Mis veebilehti külastad? Anna Teada Sulge
Facebook Like
Küsitlus


Veisekasvatuse vastused 2013 (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
  • Veiste kodustamise aeg ja kohad
    Veiste ulukeellaseks peetakse tarvast. Tarva vanimateks kodustamiskeskusteks peetakse Indiat ja Pärsiat. Uurimistulemused näitvad, et tarvas kodustati 8000...2000 a. ema. Kesk-Aasias kodustati tarvas umbes 8000...7000 a. ema. Muinas-Roomas ja Egiptuses tunti koduveist väga kauges minevikus, Kreekas 5.aastatuhandel ema, Jeerikus 3500 a. ema. Tarva kodustamise üks vanimaid kohti on ka Kesk-Euroopa. Arvatakse, et Eesti territooriumil ei ole tarvast kodustatud. Koduveised saadi Lõuna-Euroopa rahvastele. Koduveis kodustati 7000 ekr Põhja-Kreekas ja Anatoolias.
  • Veisekasvatuse areng maailmas
    (alljärgnevad on 2012 loengu andmed)
    Veis on levinud kõikidel mandritel, kuid suurim arv on Aasias.
    • Veiste arv maailmas on üle 1,4 mld, millega ületab 10-kordselt hobuste ja eeslite arvu ja sigade arvu 2 korda.
    • Ainult lammaste arv on sarnane.
    • Loomade arv –
    • Esmane toodang –
    • Lõpptoodang –
    • Piima kogutoodang maailmas aastal 2010 oli 83,2 %.
    • Euroopas 34,5% kogu maailma veisepiima toodangust.
    • Elaniku kohta 2001 aastal oli 80,5 kg piima.
    • Veiseliha kogutoodang maailmas 2010 aastal oli 21,2 %.
    • Lõuna-Ameerikas 24,1% kogu maailma veiseliha toodangust.
    • Elaniku kohta 2001 aastal oli 9,2 kg veiseliha.

    (vanad andmed)
    Maailmas on üle miljardi veise. Veis on levinud kõikidel mandritel, kuid suurim arv on Aasias ja kõige vähem on veiseid Okeaanias . Veiseliha osakaal kogu lihatoodangust 24 %. Piima annavad lehmad maailma kogutoodangust 85 %. Elaniku kohta 80,5 kg aastas. Veise liha süüakse maailmas inimese kohta 9 kg päevas. 43 % piima kogutoodangust tuleb Euroopast ja 40 % kogu lihatoodangust tuleb Aasiast.
  • Veisekasvatus Euroopa Liidus
    (2009) Prantsusmaal on kõige rohkem veiseid (19 199 000), Saksamaal (12 987 000) ja piimalehmi kõige rohkem Saksamaal (4 169 000). Eestis on veiseid 235 000 ja piimalehmi 96 000. 2005. aasta andmete järgi oli Eestis lihalehmi 10 000. 2005.aasta andmete järgi on kõike rohkem lihalehmi Prantsusmaal, 4 029 000. (2009) Piima kg on kõige suurem Taanis 8 438 000 kg, Rootsis 8 248 000 kg, Ungaris 8 150 000 kg, Soomes 8 128 000 kg ja Eestis 7 136 000 kg.
  • Veisekasvatuse areng Eestis
    16.-17-saj suurem eesmärk saada võimalikult palju sõnnikut. 18.saj anti veistele ainult sooheina ja põhku. Lehm võis anda aastas 500-800kg. 19.saj väga visa arenema piimatoodangu suunas. 1885.a avati tõuraamat ja 1886. aastal see trükiti.
    • 1900-1940 – 1.karjakontrollühing suutis 1903.a kontrolli alla viia 34 mõisa karja 2500 lehmaga . 8.märtsil 1909 otsustati asutada karjakontrolli osakond , mille liikmeks asusid 19 talupidajat. Asutati ühispiimatalitusi, mis said ajendiks põllumeeste seltside loomisel.
    • Eestis on enamlevinud sügavallapanuga laudad . Noored talumehed pidasid õigeks minna üle puhaslautadele. Lähtepositsioon 1940.a – talud olid just jalgu alla saamas, 2000kg piimatoodang andis võimaluse võiekspordile välismaale; sisse oli ostetud täisväärtuslikku aretusmaterjali; rakendamisel olid mitmed uuenduslikud laudatööde tehnilised lahendused; ühistegevus veisepidajate vahel toimis.Võimuvahetus – 1940-1944 toimus pidev võimuvahetus ja sõda laastas Eesti veisekasvatust: loomade tapmine, äraajamine itta või läände, perede põgenemine taludest koos veisekarjaga või nende mahajärmine tõi kaasa veiste arvu kiire kahanemise. Teise hoobi veisekarjale andis sundkollektiviseerimine 1947-1949. Kollektiviseerimise käigus moodustati paari-kolme küla baasil üle 2000 väikekolhoosi. Lehmad koondati suuremate talude lautadesse. 1950dantel liideti väikekolhoosid. Mõnevõrra paranes majandamine ning hoogustus uute lautade ehitus.
    • Eestis oli veisekasvatus 17. saj. lõpul naturaalmajanduslik. Veisekasvatussaadusi toodeti tarbimiskohal (ka linnas). Kasvatati aborigeenset (kohalikku) karja ning piimatoodang oli väga väike. Veiseid hinnati peamiselt kui sõnnikutootjaid.

    1624. aastal kasutati Purtse mõisas (Virumaal) juba hollandi tõugu sugupulli ning seal oli ka Hollandist toodud lehmi. Seega hakati 17. saj. kohalikku karja parandama hollandi tõuga.
    18. saj. võeti veisekasvatuses suund lihakarjakasvatusele, sest sel ajal hoogustus viinatootmine, mis andis veiste nuumamiseks praaka. Mõisatesse toodi nuumamiseks halli stepitõugu veiseid Ukrainast.
     18. ja 19. sajandil ristati kohalikku karja välismaalt ostetud sugupullidega. Mõisnikud katsetasid mitme tõuga, kuid halvad söötmis- pidamistingimused olid põhjuseks, miks ei saadud soovitud tulemusi. 1840. aastal otsustati Lõuna- Eestis aretada äärširi tõugu, kuid hiljem loobuti sellest.
    A. Middendorff tõi 1862. aastal angli tõugu veiseid oma mõisatesse. Kuna eesrindliku teadlasena oskas ta  luua neile head söötmis- ja pidamistingimused, siis oli tulemuseks hea piimatoodang. Angli tõug muutus peagi populaarseks ning hakkas parandava tõuna kiiresti levima kogu Lõuna- Eestis. Seega algas Eestis kohaliku karja parandamine välismaalt ostetud suguloomadega vältava ehk ümberkujundava ristamise teel.
     19. saj. lõpul varuti lehmadele märksa rohkem sööta kui varem, mis võimaldas suurendada piimatoodangut. Tõuke piimakarjakasvatusele andis nõudmise suurenemine piima ja piimasaaduste järele Peterburi ja Tallinna turgudel.
    1885. aastal anti Tartus välja Balti kubermangudes aretatud veiste kohta tõuraamat, mis oli loomulikult saksakeelne .
    Esimene eestikeelne tõuraamat avaldati trükis 1918. aastal Tartus. Selles tõuraamatus olid andmed angli ja eesti maatõugu veiste kohta aastaist 1914...1918. Professor Jaan Mägi oli selle tõuraamatu koostaja ja organiseerija.
    Alates 1918. a. hakati eesti angli karja ja eesti maakarja kohta pidama eraldi tõuraamatuid. Liivimaa friisi karja tõuraamatut hakati pidama 1901. aastal. Loomade parema valiku ja söötmise tulemusena suurenes ka piimatoodang. 1913/14. aastal oli toodang kõige suurem KURISTA mõisas, kus aastalehma toodang oli 5063 kg.
     Pärast Esimest Maailmasõda hakkasid veiste aretust suunama 1920. aastal asutatud
    • Eesti Hollandi-Friisi Karja Kasvatajate Selts,
    • Eesti Anglerite Kasvatajate Selts,
    • Eesti Maakarja Kasvatajate Selts.

     Taludes hakati lehmade individuaalset piimatoodangut, piima rasvasisaldust määrama, s.o. jõudluskontrolli tegema 1909. aastal. Pärast Esimest Maailmasõda kujunes jõudluskontroll veiste tõuaretuse praktiliseks aluseks. Talupojad ühinesid kontrollühingutesse ja palkasid ametisse jõudluskontrolli assistendid, kes pidasid taludes zootehnilist arvestust ja juhendasid loomade söötmist ja valikut.
    Vaatamata sellele, et 1939. aastal oli jõudluskontrolli all kõigest 16,3% lehmadest, etendas see siiski märkimisväärset osa tõugude täiustamisel.
    Väärtuslikke sugupulle oli võimalik valida jõudluskontrolli andmete alusel.
    Kõige rohkem toodangut- 2187 kg piima- saadi 1938/39. majandusaastal. Lehmad moodustasid üle 67% veiste arvust.
    1950. aastal hakati Eestis veiseid kunstlikult seemendama. See võimaldas aretusest kõrvaldada väheväärtuslikud pullid ning viljastada lehmad kõrgväärtuslike pullide spermaga. 
  • Veisekasvatuse osa põllumajandustoodangus
    Piima kogutoodang(584651*103t) maailmas, sellest 84,5 % lehmapiim . Liha kogutoodang
    aastal 2001 (236 541*103 t)maailmas 23,9 %.
  • Piimatootmise kvoodisüsteem
    Veepro Holland – loodud 1969.a. Toetab piimakarja, sperma ja embrüote eksporti. Eraorganisastsioon. Töötab Hollandi piimasektori heaks. Saksamaa seisukoht – kvoodisüsteem kaob aastaks 2007. Taani, SB, Rootsi, Holland – kvoodisüsteem kaob aastaks 2015. Kvoodisüsteem piirab tootmist. Tarnekvoot on maksimaalne piima kogus, mida tohib müüa piima töötlejale. Eestis kvoot 2010. a. 672 548 t, tarne 663 670 t, otseturustus 8878 t. Otseturunduskvoot: piima ja piimatooted , mida müüakse otse lõptarbijale; piimatooted arvestatakse piimaks ümber.
    • Kvoodi suurendamine : 1-15.juuni võtab PRIA piimakvoodi omanikelt taotlusi sama kvoodiaasta piimakvoodi suurendamiseks .
    • Kvoodi muutmine: 1.nov kuni 10.jaanuarini eitleda PRIA-le avaldus oma otseturustuskvoodi või selle osa tarnekvoodiks muutmiseks (või vastupidi). Kvooti on võimalik muuta üks kord kvoodiaasta jooksul avalduse esitamise hetkeks täitmata kvoodi või selle osa suuruses.
    • Aruannete esitamine: Otseturustuskvoodi omanik peab 10.juulil, 10.oktoobril, 10.jaanuaril ja 10. aprillil esitama PRIA-le kvartali kohta vormikohase aruande turustatud piima ja piimatoodete kohta. Lisaks 15.maiks teavitama PRIA-t eelmise kvoodiaasta turustatud piima ja piimatoodete kogustest, ka juhul, kui otseturustust ei toimunud. Tarnekvoodi esitab PRIA-le kokkuostja iga kalendrikuu 10 päeva jooksul pärast kuu lõppu ja kogu kvoodiaasta kohta 15. maiks. Tarnekvoodi omanikud ei pea ise aruandeid esitama.

  • Veiste jõudluskontrolli korraldus
    Veiste nõuetekohane üleskasvatamine ja söötmine on tõuaretuse aluseks. Erilist tähelepanu on vaja pöörata noorkarja söötmisele ja kasvatamisele.
    Täpne algarvestus ja regulaarne jõudluskontroll peaksid olema rakendatud kõigis põllumajandusettevõtetes, kus eesmärgiks on karja jõudluse parandamine aretustööga.
    Täpne algarvestus ja regulaarne jõudluskontroll on aluseks, et karja jõudlust saaksime aretustööga parandada. Kontroll-lüpsi piimaproovid saadetakse Jõudluskontrolli Keskusesse (asukohaga Tartu, Kreutzwaldi 48A, kus Jõudluskontrolli Keskuse piimaanalüüside laboratooriumis :
    * mõõdetakse kogutud piimaproovide piimarasva, -valgu ja -suhkru sisaldus, somaatiliste rakkude arv (SRA) ja karbamiidi sisaldus;
    * tehakse esmane andmetöötlus;
    * piimaproovide tulemus
  • Tipptoodangud ja –karjad Eestis
    • Eesti holstein - JACQUELINE 1153 (rekordlehm) – 18 935 kg laktatsiooni piimatoodang, 110 439 kg eluea jooksul. Tartu Agro AS.
    • Eesti punane – Piimaauto 241305 – eluea jooksul 97 488 kg piima.
    • Eesti maakari – Nanna 675751 – eluea jooksul 67 012 kg piima

    Tippkarjad valgu ja rasvasisalduse järgi. Karja suurus üle 100 lehma.
    • Soone Farm, tartumaal , karjas 202 lehma, toodang aastalehma kohta 11 200 kg, 4,06% rasva, 3,38% valku, rasv +valk 833 kg
    • Põlva Agro Osaühing, põlvamaal – 1121 lehma, 11 076 kg, 3,93%, 3,31%, 802 kg
    • Suurekivi Osaühing, harjumaal – 134 lehma, 10 517 kg, 4,12%, 3,51%, 802 kg
    • Tartu Agro AS, tartumaal – 1196 lehma, 10 502 kg, 4,02%, 3,41%, 780 kg

  • Veiste märgistamine ja nudistamine
    MÄRGISTAMINE
    Loomade märgistamine püsivate ja selgesti loetavate inventarinumbritega on algarvestuse esimeseks võtteks, milleta ei ole mõeldav ka jõudluskontroll. Märgistamisega määratakse looma individuaalsus, sest see väldib nende segiminekut.
    Õigete põlvnemisandmete tagamiseks märgistatakse kõik sündinud vasikad ja ostetud veised inventarinumbriga sündimise või karja toomise päeval. Farmides on, noorkarjaraamat, kuhu vasikad sündimise järjekorras sisse kantakse. Neis põllumajandusettevõtetes, kus pullvasikaid kasvatatakse nii tõuloomadena kui ka lihaks võib pidada eraldi noorkarjaraamatut.
    Inventarinumber pandi varem veise paremasse kõrva. Alates 2000. aasta jaanuarist pannakse kollane kõrvamärk ehk nn. euromärk mõlemasse kõrva.
    Uue looma sünd on alati suure tähtsusega. Kui vasikas sünnib, siis hiljemalt 24 tunni jooksul tuleb vasikas märgistada. Iga looma märgistamine on vajalik selleks, et
      1. jõudlusandmeid täpselt registreerida;
      2. eristada looma teistest kogu tema eluea vältel (seda nii loomaomanikul, veterinaararstil, seemendustehnikul, konsulendil jne.);
     3. võimalik eksimatult kasutada loomade põlvnemis- ja jõudlusandmeid;
    4. kui loom vahetab omanikku , siis on ostjal hõlpsam olla kindel tema poolt ostetud looma tervises ja ka veterinaararsti poolt antud veterinaartõendi õigsuses;
      5. kui loomaomanik soovib piima- ja lihasaadusi realiseerida nii kodu- kui ka välismaal, on vajalik, et iga looma tervis oleks jälgitav kogu tema karjas elamise vältel. On tõsiasi, et looma tervisest sõltub jällegi saaduste kvaliteet.
    Ühe põllumajandusettevõtte piires oleks vajalik, et veisele kord antud number peaks jääma talle kogu eluks.
    Käesoleval ajal märgistatakse Eestis veiseid eluaegse kõrvamärgiga, millel on looma number.
    Kõrvamärk on valmistatud kollasest plastikust. Kõrvamärgi ühel poolel on järgmised tähised: 1. rida- kõrvamärke väljaandva asutuse logo ja Eesti ISO- kood "EE";
    •     2. rida  - teisel real on 10- kohalise registrinumbri 5 esimest kohta;
    •     3. rida - kolmandal real on ribakood;
    •     4. rida - neljandal real on 10- kohalise registrinumbri 6-s, 7-s, 8-s ja 9-s number suuremalt ja viimane 10-s koht on trükitud väiksemalt.

    Kõrvamärgi teine pool on trükitud kahes reas: esimesel real on 10- kohalise registrinumbri 5 esimest kohta, teisel real on 5 viimast kohta. Kõrvamärgid, mis kinnitatakse veise mõlemasse kõrva, on identsete registrinumbritega. Kõrvamärke kinnitatkse kõrva spetsiaalsete aplikaatortangidega.
    Lisaks sellele märgistatakse veiseid ka kõrvade sälkimise teel, kasutades selleks spetsiaalset sälkimisvõtit. Sageli väidetakse, et suurtes karjades suurte numbrite sälkimisel vigastatakse liigselt veiste kõrvu ja kui loomad neid ka ise vigastavad, siis kaotavad numbrid loetavuse.
    Loomade kaugemalt äratundmiseks (karjamaal, lõastamata pidamisel laudas, lüpsiplatsil lüpsmisel jne.) kasutatakse veiste kõrva pandud numbrite dubleerimist kaugemalt loetava numbriga.
    Seni on meil kõige rohkem levinud numbri värvimine veise laudjale või mõnele teisele hästi silmapaistvale kehaosale.
    Praktikas kasutatakse selleks otstarbeks peamiselt musta karusnahavärvi.
    Värvitud number püsib 3...4 kuud ja vajab siis uuendamist.
    On kasutatud ka moodust, kus number külmutatakse vedelas lämmastikus jahutatud numbrirauaga mõnekuise vasika laudjale. Numbrirauaga külmutatud nahale kasvavad mõne nädala pärast valged karvad . Sellised valged numbrid püsivad aastaid.
    Mõnedes vabariigi veisefarmides on kasutatud ka inventarinumbritega markeeritud kaelarihmu.
    Märgistamisele lisaks antakse loomale ka nimi. Nimi võiks olla: selge, ilus, lühike.
    On kasutatud ka tätoveerimist: parem kõrvalest puhastatakse desinfitseeriva vedelikuga. Kõrvalesta sisekülg määritakse värviga ja sinna vajutatakse inventariseerimisnumber nõelnumbritega varustatud tätoveerimistangide abil.
    Aastaid tagasi kasutati inventarinumbri sarvedele põletamist numbriraudadega (tänapäeval seda enam ei kasutata). 
    NUDISTAMINE
    Vasikate nudistamine on hädavajalik loomade vabapidamisel, kuid ka lõaspidamisel on ohutum sarvedeta veis. EL maades ei müüda nudistamata tõuveiseid. Nudistamisel kasutatakse spetsiaalseid nudistamisaparaate, mis töötavad elektri või gaasiga .
    Elektriline  või gaasiga vasikate nudistamise aparaat .Aparaat lülitatakse vooluvõrku. Nudistamine teostatakse vasika sarvepõhja kõrvetamisega 2 – 6 nädala vanuselt. Tööelemendi temperatuur 400 ° C.  220 V / 280 W.
    Nudistamine on vajalik loomadel suuremate vigastuste ära hoidmiseks. Karjahierarhia määratakse võitluse teel. Võivad üksteist ja ka talitajat vigastada. Levinud on enamasti geneetiline nudipäisus.
    Maheloomakasvatuses on loomade nudistamine lubatud ainult loomade heaolu ja turvalisuse eesmärgil ning TTI peab selleks andma loa.
  • Kehaehituse mõju kasutuskestusele.
    Aretuse eesmärgiks on luu pikaealine, produktiivne ja majanduslik lehm. Karjas pilaealisuse tagavad: tugev kehaehitus , hea tervis, korralikud söötmis-pidamistingimused, sobiv genotüüp. Karja praakimise põhjused: aretuslik(>8%), tervis(47%), kehaehitus(40%), söötmine(>12%). Pea – hinnatakse pea pikkust, laiust, kuju, suurust ja profiili. Avaldub tõug või tootmissuund. Kael - hinnatakse pikkust, paksust, ülaserva sirgust. Naha paksust mõõdetakse kaelavoldilt. Piimalehmal küllaltki pikk, on tähtsaimaks tasakaalu hoidvaks kehaosaks. Lihaveistel kael lühem ja laiem, kaelalihased mahukad, mistõttu ülaserv on kumer. Turi, selg ja lanne –turi paikneb esimeste rinnalülide ogajätketel ja abaluukõhredel. Piimalehmadel on tüüpiline kitsas , kõrge, katusjas turi. Seebuveistele on iseloomulik turjakühm, kuhu ladestub ka rasvkudet. Veistele on iseloomulik sirge seljajoon. Eelistatud on sirge ja lai lanne. Lihaveistel on landel hea lihastus. Õlgmik – liikuvusele ja lihaskoe ladestumisele tähtis piirkond. Piimaveistel luuline alus nähtav. (Logeõlgsus – küünarliiges ebanormaalselt kehast eemal). Rind – peab mahutama kopsud ja südame. Mahukuse määravad selgroog , roided, rinnak ja vahelihas. Suhteliselt suurt mahtu vajavad piimalehmad. Hinnatakse mahtu, roiete pikkust, vahet ja asendit telgskeleti suhtes. Roiete nähtavus iseloomustab looma toitumust. Jäsemed ehk vundament – sõltumata tootmistüübist peavad jalad olema tugevad, hea seisuga nii eest, küljelt kui ka tagant vaates. Liigeste väiksem koormus pikendab eluiga. Kannaliigesed ja esijalgade randmeliigesed on ohustatud lauda ehitusvigadest. Veistel langeb suurem koormus tagajalgadele. Sõrad – noorloomad vajavad sõrahoolet, eriti kui on kalduvus sõrakuju vigadele. Udar ja nisad – piimalehma kõige olulisemad majanduslikud osad. Piimalehmade hindamisel antakse 40-50% pallidest udara eest. Hinnatakse udara pikkust, kinnitust, kuju, näärmelisust, verevarustust, mahtu, nisade mõõtmeid ja asetust. Udarapõhja kõrgus – väljendab udara kinnitumise tugevust: udarapõhi kannaliigestest kõrgemal või nõrkust:udarapõhi kannaliigesest all pool. Vanuse suurenedes nõuded leebemad . Liialt kõrge udarapõhi=väikemahuline udar, praakimine suurem. Udara eespoolne kinnitus võiks olla kõhujoonega ühtlaselt üleminev. See suurenab udara pikkust ja pamtu. Samas hoiab ära udara pendeldamise küljelt küljele kiirema liikumise korral. Mida kõrgem on udara näärmekude tagant poolt, seda pikem ja mahukam on udar. Koos laiema laudjaga veelgi mahukam udar.
  • Veiste sotsiaalne käitumine
    Veiste karja hierarhia kujuneb välja mõne aja jooksul ja on küllalt püsiv. Loomade omavahelised suhted avalduvad söömise ajal vabalaudas või karjamaal. Lihaveised on säilitanud karjainstinkti tugevamini: söömise ajal hajusamalt, puhkavad koos, vasikad ringi sees. Rahumeelsus püsib sarnasesse rühma kuuluvate loomade vahel. Närvilise õhkkonna loob uute loomade tulek karja. Kui uustulnukad leiavad oma koha, siis sisepinged jäävad, vähem on aga avalikke jõunäitamisi. Rahuliku õhkkonna loomiseks: viia miinimumi karja koosseisu muutmine, nudistada sarvilised tõud, vabalaudas tuleb tagada piisavalt sööta, sööda- ja puhkekohti.
  • Veiste suguline käitumine
    Suguline käitumine allub kesknärvi- ja hormonaalsüsteemile, kutsub lehma organismis esile tsüklilised muutused. Pulli suguline aktiivsus võib muutuda, kuis tsüklilisus puudub. Lehmade innatsükli pikkus keskmisel 21 päeva, millest 3-4 päeva jooksul on näha kõrvalekaldumisi käitumisviisis(suurenenud liikuvus, sagedam ammumine, roojamine, urineerimine , algavad katsed teistele peale hüpata ja vastupidi, tekib paigalseisurefleks). Vabalt karjas liikuv pull leiab ise indlevad loomad või vastupidi.
    • Emaslooma lakkumise, pea asetamisega tagakehale kutsub esile erektsiooni , järgneb pealehüpe, otsimisrefleks ning hüppega viiakse peenis sügavale tuppe ja paari sekundi pärast toimub ejakulatsioon .

    Sugulise käitumise tunnused järk-järgult kaovad, sõltumata kas seemendus toimus või mitte. Tiined loomad hoiavad teistest rohkem distantsi .
  • Maailma mustakirjud tõud
    Arvukaim piimatõugude rühm maailmas. Aretatud eeskätt suure piimatoodangu, lihasmassi ja tugeva tervise suunas. Piima rasva- ja valgusisalduses on teistele tõugudele alla jäänud. Küll aga rasva- ja valgutoodangu poolest ületavad teisi tõuge. Tänu küllaltki suurele kehamassile on noorloomade nuumamine edukas, kasvukiirus hea. Tähtsamad riigid Holland ja USA.
    Hollandi-friisi(holsteini) tõug – Hollandi-friisi, hiljem mustakirju tõug on üks vanimaid maailmas. On alustuseks paljudele mustakirjudele tõugudele. 20.saj keskpaigani oli tunnustatud kui kahesuunaline tõug. Sageli esines välimiku vigu. 1970ndalte tehti otsus, et on vaja kasutada holsteini tõugu piimajõudluse suurendamiseks. Veiseliha tootmiseks kasutati piimalehma ja lihaveise ristandeid. Hollandi holsteinil on suur piima rasvasisaldus (võrreldes holsteiniga). Holsteini pullide kasutamine on eemaldanud välimikuvead ning suurendanud piimatootmist. Praegu on Hollandi holsteini tõug eelistatuim aretuskomponent Eestis. Holsteini tõug – On aretatud Põhja-Ameerikas. Aretussuunaks suur piimajõudlus, lihajõudlusele tähelepanu ei pööratud. 1950ndaltel võeti kasutusele pullide hindamine järglaste järgi, kunstlikus seemenduses kasutati vaid häid pulle. Korraldati ümber ka veiste söötmine(põhiliseks sai maisi kuivsilo). Tulemuseks piimatoodangu kasv. See võimaldas vähendada piimalehmade arvu ja suurendada lihaveiste oma. Tänu pullide rangele hindamisele paranes udar ja kehaehitus ning tõug sai populaarseks. Hea kohanemisvõime tõttu levis kõikjale. Kõik maailmarekordid on ameerika holsteinide käes. Saksa mustakirju tõug- praegu kui holsteini tõu Euroopa variant. Head tööd on tehtud Saksamaal piima kuivainesisalduse suurendamisel. Eesti mustakirju tõug – aretusloo alguseks saab lugeda 1838.a, mil tehti esimene edukas import Hollandist. Hiljem Taanist , Inglismaalt ja mujalt.
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

    Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

    Vasakule Paremale
    Veisekasvatuse vastused 2013 #1 Veisekasvatuse vastused 2013 #2 Veisekasvatuse vastused 2013 #3 Veisekasvatuse vastused 2013 #4 Veisekasvatuse vastused 2013 #5 Veisekasvatuse vastused 2013 #6 Veisekasvatuse vastused 2013 #7 Veisekasvatuse vastused 2013 #8 Veisekasvatuse vastused 2013 #9 Veisekasvatuse vastused 2013 #10 Veisekasvatuse vastused 2013 #11 Veisekasvatuse vastused 2013 #12 Veisekasvatuse vastused 2013 #13 Veisekasvatuse vastused 2013 #14 Veisekasvatuse vastused 2013 #15 Veisekasvatuse vastused 2013 #16 Veisekasvatuse vastused 2013 #17 Veisekasvatuse vastused 2013 #18 Veisekasvatuse vastused 2013 #19 Veisekasvatuse vastused 2013 #20 Veisekasvatuse vastused 2013 #21 Veisekasvatuse vastused 2013 #22 Veisekasvatuse vastused 2013 #23 Veisekasvatuse vastused 2013 #24 Veisekasvatuse vastused 2013 #25 Veisekasvatuse vastused 2013 #26 Veisekasvatuse vastused 2013 #27 Veisekasvatuse vastused 2013 #28 Veisekasvatuse vastused 2013 #29
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 29 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-02-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 54 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor sigrid sild Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Osad küsimused on vastamata.

    Märksõnad

    Mõisted

    veis, veis, veepro holland, saksamaa seisukoht, tarnekvoot, erilist tähelepanu, kõrvamärk, kõrvamärk, nudistamine, maheloomakasvatuses, kael, piimalehmadel, seebuveistele, veistele, lihaveistel, õlgmik, rind, sõrad, udarapõhja kõrgus, lihaveised, piima rasva, hollandi holsteinil, holsteini tõug, maailmarekordid, head tööd, mustakirju tõug, tähtsuselt parim, angli tõug, šviitsi tõug, tõug, silmapaistev, sihipärase aretusega, sellele vaatamata, pidamistingimustes, iseloomult, sööda suhtes, tüüpilisteks omadusteks, aretusloomade valikul, šarolee, lihastik, belgia sini, simmental, limusiin, loomade kasvukiirus, aretatud ida, hereford, teisel aastal, šoti mägiveis, piemonti tõug, puhtatõulisi ammlehmakarju, peamiselt liha, talvised söödad, puhkeala sügavallapanul, uusehitisi, maksimaalselt 6, poole ees, sellele vaatamata, koostisosaks, kuivainet, rasvasisaldus, piimasuhkrut, keskmine tihedus, kõikuda 2, rasvhapete hulgas, esimesed kolm, laktoosil, piimatoodetes, happelisus, sellisel puhul, eliit, kellepoegimisest, lüpsmisseade, üksiktaktis töötaval, nisakannud, tavalisel kollektoril, käsitsilüps, kannulüps, torusselüps, robotlüps, bioloogilised saastumised, füüsikalised saastumised, kuivadel pindadel, suvised poegimised, toitumus, madal hinne, majandusanalüüsid, soovitav, ketoos, maksa rasvumine, vatsaatsidoos, poegimishalvatus, marutaud, teetanus, botulism, veiste elu, loomakasvatusega riikides, temperatuur 15, lüpsiks, puhkeala, noorloomade pidamishooned, nuumpulle, 10 enam, lehmade puhke, söödalava vahel, innaavastamine, piimakarja laudad, veiste naha, lihaveiseid, muud meetodid, põhjendatud vajadusel, tahesõnnik, hoidla, vedelsõnnik, hoidla, virts, hoidla, vedelsõnniku, sõltub tulude, etkü, fao, wto, icar, interbull, ircc, erdb, whff, ehrc

    Kommentaarid (1)

    minastennu profiilipilt
    minastennu: Oukie doukie
    11:49 01-03-2015


    Sarnased materjalid

    42
    docx
    Veisekasvatuse vastused
    45
    doc
    Veisekasvatuse arvestus
    158
    pdf
    Veisekasvatuse alused
    10
    docx
    Veisekasvatus
    14
    doc
    Veisekasvatus
    19
    docx
    Loomakasvatuse alused
    33
    pdf
    SEAKASVATUS teemad
    2
    docx
    VEISEKASVATUS





    Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
    faili e-mailile TASUTA

    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    või
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun