40…50 kg 2. Toitefaktorid-on need toitained mida loom ei suuda sünteesida, need peavad pärinema söödast. (energia, proteiin, rasv, 14 vitamiini, 24 mineraalelemendi, vesi ja õhuhapnik) 3. Orgaaniline aine=kuivaine-toortuhk 4. Loomade normaalseks tegevuseks on vaja energia, proteiini ja rasva. 5. Kuna algab ja lõppab lehmal laktatsiooniperiood? Laktatsioonitsükkel algab lehmadel poegmisega ja lõpeb kinnijätmisega. Sellele järgneb 40…60 päevane kinnisperiood enne uut poegmist. 6. Ternespiim annab antikehad(immuunsus) 7. Mis on asendamatud amiinohapped? On happed mida loom ei saa ise sünteesida vaid peavad saama seda söötadega. 8. Nimeta kolm vees lahustuvaid vitamiine? B-rühma vitamiinid,C- ja P-vitamiinid 9. Nimeta (ainult) kolm makroelementi. Kaltsium, fosfor,kaalium.
Ei sisalda palju karotiini- piim valgem Energiarikkam Rohkem inimesi vastuvõtlikud pühvlipiimale Toodetakse põhiliselt india piimatooteid, itaalias ka mozzarela juustu Piirangud tootmisel näitaja lehm pühvel vanus esmapoegimisel 24...30k 40...60k poegimisvahemi k 12...13k 15...18k lakt. Periood 300p 252...270p 90...150p (murrahil 60- kinnisperiood 60...90p 200p) produtseeruv eluiga 52% 39% Aretus Märkimisväärset progressi ei toimu Püütakse luua tihedat lüpsmist kannatavat udarat, mis sobiks automaatlüpsiga (eriti Euroopa, Austraalia ja Uus-Meremaa) Põhiprobleem- arengumaades tulemuslikud aretusmeetodid kitsendatud (nt kunstlik seemendus) Ei kasutata tootlikuse ja viljakuse parandamiseks- probleemid juurdekasvuga Kasutatud kirjandus:
................5 2.3. Tiinus............................................................................................................ 5 3. Sigimise mõju laktatsioonitsüklile.......................................................................7 3.1. Uuslüpsiperiood............................................................................................ 7 3.2. Tiineltlüpsiperiood........................................................................................ 7 3.3. Kinnisperiood................................................................................................ 8 4. Kokkuvõte........................................................................................................... 9 Kasutatud kirjandus.............................................................................................. 10 2 Sissejuhatus
365 päeva. Alaperioodid: 1) uuslüpsiperiood kestab poegimisest kuni järgmise tiinestumiseni; 2) laktatsiooniperiood ajavahemik poegimisest kuni kinnijätmiseni; 3) tiinusperiood veistel 283 päeva. Poegimisvahemik on tihedalt seotud laktatsiooniperioodiga. Laktatsiooniperiood koosneb uuslüpsiperioodist ja tiineltlüpsiperioodist. Laktatsioon algab lehmal poegimisega ning lõpeb teatud ajal pärast tiinestumist. Sellele järgneb kinnisperiood, mille jooksul lehma ei lüpsta. Tiinus kestab tiinestumisest poegimiseni. Selle pikkus varieerub olenevalt tõust ja isenditest. Tiinus moodustab umbes ¾ reproduktsioonitsüklist. Ajavahemikku poegimisest tiinestumiseni nimetatakse uuslüpsiperioodiks. Selle kestuseks oleks soovitatavalt 9597 päeva. 19. Udara ehitus Udarat katab mitmekihiline nahaepiteel, mis on pealt kaetud õhukese karvkattega, kusjuures nisadel karvad puuduvad
10 ja 27 Erinevate tõugude ristamisel inbriidingu depressiooni oht väheneb? Õige Veisetõugude klassifikatsioon jõudluse alusel! Piima-, liha- ja kahesuunalise jõuga tõud Millisel temperatuuril säilitatakse spermat? -196 Miks peab vasikas saama ternespiima võimalikult ruttu peale sündi? Ternespiim annab vasikale passiivse immuunsuse nakkushaiguste vastu; ternespiimas olevad valgud sisaldavad antikehi, mis vastsündinud vasika verest puuduvad. Antikehade arvukus väheneb kiirelt. Mis on kinnisperiood? 45-60 päeva enne poegimist lõpetatakse lüpsmine, et tagada lehma tervis ning piimajõudlus järgmisel perioodil. Veiste rümba mass on lihaskehamass koos sisemise rasvaga? Jah Piima väljumist udarast võimaldab hormoon? Oksütotsiin Lühikeste lehmaasemete pikkus? 150-170cm Arvuta piimatoodang ja piima rasvatoodang viimasest kontrollpäevast 15.10 (piima 8 kg, rasvasisaldus5,2%) kinnijäämiseni 12.11. Lämmastikuvabad ekstraktiivained on () seeduvad süsivesikud. Kergesti
Ülejäänud 50% või vähem moodustavad rohusöödad. 1 kg piima kohta tuleb 400 g ja rohkem jõusööta. Heinatüübiline söötmine – levinud perefarmides, kus loomadele silo ei söödeta. Silotüübiline söötmine – rohusöötadest on ratsioonis ülekaalus silod. Silo-heina tüübiline söötmine – selline, kui rohusöötadest söödetakse nii heina kui silo. Laktatsioonitsükkel algab lehmade poegimisega ja lõpeb kinnijätmisega. Sellele järgneb 40…60 päevane kinnisperiood enne uut poegimist. Perioodi poegimisest poegimiseni nimetatakse poegimisvahemikuks. Juba nädalapäevad enne loodetavat poegimist tuleb jälgida eriti suuretoodanguga lehmi. Kui enne poegimist lehma udar on liiga tugevalt turses, tuleks teda sööta nõrgemini, kui keskmiselt kinnisperioodil. Pärast poegimist tuleb peatselt lehma ka lüpsta (isegi öösel). See on vajalik eeskätt selleks, et vasikas saaks kiiresti sooja ema ternespiima. Alates 4-ndast
Hüpotaalamuse rakkude produtseeritud oksütotsiin vabaneb hüpofüüsi tagasagarast. Teine järjestikune oksütotsiini vabanemine on nõrgem. Oksütotsiini vabanemist soodustavateks teguriteks võivad olla ka lüpsmisega seotud helid. Pärssivateks teguriteks võivad olla näiteks stress ja valu. Sel juhul ahenenud veresooned vähendavad oksütotsiini kogust udaras ja pidurdavad müoetiteelirakkude kontraktsiooni. Päevase piimakoguse muutumine lehmal laktatsiooni jooksul. Kinnisperiood: pikkus ja funktsioon. Laktatsioonikõver - päevane piimatoodang on lehmal kõige suurem vahetult poegimisjärgselt ja langeb siis aeglaselt. Piima tootmine on reguleeritud vastavalt sellele, palju järglane tarbib. Kui udarad tühjendatakse ainult osaliselt mingi aeg, siis piimatootmine langeb, sest toimub alveoolide ja piimanäärmete involutsioon. Lehma udarat tühjendatakse 1-2 korda päevast, et piimatootmist säilitada.
Väljutamine e ejektsioon- vallandub hormoon oksütotsiin, mis liigub vere kaudu udarasse ja põhj alveoolide kokkutõmbumise ehk piima sõõrdumise. Alveoolidest koguneb piim alveolaarjuhadesse, mis omavahel seostudes moodust suuremaid piimajuhasid. Lehmapiima keemiline koostis: vesi(87,2-88,5%),kuivaine(11,5-12,8%), rasv (3,8-40%), valk(3,0-3,5%),laktoos(4-4,5%),mineraalained(0,7-0,8). Piimajõudlust mõjutavad tegurid:poegimisvahemik:laktatsiooniperiood ja kinnisperiood. Laktatsioonikõver nim laktatsiooni kuutoodangute või keskmiste ööpäevaste toodangute graafikut. Poegimisvahemik 320-365päeva, laktatsiooniperiood 260-305 p, uuslüpsi p 40-82p,tiineltlüpsip, kinnisp 50-60p,tiinusperiood 283 p. Piimajõudluse arvestus: hinnatakse piimatoodangu,piima rasva- ja vaalgusisalduse ning rasva- ja valgutoodangu alusel. Kontroll-lüpsid tehakse 1 kord kuus. Kontroll-lüpsi meetodid:standardkontroll-lüps,vahelduv kontrolll
Jõudluseks nimetatakse loomade võimet toota teatud tingimustes a teatud ajavahemikul vajalik kogus mingit toodangut. 23. Udara ehitus, piima tekkimine ja väljutamine. Piima teke ehk laktatsioon algab sünnitusega.1 liitri piima sünteesiks peab udarast välja voolama 400-500 liitrit verd. 24. Lehmapiima keemiline koostis. 25. Piimajõudlust mõjutavad tegurid. Laktatsioonikõver. Poegimisvahemik ja selle alaosad (laktatsiooniperiood, kinnisperiood, uuslüpsi- ehk servisperiood, tiineltlüpsiperiood). 26. Piimajõudluse arvestus Piimajõudlust arvestatakse kirjapildis:305-7000-4,2-280-3,0-210-490 s.t. 305 päevase laktatsiooni piimatoodang -7000 kg , rasva protsent 4,0, piima rasvatoodang 280 kg, valgu protsent 3,0 , valgutoodang 210kg , rasva ja valgutoodangu summa 490 kg. 27. Kontroll-lüpsid ja piimaproovide võtmine. Kontrolllüpsi tehakse üks kord kuus.Seda võib viia nelal meetodil:
tulemusi. Üldiselt peetakse lüpsilehma vanusteks esmapoegimisel 24 kuni 30 kuud, ning poegimisvahemik 12 kuni 13 kuud. Laktatsiooniperiood on umbers 300 päeva 60-90 päevase kinnisperioodiga ning piimatootlikkus on 6 000 kuni 7 000 kg aastas, siis pühvli esmapoegimise vanuseks arvatakse tavaliselt 40- 60 kuud (kuigi on kõikumisi, nt vahemere-ja soo-tüüpi loomad poegisid varem, kui India omad). Poegimisvahemik on pühvlitel 15- 18 kuud. Kinnisperiood on 90-150 päeva nili-ravi tõul, kuigi murrahil võib see olla isegi 60st päevast 200 päevani. Keskmine laktatsiooniperiood varieerub 252 kuni 270 päevani. Sellest lähtuvalt, on pühvli produtseeruv eluiga kõigest 39% tema tervest elueast, võrdluseks- 52% on see arenenud lüpsilehmadel. Ligi 80% pühvlitest Indias ja Pakistanis poegib juunis ja detsembris, põhjustades puudujäägi piimatööstuses märtsist juunini. On märgitud, et varajane
Nisaava on ümbritsetud sulgurlihasega, mis ei lase piimal lüpsivaheaegadel väljuda. 24. Lehmapiima keemiline koostis. Koostisosadeks: vesi, kuivaine, rasv, valk, piimasuhkr e laktoos ja mineraalained Piima keemiline koostis oleneb suurel määral tõust, laktatsiooniperioodist(perioodi algul rasva % madalam kui perioodi lõpus) ja söötmisest(erinev rasvasisaldus). 25. Piimajõudlust mõjutavad tegurid. Laktatsioonikõver. Poegimisvahemik ja selle alaosad (laktatsiooniperiood, kinnisperiood, uuslüpsi- ehk servisperiood, tiineltlüpsiperiood). Piimatoodangut mõjutab poegimisvahemik ja selle alaosade pikkus. Poegimisvahemik e.sigimistsükkel on periood ühest poegimisest teise poegimiseni(1 aasta). Poegimisvahemik jaguneb laktatsiooniperioodiks ja kinnisperioodiks. Laktatsiooni- e lüpsiperioodiks või lihtsalt laktatsiooniks nimetatakse piima eritamise perioodi poegimisest kuni kinnijäämiseni(305 päeva).Laktatsiooniperiood jaguneb lähtuvalt tiinusest
eritamise perioodi poegimisest kuni kinnijäämiseni. Laktatsiooniperioodi normaalseks pikkuseks peetakse 305 päeva (kõikumisega 260...320 päeva). Laktatsiooniperiood jaguneb lähtuvalt tiinusest uuslüpsiperioodiks jatiineltlüpsiperioodiks. Uuslüpsi- ehk servisperiood on ajavahemik poegimisest tiinestumiseni. See peaks olema 45- 90 päeva. Tiineltlüpsiperiood on ajavahemik tiinestumisest kinni jätmiseni. Kinnisperiood on ajavahemik kinnijätmisest poegimiseni. Kinnisperioodi kui puhkeperioodi, mis on vajalik kogu organismi ettevalmistamiseks uueks lüpsiperioodiks. Lehma kinnijätmisel vähendatakse piima teket soodustavate söötade hulka, vähendatakse joogivee koguseid ja hakatakse lüpsma üks kord päevas. Kinnisperiood kestab tavaliselt 40-60 päeva. Laktatsiooni kuutoodangute või keskmiste ööpäevaste toodangute graafikut nimetatakse laktatsioonikõveraks. 29
nõrgematena ning arenevad aeglaselt. Hilinenud seemendamine suurendab noorlooma üleskasvatamise kulusid ja piima omahinda. Et vältida spontaanseid tiinestumisi, tuleb kuuekuised vasikad sugude kaupa eraldada. Tiinus Tiinus kestab tavaliselt 9 kuud (270-292 päeva). Tiinuse esimeseks tunnuseks on inna ärajäämine. Tiinuse soodustab toodangutaseme langust. Kaheksandal tiinuse kuul jäetakse lehm kinni (s.t enam ei lüpsta). Kinnisperiood ei tohi olla lühem kui 1 kuu ja ei pruugi olla pikem kui 1,5 kuud. Kui lehm ei tiinestu ettenähtud aja jooksul, siis on tegemist ahtrusega. Meil loetakse ahtraks lehm, kes ei ole tiinestunud kahe poegimisjärgse kuu jooksul. Ahtruse põhjuseks võivad olla suguorganite haigused ja söötmisvigadest tingitud närvi- ja hormonaalsüsteemi häired. Näiteks, kui loom ei saa söödaga mõne hormooni tootmiseks vajalikke mikroelemente piisavas koguses, võib indlus hilineda, ära jääda,
_ heinatüübiline söötmine levinud perefarmides, kus loomadele silo ei söödeta; _ silotüübiline rohusöötadest on ratsioonis ülekaalus silo; _ silo-heina tüübiline söötmine selline, kui rohusöötadest söödetakse nii heina kui silo. PIIMAKARJA SÖÖTMINE LAKTATSIOONITSÜKLI ERI PERIOODIDEL JA KINNISPERIOODIL Laktatsioonitsükkel algab lehmade poegimisega ja lõpeb kinnijätmisega. Sellele järgneb 40...60 päevane kinnisperiood enne uut poegimist. Perioodi poegimisest poegimiseni nimetatakse poegimisvahemikuks. Lehmade söötmisele on nendel perioodidel erinõuded. Kui nendest kinni ei peeta, jääb osa potentsiaalsest toodangust saamata, halveneb söödakasutus (st 1 kg piima tootmiseks kulub rohkem sööta) ja tõuseb piima omahind. Kui enne poegimist lehma udar on liiga tugevalt turses, tuleks teda sööta nõrgemini kui keskmiselt kinnisperioodil.
1.Veiste kodustamine ja põlvnemine. Veise kodustamise ajaks võis olla u 6-2 tuhat aastat eKr . Kodustamise kolleteks on Kirde-Aafrika ja Edela-Aasia Niiluse, Tigrise ja Eufrati jõe aladel. 2. 1) Perekond:veised, 1.1 Alamperekond:veised, liik:ürgveis, kodustatud vorm: koduveis. 1.2 Alamperekond: jakid, liik: jakk, kodustatud vorm: kodujakk. 1.3 Alamperekond: kaguaasia veised, liik: banteng, kodustatud vorm: baali kari, liik: gaur, kodustatud vorm: gajaal. 1.4 Alamperekond: piisonid, liik: euroopa piison, ameerika piison, kodustatud vorm: puudub. 2) Perekond: aasia pühvlid, liik: inda pühvel, kodustatud vorm: india veepühvel, liik: filipiini pühvel, kodustatud vorm: puudub. 3)perekond: aafrika pühvlid, liik: kahverpühvel, kodustatud vorm: puudub. 3. Veisekasvatuse olukord maailmas ja Eestis. Valdav osa veistest asub arengumaades, seal elab suurem osa rahvastikust maal ja tegeleb põllumajandusega. Vajalik piima ja liha toodang saadakse tä...
· Poegimine, poegimisjärgne suguelundite ja innatsükli taastumine, inna avastamine, seemendamine, tiinestumine, kinnijätmine ja uus poegimine on ajahetked, mis määravad reproduktsioonitsükli ja selle perioodid. · Poegimisvahemik on tihedalt seotud laktatsiooniperioodiga. · Laktatsiooniperiood koosneb uuslüpsiperioodist ja tiineltlüpsiperioodist. · Laktatsioon algab lehmal poegimisega ning lõpeb teatud ajal pärast tiinestumist. · Sellele järgneb kinnisperiood, mille jooksul lehma ei lüpsta. · Tiinus kestab tiinestumisest poegimiseni. Selle pikkus varieerub olenevalt tõust ja isenditest. Tiinus moodustab umbes ¾ reproduktsioonitsüklist. · Ajavahemikku poegimisest tiinestumiseni nimetatakse uuslüpsiperioodiks. Selle kestuseks oleks soovitatavalt 95-97 päeva. · Lehm on väga hea sigivusega, kui ta poegib korra aastas. · Arenenud piimakarjaksvatusega maades loetakse piimaveisekari väga heaks, kui selles
perioodi poegimisest kuni kinnijäämiseni. Laktatsiooniperioodi normaalseks pikkuseks peetakse 305 päeva (kõikumisega 260...320 päeva). Joonis Lehma poegimisvahemik KONSPEKTIST OTSIGE JUURDE! Laktatsiooniperiood jaguneb lähtuvalt tiinusest uuslüpsiperioodiks ja tiineltlüpsiperioodiks. Uuslüpsi- ehk servisperiood on ajavahemik poegimisest tiinestumiseni. See peaks olema 45-90 päeva. Tiineltlüpsiperiood on ajavahemik tiinestumisest kinni jätmiseni. Kinnisperiood on ajavahemik kinnijätmisest poegimiseni. Kinnisperioodi kui puhkeperioodi, mis on vajalik kogu organismi ettevalmistamiseks uueks lüpsiperioodiks. Lehma kinnijätmisel vähendatakse piima teket soodustavate söötade hulka, vähendatakse joogivee koguseid ja hakatakse lüpsma üks kord päevas. Seejärel hakatakse lüpsma ebaregulaarselt vastavalt piima kogusele udaras. Selline ebaregulaarne lüpsmine mõjub lehmale stressorina ja vähendab piima teket udaras
piima teket udaras. Lehma võib kinni jätta, kui päevane piimatoodang on 3-5 kg. Seejärel tuleb lehma jälgida, et ei tekiks udarapõletikku ehk mastiiti. Kinnijätmisperiood kestab kuni 10 päeva. Tänapäeval nii lehmi kinni ei jäeta.Lüpsku või 30 kg-pannakse rohud nisadesse ja kõik.Muutub ratsioon,vähendatakse jõusööda kogust,või ei anta üldse. Keegi vee kogust ei vähenda.Kinnisperioodita on tavaliselt lehma järgmise laktatsioonitoodang väike. Liiga pikk kinnisperiood ei ole samuti õigustatud. Optimaalne kinnisperioodi pikkus on 40-60 päeva. Piima koostis ja ööpäevane toodang laktatsiooniperioodi kestel ei ole ühesugune. Laktatsiooni kuutoodangute või keskmiste ööpäevaste toodangute graafikut nimetatakse laktatsioonikõveraks. Pärast poegimist suureneb piimatoodang kuni seitsme nädala jooksul saavutades maksimumi 2-3 laktatsioonikuul. Pärast kõrgperioodi hakkab piimatoodang langema. Langus sõltub sellest, millal lehm pärast poegimist
Kui prolaktiini vabanemist stimuleerib ainult udara vahetu ärritamine, siis oksütotsiin vabanemist võivad stimuleerida ka lüpsiplatsile ajamine, jõusööda andmine jt. lüpsmisega seotud protseduurid. Oksütotsiini tase veres säilib 5-12 minutit. Pärast seda jääb udarasse veel 5-20% jääkpiima. Päevane piimakogus suureneb lehmal 4-6 nädala jooksul pärast poegimist ning püsib õige söötmise puhul stabiilsena 5-6 kuud. Enne järgmist poegimist on oluline tagada lehmale kinnisperiood kehavarude moodustamiseks ja udara näärmeepiteeli uuendamiseks. Kinnisperiood algab tavaliselt pärast 305 päevast laktatsiooni. 88) Lindude sigimise iseärasused Lindude sigimist reguleerivad sarnaselt imetajatele hüpotaalamuse ja hüpofüüsi hormoonid, erinevusi esineb vaid hormoonide keemilises koostises. Lindude sugunäärmed toodavad samuti steroidhormoone, mis mõjutavad suguelundite talitlust, sekundaarsete sugutunnuste kujunemist ja häält
Sigade bioloogilised ja majanduslikud omadused Sigade bioloogilised ja majanduslikud omadused Inimene peab sigu põhiliselt sealiha saamiseks. Sigade kui lihaloomade omadused tulenevad nende organismi eripärast. Sigu hinnatakse paljude tunnuste järgi. Tunnuseid, mis vahetult iseloomustavad jõudlust (reproduktsioonivõime, nuumajõudlus ja lihaomadused), nimetatakse majanduslikult kasulikeks. Peale nende on veel tunnuseid, mis on viimastega seotud, kuid neid hinnatakse tihti silma järgi ja neile ei anta objektiivset arvväärtust (eksterjöör, konstitutsioon, tervis). Sigade majanduslikult kasulikud omadused tulenevad nende bioloogilistest iseärasustest. 1. Sigade suur viljakus. Viljakusest kõneldes eristatakse primaarset viljakust, mis avaldub looma võimes produtseerida teatud hulk valminud sugurakke, ja sekundaarset viljakust, mida näitab looma võimet sünnitada teatud hulk järglasi. Sekundaarne viljakus on primaarsest viljakusest madalam, s...
Kui prolaktiini vabanemist stimuleerib ainult udara vahetu ärritamine, siis oksütotsiin vabanemist võivad stimuleerida ka lüpsiplatsile ajamine, jõusööda andmine jt. lüpsmisega seotud protseduurid. Oksütotsiini tase veres säilib 5-12 minutit. Pärast seda jääb udarasse veel 5-20% jääkpiima. Päevane piimakogus suureneb lehmal 4-6 nädala jooksul pärast poegimist ning püsib õige söötmise puhul stabiilsena 5-6 kuud. Enne järgmist poegimist on oluline tagada lehmale kinnisperiood kehavarude moodustamiseks ja udara näärmeepiteeli uuendamiseks. Kinnisperiood algab tavaliselt pärast 305 päevast laktatsiooni. 88) Lindude sigimise iseärasused Lindude sigimist reguleerivad sarnaselt imetajatele hüpotaalamuse ja hüpofüüsi hormoonid, erinevusi esineb vaid hormoonide keemilises koostises. Lindude sugunäärmed toodavad samuti steroidhormoone, mis mõjutavad suguelundite talitlust, sekundaarsete sugutunnuste kujunemist ja häält
poegimisest kuni kinnijäämiseni. Laktatsiooniperioodi normaalseks pikkuseks peetakse 305 päeva (kõikumisega 260...320 päeva). Joonis Lehma poegimisvahemik. Laktatsiooniperiood jaguneb lähtuvalt tiinusest uuslüpsiperioodiks ja tiineltlüpsiperioodiks. Uuslüpsi- ehk servisperiood on ajavahemik poegimisest tiinestumiseni. See peaks olema 45-90 päeva. Tiineltlüpsiperiood on ajavahemik tiinestumisest kinni jätmiseni. Kinnisperiood on ajavahemik kinnijätmisest poegimiseni. Kinnisperioodi võib vaadelda kui puhkeperioodi, mis on vajalik kogu organismi ettevalmistamiseks uueks lüpsiperioodiks. Lehma kinnijätmisel vähendatakse piima teket soodustavate söötade hulka, vähendatakse joogivee koguseid ja hakatakse lüpsma üks kord päevas. Seejärel hakatakse lüpsma ebaregulaarselt vastavalt piima kogusele udaras. Selline ebaregulaarne lüpsmine mõjub lehmale stressorina ja vähendab piima teket udaras. Lehma
poegimisest kuni kinnijäämiseni. Laktatsiooniperioodi normaalseks pikkuseks peetakse 305 päeva(kõikumisega 260...320 p). Laktatsiooniperiood jaguneb lähtuvalt tiinusest uuslüpsiperioodiks ja tiineltlüpsiperioodiks. Uuslüpsi e. servisperiood on ajavahemik poegimisest tiinestumiseni. See peaks olema 45-90 päeva. Tiineltlüpsiperiood on ajavahemik tiinestumisest kinni jätmiseni. 35 KALAKASVATUSE ERIALA Kinnisperiood on ajavahemik kinni jätmisest poegimiseni. Kinnisperioodi võib vaadelda kui puhkeperioodi, mis on vajalik kogu org-mi ettevalmistamiseks uueks lüpsiperioodiks. Lehma kinni jätmisel vähendatakse piima teket soodustavate söötade hulka, vähendatakse joogivee koguseid jahakatakse lüpsma üks kord päevas. Seejärel hakatakse lüpsma ebaregulaarselt vastavalt piima kogusele udaras. Selline ebaregulaarne lüpsmine mõjub lehmale stressorina ja väheneb piima teket
Lambakasvatus Eestis Arvukus, saaduste tootmine Lambakasvatus on olnud Eestis veise- ja seakasvatuse kõrval täiendavaks loomakasvatusharuks. Tõsi, 19. sajandil ja 20. sajandi alguses oli lambakasvatus oma mahult põllumajanduses olulisel kohal. Suurim lammaste arv Eestis oli 1922.a. kui siin loendati 745 tuhat lammast (koos samal aastal sündinud talledega). Näiteks 1938/39. a oli Eestis 695 000 lammast (koos samal aastal sündinud talledega). Kui üheksakümnendate aastate alguses oli Eestis veel ligikaudu 140 000 lammast, siis praegu loetakse ületalve peetavate lammaste arvuks ca 72 400 lammast (tabel 1). Üheksakümnendate aastate algus oli lambakasvatusele raske periood. Taandarengu põhiliseks põhjuseks oli lambaliha- ja villatootmise madal tasuvus, põllumajandustootmise üldine allakäik üheksakümnendate aastate alguses ning probleemid lambaliha ja villa realiseerimisel. Näiteks 1993. aastal maksid lihakombi...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
