Referaat Eesti hobune Koostas Tuuli Vellend 5. A klass. Eesti hobune Mereliselt pehme kliima, õhuke paerähkne mullastik, erisugune taimkate ja isoleeritus on põhjustanud Läänemere saartel koduloomade eripära. Iidse päritoluga maakarjast, maalambast ja eesti hobusest on püsima jäänud maakri ja eesti hobune. Vanad eestlased nimetasid teda lihtsalt "meie hobuseks", hiljem kutsuti teda ka "liivimaa hobuseks", pidades silmas selle tõu levikut Eesti, Liivi ja Kuramaal. Kirjanduses esineb veel klepperi ja topeltklepperi nimi. Tänapäeval aga tuntakse teda lihtsalt saaremaa hobuse nime all. 19. sajandi seitsmekümnendatel aastatel omandas eesti tõug hobusekasvatajate seas üleeuroopalise kuulsuse hea eksterjööriga ja väljapaistvate saavutustega veovõistlustel. Eesti hobusel on mõned iseärasused, mille poolest ta...
kindlustatakse sisekeskkonna stabiilsus e. homöostaas Neuraalne regulatsioon-närvisüsteem Humoraalne regulatsioon-hormoonid Populatsiooni tasand Ühel asustusalal elunevad sama liiki organismid moodustavad populatsiooni (nt. ühes tiigis ujuvad karpkalad) Liigi tasand Liigi määratlemine toimub paljude sarnaste tunnuste abil. Nt. Iseloomulik sise- ja välisehitus, talituste eripära, kromosoomides paiknev spetsiifiline geenide kogum, kindlad nõuded elupaigale Koduhobune (Equus Caballus) Ökosüsteemi tasand Ühel territooriumil omavahel toitumissuhetes olevad organismid moodustavad koos ümbritseva loodusega ökosüsteemi. Kõige suurem ökosüsteem on biosfäär. Biosfäär on kõige kõrgem eluslooduse organiseerituse tase.
nagu Neferetki oli teinud kaugemal. Mulle meeldivad kassid, ütlesin Varem mul oli kass, aga kui mu Johnile ema uuele abikaasale, ei me vaikselt. ema uuesti abieelus, pidin ta kasside varjupaika viima. Ma olen tähele pannud, et see, Hobustel on pikad peened jalad ja ki Hobune ehk koduhobune on kuidas inimene kassidesse suhtub võimaldav sale keha. -ja see, kuidas nemad omakorda koduloom hobuslaste sugukonna vastu käituvad - , on tavaliselt suurepärane mõõdupuu inimese hobuse perekonnast. iseloomu määramiseks. Hobused magavad püsti, kuna Hobune on taimtoiduline loom. Tema pikk kael hõlbustab tal maast
Hobused Hobune ehk koduhobune (Equus caballus) on koduloom hobuslaste sugukonna hobuse perekonnast. Hobustel on pikad peened jalad ja kiiret liikumist võimaldav sale keha. Hobused pikutavad püsti, kuna nende luustik ja lihased lubavad neil lõdvestuda ka püsti seistes, aga magavad lamades. Hobune on taimtoiduline loom. Tema pikk kael hõlbustab tal maast rohtu kätte saada. Taimetoiduga on kohanenud ka tema hammastikja seedekanal. Lõikehambad asetsevad tihedasti kõrvuti ja on suunatud ettepoole
...............................lk. 3-4 Värvused...........................................................lk. 5-6 Eesti hobune......................................................lk. 7-8 Araabia hobune.................................................lk. 9 Koolisõit............................................................lk. 10 Kasutatud kirjandus...........................................lk. 11 2 Hobune ehk koduhobune (Equus caballus) on koduloom. · Klass: imetajad - Mammalia · Alamklass: pärisimetajad - Placentalia · Ülemselts: kabiloomalised - Ungulata · Selts: kabjalised - Perissodactyla · Sugukond: hobuslased - Equidae · Perekond: hobune Equus Hobused, eeslid, eeslikud ja sebrad kuuluvad kõik ühte imetajate klassi hobuslaste (Equidae) sugukonda hobuse (Equus) perekonda. Hobustel on pikad peened jalad ning kiiret liikumist võimaldav sale keha
Hobusekasvatuse küsimused (VL+PM) 1. Perekond Equus, hobuste evolutsioon ja kodustamine (lühidalt) Zooloogilise klassifikatsiooni järgi kuuluvad hobused imetajate klassi, pärisimetajate alamklassi, kabiloomaliste ülemseltsi, kabjaliste seltsi, hobuslaste sugukonda ja hobuste perekonda. Pärishobused 1)koduhobune 2)Prezevalski hobune 3)Tarpan Eeslid 1)kodueesel 2)Somaali ulukeesel 3)Nuubia ulukeesel Eeslikud- 1)kulaan 2)Kiang 3)Onager Sebrad- 1)Grevi sebra 2)Mägisebra 3)Savannisebra Hobuse perekonna liikmetel ühiseks anatoomiliseks ja füsioloogiliseks tunnuseks on: 1)pikad peened jalad 2)kiiret liikumist võimaldav keha 3)Toetuvad maale kolmada varbaga 4)ülejäänud kehaosad võimaldavad kiiret liikumist Hobuse eellaseks on ilmselt P-Am elanud rebasesuurune Eohippos. (60milj aastat tagasi), kes omakorda põlvneb 75 milj aastat tagasi elanud ja viiele varbale toetuvast condylarthist. 2. Hobusekasvatuse sõltuvus sotsiaal-majanduslikest fak...
Loomaliikidest on esindatud veis, siga, kits ja/või lammas. Kuna sellel perioodil (II at. eKr) kliima jahenes, siis pidurdas see tõenäoliselt karjakasvatuse arengut. Soodsamad tingimused püsisid saartel ja rannikualadel. Vanema pronksiaja (II at. eKr keskpaik-X saj. eKr) asualid ja kalmistuid on väga vähe leitud. Seetõttu ei ole midagi teada ka karjakasvatuse arengust sellel perioodil. Tõenäoliselt on sel perioodil Eestisse sisse toodud ka koduhobune. Nooremaks pronksiajaks (X-VI saj. eKr) on 4 karjakasvatus laiemalt välja kujunenud, seega võib oletada, et eelneval perioodil toimus järk- järguline üleminek küttide-kalurite-korilaste elatusviisilt karjakasvatusele. Rauaaja varasematest perioodidest ei ole asulaid ega linnuseid teada või on need pronksiaegsete muististega segunenud. Seetõttu ei saa jälgida karjakasvatuse arengut sellel
Hobusekasvatus H. Peterson 01.02.07 Hobuste põlvnemine Zoolooglise klassifikatsiooni järgi kuuluvad hobused imetajate klassi, pärisimetajate alamklassi, kabiloomade ülemseltsi, kabjaliste seltsi, hobuslaste sugukonda ja hobuste perekonda. Hobused Pärishobused- Equus 1. koduhobune E. caballus 2. Przewalski hobune Equus przewalskii. 124-145cm kõrge. Laia ja sügava kerega ja püstise lakaga. Paks kael. Pikad kattekarvad. 1901 toodi halle loomaaeda. Metsikult oli veel 1950-del. Stepihobuse tõud pärinevad temast. 3. tarpan E. caballus gmelini primitiivne koduhobune. Kuni 135 cm. Trulljas kere, ümarad vormid. Hiirjas vööt seljal. Tagajalgadel naastud puuduvad. Veel 1870-l oli teda veel looduslikult.
lõunapoolkeral lühemaks. Polaarjooni ja pooluse vahel võib öö kesta üle ööpäeva, see on polaaröö. Astronoomia seisukohast esineb öö kui päike on horisondi suhtes üle 18 kraadi nurga all. Kui päike on horisondi all, aga tema hajutatud valgus jõuab vaatlejat, on hämarik. Kõrgemates laiuskraadides on suvel kogu öö jooksul hajutatud valgus. See on valge öö. · Hobune (lk 574) - Hobune ehk koduhobune (Equus caballus) on koduloom hobuslaste sugukonna hobuse perekonnast. Hobustel on pikad peened jalad ja kiiret liikumist võimaldav sale keha. Hobused magavad püsti, kuna nende luustik ja lihased lubavad neil lõdvestuda ka püsti seistes. Hobune on taimtoiduline loom. Tema pikk kael hõlbustab tal maast rohtu kätte saada. Taimetoiduga on kohanenud ka tema hammastik ja seedekanal. Lõikehambad asetsevad tihedasti kõrvuti ja on suunatud ettepoole.
Hobused kuuluvad imetajate (Mammalia) klassi, pärisimetajate (Placentalia) alamklassi, kabiloomaliste (Ungulata) ülemseltsi, kabjaliste (Perissodactyla) seltsi, hobuslaste (Equidae) sugukonda ja hobuste (Equus) perekonda. Hobused (Equus) Pärishobused Eeslid (E.asinus) Eeslikud (E. Sebrad (E. (Equus) hemionus) hippotigris) 1. Koduhobune (E 1. Kodueesel (E 1. Kulaan (dzigetai) 1. Grevi sebra (E h caballus) asinus) (E h hemionus9 grevyi) 2. Przevalski 2. Somaali 2. Kiang (E h 2. Mägisebra (E h hobune (E ulukeesel (E a kiang) zebra) przewalskii) somaliensis) 63 KALAKASVATUSE ERIALA 3. Tarpan (E c 3. Nuubia ulukeesel 3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
