaalsetelt) pooltelt lähtuvate optikusekiudude ristumine (chiasma
7. Kalade meeleelundid ja käitumine. Meeled nägemine, kuulmine, tasakaal, haistmine, matsmine, kompimine, vee liikumise tunnetamine ja neid kindlustavad elundid. Elektrielund. Närvisüsteem pea ja seljaaju, närvid. Kalade aju on inimesega võrreldes väike (0,1-0,2 % kehamassist). Peaaju osad: · otsaju haistmisfunktsiooni teenistuses; · vaheaju pineaalelund, kolmas silm, hüpofüüs ehk ajuripats; · keskaju kalade suurim ajuosa, nägemissagarad selgmises osas, siin on ka kuulmis-, tasakaalu ja küljejoone ning maitseerutuste registeerimine; · tagaaju (väikeaju) liikumise kordinatsiooni organ, kuulmis-, tasakaal ja teised erutused; · piklik aju hingamiskeskus, maitsesagarad. Humoraalne reguleerimissüsteem verre eritatakse suhteliselt lihtsaid molekule: peptiide, aminohappeid, steroide, mis reguleerivad füsioloogilisi reaktsioone. 9
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
