Kitsede söötmisalased uuringud Sissejuhatus · Kits on väikemäletsejaline loom ja tema põhisöötadeks on rohusöödad. · Karjamaal eelistavad kitsed süüa karjamaarohu ülemist fronti, samas ei meeldi neil süüa rohu varsi · Kõik kitsetõud ,sõltumata soost ja vanusest vajavad samu toitaineid [http://www.goatworld.com/nutrition/index.shtml] Kitsede söötmine Ida- Aafrikas · Halva kvaliteediga karjamaad · Suurt rolli mängivad ilmastikuolud- kuiv periood · Banaani, puuvilla kook, maisi jäätmed http://www2.luresext.edu/international/NutrConstraints.htm Vesi · On üks kõige olulisem komponent söötmisel. · Vee kvaliteet peab olema hea, vesi ei tohi olla roiskunud · Paigutades joogivee ümbrusesse kive ja kruusa vähendab see haigusi, nt sõramädanik
Kraapimistõbi Mis see on? Kraapimistõbi on surmav haigus, mis mõjutab lammaste ja kitsede närvisüsteemi. Nimi tuleneb sellest, et loomad kraabivad oma villkatte kivide, puude ja aedade vastu maha. Haigus põhjustab sügelust loomadel. Muude haiguse tunnuste hulka kuuluvad muutunud kõnnak ja kramplik kokkuvarisemine. Haigus on nakkav ja üks loom võib haiguse üle kanda teisele, seepärast on üks levinumaid viise selle ohjeldamiseks panna nakatunud karantiini ja hävitada. Kuid haigus võib ka tulla esile varasemalt terves karjas
Kitsekasvatus Eesti territooriumil on karja kasvatamise algusest peale kasvatatud ka kitsi. Pikaajalise rahvaselektsiooni tulemusena on Eestis väljakujunenud omanäoline kitsede populatsioon, kes on hästi kohanenud siinsete looduslike tingimustega. Peetakse kohalikku piimatüüpi enamasti sarvedega piimakitse populatsiooni. Senini ei ole eesti piimakits tunnustatud tõuna, sest puudub kitsede tõuraamat ning kitsed on olnud väga piiratult seotud jõudluskontrolliga. Eesti kitsed on enamasti sarvedega, värvuselt valged, hallid või pruunid, kuid leidub ka kirjusid ja musti kitsi. Piimajõudluse kohta objektiivsed andmed puuduvad, sest kitsede osas ei ole Eestis jõudluskontrolli peetud. Senine kitsekasvatuse tase on Eestis küllalt tagasihoidlik. Võib öelda, et senini on Eestis tegeldud enam üksikute kitsede pidamise kui kitsekasvatuse arendamisega.
Kitsekasvatus Eestis kasvatatakse piimakitsi. Kõige enam levinud on eesti kohalik kits, keda tõuna Eestis ei ole tunnustatud, kuna tõuraamatut ei ole senini peetud. Eesti kohalik kits on enamasti....... Tõud : Saane kits, Thüringi kitsetõug, Rootsi maatõugu kits. Lihakits on Boeri tõug ja villakits angoora tõug.(eestis neid ei kasvatata)Angoora kitse tõug annab mohäär villa. Saane piimakitsed , Suurim kitsefarm on Konju mõisa talus( 400 kitse, neist 250 lüpstavad).Saane kitsed on pärit ...... Saane kitsed on emased 50-60 kg isased 70-80 kg, Kitsed on tugeva ja kuiva kehaehituega , kere on pikk ja sügavpiimatüüpi kits . Udarad on hästi arenenud nisadega ja mahukad.Viljakus on kõrge .Karja keskmine piimatootlus on 600-700 kg.(Piimas rasva on keskmiselt ja 3,4% ja valku 2,9 %) Thüringi kitsetõug ...Pärineb ida saksamaalt, on ka ohustatud ja vähearvukas tõug, Värvus helepruunist tumepruunini, ja on tiheda aluskarvaga. Talledel on suurem ka...
maakonna, valdaja õigusliku vormi, karja suurusklassi ja liigi järgi Eestis. Uurimistöö põhiliseks andmeallikaks on Eesti statistikaamet. Töö esimeses peatükis antakse ülevaade lamba - ja kitsekasvatuse olemusest ja aretusest Eestis. Töö teises peatükis analüüsitakse konkreetsetele näitajatele toetudes statistikaameti andmetele lamba- ja kitsekasvatuses Eestis aastal 2010. 3 1. LAMMASTE JA KITSEDE KASVATAMINE JA EESTIS 1.1 Lammaste kasvatamine ja pidamine Eestis Eestis toimub lammaste karjatamine ligilähedaselt 100 % ulatuses lambafarmidest. Loomade söötmine mittevegetatiivsel perioodil toimub silo või mõne muu söödaga väljas, jõusöötasid ja mineraalsöötasid söödetakse üldjuhul laudas. Sellist lammaste pidamist tuleb eristada karjatamisest. Karjatamise puhul sööb lammas rohtu otse karjamaalt. Eestis karjatatakse lambaid ligikaudu 160-180 päeva aastas.
Kuidas mõjutavad keskkonnategurid populatsiooni arvukust? Valisin populatsiooniks Eesti metsades elavad metskitsed, sest just nendega puutun ma kokku, kui sõidan hommikul vara või õhtul hilja metsa vahel. Kõige olulisem keskkonnategur, mis mõjutab selle populatsiooni arvukust on toiduvarude rohkus. Kui toitu on rohkem, mõjutavad metskitse arvukust kiskjad ja haigused. See on looduse naturaalne arvukuse määraja. Kitsede arvukust mõjutab ka lumekatte paksus. Mida paksem on lumekiht, seda raskem on metskitsedel hundi ja ilvese eest ära joosta ning nad saadakse kätte. Kiskjatest on kõige ohtlikumad ilvesed ja hundid. Rebased murravad ainult kuni kahe kuuseid metskitse tallesid. Andreas Preisfreund
Füüsiline isik 43465 4375 viimastel aastatel loobutud. Seetõttu suur Juriidiline isik 3427 21 osa poollooduslikke rohumaid on kasutamata ja võsastuvad. Viimasel kolmel aastal on lammaste arvukus 10 stabiliseerunud ja ületalve peetavate lammaste ja kitsede arv on jäänud 30 tuhande piirimaile. Keskmine lambakarja suurus on väike. Kitsede kasvatamise täpseid statistilisi andmeid momendil Eestis ei ole, sest üleriigiline põllumajandusloendus oli 2000.a., mille kohta andmed veel puuduvad. Kitsede arvukus Eestis on väga madal (1992.a. 1120 põhikarja kitse, 1999.a. 1800 kitse). Suurimas kitsefarmis peetakse 50 lüpsvat kitse. Enamik kitsi peetakse väikemajapidamistes üksikute isenditena või hobiloomadena.
Proovime ära kuidas on lood meie tasakaalu ja painduvusega. Retke pikkus ca 1 1,5 tundi. Retke hind kuni 25 last 860.- krooni Loodusarda koolieelikutele Pakub meile vahvaid võimalusi: Vaadelda, kuulata, nuusutada ja mine tea ehk ka maitsta seda kõike, mida loodus meile praegusel imekaunil kevadisel tärkamisajal pakub. Uudistame rajal leiduvaid puid ja muid taimi. Joonistame paberile värskes õhus pilte loodusest. Saame teada midagi uut põtrade, kitsede, huntide, rebaste ja jäneste kohta. Proovime, kui hea onj meie tasakaalutunnetus ja painduvus. Retkele kulub tund poolteist aega.
11. Lammaste piimajõudlus, piimatõud, erinevate piirkondade lambajuustu sordid 12. Lambapiima ja kitsepiima keemiline koostis 13. Kitsepiima eripärad võrreldes lehmapiimaga 14. Eesti kohaliku kitse piima rasvhappeline koostis 15. Lammaste paaritussesoon ja paaritamine 16. Lammaste poegimine (poegimisajad, töökorraldus laudas) 17. Hüpotermiliste tallede sünnijärgne hooldamine 18. Tallede võõrutamine 19. Lammaste ja kitsede talvise söötmise korraldamine (söödad, võimalikud söödaratsioonid) 20. Lammaste karjatamine, karjatamisviisid 21. Lammaste pidamistehnoloogiad ja lambalautade tüübid.
luudele. Söödapõllu enam levinud taimed: raps, söödakapsas, rukis, maapirn, segatis, nisu, hernes. Hiilimis rajad- rada mis on puhastatud okstest (eelnevalt riisutud) ja varustatu laske tugedega sõõdapõllu v. soolaku lähistel. Tehakse valdava tuule suuna järgi. Võib teha kõikide söötmis kohtade lähistele. Haabade langetus 4-5 puud korraga. Sobilik langetus aeg on november- aprill. Siledama ja vähem korbalise koorega puud on parimad. Kitsede söödasõimed on 5-10 sõime 1000ha kohta, söödaks: kaer, nisu. Ristiku põllud 0,3-0,4ha suurused. Sigadele nisu 100t aasata kohta ja hernest v. maisi 60t aastakohta. Ühe söödaautomaadi suurus umbes 300-400 kg. Hea söödmise korral võivad sead elada 200m söödast kuigi tavaliselt on selleks vahemaaks 5-6 km. Valgu vajadus täita liha ja kalajäätmetega. Pidi aitama ka koera krõbinad.
Vill Villast üldiselt Villaks kutsutakse loomade pügamisel või kammimisel saadud kiumassi. Peamiselt kasutatakse sõna vill lamba karvkatte kohta, aga villaks kutsutakse ka kitsede, laamade, kaamelite ja teistelt loomadelt saadud kiude. Lammas on üks vanimaid koduloomi ja villa on inimene oma riiete tegemiseks kasutanud juba üle 10000 aasta. Villa tähis riideesemetel. Erinevad villaliigid Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Villakiu ehitus Peamiseks koostisaineks on valk.
Millised nõuded on lammaste ja kitsede märgistamisel seadusandluse järgi? Määruse kohaselt toimub kitsede ja lammaste märgistamine ja registreerimine Euroopa Nõukogu 17. detsembri 2004. a määruse 21/2004 nõuete kohaselt. Lisaks seni kasutusel olnud ühele kõrvamärgile on vaja loomale, kes on sündinud alates 9. juulist 2005. aastal, paigaldada Euroopa Nõukogu määruse lisa A lõikes 4 nimetatud teine identifitseerimisvahend. Sisuliselt tähendab see kohustust kasutada kas teist kõrvamärki, tätoveeringut, (sõrgatsile kinnitatavat tähist: kitsel) või elektroonilist transponderit
Lõuna-Aafrika ja Austraalia edelarannikul. Päikesepaisteline suvi Jahe ja külm talv Taimestik Rohkesti haruldasi ja piiratud levikuga liike Taimed taluvad hästi põuda Ülekaalus igihaljad põõsad: salvei, rosmariin, oleander Tsaparrali vöönd- igihaljaste põõsastike kõige levinum koht Vahemerelised põõsastikud on levinud erinevate erodeeritud ning toitainetest vaesunud muldadel Sagedased põlengud ja kitsede kasvatamine soodustab Tsiiili keskosa- üle 1500 taimeliigi (nt. palmid ja arvukad kaktused) Kapplinna ümbrus- üle 6000 taimeliigi (tuntuim seal prootea) Põllukultuurid: nisu, oder, lina, porgand, oliivi-, viinamarja- ja viigipuuistandused. prootea (Lõuna-Aafrika) banksia (austraalia) piinia (Vahemere maad) lavendliistandus (Vahemere maad) salvei (Vahemere maad) loorber (Väike-Aasia & Euroopa Vahemere maad)
• Temperatuur • Kisklus • Radioaktiivsus • Parasitism Sarapuu Abiootilised tegurid Biootilised tegurid • Valgus • Konkurents • Kliima • Loomad, putukad, • Niiskus linnud • Vesi • Sümbioos • Toitained • Muld Populatsioon • Metssea populatsioon kahaneb sigade Aafrika katku tõttu • Kui kiskjate populatsioon suureneb, väheneb põtrade, kitsede, jäneste ja hiirte populatsioon ning tänu sellele vohavad mitmed tootjad • Jäneste populatsioon on stabiilne, kui kiskjaid on piisavalt, kuid ka jänestele endale toitu jätkub Inimtegevuse mõju • Salumetsade pindala on aastasadade jooksul kahandanud inimeste viljakapinnaliste metsade asemele põldude, heinamaade rajamine • Väärtusliku puiduga laialehiseid lehtpuid on raiutud tarbe- ja majapidamisesemete tarbeks
Prioonhaigused Kristin Tisler 12.klass Inimesel on eristatud nelja prioonhaigust: Kuru CreutzfeldtJakobi tõbi (CJD) GerstmannStraussleri tõbi (GSD) enamus juhtudest leitud perekondlikult pärilikuna Fataalne perekondlik unetus ainult pärilikuna mõnes suguvõsas Loomadel kreibi lammaste ja kitsede kratsimistõbi veistehullus ehk hullulehmatõbi (BSE) Nakatumine Prioonhaigused on nakkushaigused, kuid on ka võimalik haigestumine ilma välise nakkuseta. Haigestunud organismis ei teki antikehi priooni vastu. Haiguse peiteaeg on väga pikk, olenevalt liigist ja nakatumise teest mitmest kuust 10 aastani. Pr ioon Prioonid ehk on viirustest väiksemad, ainult valgust koosnevad nakkushaigusetekitajad.
2) Energiaallikas- kõige energiarikkamad toitained. 1g=9.3kcal täielikul lõhustamisel. 3)Ehitusmaterjal- fosfolipiididest rakumembraanid, kõiki rakke. Võimaldab luua vettpidava kaksikkihi. 4)Kaitse- koonduvad seseorganite ümber ja moodustavad mehaaniliste põrutuste eest kaitsva kihi. Rasvkude kaitseb välismõjude eest ka lihaseid ja veresooni.Vahakiht kaitseb taimi UV-kiirguse eest,ärakuivamise eest.Vahad ka veelindudel ja lammaste ja kitsede villas. 4. Milline on liitlipiidide ehitus? Fosfolipiidid- forforhappejäägist ja rasvhappejääkidest koosnevad molekulid, rakumembraanide peamine koostisosa. 5. Milline on fosfolipiidide ülesanne organismis? Rakumembraani põhiline koostisosa. Ideaalsed omadused et moodustada membraane vesilahuses. 6. Millise ehitusega on steroidid?Tsüklilised ühendid, hüdrofoobsed. Nimeta steroide ja nende ülesandeid organismis. NT: suguhormoonid, adrenaliin, D- vitamiin, kolesterool.
Kreeka pühamu keskpunktis, altaril, viidi läbi ohverdusi jumalatele. Igaüks võis jumalatele ohverdada ja neile oma palveid esitada. Suuremate pühamute juures teenisid jumalaid selleks ametisse seatud preestrid ja preestrinnad. Kuna pühamud olid ühe või teise polise võimu all, korraldasid preestrid rituaale mitte enda, vaid terve kogukonna nimel. Tähtsaim rituaal oli vereohver: loomade, enamasti sigade, veiste, lammaste ja kitsede tapmine jumala altaril. Tapetud looma liha söödi kohapeal, kuid altar määriti verega ja sellel süüdatud ohvritulel küpsetati jumalatele inimsöögiks kõlbmatuid kehaosi, enamasti saba ja vaagnaluu. Usuti, et ohvrisuitsu kaudu saavad jumalad annetusest osa. Ohverdamise käigus hüüti valjuhäälne palve jumala poole, tõotades tuua uusi ohvreid ja tulevikus.
KOHV Kohv on mõrkjas jook, mida valmistatakse kohvipuu vilja röstitud ja jahvatatud seemnetest. Neis sisalduva kofeiini tõttu mõjub see ergutavalt. Kohvipuu on pärit Aafrikast. Ühe legendi järgi avastati kohvi selline toime Etioopias, kus üks kitsekarjus märkas kohvipuu marju söönud kitsede ootamatut reipust. Sealt liikus kohv edasi Türki, kus hakati kohviube röstima. Teine lugu räägib sellest, kuidas üks araabia arst kasutas kohvi marju arstirohuna. Tõene paistab olevat see, et 15. sajandil kasutati kohvi esimest korda Jeemenis tema ergutava toime tõttu. Euroopasse jõudis kohv 17. sajandil, Ameerikasse 18. sajandil. Tänapäeval on kohvitööstus üks suuremaid tööstusharusid maailmas, andes tööd vähemalt 20 miljonile inimesele.
"Romeo ja Julia" A. Kivirähk Tegelased: Romeo- peategelane Joosep- Romeo sõber Aivar- Romeo tark vend Oskar Moon- Romeo isa Rein- külavanem Volli- Joosepi isa Julia- Romeo kallim, metskits Kivirähk kujutab oma loomingus sündmuste käiku tänapäeva Eestis Pärnu ligidal vanas mahajäetud külas. Kus noort Romeot on kujutatud rumala külapoisin. Ta ainus hea sõber on Joosep, kellega ta veedab kogu oma vaba aja. Kokkuvõte. Pärnu ligidal asuvas väikses mahajäetud külas elavad Rome oma isaga, Joosep oma isaga ja külavanem Rein. Romeo ja Joosep veedavad terve oma vabaaja koos viibides. Romeo eluarmastuseks on üks musta sabaga lammas. Tsitaat raamatust: "Sa vaata teda, seal ta praegu lesib! Kas pole imeilus villaloom? Nii pehme! Kui ma surun oma käed ta villa, siis määgib õrnalt, ela ei hakka vastu, ei aja üles jäära, oma isa , vaid allub mulle" Rome jumaldab oma mustasabaga lammast päevani mil nad Joosepiga lähevad metsa vaatama kitsede pulmi....
Kreeka mütoloogia · Achilleus- kangelane Trooja sõjast, suri Parise tabatud mürginoole läbi. · Aeneas- Trooja kangelane, kellest rohkem kardeti vaid Trooja tsempionit Hektorit. · Agamemnon- Trooja sõjas kreeklaste sõjapealik, kes suri oma naise armukese Aigisthose käe läbi. · Aias- Oli kreeklaste poolel Trooja sõjas. Tahtis pärast Achilleuse surma saada endale tema relvi, kuid ei saanud neid. · Alkmene- oli Heraklese ema. · Amatsioonid- Naissõdalaste hõim.Trooja sõja ajal võitlesid kreeklaste vastu. · Andromeda- Kassiopeia ja Kepheuse tütar keda taheti ohverdada merekoletisele kuid vapper Perseus päästis ta. · Antigone- Oidipuse ning tema naise ja ema tütar poos end lõpuks üles, kuna ta tahtis oma venda sümboolselt matta. · Aphrodite- Kreeka armastus-, ilu- ja viljakus jumalanna. · Apollon- Zeusi ja titaanitar Leto poeg, jahijumal Artemise kaksikvend. Ennustus, ...
Karjamaarohus eelistab lammas ristikut kõrreliste ees Sööb rohundeid valikuliselt, valides taime osi, mis on parema kvaliteedi ja seeduvusega kui seda oskab teha veis Monokarjatamisel võib lambaid karjatada suure karjatamiskoormusega, et ära hoida suurt rohu mahasõtkumist loomade liigse ringiliikumise tõtt Lambad söövad rohkem puude, põõsaste lehti kui veised, aga vähem kui kitsed Lambad on võrreldes kitsede ja ka veistega paremad mägikarjamaade, kõnnumaade ja teiste looduslike karjamaade (rannakarjamaad, puisniidud) kasutajad Lammastele talviseks söötmiseks sobivad rohusöötadena nii silo, hein kui põhk, teraviljadena kaer, oder Juurviljad on head mahlakad söödad, aga nende kasvatamine raske ja seepärast kasutamine piiratud Poegimisaegne töökorraldus Olenemata sellest, kas lambad poegivad laudas või väljas, tuleb poeginud utt peale poegimist
Sümbolid: tuvi, varblane, jänes, mirdipuu Dionysos- Viljakus- ja veinijumal. Ainukene jumalatest, kelle ema oli inimene. Eelistas olla maa peal, oli sageli purjus ja ohjeldamatutest olevustest koosneva seltskonnaga. Sümbolid: veinipeeker, viinamarjakobar. Kuidas loodeti pälvida jumalate soosingut? Tuli austada jumalaid, neist lugupidavalt kõneledes ja neile ohvreid tuues, teisalt ka hoiduda ülekohtust kaasinimeste vastu. Tähtsaimaks rituaaliks oli vereohver: veiste, sigade, lammaste ja kitsede tapmine jumala altaril, pärast mida küpsetati ja söödi see kohapeal ning küpsetati jumalatele ka inimsöögiks kõlbmatuid kehaosi. Arvati, et ohvrisuitsu kaudu saavad jumalad annetustest osa. Toimusid ka iga-aastased usupidustused.
· Jaapani meetod- tibu kloaagi vaatamine. Kukkedel peenise rudiment alles ( munakanadel) · Autosekssed automaatselt värvuse järgi · Tiiva hoosulgede kasvukiiruse järgi ( ainult munakanade tüübid) Sulgimine türoksiini mõjul verevarustuse vähenemine, mille tagajärjel kukuvad suled maha. Veelinnud sulgivad 2korda aastas, teised 1kord aastas. 1. Lambakasvatuse olukord, lammaste arvukus Eestis, perspektiivid Lammaste ja kitsede arv tõuseb. Lambatõugusid kasutatkse liha tootmiseks ja kitsetõugusid piima saamiseks. Lammaste majapidamiste arv langenud aga lambaste arv majapidamise kohta tõusnud. Kitsi ( 3800), emaseid 85,5% ja isaseid 14, 5%. Kõige rohkem emaseid kitsi on ristandeid 65%. Kõige arvukam tõug-eesti tumedapealine lambatõug . emastest 23%. Teine on valgepealine lihatõug mis on emastest 20%. 2. Eesti tumedapealine lambatõug, selle saamine, jõudlus ja parandajad tõud
on kõige rohkem lambaid just Saare maakonnas, moodustades kogu Eesti lambakasvatusest 18,6%. Kõigest 738 lammast on Ida-Virumaal, mis on võrreldes Eesti keskmisega 17% vähem. Aastast 2005 on lambakasvatus suurenenud Jõgeva maakonnas Saare maakonnas 41% ja Järva maakonnas 55% ja muutumatuna on püsinud Valga maakonnas. Senine kitsekasvatuse tase on Eestis küllalt tagasihoidlik. Võib öelda, et Eestis on tegeldud enam üksikute kitsede pidamise kui kitsekasvatuse arendamisega. Sageli on kitsekasvatuse eesmärgiks olnud kitse kui hobilooma pidamine. Enamus kitsedest peetakse elanike kodumajapidamistes üksikute isenditena. [Eesti Tõuloomakasvatuse Liit] Allikas: [ Lamba-ja kitsekasvatus liigi ja maakonna järgi, Statistikaamet] Joonis 5. Kitsekasvatus maakonniti aastal 2001 Joonistelt 4 ja 5 võib näha, et kitsekasvatusega tegeletakse Eestis palju vähem kui lambakasvatusega
San Marino Referaat SISUKORD sisukord.............................................................................................................................................2 1. San Marino üldiseloomustus........................................................................................................ 3 1.1 Üldandmed..............................................................................................................................3 1.2 Geograafiline asend ning looduslikud tingimused................................................................. 3 1.3 San Marino kuuluvus majandusorganisatsioonidesse............................................................ 4 2. Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis.........................................................................................4 3. Energiamajandus.....................................................................................................
loodusluule. Erinevalt Juhan Liivist ei tundu talved minule nii nukrad, kuigi mõnikord tekitab valge monotoonne maastik tüdimust küll. Ka poriga segunenud lumi tekitab mõnikord ebameeldiva tunde. Aga enamasti tunnen ma talvest siiski rõõmu. Talvel näeb paljusid looduse varjatud saladusi. Lumi on nagu omamoodi juturaamat, kust võib nii mõndagi välja lugeda. Talvel saab aimu ka sellest, kui palju loomi tegelikult inimeste juures käib. Lumel on tuhandeid jälgi - huntide, kitsede, põtrade, jäneste. Ma julgen arvata, et ka Liiv suutis talve rõõmsana näha, aga kurbus oli suurem ja seetõttu oli ka kirjutatud luuletus nukker. Lumi tuiskab , mina laulan laulan kurba laulukest, lumi keerleb tuulehoodest minu süda valudest. Lumi tuiskab , mina laulan laulan kurba laulukest, lumi kogub aia äärde
Lemmikpuuliikideks on haab, lehis, kask ja paju. Talvel söövad veepuuduse vältimiseks kuuse- ja männiokkaid. Ei põlga ära ka samblaid ja samblikke. Peamised vaenlased on hundid, ilvesed ja hulkuvad koerad. Noorloomadele võib ohtlikuks osutuda ka rebane. 3. Järglaste saamine 3.1 Sigimine Jooksuaja saabudes juunis-juulis muutuvad sokud rahutuks ja kaotavad kitsi jälitades oma tavalise ettevaatlikuse. Sel ajal võib metsas kuulda sokkude koera haugatusele sarnanevaid möiratusi ja kitsede piiksuvat häälitsust. Sokkude vahel toimuvad ka ägedad võitlused, mis võivad mõnikord lõppeda ühe või mõlema soku haavamise või isegi surmaga, kuid enamasti piirdutakse siiski vaid jõudemonstratsiooniga. Võitluseks läheb vaid võrdsete vastaste vahel. 3.2 Areng Poegade kandeaeg on 9 kuud, 1-2(harva 3) talle sünnivad mais-juunis. Täiskasvanud metskitse kaal on 30 kg, tallel 20 kg. Vastsündinud talled jäävad oma sünnipaika nädalaks ajaks lamama
arvukus mujal Eesis üsna kõrge. Talvel peab magamisase olema lumeta. TOIT Metskits on taimetoiduline. Suvel sööb puude-põõsastelehti, rohttaimi ja peenemaid oksi. Talvelvetoiduks on tal puhmataimed, puude ja põõsaste oksad, koor ja pungad, põldudel kraabib ta lume alt orast. Toidunappuse korral sööb ta ka männi- ja kuuseokkaid. ELUVIIS Metskitse paaritumisaeg on Juuli lõpust kuni Augusti lõpuni. Sellel ajal on kuulda sokkude võimsaid haugatusi ja kitsede vaikset piiksumist. Kui kaks sokku kohtuvad, hindavad nad üksteise sarvi, kehaehitust ja julgust. Kui on näha, et üks sokkudest ei ole piisavalt kogukas, et teisele vastu astuda, siis nõrgem põgeneb. Kui aga mõlemad sokud arvavad, et on piisavalt tugevad, siis hakkab rammukatsumine. Võideldakse seni, kui üks sokkudest põgeneb või hukkub. Tugevam sokk saab õiguse emasega paarituda. POJAD Metskitse tiinus kestab 144 päeva. Kevadel sünnib 1-2 poega, sündides on nad tähnilised
Allegooriline seletusviis eeldab, et enam-vähem kõik teksti sõnad on sümbolid või metafoorid selle viitamiseks, mis toimub teisel või mitmel pinnal. See seletusviis iseendast ei ole ekslik, sest väga paljud luuletajad on alati taotlenud mitmeti-mõistetavust. Toon järgnevalt ära eredaimad võrdlused Saalomoni ülelaulus: Näiteks neiu juukseid võrreldakse "kitsekarjaga". Võrdlus tähendab seda, et tema juuksed olid läikivad ja lopsakad nagu mustade kitsede karv. Suulamlanna "huuled tilguvad kärjemett" ja tal on "keele all mesi ja piim". Kärjemesi on palju maitserikkam ja magusam kui mesi, mis on lahtiselt õhu käes olnud. See võrdlus ja niisamuti ka mõte, et mesi ja piim olid neiu keele all, rõhutavad suulamlanna sõnade headust ja meeldivust. ,,Tema silmad on nagu tuvid veeojade ääres, piimas pestud". Neiu räägib oma armastatu ilusatest silmadest. Arvatavasti sarnastab ta poeetiliselt tumedat silma vikerkesta, mis on
metskitse. http://www.rmk.ee/teemad/jaht/jahiulukid/metskits Metskitsede arvukust võis Eestis 2009. aastal hinnata 100 000200 000 isendile. http://et.wikipedia.org/wiki/Metskits Praeguse lumerohkusega võiks arvata, et nende populatsioon kahaneb, kuid kuna kitsi on küllaltki palju, siis on nende populatsioon soodsas seisundis ja stabiilne. Metskits on uluk ning seega kehtivad talle ainult jahihooaja piirangud, kuna neid võib küttida. Kitsede jaht algab 1. juunist ja lõppeb 31. detsembril. Metskits kuulub metsa ökosüsteemi. Populatsiooni iseregulatsioon Negatiivne Positiivne Paljud metskitsed Kliima on küllaltki hukkuvad auto alla soodne, suudab jäädes. ilmale tuua järglasi. Metskitsede arvukust Sokud võitlevad ning määravad kiskjalised. võitja annab Lumerohke talv võib geneetiliselt saada saatuslikuks
Keegi ei mäleta ka tema esimesi samme ja sõnu. Võrdlus: Minu vanavanaema ja vanaema elasid väiksena ühes ja samas talus. Kui üha rohkem inimesi kolisid linna elama, ka minu vanaema ja vanaisa läksid linna elama. Mina kasvasin kõigi mugavdustega mis siis oli pakkuda, sama ei saa öelda minu vanavanaema ja vanaema kohta. Minu maimikuiga 1-3a: Mina vaatasin multikaid, jooksin metsas ringi ja kasvasin looduses. Minu vanaemal olid sellel ajal kitsed ja ma õppisin ära kiiresti kitsede karjatamise. Suval panin ennast ise riidesse, talvel abistasid mind vanaema ja ema. Vahel olin väga kapriisne, kui pesumasin käis ja mind pandi sinna istuma, olin rõõmus ja naersin. Vanaema maimikuiga 1-3a: Vanaema mängis õdede ja vendadega (kokku oli peres 9 last, vanaema oli viies laps nendest). Mängis loomadega. Temale meeldis joota lambatallesid lutipudelist piimaga. Vanavanaema maimikuiga 1-3a: Mängukaaslasteks oli 3 venda, 1 õde ja loomad. Rohkem ei mäleta keegi midagi
Tartu Toomemägi Tartu Toomemägi oli Venemaa keiser Paul I kingitus Tartu ülikoolile - seda lagedat ala olid linnakodanikud kasutanud lehmade ja kitsede karjamaana. 19. sajandil otsustati, et Toome muudetakse avalikuks pargiks, kus paikneksid ka mõned ülikooli teadusasutuste hooned. Aastasadade vältel oli Toomemägi asustuse keskpunktiks. Hiljem asus samas kohas piiskopiloss. Peale Põhjasõda, kui koos tulirelvade kiire arenguga kadus vajadus kindluslinnade järele, tasandati Toome bastionid. Osa müürikividest kasutati ära majade ehitusel, osa müürijäänuseid aga kaeti pinnasega, et need ei oleks elanikele ohtlikud. Seega pärineb
Must-toonekurg toitub konnadest, kaladest ja putukatest. Konkurents Konkurents on sama või erinevat liiki organismide vastasitikku piirav kooselu vorm. Luhtadel konkureerivad oma vahel ühe taime liigi taimed valguse pärast, tugevamad ja kiiremini kasvavad taimed jäävad ellu. Näiteks teelehed, kassikäpp, angervaks. Loomade seas konkureeritakse toidu, elukoha või paarilise nimel. Põdrad konkureerivad kobrastega, et talvel paju süüa. Isased sokud võitlevad omavahel kitsede pärast. Vahel võib võitlus lõppeda sokkude haavumise vahel harva isegi surmaga, enamjaolt ikka jõudemonstratsioon Taimtoidulisus Taimtoidulisus ehk herbiooria on taimtoidulise looma ehk herbivoori ja taime omavaheline toitumissuhe. Metskits toitub rohttaimedest, puude ja põõsaste võrsetest ja okstest. Kobras sööb suvel rohttaimi ja talvel puude koort ning noori oksi. Click to edit Master text styles Second level Third level Kobras
teisi rohte (207tuh t) Loomakasvatus Kanada India · Kanadas on keskmiselt arenenud loomakasvatuse harud. · Indias kasvatatakse kõige rohkem veiseid- 193 miljonit veist. Loomade arv FAO andmetel: sead 12,9 mln, veised - 12,2 Loomakasvatuse arengut pärsib söödanappus, loomade mln, lambad 892 tuh, hobused - 407 tuh .Kodulindude üldarv on aga ülisuur (lambad, kodulinnud). Ka veiste kitsede arv: kalkunid - 166 mln, hanid - 5,7 mln, pardid - 1,4 ja pühvlite arv on maailma suurim. Religioossetel põhjustel mln, kanad - 350 tuh. sööb liha ainult 1/5 elanikkonnast. Kasutatud kirjandus · http://www.fao.org/faostat/en/#data · http:// miksike.ee/docs/elehed/8klass/3loodusvoondid/8-3-45-2 .htm · https:// et.wikipedia.org/wiki/Kasutaja:Kirill_Aleksandrov/Kan ada_p%C3%B5llumajandus
taime juured. 3 osa elab parasiitidena loomades. Peale solkme võib inimeses elada palju teisi parasiidseid ümarusse, mõni, nagu keeritususs, võib isegi lõppeda inimese surmaga. Kuidas vältida nakatumist? Pesta alati enne sööki käsi, puuvilju, juurvilju. LAMEUSSID KEHAKUJU: Väga lame lülistumata keha. Suurus võib ulatuda mõnest mm 10 m. Elavad enamasti parasiitidena teise loomade e. peremeesloomade sees. Maksakaan, imiuss, IMIUSS Kuni 3cm pikkused. Maksakaan elab veiste, kitsede, lammaste jt rohusööjate loomade maksas parasiidina. Tema keha kaitseb paks rakutu kest e kutiikula. KINNITUMINE: Maksakaanil on tal kinnitumiseks kaks iminappa. SISEEHITUS: Arenenud on ainult seede-, eritud-, sigimiselundid ja närvisüsteem. Vereringeelundkond ja hingamiselundkond puudub täielikult. Hingamiseks kasutavad nad varuainetest saadavat hapnikku. TOITUMINE: Toitub peremeeslooma maksast. Tema suu paikneb eesmise iminapa põhjas. Suule järgneb lühike neel ja umbselt lõppev sool
Lambanahkade hinnad oli madalad (2...5 kr/tk.). Tänu sellele toimus lammaste arvu drastiline langus (tabel 1). Tabel 1. Lammaste arvukus ja lambakasvatussaaduste toodang Eestis (arvukus seisuga 1. jaanuar) Toodetud lamba ja Lammaste ja Lammaste Toodetud Aasta kitse liha tapakaalus kitsede arv (tuh) arv (tuh) lambavilla (t) (x1000 t) 1938/193 695,7* - 8,1 1112,4 9 1992 142,8 - 1,8 311 1993 124,2 123,1 1,2 282
harpuune, nooleotsi, pistodasid, talbu, naaskleid jms. · Luu- ja sarvesemete rohkusega iseloomustatakse Kunda kultuuri Kund kultuuri elani valmistatud luust ja sarvest esemed Elatusalad · Veekogude äärsed kalastuskohad · Ahingutega saadi suuremaid kalu · Luust õngekonksud · Suurem saaks saadi kalatõkete, algeliste võrkude ja mõrdadega · Tähtsam elatusala oli jaht · Esmajoones kütiti põtru ja ka kopraid · Ürgveiste, karude, metssigade ja kitsede jahisaak oli tagasihoidlikum · Kütiti ka linde(veelinde) · Jahil kasutati viskeodasid, vibu, ja nooli · Tähtsamad esemed olid püünised ja lõksud · Suurematele loomadele tehti varitsus- kui ka ajujahti · Kaevamistel leitud koeraluud viitavad jahimehe abilisele · Mesoliitikumi teisel poolel tegeleti hülge küttimisega · Jahiretked ulatusid isegi Hiiu- ja Saaremaale ning Ruhnu · Esialgu käidi saartel ilmselt vaid kevadtalvel · Loodusannid: taimed, juurikad, marjad,
teda hüljatut oli toitnud kits. Chloe samamoodi aga sellepärast et ta oma pääsemise eest võlgnes tänu utele. Laste mängudeks olid karjuste mängud. Chloe kitkus rootsikust kõrkjaid ja põimis neist rohutirtsude jaoks puure. Daphins aga lõiganud sihvakaid pilliroogusid, puurides nendesse liitekohtadesse augud. ühendas ühe roo teisega pehme vaha abil ja ja harjutas vilepillimängu hilja ööni. Pigem oleks kõnealla tulnud lammaste ja kitsede üksteisest lahutamine kui Chloe ja Daphinse teineteisest lahusolek. Hundiaugud olid süld laiad ja neli sülda sügavad. Emahunt oli kutsikate toitmiseks röövinud lamba. Sellepärast külarahvas neid kaevas. Sokud kaklesid ja üks sokkudest kaotas sarve kui auku kukkus koos Daphnisega, peale seda kaotas ka teisegi sarve. Daphnist päästis see, et ta sadas soku selga. Ta jäi ootama kas keegi mööda kõnnib ja teda aitaks. Chloe
Sigadel: 2009- 21972, 2010- 21414; 2010/2009- +/- -558; %97 Lammastel ja kitsedel: 2009- 353, 2010- 360; 2010/2009- +/- +7 ; %102 Lindudel: 2009- 7194, 2010- 7776; 2010/2009- +/- +582; %108 Loomade ja lindude arv seisuga 30. Juuni (tuhandetes) Veiste arv: 2009- 243,1, 2010- 242,0; 2010/2009- +/- -1,1; %99 Sh lehmade arv: 2009-99,0, 2010- 96,8; 2010/2009- +/- -2,2; %98 Sigade arv: 2009- 377,2, 2010- 372,5; 2010/2009- +/- -4,7; %99 Lammaste ja kitsede arv: 2009- 100,4, 2010- 108,5; 2010/2009- +/- +8,1; %108 Sh kitsede arv: 2009- 2,4, 2010- 2,4; 2010/2009- +/- 0; %100 Lindude arv: 2009- 1814,4, 2010- 2094,0; 2010/2009- +/- +279,6; %115 Hobused Jalgade märgised 1-vasakul eesjalad piire, parem eesjalg poole sõrgatsini valge, 2- vasak eesjalg eest randmeni ja tagant poole kämblani valge, parem eesjalg sõrgatsiliigeseni valge, 3-vasak tagajalg pöjani,
Dementer oli põllunduse jumalanna.armastas inimesi ning õpetas neid maad harima. Ta oli lahke, nukrameelne ja ta laup oli pärjatud kuldsete viljapeadega. Tema ülesandeks oli hoolitseda, et maa vilju kannaks, nii et loomadel ja inimestel oleks piisavalt toitu. Kronos oli Kreeka mütoloogias taevajumal Uranose ja maaema Gaia poeg. Ta kastreeris Gaia abiga Uranose ja sai universumi valitsejaks. Paan oli jumalate käskjala Hermese poeg. See kreeka küngaste ehk lammaste ja kitsede karjamaade jumal oli ka ise kitsesarvedega ja -sõrgadega. Ta ilmutas ennast sageli unenägudes ning ehmatas oma välimusega inimesi. Sellest ka sõna paanika Ta uitas üksildastel mäenõlvadel mängides paaniflööti - puhkpilli, mis koosnes seitsmest eri pikkusega õõnsast vilest
Aitavad lehetäidel elada ja puid kahjustada 12) Miks ei söö sipelgad lehetäide muna, vaid viivad need talveks oma pessa? Sest nõret on hakkanud sipelgad sööma, kui sipelgas vajab magusat nõret, hoolitseb ta lehetäist. Viiakse munad pessa, et nad talvel ära ei külmuta 13) Milles avaldub rohusööjate imetajate ja üherakuliste organismide kasulik kooselu? Sümbioosi teel, nt veiste ja kitsede eesmaos ning sooles elavad bakterid ja algloomad aitavad neil toitu seedida 14) Mis juhtuks, kui mäletseja looma organismist kaoksid tselluloosi lagundavad organismid Imetajad ei saaks elada kuna nad ei saa tsellulooasi lagundada 15) Miks võib mõnda liiki seeni leida kindlate puuliikide alt? 16) Miks mullapalliga ümber istutatud taim hakkab tavaliselt paremini kasvama kui paljaste juurtega ümber istutatud taim?
See organisatsioon on arvestatav osanik Norra metsatööstustes, eesmärgiga kindlustada turgu oma toodangule. Liit annab välja igakuist ajakirja "Skogeieren" tõlgituna ’’Metsaomanik’’. Metsa eksport ja loomade karjatamine metsas Norra metsi on kasutatud intensiivselt ümarpuitu ekspordiks, saematerjali ja puutõrva tootmiseks sadu aastaid. Lisaks on pikk traditsioon metsade kasutamisel koduloomade karjatamiseks ja ulukite jahtimiseks. Lehmade, lammaste ja kitsede karjatamine on Norra metsades tavaline. See tähendab, et suur osa erametsadest on tarastatud, et ennetada kariloomade põgenemist. Tarastamine on tehtud viisil, mis ei takista metsadesse sisenemist turismi eesmärgil. Kogu riigis on metsadesse sisenemine tasuta. Piiranguteta on jalgsi liikumine. Sõitmine ja ratsutamine vajavad eraldi luba, kui just seda ei tehta avalikel teedel. Teine Põhjamaade „omapära“ on põdrajaht. Norras jääb lastud põtrade arv 40-50 tuhande vahele aastas
· Karjamaarohus eelistab lammas ristikut kõrreliste ees · Sööb rohundeid valikuliselt, valides taime osi, mis on parema kvaliteedi ja seeduvusega kui seda oskab teha veis · Monokarjatamisel võib lambaid karjatada suure karjatamiskoormusega, et ära hoida suurt rohu mahasõtkumist loomade liigse ringiliikumise tõttu Lamba eripärad rohusöötade tarbijana · Lambad söövad rohkem puude, põõsaste lehti kui veised, aga vähem kui kitsed · Lambad on võrreldes kitsede ja ka veistega paremad mägikarjamaade, kõnnumaade ja teiste looduslike karjamaade (rannakarjamaad, puisniidud) kasutajad · Lammastele talviseks söötmiseks sobivad rohusöötadena nii silo, hein kui põhk, teraviljadena kaer, oder · Juurviljad on head mahlakad söödad, aga nende kasvatamine raske ja seepärast kasutamine piiratud Näidisratsioonid 60 kg uttedele, kg/päevas Silo Hein Teravili Varane tiinus
Juhtival kohal majanduses on primitiivne ja kapitalivaene põllumajandus, peamiselt taimekasvatus. Pool põllumaast on põhiliste toidukultuuride (riis, nisu, hirss, mais, kaunviljad, õlitaimed) all. Ilmastikust johtuvalt on riik sunnitud 6 mõnel aastal siiki toiduaineid importima. Peamised ekspordiartiklid on suhkruroog, puuvill, dzuut, tee, tubakas, vürtsid, banaanid, ananassid. Loomakasvatuse arengut pärsib söödanappus, loomade üldarv on aga ülisuur (lambad, kodulinnud). Ka veiste kitsede ja pühvlite arv on maailma suurim. Religioossetel põhjustel sööb liha ainult 1/5 elanikkonnast. Turismist saadav tulu pole suur. Väliskaubandus Peamised ekspordi artiklid on: 1. Teemandid (USA-sse, Hongkongi) 2. Naftatooted 3. Rõivad 4. Juveelid 5. Puuvillane lõng Peamised impordiartiklid on: 1. Toornafta 2. Teemandid 3. Kuld 4. Naftatooted 5. Palmiõli Huviväärsused
Ajaloo vastused 1. Maa oli mägine, kasvatati puuvilju ja oliive. Kuna maa oli mägine, arenes hästi merendus ja samal põhjusel loodi ka kolooniad. Selle tagajärjel alavääristati käsitöölisi ja ülistati põlluharijaid. 2.Kreeta Mükeene periood ( u. 200--1100 a.e.Kr) tekkisid Kreeta saarel lossid ja neid ümbritsesid linnad, kujunes kiri. Alguse sai minoiline tsivilisatsioon, mille tähtsaim keskus oli Knossos. Tume ajajärk(u. 1100- 800 a.e.Kr) Lossid olid hõljatud, kiri ununenud, elanikkonna arvukus vähenenud. Osa kreeklasi rändas üle Egeuse mere, kus olev maaala muutus kreeklaste püsivaks asumaaks. Relvi ja tööriistu hakati valmistama rauast. Suhted naabermaadega olid nõrgenenud. Arhailine periood (u 800-500 a.e.Kr) Kasvas elanikkonna arvukus, hakkasid kujunema linnad, ning ülemkiht. 776 a.e.Kr hakati pidama Olümpiamänge. Hakkas kujunema linnriiklik korraldus, millest tähtsamad olid Sparta, Korintos ja Ateena. Kirjutati üles seadused. ...
Palu Poseidonit, oma isa, et ta sind aitaks!" Ja nad läksidki ära. Meeleheites Polyphemos kutsus neid kaua, kaeveldes, et Eikeegi on ta pimedaks teinud, ja hirmunud kitsed ja lambad määgisid nii et koobas kõmas üleni metsikutest häälitsustest. Lõpuks sai see kohutav öö otsa. Koidikul asus Polyphemos väljapääsu juurde, mille eest ta rahnu oli ära lükanud, ja jäi sinna passima, mõlema käe sõrmed takistamas, et koos kitsede ja lammastega ei lipsaks välja ka meie. Mida teha? Kuidas välja pääseda? Siis tuli mul hea mõte. Lasksin oinad vitstega kolmekaupa kokku siduda: kõik mehed klammerdusid keskmise looma kõhu alla. Ma ise haarasin hästi suure jäära kõhualusest villast. Nii lähenesime me koopasuule. Hiiglane kompas ainult loomade selga, mitte kõhualust ja nii pääsesid kõik mu kaaslased õnnelikult välja...... mina tulin viimasena
tema tegutsemisraadius viie kilomeetri piiresse. 2 Ohtu märganud metskitsel tõusevad sabapeegli karvad turri. Põgenedes võib kits teha kõrgeid ja kuni kuue meetri pikkuseid hüppeid. (Eesti imetajad) Jooksuaja saabudes juunis-juulis muutuvad sokud rahutuks ja kaotavad kitsi jälitades oma tavalise ettevaatlikkuse. Sel ajal võib metsas kuulda sokkude koera haugatusele sarnanevaid möiratusi ja kitsede piiksuvat häälitsust. Sokkude vahel toimuvad ka ägedad võitlused, mis võivad mõnikord lõppeda ühe või mõlema soku haavamise või isegi surmaga, kuid enamasti piirdutakse siiski vaid jõudemonstratsiooniga. Võitluseks läheb vaid võrdsete vastaste vahel. Võideldakse seni, kui üks sokkudest põgeneb või hukkub. Tugevam sokk saab õiguse emasega paarituda. (Eesti imetajad) Mai lõpus sünnivad kitsel 1...3 hästiarenenud talle. Vastsündinud talled jäävad
sisse. Kammkeraamika kultuuri ajal toodi toodi Eestisse võõramaist heakvaliteedilist tulekivi. Jahitarvetest on leitud noole- ja odaotsi. Luust tehti jätkuvalt kalapüügiriistu õngekonkse ja raskusvihte. Narva kultuuri aegu oli ka püügimajnduse kõrgaeg.. Peamisteks saakloomadeks olid põder, ürgveis, kobras, metssiga ja hülged. Tekkis ka ka viljeleva majanduse algus. Korilusest kujunes maaharimine. Esimeseks koduloomaks oli koer. Karjakasvandusele pani aga aluse kitsede ja lammaste kodustamine. Arvatakse, et sead liitusid inimestega vabatahtlikult, sest nad käisid asulatest söömas inimeste toidujääke. Nöörkeraamika iseloomulikud jooned on põllumajanduse ja karjakasvatuse areng. Tekkisid talud. Matmispaigad paiknevad sageli ümbritsevast veidi kõrgematel küngastel, ning elupikadest eemal. Üldomane oli laibamatus ja surnu asetamine hauda kägarasendis, sageli küllili. Tööriistatest tulid kasutusele venekujulised kirved.
Sealse Kaffa nimelise küla järgi sai kohv ka oma nimetuse. 15. sajandil oli kohv levinud Araabias, 16. sajandil ka Türgis. Euroopasse jõudis kohvijoomise komme 17. sajandil, Eestisse 17. sajandi lõpuks. Erinevatel rahvastel on kujunenud oma kohvi valmistamise ja serveerimise viisid. Tuntuimad on ehk türgi kohv ja itaallaste espresso. Vastavalt legendile, alustasid inimesed kohvi kasvatamist pärast seda, kui olid täheldatud Etioopias kitsede eriskummalist ja ergast käitumist pärast kohvipuu lehtede ja marjade söömist. Tegelikkuses hakkasid inimesed kohvi tarbima ammu enne rändkarjakasvatajaid. Etioopias leidub senini selliseid paiku, kus inimesed joovad kohvipuu lehtedest valmistatud jooki. Esimene kirjalik teade kohvist, mida valmistati röstitud kohviubadest, on pärit Araabia teadlastelt, kes kirjutasid, et see on kasulik, kuna pikendas nende tööaega. Araablaste
võipütte, kanne, lüpsikuid, lusikaid. Kadakast nõu ei andnud maitset, oli kerge, hea lõhnaga ja pidas kaua vastu. Nõud tehti toorest puust, sest kuivanud puit on kõva ja raske töödelda. "Kadakat peeti terveks puuks, kes ei anna mingit haigust, seepärast tehti piimapütid ja õllekannud kadakast" (Muhu). Kadakast sai vastupidavad aiateibad. Oksi tarvitati nõu- ja sidumisvitsteks, samuti korvipunumiseks. Noored kadakakasvud kõlbavad lammaste ja kitsede toiduks. Puidust ja okstest aeti kadakaõli sarnasel meetodil nagu männipuidust tõrva. Kadakaõli oli hinnatud vahend rahvameditsiinis. Käbisid kasutatakse suhkru- ja eeterlike õlide sisalduse tõttu ravimina, samuti õlle-, likööri- ja veinitööstuses, neid kasutatakse ka dzinni valmistamisel. Valminud käbid aitavad neeru- ja põiehaiguste puhul, samuti soole-, mao- ja eesnäärmehädade korral. Neil on söögiisu tekitav toime, soodustavad uriinieritust.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
